Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 muutmine

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/33

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21

„Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Kliimaministri 21.03.2024. a määruses nr 21 tehakse järgmised muudatused:

1) läbivalt asendatakse tekstiosa „(EL) nr 2023/2831“ tekstiosaga „(EL) 2023/2831“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse andmise eesmärk linnade elurikkuse kaitse sekkumises on elurikkuse suurendamine

üle 10 000 elanikuga linnades kui asustusüksustes ja linnaökosüsteemi aladel Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse

määrust (EL) 2022/869 (edaspidi ELis looduse taastamise määrus), tähenduses, aidates seeläbi

kaasa kliimamuutustega kohanemisele.“;

3) paragrahvi 4 lõiked 5–6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kliimameetmete sekkumises antakse toetust § 5 lõike 2 punktides 1––10 ja 12–14 nimetatud

kulude aluseks olevateks tegevusteks.

(6) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3, 5–6, 11 ja 14 nimetatud kulude aluseks olevateks

tegevusteks antakse toetust linnade elurikkuse kaitse sekkumises üle 10 000 elanikuga linnale kui

asustusüksusele ja linnaökosüsteemi aladele EL-i looduse taastamise määruse tähenduses.“;

4) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise

makse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1 ja üle 200 000 euro suuruse

kogumaksumusega projekti korral tegelike kulude alusel.“;

5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:

„12) hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiikide ja viibekraavide rajamise kulud;

13) sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamise või sademevee kasutuse edendamise

kulud;

14) projektijuhtimise kulu üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral.“;

6) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) sademeveesüsteemide rajamine, välja arvatud lõike 2 punktis 13 nimetatud kulud;“; 7) paragrahvi 5 lõike 3 punktid 5 ja 9–10 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) linnade elurikkuse kaitse sekkumises § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12–13 nimetatud tegevuste kulud.“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.“; 10) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse arv „70“ arvuga „85“ ja arv „30“ arvuga „15“; 11) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest“ tekstiosaga „lisale 1 projekti abikõlblikest kuludest 65–85 protsenti“; 13) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 8 jäetakse ära sõnad „kindlasummalise makse kasutamiseks“;

15) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) ehitusprojekt või tehnoloogiline projekt, mis on koostatud määruse lisas 2 esitatud juhendi

kohaselt ning mille koostamisse on kaasatud hüdrotehnikainsener, kui projektis käsitletakse § 5

lõike 2 punktis 12 nimetatud tiikide ja viibekraavide rajamist, ning vähemalt 7. taseme

veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener välisveevarustuse projekti koostamise kompetentsiga, kui

projektis käsitletakse § 5 lõike 2 punktis 13 nimetatud sademevee kasutamise jaoks torustiku

rajamist;“;

16) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saaja korraldab riigihanke, arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuetega ning

üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral lisaks järgmiste nõuetega:

1) esitab riigihanke alusdokumentide ja hankelepingu muutmise kavandi rakendusüksusele

ülevaatamiseks, kui nii on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses;

2) esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu riigihanke alusdokumendid ja

hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete

registrist;

3) lisab rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks, kui riigihange tehakse riigihangete

registris.

(12) Rakendusüksus vaatab riigihankega seotud dokumendid läbi ja esitab arvamuse 15 tööpäeva

jooksul.”;

17) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja

kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.”;

18) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on tegelike kulude kasutamise

korral lisaks lõikes 3 nimetatule lisatud järgmised dokumendid:

1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete

registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja

dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

2) hankeleping, välja arvatud juhul, kui hankeleping on juba rakendusüksusele esitatud või

hankeleping on kättesaadav riigihangete registrist ja hankelepingut ei ole muudetud;

3) hankelepingu muudatused, sealhulgas hankelepingukohase reservi kasutamist õigustav

dokument ning õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;

4) arve või muu raamatupidamisdokument;

5) kulu tasumist tõendav dokument;

6) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse hankelepingus.”; 19) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse arv „26“ arvuga „28“;

20) määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisa 1);

21) määrust täiendatakse lisaga 2 „Tehnoloogilise projekti juhis“ (lisa 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt)

energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx lisa 2

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21

„Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise

ja kavade koostamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa 2

Tehnoloogilise projekti juhis

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2021–2027

rahastamisperioodi meetme „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

projekti rahastamistaotluse lisana.

Sissejuhatus juhendi kasutajale

Juhend on koostatud Kliimaministeeriumis. Juhendi eesmärk on anda taotlejaile ja projekti

koostajaile suunised tehnoloogilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2021–2027

rahastamisperioodi meetmest „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027“ toetuse taotlemisel.

Tehnoloogiline projekt on määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027“ (edaspidi TAT) kohaselt taotluse kohustuslik lisa juhul, kui on tegemist TAT § 5 lõike

2 punktides 12 ja 13 loetletud tegevustega. Juhendi järgimine on vajalik selleks, et vältida

projekti koostamisel vigu, mis võivad hiljem viia taotluse rahastamata jätmiseni.

Tehnoloogilisele projektile ei kohaldata majandus- ja taristuministri

17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ esitatud nõudeid. Tehnoloogilise

projekti mõiste on kasutusel TAT § 11 lõike 2 punkti 131 tähenduses. Kui taotlejal on

koostatud ehitusprojekt eel-, põhi- või tööprojekti tasemel, mis ei sisalda juhendis küsitud

infot, siis lisatakse puuduolev info koos viidetega juhise punktidele taotluse vormil

leheküljele „Sisu“ ja lisadokumenti ei ole vaja koostada.

Juhendi järgimine on kvaliteetse taotluse koostamise eeldus ning tagab, et taotluses

kavandatud lahendus on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult sobivaim. Taotluses ja

tehnoloogilises projektis kavandatud tegevused peavad olema kooskõlas projekti

asukohajärgse kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.

Üldosa

Selles peatükis tuuakse välja projekti täpne nimetus ja esitatakse andmed projekti tellija

kohta: nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress, kontaktisik. Kui tehnoloogilise projekti

on koostanud konsultant või projekteerija, siis esitatakse andmed ka projekti koostaja kohta.

Peatükis kirjeldatakse piisava täpsusega projekti asukohta. Nimetatakse küla, vald ja

maakond, kus projekti tegevused toimuvad.

Kui olemasoleva olukorra kirjeldus on kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kavas, ei ole tarvis teavet dubleerida. Piisab konkreetsete viidete lisamisest arendamise kavale

leheküljenumbri ja alapealkirja täpsusega. Kui vajalik teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavas puudub või esineb hajutatult, esitatakse see peatükis koondatult, et oleks

võimalik projektieelsest olukorrast ülevaade saada.

Üldosa peatükis kirjeldatakse üldiselt projekti piirkonda. Antakse lühike ülevaade projekti

piirkonna looduslikest tingimustest ja olemasolevatest sademevee kogumise lahendustest.

Projektlahenduse valimine

Peatüki eesmärk on selgitada sademeveesüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise

vajadust.

Peatüki sissejuhatuses esitatakse kokkuvõte kavandatavatest tegevustest, projekti mõjuala

kirjeldus ja pindala hektarites ning kirjeldatakse tegevuste eesmärki. Märgitakse elanike arv,

kes elavad maa-alal, kust sademed projekti tulemusel kokku kogutakse või immutatakse

(projekti mõjuala). Projekti mõjuala hulka arvestatakse sademevee (alam)valgala, mille

tarbeks rajatakse toetuse abil taristu (sh looduspõhised lahendused). Sademevee valgala on

maa-ala, millelt sademevesi voolab rajatavasse või rekonstrueeritavasse sademeveetorustikku

või imb- või viibesüsteemi.

Projekti mõjualast lisatakse kaart joonisena PDF- või pildifailina tehnoloogilise projekti

dokumendis. Esitatavalt jooniselt peab olema selgelt aru saada, kus paiknevad mõjuala

piirjooned (millistel tänavatel või milliste objektide vahel) ja nähtav mõjuala pindala

hektarites. Mõjuala kaardipildi taustaks kasutada ETAKi või muud põhikaarti (joonis 1).

Võimalusel esitada ka mõjuala ruumikuju eraldi ZIP-failina (pindobjekti hulknurk ehk

polügoon SHP-formaadis, mis sisaldab shp-, dbf-, shx-, prj- või cpg-laiendiga faile). Mõjuala

ruumikuju fail esitada kodeeringus UTF-8, koordinaatide projektsioonis L-EST97 (EPSG :

3301). Mõjuala polügoon moodustada eraldi kihile, kus ei ole muid jooni ega punktobjekte.

Mõjuala kihi nimeks panna „mõjuala“ või „mojuala“. Jälgida, et mõjuala oleks terviklik

polügoon (ei tohi olla punkt ega joonobjektina). Kui projektiga kavandatavatel tegevustel on

mitu eraldi paiknevat mõjuala, võivad need olla samal mõjuala kihil eraldi polügoonidena.

Kui rajatud taristuga lahendatakse sademevee probleem asukohas, kuhu jooksevad kokku

mitme (alam)valgala sademeveed, siis arvestatakse selle mõjualaks kõik asjakohased

alamvalgalad. Kui projektiga ehitatakse ühisvoolne kanalisatsioon ümber lahkvoolseks,

arvestatakse mõjualaks alamvalgalad, kust projekti raames ehitatav lahkvoolne

kanalisatsioon sademed kogub.

Andmed sademevee valgalade kohta on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

või sademevee majandamise kavas. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 14

lõike 1 punkti 7 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama

sademeveesüsteemide loetelu ja sademevee ärajuhtimise kaarte valgalade kaupa juhul, kui

sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Kui sademevee

kogumise ja ärajuhtimise süsteemid ei ole määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks,

koostab kohaliku omavalitsuse üksus ÜVVKS-i § 62 lõike 1 kohaselt oma territooriumil

valgalade kaupa sademevee majandamise kava.

Joonis 1. Näide tehnoloogilises projektis esitatavast kaardipildist. Eristatud on mõjualaks

olev valgala. Kaardipildilt on ka näha, millistesse rahvastikuandmete ruutkaardi ruutudesse

mõjuala jääb, ja sealne elanike arv. Näide on illustratiivne.

Peatükis kirjeldatakse täpsemalt projektiga hõlmatavaid rajatisi. Kui projekt hõlmab mitut

erinevat sademeveesüsteemi olulist osa (nt torustikke ja imb- või viibesüsteeme), esitatakse

teave iga osa kohta eraldi alapunktis. Imb- ja viibesüsteemide puhul kirjeldatakse arvuliselt

süsteemi hüdraulilist mahutavust ning esitatakse andmed, milline sajusündmus on ülevoolude

dimensioonimisel aluseks võetud. Kui projekt hõlmab mitut asulat, esitatakse teave iga asula

kohta eraldi alapeatükis. Kui olemasolevaid rajatisi kavatsetakse likvideerida, kirjeldatakse

ka kavandatavaid likvideerimistöid.

Alternatiivide analüüs

Arvestades olemasolevat olukorda, rajatiste seisundit ning kliimamuutusi, analüüsitakse ja

võrreldakse erinevaid tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive. Lahkvoolse

kanalisatsioonisüsteemi rajamise alternatiiviks on kogu piirkonnale langeva sademevee

immutamine pinnasesse vastavate maastikuelementide (imbkraavid, -pargid, lodud jms)

väljaehitamise abil. Sademeveetorustike alternatiiviks on ka lahtised kanalid ja kraavid. Kui

alternatiivid ei ole asjakohased, tuleb seda põhjendada.

Alternatiivide analüüsis tuleb käsitleda rajamise maksumust ning ekspluatatsioonikulu

rajatiste amortisatsiooniaja jooksul. Nii rajamismaksumus kui ka hoolduskulud tuleb välja

tuua sellise detailsusega, et on võimalik hinnata nende vastavust turuolukorrale. Rajamise

maksumus tuleb lahti kirjutada tehnoloogiliste osade kaupa.

Analüüsi põhjal valitakse majanduslikult soodsaim alternatiiv, mis tagab eesmärgi.

Alternatiivide analüüsi ei või koostada isik, kes on seotud projektis kavandatud tehnoloogia

(sademevee kogumise, puhastamise või immutamise seadmed) tarnimise või maale

toomisega.

Kavandatavad tegevused

Selles peatükis esitatakse projekti kogumaksumus, projekti mõjualal elavate inimeste arv ning

kokkuvõte kavandatud tegevustest asulate kaupa.

Kui eelprojekt koostatakse mitme asula peale, peab olema võimalik selgelt ja üheselt eristada,

millised tegevused millises asulas toimuvad ja milline on mõjualadel elavate inimeste arv iga

mõjuala kaupa eraldi. Kui mõjuala elanike arvu kohta puuduvad täpsemad andmed, määratakse

mõjuala elanike arv mõjuala ruumikuju ja rahvastikutiheduse 1 km × 1 km ruutkaardi1 abil.

Selleks on võimalik teha kaardianalüüs, mille käigus kõrvutatakse Statistikaameti

rahvastikuandmed meetmest kasu saava mõjuala paiknemisega. Kasu saavaks elanikkonnaks

võib lugeda nende 1 km × 1 km ruutude elanikkonna koguarvu, kus asub mõjuala. Kui mõjuala

joon poolitab rahvastiku paiknemise ruutkaardi ruutu, siis võib arvestada elanike arvu hulka

sellel ruudul paiknevate elanike koguarvu. Kui projekti mõjuala on kõigest üksikute ruutude

sees, siis on võimalik ka lihtsalt ruudule vajutades infopäringuga teada saada, kui palju

elanikke selles ruudustikus elab, ja need arvud pärast kokku liita (joonis 2).

Joonis 2. Elanikkonna andmete päring Mapinfos

Peatükis kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi – millised seadmed ja ehitised (sh rajatised)

rekonstrueeritakse ja/või rajatakse, nimetatakse valitud tehnoloogiad.

Esitatakse teave selle kohta, kas projekt toimub mõnel looduskaitsealal või selle läheduses

ning kas ja millised veekogud asuvad projekti piirkonnas või selle ümbruses. Kui projektiga

vähendatakse avariiülevoolu reoveepuhastist või sademeveega muul moel veekogusse

kanduvat koormust, siis kirjeldatakse, missuguseid veekogusid projekti tulemusena

mõjutatakse ning missugune on projekti tulemuste mõju.

Veekogudele avalduva mõju kirjeldamisel tuleb lisaks veekogu nimele tuua ära ka veekogum

ja veekogumi kood. Infot veekogude ja -kogumite kohta saab veemajanduskavadest,

veekogumite seisundite vahehinnangutest ja Keskkonnaportaalist (joonis 3).

1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/inspire/api/records/21615a0b-0bbc-4d9d-a0b8-cf57bf2f4e30

Joonis 3. Sademevee väljalaskme otsing Keskkonnaportaali kaardilt. Klikkides sobival

otsingutulemusel, avanevad objekti põhiandmed, sh suubla nimi.

Lisaks kirjeldatakse meetmeid, mis võetakse kasutusele keskkonnareostuse vältimiseks ning

loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks. Nähakse ette nõuded keskkonnaohtlike

objektide ja materjalide likvideerimistöödele ning jäätmekäitlusele.

Lisa 1. Projekti eelarve ja tööde maht

Esitatakse tööde mahtude tabel koos eelarvega. Mahtude tabel peab olema lahti

kirjutatud piisava detailsusega, et oleks võimalik hinnata eelarve vastavust turusituatsioonile.

Lisa 2. Joonised

Esitada tuleb järgmised joonised:

• projektiala ülevaateplaan, kus on kajastatud rekonstrueeritavad ja rajatavad sademevee

rajatised; joonise mõõtkava valida selliselt, et kogu projektiala mahuks ühele joonisele.

Joonisel peab kajastuma ka projekti mõjuala ehk sademevee valgla, kust rajatavad

seadmed koguvad sademevee;

• torustike rajamise või rekonstrueerimise projekti puhul plaan mõõtkavas vähemalt

1 : 1000 (soovitatav on märkida joonisele ka peamagistraalide läbimõõdud, kalded ja

materjal);

• sademevee puhasti, imb- ja/või viibesüsteemi puhul ülevaateplaan, mille mõõtkava valida

selliselt, et kogu rajatise territoorium mahub ühele joonisele;

• sademevee puhasti, imb- ja/või viibesüsteemi tehnoloogiline skeem.

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse kliimaministri 21.03.2024. a määrust nr 21

„Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimamuutusega seotud tegevusteks, linnade

elurikkuse suurendamiseks ja vastavate kavade koostamiseks kohalikul tasandil.

Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole

omafinantseeringuks piisavalt rahalisi vahendeid, ning täpsustatakse ka toetatavaid tegevusi.

Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro

([email protected], tel 626 2986), elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri

Möller ([email protected], tel 626 2876) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel ([email protected], tel 626 0709). Määruse juriidilise

ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli Justiits-

ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 21 punktist. Eelnõuga muudetakse kliimaministri 21.03.2024. a määrust nr 21. Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikafondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.1 „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, sekkumises nr 21.2.3.13 „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ (edaspidi kliimameetmete sekkumine) ning meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“, sekkumises number 21.2.3.22 „Rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine“ (edaspidi linnade elurikkuse kaitse sekkumine).

Punktiga 1 tehakse tehniline muudatus Euroopa Liidu määrusele viitamises.

Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 2, laiendades toetuse saamise eesmärki linnade elurikkuse kaitse sekkumises. Toetuse andmise eesmärk on suurendada elurikkust peale linnade kui asustusüksuste, kus on üle 10 000 elaniku, ka linnaökosüsteemi aladel, mis määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi ELi looduse taastamise määrus), alusel. Linnaökosüsteemi alade selgitus on esitatud järgmises punktis. Muudatus on vajalik, et aidata järgmises punktis nimetatud kohalikel omavalitsustel rakendada ELi looduse taastamise määruse nõudeid linna ökosüsteemide taastamiseks. Punktiga 3 täpsustatakse määruse § 4 lõikeid 5 ja 6, mis käsitlevad toetatavate tegevuste lubamist

erinevates sekkumistes, ning täiendatakse toetuse saajate ringi. Toetatavate tegevuste valikul

2

lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Lõike 6 alusel saab toetust taotleda peale asustusüksuste, kus

on üle 10 000 elaniku, ka ELi looduse taastamise määruse alusel määratud linnaökosüsteemi

aladele. ELi looduse taastamise määrus sätestab ambitsioonikad ökosüsteemide taastamise,

sealhulgas linnaökosüsteemide taastamise eesmärgid. ELi looduse taastamise määruse artikli 8

alusel tuleb linnaökosüsteemi aladel säilitada rohealade pindala ja puuvõrade liitus kogu riigis ning

tulevikus peavad mõlemad näitajad ka suurenema. Määruse muutmisega antakse kohalikele

omavalitsustele võimalus saada riigilt nimetatud nõuete täitmiseks toetust. Linnaökosüsteemi alade

määramisel tuleb lähtuda Eurostati poolt kasutatavast standardiseeritud metoodikast, mille abil

jaotatakse kohalikud omavalitsused kolme kategooriasse – linnaliseks, väikelinnaliseks ja

maapiirkonnaks. Linnaökosüsteemi taastamise nõue kehtib linnalistes ja väikelinnalistes

piirkondades ehk nendes omavalitsustes, mis on Eurostati kodulehel märgitud DEGURBA1 1 ja

DEGURBA 2 2. Selle alusel saavad toetust taotleda järgmised KOVi-üksused: linnadest Tallinn,

Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu, Rakvere, Kuressaare, Sillamäe, Valga, Võru,

Jõhvi, Keila, Haapsalu ja Paide ning valdadest Saue, Viimsi, Kambja, Luunja ja Türi.

Linnaökosüsteemi ala võib olla kas linn, väiksem linn või eeslinn haldusüksuse piirides või osa

linnast väiksemast linnast ja eeslinnast, mis hõlmab linnakeskust (1500 elanikku km2 kohta,

vähemalt 50 000 elanikku) ja linnaklastreid (300 elanikku km2 kohta, vähemalt 5000 elanikku) ning

linna lähialasid (üks kilomeeter linnakeskuste või linnaklastrite välispiiridest). Keskkonnaagentuuri

2023. a tehtud (2025 täiendatud) „Linnaliste piirkondade määratlemise analüüsi“ alusel saab

linnaökosüsteemi aladeks lugeda järgmised asustusüksused:

• Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu, Rakvere, Sillamäe, Valga, Võru, Keila,

Paide;

• Tartu linnast kui KOVist Tartu linn, Märja alevik ja Haage küla;

• Pärnu linnast kui KOVist Pärnu linn ja Paikuse alev;

• Jõhvi vallast Jõhvi linn ja Jõhvi küla;

• Haapsalu linnast kui KOVist Haapsalu linn, Paralepa ja Uuemõisa alevik;

• Saue vallast Saue linn, Laagri alevik, Koidu ja Alliku küla;

• Viimsi vallast Viimsi ja Haabneeme alevik, Rohuneeme, Püünsi, Pringi, Pärnamäe,

Metsakasti, Muuga, Randvere ja Lubja küla ning Laiaküla;

• Kambja vallast Ülenurme, Räni ja Tõrvandi alevik, Lemmatsi, Reola, Soinaste ja Õssu küla;

• Luunja vallast Lohkva, Rõõmu ja Veibri küla;

• Türi vallast Türi linn, Särevere alevik, Taikse, Türi-Alliku ja Vilita küla.

Kuresaare linna jaoks saab toetust taotleda Saaremaa vald seetõttu, et Kuressaares on üle 10 000

elaniku.

Punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse info, et kulud on abikõlblikud ka tegelike

kulude alusel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro.

Punktiga 5 lisatakse määruse § 5 lõikesse 2 punktid 12–14. Nendega täiendatakse toetatavaid

tegevusi, et võimendada projekti eesmärkide saavutamist. Kuna projekti elluviimine on keeruline

eelkõige üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral, antakse võimalus saada

tasu ka projektijuhtimise eest. Muudatuste sisu kohta on toodud selgitus punktis 7.

Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 4, sest antakse võimalus rajada

sademeveesüsteem osaliselt, kuid erisus tehakse ainult sademevee kogumise ja kasutamise

lahenduste rajamise või sademevee kasutuse edendamise kulude kohta, et leevendada kliima

soojenedes tugevnevate vihmasadudega kaasnevat survet sademeveesüsteemidele ja vähendada

1 DEGURBA ehk asustuse astme klassifikatsioon (inglise keeles Degree of Urbanisation) 2 https://ec.europa.eu/eurostat/web/nuts/local-administrative-units

3

joogivee kasutamist näiteks haljasalade kastmisel, tänavapesul, veeklosettides jms. Meetmest ei

rahastata sademeveesüsteemi ehitamist ja rajamist. Toetust antakse, kui rajatakse rohealale tiik,

nõva, lohk jms.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 3 punktid 5, 9 ja 10. Toetatavate tegevuste eristamine

toimub eri määruste puhul nende eesmärgi ja tulemuse järgi. Lisaks antakse kliimameetmete

sekkumises võimalus saada toetust, rajamaks hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiike ja

viibekraave. Tiigid, mis on mõeldud hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks, aga samuti

viibekraavid, on maastikulised elemendid, mis on ühest küljest looduslähedased, aga samal ajal

toetavad sellise kliimamõju nagu sademevee ärajuhtimise probleemi leevendamist. Lisaks aitavad

tiigid ja veesilmad jahutada kliimat ning suurendada linna elurikkust. Abikõlblike kulude

täiendamisega ei dubleerita kombineeritud sademeveesüsteemide, sh lahkvoolsete

sademeveesüsteemide rajamise meetmest toetatavaid tegevusi, sest määruse muutmise kontekstis

on tegemist üksikute kliimamuutustest põhjustatud probleemide leevendamisega, mitte terviklike

sademeveesüsteemide arendamise või rekonstrueerimisega.

Punktiga 8 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 8, tuues esile, et linnade elurikkuse kaitse

sekkumises ei ole abikõlblikud § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12–13 nimetatud tegevuste kulud, kuna

need tegevused ei aita kaasa linnade elurikkuse suurendamisele.

Punktiga 9 täiendatakse § 5 lõikega 4. Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse

kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

Punktidega 10 ja 12 täpsustatakse määruse § 7 lõikes 2 ja 5 toetuse andmise protsente. Neid

suurendatakse, sest kohalike omavalitsuste võime panustada omafinantseeringuga kliima- ja

linnade rohestamise tegevuste kavandamisse ja elluviimisse ei ole piisav. Toetatavate tegevuste

puhul on aga tulemused väga olulised. Kliimameetmete sekkumises aidatakse kaasa, et paraneks

kohalike omavalitsuste võime kohaneda kliimamuutustega ja suureneks elanike teadlikkus

kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises aidatakse

kaasa elurikkuse suurendamisele, mis seeläbi aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele.

Mõlemas sekkumises on võimalik anda ELi toetusi kuni 85% ulatuses.

Kliimameetme sekkumises toimub tegevuste toetamine meetmest number 21.2.3.1

„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne

jagunemine on lisatud allpool tabelina 1.

Rahastatavad

tegevused

ELi

Ühtekuuluvu

sfondi

toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

võimalik

maksima

alne

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kokku toetatavad

tegevused meetme

nimekirja alusel:

kombineeritud

sademeveesüsteemide,

sh lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine; mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine;

KOVi kliimameetmed

42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000

4

ja muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogiline,

hüdroloogiline ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

Kombineeritud

sademeveesüsteemide,

sh lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine

25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed

8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060

Meteoroloogiline,

hüdroloogiline ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176

Tabel 1. Kliimameetme sekkumise meetme nr 21.2.3.1 kogu eelarve

Sekkumise „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ puhul toimub toetuse andmine

nii käskkirjaga kui ka määrusega (tabel 2). Maksimaalne avatud taotlusvooru Ühtekuuluvusfondi

toetuse summa on 4 103 335 eurot, millest 3 253 335 eurot on avatud taotlusvooru eelarvena juba

kehtestatud.

Rakendus-

skeem Tegevuse kogu

eelarve

ELi osa (euro)

Planeeritud eelarve

riikliku

kaasfinantseeringuna

(euro)

Planeeritud eelarve

omafinantseeringuna

(euro)

Kokku

(euro)

Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606

Määrus 4 103 335 150 000 574 118 4 827 453

Kokku 8 200 000 872 941 574 118 9 647 059

Tabel 2. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel

Linnade elurikkuse kaitse sekkumises toetatakse meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ nr

21.2.3.2 tegevusi ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on toodud tabelis 3.

Rahastatavad tegevused

ELi

Ühtekuuluvus

fondi toetuse

eelarve (euro)

ELi

toetuse

maksimaa

lne

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Minimaalne

omafinantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kokku toetatavad

tegevused meetme

nimekirja alusel:

elupaikade taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks;

18 550 000 85% 1 091 176 2 182 353 21 823 529

5

rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk linnade

elurikkuse

parendamine, sh uute

rohealade rajamine

Elupaikade taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks

(sekkumise nr

21.2.3.21 käskkirjade

alusel)

16 000 000 85% 750 000 2 073 529 18 823 529

Rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk linnade

elurikkuse

parendamine, sh uute

rohealade rajamine

(sekkumine nr

21.2.3.22)

2 550 000 85% 341 176 108 824 3 000 000

Tabel 3. Linnade elurikkuse kaitse sekkumise meetme nr 21.2.3.2 kogu eelarve

Punktiga 11 tunnistatakse § 7 lõige 3 kehtetuks. Ühe projekti maksimaalset kogusummat enam ei

määrata. Muudatus on vajalik, et võimaldada KOVidel teha vajalikke investeeringuid olenemata

projektide kogumahust. Seeläbi aidatakse kaasa sekkumiste tulemuste saavutamisele.

Kliimameetmete sekkumises antava toetusega parandatakse kohalikes omavalitsustes

kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimet. Lisaks suurendatakse

teadlikkust kliimamuutustest nendega kohanemist ja nende leevendamist käsitlevate

teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas

üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste töötajate, planeerijate ning arhitektide seas. Linnade

elurikkuse kaitse sekkumises antavat toetust kasutades suureneb linnade elurikkus, mis aitab kaasa

kliimamuutustega kohanemisele.

Punktiga 13 antakse piirangut kaotades võimalus, et ühes voorus võib esitada nii palju taotlusi, kui

taotlejatel on mõistlik, võimalik ja vajalik.

Punktiga 14 kaotatakse hinnapakkumiste küsimise erisus kindlasummalise makse korral.

Hinnavõrdlus tuleb teha alati kõikide taotluste puhul. Kuna selle muudatusega on võimalik toetust

taotleda üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektidele, antakse võimalus toetust saada

ka tegelike kulude alusel.

Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 11 lõikesse 2 punkt 131, täiendades määrust lisaga 2, milles

esitatakse nõuded tehnoloogilisele projektile ja tehnoloogilise projekti koostamisel kaasatud

isikutele, et taotlejatel oleks selgem, milline tehnoloogiline projekt on vaja esitada. Tehnoloogilise

projekti esitamine ja inseneride kaasamine on vajalik selleks, et viibekraavide ja -tiikide ning

sademevee kasutamise süsteemide ehitamise korral oleks tagatud nende eesmärgipärane toimimine

ja välditaks ebakohanemist (ebakohanemine (ingl maladaptation) on kliimamuutustega kohanemise

tegevus, mis võib võimendada kliimamuutustega seotud negatiivseid mõjusid, nt suurendada

kasvuhoonegaaside heidet, ahendada kohanemisvõimet või inimeste heaolu praegu või tulevikus;

tavaliselt pole negatiivne mõju sihilik). Tehnoloogilises projektis tuleb tugineda konkreetsetele

sajusündmustele ning sademevee vooluhulkadele, seetõttu on oluline tehnoloogilise projekti

koostamisse kaasata veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener sademevee torustiku

dimensioonimiseks ning hüdrotehnikainsener imb- ja viibesüsteemide ülevoolude ning avasängide

6

dimensioonimiseks. Erialainseneri pädevuses on sobiva sajusündmuse ning valgala määramine ning

vooluhulkade arvutamine, samuti asjakohase standardi või muu lähtemeetodi valimine.

Punktidega 16–19 täiendatakse määruses tingimusi, mis kohalduvad üle 200 000 euro suuruse

kogumaksumusega projektidele.

Punktiga 20 asendatakse tervikuna määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“.

Selgitused on toodud seletuskirjas punktide 7 ja 9 juures. Kuna kohalike omavalitsuste

omafinantseeringu panustamise võime on väike, siis suurendatakse toetuse osakaalu. Muudatus on

vajalik toetustega tehtavate tegevuste elluviimiseks. Nende tegevuste tulemusena saavutatakse

paremini määruses toodud eesmärk. Toetuse andmise eesmärk kliimameetmete sekkumises on

parandada kohalike omavalitsuste kliimamuutustega kohanemise võimet ja suurendada elanike

teadlikkust kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Toetuse andmise eesmärk linnade

elurikkuse kaitse sekkumises on elurikkuse suurendamine üle 10 000 elanikuga linnades kui

asustusüksustes ja linnaökosüsteemi aladel Euroopa Parlamendi ja nõukogu looduse taastamise

määruse (EL) 2022/869, muudetud 24.06.2024, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi

ELi looduse taastamise määrus), tähenduses, aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele.

Punktiga 21 lisatakse määruse juurde lisa 2, mis on tehnoloogilise projekti juhis.

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas ELi

vastava õigusega.

Määruse eelnõu on kooskõlas muu hulgas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu tuleb eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamisele, sest täpsustatakse toetuse andmise

tingimusi ja lisatakse toetatavaid tegevusi. Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse andmise

tingimusi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole omafinantseeringuks piisavalt rahalisi vahendeid.

Kliimameetmete sekkumises aidatakse kaasa, et paraneks kohalike omavalitsuste võime kohaneda

kliimamuutustega ja suureneks elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises aidatakse kaasa elurikkuse suurendamisele,

mis seeläbi aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele.

7

Toetus on ühekordne tõuge kohalikele omavalitsustele kliimamuutustega kohanemiseks ja

kliimateadlikkuse suurendamiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvet.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjoni liikmete, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Eesti Linnade ja Valdade

Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks eelnõu „Keskkonnavaldkonna arengukava

(KEVAD)“ juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus:

Kooskõlastatud vaikimisi. -

II. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukoht:

Kliimaministeeriumi tegevus:

Kooskõlastatud vaikimisi. -

III. Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus:

Kooskõlastab muutmise eelnõu, kuid

esitab normtehnilise kommentaari:

Eelnõu punktis 2 asendada tekstiosa

"Euroopa Parlamendi ja nõukogu

looduse taastamise määruse (EL)

2022/869, muudetud 24.06.2024,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1991, mis

käsitleb looduse taastamist ja millega

muudetakse määrust (EL) 2022/869"

tekstiosaga "Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1991,

mis käsitleb looduse taastamist ja

millega muudetakse määrust (EL)

2022/869".

Samasisuline märkus seletuskirja

punkti 2 selgituse esimeses lause

kohta.

Arvestatud.

8

IV. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab

Kliimaministeeriumi 21.03.2024. a määruse

nr 21 muutmise eelnõu, kuid palume

seletuskirjas selgitada, milline mõju kaasneb

järgmise muudatusega ning põhjendada selle

muudatuse eesmärki: ➢ Punktiga 8

täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 8

tuues välja, et linnade elurikkuse kaitse

sekkumises ei ole abikõlblikud § 5 lõike 2

punktis 7–10 ja 12-13 toodud tegevuste

kulud, kuna nimetatud tegevused ei aita kaasa

linnade elurikkuse suurendamisele.

Osaliselt mittearvestatud, selgitame kooskõlastuse

tabelis. Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja

12–13 toodud tegevustele on võimalik saada toetust

kliimameetmete sekkumises, sest need tegevused ei

toeta otseselt linnade elurikkuse kaitset. Lisaks on

investeeringute toetused lahutatud erinevatele

sekkumistele, vältimaks topelt finantseerimist sama

määruse alusel samaaegselt.

Kliimaministri …. määruse nr … „Kliimamuutusega

seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise

ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa 1

(energeetika- ja keskkonnaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Maakond

Kohaliku

omavalitsuse üksus

Maksimaalne

toetusmäär

Minimaalne

omaosalus

Harju Anija vald 85% 15%

Harju Harku vald 67% 33%

Harju Jõelähtme vald 75% 25%

Harju Keila linn 77% 23%

Harju Kiili vald 81% 19%

Harju Kose vald 85% 15%

Harju Kuusalu vald 85% 15%

Harju Loksa linn 85% 15%

Harju Lääne-Harju vald 85% 15%

Harju Maardu linn 83% 17%

Harju Raasiku vald 85% 15%

Harju Rae vald 74% 26%

Harju Saku vald 79% 21%

Harju Saue vald 77% 23%

Harju Tallinna linn 65% 35%

Harju Viimsi vald 65% 35%

Hiiu Hiiumaa vald 65% 35%

Ida-Viru Alutaguse vald 85% 15%

Ida-Viru Jõhvi vald 85% 15%

Ida-Viru Kohtla-Järve linn 85% 15%

Ida-Viru Lüganuse vald 85% 15%

Ida-Viru Narva linn 85% 15%

Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 85% 15%

Ida-Viru Sillamäe linn 85% 15%

Ida-Viru Toila vald 85% 15%

Jõgeva Jõgeva vald 85% 15%

Jõgeva Mustvee vald 85% 15%

Jõgeva Põltsamaa vald 85% 15%

Järva Järva vald 85% 15%

Järva Paide linn 85% 15%

Järva Türi vald 85% 15%

Lääne Haapsalu linn 85% 15%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvutus elanike arvu

ja tulubaasi järgi.

Lääne Lääne-Nigula vald 85% 15%

Lääne Vormsi vald 85% 15%

Lääne-Viru Haljala vald 79% 21%

Lääne-Viru Kadrina vald 85% 15%

Lääne-Viru Rakvere vald 85% 15%

Lääne-Viru Rakvere linn 85% 15%

Lääne-Viru Tapa vald 85% 15%

Lääne-Viru Vinni vald 85% 15%

Lääne-Viru Viru-Nigula vald 85% 15%

Lääne-Viru Väike-Maarja vald 85% 15%

Põlva Kanepi vald 85% 15%

Põlva Põlva vald 85% 15%

Põlva Räpina vald 85% 15%

Pärnu Häädemeeste vald 85% 15%

Pärnu Kihnu vald 85% 15%

Pärnu Lääneranna vald 85% 15%

Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 85% 15%

Pärnu Pärnu linn 85% 15%

Pärnu Saarde vald 85% 15%

Pärnu Tori vald 85% 15%

Rapla Kehtna vald 85% 15%

Rapla Kohila vald 85% 15%

Rapla Märjamaa vald 85% 15%

Rapla Rapla vald 85% 15%

Saare Muhu vald 71% 29%

Saare Ruhnu vald 85% 15%

Saare Saaremaa vald 85% 15%

Tartu Elva vald 85% 15%

Tartu Kambja vald 85% 15%

Tartu Kastre vald 85% 15%

Tartu Luunja vald 85% 15%

Tartu Nõo vald 85% 15%

Tartu Peipsiääre vald 85% 15%

Tartu Tartu vald 85% 15%

Tartu Tartu linn 83% 17%

Valga Otepää vald 85% 15%

Valga Tõrva vald 85% 15%

Valga Valga vald 85% 15%

Viljandi Mulgi vald 85% 15%

Viljandi Põhja-Sakala vald 85% 15%

Viljandi Viljandi vald 85% 15%

Viljandi Viljandi linn 85% 15%

Võru Antsla vald 85% 15%

Võru Rõuge vald 85% 15%

Võru Setomaa vald 85% 15%

Võru Võru vald 85% 15%

Võru Võru linn 85% 15%