Tartumaa, Tartu vald, Raadi alev, Kvissentali tee 15 ÜVK

2259_KK_Transpordiamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PEETER UIBO PNOEE-36305166525 2023-01-19 09:12:11

2259_TP_SV.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL RUGAM PNOEE-39009160342 2023-01-19 08:34:25

2259_IKO-3 Jõhvi-Tartu-Valga.pdf

PP kaitsehülss Ø 500/443

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Ristumine 130.27- 130.29km

kaugküttetorustik DN150/280

Pos 1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (GREN TARTU AS KASUKS) 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (79401:006:00203)

Raadi alev, Tartu vald, Tartu maakond M 1:500

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Tingmärgid: Kinnistu piir Isikliku kasutusõiguse ala

Projekt: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Projekteerija: Soojatooja OÜ Tellija: Gren Tartu AS

Jrk nr IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala ruutmeetrites m2

Kinnistu registriosa number

1 Pos 1 5685050 79401:006:0203; 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee transpordimaa

220 m²3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 130.27-130.29

2259_TP_SV-0-01_v01_Tiitelleht.pdf

SOOJATOOJA OÜ tel: +372 507 1350

registrikood 12667672 e-mail: [email protected]

Mäepealse tn 28-22, Tallinn MTR nr: EEP003498

TARTU VALD, JÕHVI- TARTU-VALGA TEE –

ASTELPAJU TN  KAUGKÜTTETORUSTIKU RAJAMINE

 TÖÖPROJEKT

TÖÖ NR 2259

 OBJEKTI AADRESS: 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu linn, Tartu maakond

   

 

Vastutav spetsialist: Tanel Rugam Diplomeeritud soojusenergeetika insener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7

 TALLINN 2022 

TELLIJA: GREN TARTU AS Ülar Roose +372 510 5071 [email protected] 

2259_TP_SV-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 1

SISUKORD I SELETUSKIRI.........................................................................................................................................................................................2 1 PROJEKTI ÜLDOSA ...................................................................................................................................................................2

1.1 LÄHTEANDMED ........................................................................................................................................ 2 1.2 GEODEETILINE ALUS ................................................................................................................................. 3 1.3 OBJEKTI KOHAPEALNE ÜLEVAATUS .......................................................................................................... 3 1.4 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ........................................................................................................ 3

2 TEHNILISED LAHENDUSED .......................................................................................................................................................3

2.1 PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS ......................................................................................... 3 2.2 JÕHVI-TARTU-VALGA TEE (3) ÜLETUS AVATUD MEETODIL, KILOMEETRIL 130.27…130.29 ...................... 4 2.3 OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID ................................................................................................ 5 2.4 TEENINDUSARMATUUR ............................................................................................................................ 5

3 TÖÖDE JÄRJEKORD..................................................................................................................................................................5 4 NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL ...............................................................................................................................................6 5 MATERJALIDE LADUSTAMINE ..................................................................................................................................................6 6 KAEVETÖÖD ............................................................................................................................................................................7

6.1 OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ................................................ 7 6.2 PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ................................................................................................ 7 6.3 KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD ................................................................... 8 6.4 KAEVUD .................................................................................................................................................... 8

7 TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD ...................................................................................................................................................9

7.1 ÜLDINE...................................................................................................................................................... 9 7.2 KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT KONTROLL; RÖNTGENLÄBIVALGUSTUS) .................................. 9 7.3 SURVEPROOV JA LÄBIPESU ..................................................................................................................... 10 7.4 JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE ......................................................................................................... 10 7.5 LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS) ............................................................................................................... 11 7.6 PAISUMISPADJAD ................................................................................................................................... 11 7.7 SOOJUSLIK EELPINGESTAMINE ............................................................................................................... 11

8 KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE ............................................................................................. 12

8.1 KATENDITE EEMALDAMINE .................................................................................................................... 12 8.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ................................................................................................................... 13 8.3 HALJASTUSE TAASTAMINE ..................................................................................................................... 13

9 ERINÕUDED .......................................................................................................................................................................... 13 10 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................................................................... 14

II LISAD

III KOOSKÕLASTUSED

IV MATERJALIDE JA TÖÖMAHTUDE LOETELU

V JOONISED

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 2

I SELETUSKIRI

PROJEKTI ÜLDOSA

Käesoleva projekti eesmärgiks on rajada Astelpaju tn 2b ja Kvissentali tee 15 kinnistute tarbeks kaugküttetorustiku ühendused. Torustik paigaldatakse maa-alla. Projekt on koostatud võttes arvesse Eesti Vabariigis kaugküttetorustikele kehtivaid projekteerimisnorme. Projekteeritud kaugküttetorustik asub järgmistel kinnistutel:

Aadress Tunnus

3 Jõhvi-Tartu-Valga 79401:006:0203 Astelpaju tn 2b 79401:006:1561

Astelpaju tänav L1 79401:006:1566

. LÄHTEANDMED

Projekti koostamisel on lähtutud alljärgnevast:

 Gren Tartu AS lähteülesanne  TPK Projekt OÜ ehitusprojekt töö nr 0722 „Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku

rekonstrueerimine“  Raid Invest OÜ detailplaneering töö nr 70/18 „Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala

Detailplaneering“  Ehitusseadustik, 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad; osa 10 - Tehnovõrgud“  Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 1.- 8. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 9., 12., 18. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud torumaterjal vastab standardites EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488 ja EVS-EN 489 määratud nõuetele.

 Torustiku paigaldustööd peavad vastama standardi EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 „Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“ nõuetele.

 Eelisoleeritud torumaterjali tootja Logstor A/S projekteerimisjuhendid ja soovitused.  Kasutatavate (eelisoleerimata) torude ja toruelementide materjal ei tohi omadustelt olla

halvem eelisoleeritud materjalide tootmisel kasutatavast materjalist. Torumaterjali seinapaksus ei tohi olla väiksem kui vastava eelisoleeritud torumaterjali seinapaksus.

 Torustiku arvestuslik eluiga on 30 aastat.  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik temperatuur T1 = 95 oC  Võrgu temperatuuriparameetrid T1/T2 = 95 / 43 oC  Lubatud telgpinged σ: 190 N/mm²  Torumaterjal – P235GH

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 3

. GEODEETILINE ALUS

Projekti koostamise aluseks on kasutatud REIB OÜ (tööd nr TT6268T ja TT6415T), poolt teostatud topo-geodeetilisi uurimustöid. Alusplaan on koostatud mõõtkavas M 1:500, kõrgused EH2000 süsteemis ning L-EST 97 koordinaatide süsteemis.

. OBJEKTI KOHAPEALNE ÜLEVAATUS

Projekti koostamisel viidi läbi objekti kohapeale paikvaatlus, mis täiendab topo-geodeetilise uurimustöö infot.

. PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL

Vastuolude ilmnemisel töökirjelduses, joonistel ning töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige töökirjelduses esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust.

TEHNILISED LAHENDUSED

Lähtudes standardist EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 kuulub projekteeritud soojustorustik projektiklassi A. Kõik kaugküttetorustiku lõigud on nö isekompenseeruvad – soojusliikumised kompenseeritakse L-, U- ja Z- paisumistsoonides. Enne kinni katmist torustik eelpingestatakse. Kaugküttetorustik on projekteeritud arvestades, et telgpinged ei ületaks lubatavaid (190 N/mm²) või ei ületaks neid oluliselt. Torustiku paigaldussügavus on valitud selliselt, et on tagatud vertikaalne stabiilsus.

. PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS

Kaugküttetorustik on projekteeritud eelisoleeritud single ja twin terastorudest. Eelisoleeritud torustik kuulub II isolatsiooniklassi ning on varustatud signaaltraatidega. Projekteeritud kaugküttetorustik rajatakse olemasolevast 2xDN150/280 tänavatorustiku perspektiivsest otsast ÜK-1 jätkates. Torustik kulgeb mööda Astelpaju tänavat ning mööda Astelpaju tn 2b kinnistut. Astelpaju tn 2b kinnistu perspektiivsele hoonele rajatakse samuti 1xDN50+50/225 eelisoleeritud torustiku ühendus. Edasi kulgeb DN150/280 põhitorustik mööda Astelpaju tn 2b kinnistut ning läbib 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistut. Sõidutee osas paigaldatakse torustik PP 500/443 kaitsehülssi (survetugevus min 1250N). Edasi kulgeb torustik Kvissentali tee 15 kinnistupiirile. Eelisoleeritud torude vabad otsad hoonete sisenemisel peavad ulatuma hoone sisse nii, et saaks nõuetekohaselt paigaldada otsamütsid (min 300 mm). Igale torule seina läbimiskohas tuleb paigaldada kaks läbiviigutihendit. Kasutatavate tihendite omadused (nt veepidavus) peavad vastama ümbritseva pinnase veeoludele. Kui kaevetööde käigus selgub, et antud asukohas võib pinnasevesi tungida läbi sisseviigu, tuleb asendada projekti spetsifikatsioonis olevad läbiviigutihendid veekindlate tihendite vastu (nt. Kraso Sealing Type DD).

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 4

Hoonete seinad tuleb taastada kogu seina paksuses, misjuures taastatav seinosa ei tohi oma omadustelt ja välisilmelt olla halvem kui ümbritsev sein. Hüdroisolatsiooni olemasolul tuleb taastada ka see. Hoonesisend ühendatakse soojuskeskusega. Projekteerimistööde maht on piiritletud välisvõrgu nõuetekohase sisseviiguga hoonesse/ soojussõlme ruumi. Hoonesiseseid torustikke/ühendusi kirjeldavaid joonised projektlahendus ei sisalda. Eelisoleeritud torustiku paigaldusskeemid on toodud joonisel SV-5. Kaugküttetorustiku lekkeotsimise süsteemi (LAS) signaaltraadid on ühendatud vastavalt joonisele SV-6. Samal LAS signaaltraatide joonisel on näidatud ka signaalkontuuride mõõtmiseks ette nähtud mõõtepunkti asukoht. Terastorustiku paisumistsoonidesse on paigaldatud paisumispadjad, mis on valitud vastavalt soojustorustiku pikenemise arvutustele. Kompensatsioonipatjade skeem on toodud joonisel SV-7. Torustik paigaldatakse eelsoojendamise meetodil. Terastorustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Projekteeritud kaugküttetorustiku pikkus:

Läbimõõt Torustiku pikkus, jm

2xDN150/280 264.7 2xDN50/140 4.2 1xDN50+50/225 77.9

Projekteeritud torustiku hoone sisendite ühendamise kirjeldused:

Hoone aadress Ühenduse kirjeldus

Astelpaju tn 2b  Teostada sisseviik hoone 1.korrusel paigaldades eelisoleeritud tõusupõlved läbi vundamendi;

 Paigaldada eelisoleeritud torule lõpumüts;  Paigaldada keevitatav sulgarmatuur DN50 /60.3;  Teostada ühendus olemasoleva küttesüsteemi torustikuga (kui on

antud hetkeks välja ehitatud).

. JÕHVI-TARTU-VALGA TEE ( ) ÜLETUS AVATUD MEETODIL, KILOMEETRIL . … .

Lõigus N-1.7 … N-1.8 kulgeb projekteeritav torustik üle Jõhvi-Tartu-Valga tee. Torustiku paigaldamine on planeeritud samale ajale kui toimub Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku rekonstrueerimine (TPK Projekt OÜ töö nr 0722). Tee ületus on planeeritud teostada avatud meetodil. Projekteeritud torustik paigaldatakse sõidutee alal plastikust kaitsehülssi (PP 500/443, survetugevus min 1250 N). Hülssi paigaldatav torustik on ette nähtud tsentreerida, kasutades tsentraatoreid. Kaitsehülsi otsad suletakse tihenditega vältimaks pinnase varisemist kaitsehülssi. Juhul, kui projekteeritav kaugküttetorustik planeeritakse välja ehitada Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku rekonstrueerimisega erineval ajal, siis tuleb projektlahenduses lahendada katendite taastamine vastavalt olemasolevale olukorrale ning projekt tuleb uuesti Transpordiametiga kooskõlastada.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 5

Lisaks projektmaterjalides esitatud nõuetele peab Töövõtja Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistul järgima ka Transpordiameti poolt kooskõlastuse väljastamisega esitatud nõudeid.

. OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud kommunikatsioonidega, mis on mõõdetud geodeetilisel alusel näidatud. Pikiprofiilidel toodud ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on ligikaudsed! Juhul kui puudus ristuva kommunikatsiooni ligikaudne kõrgus, lähtuti projekteerimisel standardi EVS 843:2016 – Linnatänavad peatükis 10 toodud informatsioonist ning objekti vaatlusel nähtust, millest tulenevalt arvestatakse:

 olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast 1,8 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast 1,5 m

toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega sademevee torude sügavuseks maapinnast 1,5 m toru

peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kaugküttetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1

m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega sidekaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m

ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega elektrikaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1

m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru

peale;

NB! Kõiki projekteeritud torustikuga ristuvaid tehnovõrke käsitleda kommunikatsioonidena, mille täpne kõrgus on teadmata. Juhul, kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.

. TEENINDUSARMATUUR

Harude sulgemiseks on projekteeritud eelisoleeritud sulgarmatuurid. Sulgarmatuuri teenindamiseks on projekteeritud teleskoopsed plastkaevud koos malmluugiga (luugi kandevõime: haljasalal min 12 tonni ja teede alas 40 tonni) vastavalt joonistele SV-8.

TÖÖDE JÄRJEKORD  Tööde ajagraafiku koostamine (s.h. katkestuste kokkuleppimine)  Lubade hankimine ja liikluskorralduse organiseerimine  Kaugküttetorustiku geodeetiline mahamärkimine  Ehitustsooni piiramine – piirdeaedade ning ehitustegevuse infotahvli paigaldamine  Kaevetööd – pinnase koorimine, ristuvate kommunikatsioonide paiknemiskoha

kindlakstegemine; kaugküttetorustiku kaeviku tegemine ja toestamine  Torustikule liivaluse tegemine ja selle tihendamine  Torude paigaldamine kaevikusse ja torustiku montaaž (keevitustööd)

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 6

 Keevisliidete ülevaatus ja kontroll (röntgen läbivalgustus)  Torustiku survekatse (vesi) ja läbipesu (õhu/vee segu)  LAS signaaltraatide ühendamine ja jätkupakendite paigaldamine. LAS kontroll peale

jätkupakendite teostamist.  Torustiku eelsoojendamine  Paigaldatud kaugküttetorustiku teostusmõõdistamine (plaan, profiil, keevisõmblused)  Paisumisvarupatjade ja teleskoopkaevude paigaldamine  Kaeviku esmane täitmine liivaga ja selle tihendamine ( NB! esmane tühimike täitmine

teostada käsitsi)  Hoiatuslindi paigaldus  Kaeviku tagasitäide ja pinnase tihendamine ( NB! Teede aluses osas järgida vastavaid

nõudeid)  Lõhutud katendi konstruktsioonide ja haljastuse taastamine; kontroll ja üleandmine  Teostusdokumentatsiooni lõplik vormistamine, lubade lõpetamine NB! Ehitustööde teostusdokumentatsioon koostatakse teostatavate töödega paralleelselt.

NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL

Töövõtja peab soojustorustike ehitamisel järgima ja täitma:  Kõiki Eesti Vabariigis ja Tartu vallas ehitamisele kehtestatud nõudeid;  Projektis toodud tingimusi ja sellele antud kooskõlastusi;  Standardi EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 nõudeid materjalidele ja paigaldamisele;  Seadmete ja materjalide valmistajatehaste poolt väljatöötatud nõudeid paigaldamisele;  Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemiskohad tuleb täpsustada nn surfimise teel

jälgides kõiki ohutusnõudeid ja omanike kooskõlastuste tingimusi;  Teostatavad tuletööd (keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale

seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu) ja äärmiselt hoolikalt/ettevaatlikult;

 Tartu valla liikluskorraldusele, kaevetöödele, teekatete ja haljastuse taastamisele ning jäätmekäitlusele kehtestatud nõudeid;

 Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellega seonduvaid määrusi.

MATERJALIDE LADUSTAMINE

Töövõtja peab ladustamiskoha kooskõlastama territooriumi valdajaga või omavalitsusega. Materjalide tõstmisel tuleb kasutada valmistajatehase poolt tõstmiseks soovitatavaid abivahendeid (tõstetropid jms). Tõstetööde tegemisel tuleb jälgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid (kiivrid, helkurvestid jms). Materjalid tuleb ladustada vastavalt valmistajatehase nõuetele. Jälgida tuleb kõiki nõudeid ning piiranguid (aluspuude kogus/samm ja nende minimaalne laius, toruvirna kõrgus, LAS signaaltraatide kaitsmine, otsakorgid, jätkupakendite ja isolatsioonimaterjalide ladustamiskoht ja tingimused, nõutav temperatuur jms). Ladustamine peab olema ümbritsevale keskkonnale ohutu terve ladustamise perioodi. Materjali ladustamise järgselt tuleb teha visuaalne ülevaatus ja vajalikud kontrollmõõtmised (LAS signaaltraatide kontroll).

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 7

KAEVETÖÖD

Kaevetööde läbiviimiseks peavad tööd olema kooskõlastatud Tellijaga ja kinnistute omanikega ning nende tegemiseks peavad olemas olema vajalikud load (kaevetööde luba jms). Kaevetööd tuleb läbi viia jälgides kõiki kehtestatud nõudeid (Tartu valla kaevetööde eeskiri jm). Kui kaevetööde käigus tekib vajadus muuta liikluskorraldust tuleb see eelnevalt kooskõlastada ja läbi viia vastavalt Tartu vallas kehtestatud korrale. Tööde teostajal peab olema määratud kaevetöid läbiviiv ja nende ohutuse eest vastutav isik. Isik peab kaevetööde ajal ehitusmaal viibima ja juhtima kaevetööde ohutut läbiviimist. Pidevalt tuleb kontrollida kaeviku stabiilsust ja püsimist ning selle ohutust kaevikus olijatele ja ümbritsevale. Kaevetööde ala tuleb tähistada ja piirata ohutuspiiretega. Välistada tuleb kõrvaliste isikute pääs töömaale (piirded ja valve). Kaevetööde teostamiseks olemasolevate rajatiste tsoonis on vajalik informeerida võrkude valdajaid. Üleliigne pinnas ning ehituskonstruktsioonid tuleb koheselt utiliseerida ning vedada käitlemisluba omavale ettevõttele. Töömaad (k.a. tööde mõjuala) tuleb koristada järjepidevalt ning see peab olema korras.

. OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Enne töödega alustamist tuleb tööde teostajal koos insenervõrkude valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Võib juhtuda, et olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt pole ka insenervõrkude valdajatele teada. See tähendab, et tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Teine võimalus on koostöös projekteerija ning kaugküttevõrgu valdajaga projekteeritud kaugküttetorustiku ehitamine erinevale kõrgusele. Siinkohal tuleb arvestada täiendava projekteerimistöö ning kooskõlastamistega, mille kulud katab Töövõtja. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Kui tööde teostamisel kahjustatakse teisi kommunikatsioone tuleb vigastuste avastamisel sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Kasutuskõlblikkus tuleb taastada koostöös rajatise valdajatega võimalikult lühikese ajaga. Kahjustatud rajatiste taastamise kulub tuleb kanda tööde teostajal. Torustike ristumisel olemasolevate elektri- ja sidekaablitega on ette nähtud paigaldada olemasolevale kaablile kaablikaitsetoru (kaugküttevõrgu toru äärest 1,5 m mõlemale poole). Lahti kaevatud kaabel tuleb kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.)

. PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Kaevetööde teostamisel kasvavate puudega piirneval alal tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. Kaevetööde teostamisel lähemal kui 2m puutüvest tuleb teostada käsitsi. Suurte mehhanismide kasutamine lähemal on keelatud. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 8

Kuival perioodil tuleb puujuurte kuivamise vältimiseks lahtises süvendis paljandunud puujuuri kasta ning seejärel savika mulla ja geotekstiiliga katta. Hilisem kastmine teostada põhjalikult 1x nädalas. Kui alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine Tartu Vallavalitusega ning tööd tellitakse kutsetunnistust omavalt arboristilt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba. Raieluba tuleb samuti taotleda Tartu Vallavalitsuselt. Tehnovõrkude paigaldamisel ei tohi juuri läbi raiuda või lõhki rebida, vaid juured tuleb eemaldada vajadusel hargnemiskohtadest. Vajadusel üle 40mm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Tartu Vallavalitusega. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on valdajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist.

. KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD

Enne tagasitäitega alustamist tuleb kaevikust eemaldada kõik sinna mittekuuluvad asjad (nt ajutised toed, aluspuud). Torustik peab kaevikus paiknema sirgelt ilma suuremate jõnksudeta ja torude vahel ning ümber peab olema projektis ettenähtud vahe. Esmane tagasitäite- ja tihendamistöö tuleb teostada ehitusliivaga (jämeliiv) ja tihendada (kinni tampida) käsitsi määrani, mis tagab tühimike täitumise. Lähemal kui 500 mm kõrgusel toru kohal võib pinnast tihendada pinnasetihendajaga, mille maksimaalne tasandusrõhk pinnasele ei ületaks 100 kPa. Torude ümber olev liivapadi tuleb paigaldada ja tihendada kihtide kaupa ca 200-300 mm arvestades projekti vastavate konstruktsioonidega (lõigetega) ja ka teedeehituse nõuetega. Pinnase tihendamisel tuleb saavutada liivapadja erikaalu 1 800 kg/m3. Mõlema paigaldatava toru kohale tuleb paigaldada 200 mm kõrgusele nõuetekohane hoiatuslint. Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa, mis ei paikne sõiduteel, täita sobiva täitepinnasega, mis ei tohi sisaldada suuri (≥ Ø 150 mm) kive ning kõrvalisi esemeid. Samuti ei tohi liivas ja täitepinnases olla lund, jääd ega külmunud pinnast (pinnasekamakaid). Kaeviku tagasitäitel tuleb juhinduda torustiku tüüplõike juhistest. Lõhutud katendid tuleb taastada vastavalt katendite taastamise joonisele. Tuleb kasutada teekatteid ja haljastust määravatel lõigetel näidatud materjale ja tuleb jälgida seal näidatud joonmõõte (kihtide paksusi jms).

. KAEVUD

Käesolevas projektis paigaldatavad plastkaevud peavad vastama EVS EN 13598-2:2016 nõuetele, kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:2015 nõuetele. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine ei ole lubatud. Malmluugi kandevõime on sõidutee all 40 tonni ja haljasaladel 12 tonni. Kaevu ümbruse täide teostatakse vähemalt 0,3 m laiuselt mitte külmakerkelise pinnasega. Täitepinnas asetatakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse 20 cm kihtide kaupa. Tähelepanelikult tuleb jälgida kaevu vertikaalsust.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 9

TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD

. ÜLDINE

Montaažtöödega alustamisel tuleb teavitada torustiku valdajat. Torud tuleb kaevikusse paigaldada tasandatud ja vajaliku määrani tihendatud liivalusele. Kaevikus ei tohi olla kõrvalisi esemeid (kivid, betoonikamakad, mittevajalik torumaterjal jms, r/b terasarmatuur vms). Montaaži alustamisel tuleb veenduda, et kaevik (sh liivalus) oleks kuiv. Torude hoidmine vees on lubamatu. Töövõtja kohustus on korraldada tehniliselt korrektne veeärastus/pumpamine arvestades pinnase omadustega. Pumpamine tuleb teostada kehtivaid nõudeid täites (Tartu valla kaevetööde eeskiri, Tartu Veevärk nõuded). Torude puhastamisel isolatsioonist ja terasest töötoru lõikamisel jälgida valmistajatehase nõudeid ja soovitusi (kasutatavad tööriistad ja lubatavad töövõtted). Montaaži käigus tuleb välistada kõrvaliste esemete sattumine torudesse. Tuleb jälgida, et kõik torumaterjali otsad oleks kaetud plastkorkidega. Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega. Täpsemad nõuded on toodud järgnevas peatükis. Torustiku montaaž temperatuuril alla 0 °C ei ole soovitatav. Erandkorras võib seda teha võttes tarvitusele nn talvised abinõud. Tuginedes valmistajatehase soovitustele ja nõuetele tuleb koostada nn talviste tööde tegemise kava ja kooskõlastada see Tellijaga. Kõik kaetud tööd peab enne nende kinni katmist Tellijale kontrollimiseks ette näitama (üle andma) – peab olema võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja teostatud tööde vastavust (kokkulepitud kvaliteeti). Töövõtja peab kõik kaetud tööd fikseerima vastavate kaetud tööde aktidega. Soojusenergia varustuse katkestused tuleb tööde teostajal eelnevalt kooskõlastada ja saada selleks vastav luba. Loa saamiseks tuleb esitada tööde teostamise kava, kus on näidatud erinevate lõikude tarbeks vajalik katkestuse aeg. Vajalik etteteavitamise aeg on 14 päeva.

. KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT kontroll; röntgenläbivalgustus)

Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega (protsess 111). Keevituspersonal peab vastama standardiga EVS-EN 13941 määratud nõuetele. Keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi standardile ISO 5817 keevitusklassi C nõuetele. Keevisõmbluste puhastamisel šlakist ja keevituspritsmetest ei tohi mitte mingil juhul kahjustada terastoru seina (nt sisselõiked). Kõik tuletööd (keevitamine jms) tuleb teostada vastavalt kehtivale seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu). Torustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Kõik keevitustööd fikseeritakse Töövõtja poolt keevitustööde päevikus ja teostusjoonistel. Keevitustööde päevikus peab selguma keevise asukoht, tööde teostaja ning kontrollimeetod ning teostaja. Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete läbivalgustus. Minimaalne esmakontrolli maht kõikidest keevisliidetest on: klassile A 5% klassile B 10% klassile C 20%

Käesolev projekt kuulub standardi EVS-EN 13941 järgi klassi A.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 10

Kõikide hülssidesse või konstruktsioonidesse jäävate keevisliidete radiograafiline kontroll teostada 100% ulatuses. Radiograafilist kontrolli võib asendada magnetpulbrilise kontrolliga juhtudel kus radiograafiline kontroll pole tehniliselt võimalik. Antud kontrollimeetod tuleb eelnevalt võrguvaldajaga kooskõlastada. Kui selgub, et keevisliide on defektne tuleb see parandada jälgides NDT-labori juhiseid ja nõudeid ning teostada järel kontroll. Defektsete keevisõmbluste avastamisel suurendatakse läbivalgustatavate keevisliidete arvu standardiga EVS-EN 13941 määratud ulatuses.

. SURVEPROOV JA LÄBIPESU

Paigaldustööde kontrolliks teostatakse enne torustiku kasutuselevõttu Torustiku surveproov. Terastorustiku katsetamine ülerõhule (surveproov) teostada kaugkütteveega rõhul 16 bar. Keelatud on surveproovi läbiviimine viidatust kõrgemal rõhul kui Tellija ei ole sätestanud teisiti! Ülerõhule katsetamisel ei tohi survestada neid torustiku osi mille puhul planeeritav ülerõhk ületab neile lubatavat rõhku. Terastorustiku survepesu teostamiseks kasutada õhu ning vee segu, rõhul 8 bar. Surveproov peab kestma nii kaua, kui on vajalik torustiku osade (sh keevisühenduste) hoolikaks üle vaatamiseks/kontrolliks. Torustiku surveproovi ning läbipesu kohta tuleb koostada protokollid.

. JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE

Soojustorustiku isoleerimisel kasutatakse peamiselt elekterkeevitatavaid PUR-vahuga täidetavaid jätkupakendeid. Tööde teostamisel tuleb jälgida standardi EVS-EN 489 nõudeid ja seal olevaid piiranguid. Jätkutöid teostaval isikul peab olema läbitud vastav koolitus ning olema sellekohane pädevustunnistus. Jätkutööde teostamisel tuleb jälgida antud tüüpi jätkupakendi paigaldamisele kehtestatud valmistajatehase nõudeid ja soovitusi. Jälgida tuleb töövõtteid (puhastamine, PE materjalide aktiviseerimine, kuumutamine jms), tööde järjekorda ja kasutada tuleb selleks tööks mõeldud ja nõuetekohaseid tööriistu (puhastusvahendid, vajaliku suurusega/võimsusega põletid, tangid jms). Peale toru keevitustöid tuleb jätkukohta kuni jätkupakendi paigaldamiseni kaitsta otseste sademete eest. Selleks tuleb jätkupakendi PE-kest nihutada ühenduskoha peale/kohale. Samuti tuleb jälgida, et jätkukohad ei oleks kaevikus vee sees. Selleks tuleb kaevik hoida kuivana. Jätkutööde teostamise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Kasutada tuleb vastavat telki või varjualust, mis tagab jätkutööde nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tingimused. Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb kontrollida LAS signaaltraatide ühendustöid. Tuleb teha kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ja kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Paigaldatud jätkupakendid, otsamütsid ja pimeotsad peavad olema veetihedad. Jätkupakenditele, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teha tiheduskatse õhuga proovirõhul 0,2 bar. Liitekohtadele tuleb pihustada indikaatorvedelikku (nt seebilahus jm) ning teostada visuaalne kontroll kogu ümbermõõdu ulatuses. Töövõtja peab tehtavad paigaldustööd fikseerima vastavas aruandes / päevikus ja teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, et oleks võimalik määrata jätkupakendi paiknemiskoht ja kes ning millal selle paigaldas.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 11

. LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS)

Lekkeavastamissüsteemi (LAS) signaaltraatide ühendused tuleb teostada vastavalt projektis määratule: LAS kontuuri elektriline takistus ei tohiks ületada 1,2- 1,5 Ω 100m kaabli kohta. Ühendatava üksikosa isolatsiooni takistus ei tohiks olla väiksem kui 10MΩ. Isolatsioonitakistust mõõdetakse pingega 500V. Signaaltraatide ühendustööd tuleb protokollida selliselt, et oleks määratud jätkupakendi paiknemine, tööde teostaja ning teostamise aeg. Kui isolatsioon on märgunud tuleb see korralikult põletileegiga kuivatada - halvemal juhul tuleb isolatsiooni kihikaupa (ca 10 mm) eemaldada. LAS signaaltraadid ühendatakse pressühendustega. Pressühenduste tegemiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid materjale ja tööriistu (liivapaber, tangid jms). Pressühenduste juures loetakse optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω kokku ühendatud 100 m traadipikkuse kohta. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks tuuakse LAS signaaltraadid vastavasse karpi (niiskuskindlusega IP56, lühterklemm), tuleb väljavõtt teha nõuetekohaselt ja kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki, mis peavad olema ümardatud ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema veetihe ja sealtkaudu ei tohi LAS sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi ning ühendamisel/pikendamisel kasutatud juhtmete värv tuleb fikseerida vastavas aktis. Tööde lõppedes vormistavad võrguvaldaja ja töövõtja vastava signaaltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib LAS signaaltraatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks on LAS signaaltraatide ühendusskeem, mille peab koostama LAS koostaja / monteerija.

. PAISUMISPADJAD

Torustiku soojuslike pikenemiste ja lühenemiste kompenseerimiseks tuleb projektis määratud kohtadesse paigaldada kompensatsioonipadjad. Paigaldamisel tuleb jälgida „polsterdamise“ ulatust ja pikkust, paigaldatavate kihtide arvu ja ka määratud padja paksust. Paisumispadjad paigaldatakse kaugküttetorustiku ümber. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et paisumispadjad tagasitäite ajal paigast ei nihkuks. Samuti tuleb jälgida, et liiv ei satuks paisumispadja ja toru vahele. Selleks tuleb paisumispadjad paigaldamisel fikseerida väiksemate diameetrite puhul teibiga või kaablisidemetega. Suuremate diameetrite puhul kasutada kaablisidemeid või mässida padja ümber geotekstiil.

. SOOJUSLIK EELPINGESTAMINE

Aksiaalpingete ning soojuspaisumistest tingitud liikumiste vähendamiseks on torustiku rajamisel kohustuslik kasutada eelsoojendusega paigaldamist. Torustiku eelpingestamise tarbeks tuleb kuumutatava torustiku otsad katta ajutiste pimeäärikutega ning peale- ja tagasivool ühendada tsirkulatsioonitorudega, millel on vooluhulga reguleer- ning õhutuskraan. Torude otsad tuleb varustada nn majakatega, mis näitavad või mille abil on võimalik mõõta torude pikenemist eelkuumutamisel. Vältimaks torustiku soovimatut liikumist tuleb kaevik eelpingestamisel osaliselt pinnasega täita. Vajadusel tuleb torustiku eelsoojendamine teostada etappide kaupa.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 12

Enne eelpingestamist on Töövõtja kohustatud mõõtma pingestatava torustiku pikkuse ning teostama kontrollarvutused, leidmaks torustiku analüütilist pikenemist. Torustiku pikenemine eelpingestamisel leitakse valemiga:

∆ = ( − ) ∗ ∗ kus, ∆ on torustiku analüütiline pikenemine; – torustiku eelsoojendustemperatuur; – torustiku temperatuur enne eelsoojendust; – terase soojuspaisumis tegur ( = 1,2 ∗ 10 ); – pingestatava torustiku pikkus. Torustiku eelpingestustemperatuur leitakse seosega

= ( + ) ∗ 0,5 kus, on torustiku arvestuslik maksimaalne temperatuur; – torustiku arvestuslik minimaalne temperatuur. Kui eelpingestamise tulemusena ei pikene torustik analüütilisel teel leitud distantsi võrra, tuleb kaevikus olevat toru liigutada. Toru liigutamise eesmärk on tagada torustiku telgsuunaline pikenemine. Kui ka torustiku liigutamine ei anna soovitud tulemit, tuleb kontrollida teostatud arvutusi ning vajadusel korrigeerida näiteks eelpingestamise temperatuuri. Peale torustiku analüütilise pikenemise saavutamist, tuleb alustada tagasitäite teise etapiga.

KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE

Enne kaevetöid ning katendite eemaldamist tuleb Töövõtja poolt kõik trassikoridori pinnakatted fotografeerida. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb hiljem taastada. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5m/ööpäevas. Kõik tänavaelemendid, nägu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul vastavalt kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Käesoleva projekti katendid taastatakse vastavalt hoone projekti katendite taastamise plaanidele, mis on lahendatud eraldi projekti osana.

. KATENDITE EEMALDAMINE

Asfaltkatted tulem eemaldada freesimise teel kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asfaltkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealtlaius, misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,5m kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte, mis saab Töövõtja tegevuse käigus kahjustada. Freeslõigete servad peavad olema

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 13

võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel on lubatud kasutada ainult 90°, 45°, 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutamist. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks, tuleb see ladustada muust väljakaevatud pinnasest eraldi.

. ASFALTKATTE TAASTAMINE

Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Maanteeameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja poirist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3mm/3m risti tänavat ning 4mm/3m piki tänavat. Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50cm kauguselt kaevukaanest.

. HALJASTUSE TAASTAMINE

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse paksuse 15cm. Kasvupinnas ei tohi sisaldada puujuuri, kive ning muid kõrvalisi esemeid suurusega üle 20mm. Pärast tihendamist peab taastatud ala jääma ümbriseva maapinnaga samale tasapinnale. Haljasalal asuvad kaevuluugid tuleb maapinnast tõsta 50mm kõrgemale. Muru taastamiseks tuleb kasutada kvaliteetset muruseemet, mis sisaldab vähemalt neli komponenti. Muruseemne külvamistihedus 20-30g/m². Lisada väetis 20-30 g/m². Enne ehitustööde üleandmist tuleb haljastustööd kooskõlastada Tartu Vallavalitsusega. Tööde vastuvõtmiseks peavad nii Tartu Vallavalitsus ja ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Esimese muru niitmise teostamine on Töövõtja kohustus.

ERINÕUDED

Töövõtja kohustub jälgima ja täitma Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud seadusi (sh Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust) ja määrusi ning Tartu vallas kehtestatud õigusakte. Töövõtja on kohustatud jälgima ja täitma projekti kooskõlastustes toodud nõudeid (vaata projekti kooskõlastuste koondtabelit). Töövõtja kohustub järgima Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellest tulenevalt EV Valitsuse määrust nr 377 (08/12/1999) „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

17.01.2023 14

Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik jäätmekäitlusest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest.

JÄÄTMEKÄITLUS

Töövõtja kohustub täitma Tartu valla Jäätmehoolduseeskirja (06.04.2018). Ehitustööde käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Demontaaži käigus tekkiv üleliigne materjal (torud, isolatsioon, raudbetoon jms) tuleb koheselt kokku koguda ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitaja ehk peatöövõtja. Kui ehituse käigus avastatakse pinnasereostus (kemikaalid, naftasaadused, asbestiga saastunud pinnas või materjal, maa-alune mahuti), tuleb koheselt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selles lisas nt jäätmeõiendis. Peale ehitustööde lõpetamist, vormistatakse ehitusobjekti jäätmeõiend ja kinnitatakse Tartu Vallavalitsuses, nt ehitise kasutusloa taotlemisel. Selle jaoks peab koguma kokku kõik ehitustööde ajal tekkinud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel tuleb kindlustada ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. Võimalik rehvide puhastuskoht näidatakse tööde käigus tehtaval tööde teostamise plaanil. Rehvide puhastamiseks sobiv ala ning rehvid pesta ning vältida ehitusobjektilt teistele kinnistutele ning teedele pinnase, tolmu ning vee kandumine. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Tartu Vallavalitsusega. Koostas vastutav isik: Tanel Rugam /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Juhul, kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus tuleb koheselt projekteerijaga ühendust võtta.

2259_TP_SV-4-01_v01_Asendiplaan.pdf

46.00

20 30

80

30

44 .50

80 70

90

20 10 43 .0 0

90 80

70 60

1W 1.1

1W 1.

1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.

1

1W1.1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.

1

1W 1.1

1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1

/ /

/ / / / / / / / / / / / / / / / / / /

/ /

/////////

/ /

/

paigaldada sidetoru 2x100x4,8

1W1 1W1

1W1

1W 1

paigaldada sidetoru 100x4,8

45.00

3 3

4 4

5 5

6 6

7060

45.50

90

/ /

10

20 20

46.00

46 .0 0

10 10

46.0 0

45 .50

80

20 20

15

15 10

10

05

46 .0 0

90

46 .0 0

90 80

10

90 80

70 60

60

70

40 30 20

45 .0 0

44 .50

44 .0 0

43 .5 0

43 .0 0

25

10 90 80 70 60

40 30 20 10

30 90 80 70 60 40 30 20 10 90

80 70

20

20 20

30

05

95 05

10 15 15

10 05

95

15 10

05

46.00

90

90 95

95

80

70

80

40

46.50

46.50 46 .5 0

1510

10

05

10

15

15 20

20 25

20 10

46 .0 0

90 80

70

70 65

65

15

10

20

15 10

10

90 44

.0 0

102030

80 70

70

90

8090

85

65

43 .5 0

43 .0 044 .0 045 .0 0

90 80 70 60 50 40

40

20

45 .5 0

60

103040

10 90 80 70 60 40 30 20 10 90

45 .0 0

1020304045 .5 060

70

80

90 80 70

20

90

36

40

m²

MAGAZIIN

HS-2T 2x DN150/280 -> 2x DN50/140

T-Hargnemine

HS-1T 2x DN150/280 -> 2x DN150/280

T-Hargnemine

ÜK-1 2x DN150/280

Ühendus olemasoleva torustikuga

N-1.1 90° 2x DN150/280

N-1.2 90° 2x DN150/280

N-1.4 90° 2x DN150/280

N-1.5 90° 2x DN150/280

ÜM-2.1 2x DN50/140 -> 1x DN50+50/225

Y-üleminek single-twin

PP kaitsehülss Ø 500/443

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Ristumine 130.27 - 130.29km

kaugküttetorustik DN150/280

27.0N-1.9 90° 2x DN150/280

PO-1.1 2x DN150/280

Ettevaatust ristumine

kõrgepingekaabliga!

177°

N-1 90° 2x DN150/280

N-1.3 82° 2x DN150/280

N-1.6 90° 2x DN150/280

N-1.7 80° 2x DN150/280

N-2.2 86° 1x DN50+50/225

SV-2.1 1x DN50+50/225

Hoone sisseviik tõusupõlvega

PO-1 2x DN150/280

K-2.1 1x DN50+50/225

Sulgarmatuur teleskoopkaevus

1xde560/500

N-2.1 90° 1x DN50+50/225

N-1.8 85° 2x DN150/280

TINGMÄRGID, PROJEKTEERITUD

Valgusti, metallmast, jaland, konsool

Valgusti ÜKR, metallmast, jaland, konsool

TV valgusti ja ÜKR valgusti ühisel metallmastil, jaland, konsool

Valgusti kordusmaandus

Tänavavalgustuse maakaabel, X-kaablite arv, kaablikaitsetorus 75D 750N, kui ei ole määratud teisiti

Madalpinge maakaabel, X-kaablite arv

Likvideeritav objekt

Kaitsetoru 110D/160D 1250N

Reserv kaablikaitsetoru 75D 750N

Sidekaev

Sidetrass

Poolitav kaablikaitsetoru 110D 1250N

Lipuvalgustamise jaoks süvistatav valgusti (maa-sisene)

XW1.1

XW1

/ / / / /

Märkused:

1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud REIB OÜ töid nr TT-6268T (jaan 2022) ja TT-6415T (okt 2022). Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kõigi hoonete sisseviikude ning ol.ol. torustiku ühenduspunktide kõrgused ja täpsed asukohad tuleb töövõtjal leida tööde käigus!

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

SV-1

17.01.2023

1:500 Tööprojekt 2259

Asendiplaan

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Hannes Jürivete

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Tingmärgid:

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik Olemasolev kaugküttetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev valguskaabel

Olemasolev drenaaz Olemasolev survekanalisatsioon

K K K

SK SK SK

S S S

V V V

G G G

D D D

Olemasolevad kommunikatsioonid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Kinnistupiir

Muu:

Torustiku telje koordinaadid:

Olemasolev sideliin Olemasolev madalpingeliin

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Projekteeritud maa-alune twin kaugküttetorustik

Y

Tähis X Y

HS-1T 6477197,61 658369,74

HS-2T 6477251,70 658380,23

N-1 6477200,54 658318,86

N-1.1 6477200,45 658369,93

N-1.2 6477200,25 658372,92

N-1.3 6477209,23 658373,52

N-1.4 6477209,90 658382,95

N-1.5 6477257,18 658379,75

N-1.6 6477256,40 658303,09

N-1.7 6477248,85 658303,28

N-1.8 6477239,36 658261,67

N-1.9 6477232,84 658262,56

N-2.1 6477253,21 658397,42

N-2.2 6477303,98 658389,50

PO-1 6477197,56 658370,49

PO-1.1 6477232,43 658259,29

SV-2.1 6477302,66 658376,07

ÜK-1 6477196,11 658318,84

ÜM-2.1 6477252,07 658384,42

Tingmärgid vastavalt TPK Projekt OÜ tööle nr 0722:

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik kaitsehülsis

2259_TP_SV-6-01_v01_Pikiprofiil.pdf

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

TORU ALUS

LANG VAHEKAUGUSED (m)

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

40,00

40,50

41,00

41,50

42,00

42,50

43,00 H=

1, 16

Ü K-

1 45

,0 0

45 ,0

0 43

,5 6

1, 44

LIIVALUS 150mm

11

DN150/280 - 56,2m

Avatud kaevik

4,4

T1

H= 1,

11 N

-1 45

,0 0

45 ,0

0 43

,6 1

1, 39

10,2

T1 T1

271°

H= 1,

45

DN150/280 41,71

H S-

1T 43

,5 0

43 ,5

0 41

,7 7

1, 73

0,7

T1 T1

T1 H=

1, 42

PO -1

43 ,4

5 43

,4 5

41 ,7

5 1,

70

H= 0,

89

DN150/280 43,01

H S-

2T 44

,1 0

44 ,1

0 43

,0 7

1, 03

LIIVALUS 150mm

3

DN50/140 - 4,2m

Avatud kaevik

4,2

T1

T1 T1

T1

T1 T1

T1

H= 0,

85 Ü

M -2

.1 44

,0 5

44 ,0

5 43

,0 2

1, 03

0

DN50+50/225 - 77,9m

2,1

H= 0,

91 N

-2 .1

44 ,1

5 44

,1 5

43 ,0

2 1,

13

16,1

T2 T2 T2 T2

270°

H= 1,

00 N

-2 .2

43 ,1

5 43

,1 5

41 ,9

2 1,

23

13,5

T2T2T2

266°

H= 1,

00 SV

-2 .1

43 ,3

5 43

,3 5

42 ,1

2 1,

23

43,50

44,00

44,50

45,00

V V

K K

43 ,0

6 0,

99 63 27 27 15

H= 1,

55

SK SK

43,25

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

44

,8 0

44 ,8

0 42

,9 7

1, 83

41

12,0

T1 T1 T1

SK

K K

40,64

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

H= 1,

64

SK SK

42,55

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

44 ,4

0 44

,4 0

42 ,4

8 1,

92

25

28,8

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

SK

0°

H= 0,

80

43

,6 0

43 ,6

0 42

,5 8

1, 02

18

35,2

T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2

H= 0,

81

SK SK

42,40

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

K- 2.

1 44

,0 5

44 ,0

5 43

,0 2

1, 03

11,0

T2 T2

SK SK

sulgarmatuur teleskoopkaevus spindli kõrgus h=510mm

≈44,03

M ad

al pi

ng ek

aa be

l V

V

≈43,27

Ve et

ra ss

Olemasolev maapind

Tingmärgid:

Projekteeritud kaugküttetorustik

Märkused:

1. "≈" märgiga tähistatud ristuvate tehnovõrkude sügavused on teadmata. Kõrgused on vajalik ehitustööde käigus välja selgitada ning vajadusel projekteeritud torustiku pikiprofiili korrigeerida.

2. Elektri- ja sidekaablite täpsne kõrgus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jöövad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole projekteeritavast torustikust.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

SV-2.1

17.01.2023

1:500 Tööprojekt 2259

Pikiprofiil

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Hannes Jürivete

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

2259_TP_SV-6-02_v01_Pikiprofiil.pdf

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

TORU ALUS

LANG VAHEKAUGUSED (m)

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

41,00

41,50

42,00

42,50

43,00

43,50

44,00

44,50

45,00

H= 1,

79

DN150/280 42,05

H S-

1T 43

,5 0

43 ,5

0 41

,4 3

2, 07

LIIVALUS 150mm

0

DN150/280 - 208,5m

Avatud kaevik

2,8

T1 T1

H= 1,

79 N

-1 .1

43 ,5

0 43

,5 0

41 ,4

3 2,

07

3,0

270°

H= 1,

79 N

-1 .2

43 ,4

0 43

,4 0

41 ,3

3 2,

07

9,0

T1 T1

270°

H= 2,

09 N

-1 .3

43 ,7

0 43

,7 0

41 ,3

3 2,

37

9,4

T1T1

262°

H= 0,

94 N

-1 .4

43 ,3

0 43

,3 0

42 ,0

8 1,

22

41,9

T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1

268°

H= 1,

09

DN50/140 43,21

H S-

2T 44

,1 0

44 ,1

0 42

,7 3

1, 37

5,5

T1

T1 T1

H= 1,

00 N

-1 .5

44 ,1

0 44

,1 0

42 ,8

2 1,

28

51,5

T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1

265°

H= 1,

45 N

-1 .6

45 ,1

5 45

,1 5

43 ,4

2 1,

73

7,6

T1 T1

270°

H= 1,

55 N

-1 .7

45 ,1

0 45

,2 5

43 ,4

2 1,

83

6,4

T1

259°

H= 2,

20

45 ,4

5 45

,9 0

43 ,4

2 2,

48

27,0

T1T1T1T1T1T1T1

H= 2,

58

46 ,3

0 46

,1 5

43 ,4

4 2,

71

9,3

T1T1

H= 2,

42 N

-1 .8

46 ,1

5 46

,1 5

43 ,4

5 2,

70

6,6

T1

265°

H= 1,

50 PO

-1 .1

46 ,1

0 46

,1 0

44 ,3

2 1,

78

45,50

46,00

SK SK

41,90

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

SK

SK SK

41,76

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

SK SK

42,47

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on SK

SK

0 79 15 17 9

H= 0,

85

44

,4 0

44 ,4

0 43

,2 7

1, 13

6

25,2

T1T1T1T1T1T1

PP kaitsehhülss Ø500/443

32

H= 1,

50 N

-1 .9

46 ,1

0 46

,1 0

44 ,3

2 1,

78

3,3

271°

3 Jõ

hv i-T

ar tu

-V al

ga te

e

2,20m

0 133 0 1

Sõ id

ut ee

Sõ id

ut ee

Si de

ka ab

el

≈42,49

Si de

ka ab

el

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

≈42,49

3x M

ad al

pi ng

ek aa

be l

≈44,73

≈45,18

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈45,19

Si de

ka ab

el

27

Olemasolev maapind

Tingmärgid:

Projekteeritud kaugküttetorustik

Märkused:

1. "≈" märgiga tähistatud ristuvate tehnovõrkude sügavused on teadmata. Kõrgused on vajalik ehitustööde käigus välja selgitada ning vajadusel projekteeritud torustiku pikiprofiili korrigeerida.

2. Elektri- ja sidekaablite täpsne kõrgus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jöövad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole projekteeritavast torustikust.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

SV-2.2

17.01.2023

1:500 Tööprojekt 2259

Pikiprofiil

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Hannes Jürivete

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

Projekteeritud maapind

2259_TP_SV-7-01_v01_Kaeviku-tuuploige.pdf

15 0

D

E

20 0

DD 100

15 0

D

E

20 0

DD 100

KAEVIKU LÕIGE TEE ALAL

HOIATUSLINT "KAUGKÜTE" KAUGKÜTTETORUSTIKU TELG

Hoitauslint "KAUGKÜTE" Kaugküttetorustiku telg

KAEVIKU LÕIGE HALJASALA ALAL

3:1 3:1

3: 1

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

Signaaltraadid

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Signaaltraadid

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

Katendi taastamise kihid vastavalt TL osale

90-225

Märkused: 1. Teedealuses osas kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult liiva. 2. Torude ümbruses on tagasitäite ehk hõõrdekihi nõueteks: max tera suurus 32mm, max 10% kaalu järgi alla

0,075mm, ühtlustustegur 1,8.

250-560 150

Toru väliskesta läbimõõt, mm

Kahe toru vaheline kaugus, mm

630-1400 250 300

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

SV-3.1

14.11.2022

Tööprojekt 2259

Kaeviku tüüplõige

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Hannes Jürivete

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

2259_TP_SV-7-02_v01_Kaeviku-tuuploige-twin.pdf

15 0

D 20

0

D 100

KAEVIKU LÕIGE TEE ALAL

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

Signaaltraadid

Hoiatuslint "KAUGKÜTE" Kaugküttetorustiku telg

Kaugküttetorustiku telg

KAEVIKU LÕIGE HALJASALA ALAL

3:1

3: 1

15 0

D 20

0

D 100

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Liivast tasanduskiht, 0 - 8mm, Kt = 0,95

Signaaltraadid

Hoiatuslint "KAUGKÜTE"

3:1

3: 1

Eelisoleeritud kaugküttetoru

Katendi taastamise kihid vastavalt TL osale

Märkused: 1. Teedealuses osas kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult liiva. 2. Torude ümbruses on tagasitäite ehk hõõrdekihi nõueteks: max tera suurus 32mm, max 10% kaalu järgi

alla 0,075mm, ühtlustustegur 1,8.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

SV-3.2

14.11.2022

Tööprojekt 2259

Kaeviku tüüplõige twin

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Hannes Jürivete

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

2259_TP_SV-7-03_v01_Insenervorkude-kaitsmine.pdf

Toestatav torustik

Koormarihm

Toestatav kaabel või sidekanalisatsioonitoru

KAUGKÜTTETORUSTIKU RISTUMINE KANALI- JA VEETORUSTIKUGA

Puitpruss 100x100mm

Koormarihm

A

Puitpruss 100x100mm

KAUGKÜTTETORUSTIKU RISTUMINE ELEKTRIKAABLITEGA JA SIDEKANALISATSIOONIGA

Lõige A-A

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

SV-4

14.11.2022

Tööprojekt 2259

Ristuvate insenervõrkude kaitsmine

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Hannes Jürivete

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

Kaugkütteprojekti kooskõlastamine riigitee nr 3 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tanel Rugam

Soojatooja OÜ

[email protected]

Teie 11.01.2023

Meie 19.01.2023 nr 7.1-2/23/916-2

Kaugkütteprojekti kooskõlastamine riigitee

nr 3 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud kaugkütterajatiste paigaldamine riigitee

maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:

Riigitee nr 3 km 130,26-130,31 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame SOOJATOOJA OÜ töö nr 2259

„Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine“. Juhime

tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad kaugkütterajatised ja

muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 3 teelõik km 129,980-130,350 oli taastusremondi objekt 2018. aastal. Tuleb

arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib

ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –

Uudised, ametist ja kontakt – Blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus

teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa

väljastamiseks.

3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus

2 (2)

palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada

kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Juhime tähelepanu, et teeprojekt ei ole Transpordiametiga seni kooskõlastatud, mistõttu

võivad projektlahendused muutuda ja käesoleva kooskõlastuse objektiks oleva projekti

elluviimine olla ennatlik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Uibo

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 2259_TP_SV.asice

Peeter Uibo

5159766, [email protected]

2259_TP_v02_SV.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL RUGAM PNOEE-39009160342 2025-06-11 10:45:51

2259_IKO-3 Jõhvi-Tartu-Valga.pdf

4

6 6

44 .5 0

/ /

/

/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / /

W 1

W1

W 1

W1 W1

V V

V V V V V V V V V V V V V V V V

K K

K K K K K K K K K K K K K K K

K

K K

K

V V

V

SK

SK SK

SK

S S

S S S S S S S S S S S S

S S

S

S S

S

S S

V V

V VS

PP kaitsehülss Ø 500/443

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Ristumine 130.27- 130.29km

kaugküttetorustik DN150/280

Pos 1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (GREN TARTU AS KASUKS) 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (79401:006:00203)

Raadi alev, Tartu vald, Tartu maakond M 1:500

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Tingmärgid: Kinnistu piir Isikliku kasutusõiguse ala

Projekt: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Projekteerija: Soojatooja OÜ Tellija: Gren Tartu AS

Jrk nr IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala ruutmeetrites m2

Kinnistu registriosa number

1 Pos 1 5685050 79401:006:0203; 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee transpordimaa

206 m²3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 130.27-130.29

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik II etapp (rajatakse koos ringristmiku projektiga)

2259_TP_SV-0-01_v01_Tiitelleht.pdf

SOOJATOOJA OÜ tel: +372 507 1350

registrikood 12667672 e-mail: [email protected]

Mäepealse tn 28-22, Tallinn MTR nr: EEP003498

TARTU VALD, JÕHVI- TARTU-VALGA TEE –

ASTELPAJU TN  KAUGKÜTTETORUSTIKU RAJAMINE

 TÖÖPROJEKT

TÖÖ NR 2259

 OBJEKTI AADRESS: 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu linn, Tartu maakond

   

 

Vastutav spetsialist: Tanel Rugam Diplomeeritud soojusenergeetika insener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7

 TALLINN 2022 

TELLIJA: GREN TARTU AS Ülar Roose +372 510 5071 [email protected] 

2259_TP_SV-3-01_v02_Seletuskiri.pdf

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 1

SISUKORD I SELETUSKIRI.........................................................................................................................................................................................2 1 PROJEKTI ÜLDOSA ...................................................................................................................................................................2

1.1 LÄHTEANDMED.................................................................................................................................... 2 1.2 NORMDOKUMENDID ........................................................................................................................... 2 1.3 GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................................. 3 1.4 OBJEKTI KOHAPEALNE ÜLEVAATUS ..................................................................................................... 3 1.5 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ................................................................................................... 3

2 TEHNILISED LAHENDUSED .......................................................................................................................................................3 2.1 ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID ........................................................................................................... 3 2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS .................................................................................... 3 2.3 JÕHVI-TARTU-VALGA TEE (3) ÜLETUS AVATUD MEETODIL, KILOMEETRIL 130.27…130.29 ................. 5 2.4 OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID ........................................................................................... 5

3 TÖÖDE JÄRJEKORD..................................................................................................................................................................5 4 NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL ...............................................................................................................................................6 5 MATERJALIDE LADUSTAMINE ..................................................................................................................................................6 6 KAEVETÖÖD ............................................................................................................................................................................7

6.1 OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ........................................... 7 6.2 PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ........................................................................................... 8 6.3 KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD .............................................................. 8 6.4 KAEVUD ............................................................................................................................................... 9

7 TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD ...................................................................................................................................................9 7.1 ÜLDINE ................................................................................................................................................. 9 7.2 KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT KONTROLL; RÖNTGENLÄBIVALGUSTUS) ............................. 9 7.3 TORUSTIKU KATSETAMINE ................................................................................................................ 10 7.4 JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE .................................................................................................... 10 7.5 LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS) .......................................................................................................... 11 7.6 PAISUMISPADJAD .............................................................................................................................. 11 7.7 SOOJUSLIK EELPINGESTAMINE .......................................................................................................... 12

8 KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE ............................................................................................. 12 8.1 KATENDITE EEMALDAMINE ............................................................................................................... 13 8.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ............................................................................................................... 13 8.3 HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................................. 13

9 ERINÕUDED .......................................................................................................................................................................... 14 10 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................................................................... 14

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 2

I SELETUSKIRI

PROJEKTI ÜLDOSA

Käesoleva projekti eesmärgiks on rajada Astelpaju tn 2b ja Kvissentali tee 15 kinnistute tarbeks kaugküttetorustiku ühendused. Torustik paigaldatakse maa-alla. Projekt on koostatud võttes arvesse Eesti Vabariigis kaugküttetorustikele kehtivaid projekteerimisnorme. Projekteeritud kaugküttetorustik asub järgmistel kinnistutel:

Aadress Tunnus

3 Jõhvi-Tartu-Valga 79401:006:0203 Astelpaju tn 2b 79401:006:1561

Astelpaju tänav L1 79401:006:1566

. LÄHTEANDMED

Projekti koostamisel on lähtutud alljärgnevast:

 Gren Tartu AS lähteülesanne  TPK Projekt OÜ ehitusprojekt töö nr 0722 „Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku

rekonstrueerimine“  ROK-Projekt OÜ ehitusprojekt töö nr 2024/17 „Tartu Magaziin. Kaubandushoone“

. NORMDOKUMENDID

 Ehitusseadustik, 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad; osa 10 - Tehnovõrgud“  Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 1.- 8. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 9., 12., 18. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud torumaterjal vastab standardites EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488 ja EVS-EN 489 määratud nõuetele.

 Torustiku paigaldustööd peavad vastama standardi EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 „Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“ nõuetele.

 Eelisoleeritud torumaterjali tootja Logstor A/S projekteerimisjuhendid ja soovitused.  Kasutatavate (eelisoleerimata) torude ja toruelementide materjal ei tohi omadustelt olla

halvem eelisoleeritud materjalide tootmisel kasutatavast materjalist. Torumaterjali seinapaksus ei tohi olla väiksem kui vastava eelisoleeritud torumaterjali seinapaksus.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 3

. GEODEETILINE ALUSPLAAN

Projekti koostamise aluseks on kasutatud REIB OÜ (tööd nr TT6268T ja TT6415T), poolt teostatud topo-geodeetilisi uurimustöid. Alusplaan on koostatud mõõtkavas M 1:500, kõrgused EH2000 süsteemis ning L-EST 97 koordinaatide süsteemis.

. OBJEKTI KOHAPEALNE ÜLEVAATUS

Projekti koostamisel viidi läbi objekti kohapeale paikvaatlus, mis täiendab topo-geodeetilise uurimustöö infot.

. PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL

Vastuolude ilmnemisel töökirjelduses, joonistel ning töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige töökirjelduses esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust.

TEHNILISED LAHENDUSED

. ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID

Projekteeritud torustiku arvutuslikud parameetrid on:  Torustiku arvestuslik eluiga on 30 aastat.  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik pealevoolu temperatuur T1 = 100 oC  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik tagasivoolu temperatuur T2 = 60 oC  Võrgu temperatuuriparameetrid T1/T2 = 95 / 43 oC  Lubatud telgpinged σ: 190 N/mm²  Torumaterjal – P235GH  Torustiku maksimaalne rõhk 16 bar

Lähtudes standardist EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 kuulub projekteeritud soojustorustik projektiklassi A. Kõik kaugküttetorustiku lõigud on nö isekompenseeruvad – soojusliikumised kompenseeritakse L-, U- ja Z- paisumistsoonides. Enne kinni katmist torustik eelpingestatakse. Terastorustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Kaugküttetorustik on projekteeritud arvestades, et telgpinged ei ületaks lubatavaid (190 N/mm²) või ei ületaks neid oluliselt. Torustiku paigaldussügavus on valitud selliselt, et on tagatud vertikaalne stabiilsus.

. PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS

Kaugküttetorustik on projekteeritud eelisoleeritud single ja twin terastorudest. Eelisoleeritud torustik kuulub II ja III isolatsiooniklassi ning on varustatud signaaltraatidega. Projekteeritavale torustikule on väljastatud varasemalt ehitusluba (2312271/02536; 03.04.2023.a.). Tulenevalt Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku rekonstrueerimise projekti mitterealiseerimisest (TPK Projekt OÜ töö nr 0722) ning Astelpaju tn 2b kinnistule projekteeritava hoone lahenduse muutumisest võrreldes detailplaneeringuga tehakse kaugkütte projektimuudatus.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 4

Projekt realiseeritakse kahes etapis. Etapp 1 lõpeb Astelpaju tn 2b kinnistuga ning etapp 2 realiseeritakse hiljem koos Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku rekonstrueerimisega. Projekteeritud kaugküttetorustik rajatakse olemasolevast 2xDN150/280 tänavatorustiku perspektiivsest otsast ÜK-1 jätkates 2xDN150/315 torustikuga. Torustik kulgeb mööda Astelpaju tänavat ning mööda Astelpaju tn 2b kinnistut. Astelpaju tn 2b kinnistu planeeritava hoone tarbeks rajatakse harutorustik DN50+50/225. Edasi kulgeb DN150/315 põhitorustik mööda Astelpaju tn 2b kinnistut ning läbib 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistut. Sõidutee osas paigaldatakse torustik PP 500/443 kaitsehülssi (survetugevus min 1250N). Edasi kulgeb torustik Kvissentali tee 15 kinnistupiirile. Projekteeritud torustikud tuleb kõrguslikult paigaldada vastavalt pikiprofiili joonistele ning torustik monteerida vastavalt montaaži skeemi joonistele. Kaugküttetorustiku lekkeotsimise süsteemi (LAS) signaaltraadid tuleb ühendada vastavalt LAS skeemi joonistele. Samal LAS skeemidel on näidatud ka signaalkontuuride mõõtmiseks ette nähtud mõõtepunktide asukohad. Terastorustiku paisumistsoonidesse paigaldatakse kompensatsioonipadjad, mis on valitud vastavalt soojustorustiku pikenemise arvutustele. Paisumispadjad tuleb paigaldada vastavalt kompensatsioonipatjade skeemidele. Eelisoleeritud torude vabad otsad hoonete sisenemisel peavad ulatuma hoone sisse nii, et saaks nõuetekohaselt paigaldada otsamütsid (min 300 mm). Igale torule seina läbimiskohas tuleb paigaldada kaks läbiviigutihendit. Kasutatavate tihendite omadused (nt veepidavus) peavad vastama ümbritseva pinnase veeoludele. Kui kaevetööde käigus selgub, et antud asukohas võib pinnasevesi tungida läbi sisseviigu, tuleb asendada projekti spetsifikatsioonis olevad läbiviigutihendid veekindlate tihendite vastu (nt. Kraso Sealing Type DD). Hoonete seinad tuleb taastada kogu seina paksuses, misjuures taastatav seinosa ei tohi oma omadustelt ja välisilmelt olla halvem kui ümbritsev sein. Hüdroisolatsiooni olemasolul tuleb taastada ka see. Hoonesisend ühendatakse soojuskeskusega. Projekteerimistööde maht on piiritletud välisvõrgu nõuetekohase sisseviiguga hoonesse/ soojussõlme ruumi. Hoonesiseseid torustikke/ühendusi kirjeldavaid joonised projektlahendus ei sisalda. Projekteeritud kaugküttetorustiku pikkus:

Läbimõõt Torustiku pikkus, jm

2xDN150/315 265.7 2xDN50/140 4.2 1xDN50+50/225 35.2

Projekteeritud torustiku hoone sisendite ühendamise kirjeldused:

Hoone aadress Ühenduse kirjeldus

Astelpaju tn 2b  Teostada sisseviik hoone 1.korrusel paigaldades eelisoleeritud tõusupõlved läbi vundamendi;

 Paigaldada eelisoleeritud torule lõpumüts;  Paigaldada keevitatav sulgarmatuur DN50 /60.3;  Teostada ühendus olemasoleva küttesüsteemi torustikuga (kui on

antud hetkeks välja ehitatud).

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 5

. JÕHVI-TARTU-VALGA TEE ( ) ÜLETUS AVATUD MEETODIL, KILOMEETRIL . … .

Lõigus N-1.8 … N-1.9 kulgeb projekteeritav torustik üle Jõhvi-Tartu-Valga tee. Torustiku paigaldamine on planeeritud samale ajale kui toimub Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku rekonstrueerimine (TPK Projekt OÜ töö nr 0722). Tee ületus on planeeritud teostada avatud meetodil. Projekteeritud torustik paigaldatakse sõidutee alal plastikust kaitsehülssi (PP 500/443, survetugevus min 1250 N). Hülssi paigaldatav torustik on ette nähtud tsentreerida, kasutades tsentraatoreid. Kaitsehülsi otsad suletakse tihenditega vältimaks pinnase varisemist kaitsehülssi. Juhul, kui projekteeritav kaugküttetorustik planeeritakse välja ehitada Aruküla tee ja Kvissentali tee ristmiku rekonstrueerimisega erineval ajal, siis tuleb projektlahenduses lahendada katendite taastamine vastavalt olemasolevale olukorrale ning projekt tuleb uuesti Transpordiametiga kooskõlastada. Lisaks projektmaterjalides esitatud nõuetele peab Töövõtja Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistul järgima ka Transpordiameti poolt kooskõlastuse väljastamisega esitatud nõudeid.

. OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud kommunikatsioonidega, mis on mõõdetud geodeetilisel alusel näidatud. Pikiprofiilidel toodud ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on ligikaudsed! Juhul kui puudus ristuva kommunikatsiooni ligikaudne kõrgus, lähtuti projekteerimisel standardi EVS 843:2016 – Linnatänavad peatükis 10 toodud informatsioonist ning objekti vaatlusel nähtust, millest tulenevalt arvestatakse:

 olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast 1,8 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast 1,5 m

toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega sademevee torude sügavuseks maapinnast 1,5 m toru

peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kaugküttetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1

m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega sidekaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m

ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega elektrikaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1

m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru

peale;

NB! Kõiki projekteeritud torustikuga ristuvaid tehnovõrke käsitleda kommunikatsioonidena, mille täpne kõrgus on teadmata. Juhul, kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.

TÖÖDE JÄRJEKORD  Tööde ajagraafiku koostamine (s.h. katkestuste kokkuleppimine)

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 6

 Lubade hankimine ja liikluskorralduse organiseerimine  Kõrval kinnistute ja teiste puudutatud osapoolte töödest teavitamine min 3 tööpäeva enne

töödega alustamist  Kaugküttetorustiku geodeetiline mahamärkimine  Ehitustsooni piiramine – piirdeaedade ning ehitustegevuse infotahvli paigaldamine  Kaevetööd – pinnase koorimine, ristuvate kommunikatsioonide paiknemiskoha

kindlakstegemine; kaugküttetorustiku kaeviku tegemine ja toestamine  Torustikule liivaluse tegemine ja selle tihendamine  Torude paigaldamine kaevikusse ja torustiku montaaž (keevitustööd)  Keevisliidete ülevaatus ja kontroll (röntgen läbivalgustus)  Torustiku survekatse (vesi) ja läbipesu (õhu/vee segu)  LAS signaaltraatide ühendamine ja jätkupakendite paigaldamine. LAS kontroll peale

jätkupakendite teostamist.  Torustiku eelsoojendamine  Paigaldatud kaugküttetorustiku teostusmõõdistamine (plaan, profiil, keevisõmblused)  Paisumisvarupatjade ja teleskoopkaevude paigaldamine  Kaeviku esmane täitmine liivaga ja selle tihendamine ( NB! esmane tühimike täitmine

teostada käsitsi)  Hoiatuslindi paigaldus  Kaeviku tagasitäide ja pinnase tihendamine ( NB! Teede aluses osas järgida vastavaid

nõudeid)  Lõhutud katendi konstruktsioonide ja haljastuse taastamine; kontroll ja üleandmine  Teostusdokumentatsiooni lõplik vormistamine, lubade lõpetamine NB! Ehitustööde teostusdokumentatsioon koostatakse teostatavate töödega paralleelselt.

NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL

Töövõtja peab soojustorustike ehitamisel järgima ja täitma:  Kõiki Eesti Vabariigis ja Tartu vallas ehitamisele kehtestatud nõudeid;  Projektis toodud tingimusi ja sellele antud kooskõlastusi;  Standardi EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 nõudeid materjalidele ja paigaldamisele;  Seadmete ja materjalide valmistajatehaste poolt väljatöötatud nõudeid paigaldamisele;  Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemiskohad tuleb täpsustada nn surfimise teel

jälgides kõiki ohutusnõudeid ja omanike kooskõlastuste tingimusi;  Teostatavad tuletööd (keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale

seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu) ja äärmiselt hoolikalt/ettevaatlikult;

 Tartu valla liikluskorraldusele, kaevetöödele, teekatete ja haljastuse taastamisele ning jäätmekäitlusele kehtestatud nõudeid;

 Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellega seonduvaid määrusi.

MATERJALIDE LADUSTAMINE

Töövõtja peab ladustamiskoha kooskõlastama territooriumi valdajaga või omavalitsusega. Materjalide tõstmisel tuleb kasutada valmistajatehase poolt tõstmiseks soovitatavaid

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 7

abivahendeid (tõstetropid jms). Tõstetööde tegemisel tuleb jälgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid (kiivrid, helkurvestid jms). Materjalid tuleb ladustada vastavalt valmistajatehase nõuetele. Jälgida tuleb kõiki nõudeid ning piiranguid (aluspuude kogus/samm ja nende minimaalne laius, toruvirna kõrgus, LAS signaaltraatide kaitsmine, otsakorgid, jätkupakendite ja isolatsioonimaterjalide ladustamiskoht ja tingimused, nõutav temperatuur jms). Ladustamine peab olema ümbritsevale keskkonnale ohutu terve ladustamise perioodi. Materjali ladustamise järgselt tuleb teha visuaalne ülevaatus ja vajalikud kontrollmõõtmised (LAS signaaltraatide kontroll).

KAEVETÖÖD

Kaevetööde läbiviimiseks peavad tööd olema kooskõlastatud Tellijaga ja kinnistute omanikega ning nende tegemiseks peavad olemas olema vajalikud load (kaevetööde luba jms). Kaevetööd tuleb läbi viia jälgides kõiki kehtestatud nõudeid (Tartu valla kaevetööde eeskiri jm). Kui kaevetööde käigus tekib vajadus muuta liikluskorraldust tuleb see eelnevalt kooskõlastada ja läbi viia vastavalt Tartu vallas kehtestatud korrale. Tööde teostajal peab olema määratud kaevetöid läbiviiv ja nende ohutuse eest vastutav isik. Isik peab kaevetööde ajal ehitusmaal viibima ja juhtima kaevetööde ohutut läbiviimist. Pidevalt tuleb kontrollida kaeviku stabiilsust ja püsimist ning selle ohutust kaevikus olijatele ja ümbritsevale. Kaevetööde ala tuleb tähistada ja piirata ohutuspiiretega. Välistada tuleb kõrvaliste isikute pääs töömaale (piirded ja valve). Kaevetööde teostamiseks olemasolevate rajatiste tsoonis on vajalik informeerida võrkude valdajaid. Üleliigne pinnas ning ehituskonstruktsioonid tuleb koheselt utiliseerida ning vedada käitlemisluba omavale ettevõttele. Töömaad (k.a. tööde mõjuala) tuleb koristada järjepidevalt ning see peab olema korras.

. OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Enne töödega alustamist tuleb tööde teostajal koos insenervõrkude valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Võib juhtuda, et olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt pole ka insenervõrkude valdajatele teada. See tähendab, et tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Teine võimalus on koostöös projekteerija ning kaugküttevõrgu valdajaga projekteeritud kaugküttetorustiku ehitamine erinevale kõrgusele. Siinkohal tuleb arvestada täiendava projekteerimistöö ning kooskõlastamistega, mille kulud katab Töövõtja. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Kui tööde teostamisel kahjustatakse teisi kommunikatsioone tuleb vigastuste avastamisel sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Kasutuskõlblikkus tuleb taastada koostöös rajatise valdajatega võimalikult lühikese ajaga. Kahjustatud rajatiste taastamise kulub tuleb kanda tööde teostajal. Torustike ristumisel olemasolevate elektri- ja sidekaablitega on ette nähtud paigaldada olemasolevale kaablile kaablikaitsetoru (kaugküttevõrgu toru äärest 1,5 m mõlemale poole).

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 8

Lahti kaevatud kaabel tuleb kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.) Kaablikanalisatsiooniga ristumised tuleb kaitsta ning toestada täiendavalt prusside või karprauaga. Kõik kaevetöödel tehtavad ajutised toestamised, pinnase tihendamisel ja muudel ehitustöödel teostatakse viisil, mis tagab nende säilimise ning funktsionaalsuse. Kui olemasoleva kaablikanalisatsiooni funktsionaalsust ehitusalal ei ole võimalik tagada, nähakse ette: a) torude eemaldamine ja utiliseerimine kaevetööde alal ning b) kaablite kaitsmine poolitatavate kaablikaitsetorudega ehitusalal ning teemaa piirist väljapoole kauguseni > 1,0 m ja vajadusel c) kaablikaitsetorude või maakaablite kõrvale jaotuskohtade ja/või sidekaevude vahelistel lõikudel 100 mm kaablikanali asendustorude ja täiendavate sidekaevude ehitus ning elektrooniliste markerite (markerpallide) paigaldus.

. PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Kaevetööde teostamisel kasvavate puudega piirneval alal tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. Kaevetööde teostamisel lähemal kui 2m puutüvest tuleb teostada käsitsi. Suurte mehhanismide kasutamine lähemal on keelatud. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Kuival perioodil tuleb puujuurte kuivamise vältimiseks lahtises süvendis paljandunud puujuuri kasta ning seejärel savika mulla ja geotekstiiliga katta. Hilisem kastmine teostada põhjalikult 1x nädalas. Kui alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine Tartu Vallavalitusega ning tööd tellitakse kutsetunnistust omavalt arboristilt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba. Raieluba tuleb samuti taotleda Tartu Vallavalitsuselt. Tehnovõrkude paigaldamisel ei tohi juuri läbi raiuda või lõhki rebida, vaid juured tuleb eemaldada vajadusel hargnemiskohtadest. Vajadusel üle 40mm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Tartu Vallavalitusega. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on valdajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist.

. KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD

Enne tagasitäitega alustamist tuleb kaevikust eemaldada kõik sinna mittekuuluvad asjad (nt ajutised toed, aluspuud). Torustik peab kaevikus paiknema sirgelt ilma suuremate jõnksudeta ja torude vahel ning ümber peab olema projektis ettenähtud vahe. Esmane tagasitäite- ja tihendamistöö tuleb teostada ehitusliivaga (jämeliiv) ja tihendada (kinni tampida) käsitsi määrani, mis tagab tühimike täitumise. Lähemal kui 500 mm kõrgusel toru kohal võib pinnast tihendada pinnasetihendajaga, mille maksimaalne tasandusrõhk pinnasele ei ületaks 100 kPa. Torude ümber olev liivapadi tuleb paigaldada ja tihendada kihtide kaupa ca 200-300 mm arvestades projekti vastavate konstruktsioonidega (lõigetega) ja ka teedeehituse nõuetega. Pinnase tihendamisel tuleb saavutada liivapadja erikaalu 1 800 kg/m3. Mõlema paigaldatava toru kohale tuleb paigaldada 200 mm kõrgusele nõuetekohane hoiatuslint. Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa, mis ei paikne sõiduteel, täita sobiva täitepinnasega, mis ei tohi sisaldada suuri (≥ Ø 150 mm) kive ning kõrvalisi esemeid. Samuti ei tohi liivas ja täitepinnases olla lund, jääd ega külmunud pinnast (pinnasekamakaid). Kaeviku tagasitäitel tuleb juhinduda torustiku tüüplõike juhistest.

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 9

Lõhutud katendid tuleb taastada vastavalt katendite taastamise joonisele. Tuleb kasutada teekatteid ja haljastust määravatel lõigetel näidatud materjale ja tuleb jälgida seal näidatud joonmõõte (kihtide paksusi jms).

. KAEVUD

Käesolevas projektis paigaldatavad plastkaevud peavad vastama EVS EN 13598-2:2016 nõuetele, kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:2015 nõuetele. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine ei ole lubatud. Malmluugi kandevõime on sõidutee all 40 tonni ja haljasaladel 12 tonni. Kaevu ümbruse täide teostatakse vähemalt 0,3 m laiuselt mitte külmakerkelise pinnasega. Täitepinnas asetatakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse 20 cm kihtide kaupa. Tähelepanelikult tuleb jälgida kaevu vertikaalsust.

TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD

. ÜLDINE

Montaažtöödega alustamisel tuleb teavitada torustiku valdajat. Torud tuleb kaevikusse paigaldada tasandatud ja vajaliku määrani tihendatud liivalusele. Kaevikus ei tohi olla kõrvalisi esemeid (kivid, betoonikamakad, mittevajalik torumaterjal jms, r/b terasarmatuur vms). Montaaži alustamisel tuleb veenduda, et kaevik (sh liivalus) oleks kuiv. Torude hoidmine vees on lubamatu. Töövõtja kohustus on korraldada tehniliselt korrektne veeärastus/pumpamine arvestades pinnase omadustega. Pumpamine tuleb teostada kehtivaid nõudeid täites (Tartu valla kaevetööde eeskiri, Tartu Veevärk nõuded). Torude puhastamisel isolatsioonist ja terasest töötoru lõikamisel jälgida valmistajatehase nõudeid ja soovitusi (kasutatavad tööriistad ja lubatavad töövõtted). Montaaži käigus tuleb välistada kõrvaliste esemete sattumine torudesse. Tuleb jälgida, et kõik torumaterjali otsad oleks kaetud plastkorkidega. Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega. Täpsemad nõuded on toodud järgnevas peatükis. Torustiku montaaž temperatuuril alla 0 °C ei ole soovitatav. Erandkorras võib seda teha võttes tarvitusele nn talvised abinõud. Tuginedes valmistajatehase soovitustele ja nõuetele tuleb koostada nn talviste tööde tegemise kava ja kooskõlastada see Tellijaga. Kõik kaetud tööd peab enne nende kinni katmist Tellijale kontrollimiseks ette näitama (üle andma) – peab olema võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja teostatud tööde vastavust (kokkulepitud kvaliteeti). Töövõtja peab kõik kaetud tööd fikseerima vastavate kaetud tööde aktidega. Soojusenergia varustuse katkestused tuleb tööde teostajal eelnevalt kooskõlastada ja saada selleks vastav luba. Loa saamiseks tuleb esitada tööde teostamise kava, kus on näidatud erinevate lõikude tarbeks vajalik katkestuse aeg. Vajalik etteteavitamise aeg on 14 päeva.

. KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT kontroll; röntgenläbivalgustus)

Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega (protsess 111). Keevituspersonal peab vastama standardiga EVS-EN 13941 määratud nõuetele. Keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi standardile ISO 5817 keevitusklassi C nõuetele. Keevisõmbluste puhastamisel šlakist ja keevituspritsmetest ei tohi mitte mingil juhul kahjustada terastoru seina (nt sisselõiked). Kõik tuletööd (keevitamine jms) tuleb teostada vastavalt kehtivale

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 10

seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu). Torustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Kõik keevitustööd fikseeritakse Töövõtja poolt keevitustööde päevikus ja teostusjoonistel. Keevitustööde päevikus peab selguma keevise asukoht, tööde teostaja ning kontrollimeetod ning teostaja. Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete 100% visuaalne kontroll (VT2). Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete läbivalgustus. Minimaalne esmakontrolli maht kõikidest keevisliidetest on: klassile A 5% klassile B 10% klassile C 20%

Käesolev projekt kuulub standardi EVS-EN 13941 järgi klassi A. Kõikide hülssidesse või konstruktsioonidesse jäävate keevisliidete radiograafiline kontroll teostada 100% ulatuses. Radiograafilist kontrolli võib asendada magnetpulbrilise kontrolliga juhtudel kus radiograafiline kontroll pole tehniliselt võimalik. Antud kontrollimeetod tuleb eelnevalt võrguvaldajaga kooskõlastada. Kui selgub, et keevisliide on defektne tuleb see parandada jälgides NDT-labori juhiseid ja nõudeid ning teostada järel kontroll. Defektsete keevisõmbluste avastamisel suurendatakse läbivalgustatavate keevisliidete arvu standardiga EVS-EN 13941 määratud ulatuses.

. TORUSTIKU KATSETAMINE

Paigaldustööde kontrolliks teostatakse enne torustiku kasutuselevõttu Torustiku surveproov. Terastorustiku katsetamine ülerõhule (surveproov) teostada kaugkütteveega rõhul 16 bar. Keelatud on surveproovi läbiviimine viidatust kõrgemal rõhul kui Tellija ei ole sätestanud teisiti! Ülerõhule katsetamisel ei tohi survestada neid torustiku osi mille puhul planeeritav ülerõhk ületab neile lubatavat rõhku. Terastorustiku survepesu teostamiseks kasutada õhu ning vee segu, rõhul 8 bar. Surveproov peab kestma nii kaua, kui on vajalik torustiku osade (sh keevisühenduste) hoolikaks üle vaatamiseks/kontrolliks. Torustiku surveproovi ning läbipesu kohta tuleb koostada protokollid.

. JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE

Soojustorustiku isoleerimisel kasutatakse peamiselt elekterkeevitatavaid PUR-vahuga täidetavaid jätkupakendeid. Tööde teostamisel tuleb jälgida standardi EVS-EN 489 nõudeid ja seal olevaid piiranguid. Jätkutöid teostaval isikul peab olema läbitud vastav koolitus ning olema sellekohane pädevustunnistus. Jätkutööde teostamisel tuleb jälgida antud tüüpi jätkupakendi paigaldamisele kehtestatud valmistajatehase nõudeid ja soovitusi. Jälgida tuleb töövõtteid (puhastamine, PE materjalide aktiviseerimine, kuumutamine jms), tööde järjekorda ja kasutada tuleb selleks tööks mõeldud ja nõuetekohaseid tööriistu (puhastusvahendid, vajaliku suurusega/võimsusega põletid, tangid

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 11

jms). Peale toru keevitustöid tuleb jätkukohta kuni jätkupakendi paigaldamiseni kaitsta otseste sademete eest. Selleks tuleb jätkupakendi PE-kest nihutada ühenduskoha peale/kohale. Samuti tuleb jälgida, et jätkukohad ei oleks kaevikus vee sees. Selleks tuleb kaevik hoida kuivana. Jätkutööde teostamise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Kasutada tuleb vastavat telki või varjualust, mis tagab jätkutööde nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tingimused. Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb kontrollida LAS signaaltraatide ühendustöid. Tuleb teha kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ja kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Paigaldatud jätkupakendid, otsamütsid ja pimeotsad peavad olema veetihedad. Jätkupakenditele, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teha tiheduskatse õhuga proovirõhul 0,2 bar. Liitekohtadele tuleb pihustada indikaatorvedelikku (nt seebilahus jm) ning teostada visuaalne kontroll kogu ümbermõõdu ulatuses. Töövõtja peab tehtavad paigaldustööd fikseerima vastavas aruandes / päevikus ja teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, et oleks võimalik määrata jätkupakendi paiknemiskoht ja kes ning millal selle paigaldas.

. LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS)

Lekkeavastamissüsteemi (LAS) signaaltraatide ühendused tuleb teostada vastavalt projektis määratule: LAS kontuuri elektriline takistus ei tohiks ületada 1,2- 1,5 Ω 100m kaabli kohta. Ühendatava üksikosa isolatsiooni takistus ei tohiks olla väiksem kui 10MΩ. Isolatsioonitakistust mõõdetakse pingega 250V. Signaaltraatide ühendustööd tuleb protokollida selliselt, et oleks määratud jätkupakendi paiknemine, tööde teostaja ning teostamise aeg. Kui isolatsioon on märgunud tuleb see korralikult põletileegiga kuivatada - halvemal juhul tuleb isolatsiooni kihikaupa (ca 10 mm) eemaldada. LAS signaaltraadid ühendatakse pressühendustega. Pressühenduste tegemiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid materjale ja tööriistu (liivapaber, tangid jms). Pressühenduste juures loetakse optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω kokku ühendatud 100 m traadipikkuse kohta. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks tuuakse LAS signaaltraadid vastavasse karpi (niiskuskindlusega IP56, lühterklemm), tuleb väljavõtt teha nõuetekohaselt ja kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki, mis peavad olema ümardatud ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema veetihe ja sealtkaudu ei tohi LAS sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi ning ühendamisel/pikendamisel kasutatud juhtmete värv tuleb fikseerida vastavas aktis. Tööde lõppedes vormistavad võrguvaldaja ja töövõtja vastava signaaltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib LAS signaaltraatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks on LAS signaaltraatide ühendusskeem, mille peab koostama LAS koostaja / monteerija.

. PAISUMISPADJAD

Torustiku soojuslike pikenemiste ja lühenemiste kompenseerimiseks tuleb projektis määratud kohtadesse paigaldada kompensatsioonipadjad. Paigaldamisel tuleb jälgida „polsterdamise“ ulatust ja pikkust, paigaldatavate kihtide arvu ja ka määratud padja paksust. Paisumispadjad paigaldatakse kaugküttetorustiku ümber. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et paisumispadjad tagasitäite ajal paigast ei nihkuks. Samuti tuleb jälgida, et liiv ei satuks paisumispadja ja toru

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 12

vahele. Selleks tuleb paisumispadjad paigaldamisel fikseerida väiksemate diameetrite puhul teibiga või kaablisidemetega. Suuremate diameetrite puhul kasutada kaablisidemeid või mässida padja ümber geotekstiil.

. SOOJUSLIK EELPINGESTAMINE

Aksiaalpingete ning soojuspaisumistest tingitud liikumiste vähendamiseks on torustiku rajamisel kohustuslik kasutada eelsoojendusega paigaldamist. Torustiku eelpingestamise tarbeks tuleb kuumutatava torustiku otsad katta ajutiste pimeäärikutega ning peale- ja tagasivool ühendada tsirkulatsioonitorudega, millel on vooluhulga reguleer- ning õhutuskraan. Torude otsad tuleb varustada nn majakatega, mis näitavad või mille abil on võimalik mõõta torude pikenemist eelkuumutamisel. Vältimaks torustiku soovimatut liikumist tuleb kaevik eelpingestamisel osaliselt pinnasega täita. Vajadusel tuleb torustiku eelsoojendamine teostada etappide kaupa. Enne eelpingestamist on Töövõtja kohustatud mõõtma pingestatava torustiku pikkuse ning teostama kontrollarvutused, leidmaks torustiku analüütilist pikenemist. Torustiku pikenemine eelpingestamisel leitakse valemiga:

∆ = ( − ) ∗ ∗ kus, ∆ on torustiku analüütiline pikenemine; – torustiku eelsoojendustemperatuur; – torustiku temperatuur enne eelsoojendust; – terase soojuspaisumis tegur ( = 1,2 ∗ 10 ); – pingestatava torustiku pikkus. Torustiku eelpingestustemperatuur leitakse seosega

= ( + ) ∗ 0,5 kus, on torustiku arvestuslik maksimaalne temperatuur; – torustiku arvestuslik minimaalne temperatuur. Kui eelpingestamise tulemusena ei pikene torustik analüütilisel teel leitud distantsi võrra, tuleb kaevikus olevat toru liigutada. Toru liigutamise eesmärk on tagada torustiku telgsuunaline pikenemine. Kui ka torustiku liigutamine ei anna soovitud tulemit, tuleb kontrollida teostatud arvutusi ning vajadusel korrigeerida näiteks eelpingestamise temperatuuri. Peale torustiku analüütilise pikenemise saavutamist, tuleb alustada tagasitäite teise etapiga.

KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE

Enne kaevetöid ning katendite eemaldamist tuleb Töövõtja poolt kõik trassikoridori pinnakatted fotografeerida. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb hiljem taastada. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5m/ööpäevas. Kõik tänavaelemendid, nägu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul vastavalt

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 13

kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Käesoleva projekti katendid taastatakse vastavalt katendite taastamise proojektile, mis on lahendatud eraldi projekti osana.

. KATENDITE EEMALDAMINE

Asfaltkatted tulem eemaldada freesimise teel kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asfaltkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealtlaius, misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,5m kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte, mis saab Töövõtja tegevuse käigus kahjustada. Freeslõigete servad peavad olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel on lubatud kasutada ainult 90°, 45°, 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutamist. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks, tuleb see ladustada muust väljakaevatud pinnasest eraldi.

. ASFALTKATTE TAASTAMINE

Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja poirist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3mm/3m risti tänavat ning 4mm/3m piki tänavat. Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50cm kauguselt kaevukaanest.

. HALJASTUSE TAASTAMINE

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse paksuse 15cm. Kasvupinnas ei tohi sisaldada puujuuri, kive ning muid kõrvalisi esemeid suurusega üle 20mm. Pärast tihendamist peab taastatud ala jääma ümbriseva maapinnaga samale tasapinnale. Haljasalal asuvad kaevuluugid tuleb maapinnast tõsta 50mm kõrgemale. Muru taastamiseks tuleb kasutada kvaliteetset muruseemet, mis sisaldab vähemalt neli komponenti. Muruseemne külvamistihedus 20-30g/m². Lisada väetis 20-30 g/m². Enne ehitustööde üleandmist tuleb haljastustööd kooskõlastada Tartu Vallavalitsusega. Tööde vastuvõtmiseks peavad nii Tartu Vallavalitsus ja ka eraomanik(ud) olema haljastus ning

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 14

teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Esimese muru niitmise teostamine on Töövõtja kohustus.

ERINÕUDED

Töövõtja kohustub jälgima ja täitma Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud seadusi (sh Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust) ja määrusi ning Tartu vallas kehtestatud õigusakte. Töövõtja on kohustatud jälgima ja täitma projekti kooskõlastustes toodud nõudeid (vaata projekti kooskõlastuste koondtabelit). Töövõtja kohustub järgima Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellest tulenevalt EV Valitsuse määrust nr 377 (08/12/1999) „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik jäätmekäitlusest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest.

JÄÄTMEKÄITLUS

Töövõtja kohustub täitma Tartu valla Jäätmehoolduseeskirja (26.08.2021). Ehitustööde käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Demontaaži käigus tekkiv üleliigne materjal (torud, isolatsioon, raudbetoon jms) tuleb koheselt kokku koguda ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitaja ehk peatöövõtja. Kui ehituse käigus avastatakse pinnasereostus (kemikaalid, naftasaadused, asbestiga saastunud pinnas või materjal, maa-alune mahuti), tuleb koheselt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selles lisas nt jäätmeõiendis. Peale ehitustööde lõpetamist, vormistatakse ehitusobjekti jäätmeõiend ja kinnitatakse Tartu Vallavalitsuses, nt ehitise kasutusloa taotlemisel. Selle jaoks peab koguma kokku kõik ehitustööde ajal tekkinud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel tuleb kindlustada ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. Võimalik rehvide puhastuskoht näidatakse tööde käigus tehtaval tööde teostamise plaanil. Rehvide puhastamiseks sobiv ala ning rehvid pesta ning vältida ehitusobjektilt teistele kinnistutele ning teedele pinnase, tolmu ning vee kandumine. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui

Töö nimi: Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga – Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine Töö nr: 2259 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

21.04.2025 15

jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Tartu Vallavalitsusega. Koostas vastutav isik: Tanel Rugam /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Juhul, kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus tuleb koheselt projekteerijaga ühendust võtta.

2259_TP_SV-4-01_v02_Asendiplaan-bind.dwg

2259_TP_SV-4-01_v02_Asendiplaan.pdf

4 4

6 6

A

9

G

SEL-1

K F-1

K F-3

U -5

K F-2

A

TK

JK JK

A

A A A A

A A

A

AAAA

AA

A A

A

PK

A A

A

PK

A

JK

JK JK

JK

A A A A

A A A A A A A A

A A A A A A A

Kassa 1

Kassa 2

A A

A

TK

1

0.00 = 44.60

44 .5

0 44.40 44

.30

44 .2

0

44 .00

44 .1

0

3.35 7.00

2.85 2.70

5.007.005.00

3.35

2.00 2.00

2.50

4.62

5.00 1.95

2.70

10.361.39

1.50

7.00

2.85 2.70

P53

44.60 44.50

44 .8

0

44 .5

0

44 .6

0

44 .7

0

44 .4

0

44 .6

0

44 .4

0

44 .5

0

44 .8

0

44.40

44.20

44.30

44.00

44 .6

0

44 .5

0

44 .4

0

44 .5

0

44 .5

0

44 .7

0

44 .9

0 44

.9 0

45 .0

0

44 .1

0

44.40

44.10

44.20

44.30 44.40

44.00

10 20

44.40 44.30

10

90 80

70 60

50 40

30 20

10 43 .0

0 90

44 .00

10

44.30

44 .3

0

44.60

44 .6

0

44.50

44 .5

0

44 .6

0

44 .7

0

44.40

44 .7

0

44 .6

0

44 .7

0

44 .7

0

43 .0

0

44 .8

0

45 .1

0 45

.1 0

45 .0

0

44.80

44.70

44.20

44 .0

0 43 .9

0

44 .4

0

40.34

40.49

44.50

40.45

44.56

44.30

44.40

44.10

44.28 44.48

44.58

43.95

3.20

911

931

93 1

931

911

911 931

K21K21

K21 K21

K21

K21K21K21K21K21K21K21K21K21K21K21K21K21K21

K2 1

K11 K11 K11 K11

K21 K21 K21 K21 K21

K1

K1K21 K21 K21

K21

V11 V11

V11

SIDEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT Telia Eesti AS

Kaev 2835

/ /

/

/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /

W 1

PV C

50

PVC50 PVC50

PVC50

W 1

W1W1W1W1W1W1

W 1

W1W1W1W1W1W1

W 1

W1W1

W 1

W1

W 1

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

K

V V

V V V V V V V V V V V V V V V V V

K K

K K K K K K K K K K K K K K K

K

K K

K

V V

V

SK

SK SK

SK SKSK

SK

S S

S S S S S S S S S S S S S

S S

S

S S

S

S S

S

S S S S S S S S S S S S

S S S S S S S S

V V

V

S

PP kaitsehülss Ø 500/443

27.0

2x DN150/315

D N

50 +5

0/ 22

5

HS-2T 2x DN150/315 -> 2x DN50/160

T-Hargnemine

HS-1T 2x DN150/315 -> 2x DN150/315

T-Hargnemine ÜK-1

2x DN150/280

Ühendus olemasoleva torustikuga

N-1.1 90° 2x DN150/315

N-1.2 90° 2x DN150/315

N-1.4 90° 2x DN150/315

N-1.5 85° 2x DN150/315

ÜM-2.1 2x DN50/140 -> DN50+50/225

Y-üleminek single-twin

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Ristumine 130.27 - 130.29km

kaugküttetorustik DN150/315

Ettevaatust ristumine

kõrgepingekaabliga!

N-1.3 80° 2x DN150/315

N-1.6 90° 2x DN150/315

N-1.7 80° 2x DN150/315

N-2.2 90° DN50+50/225

SV-2.1 DN50+50/225

Hoone sisseviik tõusupõlvega

PO-1 2x DN150/315

K-2.1 DN50+50/225

Sulgarmatuur teleskoopkaevus

1xde560/500

N-2.1 90° DN50+50/225

N-1.8 85° 2x DN150/315

N-1 90° 2x DN150/315

N-1.9 90° 2x DN150/315

PO-1.1 2x DN150/315

SM 3°

SM 1°

K21 K21 K21 Projekteeritud kinnistu sajuvee kanalisatsioonitoru

K11 K11 K11 Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitoru

Projekteeritud ühiskanalisatsioonitoru

V11 V11 V11 Projekteeritud veetoru (kinnistu veevärgi toru)

Projekteeritud veetoru (ühisveevärgi toru)

K1 K1 K1

V1 V1 V1

Paigaldatav lipumast h=9m, värvitoon: RAL 9007, tumehall, sisemise nöörajamiga

Projekteeritud 2-kohaline elektriautode laadija

Projekteeritud perspektiivne 2-kohaline elektriautode laadija

Paigaldatavad prügikonteinerid Projekteeritud jalgrattahoidla, värvitoon: RAL 9007, tumehall ja rajatav jalgrattahoidja Dambis Vool 6 kohta, roostevaba teras (vt. joonis AR-6-03)

Istutatav puu. Nt. madalam pärn

Istutatav madalakasvuline põõsas. Nt. tuhkurenelas "Grefsheim"

Projekteeritud graniitkillustikuga kaetav ala geotekstiilil

/ / / / / / / / Projekteeritud sidekanalisatsioon PVC Opto D50 750kN

Tingmärgid:

Projekteeritud 0,4kV maakaabel kaitsetorus D-110 750N

Olemasolev tuletõrjehüdrant

W1 W1 W1 W1 W1

OÜ Elsari töö nr.2508677

Projekteeritud valgustuse toitekaabel kaitsetorus D-75 750NW1 W1 W1 W1 W1

Projekteeritud reserv kaablikaitsetoru D-110 750N Projekteeritud reserv kaablikaitsetoru D-50 750N

OÜ VAIMAR Engineering töö nr. xxxxx

OÜ ROK-Projekt töö nr.2024/17

/ / / / / / / / Projekteeritud sidekanalisatsioon PVC Opto D100 750kN Projekteeritud valgustusmast. H=8,0m (kahepoolne T-konsool)

Projekteeritud valgusti hoone seinal Projekteeritud valgustusmast. H=8,0m (ühepoolne P-konsool)

Ol.olev veetorustik Ol.olev kanalisatsioonitorustik Ol.olev sademeveekanalisatsioonitorustik Ol.olev kõrgepinge maakaabel Ol.olev madalpinge maakaabel Ol.olev sidevarustuse maakaabel Ol.olev sidekanalisatsioon

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud haljasalade murukate

Projekteeritud kõnnitee ab-katend

Projekteeritud sõidutee ab-katend 'Tüüp 1'

Projekteeritud murunõlvad (1:2-1:4)

Kinnistu piir

Projekteeritud hoone 1. korruse välisseinte gabariit

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150X300 (h=8 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150X300 (h=0 cm)

Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm)

Projekteeritud tee servajooned

Projekteeritud tugipeenar

Projekteeritud restkaev

Projekteeritud sõidutee ab-ülekate

Töömahtude piir

Hoone sissepääsud

Likvideeritavad objektid X X X X X

Teekaitsevööndi piir 50m

DP järgne hoonestusala

Projekteeritud liiklusmärgi post

T-Model OÜ töö nr. 25008

Tingmärgid:

VARASEMALT PROJEKTEERITUD

Projekteeritud sõidutee äärekivi

Projekteeritud katte serv

Projekteeritud tugipeenra serv

Valgusti, metallmast, jaland, konsool

Tänavavalgustuse maakaabel, X-kaablite arv, kaablikaitsetorus 75D 750N, kui ei ole määratud teisiti

Sidetrass

XW1.1

/ / / / / / / / /

TPK Projekt OÜ töö nr 0722

Märkused:

1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud REIB OÜ töid nr TT-6268T (jaan 2022) ja TT-6415T (okt 2022). Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kõigi hoonete sisseviikude ning ol.ol. torustiku ühenduspunktide kõrgused ja täpsed asukohad tuleb töövõtjal leida tööde käigus!

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

4-01

21.04.2025

1:500 Tööprojekt 2259

Asendiplaan

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Tanel Rugam

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Tingmärgid:

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik Olemasolev kaugküttetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev valguskaabel

Olemasolev drenaaz Olemasolev survekanalisatsioon

K K K

SK SK SK

S S S

V V V

G G G

D D D

Olemasolevad kommunikatsioonid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Kinnistupiir

Muu:

Olemasolev sideliin Olemasolev madalpingeliin

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik I etapp

Projekteeritud maa-alune twin kaugküttetorustik I etapp

Y

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik kaitsehülsis

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik II etapp

2259_TP_SV-6-01_v02_Pikiprofiil.pdf

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

TORU ALUS

LANG VAHEKAUGUSED (m)

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

40,00

40,50

41,00

41,50

42,00

42,50

43,00 H=

1, 16

Ü K-

1 45

,0 0

45 ,0

0 43

,5 6

1, 16

LIIVALUS 150mm

2

DN150/315 - 59,2m

Avatud kaevik

4,4

T1

H= 1,

15 N

-1 45

,0 0

45 ,0

0 43

,5 7

1, 15

10,2

T1 T1

89°

H= 1,

45

DN150/315 41,71

H S-

1T

3,7

T1 T1

T1

H= 1,

42 PO

-1 43

,4 5

43 ,4

5 41

,7 5

1, 42

H= 0,

84

DN150/315 43,06

H S-

2T 44

,1 0

44 ,1

0 43

,1 2

0, 84

LIIVALUS 150mm

2

DN50/140 - 4,2m

Avatud kaevik

4,2

T1

T1 T1

T1

T1 T1

T1

H= 0,

80 Ü

M -2

.1 44

,0 5

44 ,0

5

0

DN50+50/225 - 35,2m

2,1

H= 0,

76 N

-2 .1

44 ,0

5 44

,0 5

43 ,0

6 0,

76

14,8

T2T2T2

89°

H= 1,

05 N

-2 .2

43 ,3

0 44

,3 5

43 ,4

2 0,

70

7,2

T2

90°

H= 1,

50 SV

-2 .1

43 ,5

0 44

,4 0

43 ,4

7 0,

70

43,50

44,00

44,50

45,00

V V

K K

43 ,1

1 0,

80

62 5 7 7

H= 1,

58

SK SK

43,25

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

44

,8 0

44 ,8

0 42

,9 4

1, 58

40

12,0

T1 T1 T1

SK

K K

40,64

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

H= 1,

66

SK SK

42,55

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

44 ,4

0 44

,4 0

42 ,4

6 1,

66

24

28,8

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

SK

H= 0,

70

44

,0 0

44 ,1

0 43

,1 7

0, 70

25

10,1

T2T2

H= 0,

76 K-

2. 1

44 ,0

5 44

,0 5

43 ,0

6 0,

76

1,0

sulgarmatuur teleskoopkaevus spindli kõrgus h=500mm

≈44,03

M ad

al pi

ng ek

aa be

l V

V

≈43,27

Ve et

ra ss

0°

SK SK

42,71

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on SK

SK

SK SK

42,62

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on SK

SK

SK SK

42,47

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on SK

SK

≈43,20

3x M

ad al

pi ng

ek aa

be l

43 ,5

0 43

,5 0

41 ,7

7 1,

45

Hoone põrand +44.60m abs

Olemasolev maapind

Tingmärgid:

Projekteeritud kaugküttetorustik

Märkused:

1. "≈" märgiga tähistatud ristuvate tehnovõrkude sügavused on teadmata. Kõrgused on vajalik ehitustööde käigus välja selgitada ning vajadusel projekteeritud torustiku pikiprofiili korrigeerida.

2. Elektri- ja sidekaablite täpsne kõrgus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jöövad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole projekteeritavast torustikust.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

6-01

21.04.2025

1:500 Tööprojekt 2259

Pikiprofiil

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Tanel Rugam

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

2259_TP_SV-6-02_v02_Pikiprofiil.pdf

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

TORU ALUS

LANG VAHEKAUGUSED (m)

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

41,00

41,50

42,00

42,50

43,00

43,50

44,00

44,50

45,00

H= 1,

79

DN150/315 42,05

H S-

1T 43

,5 0

43 ,5

0 41

,4 3

2, 07

LIIVALUS 150mm

0

DN150/315 - 206,5m

Avatud kaevik

2,8

T1 T1

H= 1,

79 N

-1 .1

43 ,5

0 43

,5 0

41 ,4

3 2,

07

3,0

90°

H= 1,

81 N

-1 .2

43 ,4

0 43

,4 0

41 ,3

1 2,

09

9,0

T1 T1

90°

H= 2,

11 N

-1 .3

43 ,7

0 43

,7 0

41 ,3

1 2,

39

9,2

T1T1

98°

H= 0,

94 N

-1 .4

43 ,3

0 43

,3 0

42 ,0

8 1,

22

41,9

T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1

92°

H= 1,

04

DN50/140 43,26

H S-

2T 44

,1 0

44 ,1

0 42

,7 8

1, 32

5,5

T1

T1 T1

H= 0,

93 N

-1 .5

44 ,1

0 44

,1 0

42 ,8

9 1,

21

51,5

T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1

95°

H= 1,

26 N

-1 .8

44 ,3

5 44

,4 0

42 ,8

6 1,

54

2,6

95°

H= 0,

95 N

-1 .9

44 ,6

5 44

,6 5

43 ,4

2 1,

23

8,5

T1 T1

102°

H= 2,

20

45 ,4

5 45

,9 0

43 ,4

2 2,

48

27,0

T1T1T1T1T1T1T1

H= 2,

58

46 ,3

0 46

,1 5

43 ,4

4 2,

71

9,3

T1T1

H= 2,

42 N

-1 .1

0 46

,1 5

46 ,1

5 43

,4 5

2, 70

6,6

T1

95°

H= 1,

50 PO

-1 .1

46 ,1

0 46

,1 0

44 ,3

2 1,

78

45,50

46,00

SK SK

41,90

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

SK

SK SK

41,76

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

SK SK

42,47

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on SK

SK

0 83 17 20 4

H= 1,

00 SM

44 ,4

0 44

,4 0

43 ,1

2 1,

28

17,9

T1 T1 T1 T1

PP kaitsehhülss Ø500/443

38

H= 1,

50 N

-1 .1

1 46

,1 0

46 ,1

0 44

,3 2

1, 78

3,3

89°

3 Jõ

hv i-T

ar tu

-V al

ga te

e

2,20m

219 133 0

Sõ id

ut ee

Sõ id

ut ee

Si de

ka ab

el

≈42,49

Si de

ka ab

el

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

3x M

ad al

pi ng

ek aa

be l

≈44,73

≈45,18

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈45,19

Si de

ka ab

el

1

27

176°

≈44,18

2x Kõ

rg ep

in ge

ka ab

el

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

15

H= 1,

56 N

-1 .6

44 ,7

0 44

,7 0

42 ,8

6 1,

84

0

3,0

90°

H= 1,

56 N

-1 .7

44 ,6

0 44

,7 0

42 ,8

6 1,

84

5,5

T1

90°

SK SK

43,33

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on SK

SK

S S

44,49

Si de

ka na

lis at

sio on

S

≈42,49

Olemasolev maapind

Tingmärgid:

Projekteeritud kaugküttetorustik

Märkused:

1. "≈" märgiga tähistatud ristuvate tehnovõrkude sügavused on teadmata. Kõrgused on vajalik ehitustööde käigus välja selgitada ning vajadusel projekteeritud torustiku pikiprofiili korrigeerida.

2. Elektri- ja sidekaablite täpsne kõrgus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jöövad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole projekteeritavast torustikust.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

GREN TARTU AS REG. 10641763

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

6-02

21.04.2025

1:500 Tööprojekt 2259

Pikiprofiil

Tartu vald, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee - Astelpaju tn kaugküttetorustiku rajamine

Tanel Rugam

Tanel Rugam 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee; Astelpaju tn 2b; Astelpaju tänav L1, Tartu vald, Tartu maakond

Projekteeritud maapind

E-kiri.eml

Tere

Soovime projektlahenduse uuesti kooskõlastada tulenevalt projekti varasemast mitte-realiseerimisest. Hetkel on plaanis varasem projekt realiseerida kahes etapis, millest II etapp tuleb rajada koostöös ringristmiku teeprojektiga.

Projektlahendust on korrigeeritud riigiteemaale tuleku asukohas tulenevalt trassi kohale rajatud alajaama tõttu.

Lugupidamisega,

Tanel Rugam

Soojatooja OÜ

+372 507 1350

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, January 11, 2023 8:01 PM
To: [email protected]
Subject: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Tere

Saadame kooskõlastamiseks kaugküttetorustiku projekti.

Manuses lisatud digiallkirjastatud projektdokumentatsioon ning taotlus.

Lugupidamisega,

Tanel Rugam

+372 507 1350

www.soojatooja.ee

From: Peeter Uibo <[email protected]>
Sent: teisipäev, 3. jaanuar 2023 10:51
To: [email protected]
Subject: RE: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Tere

Kui teie projekti aluseks on võetud TRAM-ga kooskõlastatud teeprojekt, siis palun saatke kogu kooskõlastamiseks vajalik materjal ühes konteineris allkirjastatuna aadressile [email protected]

Peeter Uibo

5159766

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Thursday, December 29, 2022 12:50 PM
To: Peeter Uibo <[email protected]>
Subject: RE: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Tere

Suhtlesime vahepeal tee projekteerijaga ning teadaolevalt on teeprojekt TRAM-s kinnitatud.

Kui see info vastab tõele, siis saadaksime korrigeeritud taotluse ning täiendatud kaugküttetorustiku projekti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega,

Tanel Rugam

Projektijuht

Tel. +372 5071 350

SOOJATOOJA OÜ

www.soojatooja.ee

From: Peeter Uibo <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 22, 2022 9:00
To: [email protected]
Subject: RE: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Ma ise seda projekti ei menetle, kui mu kolleeg oskab seda öelda, siis annan sellest teile teada.

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 22, 2022 8:57 AM
To: Peeter Uibo <[email protected]>
Subject: RE: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Tere

Tänud tagasiside eest.

Kas oskate ligilähedaselt teeprojekti kooskõlastamise aega prognoosida, et saaksime omaltpoolt ka kaugkütte võrguvaldajat informeerida?

Me pole tavaliselt esimesena IKÕ plaane kaasa saatnud, kuna tavapäraselt vajadus mõningaselt projekti kohendada.

Lugupidamisega,

Tanel Rugam

Projektijuht

Tel. +372 5071 350

SOOJATOOJA OÜ

www.soojatooja.ee

From: Peeter Uibo <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 22, 2022 8:41
To: [email protected]
Subject: RE: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Tere

Hetkel on teeprojekti menetlus TRAM-s veel pooleli ja seetõttu ei saa me kaugkütteprojekti menetlusse võtta.

Esialgse tagasisidena annan teada, et projekt tuleb viia vastavusse TRAM-i tehnovõrkude teemaale paigaldamise juhendiga, sh esitada IKÕ plaan. Samuti on kk-taotluses ebatäpsusi, muuhulgas KOV, km-d…

Anname teile teada, kui teeprojekt on TRAM-ga kooskõlastatud, et saaksite kaugkütteprojekti uuesti kooskõlastamiseks esitada.

Peeter Uibo

5159766

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 15, 2022 12:57 PM
To: [email protected]
Subject: Tehnovõrgu projekti kooskõlastuse taotlus, riigitee nr 3

Tere

Saadan manuses tehnovõrgu projekti plaanilise lahenduse kooskõlastamiseks koos digiallkirjastatud taotlusega.

Lugupidamisega,

Tanel Rugam

Projektijuht

Tel. +372 5071 350

SOOJATOOJA OÜ

www.soojatooja.ee

Virus-free.www.avast.com