Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruanne

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Kadri Tali Rahandusministeerium 12.06.2025 nr 10-1/25/19

Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruanne Edastame Kaitseministeeriumi poolt koostatud tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruande. Tulemusaruanne on leitav ka Kaitseministeeriumi koduleheküljelt: https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/tulemusvaldkonna_julgeolek_ja_riigikaitse_2024.a_tulem usaruanne.pdf Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Tüür osakonnajuhataja Lisad: Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse 2024.a tulemusaruanne

Merje Frey [email protected]

AVALIK

Tulemusvaldkonna

JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE

tulemusaruanne

2024

Tallinn 2025

Kinnitatud kaitseministri

30.05.2025 otsustuskoosoleku

protokolliga nr 1-5/25/13

A V A L I K

2 (53)

A V A L I K

Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse üldinfo ............................................................................. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud .............................................................................................................. 3 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................................... 4 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................................... 6

Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus üldinfo ........................................................................... 11 Programmi mõõdikud ........................................................................................................................ 11 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................................... 13

Programmi tegevus: Väeloome: maavägi ...................................................................................... 15

Programmi tegevus: Väeloome: merevägi ..................................................................................... 18

Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi ....................................................................................... 19

Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused ............................................................................. 20

Programmi tegevus: Kaitsevalmidus ............................................................................................. 24

Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis .............................................................................. 26

Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine ................................................................................. 28

Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö .......................... 34

Programm tegevus: Luure ja eelhoiatus ......................................................................................... 37

Programmi tegevus: Inimvara ........................................................................................................ 38

Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus ..................................................... 42

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................... 46

Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse .................................. 51

A V A L I K

3 (53)

A V A L I K

Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu

kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja

tulemuslik rakendumine.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid:

Strateegia aluspõhimõtted:

• Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATOs ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö

liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega.

• Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev

kaitsetahe. Kaitsekulud on vähemalt 2 protsenti1 SKP-st ja püsivad kooskõlas kujuneva

ohupildiga.

• Eesti riigikaitse korralduse alus on riigikaitse lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus

igal inimesel.

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Arengukava

viimane

aasta

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste

väed

Allikas: kaitseministeerium

JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst

NATO meetodi järgi (%)

Allikas: kaitseministeerium

2,14% 3,04% 3,32%2 >3,0% >3,0% >3,0%

Elanike valmisolek osaleda

kaitsetegevuses, kui Eestit

rünnatakse

Allikas: avaliku arvamuse uuring

66% 64% 61%3 >66% >66% >66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul

(vähemalt)

Allikas: kaitseministeerium

3 335 3 514 3687 3656 3766 4083

1 Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust otsustas Vabariigi Valitsus 2025. aasta märtsis, et alates

2026. aastast on Eesti kaitsekulud aastatel 2026-2029 keskmiselt ca 5,4 protsenti SKP-st. 2 Siin ja edaspidi on andmed sõjalise kaitse kulude taseme (%) kohta SKP-st esitatud 2025. aasta aprilli seisuga ja

võivad muutuda. 3 Mõõdiku varasem sihttase >55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega >66 protsenti, kuna senine sihttase

oli vähe ambitsioonikas. Sihttase >55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku

tegelik tase olnud üle 60 protsendi.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid (valdkonna

arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Julgeolek ja

riigikaitse Eesti julgeolekupoliitika alused

Riigikaitse arengukava 2022-2031

Sõjaline riigikaitse ja heidutus -

kaitseministeerium

A V A L I K

4 (53)

A V A L I K

Lahinguvalmis üksuste arv

(mehitatud, varustatud, välja

õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-

2031 elluviimise kavast 4

Allikas: kaitseministeerium

NA

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

* Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine5

Tabel 2. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve6 täitmine tuhandetes eurodes Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kasutamata

vahendid

Kulud 1 016 578 1 163 163 932 184 230 979

Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse 2024. aasta eelarve kulude kasutamata jääk on 230,9

mln eurot, mis moodustab 19,9 protsenti 2024. aasta lõplikust kulude eelarvest. Eelarve kulude

kasutamata vahenditest moodustavad:

1) välisvahendid7 146,7 mln eurot - suurema osa välisvahendite jäägist moodustab erinevatelt

liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Ukrainale antud varustust. Välisvahendite osas on

suures enamuses kohustusi praeguseks juba võetud.

2) muud kulud8 84,2 mln eurot, millest kantakse 2025. aastasse üle 83,1 mln eurot ja Vabariigi

Valitsuse reservi tagastatakse 1,1 mln eurot.

Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2025. aastal

samadele eesmärkidele, milleks nad 2024. aasta eelarvesse eraldati. Kaitseministeeriumis on 2025.

aastal võrreldes 2024. aastaga programmi tegevustes toimunud muudatusi9. Samuti on teenuste

sisulisest ümberkorraldamisest tulenevalt muudatusi eelarve jagunemisel programme tegevuste

vahel. Seetõttu suunatakse ülekandmisel jäägid programmi tegevuste vahel ümber kuid vahendeid

kasutatakse samaks otstarbeks 2025. aastal.10

Vabariigi Valitsuse reservi tagastatakse järgmised kasutamata vahendid:

1) 2024. aastal ei jõutud teostada E-ITS eelauditit, mille jaoks eraldati vahendid Vabariigi

Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 2023. aastal (0,02 mln);

2) liitlaste vastuvõtuga seotud vahendeid, mida ei kasutatud 2024. aastal ära (0,01 mln);

4 Lahinguvalmis üksuste arv on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 2 p 6 alusel riigisaladus tasemel

SALAJANE 5 Andmed on esitatud 05.05.2025 seisuga. 6 Tulemusaruandes kajastatakse üksnes kulude eelarve kasutamist. Lisaks kuludele jäi 2024. aastal kasutamata ka

investeeringuid 82,6 mln eurot, sh välisvahenditest 63,5 mln eurot ja kaitsekuludest 19,1 mln eurot. 7 Piirmäärata vahendid - riigieelarves ettenähtud vahendid, mille arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega

piiranguid ei kehtestata (sealhulgas välisvahendid). 8 Piirmääraga vahendid - riigieelarves ettenähtud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mida ei või ületada. 9 Programmi tegevustest Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: õhuvägi, Väeloome: muud üksused

eraldati alates 01.01.2025 lahingumoona varude tagamisega seotud tegevused ja eelarve uude programmi tegevusse

Varude tagamine: lahingumoon. 10 Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on kaitseministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite

ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas.

A V A L I K

5 (53)

A V A L I K

3) 2023. aastal punamonumentidega seotud tegevusteks eraldatud vahendid, mida ei jõutud 2024.

aastal lõpule viia (1,03 mln eurot).

A V A L I K

6 (53)

A V A L I K

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Positiivsed arengud

Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on

seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras

arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus

riigikaitse arendamisele on kõrge nii poliitilisel tasandil kui ka elanikkonna seas kõrge.

Eesti julgeoleku garanteerib meie tugev iseseisev kaitsevõime ning NATO liikmelisus ja sellega

kaasnev kollektiivkaitse põhimõte. NATO on viimastel aastatel astunud tõsiseid samme heidutus- ja

kaitsehoiaku tugevdamiseks. Viimaste aastate NATO tippkohtumistel on kokku lepitud aktiivkaitse

rakendamise põhimõttes, kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides. NATO uued kaitseplaanid

kiideti heaks 2023. aasta suvel Vilniuse tippkohtumisel. Need plaanid lähtuvad NATO tugevdatud

kaitsehoiaku (Forward Defence) kõige olulisemast põhimõttest - kõiki NATO liitlasi ja nende

territooriume kaitstakse alates esimesest sekundist ja sentimeetrist. Nende plaanide elluviimine

tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut, kuid Eesti omalt poolt peab tagama NATO uute kaitseplaanide

rakendamise Eestit puudutavas osas.

Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud oma kulutusi riigikaitsele ja jätkab seda ka

tulevikus. Samasugune suund on ka teiste NATO riikide hulgas – kui veel 2023. aastal oli Eesti üks

üheteistkümnest NATO liikmesriigist, mille kaitsekulude maht oli vähemalt 2 protsenti SKP-st, siis

2024. aastal oli “2 protsendi riikide” arv juba 23.11 2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,25

miljardi euroni (prognoositud SKP-st 3,18 protsenti12) ning aastatel 2026-2029 on Eesti kaitsekulud

keskmiselt 5,4 protsenti SKP-st.13

Eesti riigikaitse arendamisel keskendutakse kaitsevõime, kaitsetahte ja kaitsekoostöö

arendamisele.

Kaitsevõime arendamine on suunatud uute võimete loomisele, olemasolevate võimete alahoiule,

varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona, soetamisele, väljaõppele, kaitsevalmiduse

suurendamisele läbi õppuste ja õppekogunemiste, piisava arvu motiveeritud ja kompetentsete

tegevväelaste tagamisele ning kaitsevõime tagamiseks vajaliku taristu loomisele.

Uute võimete arendamine toimub kooskõlas NATO kaitseplaanidega ning lähtudes kaitseväe

juhataja sõjalisest nõuandest ja prioriteetidest. Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud

arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud olulises osas plaanipäraselt. Samas on

lähtudes välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutustest olnud vajalik planeeritud arendusprojektide

realiseerimise järjekorda ja tähtaegasid muuta, kuid eesmärgiks on jätkuvalt kõik riigikaitse

arengukavas kirjeldatud üksused ja projektid realiseerida 2028. aasta lõpuks. 2024. aasta olulisemad

võimearendused olid:

1) kaitseväe relvastusse jõudsid aasta alguses õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN;

2) merevägi sai aasta alguses laevatõrje raketisüsteemid Blue Spear 5G;

11 Hetkel teadaolevad andmed – vt. 240617-def-exp-2024-en.pdf 12 Hetkel teada olevad andmed. 13 Vabariigi Valitsuse poolt 18.03.2025kinnitatud põhimõte.

A V A L I K

7 (53)

A V A L I K

3) kaitsevägi sai uued kaasaegsed öövaatlusseadmed, mida hakkavad kasutama ka maakaitse

üksused ja mille kasutusele võtmise tulemusel tõuseb hüppeliselt Eesti kaitseväe öine

võitlusvõime;

4) kaitseväele tarniti SAKO snaipripüssid;

5) viidi lõpule kuue K9 liikursuurtüki ümberehitus ja need anti maaväe kasutusse;

6) kaitseväe masinapark uuenes erinevate uute ja kasutatud rivisõidukitega (taktikalised ja

logistilised veoautod, maasturid nii soomustatud kui soomustamata) ning lisaks erinevate

kasutusprofiilidega haagistega;

7) viidi läbi Ämari lennubaasi ja lennuraja renoveerimine ja soetati toetustehnika

(rajapuhastusmasinad, lennukite laadimisseadmed, suruõhukäiviti).

Erilist tähelepanu on viimastel aastatel pööratud lahingumoona soetamisele. Kokku on hangitud või

hankimisel üle 4 miljardi euro eest lahingumoona. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus

täiendavad 1,6 miljard eurot lahingumoona soetamiseks kuni aastani 2031 (sihiks on võtud soetada

laskemoon võimalikult kiirest – 2029. aasta lõpuks).

Kaitsevõime arendamisel on olulise tähtsusega Eestisse kaitsetööstuspargi loomine ja laskemoona

tootmisega alustamine. Riigipoolsed ettevalmistustööd selleks on kulgenud plaanipäraselt. 2024.

aastal viidi läbi hange riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sobiva asukoha

leidmiseks tööstuspargile ning ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneering plaanitakse

kehtestada 2025. aasta augustis ning moona tootmisega alustada 2027. aastal. Lisaks muudeti

valdkonda reguleerivaid õigusakte ning viidi läbi valikkpakkumine laske- või lõhkeainet sisaldava

lahingumoona tootmiseks Ämari sõjaväelinnakus.

Uute võimete arendamine ning suurtes kogustes lahingumoona soetamine eeldab ka vastava taristu

arendamist. 2024. aastal arendatud taristuobjektid olid väga mitmekesised - laskemoonalaod,

harjutusväljakud, liitlaste vastuvõtualad, hooldus- ja õppegaraažid, lennurada, kasarmud,

toitlustuskompleksid, õhutõrjetaristu jne.

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi

rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja

toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu

julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi

kaitseministrid vastavasisulise leppe.

Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamine 2023. aastal 43 700 võitlejani tõi kaasa vajaduse oluliselt

suurendada nii õppuste ja õppekogunemiste arvu kui ka kaasatud reservväelaste arvu. Kaitseväe

sõjaaja struktuuri üksustele on korrapäraselt vaja korraldada õppe- ja lisaõppekogunemisi, et nad

oleksid valmis täitma neile püstitatud ülesandeid. Kui 2023. aastal korraldati kaks suuremahulist

õppust (Kevadtorm ja Ussisõnad) ja kolm lisaõppekogunemist, siis 2024. aastal toimus üks õppus

(Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal reservteenistusse 14 115

reservis olevat isikut (2023. aastal ligikaudu 30 000 reservväelast ja kaitseliidu liiget).

Ajateenistusse asus 2024. aastal 3 867 kutsealust ja nende hulgas 49 naist. Omal algatusel

(vabatahtlikult) asus ajateenistusse 66 protsenti ajateenistusse asunud kutsealustest, mis on

võrreldes 2023. aastaga tõusnud kuue protsendipunkti võrra. Kasvanud on koos klassi või

sõpruskonnaga ajateenistusse asunute arv (2023. aastal 685 noort ja 2024. aastal 774 noort).

A V A L I K

8 (53)

A V A L I K

Sõjalise riigikaitse loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks on vaja tegevväelasi, kes on selle ala

professionaalid. Nende kohuseks on tagada riigi kaitsevõime toimimine ja pidev areng. Riigikaitse

arengukava näeb ette tegevväelaste arvu iga-aastast suurendamist kuni planeeritud sihttaseme

saavutamiseni, kuid aastatel 2021-2023 oli raskusi selle saavutamisega. Tegevväelaste

kasvueesmärgi saavutamiseks töötati välja erinevad meetmed ning nende rakendamise tulemusena

saavutati 2024. aastaks planeeritud tegevväelaste kasvueesmärk.

Kaitsetahte arendamine on olnud suunatud erinevate elanikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate

tegevuste elluviimisele.

Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid

ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimased kolm

aastat olnud üle 80 protsendi (2024. aastal 81 protsenti). Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt

valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61 protsenti elanikkonnast (2022. aastal 66

protsenti ja 2023. aastal 64 protsenti). Ühiskond tervikuna, sealhulgas venekeelne elanikkond, on

informeeritud julgeolekuolukorrast ja riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitsekulutustesse

suhtutakse ratsionaalselt kui eksistentsiaalsesse vajadusse.

Noorte riigikaitseliste hoiakute tugevdamine ja tulevaste ajateenijate kaitsetahte arendamine algab

juba nooruspõlves läbi kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevuse ja kohustusliku

riigikaitseõpetuse. Selle tulemusel on tekkinud noortel positiivne eelhäälestatus ajateenistuse

läbimiseks (34 protsenti küsitletutest asuks ajateenistusse ka siis, kui see oleks vabatahtlik). 2024.

aastal käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja

valmidust riigikaitsesse panustada ning seeläbi tagada kaitsevaldkonnale laiem värbamisväli ja

motiveeritud reservväelaste järelkasv.

Ajateenistuse maine on ühiskonnas kõrge ja laiapindselt toetatud, sealhulgas noorte ja

lastevanemate seas. Ajateenistusest eemal hoidmisesse suhtutakse hukkamõistvalt (üle 55 protsendi

küsitletutest). Tulevaste reservväelaste riigikaitseliste hoiakute tugevdamine jätkub ajateenistuses,

kus väeosad kasvatavad tulevaste reservväelaste riigikaitselist identiteeti ja uhkustunnet oma

üksusesse kuulumise üle. Reservväelaste riigikaitseliste hoiakute tugevdamiseks korraldati 2024.

aastal esmakordselt kampaaniad reservväelase riigikaitselise identiteedi ja füüsilise võimekuse

arendamiseks.

Reservväelaste sidusrühmad (pereliikmed ja tööandjad) toetavad reservväelaste õppekogunemistel

osalemist. 2024. aastal olid 66 protsenti tööandjatest valmis säilitama õppekogunemiste ajal

reservväelasele töötasu. Samuti väärtustatakse üha enam ajateenistuses omandatud oskusi tööturul,

mis tagab konkurentsieelise reservväelastele (üle 60 protsendi küsitletutest).

Siiski tuleb lähiaastatel teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu

tuleb pöörata eri elanikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväelased ja nende pereliikmed)

kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.

Kaitsekoostöö arendamine on suunatud koostöös strateegiliste võtmeliitlaste USA, Suurbritannia

ja Prantsusmaaga kaitselahendi saavutamisele, mis demonstreerib vastasele igal ajahetkel

ohuhinnangule vastavat tahet ja võimekust Eestit ja Balti regiooni sõjaliselt kaitsta. Koostöö

arendamisel keskendume kokkulepete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti kaitselahendi tagamiseks

ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks vajalikele tegevustele.

A V A L I K

9 (53)

A V A L I K

2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:

1) Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandum;

2) Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart, mis paneb paika Eesti ja

Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse

tugevdamiseks Eestis.

Liitlaste sõjalise kohaloleku ja siirmisvõimekuse tagamiseks laiendame harjutusvälju, arendame

liitlaste vastuvõtuks ja Eestis viibimiseks vajalikku taristut ning viime läbi ühisõppusi.

2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi ning võeti kasutusele

Reedo kaitseväe linnaku, mis sobib mistahes liitlasriigi ning vajadusel Eesti kaitseväe üksuste

vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka kriisiolukorras,

toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist. Jätkati Ämari lennubaasi arendamist ning viidi läbi

liiklusala remondi, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbemissiooni14 raames Eesti õhuruumi

365/24/7 põhimõttel turvamiseks.

Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024.

aasta augustis Eestisse Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS15 keskmaa

õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma

kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisse ning strateegiliste objektide kaitsesse

2024. aasta detsembris toimus ka rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne, mille käigus harjutati

liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise

lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras. Õppus Pikne oli osa NATO

valvsusmeetmest16 Brilliant Eagle, mis keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele

Läänemere regioonis.

Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui NATO liitlaste otsene

julgeolekuhuvi kuna sõja jätkumine destabiliseerib julgeolekuolukorda maailmas ning võib kaasa

tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervikuna. Ukraina toetamisel keskendume:

1) kaitsealase abi osutamisele;

2) rahvusvahelisel tasandil koostöö edendamisele Ukraina toetamiseks.

Kaitsealase abi osutamisel alustas Eesti 2024. aastal Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st

aastas ning jätkab toetamist samas ulatuses ka tulevikus. Abivajaduse prioriteedid määrab Ukraina

ning selle meetme abil on Eesti ettevõtetel võimalik panustada Ukraina võitu.

Abipakettide raames annetati 2024. aastal Ukrainale suurtükimürske, tankitõrjekahureid, õhutõrje

raketisüsteemi laskeseadeldisi ja rakette, erinevat lahingumoona, relvastust ja varustust. Eesti on

alates Ukraina täiemahulise sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui 1500

Ukraina kaitseväelasele.

2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alustatud Ukraina toetamise initsiatiivide

elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. Koostöös Luksemburgiga

juhitava IT-koalitsiooni toel on Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses

14 NATO enhanced Air Policing - eAP 15 National Advanced Surface-to-Air Missile System 16 Vigilance Activity

A V A L I K

10 (53)

A V A L I K

IKT abi. Eesti panustas IT-koalitsiooni 2024. aastal 2,5 miljonit eurot Ukraina

mobilisatsioonisüsteemi toetuseks.

Väljakutsed

Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le.

Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, prioriteetses

lääneringkonnas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid

sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9

protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita.

Eestile on kriitilise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes

kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate

rahaliste vahendite eraldamist kaitsevõime arendamiseks aga teisalt ka kaitsevaldkonna asutuste

haldussuutlikkuse arendamist.

Ukraina aitamine võidule - sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks

aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti

panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st

kaitsekulude arvelt.

Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene-Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selles

sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega.

Seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste innovaatiliste toodete

arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kõrge

arendustasemega kaitsetööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete

kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Kaitsevõime suurendamiseks kasutada olevate rahaliste vahendite maht on viimastel aastatel

oluliselt kasvanud. See seab kaitsevaldkonna asutused lähiaastatel tõsise väljakutse ette

suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada kaitse eelarve eesmärgipärane ja tähtaegne

kasutamine.

A V A L I K

11 (53)

A V A L I K

Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus üldinfo

Programmi mõõdikud

Tabel 3. Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus ning programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO

meetodi järgi (%)

Allikas: kaitseministeerium

2,14% 3,04% 3,32% >3,0% >3,0%

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses,

kui Eestit rünnatakse

Allikas: avaliku arvamuse uuring

66% 64% 61% >66% >66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)

Allikas: kaitseministeerium 3 335 3 514 3687 3656 3766

Üksused on mehitatud, varustatud ja välja

õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava

otsustega17

Allikas: kaitseministeerium

NA

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Programmi tegevus Väeloome: maavägi

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed maaväe üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

maaväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

0 2 3 4 6

Programmi tegevus Väeloome: merevägi

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti

17 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

Programmi nimi Sõjaline riigikaitse ja heidutus

Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti

suudab end väliste ohtude vastu kaitsta

Strateegia „Eesti 2035“ siht

(alasihi täpsusega)

Puudub

Programmi periood 2024-2027

Peavastutaja (ministeerium) kaitseministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

kaitsevägi, kaitseliit, välisluureamet, kaitseressursside amet,

riigi kaitseinvesteeringute keskus, Eesti sõjamuuseum

Kaasvastutaja ministeerium ja

selle valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

Puuduvad

A V A L I K

12 (53)

A V A L I K

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

mereväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

1 1 2 4 5

Programmi tegevus Väeloome: õhuvägi

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

õhuväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

0 0 1 2 4

Programmi tegevus Väeloome: muud üksused

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

muud üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

0 2 5 5 6

Programmi tegevus Kaitsevalmidus

Eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise

aeg alates eelhoiatuse saamisest18 Allikas: kaitseministeerium

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Programmi tegevus Liitlaste kohalolek Eestis

Eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO

heidutus- ja kaitsehoiakut Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on

kinnistatud

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Programmi tegevus Kaitsetahe

Eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning elanike

valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 66% 64% 61% >66% >66%

Elanikkonna toetus ajateenistusele

Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 83% 87% 87% 85% 85%

Elanikkonna toetus riigikaitsele

Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 81% 83% 81% >81% >81%

Programmi tegevus Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega

täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega

Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa

Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda

eeldaks

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s

kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Programmi tegevus Luure ja eelhoiatus19

18 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

19 Luure ja eelhoiatuse valdkonna eesmärk ja tulemusmõõdikud on juurdepääsupiiranguga.

A V A L I K

13 (53)

A V A L I K

Eesmärk:

Programmi tegevuse mõõdik

Programmi tegevus Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet

Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik

pinna kasutusmäär arvutatuna eri

hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

85% 85% 85% 85%20 85%

Õigeaegsed tarned

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 100% 96% 93% 100% 100%

Programmi tegevus Riigikaitseline inimvara

Eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja panustab riigi

kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr

Allikas: kaitseressursside amet 54% 61% 66% 69% 72%

Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise määr

Allikas: kaitsevägi 201% 114% 193% 200% 200%

Kaitseväes ja kaitseliidus teenivate

tegevväelaste värbamistellimuste täitmise määr

Allikas: kaitseressursside amet 72% 93% 96% 90% 90%

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega Allikas: ajateenijate rahulolu kompleksuuring

75% 71% 75% 66% 69%

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu jätkub ning Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud.

Üldine julgeolekuolukord maailmas on oluliselt halvenenud ja see on seadnud Eesti lähemateks

aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda pärast teist maailmasõda. Meil tuleb pingutada,

et tagada veenev heidutus potentsiaalse rünnaku ärahoidmiseks. Riigikaitse tempokas arendamine

ei ole tänasel päeval valik, vaid hädavajadus.

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on Eesti viimastel aastatel oluliselt suurendanud kaitse

eelarvet. Eesti kaitsekulutused on tõusnud aasta aastalt ulatudes 2024. aasta 3,18 protsendini SKP-

st. Alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemat 5 protsenti SKP-st. Kaitsekulutuste kasv

võimaldab kiiremini arendada olemasolevaid ja uusi sõjalise võimeid, soetada lahingumoona ja

varustust, arendada kaitseotstarbelist taristut ning panustada väljaõppesse. Rohkem kui 50 protsenti

kaitse eelarvest on suunatud hangetesse ehk otseselt kaitsevõime loomisse.

Eesti kaitsevõime arendamisele kiirus sõltub paljuski ka suutlikkusest hankida, tarnida ja kasutusele

võtta vajalikku relvastust, tehnikat, varustust, lahingumoona jne. Arvestades globaalselt kasvanud

vajadust relvastuse, laskemoona ning kaitseotstarbelise tehnika ja varustuse järele, on kriitiline

heade partnerlussuhete loomine tootjatega, et muuhulgas tagada õigeaegsed tarned. Samas tuleb

leida ja arendada uusi võimalusi, nagu näiteks ühishanked teiste NATO liikmesriikidega ja

kaitsetööstuse edendamine Eestis.

20 2023. aasta lõpus muudeti mõõdiku sihttaset. Mõõdiku varasem sihttase 69 protsenti asendati alates 2024. aastast

sihttasemega 85 protsenti, kuna senine sihttase oli vähe ambitsioonikas. Sihttase 78 protsenti saavutati juba 2022. aastal

ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud 85 protsenti.

A V A L I K

14 (53)

A V A L I K

Eesti kaitsevõime arendamine toimub vastavuses ohuhinnangute, NATO kaitseplaanide ning

nendega kooskõlas olevate Eesti väevõime eesmärkidega, mida arendatakse vastavalt kaitseväe

juhataja sõjalisele nõuandele.

2024. aastal jätkusid planeeritud võimearendused, erinevate relvasüsteemide tarnimine ja

kasutuselevõtmine (sealhulgas lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, Mistral laskeseadmed ja

laevatõrje raketisüsteem Blue Spear 5G SSM), laskemoona varude, kaitseotstarbeliste sõidukite jm

tehnika ning varustuse soetamine ning nende hoiustamiseks ja remontimiseks vajaliku taristu

väljaehitamine. Kõigis väeliikides viidi üksuste väljaõpe läbi planeeritud mahus.

Kaitsevalmiduse tagamiseks korraldati 2024. aastal kaks lisaõppekogunemist, õppus Kevadtorm,

staabiõppus Decisive Lancer 2024 ja rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne. Jätkati koostöös

riigikantseleiga riigi poliitilisele juhtkonnale riigikaitseliste õppuste läbiviimist. Diviis jätkas

osalemist USA maaväe Warfighter programmis.

Järjepidev töö NATO suunal on taganud liitlaste püsiva sõjalise kohaloleku Eestis ning toetuse

Eesti kaitselahendile. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt

suurenenud. Toetus liitlasvägede Eestis viibimisele on kõrge, seda toetab 80 protsenti Eesti

elanikest. Eesti omalt poolt tagab Eestis lühi- või pikaajaliselt viibivatele liitlasüksustele

kokkulepetes ettenähtud vastuvõtu, elamis- ja harjutamisvõimalused. NATO uute kaitseplaanide

rakendamiseks peab Eesti olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni, mis

eeldab liitlaste vastuvõtuvõimekuse ja toetuse arendamist, et tagada liitlasvägede kiire vastuvõtt ja

siirmine operatsioonialale.

Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid

ilmnema on hakanud väsimuse märke. Elanikkonna toetus riigikaitsele (passiivne kaitsetahe) oli

2024. aastal 81 protsenti (2023. aastal 83 protsenti) ja valmisolek osaleda kaitsetegevuses (aktiivne

kaitsetahe) 61 protsenti (2023. aastal 64 protsenti). Jätkuvalt püsib kõrge toetus ajateenistusele,

mida peab vajalikuks 87 protsenti vastanutest. 76 protsenti Eesti elanikest toetab kaitsekulutuste

taseme tõstmist või säilitamist.

2024. aasta olulisemad arendused kaitsetahte valdkonnas olid:

1) esmakordselt viidi õppuse Kevadtorm eel läbi reservväelaste nädala kampaania;

2) koostöös riigikaitse edendamise sihtasutusega loodi reservväelaste fond;

3) käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid;

4) esmakordselt viidi läbi eelkõige reservväelastele suunatud meeste tervise kuu kampaania;

Siiski tuleb lähiaastatel teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Kaitsetahte

hoidmiseks ja suurendamiseks keskendutakse kindlatele sihtgruppidele (noored, reservväelased,

tööandjad) mõeldud sõnumitele ja tegevustele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata elanike oskuste ja

informeerituse suurendamisele oma rollist kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse. Valmisolekuga

kaitsta Eestit peab kaasnema ka tegelik teadmine ja oskus seda teha.

Riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastane tegevväelaste arvu

kasv. 2024. aastal see saavutati. Seisuga 31.12.2024 oli tegevteenistuses 3 687 tegevväelast (2024.

aasta plaan 3 656 tegevväelast). 2024. aastal asus ajateenistusse 3 867 kutsealust, mis on 232 võrra

enam kui 2023. aastal. Noorte kaitsetahet iseloomustab vabatahtlikult ajateenistusse asumise määr,

mis 2024. aastal oli 6 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2023. aastal. Ka ajateenijate rahulolu

A V A L I K

15 (53)

A V A L I K

ajateenistusega on jätkuvalt kõrge (75 protsenti). Küll aga vajab Ukraina sõja õppetundidest

tulenevalt muutmist ajateenijate väljaõppe korraldus.

Riigikaitseliste investeeringute korralduse valdkonna viimaste aastate suurim väljakutse on olnud

riigikaitseks vajaliku taristuehituse, varustuse, varude, materjalide ja teenuste hankimise võimekuse

arendamine vastamaks riigikaitse kiirendatud tempos arendamise vajadustele. Erilist tähelepanu on

vaja pöörata säästlike hindade, tarnete tähtaegade ning soetatava või ehitatava kvaliteedi tasakaalus

hoidmisele.

Programmi tegevus: Väeloome: maavägi

Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine maaväes

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette

nähtud maaväe üksused valmis21

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastaks planeeritud kahest olulisest arendusprojektist realiseeriti mõlemad.

Teenus Maaväe üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Maaväe üksused on püsivalt mehitatud

ning varustuse ja varudega tagatud

kehtivate eeskirjade kohaselt22

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastal:

1) tarniti 4×4 ja 6×6 veoskeemiga taktikalised soomukid, mis võimaldavad kiiret ja tõhusat

liikumist ka keerulisel maastikul, parandades üksuste logistiliste ja taktikaliste operatsioonide

edukust;

2) tarniti uued taktikalised maastikuveokid, mis aitavad kaitseväel maastikul paremini täita

manööver– ja luureüksuste ülesandeid;

3) tarniti uued sadulveokid, mis parandavad üksuste logistilisi ja taktikalisi võimeid. Uued veokid

vahetavad osaliselt välja seni kasutuses olnud veokid;

4) jätkati CV90 toetussoomukite ümberehitust, mis tagab Scoutspataljoni kõikidele allüksusele

sarnase mobiilsuse ja kaitstuse, lisaks hangitakse liikumisvabaduse tagamiseks vajalik tehnika.

Toetussoomukite ümberehitust jätkatakse 2025. ja 2026. aastal;

21 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 22 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

16 (53)

A V A L I K

5) tarniti kaasaegsed öövaatlusseadmed, mis suurendavad oluliselt pimedas võitlemise võimekust;

6) tarniti osa kogu operatiivstruktuurile ettenähtud ballistilistest kaitseplaatidest ning

kandesüsteemidest, mis asendavad taktikalisi ja ballistilisi veste ning rakmeid;

7) tarniti õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, mis suurendavad märkimisväärselt

Eesti kaitseväe lühimaa õhutõrjevõimet;

8) 23 mm õhutõrjekahurid läbisid elutsüklipõhise uuendamise, mille tulemusena suurenes nende

lahinguvõime öösel tegutsemiseks ja droonide vastases võitluses.

Teenus Üksuste väljaõpe maaväes

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud

lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Maaväe üksused on välja õpetatud

määratud tasemel23

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Maaväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt. 2023. aasta lõpus kaitseväe struktuuri uue üksusena

lisandunud diviisi staap suurendas 2024. aastal oluliselt üksuste väljaõppemahtu ja maakaitse

üksuste õppekogunemiste mahtu.

Diviisi staap osaleb alates 2023. aastast USA maaväe Warfighter programmis, mis võimaldab

omandada kogemusi operatsioonide planeerimisel ja elluviimisel. 2024. aastal toimus Warfighter

CPX24 24-3 USA Euroopa väejuhatuse iga-aastase õppuse Austere Challenge 2024 (AC24) raames.

AC24 eesmärgiks oli harjutada Euroopa kaitsmist ja koostööd NATOs. Diviis kui NATO struktuur

tõestas oskusi kaitsta Eestit ja NATOt ning olla ühenduseks NATO liitlasvägede koheseks

toimimiseks kui selleks tekib vajadus. Õppusel osales kokku üle 500 inimese, enamik Eestist,

kellest 200 olid tegevväelased, 170 ajateenijad ja 30 vabatahtlikku reservväelast. Lisaks võttis

õppusest osa ligi 100 liitlast, kaitseväe tsiviilteenistujad ja kaitseliidu liikmed.

2024. aasta kevadel toimus järjekordne õppus Kevadtorm Eesti diviisi juhtimisel. Kevadtorm

kuulub NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 raamistikku. Steadfast Defender 2024 oli

suurim NATO õppus aastakümnete jooksul. Õppuse laiemaks raamistikuks on kinnitatud NATO

regionaalsed kaitseplaanid. Õppusest võtsid osa maa-, õhu- kui mereväe üksused, kaasatud olid

diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ja teised kaitseväe ja

kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalesid Eestis teenivad NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks

siia saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased. Õppusel osales kokku ligikaudu 14 000

reservväelast, kaitseliidu liiget, ajateenijat, tegevväelast ja liitlasriikide sõdurit.

2024. aasta novembris toimus kaitseväe diviisi juhitud korraline staabiõppus Decisive Lancer 2024,

mille eesmärgiks on kaitseväel, kaitseliidul ja partnerametkondadel ning regionaalsetel

kriisikomisjonidel paremini aru saada oma rollidest erinevates kriisi- ja sõjaolukorra etappides ning

muuta koostöö veelgi efektiivsemaks. Õppusele olid kaasatud lisaks kaitseväele, kaitseliidule,

maakaitseringkondadele ja Eestis teenivatele liitlasüksustele ka teised riigistruktuurid, eeskätt

23 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 24 Juhtimispunkti õppus

A V A L I K

17 (53)

A V A L I K

politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning terviseamet, kellel on täita kaalukad ülesanded kriisi- ja

sõjaajal. Õppuse käigus harjutati laiapindse riigikaitse kontseptsiooni praktilisi aspekte ja

protseduure. 2024. aasta õppusel osales üle 1300 inimese.

2024. aasta detsembris toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede

täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO lahingugrupi ja Eesti kaitseväe

toetuseks sõjaolukorras. Õppust juhtis Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja kaitseliidu

üksustele osalesid õppusel liitlasüksused Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika

Ühendriikidest ja Lätist. Õppus Pikne oli osa NATO valvsusmeetmest Brilliant Eagle, mis

keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis.

Teenus Üksuste alalhoidmine (toetus Maakaitsele)

Eesmärk:

Kaitseväekohustusega kaitseliidu tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta kaitseliidu

tegevliikmed, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada sõjaaja

ametikohale on välja õpetatud allüksuste ettevalmistamise kava kohaselt, et olla

valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas määratud

mahus.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Üksused on püsivalt mehitatud ning

varustuse ja varudega tagatud kehtivate

eeskirjade kohaselt.25

Allikas: kaitseliit

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Maakaitse üksuste mehitamisel kaitseliidu tegevliikmete ja tegevväelastega ning reservväelastega

saavutati planeeritud sihttasemest 96 protsenti, küberväejuhatuse kaitseliidu poolt mehitatavad

allüksused komplekteeriti 100 protsendi ulatuses ning võitlusgrupid mehitati planeeritud ulatuses.

Teenus Üksuste väljaõpe (toetus Maakaitsele)

Eesmärk:

Kaitseväekohustusega kaitseliidu tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta kaitseliidu

tegevliikmed, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada sõjaaja

ametikohale on välja õpetatud 2029. aasta lõpuks allüksuste ettevalmistamise kava

kohaselt, et olla valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas

määratud mahus.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Üksused on välja õpetatud määratud

tasemel26

Allikas: kaitseliit

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Üksuste väljaõpe viidi läbi vastavalt kaitseliidu 2024. aasta väljaõppe- ja tegevuskavale.

Reservväelaste õppekogunemistel osalemise osakaal oli 78,8 protsenti, mis on võrreldes varasemate

aastatega oluliselt kõrgem.

25 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. 26 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

18 (53)

A V A L I K

Programmi tegevus: Väeloome: merevägi

Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine mereväes

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette

nähtud mereväe üksused valmis27

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastaks planeeritud kolmest olulisest arendusprojektist valmis üks. Ülejäänud kahe

arendusprojekti valmimine on planeeritud 2025. aastaks. Kasutusele võeti mobiilne laevatõrje

raketisüsteem Blue Spear 5G SSM.

Teenus Mereväe üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Mereväe üksused on püsivalt mehitatud

ning varustuse ja varudega tagatud

kehtivate eeskirjade kohaselt28

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Mereväe üksuste mehitamine, varustuse ja varudega tagamine toimus plaanipäraselt.

Teenus Mereväe üksuste väljaõpe

Eesmärk: Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud

lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Mereväe üksused on välja õpetatud

määratud tasemel29

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Mereväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.

Aprillis viidi läbi rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 24, mille raames kontrolliti ligi 300 ruutkilomeetrine mereala. Selle käigus leiti 302 miiniankrut, 37 meremiini, üks torpeedo ja

kaks muud ajaloolist lõhkekeha. Koos varasemalt leitud lõhkekehadega tehti operatsioonil

27 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 28 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 29 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

19 (53)

A V A L I K

kahjutuks 43 lõhkekeha. Operatsioonil osales 14 laeva, 11 kaldal baseeruvat tuukri ja allveeroboti

meeskonda ning kokku üle 700 liitlas- ja partnerriigi ning Eesti mereväelase. Operatsioonil leitud

lõhkekehade kahutuks tegemist jätkati augustis toimunud miinitõrjeoperatsiooni raames.

Augustis osaleti merepäästeõppusel Baltic Bikini 2024, mille raames harjutati koos õhuväega

kuidas tegutseda lennuõnnetuse korral, kuidas pääseda õhusõidukist kui see on teinud

hädamaandumise vette ning millised tegevused järgnevad pärast seda nii vees kui päästekopteriga

rannikule toimetamise käigus. Õppusele olid kaasatud kolme Balti riigi õhuväelased, mereväe

päästelaev Kindral Kurvits ja tuukrigrupp, kaitseliidu rannakaitse üksus ning kopterid UH-60 Black

Hawk, Eurocopter Dauphin ja AW-139.

Septembris osalesid miiniveeskaja Wambola ja miinijahtija Admiral Cowan õppusel Northern

Coasts 24, kus harjutati liitlastega sõjapidamist Läänemerel, sealhulgas miiniveeskamist. Northern

Coasts on rahvusvaheline NATO õppus ja 2024. aasta õppuse eesmärk oli harjutada taktikalisi

protseduure Saksamaa rannikuvetes alliansi kaitsestsenaariumi järgi. Põhirõhk oli mere, maa ja

õhuväe koostöö tugevdamisel, et efektiivsemalt potentsiaalsetele ohtudele ühiselt Läänemere

äärsete liitlastega reageerida.

2024. aasta novembris toimus Eesti vetes miinitõrjeoperatsioon ESTHOD30, mille käigus tegi Eesti

merevägi koostöös NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga (SNMCMG1) kahjutuks 11 ajaloolist

lõhkekeha.

Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi

Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine õhuväes

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

2024. aastaks planeeritud kahest olulisest arendusprojektist valmis üks, teise projekti valmimine

lükkub 2025. aastasse. Uute ja täiendavate õhuseireradarite kasutuselevõtmine lükkub 2025.

aastasse.

Teenus Õhuväe üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Õhuväe üksused on püsivalt mehitatud

ning varustuse ja varudega tagatud

kehtivate eeskirjade kohaselt31

Allikas:

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

30 Estonian Historical Ordnance Disposal Operation 31 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

20 (53)

A V A L I K

Jätkati tegutsemist osana NATO õhukaitse süsteemist ning tagati Eesti õhuseiresüsteemi ja

õhuseireradarite töö. Jätkati Ämari lennubaasi igapäevast aastaringset käitamist 24/7 põhimõttel,

tagamaks õhuturbeoperatsioonide läbiviimist ja liitlaste vastuvõttu.

Teenus Õhuväe üksuste väljaõpe

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud

lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Õhuväe üksused on välja õpetatud

määratud tasemel32

Allikas:

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Õhuväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.

Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused

Teenus Väeloome poliitikakujundus

Eesmärk:

Valitsemisala ülene pikaajaline ja kesk-pikk kaitseplaneerimine ja plaani elluviimine

on läbipaistev, ressursiteadlik ja kulutõhus ning arvestab NATO kaitseplaneerimise

ootustega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Siseriiklik 3% kaitsekulude väline

lisarahastus, eurodes

Allikas: kaitseministeerium

NA 335 778 006 27 647 259 25 928 335 57 904 249

Välisrahastuse maht, eurodes

Allikas: kaitseministeerium NA 139 622 500 182 322 084 133 925 358 127 960 618

Välisrahastuse osakaal kaitsekuludesse

Allikas: kaitseministeerium NA 5,39% 6,87% 10% 9%

Rahulolu väeloome

poliitikakujundamisega (KMAK ROU)

Allikas: kaitseministeerium

42 65 69 69 69

Jätkus väeloome planeerimise protsesside parendamine. Koostati tegevuskava laskemoona

soetuseks, mille alusel Vabariigi Valitsus otsustas eraldada täiendava laskemoona hangeteks 1,6

miljardit eurot kuni 2031. aastani.

Teenus Väe arendamine

Eesmärk:

Kaitseväele on kujundatud ajakohane sõjaliselt mõjus ja ressursitõhus struktuur

sõjalise riigikaitse ülesannete täitmiseks 10 aastases vaates ning iga-aastaselt

uuendatud teekaart selle struktuurini jõudmiseks

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseväel on ajakohane teekaart RKAK

struktuuri parendamiseks NA JAH JAH JAH JAH

32 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

21 (53)

A V A L I K

Allikas: kaitsevägi

2024. aastal viidi läbi väe arendamisega seotud:

1) 11 tehnilist ja üksuse taktikat puudutavat eksperimenti;

2) 3 õppust/tegevust.

Kõik kaitseväe sõjaaja üksuste teekaardid uuendati.

Teenus Uute RKAK võimete ning üksuste loomine (muud üksused)

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette

nähtud muud üksused valmis33

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastaks planeeritud kolmest olulisest arendusprojektist valmis kaks.

Teenus Muude üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Üksused on püsivalt mehitatud ning

varustuse ja varudega tagatud kehtivate

eeskirjade kohaselt34

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastal tarniti taktikalisi raadiojaamu ja jätkati üksuste sõidukite ja juhtimiskonteinerite

sideinstallatsioonide väljaehitamist.

Teenus Muude üksuste väljaõpe

Eesmärk:

Kaitseväe juhtimisstruktuur, Küberväejuhatus, Sõjaväepolitsei ja Toetuse väejuhatus

on välja õpetatud ja hinnatud vastavalt Riigikaitse arengukavas ning

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas kehtestatule ja vastavalt

võimekirjeldustele

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Muud üksused on välja õpetatud määratud

tasemel35 Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

33 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 34 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 35 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

22 (53)

A V A L I K

Allikas: kaitsevägi

Muude üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.

Teenus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus (kaitseministeerium)

Eesmärk:

Kaitsealane teadus- ja arendustegevus toetab väeloomet uudsete lahenditega,

poliitikakujundus on valdavalt teaduspõhine. Arendus- ja teadusprojektide

planeerimine ja realiseerimine on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala

prioriteetsete eesmärkidega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitse-eelarve (3%) välise teadus-ja

arendustegevuse rahastuse osakaal

Allikas: kaitseministeerium

32% 45% 50% 35% 35%

Väeloomet tõhustavate teadus-ja

arendusprojektide arv aastas

Allikas: kaitseministeerium

5 3 4 4 5

Ülikoolide ja/või ettevõtetega

koostehtavate rahvusvaheliste teadus- ja

arendusprojektide arv

Allikas: kaitseministeerium

7 5 9 4 5

Kaitseministeerium toetas 2024. aastal kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil edu saavutanud

kuue Eesti ettevõtte innovaatilisi kaitsetööstustoote projekte kokku rohkem kui 700 000 euroga, et

tõsta Eesti kaitsetööstuse toodete arengutaset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai 2024. aastal rahastuse

üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241

miljoni euro eest.

Eestis asub alates 2023. aastast Põhja Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendi peakontor - Defence

Innovation Accelerator for North Atlantic (DIANA), mille ametlikuks avamiseks allkirjastasid

2024. aasta maikuus kaitseminister Hanno Pevkur ja NATO DIANA peadirektor prof. Deeph

Chana vastastikuse mõistmise memorandumi.

Kokku osaleb NATO DIANA Tallinna haru kiirendis seitse iduettevõtet, lisaks Eestile ka Rootsist,

Norrast ja Poolast. Alliansiüleselt esitati ligi 2600 taotlust 74 kohale 13 kiirendis.

Kaitseministeerium alustas koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga DIANA

eelmentorluse programmi ette valmistamist, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet

programmi kandideerimisel.

Teenus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus (kaitsevägi)

Eesmärk:

Relvastatud riigikaitse võimelüngad on selgitatud, analüüsitud ja pakutud

teaduspõhised lahendid. Seotud teemad on avalikult publitseeritud ning tõusnud on

üldine arusaam teemakäsitlusest. Tegevväelastest doktoriõppe läbijate kaudu on

tõusnud üldine teaduslik kompetents kaitseväes

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

A V A L I K

23 (53)

A V A L I K

Doktorikraadi omandanud tegevväelaste

arv

Allikas: kaitsevägi

1 1 4 1 2

Teadusajakirja "Sõjateadlane" tava- ja

erinumbrite arv aastas

Allikas: kaitsevägi

2 4 4 4 4

Kaitseväe kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite

leidmisele, panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste otsustusprotsesside

kiirendamise projektidesse. 2024. aastal viis kaitsevägi kaitseministeeriumi arendusprojektide

konkursi ja teiste projektide raames läbi 8 katsetust koostöös viie ettevõtte, nelja kaitseväe ning

kahe kaitseliidu üksusega. Avaldati 54 kõrgetasemelist publikatsiooni.36

Teenus Riigikaitseliste infosüsteemide arendus

Eesmärk:

Välja arendatud infosüsteemid on töökindlad, vastavad kasutajate vajadustele ning

toetavad riigikaitse arengukava ja kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava

juhtimisotsuste tegemist

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riigikaitseliste infosüsteemide

arenduskava on ajakohane

Allikas: kaitseministeerium

JAH JAH JAH JAH JAH

Riigikaitseliste infosüsteemide (planeerimine, olukorrateadlikkus) arendamine toimus

plaanipäraselt.

Teenus Rahuaegse taristu alalhoid

Eesmärk:

Kaitseväe rahuaegsetes linnakutes otseselt operatiivstruktuuri väeüksustega sidumata

taristuobjektide kulud on jälgitud, objektid on korras ja toetavad üksuste

ettevalmistamist sõjaks

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kasutusele võetud taristu objektide arv

Allikas: kaitsevägi NA 9 11 15 19

Tagati väe- ja struktuuriüksuste vahel ristkasutuses olevate taristuobjektide tehniline korrasolek ja

kasutusvalmidus. Planeeritud 15 objektist võeti kasutusele 11, ülejäänud objektide kasutusse

võtmine on planeeritud 2025. aasta esimesel poolaastal.

Teenus Harjutusväljade tagamine

Eesmärk: Tagatud on toimivad ja ohutud harjutusväljad. Õppuste läbiviimiseks vajalikud

harjutusväljad on hooldatud ning õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kliendirahulolu harjutusväljakute

tagamisega

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 69 71 65 65

36 Kõrgetasemeline publikatsioon – ETIS .1; 1.2; 2.1 ja 3.1.

A V A L I K

24 (53)

A V A L I K

Jätkus kaitseväe ja liitlaste kasutuses olevate harjutusväljade nõuetekohane hooldus ning

õppusejärgne korrastamine ja taastamine. Arvestades harjutusväljade kasutamise intensiivsuse

suurenemist on kasvanud harjutusväljade hoolduskulu. Kui 2023. aastal oli harjutusväljade

hoolduskulu 1100 eurot hektari kohta, siis 2024. aastal kasvas see 207 euro võrra hektari kohta.

Harjutusväljade kasutajate rahulolu harjutusväljadega on jätkuvalt kõrge. Jätkati ka harjutusväljade

plaanikohast arendamist.

Programmi tegevus: Kaitsevalmidus

Teenus Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine

Eesmärk: Eesti saavutab 2026. aastal täieliku kaitsevalmiduse kaks korda kiiremini kui 2021.

aastal ning riigiülene olukorrateadlikkus riigikaitsest on märkimisväärselt paranenud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse

tegemise aeg alates eelhoiatuse

saamisest37

Allikas: kaitseministeerium

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastal jätkati koostöös riigikantseleiga riigi poliitilisele juhtkonnale riigikaitseliste õppuste

läbiviimist. Koostöös kaitseliidu, kaitseväe ja päästeametiga viidi kohalikele omavalitsustele läbi

kriisikoolituste sari, mille eesmärk oli ühtlustada osapoolte arusaama ootustest ja ettevalmistavatest

tegevustest kriisi ja sõjaajal toimimiseks.

Teenus Olukorrateadlikuse hoidmine

Eesmärk:

Eesti Vabariigi ja kaitseväe juhtkonnal on 24/7/365 olemas sõjalis-strateegiline

olukorrapilt õhuruumist, merealalt ning omadest üksustest koos sellega lõimitud

vastase sõjalise tegevuse prognoosiga. Püsivalt on alal hoitud korrapidamise ja

teavitamise süsteem

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Olukorrateadlikkus on tagatud 24/738

Allikas: kaitsevägi Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Mereolukorra teadlikkuse jätkusuutlikuks tagamiseks planeeritud kaldaradarite süsteemi

uuendamise ettevalmistused toimuvad, süsteemi uuendamisega alustatakse 2026. aastal.

Teenus Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine

Eesmärk:

Kaitseväe operatiivstruktuur formeeritakse kiiremini ning lahinguala ettevalmistuste

kiirus ning mõjusus kasvab. Kriisi ajal suudetakse tõrgeteta vastu võtta ja plaanidesse

integreerida Eestisse paisatavaid liitlasvägesid

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Lahinguvalmis üksuste osakaal

väestruktuuris39 Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

37 Mõõdik on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31

38 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

25 (53)

A V A L I K

Allikas: kaitsevägi

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi

rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja

toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu

julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi

kaitseministrid vastavasisulise leppe.

Balti kaitsevöönd on oma olemuselt tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleks, mille

elemendid maastikul toetavad kaitsvate üksuste tegevust tugipunktides, et vajadusel seisata

agressiooniüksuste pealetung. Elemendid paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase

kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi ja kaitseväe üksuste lahinguplaani.

2024. aastal viidi läbi Balti kaitsevööndi loomist ettevalmistavad tegevused (punktide asukohtade

määramine, kaitsevööndi elementide projekteerimine ja katsetamine).

Teenus Kaitsevalmidust toetavad õppused

Eesmärk:

Kaitsevalmidust toetavate õppuste tulemina on kaitseväel püsivalt olemas

kontrollitud ja tegelikkusele vastavad lahinguvalmiduse plaanid, arusaam

õppekogunemistele ilmumise määrast ning formeerimistegevusi valdav reservvägi ja

formeerimisstruktuur

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitsevalmiduse õppuste arv aastas

Allikas: kaitsevägi 2 2 2 2 2

Lisaõppekogunemiste arv aastas

Allikas: kaitsevägi 3 3 3 2 2

Kaitsevalmiduse tõstmiseks viidi 2024. aastal läbi kaks plaanikohast lisaõppekogunemist.

Lisaõppekogunemiste eesmärk on kontrollida lahingvalmidust - riigikaitselise käsuahela toimimist

alates Vabariigi Valitsuse poolt otsuse langetamisest, kuni välja kutsutud üksuste lahingvalmiduse

saavutamiseni.

Oktoobris toimunud lisaõppekogunemisele Okas 24-1 kutsuti 59 mereväe rannikukaitse divisjoni

väekaitsekompanii koosseisu arvatud reservväelast ning lisaks kaasati 20 mereväe ja kaitseväe

peastaabi tegevväelast. Lisaõppekogunemisel harjutati lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt

üksuse lahinguvalmiduse kavale ning esmase lahingülesande täitmist.

Detsembris toimunud lisaõppekogunemisele Okas 24-1 kutsuti 250 1. jalaväebrigaadi

pioneeripataljoni ja diviisi lühimaa õhutõrjepatarei koosseisu arvatud reservväelast.

Lisaõppekogunemisel osalenud üksused panustasid ka rahvusvahelisse õppusesse Pikne, mille

käigus harjutati kiiret lisavägede Eestisse siirmist ja sõjalise ohu tõrjumist nii maal, õhus kui merel.

Lisaõppekogunemisel Okas 2024-2 kasutati esmakordselt paindlikku õppekogunemise vormi, mis

võimaldas reservväelastel teenistuskohast väljaloaga tagasikutse ootele lahkuda. Paindlikule

formaadile anti reservväelaste poolt positiivne tagasiside ja 86 protsenti rahulolu uuringule

39 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

26 (53)

A V A L I K

vastanutest jäi selle korraldusega rahule. Uuringule vastajatest ligikaudu pooled läksid väljaloa ajal

tööle tagasi ning pea kõik tööle tagasi läinud kinnitasid, et nende tööandja suhtus hästi nende

naasmisesse tööle olukorras kus oldi kiirvalmiduses uuesti teenistuskohta naasmiseks.

Teenus Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel

Eesmärk: Eesti territoriaalmeres on tagatud väikelaevade ja jetide meresõiduohutus

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Merelise patrull- ja vaatlusvõimekuse

olemasolu

Allikas: kaitsevägi

JAH JAH JAH JAH JAH

2024. aasta suureks väljakutseks oli kriitilise taristu kaitse, et kindlustada riikidevahelisi energia ja

sideühendusi. 2024. aasta detsembris alustas merevägi patrull-laevadega Estlink 1 merekaabli

kaitset. Kriitilise taristu kaitse toimub koostöös Soome mereväe ja piirivalvega.

Teenus Merereostuse tõrje

Eesmärk: Kaitsevägi suudab püsivalt avastada merereostuse, tegeleda selle tõrjega merel

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Lahendatud merereostuse intsidentide arv

Allikas: kaitsevägi 18 10 16 26 25

2024. aastal kinnitust leidnud 16 reostusest 14 ei vajanud aktiivset sekkumist, et reostustõrjet

teostada. Kahel korral abistas merevägi kas varustuse tagamisega või aktiivselt reostustõrje

vajaduse hindamise, analüüsi ja otsustamisega. 2024. aasta juunis viidi koos riigilaevastiku ning

Soome mereväe ja piirivalvega läbi õppus Puhas Meri, mille raames harjutati merereostuse

likvideerimist.

Teenus Ametiabi osutamine

Eesmärk:

Demineerimistööde ja muu ametiabi osutamisega on püsivalt alal hoitud väljaõppe

alade ohutus, laevateede ohutus ning lõimitud kaitseväge ühiskonnaga, osutades

toetust kaitseväe kompetentse arvestades

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Demineerimise väljakutsetele

reageerimise määr

Allikas: kaitsevägi

100% 100% 100% 100% 100%

Ametiabi taotlusega toetati 2024. aasta jooksul ühel korral päästeametit asutuste vahelise koostöö

kokkulepe alusel.

Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis

Teenus Vastuvõtva riigi toetus HNS

Eesmärk: Eestis viibivad liitlasjõud on püsivalt lepingutega kirjeldatud mahus vastuvõtva riigi

toetusega kaetud ning saadava toetuse kvaliteediga rahul

A V A L I K

27 (53)

A V A L I K

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Vastuvõtva riigi toetus on liitlasüksustele

tagatud

Allikas: kaitsevägi

JAH JAH JAH JAH JAH

Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon40, mille raamriigiks on

Suurbritannia ja teiseks panustajaks Prantsusmaa. eFP rotatsioonid toimusid 2024. aastal

plaanipäraselt.

Seoses Ämari lennubaasi liiklusala remondiga, mis kestis 2024. aasta märtsist oktoobrini, kolisid

NATO õhuturbemissioon41 raames Eesti õhuruumi 365/24/7 põhimõttel turvanud Saksamaa

Eurofighter hävitajad ajutiselt Lätisse Lielvārde lennubaasi ja Ämari lennubaas oli avatud üksnes

liitlaste helikopteritele. Novembris võttis taasavatud Ämari lennubaasis Eesti õhuruumi turvamise

üle Hollandi kuningliku õhuväe 322. eskadrill.

Ämari lennubaasi ülesanne on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal.

Lennurada on kasutusel alates 2010. aastast ja selle jätkuva ohutuse ja katkematu lennutegevuse

tagamiseks viidi 2024. aastal läbi plaaniline remont, mille käigus sai lennurada ja ruleerimisteed

uue katte, paigaldati uus rajamärgistus ja valgustus. Lennuraja remonti toetas Luksemburg 12

miljoni euroga.

Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024.

aasta augustis Eestisse Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS42 keskmaa

õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma

kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.

NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO

staabielement43. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse

siirata, Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida.

2024. aastal viidi läbi NATO staabielemendi lauaõppus Steady Shepherd, kus staabielement

harjutas koos riigikantselei, kaitseministeeriumi, kaitseväe, NATO lahingugrupi ning erinevate

riigiametite, ministeeriumite ning NATO üksuste esindajatega kriisiolukorras liitlasvägede siirmist

Eestisse.

Liitlaste kohaloleku tagamiseks vajalikud kulud olid vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele

2024. aastal tagatud.

Taristuprojektide osas võeti 2024. aastal kasutusele uus Lõuna RSOM44 ala.

Teenus Harjutusväljade tagamine HNS

Eesmärk: Õppuste läbiviimiseks vajalikud harjutusväljad liitlastele on hooldatud ning

õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti

40 NATO Forward Land Forces 41 NATO enhanced Air Policing - eAP 42 National Advanced Surface-to-Air Missile System 43 NATO Force Integration Unit – NFIU 44 Reception, Staging and Onward Movement

A V A L I K

28 (53)

A V A L I K

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kliendirahulolu harjutusväljakute

tagamisega (HNS)

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 69 71 65 65

Liitlastele tagati toimivad ja ohutud harjutusväljad õppuste läbiviimiseks. Jätkati harjutusväljade,

sealhulgas Nursipalu harjutusvälja, arendamist vastavalt planeeritule.

Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitseministeerium)

Eesmärk: Ühiskonnas on kõrge kaitsetahe

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Elanikkonna valmisolek osaleda

kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

66% 64% 61% 66% 66%

Elanikkonna toetus ajateenistusele

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

83% 87% 87% 87% 89%

Vabatahtlikult ajateenistusse asunud

kutsealuste määr

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

54% 61% 66% 69% 72%

Elanikkonna toetus NATO liikmelisusele

(elanikkond tervikult)

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

80% 82% 81% 70% 70%

Elanikkonna toetus NATO liikmelisusele

(venekeelne elanikkond)

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

50% 57% 53% 37% 38%

Elanike oskus ja informeeritus oma rollist

kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

32% 33% 33% 40% 55%

Jätkati Eesti avalikkuse informeerimist Eesti kaitsevõime arendamise ja liitlaste kaasamise

olulistest tegevustest. Viidi läbi planeeritud kaitsetahte arendamisele suunatud tegevused.

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitsevägi)

Eesmärk:

Hoida avalikkuse informeeritust kaitseväe tegevustest riigikaitse korraldamisel ja

sõjalistest ohtudest. Hoida elanikkonna kaitsetahet ja –valmidust, tõsta usku esmase

kaitsevõime ja kollektiivkaitse toimimisse, väärtustades liitlassuhteid, riigikaitselisi

traditsioone ja sõjaajaloolist pärandit

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Reservväelaste oskus ja informeeritus oma NA 44% 56% 57% 57%

A V A L I K

29 (53)

A V A L I K

rollist kaitsetegevuses, kui Eestit

rünnatakse

Allikas: kaitsevägi

Kaitsevägi kuulub 2024. aasta uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” kohaselt kuue kõige

usaldusväärsema riikliku või rahvusvahelise institutsiooni hulka kõrvuti päästeameti, kaitseliidu

ning politsei- ja piirivalveametiga. Võrreldes 2020. aastaga on kaitseväe usaldusväärsus tõusnud 78

protsendilt 80 protsendile. Jätkati avalikkuse teavitamist kaitseväe olulisematest tegevustest.

Teenus Kaitsetahte projektid

Eesmärk: Kaitseväe panustamine eraldi seisvatesse kaitsetahte projektidesse toetab Eesti rahva

positiivset suhtumist kaitseväkke, riigikaitsesse ja liitlaste kohalolusse Eestis

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Formeerimisliini läbinute osakaal

õppekogunemisele kutse saanutest45

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Läbiviidud psühholoogilise kaitse

loengute arv

Allikas: kaitsevägi

NA 7 1 7 7

2024. aastal viidi kaitseväe paraadid, relvastuse ja tehnika näitused, struktuuriüksuste ja väeüksuste

tähtpäevade tähistamine jms üritused läbi plaanipäraselt.

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (KRA)

Eesmärk: Teavitustöö toetab otseste teenuste osutamist

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Planeeritud kommunikatsioonitegevused

on ellu viidud

Allikas: kaitseressursside amet

NA 100% 90% 90% 90%

2024. aastal viidi läbi kaitseväe akadeemia põhikursuse sisseastumiskampaania ning muud

tavapärased kommunikatsioonitegevused. Jätkati kaitseressursside ameti uue välisveebi arendamist.

Teenus Kaitsetahte arendamine

Eesmärk:

Eesti reservarmee on valmis meelekindlalt kaitsetegevuses osalema. Elanikkonnas

ollakse valmis riigikaitsesse laiapindselt panustama ning terves ühiskonnas (sh.

erasektoris) on laiapõhjaline toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Reservväelaste tunnetatud toetus

tööandjate poolt

Allikas: uuring "Tööandjate küsitlus

riigikaitseteemadel"

NA 64% 66% 80% 83%

45 Juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31

A V A L I K

30 (53)

A V A L I K

15-34 a. meeste valmisolek osaleda

kaitsetegevuses

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

NA NA 60% 73% 75%

Vabatahtlikult ajateenistusse minejad (kui

AT oleks vabatahtlik)

Allikas: kaitseministeerium

NA NA 34% 40% 45%

Esmakordselt viidi 2024. aastal vahetult enne kaitseväe õppuse Kevadtorm algust läbi

reservväelaste nädal, mille eesmärgiks on tunnustada ja märgata reservväelaste rolli riigikaitses.

Reservväelaste nädala raames pakkusid Eesti ettevõtted reservväelastele mitmeid soodustusi ja tõid

müüki erinevaid digilaiku kandvaid tooteid.

Koostöös riigikaitse edendamise sihtasutusega loodi reservväelaste fond, mille kaudu toetatakse

Eesti reservväelaste osalemist pikaajalises väljaõppes, erivarustuse hankimist ja reservväelaste

ühtekuuluvuse arendamist ning tunnustatakse parimaid reservväelasi ja reservüksusi. Fondile

laekunud vahendite detailne jaotus otsustatakse vastavalt kaitseväe ja kaitseliidu vajadustele. Fondi

vahendeid haldab riigikaitse edendamise sihtasutus.

Kaitseministeerium tunnustas teist korda “Riigikaitsjate toetaja“ märgiga riigikaitsjaid toetavaid

ettevõtteid, tööandjaid ja organisatsioone, kes andsid silmapaistva panuse riigikaitsesse ja toetasid

reservväelaste osalemist õppekogunemistel. 2024. aastal anti tunnustus välja esmakordselt kolmes

kategoorias. Lisaks pronks-, hõbe- ja kuldtasemele annab kaitseministeerium välja ka kolm

eritunnustust erilise ja unikaalse panuse eest.

Käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja valmidust

riigikaitsesse panustada ning seeläbi tagada kaitsevaldkonnale laiem värbamisväli ja motiveeritud

reservväelaste järelkasv.

2024. aastal toetas kaitseministeerium 11 kaitsetahte projekti kokku 177 000 euroga. Toetati

noortele suunatud tegevusi, reservväelaste ühtekuuluvust ja füüsilise vormi edendamist ning

erasektori laiemat kaasamist riigikaitsesse.

Teenus Mõttekodade kaasamine

Eesmärk:

Riigikaitse ja julgeolekuprobleemid on tuvastatud ja analüüsitud ning nende

lahendamiseks on pakutud strateegilised ja poliitilised lahendused. Ühiskond on

riigikaitsesse laiemalt kaasatud

2024. aastal korraldas rahvusvaheline kaitseuuringute keskus:

1) iga-aastase Lennart Meri konverentsi, kus välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad arutlesid, kuidas

praegusel maailmapoliitiliselt keerulisel ajastul oma väärtuste ja julgeoleku eest seistes edasi

liikuda;

2) digitippkohtumise Tallinn Digital Summit 2024;

3) iga-aastase Balti Kaitsekonverentsi (ABCD, Annual Baltic Conference on Defence), mis

keskendus Euroopa kaitsevõimele praeguses konfliktiderohkes julgeolekukeskkonnas.

Jätkati välispoliitika ajakirja Diplomaatia väljaandmist veebiajakirjana ning kõrgemate

riigikaitsekursuste korraldamist poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele,

A V A L I K

31 (53)

A V A L I K

kohalikele omavalitsustele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele,

ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning toimus III kõrgemate riigikaitsekursuste

riigikaitsekonverents.

Teenus Riigikaitseõpetuse toetamine

Eesmärk: Riigikaitseõpetuse jätkusuutlik areng ja toimiv koostöövõrgustik on tagatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riigikaitseõpetust õppivate õpilaste arv

Allikas: kaitseressursside amet 5000 6200 9000 5900 5900

2024. aastal jätkati täiemahuliselt noortele suunatud tegevustega. Alates 2023. aasta sügisest on

riigikaitseõpetus kohustuslik valikaine ja jõuab suurema hulga õpilasteni. 2024. aastal õppis

riigikaitseõpetust valikkainena 9000 õpilast. Paraku on rahulolu riigikaitseõpetusega õpilaste seas

oluliselt langenud. Kui 2023. aastal oli rahulolu 81 protsenti, siis 2024. aastal ainult 69 protsenti.

Riigikaitseõpetuse kvaliteedi parendamiseks sõlmis kaitseressursside amet ja Tallinna Ülikool

2024. aasta alguses koostööleppe riigikaitseõpetajate koolitamiseks, millega jätkatakse varasemalt

kaitseministeeriumi eestvedamisel läbi viidud riigikaitseõpetajate ettevalmistamist. Eesmärgiks on

suurendada riigikaitseõpetuse õpetajaskonda ja tõsta nende taset. Jätkati ka uue riigikaitseõpiku

väljatöötamist. Uus õpik valmib 2025. aastal.

Koolid esitasid õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagri transpordi

korraldamiseks toetuse saamiseks kokku 350 taotlus, millest rahuldati 304. Toetust eraldati kokku

summas 427 610 eurot.

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitseliit)

Eesmärk: Kaitseliidu populaarsuse järjepidev tõus ühiskonnas; kodanike kaitsetahte ja

tsiviilvastupanu (kerksus) võime suurendamine

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseliidu maine võrreldes teiste riigi

institutsioonide usaldusväärsusega

Allikas: avaliku arvamuse uuring

5 5 4 <6 <6

Kaitseliit kuulub 2024. aasta uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” kohaselt kuue kõige

usaldusväärsema riikliku või rahvusvahelise institutsiooni hulka kõrvuti päästeameti, kaitseväe ja

politsei- ja piirivalveametiga. Võrreldes 2020. aastaga on kaitseliidu usaldusväärsus tõusnud 69

protsendilt 76 protsendile. Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub väga hästi või pigem hästi 84

protsenti Eesti elanikest.

Teenus Kaitsetahte kujundamine

Eesmärk:

Korraldada tähtpäevadega seotud pidulikke ja avatud üritusi, pakkuda

sportimisvõimalusi KL liikmetele ning kõike eelkirjeldatut viia meedia vahendusel

ka kõigi elanikkonna gruppideni.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

A V A L I K

32 (53)

A V A L I K

Tähtpäevadega seotud avatud ürituste arv

Allikas: NA 111 110 120 120

Naiskodukaitse liikmete arvukus

Allikas: 3794 3866 3908 3800 3900

Kaitseliitlaste arvukus

Allikas: 17 332 17 739 17 845 18 300 18 500

Spordivõistluste arv

Allikas: 72 80 86 100 100

Spordiüritustel osalejate arvukus

Allikas: 7434 6287 7182 1200 1200

Naiskodukaitse arvukus on tõusnud prognoositust kiiremini, kuid kaitseliitlaste arvukuse kasv on

pidurdunud.

Teenus Riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine

Eesmärk:

Noorte kaitsetahte suurendamiseks toetada üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi, kes

õpetavad valikõppeainet "Riigikaitseõpetus", välilaagrite korraldamisel ja

läbiviimisel. Seeläbi toetada noorte valmisolekut panustada riigikaitsesse läbi

ajateenistuse või Kaitseliidu liikmelisuse.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riigikaitselaagrite arv

Allikas: kaitseliit NA 29 35 33 33

Riigikaitselaagris osalejate arv

Allikas: kaitseliit NA 4490 5568 5500 11500

Riigikaitseõpetuse valikkursuse “Praktiline õpe välilaagris” raames korraldas kaitseliit 2024. aastal

35 välilaagri läbiviimise 134 kooli õpilastele. Välilaagrites osales kokku 5568 õppurit, mis

moodustab ligikaudu 79 protsenti koolide poolt algselt esitatud tellimusest. Riigikaitseõpetuse

tagasisideküsitluse tulemuste kohaselt oli välilaagriga rahul või pigem rahul 78,5 protsenti osalenud

õppuritest. Osalenute hinnangul suurendab välilaagris osalemine noorte valmidust liituda

ajateenistuse (56 protsenti) ja kaitseliidu/naiskodukaitsega (38 protsenti). Uuringus osalenutest 91,5

protsenti kinnitas, et välilaager andis neile uusi vajalikke teadmisi ja oskusi riigikaitsest. Seega

aitab välilaagrite korraldamine vaieldamatult kaasa Eesti noorte kaitsetahte suurendamisele ning

valmidusele panustada riigikaitsesse.

Teenus Noorte isamaaline kasvatus

Eesmärk:

Viia läbi kaitseliidu noorliikmete väljaõpet Kodutütarde ja Noorte Kotkaste

organisatsioonides, pakkuda koostöös koolide ja kaitseministeeriumiga Eestimaa

noortele võimalust osalemaks riigikaitse laagrites eesmärgiga suurendada kaitsetahet

ühiskonnas

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Noortele Kotkastele ja Kodutütardele

läbiviidud väljaõppeürituste arv

Allikas: kaitseliit

4837 6678 4652 2260 2300

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde

väljaõppeüritustele kaasatud mitteliikmete

arv

Allikas: kaitseliit

3707 8233 9123 1000 1000

A V A L I K

33 (53)

A V A L I K

Noorte Kotkaste liikmete arvukus

Allikas: kaitseliit 3868 3951 4002 3900 3900

Kodutütarde liikmete arvukus

Allikas: kaitseliit 4104 4371 4386 4100 4100

Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arvukus on aasta-aastalt kasvanud ulatudes 2024. aasta lõpuks

8388 liikmeni (2023. aasta lõpul 8322 liiget).

Kodutütarde ja noorte kotkaste organisatsioonid jätkasid 2024. aastal vabatahtlikkusel põhinevat

Eestit väärtustavat kasvatustööd rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja

kasvatamisel. Selle tulemusena on vastavalt läbiviidud uuringule kaitseliitu kuuluvate noorte

aktiivne kaitsetahe kõrge - kodutütarde puhul 71 protsenti ja noorte kotkaste puhul 91 protsenti

võrrelduna mittekuulujate vastavate näitudega, mis on vastavalt 37 protsenti ja 57 protsenti.

Naissoost ajateenijate seast olid 2024. aastal 22,4 protsenti endised kodutütred (planeeritud sihttase

20 protsenti). Ajateenijate küsitlus näitas, et kaitseliidu noorteorganisatsiooni kogemusega noorte

valmidus asuda ajateenistusse vabatahtlikult on suurem (41,6 protsenti), võrrelduna teistega (28,1

protsenti). Kaitseliidu noorteorganisatsioonide puhul on pooled liikmetest huvitatud kaitseväe

akadeemias õppimisest, mitteliikmetest noorte puhul on see määr 20 protsenti. Seega aitavad

kaitseliidu noorteorganisatsioonid oma tegevusega kindlustada riigikaitse juhtide ja tegevväelaste

järelkasvu.

Teenus Laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine

Eesmärk:

Kaitseliit on valmis toetama riigikaitse valdkonna strateegilistes arengu-

dokumentides kajastatud täidesaatva riigivõimu asutusi või kohaliku omavalitsuse

üksusi ülesannete täitmisel riigikaitse laia käsitluse raamistikus eelkõige riigi

toimepidevuse ja kerksuse tagamiseks.

Sihtüksuse liikmete väljaõppele 2024. aastaks seatud eesmärk ületati olulisel määral. Koos

kaitseministeeriumiga viidi läbi kriisikoolituste sari kohalikele omavalitsustele, mille eesmärk oli

koostöös päästeametiga tugevdada kohalike omavalitsuste oskusi planeerida ja viia läbi

ettevalmistavaid tegevusi kriisi ja sõjaajal toimimiseks.

Teenus Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvus

Eesmärk:

Eesti sõjaajaloo pärand on hoitud ja talletatud ning avalikkusele vahendatud.

Sõjamuuseum on tunnustatud sõjaajaloo uurimiskeskus Eestis ja laiemalt. Sõjahauad

on tähistatud ja hooldatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

MUISis kirjeldatud, digiteeritud, sh

museaalide arv, mis on seadusega lubatud

teha avalikkusele kättesaadavaks

Allikas: Eesti sõjamuuseum

27 492 28 500 81 204 71 500 81 500

Muuseumi külastajate arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum 33 300 38 750 36 350 25 500 26 500

Teaduspublikatsioonide arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum 1 15 16 16 16

Eesti sõjamuuseumil on täita oluline roll Eesti elanike kaitsetahte hoidmisel ja tugevdamisel ja seda

eelkõige noorte hulgas. Eesti sõjamuuseumi külastatavus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja

A V A L I K

34 (53)

A V A L I K

seda suuresti tänu tähtpäevadele ja noortele pühendatud ürituste läbiviimisele (Tartu rahu,

Laidoneri sünnipäev, näidislahing, veteranipäev, muuseumiöö, võidupüha, 20. august, isadepäev,

riigikaitse tunnid muuseumis). Kui 2023. aastal külastas Eesti sõjamuuseumi 11 300 noort, siis

2024. aastal juba 13 240 noort (planeeritud sihttase 9000). Vene rahvusest külastajad moodustasid

rohkem kui kolmandiku muuseumi külastajatest – kokku 13 980 külastust (sihttase 8000).

Teenus Sõjaväelise muusikakultuuri edendamine

Eesmärk:

Riiklikud tseremooniad ja üritused on korraldatud vastavalt protokollile, mis sisaldab

kõrgetasemelist sõjaväemuusika komponenti. Esinemistel on avalikkusele

tutvustatud sõjaväemuusikat ja sõjaväeorkestrit, mis suurendab huvi sõjamuuseumi

vastu

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel

osalemise arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum

88 61 91 80 80

Sõjaväeliste ja tsiviilkontsertide arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum 37 22 16 35 35

2024. aastal esines sõjaväeorkester kokku 107 korral.

Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö

Teenus Rahvusvaheline kaitsealane koostöö

Eesmärk: Rahvusvaheline koostöö tagab tugeva Eesti kaitselahendi

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kõrgetasemelised kohtumised liitlastega

Allikas: kaitseministeerium NA 19 18 19 19

2024. aastaks püstitatud liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seatud prioriteetsetest

ülesannetest täideti 90 protsenti.

2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:

1) 2024. aasta mais allkirjastasid kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja USA

kaitseministeeriumi luure ja julgeoleku aseministri kohusetäitja Milancy Harris Tallinnas Eesti

ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandumi;

2) 2024. aasta oktoobris allkirjastasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi

kaitseminister John Healey kahepoolse kaitsekoostöö teekaardi, mis paneb paika Eesti ja

Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse

tugevdamiseks Eestis.

Teenus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine

(kaitseministeerium)

Eesmärk: Võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele NATO ja EL liikmesusest

A V A L I K

35 (53)

A V A L I K

2024. aastaks püstitatud liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seatud prioriteetsetest

ülesannetest täideti 90 protsenti.

Teenus Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE)

suunistamine

Eesmärk: Küberkaitsealane teadlikkus ja vastupanuvõime küberohtudele kaitsevaldkonnas

Eestis ja ka liitlaste ja partnerite hulgas on kõrge

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Küberharjutusväljal treenitud/koolitatud

professionaalsete inimeste hulk

Allikas: Sihtasutus CR14

1100 2880 6650 1000 1000

Tegevust jätkas sihtasutus CR14, mille eesmärk on kaitsevaldkonna küberjulgeoleku alane teadus-

ja arendustegevus, küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö edendamine, küberjulgeolekualase

väljaõppe korraldamine ning küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine.

Tegevust jätkas ka Eestis asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus46, mis panustab NATO

küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse läbi koolituste, õppuste, konverentside,

töötubade jms tegevuste. Keskus on maailma suurima rahvusvahelise iga-aastase tehnilise

arvutivõrkude kaitsele keskendunud õppuse Locked Shields korraldaja. Keskus korraldab iga-

aastast konverentsi Cyber Conflict, mis käsitleb aktuaalseid küberjulgeoleku alaseid väljakutseid.

2024. aasta detsembris toimus küberharjutusväljal CR14 ja CCDCOE korraldatud õppus Crossed

Swords 2024. Õppuse eesmärk oli küberspetsialistide koolitamine, et nad suudaksid realistlikus ja

dünaamilises simuleeritud kriisikeskkonnas edukalt viia ellu ründeoperatsioone küberkaitseahelas.

Õppusel osales 200 osalejat enam kui 40 riigist nii NATO liikmesriikidest kui ka NATO-sse

mittekuuluvatest riikidest.

2024. aasta lõpus toimus NATO üks suuremaid kübekaitserõppus Cyber Coalition, kus kollektiivset

kaitset küberdomeenis harjutasid ka küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse ning

kaitseliidu küberkaitseüksuse võitlejad. Õppuse eesmärk oli suurendada NATO, liitlaste ja

partnerite vastupanuvõimet küberohtudele ning võimet üheskoos küberoperatsioone ellu viia.

CCDCOE tegevuse toetamiseks ehitati keskusele uus hoone, mis võeti kasutusele 2024. aasta

esimeses kvartalis.

Teenus Välisteenistus

Eesmärk:

Eesti nähtavus ja mõju on kaitsepoliitiliselt suurem kui Eesti suurusest johtuvalt

võiks eeldada. NATO poliitilis-sõjaliste struktuuride otsused arvestavad siinse

sõjalise julgeolekuolukorraga

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Välisteenistujate arv (KM)

Allikas: kaitseministeerium 21 22 21 22 22

Kaitsepoliitilistelt oluliste liitlas- ja partnerriikidega koostöö arendamiseks ning Eesti huvide

igapäevaseks esindamiseks kasutatakse välisesindajaid (sh kaitseatašeed ja nõunikud), kelle

46 Cooperative Cyber Defence Center of Excellence – CCDCOE

A V A L I K

36 (53)

A V A L I K

lähetamisel lähtutakse eesmärgist, et esindajaga oleksid kaetud kõik olulised liitlas- ja partnerriigid

(v.a. Läti ja Leedu) ning kaitsevaldkonnale olulised rahvusvahelised organisatsioonid.

Teenus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine (kaitsevägi)

Eesmärk: Kaitseväe esindatus vajalikul tasemel ja vajaliku mõjuga (otsuste mõjutamine,

kompetentsi loomine) on rahvusvahelises suhtluses püsivalt tagatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Rahvusvaheliste formaatide arv, milles

kaitseväelased panustavad

Allikas: kaitsevägi

NA 319 354 408 408

Kaitseväe esindatus rahvusvahelistes organisatsioonides oli plaanipärane: 2024. aastal täitis

kaitsevägi kokku 50 ametikohta, täitmata jäi 1 ametikoht JFC Norfolkis lähtuvalt juhtkonna poolt

seatud mehitamise prioriteetidest.

Teenus Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides

Eesmärk:

Eri tasandite rahvusvahelistes sõjalistes staapides on Eesti mehitanud talle määratud

positsioonid kvalifitseeritud teotahteliste inimestega kes hoiavad kõrgel kaitseväe

rahvusvahelist kuvandit

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseväe kohtade mehitamise määr

rahvusvahelistes staapides

Allikas: kaitsevägi

NA NA 90,5% 90% 90%

2024. aasta lõpu seisuga oli NATO sõjalises juhtimisstruktuuris täidetud 19 Eestile määratud

ametikohta. Lähtuvalt NATO sõjalise struktuuri ümberhindamisest väheneb alates 2027. aastast

Eestile määratud ametikohtade arv 3 ametikoha võrra.

Teenus Kaitseväe osalemine valmidusüksustes

Eesmärk: Kaitsevägi on välja õpetanud ja valmis vajaduse tekkimisel lühikese etteteatamise

ajaga siirma operatsiooni piirkonda eelnevalt kokku lepitud tüüpi üksuse

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseväe üksuste arv rahvusvahelistes

valmidusüksustes47

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Eesti jätkas 2024. aastal panustamist rahvusvahelistesse sõjalistesse valmidusüksustesse.

Teenus Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel

Eesmärk: Kaitsevägi on õigeaegselt saatnud operatsioonile ja toetanud operatsiooni ajal üksust

ja isikut sobiva varustuse ja väljaõppega operatsioonil tegutsemiseks

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

47 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

37 (53)

A V A L I K

Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

osalevate isikute arv aastas vastavalt

riigikogu mandaadile

Allikas: kaitsevägi

87 89 116 225 227

Riigikogu andis kaitseväele 2024. aastaks mandaadi osaleda rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel 125 kaitseväelasega. Lisaks andis riigikogu valitsusele mandaadi kuni 100

kaitseväelasega panustamiseks võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO

või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

2024. aastal osales kaitsevägi seitsmel sõjalisel operatsioonil:

1) Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheline sõjaline operatsioon Operatsioon Inherent

Resolve Iraagis;

2) Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVFOR48 ASPIDES Punasel merel;

3) Euroopa Liidu sõjaline mission EUNAVFOR Med Vahemerel;

4) Euroopa Liidu väljaõppemissioon Mosambiigis EUTM Mozambique49;

5) ÜRO rahuvalvemissioon UNTSO50 Iisraelis, Liibanonis ja Süürias;

6) ÜRO rahuvalvemissioon UNIFIL Liibanonis51;

7) Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVFOR ASPIDESNATO väljaõppemissioon

NMI52.

Operatsioon Inherent Resolve on hetkel Eesti suurim sõjaline välisoperatsioon, kus kaitsevägi

osaleb 110 kaitseväelasega. Ameerika Ühendriigid on teatanud plaanist operatsiooni fookus ja

ülesanded ümberhinnata ning keskenduda rohkem Süüriale. Eesti plaanib oma osaluse operatsioonil

suuremas osas lõpetada 2025. aasta septembriks.

Teenus Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja

väljaõpe

Eesmärk: Kaitsevägi on kalendriaastas määratud hulgal ja mahus osalenud rahvusvahelistel

õppustel (all)üksuste ja üksikute kaitseväelastega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Rahvusvahelistel õppustel osalenud

kaitseväelaste arv

Allikas: kaitsevägi

2185 2026 NA 12 500 17 500

2024. aastal osales kaitsevägi kokku seitsmekümne viiel rahvusvahelisel õppusel, mille seas oli ka

6 lisandunud õppust. Ära jäi 31 õppusel osalemine, sealhulgas näiteks NOBLE PARTNER

Gruusias, millel ei osaletud seoses keerulise poliitilise olukorraga Gruusias.

Programm tegevus: Luure ja eelhoiatus

48 European Union Naval Force Mediterranean 49 European Union Training Mission in Mozambique 50 United Nations Truce Supervision Organization 51 United Nations Interim Force in Lebanon 52 NATO Mission Iraq

A V A L I K

38 (53)

A V A L I K

Luure ja eelhoiatuse programmi tegevuse teenused on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr

262 § 5 lg 8 p 1 ja 2; §7 lg 2 p2; lg 4 p 3; lg 6 p 2; lg 9 p 61 alusel riigisaladus.

Programmi tegevus: Inimvara

Teenus Riigikaitselise inimvara poliitika kujundamine

Eesmärk: Tagada riigikaitseks asjakohase ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseisu

olemasolu, kes on reaalselt rakendatav sõjalises tegevuses ettenähtud ajaraamis

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

KaM tööplaanis toodud riigikaitselise

inimvara poliitika tegevuste täitmine

Allikas: kaitseministeerium

NA 57% 64% 100% 100%

2024. aastaks riigikaitselise inimvara poliitika kujundamisele püstitatud prioriteetsest ülesandest

täideti 64 protsenti. Teenus lõpetati alates 2025. aastast seoses inimvara planeerimise tegevuste

üleandmisega kaitseressursside ametile.

Teenus Riigikaitselise inimvara planeerimine

Eesmärk: Riigikaitseks on tagatud asjakohase ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseis

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)

Allikas: kaitseressursside amet 3335 3514 3687 3656 3766

2024. aastal saavutati planeeritud tegevväelaste kasvueesmärk. Seisuga 31.12.2024 oli

tegevteenistuses 3 687 tegevväelast.

Riigikaitse arengukavas on seatud eesmärk, et 2029. aastaks peab teenistuses olema 4187

tegevväelast ning selleks peab tegema tõsiseid jõupingutusi nii olemasolevate tegevväelaste

hoidmisel kui ka uute värbamisel. Väga oluline on tegevväelast järelkasvu tagamine, millesse

panustavad nii kaitsetahte arendamise teenused kui ka sõjaväelise hariduse andmise ja täiendõpe

teenus.

Teenus Kaitsevaldkonna personaliteenus

Eesmärk:

Kaitseministeeriumi valisemisalas on tagatud kvaliteetsed ja efektiivselt korraldatud

personaliteenused. Valitsemisala teenistujate pühendumus on Eesti riigiasutustes

kõige kõrgem

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Värbamistellimuse täitmise määr

tegevväelaste osas

Allikas: kaitseressursside amet

72% 93% 96% 90% 90%

Kaitsevaldkonna personaliteenuste konsolideerimise järgselt 2023. aastal on nii juhtide kui ka

töötajate rahulolu personaliteenusega langenud (juhid: 2022 – 20, 2024 – 7; töötajad: 2022 – 21,

2024 – 20). Langenud on kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate pühendumus (2021 - 80, 2024

A V A L I K

39 (53)

A V A L I K

– 74).53 Samas on võrreldes 2023. aastaga vähenenud töötajate vabatahtlik voolavus (2023. aastal

8,7 protsenti ja 2024. aastal 7,6 protsenti).

2024. aastal alustati stipendiumiprogrammi insener-tehnilistel erialadel õppivatele tudengitele.

Stipendiumiprogrammi eesmärk on tuua riigikaitsesse inimesi, kellele pakub huvi tähendusrikas töö

tehnoloogiliselt kiiresti arenevas valdkonnas.

Teenus Kaitseväekohustuse täitmise toetamine

Eesmärk:

Kaitseväekohustuse täitmine on tõhusalt korraldatud. Kaitseväe sõjaaja struktuur on

täielikult mehitatud ja reservis olevad isikud on kutsutud regulaarselt väljaõppe

uuendamisele

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ajateenistusse asunud isikute arv kokku

Allikas: kaitseressursside amet 3342 3635 3867 3800 4000

Asendusteenistujate arv aastas

Allikas: kaitseressursside amet 62 43 70 63 63

2024. aastal asus ajateenistusse 3867 kutsealust ja nende hulgas 49 naist. Omal algatusel

(vabatahtlikult) asus ajateenistusse 66 protsenti ajateenistusse asunud kutsealustest, mis on

võrreldes 2023. aastaga 6 protsendipunkti võrra rohkem. Projektide „Klassiga ajateenistusse“ ja

„Sõpradega ajateenistusse“ raames asus ajateenistusse 32 klassi (361 noort) ja 73 sõpruskonda (413

noort). 2024. aasta sügisel liideti nimetatud projektid üheks projektiks „Koos ajateenistusse“.

Vabatahtlikult ning koos klassi või sõpruskonnaga ajateenistusse asumise kasvutrend näitab, et

sihistatud tegevused kaitsetahte valdkonnas (vt riigikaitse õpetuse toetamise teenus,

riigikaitselaagrite läbiviimise toetamise teenus, noorte isamaalise kasvatuse teenus) tugevdavad

noorte riigikaitselise hoiakuid ning tekitavad positiivse eelhäälestuse ajateenistuse läbimiseks.

2024. aastal maksti B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise eest toetust 2415

ajateenijale kokku 2 415 000 eurot. Eluasemelaenu intresside ulatuses maksti igakuist hüvitist 23

ajateenija eest kokku 43 077 eurot. Võrreldes 2023. aastaga on kasvanud nende ajateenijate hulk,

kes läbivad ajateenistuses eesti keele õppe. 2023. aastal oli selliseid ajateenijaid 243 ja 2024. aastal

juba 392.

2024. aastal asus asendusteenistusse 70 asendusteenistujat, neist 16 suunati päästeametisse, neli

sotsiaalasutustesse, kolm erivajadustega laste koolidesse, 22 haiglatesse, üheksa riigi

kaitseinvesteeringute keskuse toitlustuskompleksidesse ning 16 kaitseväkke.

2024. aastal viidi reservteenistus läbi planeeritud mahus. 2024. aastal kutsuti reservteenistusse 14

115 reservis olevat isikut (õppekogunemisele 13 817 reservis olevat isikut ja lisaõppekogunemisele

298 reservis olevat isikut). Õppekogunemisele ilmus 10 340 (74,8 protsenti) ning osalemisest

vabastati 2283 reservväelast. Lisaõppekogunemisele ilmus 187 (62,8 protsenti) ning vabastati 55

reservväelast. Lisaks osales õppekogunemistel vabatahtlikult 941 reservväelast ning vabatahtliku

instruktorina 243 reservväelast teiste reservväelaste ja ajateenijate sõjaväelise väljaõppe

juhendamiseks või mõne muu sõjalise koolituse korraldamiseks.

53 Strateegiline personalijuhtimine | Rahandusministeerium

A V A L I K

40 (53)

A V A L I K

Õppusele Kevadtorm väljastati 4772 kutset ja õppusele ilmus 3428 reservväelast.

Õppekogunemisest vabastati kokku 948 reservväelast. Võrreldes eelneval aastal läbiviidud

suurõppusega oli reservväelaste ilmumise protsent kaheksa protsendipunkti võrra kõrgem.

Hinnanguliselt on üheks edu oluliseks faktoriks Kevadtorm 2024 kutsete edastamisel

kombineeritud teavituse läbiviimine.

Kaitseväe sõjaaja üksuste komplekteerimise eesmärk saavutati olulises osas.

2024. aastal valmis elusündmusteenus „Kaitseväekohustuse täitmine“, mis koosneb kolmest

osateenusest: „Ajateenistuse planeerimine“, „Ajateenistuse läbimine“ ja „Reservteenistus“.

Sündmusteenus annab ülevaate kõikidest sammudest ja tegevustest, mida kaitseväekohustuslasel

tuleb oma riigikaitselise kohustuse täitmise teekonnal läbida. Esialgu on teenus kättesaadav

infoteenusena, kuid alates 2025. aastast muutub teenus järkjärgult personaliseeritumaks, mis

tähendab, et isik ei pea taotluste esitamiseks ja otsuste vaatamiseks logima erinevatesse

keskkondadesse, vaid kogu teave on kättesaadav ühekordsel sisse logimisel eesti.ee platvormil.

Teenus Reservteenistuse väärtustamine

Eesmärk: Sõdur-kodaniku eetost kandvad reservväelased, kes vabatahtlikult säilitavad sõduri

oskused, füüsilise vormi ja sideme kaaslaste ning (all)üksusega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Reservväelastele suunatud rekreatsiooni

ürituste arv

Allikas: kaitsevägi

NA 6 17 15 18

Vabatahtlikult füüsilise testi teinud

reservväelaste arv

Allikas: kaitsevägi

NA 1350 695 1000 1000

Vabatahtlikult laskeoskustesti teinud

reservväelaste arv

Allikas: kaitsevägi

NA NA NA 150 250

Reservteenistuse väärtustamise tegevused olid suunatud reservväelaste motivatsiooni hoidmisel

osaleda Eesti sõjalises kaitses, sealhulgas õppekogunemistel, et täiendada enda teadmisi ning hoida

füüsilist vormi ja sidet oma üksustega.

2024. aasta juulis Tallinnas toimunud rahvusvahelise reservohvitseride kogunemise raames viidi

läbi erinevaid kohtumisi ja seminare, toimus konverents „Mobilisatsioon ja sõja algusfaas“ ning

traditsiooniline sõjaväeline mitmevõistlus, kus militaarsportlased võtsid mõõtu laskmises,

orienteerumises, sõjaõiguses ja meditsiinis ning läbisid takistusrajad maal ja vees.

Reservohvitseride kogunemisest võttis osa ligikaudu 700 reservväelast 28 riigist.

Teenus Ajateenistus

Eesmärk: Ajateenistuse lõpuks on ajateenija motiveeritud, füüsiliselt ette valmistatud ning

vastavalt üksuse spetsiifikale välja õpetatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega

Allikas: kaitseressursside amet 75% 71,5% 75% 66% 69%

A V A L I K

41 (53)

A V A L I K

Ajateenistuse korralduse eesmärgiks on tagada, et reservi jõuavad motiveeritud, füüsiliselt ette

valmistatud ja välja õpetatud reservväelased. Kõrge riigikaitselise identiteediga ning tugeva

kaitsetahtega reservväelased osalevad aktiivselt õppekogunemistel on motiveeritud väljaspool

õppekogunemisi hoidma enda füüsilist vormi, sidet oma üksusega, püsima kursis oma sõjaaja

ametikohaga seonduvate valdkondlike teemade ja arengutega.

2024. aastal asus ajateenistusse kokku 3867 kutsealust, sealhulgas 49 naissoost isikut, mis on

seitsme võrra rohkem kui 2023. aastal.

2024. aastal ajateenistuse lõpetanutest 258 jätkas tegevteenistuses, mis on viimase seitsme aasta

suurim ajateenistusest tegevteenistusse värvatute hulk.

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega on olnud üldiselt kasvutrendis - üle poole ajateenijatest jäi

ajateenistusega tervikuna rahule. Hinnangutes ajateenistuse erinevatele külgedele on kõrgem

rahulolu nende tegurite osas, mis iseloomustavad ajateenistuse olmelist keskkonda

(elamistingimused, toit) ja suhteid ajateenijate vahel. 70 protsenti vastajatest hindab oma

võimekuse täita sõjaaja ülesandeid vähemalt heaks. Viiendik (21 protsenti) hindab oma võimekuse

rahuldavaks ning kümnendik (9 protsenti) kasinaks või puudulikuks.

Teenus Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe

Eesmärk: Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis

annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Sõjaväelise täiendusõppe lõpetanud

isikute arv

Allikas: kaitsevägi

3025 3048 1590 3000 3000

Muu täiendusõppe lõpetanute arv

Allikas: kaitsevägi NA 2583 3533 3325 3325

Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise määr tõusis võrreldes 2023. aastaga oluliselt, kuid ei

saavutanud siiski 2022. aasta taset. Kui 2022. aastal oli kaitseväe akadeemiasse kandideerimise

määr 210 protsenti, siis 2023. aastal ainult 114 protsenti, 2024. aastal tõusis kandideerimise määr

190 protsendini. Kuna kaitseväe akadeemias õpinguid alustavate kadettide suurem hulk tagab

lähitulevikus pärast koolituse lõppemist olemasolevatele ja uutele loodavatele võimetele vajaliku

juhtivkoosseisu ja instruktorid, siis on vajalik pöörata tähelepanu lisaks kandideerijate arvu

suurendamisele ka kursuse lõpetanute osakaalu suurendamisele. 2024. aastal lõpetas 88 protsenti

põhikursuse alustanutest ja 92 protsenti keskastme kursuse alustanutest.

Teenus Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused

Eesmärk: Kaitseväe langenute lähedastele, vigastatutele ja veteranidele on tagatud hilisem

turvavõrgustik ja probleemidega tegelemise tugi

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ümberõppe läbinud veteranide arv aastas

Allikas: kaitsevägi 15 17 20 30 50

Tegevteenistuspensionid ja muud sotsiaalsed tagatised kaitseväelastele maksti 2024. aastal välja

ettenähtud mahus. Soovi avaldanud veteranidele tagati ümberõpe.

A V A L I K

42 (53)

A V A L I K

Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Teenus Taristuehituse ja korrashoiu korraldus

Eesmärk: Tagatud on toimiv ja ohutu taristu

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Valitsemisala taristu ülalpidamiskulud

tervikuna (€/m2)

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 57 €/m2 49 €/m2 43 €/m2 42 €/m2

Hoonete õigeaegne valmimine

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus NA 84% 93% 100% 100%

Eesti kaitsevõime intensiivne arendamine viimastel aastatel on kaasa toonud kasvava vajaduse

riigikaitselise taristu arendamise järele. Arendatavad taristuobjektid on väga mitmekesised -

laskemoonalaod, harjutusväljakud, liitlaste vastuvõtualad, hooldus- ja õppegaraažid, vee- ja

kanalisatsioonitrassid, lennurada, kasarmud, toitlustuskompleksid, õhutõrjetaristu jne. Lisaks

olemasoleva taristu hooldus- ja remonditööd.

Taristu ehituse- ja korrashoiu osas on jätkuvalt väljakutseks taristu kasutajate rahulolu

taristukorraldusega, mis on viimasel kolmel aastal püsinud üsna madalal tasemel ja langustrendis

(sihttase 69 punkti ja tegelik 40-48 punkti TRI*M skaalal). Erilist tähelepanu vajab taristu

arendamisel kliendi vajadustega arvestamine.

Taristu ülalpidamiskulude ohjamine on kriitilise tähtsusega, kuna järjest lisanduvate riigikaitseliste

objektide ülalpidamine ei tohiks vähendada kaitsevõime suurendamiseks suunatavate rahaliste

vahendite mahtu. Kuigi püstitatud eesmärki 2024. aastal ei saavutatud, on hoonete

ülalpidamiskulude vähenemise trend positiivne. Hoonete õigeaegne valmimine on oluline eelkõige

nende taristuobjektide puhul, mis on seotud kaitseväe võimearendustega ja kus taristuobjekti

valmimine on kriitilise tähtsusega tervikprojekti õigeaegsel valmimisel. Selle mõõdiku osas 2024.

aastaks planeeritud taset ei saavutatud, kuid trend on positiivne.

2024. aastal algatatud suuremad taristuarenduse objektid:

1) sõlmiti leping Kõpu radarposti projekteerimiseks ja ehituseks;

2) sõlmiti leping Tartu riigikaitsemaja projekteerimiseks ja ehituseks;

3) alustati Reedo linnaku laienduse projekteerimiseks vajalike tegevustega;

4) alustati kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse väljaehitamist.

2024. aastal lõpetatud suuremad taristuarenduse objektid:

1) lõpetati Ämari lennubaasi lennuraja rekonstrueerimine;

2) Ämari lennubaasis valmisid uued varjualused kaitseväe tehnika hooldamiseks ning väljaõppeks

mõeldud hooldus-õppegaraažid;

3) valmis Ämari lennubaasi radaripost;

4) viidi lõpule staabihoone laiendamine Ämaris;

5) avati kaitseväe akadeemia uus õppehoone Raadil, mis võimaldab esmakordselt viia

ohvitseriõpet läbi püsival asukohal. Neljakorruselises õppehoones on majutusruumid, õppe- ja

aatriumiklassid ning laoruumid, õppehoone mahutab ligikaudu 570 inimest;

6) valmis uus staabihoone Raadil;

A V A L I K

43 (53)

A V A L I K

7) valmisid uued laskemoonahoidlad Ämaris, Luunjas, Meeril ja Jõhvis;

8) avati Reedo kaitseväe linnak, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajadusel Eesti kaitseväe üksuste

vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka

kriisiolukorras, toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist.

9) kaitseväe Paldiski linnakus avati uus toitlustuskompleks, mis võimaldab samaaegselt toitlustada

kuni 216 inimest;

10) avati kaitseväe uus kaudtulerelvastuse remonditöökoda Tapal, kus kaitsevägi hakkab remontima

K9 liikursuurtükke ja 120-mm järel veetavaid miinipildujaid;

11) Tallinnas avati NATO küberkaitsekoostöö keskuse (NATO CCDCOE) uus hoone, mis loob

kaasaegsed võimalused NATO liikmesriikide ja partnerriikide kübervaldkonna ekspertide

igapäevatööks.

Lisaks olid 2024. aastal töös järgmised suuremad taristuarenduse projektid:

1) Nursipalu harjutusala laiendamisega seotud tegevused, sealhulgas maade omandamine ja uue

riigikaitselise tee ehitus Võru ja Rõuge vallas;

2) uute kasarmute ehitus Ämari lennubaasis ajateenijate, tegevväelaste ja liitlaste majutus- ja

väljaõppetingimuste parandamiseks;

3) Ämari lennubaasi uue 2400 inimese toitlustamist võimaldava toitlustuskompleksi ehitus.

Teenus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse tagamine

Eesmärk:

Kliendile on tagatud õigeaegselt ja kulusäästlikult vajalikud tarned, täisväärtuslik ja

mitmekülgne toitlustamine ning kaitseväe vajadustele vastav ajakohaste andmetega

tsiviiltoetus

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kliendi rahulolu hankekorraldusega

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 48 40 38 69 69

Sundkasutusse määratud sõidukite osakaal

plaanist

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 90% 60% 90% 90%

Kliendi rahulolu toitlustuse korraldusega

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 61 65 75 69 69

Eesti kaitsevõime intensiivne arendamine viimastel aastatel on kaasa toonud läbiviidavate hangete

mahu ja keerukuse suurenemise ning hallatavate hankelepingute mahu kasvu. Klientide

(kaitseministeeriumi valitsemisala asutused) rahulolu hankekorraldusega on olnud viimased kolm

aastat langustrendis. Klientide hinnangul on keskendumine soodsate lahenduste soetamisele kaasa

toonud riski, et hilisemad elutsükli kulud kasvavad planeeritust suuremateks.

2024. aastal läbiviidud olulisemad riigikaitselised hanked:

1) sõlmiti raamlepingud elekterooptiliste vahendite soetamiseks, mis võimaldavad Eestil osta

vajaminevaid elektroonilisi sihtimis- ja tuvastuseadmeid, relvade lasersihikuid ja andureid ning

ballistilisi lahendusi sisaldavaid nutiseadmeid;

2) sõlmiti raamlepingud eriüksustele disainitud riide- ja erivarustuse soetamiseks, mille alusel on

võimalik osta võrk- ja tulekindlat aluspesu, erivorme, maskeerimisriietust, ballistilise kehakaitse

elemente jms;

3) kuulutati välja varitseva õhuründemoona tervikvõime raamhange. Tervikvõime alla kuuluvad

lennuvahendid, sealhulgas eraldi FPV (first person view) ja muud droonid, mida saab

A V A L I K

44 (53)

A V A L I K

kohandada sõjaliseks otstarbeks, erinevad sihitus ja signaali pikendamiseks kasutatavad

vahendid, maapealsed tugiüksused ning selle juurde kuuluvad vahendid koos koolituste,

väljaõppe, elutsükli tagamise ja vajaliku hooldusteenusega. Raamlepinguga sõlmitakse lepingud

seitsmeks aastaks mitme partneriga, et oleks võimalik osta erinevaid tervikvõimeid ja

üksikvahendeid;

4) sõlmiti leping 12 ratastel liikursuurtüki CAESAR hankimiseks;

5) sõlmiti koos Prantsusmaa, Belgia, Küprose ja Ungariga ühishanke leping lühimaa õhutõrje

raketisüsteemide Mistral ostmiseks, mille raames täiendab Eesti oma laskemoonavarusid;

6) sõlmiti leping 120 mm järel veetavate miinipildujate ostmiseks koos elutsükli tagamisega

vahetamaks 2027. aastaks välja elutsükli lõppu jõudvad miinipildujad.

Toitlustusteenusega tagatakse kaitseväe ja liitlaste toitlustamine üheksas paigas üle Eesti ning

toiduga varustatus kriisiolukorras. Toitlustusteenuse arendamisel on kolm olulist eesmärki: kõrge

kvaliteet, taskukohane hind ja teenuse paindlik osutamine. Hoolimata toiduainete kiirest

hinnatõusust on riigi kaitseinvesteeringute keskus viimasel paaril aastal suutnud kaitseväge

toitlustada enam-vähem sama hinna eest, mis enne Venemaa agressiooni Ukrainas. Samal ajal on

parandatud toidu valikut ja kvaliteeti ning vähendatud olulisel määral toidujäätmeid.

Toitlustusteenuse kasutajate rahulolu on olnud kasvavas trendis. Pärast toitlustusteenuse osutamise

konsolideerimist riigi kaitseinvesteeringute keskussesse 2022. aastal kasvas rahulolu

toitlustusteenuse osutamisega 2023. aastal neli punkti ja 2024. aastal kümme punkti jõudes 75

punktini TRI*M skaalal.

Teenus Kaitsetööstuspoliitika kujundamine

Eesmärk:

Eestis püsib rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile

orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstus, mis on riigile

usaldusväärne partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Jooksval aastal tekkinud

ekspordipotentsiaaliga Eesti kaitsetööstuse

tooted või teenused

Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit

3 3 3 3 3

Kaitsetööstuse müügitulu

Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit 247 000 000 373 000 000 54 211 800 000 232 980 000

Kaitsetööstuse ekspordikäive

Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit 136 000 000 211 000 000 55 114 100 000 131 200 000

2024. aastal jätkati Eestisse kaitsetööstuspargi rajamise ettevalmistavaid tegevusi:

1. konsultatsioonid kaitsetööstusega nii Eestis kui välisriikides;

2. tööstuspargile sobiva asukoha leidmine ja planeerimine - Vabariigi Valitsus algatas 2024. aasta

alguses riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sobiva asukoha

leidmiseks tööstuspargile ning ehitusõiguse määramiseks ja 2024. aasta juunis sõlmiti

riigihanke tulemusena leitud planeerimiskonsultandiga töövõtuleping. Eriplaneeringu läbi

viimiseks on ette nähtud 15 kuud, see tähendab, et planeering kehtestatakse eeldatavasti 2025.

aasta augusti lõpuks;

54 Eesti kaitsetööstuse liit esitab andmed 2025. aasta II pa 55 Eesti kaitsetööstuse liit esitab andmed 2025. aasta II pa

A V A L I K

45 (53)

A V A L I K

3. valdkonda reguleerivate õigusaktide muutmine – riigikogu kiitis 2024. aasta lõpus heaks

relvaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise, mis võimaldab relvi või moona Eestis

toota OECD liikmesriikide kodanikel (nt Jaapan ja Lõuna-Korea), Ukraina kodanikel ja

erandprotseduuri läbimisel teiste riikide kodanikel. Seadusemuudatus vähendab ka bürokraatiat

(nt loamenetluses ei pea enam taotlema eraldi luba lõhkeaine käitlemiseks ja moona

tootmiseks).

Lisaks viis riigi kaitseinvesteeringute keskus läbi valikkpakkumine laske- või lõhkeainet sisaldava

lahingumoona tootmiseks Ämari sõjaväelinnakus. Selle tulemusena rajatakse Ämarisse

lahingumoonatehas, kus tootmine algab 2025. aasta suvel.

Kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil toetas kaitseministeerium uuenduslike ja kõrge

ekspordipotentsiaaliga toodete arendamiseks kuut projekti kokku 713 666 euroga. Konkursi

eesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline

konkurentsivõime.

A V A L I K

46 (53)

A V A L I K

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine56

Tabel 4. Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus ja programmi tegevuste eelarve täitmine

tuhandetes eurodes

Sõjaline riigikaitse ja heidutus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud kokku 1 016 578 1 163 163 932 184 230 979

sh piirmääraga vahendid 844 690 815 651 731 507 84 144

sh tuludest sõltuv kulu57 83091 258711 107228 151483

sh mitterahalised tehingud58 88 798 88 798 93 449 -4 651

Väeloome: maavägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 186 408 192 864 191 240 1 624

sh piirmääraga vahendid 176 467 182 403 170 843 11 560

sh tuludest sõltuv kulu 0 519 0 519

sh mitterahalised tehingud 9 941 9 941 20 397 -10 456

Väeloome: merevägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 21 828 45 694 28 289 17 405

sh piirmääraga vahendid 20 262 40 207 22 902 17 305

sh tuludest sõltuv kulu 0 3921 64 3857

sh mitterahalised tehingud 1 565 1 565 5 324 -3 759

Väeloome: õhuvägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 22 491 17 791 16 447 1 344

sh piirmääraga vahendid 21 502 16 802 14 991 1 811

sh mitterahalised tehingud 989 989 1457 -468

Väeloome: muud üksused Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 554 023 510 087 335 931 174 156

sh piirmääraga vahendid 402 228 326 228 296 027 30 201

sh tuludest sõltuv kulu 79408 111464 -21595 133059

sh mitterahalised tehingud 72 386 72 395 61 499 10 896

Kaitsevalmiduse tagamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 17 091 23 708 21 019 2 689

sh piirmääraga vahendid 12 357 19 824 17 709 2 115

sh tuludest sõltuv kulu 3520 2671 12 2659

sh mitterahalised tehingud 1 214 1 213 3 298 -2 085

56 Andmed on esitatud 15.05.2025 seisuga. 57 Piirmäärata vahendid. 58 Piirmäärata vahendid.

A V A L I K

47 (53)

A V A L I K

Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 11 734 9 611 7 828 1 783

sh piirmääraga vahendid 11 731 9 603 7 630 1 973

sh tuludest sõltuv kulu 0 4 0 4

sh mitterahalised tehingud 4 4 198 -194

Kaitsetahte edendamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 31 060 35 684 32 436 3 248

sh piirmääraga vahendid 30 651 35 017 31 994 3 023

sh tuludest sõltuv kulu 90 350 256 94

sh mitterahalised tehingud 318 317 185 132

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline

koostöö Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 43 890 61 215 52 832 8 383

sh piirmääraga vahendid 43 524 56 442 49 756 6 686

sh tuludest sõltuv kulu 52 4465 2868 1597

sh mitterahalised tehingud 314 308 207 101

Luure ja eelhoiatuse korraldamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 57 846 64 899 58 084 6 815

sh piirmääraga vahendid 57846 64899 58084 6815

Riigikaitselise inimvara juhtimine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 56 413 51 136 48 979 2 157

sh piirmääraga vahendid 56 076 50 442 48 603 1 839

sh tuludest sõltuv kulu 19 375 227 148

sh mitterahalised tehingud 319 319 149 170

Riigikaitseliste investeeringute

korraldus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 13 795 150 474 139 100 11 374

sh piirmääraga vahendid 12 046 13 784 12 968 816

sh tuludest sõltuv kulu 2 134942 125396 9546

sh mitterahalised tehingud 1 748 1 747 735 1 012

A V A L I K

48 (53)

A V A L I K

Joonis 1. Programmi eelarve ja täitmine tuhandetes eurodes programmi tegevuste lõikes

Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus 2024. aasta eelarve kulude kasutamata jääk on 230,9 mln

eurot, mis moodustab 19,9 protsenti 2024. aasta lõplikust eelarvest. Eelarve kulude kasutamata

vahenditest moodustavad:

1) välisvahendid 146,7 mln eurot - suurema osa välisvahendite jäägist moodustab erinevatelt

liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Ukrainale antud varustust. Välisvahendite osas on

suures enamuses kohustusi praeguseks juba võetud.

2) muud kulud 84,2 mln eurot, millest kantakse 2025. aastasse üle 83,1 mln eurot ja Vabariigi

Valitsuse reservi tagastatakse 1,1 mln eurot. Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei

A V A L I K

49 (53)

A V A L I K

muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2025. aastal samadele eesmärkidele, milleks nad 2024.

aasta eelarvesse eraldati.

Eelarve jäi 2024. aastal kasutamata eelkõige kahe suurema tegevuste kompleksi osas:

1. Kaitseotstarbelise erivarustusega seotud hangete jääk on 47,2 mln eurot (piirmääraga

vahendid), mille osas on kohustused võetud ning hankelepingud sõlmitud sh:

a) 37 mln eurot laskemoona tarnete hilinemine;

b) 7,2 mln eurot kaitseotstarbelise side ja IT varustuse soetamine, kõik tarnitakse 2025. aasta

jooksul;

c) 2 mln eurot lahingumasinate hooldus-varuosad, sealhulgas rehvid, akud jne, täitmine sõltub

partnerite suutlikkusest;

d) 1 mln eurot erinevate sõdurivarustuse hangete nihkumine 2025. aastasse.

Programmi tegevuste vaates jaotub jääk järgmiselt:

• Väeloome: maavägi - 10,3 mln eurot;

• Väeloome: merevägi - 16,8 mln eurot;

• Väeloome: õhuvägi - 0,6 mln eurot;

• Väeloome: muud üksused - 17,6 mln eurot;

• Kaitsevalmiduse tagamine - 1,4 mln eurot;

• Kaitsetahte edendamine – 0,4 mln eurot;

• Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 0,1 mln eurot.

2. Välisvahendite arvel tehtavad tegevused kokku 146,7 mln eurot (piirmäärata vahendid).

Suuremad jäägid välisvahendite arvel teostatavates projektides on:

a) EL Rahurahastu kasutamata eelarve maht on 101 mln eurot, mille arvelt taastatakse

Ukrainale annetatud lahingumoona varud. Eelarve on antud kasutamiseks perioodil 2025-

2028 ning selle eest soetatakse 155mm mürsud, tankitõrjeraketid jne vastavalt hankekavale;

b) Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Enhancing multimodal military mobility in Estonia

and improving dual-use transport links to Tapa Army base“ jääk 17,1 mln eurot. Lepingud

tööde teostamiseks on sõlmitud ja tegevusi teostatakse.59

Programmi tegevuste vaates jaotub jääk järgmiselt:

• Väeloome: maavägi – 0,5 mln eurot;

• Väeloome: merevägi – 3,9 mln eurot;

• Väeloome: muud üksused – 131,2 mln eurot;

• Kaitsevalmiduse tagamine – 0,016 mln eurot;

• Kaitsetahte edendamine – 0,035 mln eurot;

• Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 1,4 mln eurot;

• Riigikaitseliste investeeringute korraldamine – 9,6 mln eurot;

• Riigikaitselise inimvara juhtimine 0,116 mln eurot.

Programmi tegevuste lõikes jäi lisaks eelnimetatule 2024. aasta eelarve kuludest kasutamata 28,59

mln eurot (piirmääraga vahendid):

Väeloome: maavägi - 1,09 mln eurot, sealhulgas:

59 Tegemist on sihtfinatseeringuga, mille puhul raha on välja makstud, kuid ei kajastu kuludes enne, kui tegevused on

tehtud ja välisabi on tunnistatud abikõlblikuks.

A V A L I K

50 (53)

A V A L I K

1) kaitseliidule soetusteks antud investeeringutoetus 0,32 mln eurot - kavandatud soetused viib

kaitseliit lõpule 2025. aastal;

2) kaitseväe 0,48 mln eurot ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse 0,29 mln eurot erinevad

tegevuskulud, selhulgas 2025. aastasse lükkunud õppuste ja väljaõppega seotud kulud,

vahendid kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks;

Väeloome: õhuvägi – 1,2 mln eurot, sealhulgas:

3) kaitseväe tegevuskulud 1,2 mln , mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks;

Väeloome: muud üksused – 9,7 mln eurot, sealhulgas:

4) harjutusväljadega seotud toetused 3,7 mln eurot - kohalikele omavalitsustele antava toetuse

kasutustähtaega pikendati;

5) 6 mln eurot, mis on seotud rahuaegse taristu (laod, administratiivhooned) alalhoiu, eelkõige

hoonete korrashoiu tegevuste lükkumisega 2025. aastasse;

Kaitsevalmiduse tagamine – 0,02 mln eurot, sealhulgas:

6) 2024. aastal ei jõutud teostada E-ITS eelauditit, mille jaoks eraldati Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist 2023. aastal 0,016 mln eurot. Jääk tagastatakse Vabariigi

Valitsuse reservi;

Liitlaste kohalolek Eestis - 1,81 mln eurot, sealhulgas:

7) rotatsioonidega seotud kulud 1,8 mln eurot;

8) 0,01 mln eurot liitlaste vastuvõtuga seotud vahendeid, mida ei kasutatud 2024. aastal ära.

Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi;

Kaitsetahte edendamine – 1,33 mln eurot, sealhulgas:

9) 2023. aastal eraldatud 1,03 mln eurot punamonumentidega seotud tegevusteks, mida ei

jõutud 2024. aastal lõpule viia. Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi;

10) kaitseliidule soetusteks antud investeeringutoetus 0,3 mln eurot - kavandatud soetused viib

kaitseliit lõpule 2025. aastal;

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 4,5 mln eurot, sealhulgas:

11) kaitseväe tegevuskulud 3,6 mln eurot, mis on seotud kaitseväe osalemisega rahvusvahelistel

sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning kaitseväe osalemisega rahvusvahelistes

organisatsioonides ja staapides planeeritust vähemas mahus. Vahendeid kasutatakse 2025.

aastal samaks otstarbeks;

12) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksed 0,9 mln eurot, mis lükkuvad

2025. aastasse;

Luure ja eelhoiatuse korraldamine - 6,8 mln eurot;

Riigikaitseliste investeeringute korraldamine – 0,25 mln eurot, sealhulgas:

13) riigi kaitseinvesteeringute keskuse erinevate projektide ja tegevuste kulud 0,25 mln eurot;

Riigikaitselise inimvara juhtimine – 1,89 mln eurot, sealhulgas:

14) ajateenijate ja asendusteenistujate erinevate toetused ja hüvitised 0,4 mln eurot;

15) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksed 0,09 mln eurot, mis lükkuvad

2025. aastasse;

16) erinevate projektide ja tegevuskulude ning edasi lükkunud koolitustega seotud kulud 1,4

mln eurot, millega jätkatakse 2025. aastal.

A V A L I K

51 (53)

A V A L I K

Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Positiivsed arengud

Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on

seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras

arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus

riigikaitse arendamisele on kõrge poliitilisel tasandil ja elanikkonna seas.

2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,25 miljardi euroni (prognoositud SKP-st 3,18 protsenti60)

ja alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemat 5 protsenti SKP-st.

Eesti riigikaitse arendamisel keskendume kaitsevõime, kaitsetahte ja kaitsekoostöö

arendamisele.

Kaitsevõime arendamine on suunatud uute võimete loomisele, olemasolevate võimete alahoiule,

varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona, soetamisele, väljaõppele, kaitsevalmiduse

suurendamisele, piisava arvu tegevväelaste tagamisele ning kaitseotstarbelise taristu loomisele.

2024. aastal oli väeloome põhitegevusse suunatud vahendite maht kogu kaitsekulust 74,5 protsenti.

Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud

olulises osas plaanipäraselt.

Viimastel aastatel on kokku hangitud või hankeprotsessis üle 4 miljardi euro eest lahingumoona.

2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus täiendavad 1,6 miljardit eurot lahingumoona soetamiseks

kuni aastani 2031.

Eestisse kaitsetööstuspargi loomise ja laskemoona tootmisega alustamisega seotud riigipoolsed

ettevalmistustööd on kulgenud plaanipäraselt. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada 2025.

aasta augustis ning moona tootmisega alustada 2027. aastal.

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi

rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi

kaitseministrid vastavasisulise leppe.

2024. aastal toimus õppus (Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal

reservteenistusse 14 115 reservisti.

Ajateenistusse asus 2024. aastal 3 867 kutsealust, sealhulgas 49 naist.

Riigikaitse arengukavas ettenähtud tegevväelaste kasvueesmärk saavutati.

Kaitsetahte arendamine oli suunatud erinevate elanikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate

tegevuste elluviimisele. Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale

püsinud jätkuvalt kõrge, kuid ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud

vastupanule on viimased kolm aastat olnud üle 80 protsendi. Ise oleks oma võimete ja oskuste

60 Hetkel teada olevad andmed.

A V A L I K

52 (53)

A V A L I K

kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61 protsenti elanikkonnast.

Lähiaastatel tuleb teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu tuleb

pöörata eri elanikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväelased ja nende pereliikmed)

kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.

Kaitsekoostöö arendamisel keskendume kokkulepete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti

kaitselahendi tagamiseks ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks

vajalikele tegevustele.

2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:

1) Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandum;

2) Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart.

2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi ning võeti kasutusele

Reedo kaitseväe linnaku, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajadusel Eesti kaitseväe üksuste

vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt. Jätkati Ämari lennubaasi arendamist ning

viidi läbi liiklusala remont, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbemissiooni raames Eesti

õhuruumi 365/24/7 põhimõttel turvamiseks.

NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024. aasta augustis Eestisse Hispaania

kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS61 keskmaa õhutõrjesüsteemiga, et panustada oma

kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse

2024. aastal toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede täiendavate

üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe

toetuseks sõjaolukorras.

Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui NATO liitlaste otsene

julgeolekuhuvi kuna sõja jätkumine destabiliseerib julgeolekuolukorda maailmas ning võib kaasa

tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervikuna.

Kaitsealase abi osutamisel alustas Eesti Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st ning jätkab

toetamist samas ulatuses ka tulevikus.

Abipakettide raames annetati 2024. aastal Ukrainale erinevate relvastust, varustust ja

lahingumoona. Eesti on alates sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui

1500 Ukraina kaitseväelasele.

2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alustatud Ukraina toetamise initsiatiivide

elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. IT-koalitsiooni toel on

Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses IKT abi, millest Eesti panus 2024.

aastal oli 2,5 miljonit eurot.

Väljakutsed

61 National Advanced Surface-to-Air Missile System

A V A L I K

53 (53)

A V A L I K

Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le.

Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, prioriteetses

lääneringkonnas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid

sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9

protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita.

Eestile on kriitilise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes

kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate

rahaliste vahendite eraldamist kaitsevõime arendamiseks aga teisalt ka kaitsevaldkonna asutuste

haldussuutlikkuse arendamist.

Ukraina aitamine võidule - sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks

aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti

panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st

kaitsekulude arvelt.

Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene-Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selle

sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega.

Seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste innovaatiliste toodete

arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kõrge

arendustasemega kaitsetööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete

kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Kaitsevõime suurendamiseks kasutada olevate rahaliste vahendite maht on viimastel aastatel

oluliselt kasvanud. See seab kaitsevaldkonna asutused lähiaastatel tõsise väljakutse ette

suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada kaitseeelarve eesmärgipärane ja tähtaegne

kasutamine.

AVALIK

Tulemusvaldkonna

JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE

tulemusaruanne

2024

Tallinn 2025

Kinnitatud kaitseministri

30.05.2025 otsustuskoosoleku

protokolliga nr 1-5/25/13

A V A L I K

2 (53)

A V A L I K

Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse üldinfo ............................................................................. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud .............................................................................................................. 3 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................................... 4 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................................... 6

Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus üldinfo ........................................................................... 11 Programmi mõõdikud ........................................................................................................................ 11 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................................... 13

Programmi tegevus: Väeloome: maavägi ...................................................................................... 15

Programmi tegevus: Väeloome: merevägi ..................................................................................... 18

Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi ....................................................................................... 19

Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused ............................................................................. 20

Programmi tegevus: Kaitsevalmidus ............................................................................................. 24

Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis .............................................................................. 26

Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine ................................................................................. 28

Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö .......................... 34

Programm tegevus: Luure ja eelhoiatus ......................................................................................... 37

Programmi tegevus: Inimvara ........................................................................................................ 38

Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus ..................................................... 42

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................... 46

Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse .................................. 51

A V A L I K

3 (53)

A V A L I K

Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu

kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja

tulemuslik rakendumine.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid:

Strateegia aluspõhimõtted:

• Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATOs ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö

liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega.

• Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev

kaitsetahe. Kaitsekulud on vähemalt 2 protsenti1 SKP-st ja püsivad kooskõlas kujuneva

ohupildiga.

• Eesti riigikaitse korralduse alus on riigikaitse lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus

igal inimesel.

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Arengukava

viimane

aasta

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste

väed

Allikas: kaitseministeerium

JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst

NATO meetodi järgi (%)

Allikas: kaitseministeerium

2,14% 3,04% 3,32%2 >3,0% >3,0% >3,0%

Elanike valmisolek osaleda

kaitsetegevuses, kui Eestit

rünnatakse

Allikas: avaliku arvamuse uuring

66% 64% 61%3 >66% >66% >66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul

(vähemalt)

Allikas: kaitseministeerium

3 335 3 514 3687 3656 3766 4083

1 Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust otsustas Vabariigi Valitsus 2025. aasta märtsis, et alates

2026. aastast on Eesti kaitsekulud aastatel 2026-2029 keskmiselt ca 5,4 protsenti SKP-st. 2 Siin ja edaspidi on andmed sõjalise kaitse kulude taseme (%) kohta SKP-st esitatud 2025. aasta aprilli seisuga ja

võivad muutuda. 3 Mõõdiku varasem sihttase >55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega >66 protsenti, kuna senine sihttase

oli vähe ambitsioonikas. Sihttase >55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku

tegelik tase olnud üle 60 protsendi.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid (valdkonna

arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Julgeolek ja

riigikaitse Eesti julgeolekupoliitika alused

Riigikaitse arengukava 2022-2031

Sõjaline riigikaitse ja heidutus -

kaitseministeerium

A V A L I K

4 (53)

A V A L I K

Lahinguvalmis üksuste arv

(mehitatud, varustatud, välja

õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-

2031 elluviimise kavast 4

Allikas: kaitseministeerium

NA

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

* Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine5

Tabel 2. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve6 täitmine tuhandetes eurodes Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kasutamata

vahendid

Kulud 1 016 578 1 163 163 932 184 230 979

Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse 2024. aasta eelarve kulude kasutamata jääk on 230,9

mln eurot, mis moodustab 19,9 protsenti 2024. aasta lõplikust kulude eelarvest. Eelarve kulude

kasutamata vahenditest moodustavad:

1) välisvahendid7 146,7 mln eurot - suurema osa välisvahendite jäägist moodustab erinevatelt

liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Ukrainale antud varustust. Välisvahendite osas on

suures enamuses kohustusi praeguseks juba võetud.

2) muud kulud8 84,2 mln eurot, millest kantakse 2025. aastasse üle 83,1 mln eurot ja Vabariigi

Valitsuse reservi tagastatakse 1,1 mln eurot.

Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2025. aastal

samadele eesmärkidele, milleks nad 2024. aasta eelarvesse eraldati. Kaitseministeeriumis on 2025.

aastal võrreldes 2024. aastaga programmi tegevustes toimunud muudatusi9. Samuti on teenuste

sisulisest ümberkorraldamisest tulenevalt muudatusi eelarve jagunemisel programme tegevuste

vahel. Seetõttu suunatakse ülekandmisel jäägid programmi tegevuste vahel ümber kuid vahendeid

kasutatakse samaks otstarbeks 2025. aastal.10

Vabariigi Valitsuse reservi tagastatakse järgmised kasutamata vahendid:

1) 2024. aastal ei jõutud teostada E-ITS eelauditit, mille jaoks eraldati vahendid Vabariigi

Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 2023. aastal (0,02 mln);

2) liitlaste vastuvõtuga seotud vahendeid, mida ei kasutatud 2024. aastal ära (0,01 mln);

4 Lahinguvalmis üksuste arv on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 2 p 6 alusel riigisaladus tasemel

SALAJANE 5 Andmed on esitatud 05.05.2025 seisuga. 6 Tulemusaruandes kajastatakse üksnes kulude eelarve kasutamist. Lisaks kuludele jäi 2024. aastal kasutamata ka

investeeringuid 82,6 mln eurot, sh välisvahenditest 63,5 mln eurot ja kaitsekuludest 19,1 mln eurot. 7 Piirmäärata vahendid - riigieelarves ettenähtud vahendid, mille arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega

piiranguid ei kehtestata (sealhulgas välisvahendid). 8 Piirmääraga vahendid - riigieelarves ettenähtud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mida ei või ületada. 9 Programmi tegevustest Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: õhuvägi, Väeloome: muud üksused

eraldati alates 01.01.2025 lahingumoona varude tagamisega seotud tegevused ja eelarve uude programmi tegevusse

Varude tagamine: lahingumoon. 10 Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on kaitseministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite

ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas.

A V A L I K

5 (53)

A V A L I K

3) 2023. aastal punamonumentidega seotud tegevusteks eraldatud vahendid, mida ei jõutud 2024.

aastal lõpule viia (1,03 mln eurot).

A V A L I K

6 (53)

A V A L I K

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Positiivsed arengud

Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on

seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras

arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus

riigikaitse arendamisele on kõrge nii poliitilisel tasandil kui ka elanikkonna seas kõrge.

Eesti julgeoleku garanteerib meie tugev iseseisev kaitsevõime ning NATO liikmelisus ja sellega

kaasnev kollektiivkaitse põhimõte. NATO on viimastel aastatel astunud tõsiseid samme heidutus- ja

kaitsehoiaku tugevdamiseks. Viimaste aastate NATO tippkohtumistel on kokku lepitud aktiivkaitse

rakendamise põhimõttes, kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides. NATO uued kaitseplaanid

kiideti heaks 2023. aasta suvel Vilniuse tippkohtumisel. Need plaanid lähtuvad NATO tugevdatud

kaitsehoiaku (Forward Defence) kõige olulisemast põhimõttest - kõiki NATO liitlasi ja nende

territooriume kaitstakse alates esimesest sekundist ja sentimeetrist. Nende plaanide elluviimine

tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut, kuid Eesti omalt poolt peab tagama NATO uute kaitseplaanide

rakendamise Eestit puudutavas osas.

Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud oma kulutusi riigikaitsele ja jätkab seda ka

tulevikus. Samasugune suund on ka teiste NATO riikide hulgas – kui veel 2023. aastal oli Eesti üks

üheteistkümnest NATO liikmesriigist, mille kaitsekulude maht oli vähemalt 2 protsenti SKP-st, siis

2024. aastal oli “2 protsendi riikide” arv juba 23.11 2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,25

miljardi euroni (prognoositud SKP-st 3,18 protsenti12) ning aastatel 2026-2029 on Eesti kaitsekulud

keskmiselt 5,4 protsenti SKP-st.13

Eesti riigikaitse arendamisel keskendutakse kaitsevõime, kaitsetahte ja kaitsekoostöö

arendamisele.

Kaitsevõime arendamine on suunatud uute võimete loomisele, olemasolevate võimete alahoiule,

varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona, soetamisele, väljaõppele, kaitsevalmiduse

suurendamisele läbi õppuste ja õppekogunemiste, piisava arvu motiveeritud ja kompetentsete

tegevväelaste tagamisele ning kaitsevõime tagamiseks vajaliku taristu loomisele.

Uute võimete arendamine toimub kooskõlas NATO kaitseplaanidega ning lähtudes kaitseväe

juhataja sõjalisest nõuandest ja prioriteetidest. Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud

arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud olulises osas plaanipäraselt. Samas on

lähtudes välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutustest olnud vajalik planeeritud arendusprojektide

realiseerimise järjekorda ja tähtaegasid muuta, kuid eesmärgiks on jätkuvalt kõik riigikaitse

arengukavas kirjeldatud üksused ja projektid realiseerida 2028. aasta lõpuks. 2024. aasta olulisemad

võimearendused olid:

1) kaitseväe relvastusse jõudsid aasta alguses õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN;

2) merevägi sai aasta alguses laevatõrje raketisüsteemid Blue Spear 5G;

11 Hetkel teadaolevad andmed – vt. 240617-def-exp-2024-en.pdf 12 Hetkel teada olevad andmed. 13 Vabariigi Valitsuse poolt 18.03.2025kinnitatud põhimõte.

A V A L I K

7 (53)

A V A L I K

3) kaitsevägi sai uued kaasaegsed öövaatlusseadmed, mida hakkavad kasutama ka maakaitse

üksused ja mille kasutusele võtmise tulemusel tõuseb hüppeliselt Eesti kaitseväe öine

võitlusvõime;

4) kaitseväele tarniti SAKO snaipripüssid;

5) viidi lõpule kuue K9 liikursuurtüki ümberehitus ja need anti maaväe kasutusse;

6) kaitseväe masinapark uuenes erinevate uute ja kasutatud rivisõidukitega (taktikalised ja

logistilised veoautod, maasturid nii soomustatud kui soomustamata) ning lisaks erinevate

kasutusprofiilidega haagistega;

7) viidi läbi Ämari lennubaasi ja lennuraja renoveerimine ja soetati toetustehnika

(rajapuhastusmasinad, lennukite laadimisseadmed, suruõhukäiviti).

Erilist tähelepanu on viimastel aastatel pööratud lahingumoona soetamisele. Kokku on hangitud või

hankimisel üle 4 miljardi euro eest lahingumoona. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus

täiendavad 1,6 miljard eurot lahingumoona soetamiseks kuni aastani 2031 (sihiks on võtud soetada

laskemoon võimalikult kiirest – 2029. aasta lõpuks).

Kaitsevõime arendamisel on olulise tähtsusega Eestisse kaitsetööstuspargi loomine ja laskemoona

tootmisega alustamine. Riigipoolsed ettevalmistustööd selleks on kulgenud plaanipäraselt. 2024.

aastal viidi läbi hange riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sobiva asukoha

leidmiseks tööstuspargile ning ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneering plaanitakse

kehtestada 2025. aasta augustis ning moona tootmisega alustada 2027. aastal. Lisaks muudeti

valdkonda reguleerivaid õigusakte ning viidi läbi valikkpakkumine laske- või lõhkeainet sisaldava

lahingumoona tootmiseks Ämari sõjaväelinnakus.

Uute võimete arendamine ning suurtes kogustes lahingumoona soetamine eeldab ka vastava taristu

arendamist. 2024. aastal arendatud taristuobjektid olid väga mitmekesised - laskemoonalaod,

harjutusväljakud, liitlaste vastuvõtualad, hooldus- ja õppegaraažid, lennurada, kasarmud,

toitlustuskompleksid, õhutõrjetaristu jne.

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi

rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja

toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu

julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi

kaitseministrid vastavasisulise leppe.

Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamine 2023. aastal 43 700 võitlejani tõi kaasa vajaduse oluliselt

suurendada nii õppuste ja õppekogunemiste arvu kui ka kaasatud reservväelaste arvu. Kaitseväe

sõjaaja struktuuri üksustele on korrapäraselt vaja korraldada õppe- ja lisaõppekogunemisi, et nad

oleksid valmis täitma neile püstitatud ülesandeid. Kui 2023. aastal korraldati kaks suuremahulist

õppust (Kevadtorm ja Ussisõnad) ja kolm lisaõppekogunemist, siis 2024. aastal toimus üks õppus

(Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal reservteenistusse 14 115

reservis olevat isikut (2023. aastal ligikaudu 30 000 reservväelast ja kaitseliidu liiget).

Ajateenistusse asus 2024. aastal 3 867 kutsealust ja nende hulgas 49 naist. Omal algatusel

(vabatahtlikult) asus ajateenistusse 66 protsenti ajateenistusse asunud kutsealustest, mis on

võrreldes 2023. aastaga tõusnud kuue protsendipunkti võrra. Kasvanud on koos klassi või

sõpruskonnaga ajateenistusse asunute arv (2023. aastal 685 noort ja 2024. aastal 774 noort).

A V A L I K

8 (53)

A V A L I K

Sõjalise riigikaitse loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks on vaja tegevväelasi, kes on selle ala

professionaalid. Nende kohuseks on tagada riigi kaitsevõime toimimine ja pidev areng. Riigikaitse

arengukava näeb ette tegevväelaste arvu iga-aastast suurendamist kuni planeeritud sihttaseme

saavutamiseni, kuid aastatel 2021-2023 oli raskusi selle saavutamisega. Tegevväelaste

kasvueesmärgi saavutamiseks töötati välja erinevad meetmed ning nende rakendamise tulemusena

saavutati 2024. aastaks planeeritud tegevväelaste kasvueesmärk.

Kaitsetahte arendamine on olnud suunatud erinevate elanikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate

tegevuste elluviimisele.

Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid

ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimased kolm

aastat olnud üle 80 protsendi (2024. aastal 81 protsenti). Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt

valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61 protsenti elanikkonnast (2022. aastal 66

protsenti ja 2023. aastal 64 protsenti). Ühiskond tervikuna, sealhulgas venekeelne elanikkond, on

informeeritud julgeolekuolukorrast ja riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitsekulutustesse

suhtutakse ratsionaalselt kui eksistentsiaalsesse vajadusse.

Noorte riigikaitseliste hoiakute tugevdamine ja tulevaste ajateenijate kaitsetahte arendamine algab

juba nooruspõlves läbi kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevuse ja kohustusliku

riigikaitseõpetuse. Selle tulemusel on tekkinud noortel positiivne eelhäälestatus ajateenistuse

läbimiseks (34 protsenti küsitletutest asuks ajateenistusse ka siis, kui see oleks vabatahtlik). 2024.

aastal käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja

valmidust riigikaitsesse panustada ning seeläbi tagada kaitsevaldkonnale laiem värbamisväli ja

motiveeritud reservväelaste järelkasv.

Ajateenistuse maine on ühiskonnas kõrge ja laiapindselt toetatud, sealhulgas noorte ja

lastevanemate seas. Ajateenistusest eemal hoidmisesse suhtutakse hukkamõistvalt (üle 55 protsendi

küsitletutest). Tulevaste reservväelaste riigikaitseliste hoiakute tugevdamine jätkub ajateenistuses,

kus väeosad kasvatavad tulevaste reservväelaste riigikaitselist identiteeti ja uhkustunnet oma

üksusesse kuulumise üle. Reservväelaste riigikaitseliste hoiakute tugevdamiseks korraldati 2024.

aastal esmakordselt kampaaniad reservväelase riigikaitselise identiteedi ja füüsilise võimekuse

arendamiseks.

Reservväelaste sidusrühmad (pereliikmed ja tööandjad) toetavad reservväelaste õppekogunemistel

osalemist. 2024. aastal olid 66 protsenti tööandjatest valmis säilitama õppekogunemiste ajal

reservväelasele töötasu. Samuti väärtustatakse üha enam ajateenistuses omandatud oskusi tööturul,

mis tagab konkurentsieelise reservväelastele (üle 60 protsendi küsitletutest).

Siiski tuleb lähiaastatel teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu

tuleb pöörata eri elanikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväelased ja nende pereliikmed)

kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.

Kaitsekoostöö arendamine on suunatud koostöös strateegiliste võtmeliitlaste USA, Suurbritannia

ja Prantsusmaaga kaitselahendi saavutamisele, mis demonstreerib vastasele igal ajahetkel

ohuhinnangule vastavat tahet ja võimekust Eestit ja Balti regiooni sõjaliselt kaitsta. Koostöö

arendamisel keskendume kokkulepete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti kaitselahendi tagamiseks

ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks vajalikele tegevustele.

A V A L I K

9 (53)

A V A L I K

2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:

1) Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandum;

2) Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart, mis paneb paika Eesti ja

Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse

tugevdamiseks Eestis.

Liitlaste sõjalise kohaloleku ja siirmisvõimekuse tagamiseks laiendame harjutusvälju, arendame

liitlaste vastuvõtuks ja Eestis viibimiseks vajalikku taristut ning viime läbi ühisõppusi.

2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi ning võeti kasutusele

Reedo kaitseväe linnaku, mis sobib mistahes liitlasriigi ning vajadusel Eesti kaitseväe üksuste

vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka kriisiolukorras,

toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist. Jätkati Ämari lennubaasi arendamist ning viidi läbi

liiklusala remondi, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbemissiooni14 raames Eesti õhuruumi

365/24/7 põhimõttel turvamiseks.

Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024.

aasta augustis Eestisse Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS15 keskmaa

õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma

kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisse ning strateegiliste objektide kaitsesse

2024. aasta detsembris toimus ka rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne, mille käigus harjutati

liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise

lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras. Õppus Pikne oli osa NATO

valvsusmeetmest16 Brilliant Eagle, mis keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele

Läänemere regioonis.

Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui NATO liitlaste otsene

julgeolekuhuvi kuna sõja jätkumine destabiliseerib julgeolekuolukorda maailmas ning võib kaasa

tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervikuna. Ukraina toetamisel keskendume:

1) kaitsealase abi osutamisele;

2) rahvusvahelisel tasandil koostöö edendamisele Ukraina toetamiseks.

Kaitsealase abi osutamisel alustas Eesti 2024. aastal Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st

aastas ning jätkab toetamist samas ulatuses ka tulevikus. Abivajaduse prioriteedid määrab Ukraina

ning selle meetme abil on Eesti ettevõtetel võimalik panustada Ukraina võitu.

Abipakettide raames annetati 2024. aastal Ukrainale suurtükimürske, tankitõrjekahureid, õhutõrje

raketisüsteemi laskeseadeldisi ja rakette, erinevat lahingumoona, relvastust ja varustust. Eesti on

alates Ukraina täiemahulise sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui 1500

Ukraina kaitseväelasele.

2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alustatud Ukraina toetamise initsiatiivide

elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. Koostöös Luksemburgiga

juhitava IT-koalitsiooni toel on Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses

14 NATO enhanced Air Policing - eAP 15 National Advanced Surface-to-Air Missile System 16 Vigilance Activity

A V A L I K

10 (53)

A V A L I K

IKT abi. Eesti panustas IT-koalitsiooni 2024. aastal 2,5 miljonit eurot Ukraina

mobilisatsioonisüsteemi toetuseks.

Väljakutsed

Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le.

Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, prioriteetses

lääneringkonnas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid

sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9

protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita.

Eestile on kriitilise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes

kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate

rahaliste vahendite eraldamist kaitsevõime arendamiseks aga teisalt ka kaitsevaldkonna asutuste

haldussuutlikkuse arendamist.

Ukraina aitamine võidule - sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks

aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti

panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st

kaitsekulude arvelt.

Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene-Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selles

sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega.

Seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste innovaatiliste toodete

arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kõrge

arendustasemega kaitsetööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete

kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Kaitsevõime suurendamiseks kasutada olevate rahaliste vahendite maht on viimastel aastatel

oluliselt kasvanud. See seab kaitsevaldkonna asutused lähiaastatel tõsise väljakutse ette

suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada kaitse eelarve eesmärgipärane ja tähtaegne

kasutamine.

A V A L I K

11 (53)

A V A L I K

Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus üldinfo

Programmi mõõdikud

Tabel 3. Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus ning programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO

meetodi järgi (%)

Allikas: kaitseministeerium

2,14% 3,04% 3,32% >3,0% >3,0%

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses,

kui Eestit rünnatakse

Allikas: avaliku arvamuse uuring

66% 64% 61% >66% >66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)

Allikas: kaitseministeerium 3 335 3 514 3687 3656 3766

Üksused on mehitatud, varustatud ja välja

õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava

otsustega17

Allikas: kaitseministeerium

NA

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Programmi tegevus Väeloome: maavägi

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed maaväe üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

maaväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

0 2 3 4 6

Programmi tegevus Väeloome: merevägi

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti

17 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

Programmi nimi Sõjaline riigikaitse ja heidutus

Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti

suudab end väliste ohtude vastu kaitsta

Strateegia „Eesti 2035“ siht

(alasihi täpsusega)

Puudub

Programmi periood 2024-2027

Peavastutaja (ministeerium) kaitseministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

kaitsevägi, kaitseliit, välisluureamet, kaitseressursside amet,

riigi kaitseinvesteeringute keskus, Eesti sõjamuuseum

Kaasvastutaja ministeerium ja

selle valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

Puuduvad

A V A L I K

12 (53)

A V A L I K

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

mereväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

1 1 2 4 5

Programmi tegevus Väeloome: õhuvägi

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

õhuväe üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

0 0 1 2 4

Programmi tegevus Väeloome: muud üksused

Eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud

muud üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne)

Allikas: kaitsevägi

0 2 5 5 6

Programmi tegevus Kaitsevalmidus

Eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise

aeg alates eelhoiatuse saamisest18 Allikas: kaitseministeerium

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Info

juurdepääsu

piiranguga

Programmi tegevus Liitlaste kohalolek Eestis

Eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO

heidutus- ja kaitsehoiakut Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on

kinnistatud

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Programmi tegevus Kaitsetahe

Eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning elanike

valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 66% 64% 61% >66% >66%

Elanikkonna toetus ajateenistusele

Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 83% 87% 87% 85% 85%

Elanikkonna toetus riigikaitsele

Allikas: uuring "Avalik arvamus riigikaitsest" 81% 83% 81% >81% >81%

Programmi tegevus Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega

täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega

Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa

Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda

eeldaks

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s

kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule

Allikas: kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH

Programmi tegevus Luure ja eelhoiatus19

18 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

19 Luure ja eelhoiatuse valdkonna eesmärk ja tulemusmõõdikud on juurdepääsupiiranguga.

A V A L I K

13 (53)

A V A L I K

Eesmärk:

Programmi tegevuse mõõdik

Programmi tegevus Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet

Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik

pinna kasutusmäär arvutatuna eri

hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

85% 85% 85% 85%20 85%

Õigeaegsed tarned

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 100% 96% 93% 100% 100%

Programmi tegevus Riigikaitseline inimvara

Eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja panustab riigi

kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr

Allikas: kaitseressursside amet 54% 61% 66% 69% 72%

Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise määr

Allikas: kaitsevägi 201% 114% 193% 200% 200%

Kaitseväes ja kaitseliidus teenivate

tegevväelaste värbamistellimuste täitmise määr

Allikas: kaitseressursside amet 72% 93% 96% 90% 90%

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega Allikas: ajateenijate rahulolu kompleksuuring

75% 71% 75% 66% 69%

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu jätkub ning Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud.

Üldine julgeolekuolukord maailmas on oluliselt halvenenud ja see on seadnud Eesti lähemateks

aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda pärast teist maailmasõda. Meil tuleb pingutada,

et tagada veenev heidutus potentsiaalse rünnaku ärahoidmiseks. Riigikaitse tempokas arendamine

ei ole tänasel päeval valik, vaid hädavajadus.

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on Eesti viimastel aastatel oluliselt suurendanud kaitse

eelarvet. Eesti kaitsekulutused on tõusnud aasta aastalt ulatudes 2024. aasta 3,18 protsendini SKP-

st. Alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemat 5 protsenti SKP-st. Kaitsekulutuste kasv

võimaldab kiiremini arendada olemasolevaid ja uusi sõjalise võimeid, soetada lahingumoona ja

varustust, arendada kaitseotstarbelist taristut ning panustada väljaõppesse. Rohkem kui 50 protsenti

kaitse eelarvest on suunatud hangetesse ehk otseselt kaitsevõime loomisse.

Eesti kaitsevõime arendamisele kiirus sõltub paljuski ka suutlikkusest hankida, tarnida ja kasutusele

võtta vajalikku relvastust, tehnikat, varustust, lahingumoona jne. Arvestades globaalselt kasvanud

vajadust relvastuse, laskemoona ning kaitseotstarbelise tehnika ja varustuse järele, on kriitiline

heade partnerlussuhete loomine tootjatega, et muuhulgas tagada õigeaegsed tarned. Samas tuleb

leida ja arendada uusi võimalusi, nagu näiteks ühishanked teiste NATO liikmesriikidega ja

kaitsetööstuse edendamine Eestis.

20 2023. aasta lõpus muudeti mõõdiku sihttaset. Mõõdiku varasem sihttase 69 protsenti asendati alates 2024. aastast

sihttasemega 85 protsenti, kuna senine sihttase oli vähe ambitsioonikas. Sihttase 78 protsenti saavutati juba 2022. aastal

ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud 85 protsenti.

A V A L I K

14 (53)

A V A L I K

Eesti kaitsevõime arendamine toimub vastavuses ohuhinnangute, NATO kaitseplaanide ning

nendega kooskõlas olevate Eesti väevõime eesmärkidega, mida arendatakse vastavalt kaitseväe

juhataja sõjalisele nõuandele.

2024. aastal jätkusid planeeritud võimearendused, erinevate relvasüsteemide tarnimine ja

kasutuselevõtmine (sealhulgas lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, Mistral laskeseadmed ja

laevatõrje raketisüsteem Blue Spear 5G SSM), laskemoona varude, kaitseotstarbeliste sõidukite jm

tehnika ning varustuse soetamine ning nende hoiustamiseks ja remontimiseks vajaliku taristu

väljaehitamine. Kõigis väeliikides viidi üksuste väljaõpe läbi planeeritud mahus.

Kaitsevalmiduse tagamiseks korraldati 2024. aastal kaks lisaõppekogunemist, õppus Kevadtorm,

staabiõppus Decisive Lancer 2024 ja rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne. Jätkati koostöös

riigikantseleiga riigi poliitilisele juhtkonnale riigikaitseliste õppuste läbiviimist. Diviis jätkas

osalemist USA maaväe Warfighter programmis.

Järjepidev töö NATO suunal on taganud liitlaste püsiva sõjalise kohaloleku Eestis ning toetuse

Eesti kaitselahendile. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt

suurenenud. Toetus liitlasvägede Eestis viibimisele on kõrge, seda toetab 80 protsenti Eesti

elanikest. Eesti omalt poolt tagab Eestis lühi- või pikaajaliselt viibivatele liitlasüksustele

kokkulepetes ettenähtud vastuvõtu, elamis- ja harjutamisvõimalused. NATO uute kaitseplaanide

rakendamiseks peab Eesti olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni, mis

eeldab liitlaste vastuvõtuvõimekuse ja toetuse arendamist, et tagada liitlasvägede kiire vastuvõtt ja

siirmine operatsioonialale.

Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid

ilmnema on hakanud väsimuse märke. Elanikkonna toetus riigikaitsele (passiivne kaitsetahe) oli

2024. aastal 81 protsenti (2023. aastal 83 protsenti) ja valmisolek osaleda kaitsetegevuses (aktiivne

kaitsetahe) 61 protsenti (2023. aastal 64 protsenti). Jätkuvalt püsib kõrge toetus ajateenistusele,

mida peab vajalikuks 87 protsenti vastanutest. 76 protsenti Eesti elanikest toetab kaitsekulutuste

taseme tõstmist või säilitamist.

2024. aasta olulisemad arendused kaitsetahte valdkonnas olid:

1) esmakordselt viidi õppuse Kevadtorm eel läbi reservväelaste nädala kampaania;

2) koostöös riigikaitse edendamise sihtasutusega loodi reservväelaste fond;

3) käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid;

4) esmakordselt viidi läbi eelkõige reservväelastele suunatud meeste tervise kuu kampaania;

Siiski tuleb lähiaastatel teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Kaitsetahte

hoidmiseks ja suurendamiseks keskendutakse kindlatele sihtgruppidele (noored, reservväelased,

tööandjad) mõeldud sõnumitele ja tegevustele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata elanike oskuste ja

informeerituse suurendamisele oma rollist kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse. Valmisolekuga

kaitsta Eestit peab kaasnema ka tegelik teadmine ja oskus seda teha.

Riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastane tegevväelaste arvu

kasv. 2024. aastal see saavutati. Seisuga 31.12.2024 oli tegevteenistuses 3 687 tegevväelast (2024.

aasta plaan 3 656 tegevväelast). 2024. aastal asus ajateenistusse 3 867 kutsealust, mis on 232 võrra

enam kui 2023. aastal. Noorte kaitsetahet iseloomustab vabatahtlikult ajateenistusse asumise määr,

mis 2024. aastal oli 6 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2023. aastal. Ka ajateenijate rahulolu

A V A L I K

15 (53)

A V A L I K

ajateenistusega on jätkuvalt kõrge (75 protsenti). Küll aga vajab Ukraina sõja õppetundidest

tulenevalt muutmist ajateenijate väljaõppe korraldus.

Riigikaitseliste investeeringute korralduse valdkonna viimaste aastate suurim väljakutse on olnud

riigikaitseks vajaliku taristuehituse, varustuse, varude, materjalide ja teenuste hankimise võimekuse

arendamine vastamaks riigikaitse kiirendatud tempos arendamise vajadustele. Erilist tähelepanu on

vaja pöörata säästlike hindade, tarnete tähtaegade ning soetatava või ehitatava kvaliteedi tasakaalus

hoidmisele.

Programmi tegevus: Väeloome: maavägi

Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine maaväes

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette

nähtud maaväe üksused valmis21

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastaks planeeritud kahest olulisest arendusprojektist realiseeriti mõlemad.

Teenus Maaväe üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Maaväe üksused on püsivalt mehitatud

ning varustuse ja varudega tagatud

kehtivate eeskirjade kohaselt22

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastal:

1) tarniti 4×4 ja 6×6 veoskeemiga taktikalised soomukid, mis võimaldavad kiiret ja tõhusat

liikumist ka keerulisel maastikul, parandades üksuste logistiliste ja taktikaliste operatsioonide

edukust;

2) tarniti uued taktikalised maastikuveokid, mis aitavad kaitseväel maastikul paremini täita

manööver– ja luureüksuste ülesandeid;

3) tarniti uued sadulveokid, mis parandavad üksuste logistilisi ja taktikalisi võimeid. Uued veokid

vahetavad osaliselt välja seni kasutuses olnud veokid;

4) jätkati CV90 toetussoomukite ümberehitust, mis tagab Scoutspataljoni kõikidele allüksusele

sarnase mobiilsuse ja kaitstuse, lisaks hangitakse liikumisvabaduse tagamiseks vajalik tehnika.

Toetussoomukite ümberehitust jätkatakse 2025. ja 2026. aastal;

21 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 22 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

16 (53)

A V A L I K

5) tarniti kaasaegsed öövaatlusseadmed, mis suurendavad oluliselt pimedas võitlemise võimekust;

6) tarniti osa kogu operatiivstruktuurile ettenähtud ballistilistest kaitseplaatidest ning

kandesüsteemidest, mis asendavad taktikalisi ja ballistilisi veste ning rakmeid;

7) tarniti õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, mis suurendavad märkimisväärselt

Eesti kaitseväe lühimaa õhutõrjevõimet;

8) 23 mm õhutõrjekahurid läbisid elutsüklipõhise uuendamise, mille tulemusena suurenes nende

lahinguvõime öösel tegutsemiseks ja droonide vastases võitluses.

Teenus Üksuste väljaõpe maaväes

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud

lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Maaväe üksused on välja õpetatud

määratud tasemel23

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Maaväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt. 2023. aasta lõpus kaitseväe struktuuri uue üksusena

lisandunud diviisi staap suurendas 2024. aastal oluliselt üksuste väljaõppemahtu ja maakaitse

üksuste õppekogunemiste mahtu.

Diviisi staap osaleb alates 2023. aastast USA maaväe Warfighter programmis, mis võimaldab

omandada kogemusi operatsioonide planeerimisel ja elluviimisel. 2024. aastal toimus Warfighter

CPX24 24-3 USA Euroopa väejuhatuse iga-aastase õppuse Austere Challenge 2024 (AC24) raames.

AC24 eesmärgiks oli harjutada Euroopa kaitsmist ja koostööd NATOs. Diviis kui NATO struktuur

tõestas oskusi kaitsta Eestit ja NATOt ning olla ühenduseks NATO liitlasvägede koheseks

toimimiseks kui selleks tekib vajadus. Õppusel osales kokku üle 500 inimese, enamik Eestist,

kellest 200 olid tegevväelased, 170 ajateenijad ja 30 vabatahtlikku reservväelast. Lisaks võttis

õppusest osa ligi 100 liitlast, kaitseväe tsiviilteenistujad ja kaitseliidu liikmed.

2024. aasta kevadel toimus järjekordne õppus Kevadtorm Eesti diviisi juhtimisel. Kevadtorm

kuulub NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 raamistikku. Steadfast Defender 2024 oli

suurim NATO õppus aastakümnete jooksul. Õppuse laiemaks raamistikuks on kinnitatud NATO

regionaalsed kaitseplaanid. Õppusest võtsid osa maa-, õhu- kui mereväe üksused, kaasatud olid

diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ja teised kaitseväe ja

kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalesid Eestis teenivad NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks

siia saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased. Õppusel osales kokku ligikaudu 14 000

reservväelast, kaitseliidu liiget, ajateenijat, tegevväelast ja liitlasriikide sõdurit.

2024. aasta novembris toimus kaitseväe diviisi juhitud korraline staabiõppus Decisive Lancer 2024,

mille eesmärgiks on kaitseväel, kaitseliidul ja partnerametkondadel ning regionaalsetel

kriisikomisjonidel paremini aru saada oma rollidest erinevates kriisi- ja sõjaolukorra etappides ning

muuta koostöö veelgi efektiivsemaks. Õppusele olid kaasatud lisaks kaitseväele, kaitseliidule,

maakaitseringkondadele ja Eestis teenivatele liitlasüksustele ka teised riigistruktuurid, eeskätt

23 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 24 Juhtimispunkti õppus

A V A L I K

17 (53)

A V A L I K

politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning terviseamet, kellel on täita kaalukad ülesanded kriisi- ja

sõjaajal. Õppuse käigus harjutati laiapindse riigikaitse kontseptsiooni praktilisi aspekte ja

protseduure. 2024. aasta õppusel osales üle 1300 inimese.

2024. aasta detsembris toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede

täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO lahingugrupi ja Eesti kaitseväe

toetuseks sõjaolukorras. Õppust juhtis Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja kaitseliidu

üksustele osalesid õppusel liitlasüksused Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika

Ühendriikidest ja Lätist. Õppus Pikne oli osa NATO valvsusmeetmest Brilliant Eagle, mis

keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis.

Teenus Üksuste alalhoidmine (toetus Maakaitsele)

Eesmärk:

Kaitseväekohustusega kaitseliidu tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta kaitseliidu

tegevliikmed, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada sõjaaja

ametikohale on välja õpetatud allüksuste ettevalmistamise kava kohaselt, et olla

valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas määratud

mahus.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Üksused on püsivalt mehitatud ning

varustuse ja varudega tagatud kehtivate

eeskirjade kohaselt.25

Allikas: kaitseliit

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Maakaitse üksuste mehitamisel kaitseliidu tegevliikmete ja tegevväelastega ning reservväelastega

saavutati planeeritud sihttasemest 96 protsenti, küberväejuhatuse kaitseliidu poolt mehitatavad

allüksused komplekteeriti 100 protsendi ulatuses ning võitlusgrupid mehitati planeeritud ulatuses.

Teenus Üksuste väljaõpe (toetus Maakaitsele)

Eesmärk:

Kaitseväekohustusega kaitseliidu tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta kaitseliidu

tegevliikmed, kes on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada sõjaaja

ametikohale on välja õpetatud 2029. aasta lõpuks allüksuste ettevalmistamise kava

kohaselt, et olla valmis osalema sõjalises operatsioonis kaitsetegevuse operatiivkavas

määratud mahus.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Üksused on välja õpetatud määratud

tasemel26

Allikas: kaitseliit

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Üksuste väljaõpe viidi läbi vastavalt kaitseliidu 2024. aasta väljaõppe- ja tegevuskavale.

Reservväelaste õppekogunemistel osalemise osakaal oli 78,8 protsenti, mis on võrreldes varasemate

aastatega oluliselt kõrgem.

25 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. 26 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

18 (53)

A V A L I K

Programmi tegevus: Väeloome: merevägi

Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine mereväes

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette

nähtud mereväe üksused valmis27

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastaks planeeritud kolmest olulisest arendusprojektist valmis üks. Ülejäänud kahe

arendusprojekti valmimine on planeeritud 2025. aastaks. Kasutusele võeti mobiilne laevatõrje

raketisüsteem Blue Spear 5G SSM.

Teenus Mereväe üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Mereväe üksused on püsivalt mehitatud

ning varustuse ja varudega tagatud

kehtivate eeskirjade kohaselt28

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Mereväe üksuste mehitamine, varustuse ja varudega tagamine toimus plaanipäraselt.

Teenus Mereväe üksuste väljaõpe

Eesmärk: Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud

lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Mereväe üksused on välja õpetatud

määratud tasemel29

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Mereväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.

Aprillis viidi läbi rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 24, mille raames kontrolliti ligi 300 ruutkilomeetrine mereala. Selle käigus leiti 302 miiniankrut, 37 meremiini, üks torpeedo ja

kaks muud ajaloolist lõhkekeha. Koos varasemalt leitud lõhkekehadega tehti operatsioonil

27 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 28 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 29 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

19 (53)

A V A L I K

kahjutuks 43 lõhkekeha. Operatsioonil osales 14 laeva, 11 kaldal baseeruvat tuukri ja allveeroboti

meeskonda ning kokku üle 700 liitlas- ja partnerriigi ning Eesti mereväelase. Operatsioonil leitud

lõhkekehade kahutuks tegemist jätkati augustis toimunud miinitõrjeoperatsiooni raames.

Augustis osaleti merepäästeõppusel Baltic Bikini 2024, mille raames harjutati koos õhuväega

kuidas tegutseda lennuõnnetuse korral, kuidas pääseda õhusõidukist kui see on teinud

hädamaandumise vette ning millised tegevused järgnevad pärast seda nii vees kui päästekopteriga

rannikule toimetamise käigus. Õppusele olid kaasatud kolme Balti riigi õhuväelased, mereväe

päästelaev Kindral Kurvits ja tuukrigrupp, kaitseliidu rannakaitse üksus ning kopterid UH-60 Black

Hawk, Eurocopter Dauphin ja AW-139.

Septembris osalesid miiniveeskaja Wambola ja miinijahtija Admiral Cowan õppusel Northern

Coasts 24, kus harjutati liitlastega sõjapidamist Läänemerel, sealhulgas miiniveeskamist. Northern

Coasts on rahvusvaheline NATO õppus ja 2024. aasta õppuse eesmärk oli harjutada taktikalisi

protseduure Saksamaa rannikuvetes alliansi kaitsestsenaariumi järgi. Põhirõhk oli mere, maa ja

õhuväe koostöö tugevdamisel, et efektiivsemalt potentsiaalsetele ohtudele ühiselt Läänemere

äärsete liitlastega reageerida.

2024. aasta novembris toimus Eesti vetes miinitõrjeoperatsioon ESTHOD30, mille käigus tegi Eesti

merevägi koostöös NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga (SNMCMG1) kahjutuks 11 ajaloolist

lõhkekeha.

Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi

Teenus Uute RKAK võimete ja üksuste loomine õhuväes

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

2024. aastaks planeeritud kahest olulisest arendusprojektist valmis üks, teise projekti valmimine

lükkub 2025. aastasse. Uute ja täiendavate õhuseireradarite kasutuselevõtmine lükkub 2025.

aastasse.

Teenus Õhuväe üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Õhuväe üksused on püsivalt mehitatud

ning varustuse ja varudega tagatud

kehtivate eeskirjade kohaselt31

Allikas:

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

30 Estonian Historical Ordnance Disposal Operation 31 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

20 (53)

A V A L I K

Jätkati tegutsemist osana NATO õhukaitse süsteemist ning tagati Eesti õhuseiresüsteemi ja

õhuseireradarite töö. Jätkati Ämari lennubaasi igapäevast aastaringset käitamist 24/7 põhimõttel,

tagamaks õhuturbeoperatsioonide läbiviimist ja liitlaste vastuvõttu.

Teenus Õhuväe üksuste väljaõpe

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on välja õpetatud ja hinnatud

lahinguvõimeliseks kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Õhuväe üksused on välja õpetatud

määratud tasemel32

Allikas:

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Õhuväe üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.

Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused

Teenus Väeloome poliitikakujundus

Eesmärk:

Valitsemisala ülene pikaajaline ja kesk-pikk kaitseplaneerimine ja plaani elluviimine

on läbipaistev, ressursiteadlik ja kulutõhus ning arvestab NATO kaitseplaneerimise

ootustega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Siseriiklik 3% kaitsekulude väline

lisarahastus, eurodes

Allikas: kaitseministeerium

NA 335 778 006 27 647 259 25 928 335 57 904 249

Välisrahastuse maht, eurodes

Allikas: kaitseministeerium NA 139 622 500 182 322 084 133 925 358 127 960 618

Välisrahastuse osakaal kaitsekuludesse

Allikas: kaitseministeerium NA 5,39% 6,87% 10% 9%

Rahulolu väeloome

poliitikakujundamisega (KMAK ROU)

Allikas: kaitseministeerium

42 65 69 69 69

Jätkus väeloome planeerimise protsesside parendamine. Koostati tegevuskava laskemoona

soetuseks, mille alusel Vabariigi Valitsus otsustas eraldada täiendava laskemoona hangeteks 1,6

miljardit eurot kuni 2031. aastani.

Teenus Väe arendamine

Eesmärk:

Kaitseväele on kujundatud ajakohane sõjaliselt mõjus ja ressursitõhus struktuur

sõjalise riigikaitse ülesannete täitmiseks 10 aastases vaates ning iga-aastaselt

uuendatud teekaart selle struktuurini jõudmiseks

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseväel on ajakohane teekaart RKAK

struktuuri parendamiseks NA JAH JAH JAH JAH

32 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

21 (53)

A V A L I K

Allikas: kaitsevägi

2024. aastal viidi läbi väe arendamisega seotud:

1) 11 tehnilist ja üksuse taktikat puudutavat eksperimenti;

2) 3 õppust/tegevust.

Kõik kaitseväe sõjaaja üksuste teekaardid uuendati.

Teenus Uute RKAK võimete ning üksuste loomine (muud üksused)

Eesmärk:

Riigikaitse arengukavas otsustatud uued üksused on määratud perioodis kogu

DOTMLPFI-spektris (Doctrine, Organization, Training, Material, Leadership,

Personnel, Facilities, Interoperability) välja arendatud ning positiivselt hinnatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

RKAK perioodi lõpuks (2031) on ette

nähtud muud üksused valmis33

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastaks planeeritud kolmest olulisest arendusprojektist valmis kaks.

Teenus Muude üksuste alalhoidmine

Eesmärk: Iga kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on püsivalt mehitatud ning varustuse ja

varudega tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Üksused on püsivalt mehitatud ning

varustuse ja varudega tagatud kehtivate

eeskirjade kohaselt34

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastal tarniti taktikalisi raadiojaamu ja jätkati üksuste sõidukite ja juhtimiskonteinerite

sideinstallatsioonide väljaehitamist.

Teenus Muude üksuste väljaõpe

Eesmärk:

Kaitseväe juhtimisstruktuur, Küberväejuhatus, Sõjaväepolitsei ja Toetuse väejuhatus

on välja õpetatud ja hinnatud vastavalt Riigikaitse arengukavas ning

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas kehtestatule ja vastavalt

võimekirjeldustele

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Muud üksused on välja õpetatud määratud

tasemel35 Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

33 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 34 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE 35 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

22 (53)

A V A L I K

Allikas: kaitsevägi

Muude üksuste väljaõpe toimus plaanipäraselt.

Teenus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus (kaitseministeerium)

Eesmärk:

Kaitsealane teadus- ja arendustegevus toetab väeloomet uudsete lahenditega,

poliitikakujundus on valdavalt teaduspõhine. Arendus- ja teadusprojektide

planeerimine ja realiseerimine on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala

prioriteetsete eesmärkidega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitse-eelarve (3%) välise teadus-ja

arendustegevuse rahastuse osakaal

Allikas: kaitseministeerium

32% 45% 50% 35% 35%

Väeloomet tõhustavate teadus-ja

arendusprojektide arv aastas

Allikas: kaitseministeerium

5 3 4 4 5

Ülikoolide ja/või ettevõtetega

koostehtavate rahvusvaheliste teadus- ja

arendusprojektide arv

Allikas: kaitseministeerium

7 5 9 4 5

Kaitseministeerium toetas 2024. aastal kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil edu saavutanud

kuue Eesti ettevõtte innovaatilisi kaitsetööstustoote projekte kokku rohkem kui 700 000 euroga, et

tõsta Eesti kaitsetööstuse toodete arengutaset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai 2024. aastal rahastuse

üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241

miljoni euro eest.

Eestis asub alates 2023. aastast Põhja Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendi peakontor - Defence

Innovation Accelerator for North Atlantic (DIANA), mille ametlikuks avamiseks allkirjastasid

2024. aasta maikuus kaitseminister Hanno Pevkur ja NATO DIANA peadirektor prof. Deeph

Chana vastastikuse mõistmise memorandumi.

Kokku osaleb NATO DIANA Tallinna haru kiirendis seitse iduettevõtet, lisaks Eestile ka Rootsist,

Norrast ja Poolast. Alliansiüleselt esitati ligi 2600 taotlust 74 kohale 13 kiirendis.

Kaitseministeerium alustas koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga DIANA

eelmentorluse programmi ette valmistamist, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet

programmi kandideerimisel.

Teenus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus (kaitsevägi)

Eesmärk:

Relvastatud riigikaitse võimelüngad on selgitatud, analüüsitud ja pakutud

teaduspõhised lahendid. Seotud teemad on avalikult publitseeritud ning tõusnud on

üldine arusaam teemakäsitlusest. Tegevväelastest doktoriõppe läbijate kaudu on

tõusnud üldine teaduslik kompetents kaitseväes

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

A V A L I K

23 (53)

A V A L I K

Doktorikraadi omandanud tegevväelaste

arv

Allikas: kaitsevägi

1 1 4 1 2

Teadusajakirja "Sõjateadlane" tava- ja

erinumbrite arv aastas

Allikas: kaitsevägi

2 4 4 4 4

Kaitseväe kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite

leidmisele, panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste otsustusprotsesside

kiirendamise projektidesse. 2024. aastal viis kaitsevägi kaitseministeeriumi arendusprojektide

konkursi ja teiste projektide raames läbi 8 katsetust koostöös viie ettevõtte, nelja kaitseväe ning

kahe kaitseliidu üksusega. Avaldati 54 kõrgetasemelist publikatsiooni.36

Teenus Riigikaitseliste infosüsteemide arendus

Eesmärk:

Välja arendatud infosüsteemid on töökindlad, vastavad kasutajate vajadustele ning

toetavad riigikaitse arengukava ja kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava

juhtimisotsuste tegemist

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riigikaitseliste infosüsteemide

arenduskava on ajakohane

Allikas: kaitseministeerium

JAH JAH JAH JAH JAH

Riigikaitseliste infosüsteemide (planeerimine, olukorrateadlikkus) arendamine toimus

plaanipäraselt.

Teenus Rahuaegse taristu alalhoid

Eesmärk:

Kaitseväe rahuaegsetes linnakutes otseselt operatiivstruktuuri väeüksustega sidumata

taristuobjektide kulud on jälgitud, objektid on korras ja toetavad üksuste

ettevalmistamist sõjaks

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kasutusele võetud taristu objektide arv

Allikas: kaitsevägi NA 9 11 15 19

Tagati väe- ja struktuuriüksuste vahel ristkasutuses olevate taristuobjektide tehniline korrasolek ja

kasutusvalmidus. Planeeritud 15 objektist võeti kasutusele 11, ülejäänud objektide kasutusse

võtmine on planeeritud 2025. aasta esimesel poolaastal.

Teenus Harjutusväljade tagamine

Eesmärk: Tagatud on toimivad ja ohutud harjutusväljad. Õppuste läbiviimiseks vajalikud

harjutusväljad on hooldatud ning õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kliendirahulolu harjutusväljakute

tagamisega

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 69 71 65 65

36 Kõrgetasemeline publikatsioon – ETIS .1; 1.2; 2.1 ja 3.1.

A V A L I K

24 (53)

A V A L I K

Jätkus kaitseväe ja liitlaste kasutuses olevate harjutusväljade nõuetekohane hooldus ning

õppusejärgne korrastamine ja taastamine. Arvestades harjutusväljade kasutamise intensiivsuse

suurenemist on kasvanud harjutusväljade hoolduskulu. Kui 2023. aastal oli harjutusväljade

hoolduskulu 1100 eurot hektari kohta, siis 2024. aastal kasvas see 207 euro võrra hektari kohta.

Harjutusväljade kasutajate rahulolu harjutusväljadega on jätkuvalt kõrge. Jätkati ka harjutusväljade

plaanikohast arendamist.

Programmi tegevus: Kaitsevalmidus

Teenus Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine

Eesmärk: Eesti saavutab 2026. aastal täieliku kaitsevalmiduse kaks korda kiiremini kui 2021.

aastal ning riigiülene olukorrateadlikkus riigikaitsest on märkimisväärselt paranenud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse

tegemise aeg alates eelhoiatuse

saamisest37

Allikas: kaitseministeerium

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

2024. aastal jätkati koostöös riigikantseleiga riigi poliitilisele juhtkonnale riigikaitseliste õppuste

läbiviimist. Koostöös kaitseliidu, kaitseväe ja päästeametiga viidi kohalikele omavalitsustele läbi

kriisikoolituste sari, mille eesmärk oli ühtlustada osapoolte arusaama ootustest ja ettevalmistavatest

tegevustest kriisi ja sõjaajal toimimiseks.

Teenus Olukorrateadlikuse hoidmine

Eesmärk:

Eesti Vabariigi ja kaitseväe juhtkonnal on 24/7/365 olemas sõjalis-strateegiline

olukorrapilt õhuruumist, merealalt ning omadest üksustest koos sellega lõimitud

vastase sõjalise tegevuse prognoosiga. Püsivalt on alal hoitud korrapidamise ja

teavitamise süsteem

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Olukorrateadlikkus on tagatud 24/738

Allikas: kaitsevägi Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Mereolukorra teadlikkuse jätkusuutlikuks tagamiseks planeeritud kaldaradarite süsteemi

uuendamise ettevalmistused toimuvad, süsteemi uuendamisega alustatakse 2026. aastal.

Teenus Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine

Eesmärk:

Kaitseväe operatiivstruktuur formeeritakse kiiremini ning lahinguala ettevalmistuste

kiirus ning mõjusus kasvab. Kriisi ajal suudetakse tõrgeteta vastu võtta ja plaanidesse

integreerida Eestisse paisatavaid liitlasvägesid

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Lahinguvalmis üksuste osakaal

väestruktuuris39 Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

37 Mõõdik on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31

38 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

25 (53)

A V A L I K

Allikas: kaitsevägi

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi

rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja

toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu

julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi

kaitseministrid vastavasisulise leppe.

Balti kaitsevöönd on oma olemuselt tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleks, mille

elemendid maastikul toetavad kaitsvate üksuste tegevust tugipunktides, et vajadusel seisata

agressiooniüksuste pealetung. Elemendid paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase

kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi ja kaitseväe üksuste lahinguplaani.

2024. aastal viidi läbi Balti kaitsevööndi loomist ettevalmistavad tegevused (punktide asukohtade

määramine, kaitsevööndi elementide projekteerimine ja katsetamine).

Teenus Kaitsevalmidust toetavad õppused

Eesmärk:

Kaitsevalmidust toetavate õppuste tulemina on kaitseväel püsivalt olemas

kontrollitud ja tegelikkusele vastavad lahinguvalmiduse plaanid, arusaam

õppekogunemistele ilmumise määrast ning formeerimistegevusi valdav reservvägi ja

formeerimisstruktuur

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitsevalmiduse õppuste arv aastas

Allikas: kaitsevägi 2 2 2 2 2

Lisaõppekogunemiste arv aastas

Allikas: kaitsevägi 3 3 3 2 2

Kaitsevalmiduse tõstmiseks viidi 2024. aastal läbi kaks plaanikohast lisaõppekogunemist.

Lisaõppekogunemiste eesmärk on kontrollida lahingvalmidust - riigikaitselise käsuahela toimimist

alates Vabariigi Valitsuse poolt otsuse langetamisest, kuni välja kutsutud üksuste lahingvalmiduse

saavutamiseni.

Oktoobris toimunud lisaõppekogunemisele Okas 24-1 kutsuti 59 mereväe rannikukaitse divisjoni

väekaitsekompanii koosseisu arvatud reservväelast ning lisaks kaasati 20 mereväe ja kaitseväe

peastaabi tegevväelast. Lisaõppekogunemisel harjutati lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt

üksuse lahinguvalmiduse kavale ning esmase lahingülesande täitmist.

Detsembris toimunud lisaõppekogunemisele Okas 24-1 kutsuti 250 1. jalaväebrigaadi

pioneeripataljoni ja diviisi lühimaa õhutõrjepatarei koosseisu arvatud reservväelast.

Lisaõppekogunemisel osalenud üksused panustasid ka rahvusvahelisse õppusesse Pikne, mille

käigus harjutati kiiret lisavägede Eestisse siirmist ja sõjalise ohu tõrjumist nii maal, õhus kui merel.

Lisaõppekogunemisel Okas 2024-2 kasutati esmakordselt paindlikku õppekogunemise vormi, mis

võimaldas reservväelastel teenistuskohast väljaloaga tagasikutse ootele lahkuda. Paindlikule

formaadile anti reservväelaste poolt positiivne tagasiside ja 86 protsenti rahulolu uuringule

39 Eesti kaitseväe hinnang kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

26 (53)

A V A L I K

vastanutest jäi selle korraldusega rahule. Uuringule vastajatest ligikaudu pooled läksid väljaloa ajal

tööle tagasi ning pea kõik tööle tagasi läinud kinnitasid, et nende tööandja suhtus hästi nende

naasmisesse tööle olukorras kus oldi kiirvalmiduses uuesti teenistuskohta naasmiseks.

Teenus Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel

Eesmärk: Eesti territoriaalmeres on tagatud väikelaevade ja jetide meresõiduohutus

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Merelise patrull- ja vaatlusvõimekuse

olemasolu

Allikas: kaitsevägi

JAH JAH JAH JAH JAH

2024. aasta suureks väljakutseks oli kriitilise taristu kaitse, et kindlustada riikidevahelisi energia ja

sideühendusi. 2024. aasta detsembris alustas merevägi patrull-laevadega Estlink 1 merekaabli

kaitset. Kriitilise taristu kaitse toimub koostöös Soome mereväe ja piirivalvega.

Teenus Merereostuse tõrje

Eesmärk: Kaitsevägi suudab püsivalt avastada merereostuse, tegeleda selle tõrjega merel

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Lahendatud merereostuse intsidentide arv

Allikas: kaitsevägi 18 10 16 26 25

2024. aastal kinnitust leidnud 16 reostusest 14 ei vajanud aktiivset sekkumist, et reostustõrjet

teostada. Kahel korral abistas merevägi kas varustuse tagamisega või aktiivselt reostustõrje

vajaduse hindamise, analüüsi ja otsustamisega. 2024. aasta juunis viidi koos riigilaevastiku ning

Soome mereväe ja piirivalvega läbi õppus Puhas Meri, mille raames harjutati merereostuse

likvideerimist.

Teenus Ametiabi osutamine

Eesmärk:

Demineerimistööde ja muu ametiabi osutamisega on püsivalt alal hoitud väljaõppe

alade ohutus, laevateede ohutus ning lõimitud kaitseväge ühiskonnaga, osutades

toetust kaitseväe kompetentse arvestades

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Demineerimise väljakutsetele

reageerimise määr

Allikas: kaitsevägi

100% 100% 100% 100% 100%

Ametiabi taotlusega toetati 2024. aasta jooksul ühel korral päästeametit asutuste vahelise koostöö

kokkulepe alusel.

Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis

Teenus Vastuvõtva riigi toetus HNS

Eesmärk: Eestis viibivad liitlasjõud on püsivalt lepingutega kirjeldatud mahus vastuvõtva riigi

toetusega kaetud ning saadava toetuse kvaliteediga rahul

A V A L I K

27 (53)

A V A L I K

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Vastuvõtva riigi toetus on liitlasüksustele

tagatud

Allikas: kaitsevägi

JAH JAH JAH JAH JAH

Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon40, mille raamriigiks on

Suurbritannia ja teiseks panustajaks Prantsusmaa. eFP rotatsioonid toimusid 2024. aastal

plaanipäraselt.

Seoses Ämari lennubaasi liiklusala remondiga, mis kestis 2024. aasta märtsist oktoobrini, kolisid

NATO õhuturbemissioon41 raames Eesti õhuruumi 365/24/7 põhimõttel turvanud Saksamaa

Eurofighter hävitajad ajutiselt Lätisse Lielvārde lennubaasi ja Ämari lennubaas oli avatud üksnes

liitlaste helikopteritele. Novembris võttis taasavatud Ämari lennubaasis Eesti õhuruumi turvamise

üle Hollandi kuningliku õhuväe 322. eskadrill.

Ämari lennubaasi ülesanne on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal.

Lennurada on kasutusel alates 2010. aastast ja selle jätkuva ohutuse ja katkematu lennutegevuse

tagamiseks viidi 2024. aastal läbi plaaniline remont, mille käigus sai lennurada ja ruleerimisteed

uue katte, paigaldati uus rajamärgistus ja valgustus. Lennuraja remonti toetas Luksemburg 12

miljoni euroga.

Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024.

aasta augustis Eestisse Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS42 keskmaa

õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma

kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.

NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO

staabielement43. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse

siirata, Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida.

2024. aastal viidi läbi NATO staabielemendi lauaõppus Steady Shepherd, kus staabielement

harjutas koos riigikantselei, kaitseministeeriumi, kaitseväe, NATO lahingugrupi ning erinevate

riigiametite, ministeeriumite ning NATO üksuste esindajatega kriisiolukorras liitlasvägede siirmist

Eestisse.

Liitlaste kohaloleku tagamiseks vajalikud kulud olid vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele

2024. aastal tagatud.

Taristuprojektide osas võeti 2024. aastal kasutusele uus Lõuna RSOM44 ala.

Teenus Harjutusväljade tagamine HNS

Eesmärk: Õppuste läbiviimiseks vajalikud harjutusväljad liitlastele on hooldatud ning

õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti

40 NATO Forward Land Forces 41 NATO enhanced Air Policing - eAP 42 National Advanced Surface-to-Air Missile System 43 NATO Force Integration Unit – NFIU 44 Reception, Staging and Onward Movement

A V A L I K

28 (53)

A V A L I K

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kliendirahulolu harjutusväljakute

tagamisega (HNS)

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 69 71 65 65

Liitlastele tagati toimivad ja ohutud harjutusväljad õppuste läbiviimiseks. Jätkati harjutusväljade,

sealhulgas Nursipalu harjutusvälja, arendamist vastavalt planeeritule.

Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitseministeerium)

Eesmärk: Ühiskonnas on kõrge kaitsetahe

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Elanikkonna valmisolek osaleda

kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

66% 64% 61% 66% 66%

Elanikkonna toetus ajateenistusele

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

83% 87% 87% 87% 89%

Vabatahtlikult ajateenistusse asunud

kutsealuste määr

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

54% 61% 66% 69% 72%

Elanikkonna toetus NATO liikmelisusele

(elanikkond tervikult)

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

80% 82% 81% 70% 70%

Elanikkonna toetus NATO liikmelisusele

(venekeelne elanikkond)

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

50% 57% 53% 37% 38%

Elanike oskus ja informeeritus oma rollist

kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

32% 33% 33% 40% 55%

Jätkati Eesti avalikkuse informeerimist Eesti kaitsevõime arendamise ja liitlaste kaasamise

olulistest tegevustest. Viidi läbi planeeritud kaitsetahte arendamisele suunatud tegevused.

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitsevägi)

Eesmärk:

Hoida avalikkuse informeeritust kaitseväe tegevustest riigikaitse korraldamisel ja

sõjalistest ohtudest. Hoida elanikkonna kaitsetahet ja –valmidust, tõsta usku esmase

kaitsevõime ja kollektiivkaitse toimimisse, väärtustades liitlassuhteid, riigikaitselisi

traditsioone ja sõjaajaloolist pärandit

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Reservväelaste oskus ja informeeritus oma NA 44% 56% 57% 57%

A V A L I K

29 (53)

A V A L I K

rollist kaitsetegevuses, kui Eestit

rünnatakse

Allikas: kaitsevägi

Kaitsevägi kuulub 2024. aasta uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” kohaselt kuue kõige

usaldusväärsema riikliku või rahvusvahelise institutsiooni hulka kõrvuti päästeameti, kaitseliidu

ning politsei- ja piirivalveametiga. Võrreldes 2020. aastaga on kaitseväe usaldusväärsus tõusnud 78

protsendilt 80 protsendile. Jätkati avalikkuse teavitamist kaitseväe olulisematest tegevustest.

Teenus Kaitsetahte projektid

Eesmärk: Kaitseväe panustamine eraldi seisvatesse kaitsetahte projektidesse toetab Eesti rahva

positiivset suhtumist kaitseväkke, riigikaitsesse ja liitlaste kohalolusse Eestis

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Formeerimisliini läbinute osakaal

õppekogunemisele kutse saanutest45

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Läbiviidud psühholoogilise kaitse

loengute arv

Allikas: kaitsevägi

NA 7 1 7 7

2024. aastal viidi kaitseväe paraadid, relvastuse ja tehnika näitused, struktuuriüksuste ja väeüksuste

tähtpäevade tähistamine jms üritused läbi plaanipäraselt.

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (KRA)

Eesmärk: Teavitustöö toetab otseste teenuste osutamist

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Planeeritud kommunikatsioonitegevused

on ellu viidud

Allikas: kaitseressursside amet

NA 100% 90% 90% 90%

2024. aastal viidi läbi kaitseväe akadeemia põhikursuse sisseastumiskampaania ning muud

tavapärased kommunikatsioonitegevused. Jätkati kaitseressursside ameti uue välisveebi arendamist.

Teenus Kaitsetahte arendamine

Eesmärk:

Eesti reservarmee on valmis meelekindlalt kaitsetegevuses osalema. Elanikkonnas

ollakse valmis riigikaitsesse laiapindselt panustama ning terves ühiskonnas (sh.

erasektoris) on laiapõhjaline toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Reservväelaste tunnetatud toetus

tööandjate poolt

Allikas: uuring "Tööandjate küsitlus

riigikaitseteemadel"

NA 64% 66% 80% 83%

45 Juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 31

A V A L I K

30 (53)

A V A L I K

15-34 a. meeste valmisolek osaleda

kaitsetegevuses

Allikas: uuring "Avalik arvamus

riigikaitsest"

NA NA 60% 73% 75%

Vabatahtlikult ajateenistusse minejad (kui

AT oleks vabatahtlik)

Allikas: kaitseministeerium

NA NA 34% 40% 45%

Esmakordselt viidi 2024. aastal vahetult enne kaitseväe õppuse Kevadtorm algust läbi

reservväelaste nädal, mille eesmärgiks on tunnustada ja märgata reservväelaste rolli riigikaitses.

Reservväelaste nädala raames pakkusid Eesti ettevõtted reservväelastele mitmeid soodustusi ja tõid

müüki erinevaid digilaiku kandvaid tooteid.

Koostöös riigikaitse edendamise sihtasutusega loodi reservväelaste fond, mille kaudu toetatakse

Eesti reservväelaste osalemist pikaajalises väljaõppes, erivarustuse hankimist ja reservväelaste

ühtekuuluvuse arendamist ning tunnustatakse parimaid reservväelasi ja reservüksusi. Fondile

laekunud vahendite detailne jaotus otsustatakse vastavalt kaitseväe ja kaitseliidu vajadustele. Fondi

vahendeid haldab riigikaitse edendamise sihtasutus.

Kaitseministeerium tunnustas teist korda “Riigikaitsjate toetaja“ märgiga riigikaitsjaid toetavaid

ettevõtteid, tööandjaid ja organisatsioone, kes andsid silmapaistva panuse riigikaitsesse ja toetasid

reservväelaste osalemist õppekogunemistel. 2024. aastal anti tunnustus välja esmakordselt kolmes

kategoorias. Lisaks pronks-, hõbe- ja kuldtasemele annab kaitseministeerium välja ka kolm

eritunnustust erilise ja unikaalse panuse eest.

Käivitati noorteprogramm, mille eesmärk on tugevdada noorte riigikaitselisi hoiakuid ja valmidust

riigikaitsesse panustada ning seeläbi tagada kaitsevaldkonnale laiem värbamisväli ja motiveeritud

reservväelaste järelkasv.

2024. aastal toetas kaitseministeerium 11 kaitsetahte projekti kokku 177 000 euroga. Toetati

noortele suunatud tegevusi, reservväelaste ühtekuuluvust ja füüsilise vormi edendamist ning

erasektori laiemat kaasamist riigikaitsesse.

Teenus Mõttekodade kaasamine

Eesmärk:

Riigikaitse ja julgeolekuprobleemid on tuvastatud ja analüüsitud ning nende

lahendamiseks on pakutud strateegilised ja poliitilised lahendused. Ühiskond on

riigikaitsesse laiemalt kaasatud

2024. aastal korraldas rahvusvaheline kaitseuuringute keskus:

1) iga-aastase Lennart Meri konverentsi, kus välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad arutlesid, kuidas

praegusel maailmapoliitiliselt keerulisel ajastul oma väärtuste ja julgeoleku eest seistes edasi

liikuda;

2) digitippkohtumise Tallinn Digital Summit 2024;

3) iga-aastase Balti Kaitsekonverentsi (ABCD, Annual Baltic Conference on Defence), mis

keskendus Euroopa kaitsevõimele praeguses konfliktiderohkes julgeolekukeskkonnas.

Jätkati välispoliitika ajakirja Diplomaatia väljaandmist veebiajakirjana ning kõrgemate

riigikaitsekursuste korraldamist poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele,

A V A L I K

31 (53)

A V A L I K

kohalikele omavalitsustele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele,

ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning toimus III kõrgemate riigikaitsekursuste

riigikaitsekonverents.

Teenus Riigikaitseõpetuse toetamine

Eesmärk: Riigikaitseõpetuse jätkusuutlik areng ja toimiv koostöövõrgustik on tagatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riigikaitseõpetust õppivate õpilaste arv

Allikas: kaitseressursside amet 5000 6200 9000 5900 5900

2024. aastal jätkati täiemahuliselt noortele suunatud tegevustega. Alates 2023. aasta sügisest on

riigikaitseõpetus kohustuslik valikaine ja jõuab suurema hulga õpilasteni. 2024. aastal õppis

riigikaitseõpetust valikkainena 9000 õpilast. Paraku on rahulolu riigikaitseõpetusega õpilaste seas

oluliselt langenud. Kui 2023. aastal oli rahulolu 81 protsenti, siis 2024. aastal ainult 69 protsenti.

Riigikaitseõpetuse kvaliteedi parendamiseks sõlmis kaitseressursside amet ja Tallinna Ülikool

2024. aasta alguses koostööleppe riigikaitseõpetajate koolitamiseks, millega jätkatakse varasemalt

kaitseministeeriumi eestvedamisel läbi viidud riigikaitseõpetajate ettevalmistamist. Eesmärgiks on

suurendada riigikaitseõpetuse õpetajaskonda ja tõsta nende taset. Jätkati ka uue riigikaitseõpiku

väljatöötamist. Uus õpik valmib 2025. aastal.

Koolid esitasid õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagri transpordi

korraldamiseks toetuse saamiseks kokku 350 taotlus, millest rahuldati 304. Toetust eraldati kokku

summas 427 610 eurot.

Teenus Strateegiline kommunikatsioon (kaitseliit)

Eesmärk: Kaitseliidu populaarsuse järjepidev tõus ühiskonnas; kodanike kaitsetahte ja

tsiviilvastupanu (kerksus) võime suurendamine

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseliidu maine võrreldes teiste riigi

institutsioonide usaldusväärsusega

Allikas: avaliku arvamuse uuring

5 5 4 <6 <6

Kaitseliit kuulub 2024. aasta uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” kohaselt kuue kõige

usaldusväärsema riikliku või rahvusvahelise institutsiooni hulka kõrvuti päästeameti, kaitseväe ja

politsei- ja piirivalveametiga. Võrreldes 2020. aastaga on kaitseliidu usaldusväärsus tõusnud 69

protsendilt 76 protsendile. Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub väga hästi või pigem hästi 84

protsenti Eesti elanikest.

Teenus Kaitsetahte kujundamine

Eesmärk:

Korraldada tähtpäevadega seotud pidulikke ja avatud üritusi, pakkuda

sportimisvõimalusi KL liikmetele ning kõike eelkirjeldatut viia meedia vahendusel

ka kõigi elanikkonna gruppideni.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

A V A L I K

32 (53)

A V A L I K

Tähtpäevadega seotud avatud ürituste arv

Allikas: NA 111 110 120 120

Naiskodukaitse liikmete arvukus

Allikas: 3794 3866 3908 3800 3900

Kaitseliitlaste arvukus

Allikas: 17 332 17 739 17 845 18 300 18 500

Spordivõistluste arv

Allikas: 72 80 86 100 100

Spordiüritustel osalejate arvukus

Allikas: 7434 6287 7182 1200 1200

Naiskodukaitse arvukus on tõusnud prognoositust kiiremini, kuid kaitseliitlaste arvukuse kasv on

pidurdunud.

Teenus Riigikaitselaagrite läbiviimise toetamine

Eesmärk:

Noorte kaitsetahte suurendamiseks toetada üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi, kes

õpetavad valikõppeainet "Riigikaitseõpetus", välilaagrite korraldamisel ja

läbiviimisel. Seeläbi toetada noorte valmisolekut panustada riigikaitsesse läbi

ajateenistuse või Kaitseliidu liikmelisuse.

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riigikaitselaagrite arv

Allikas: kaitseliit NA 29 35 33 33

Riigikaitselaagris osalejate arv

Allikas: kaitseliit NA 4490 5568 5500 11500

Riigikaitseõpetuse valikkursuse “Praktiline õpe välilaagris” raames korraldas kaitseliit 2024. aastal

35 välilaagri läbiviimise 134 kooli õpilastele. Välilaagrites osales kokku 5568 õppurit, mis

moodustab ligikaudu 79 protsenti koolide poolt algselt esitatud tellimusest. Riigikaitseõpetuse

tagasisideküsitluse tulemuste kohaselt oli välilaagriga rahul või pigem rahul 78,5 protsenti osalenud

õppuritest. Osalenute hinnangul suurendab välilaagris osalemine noorte valmidust liituda

ajateenistuse (56 protsenti) ja kaitseliidu/naiskodukaitsega (38 protsenti). Uuringus osalenutest 91,5

protsenti kinnitas, et välilaager andis neile uusi vajalikke teadmisi ja oskusi riigikaitsest. Seega

aitab välilaagrite korraldamine vaieldamatult kaasa Eesti noorte kaitsetahte suurendamisele ning

valmidusele panustada riigikaitsesse.

Teenus Noorte isamaaline kasvatus

Eesmärk:

Viia läbi kaitseliidu noorliikmete väljaõpet Kodutütarde ja Noorte Kotkaste

organisatsioonides, pakkuda koostöös koolide ja kaitseministeeriumiga Eestimaa

noortele võimalust osalemaks riigikaitse laagrites eesmärgiga suurendada kaitsetahet

ühiskonnas

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Noortele Kotkastele ja Kodutütardele

läbiviidud väljaõppeürituste arv

Allikas: kaitseliit

4837 6678 4652 2260 2300

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde

väljaõppeüritustele kaasatud mitteliikmete

arv

Allikas: kaitseliit

3707 8233 9123 1000 1000

A V A L I K

33 (53)

A V A L I K

Noorte Kotkaste liikmete arvukus

Allikas: kaitseliit 3868 3951 4002 3900 3900

Kodutütarde liikmete arvukus

Allikas: kaitseliit 4104 4371 4386 4100 4100

Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arvukus on aasta-aastalt kasvanud ulatudes 2024. aasta lõpuks

8388 liikmeni (2023. aasta lõpul 8322 liiget).

Kodutütarde ja noorte kotkaste organisatsioonid jätkasid 2024. aastal vabatahtlikkusel põhinevat

Eestit väärtustavat kasvatustööd rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja

kasvatamisel. Selle tulemusena on vastavalt läbiviidud uuringule kaitseliitu kuuluvate noorte

aktiivne kaitsetahe kõrge - kodutütarde puhul 71 protsenti ja noorte kotkaste puhul 91 protsenti

võrrelduna mittekuulujate vastavate näitudega, mis on vastavalt 37 protsenti ja 57 protsenti.

Naissoost ajateenijate seast olid 2024. aastal 22,4 protsenti endised kodutütred (planeeritud sihttase

20 protsenti). Ajateenijate küsitlus näitas, et kaitseliidu noorteorganisatsiooni kogemusega noorte

valmidus asuda ajateenistusse vabatahtlikult on suurem (41,6 protsenti), võrrelduna teistega (28,1

protsenti). Kaitseliidu noorteorganisatsioonide puhul on pooled liikmetest huvitatud kaitseväe

akadeemias õppimisest, mitteliikmetest noorte puhul on see määr 20 protsenti. Seega aitavad

kaitseliidu noorteorganisatsioonid oma tegevusega kindlustada riigikaitse juhtide ja tegevväelaste

järelkasvu.

Teenus Laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine

Eesmärk:

Kaitseliit on valmis toetama riigikaitse valdkonna strateegilistes arengu-

dokumentides kajastatud täidesaatva riigivõimu asutusi või kohaliku omavalitsuse

üksusi ülesannete täitmisel riigikaitse laia käsitluse raamistikus eelkõige riigi

toimepidevuse ja kerksuse tagamiseks.

Sihtüksuse liikmete väljaõppele 2024. aastaks seatud eesmärk ületati olulisel määral. Koos

kaitseministeeriumiga viidi läbi kriisikoolituste sari kohalikele omavalitsustele, mille eesmärk oli

koostöös päästeametiga tugevdada kohalike omavalitsuste oskusi planeerida ja viia läbi

ettevalmistavaid tegevusi kriisi ja sõjaajal toimimiseks.

Teenus Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvus

Eesmärk:

Eesti sõjaajaloo pärand on hoitud ja talletatud ning avalikkusele vahendatud.

Sõjamuuseum on tunnustatud sõjaajaloo uurimiskeskus Eestis ja laiemalt. Sõjahauad

on tähistatud ja hooldatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

MUISis kirjeldatud, digiteeritud, sh

museaalide arv, mis on seadusega lubatud

teha avalikkusele kättesaadavaks

Allikas: Eesti sõjamuuseum

27 492 28 500 81 204 71 500 81 500

Muuseumi külastajate arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum 33 300 38 750 36 350 25 500 26 500

Teaduspublikatsioonide arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum 1 15 16 16 16

Eesti sõjamuuseumil on täita oluline roll Eesti elanike kaitsetahte hoidmisel ja tugevdamisel ja seda

eelkõige noorte hulgas. Eesti sõjamuuseumi külastatavus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja

A V A L I K

34 (53)

A V A L I K

seda suuresti tänu tähtpäevadele ja noortele pühendatud ürituste läbiviimisele (Tartu rahu,

Laidoneri sünnipäev, näidislahing, veteranipäev, muuseumiöö, võidupüha, 20. august, isadepäev,

riigikaitse tunnid muuseumis). Kui 2023. aastal külastas Eesti sõjamuuseumi 11 300 noort, siis

2024. aastal juba 13 240 noort (planeeritud sihttase 9000). Vene rahvusest külastajad moodustasid

rohkem kui kolmandiku muuseumi külastajatest – kokku 13 980 külastust (sihttase 8000).

Teenus Sõjaväelise muusikakultuuri edendamine

Eesmärk:

Riiklikud tseremooniad ja üritused on korraldatud vastavalt protokollile, mis sisaldab

kõrgetasemelist sõjaväemuusika komponenti. Esinemistel on avalikkusele

tutvustatud sõjaväemuusikat ja sõjaväeorkestrit, mis suurendab huvi sõjamuuseumi

vastu

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel

osalemise arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum

88 61 91 80 80

Sõjaväeliste ja tsiviilkontsertide arv

Allikas: Eesti sõjamuuseum 37 22 16 35 35

2024. aastal esines sõjaväeorkester kokku 107 korral.

Programmi tegevus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö

Teenus Rahvusvaheline kaitsealane koostöö

Eesmärk: Rahvusvaheline koostöö tagab tugeva Eesti kaitselahendi

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kõrgetasemelised kohtumised liitlastega

Allikas: kaitseministeerium NA 19 18 19 19

2024. aastaks püstitatud liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seatud prioriteetsetest

ülesannetest täideti 90 protsenti.

2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:

1) 2024. aasta mais allkirjastasid kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja USA

kaitseministeeriumi luure ja julgeoleku aseministri kohusetäitja Milancy Harris Tallinnas Eesti

ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandumi;

2) 2024. aasta oktoobris allkirjastasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi

kaitseminister John Healey kahepoolse kaitsekoostöö teekaardi, mis paneb paika Eesti ja

Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse

tugevdamiseks Eestis.

Teenus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine

(kaitseministeerium)

Eesmärk: Võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele NATO ja EL liikmesusest

A V A L I K

35 (53)

A V A L I K

2024. aastaks püstitatud liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostööga seatud prioriteetsetest

ülesannetest täideti 90 protsenti.

Teenus Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE)

suunistamine

Eesmärk: Küberkaitsealane teadlikkus ja vastupanuvõime küberohtudele kaitsevaldkonnas

Eestis ja ka liitlaste ja partnerite hulgas on kõrge

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Küberharjutusväljal treenitud/koolitatud

professionaalsete inimeste hulk

Allikas: Sihtasutus CR14

1100 2880 6650 1000 1000

Tegevust jätkas sihtasutus CR14, mille eesmärk on kaitsevaldkonna küberjulgeoleku alane teadus-

ja arendustegevus, küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö edendamine, küberjulgeolekualase

väljaõppe korraldamine ning küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine.

Tegevust jätkas ka Eestis asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus46, mis panustab NATO

küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse läbi koolituste, õppuste, konverentside,

töötubade jms tegevuste. Keskus on maailma suurima rahvusvahelise iga-aastase tehnilise

arvutivõrkude kaitsele keskendunud õppuse Locked Shields korraldaja. Keskus korraldab iga-

aastast konverentsi Cyber Conflict, mis käsitleb aktuaalseid küberjulgeoleku alaseid väljakutseid.

2024. aasta detsembris toimus küberharjutusväljal CR14 ja CCDCOE korraldatud õppus Crossed

Swords 2024. Õppuse eesmärk oli küberspetsialistide koolitamine, et nad suudaksid realistlikus ja

dünaamilises simuleeritud kriisikeskkonnas edukalt viia ellu ründeoperatsioone küberkaitseahelas.

Õppusel osales 200 osalejat enam kui 40 riigist nii NATO liikmesriikidest kui ka NATO-sse

mittekuuluvatest riikidest.

2024. aasta lõpus toimus NATO üks suuremaid kübekaitserõppus Cyber Coalition, kus kollektiivset

kaitset küberdomeenis harjutasid ka küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse ning

kaitseliidu küberkaitseüksuse võitlejad. Õppuse eesmärk oli suurendada NATO, liitlaste ja

partnerite vastupanuvõimet küberohtudele ning võimet üheskoos küberoperatsioone ellu viia.

CCDCOE tegevuse toetamiseks ehitati keskusele uus hoone, mis võeti kasutusele 2024. aasta

esimeses kvartalis.

Teenus Välisteenistus

Eesmärk:

Eesti nähtavus ja mõju on kaitsepoliitiliselt suurem kui Eesti suurusest johtuvalt

võiks eeldada. NATO poliitilis-sõjaliste struktuuride otsused arvestavad siinse

sõjalise julgeolekuolukorraga

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Välisteenistujate arv (KM)

Allikas: kaitseministeerium 21 22 21 22 22

Kaitsepoliitilistelt oluliste liitlas- ja partnerriikidega koostöö arendamiseks ning Eesti huvide

igapäevaseks esindamiseks kasutatakse välisesindajaid (sh kaitseatašeed ja nõunikud), kelle

46 Cooperative Cyber Defence Center of Excellence – CCDCOE

A V A L I K

36 (53)

A V A L I K

lähetamisel lähtutakse eesmärgist, et esindajaga oleksid kaetud kõik olulised liitlas- ja partnerriigid

(v.a. Läti ja Leedu) ning kaitsevaldkonnale olulised rahvusvahelised organisatsioonid.

Teenus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine (kaitsevägi)

Eesmärk: Kaitseväe esindatus vajalikul tasemel ja vajaliku mõjuga (otsuste mõjutamine,

kompetentsi loomine) on rahvusvahelises suhtluses püsivalt tagatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Rahvusvaheliste formaatide arv, milles

kaitseväelased panustavad

Allikas: kaitsevägi

NA 319 354 408 408

Kaitseväe esindatus rahvusvahelistes organisatsioonides oli plaanipärane: 2024. aastal täitis

kaitsevägi kokku 50 ametikohta, täitmata jäi 1 ametikoht JFC Norfolkis lähtuvalt juhtkonna poolt

seatud mehitamise prioriteetidest.

Teenus Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides

Eesmärk:

Eri tasandite rahvusvahelistes sõjalistes staapides on Eesti mehitanud talle määratud

positsioonid kvalifitseeritud teotahteliste inimestega kes hoiavad kõrgel kaitseväe

rahvusvahelist kuvandit

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseväe kohtade mehitamise määr

rahvusvahelistes staapides

Allikas: kaitsevägi

NA NA 90,5% 90% 90%

2024. aasta lõpu seisuga oli NATO sõjalises juhtimisstruktuuris täidetud 19 Eestile määratud

ametikohta. Lähtuvalt NATO sõjalise struktuuri ümberhindamisest väheneb alates 2027. aastast

Eestile määratud ametikohtade arv 3 ametikoha võrra.

Teenus Kaitseväe osalemine valmidusüksustes

Eesmärk: Kaitsevägi on välja õpetanud ja valmis vajaduse tekkimisel lühikese etteteatamise

ajaga siirma operatsiooni piirkonda eelnevalt kokku lepitud tüüpi üksuse

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kaitseväe üksuste arv rahvusvahelistes

valmidusüksustes47

Allikas: kaitsevägi

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Juurdepääsu-

piiranguga

Eesti jätkas 2024. aastal panustamist rahvusvahelistesse sõjalistesse valmidusüksustesse.

Teenus Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel

Eesmärk: Kaitsevägi on õigeaegselt saatnud operatsioonile ja toetanud operatsiooni ajal üksust

ja isikut sobiva varustuse ja väljaõppega operatsioonil tegutsemiseks

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

47 Riigikaitseks valmistumist ja võimeid kajastav teave on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 23

alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

A V A L I K

37 (53)

A V A L I K

Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

osalevate isikute arv aastas vastavalt

riigikogu mandaadile

Allikas: kaitsevägi

87 89 116 225 227

Riigikogu andis kaitseväele 2024. aastaks mandaadi osaleda rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel 125 kaitseväelasega. Lisaks andis riigikogu valitsusele mandaadi kuni 100

kaitseväelasega panustamiseks võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO

või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

2024. aastal osales kaitsevägi seitsmel sõjalisel operatsioonil:

1) Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheline sõjaline operatsioon Operatsioon Inherent

Resolve Iraagis;

2) Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVFOR48 ASPIDES Punasel merel;

3) Euroopa Liidu sõjaline mission EUNAVFOR Med Vahemerel;

4) Euroopa Liidu väljaõppemissioon Mosambiigis EUTM Mozambique49;

5) ÜRO rahuvalvemissioon UNTSO50 Iisraelis, Liibanonis ja Süürias;

6) ÜRO rahuvalvemissioon UNIFIL Liibanonis51;

7) Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVFOR ASPIDESNATO väljaõppemissioon

NMI52.

Operatsioon Inherent Resolve on hetkel Eesti suurim sõjaline välisoperatsioon, kus kaitsevägi

osaleb 110 kaitseväelasega. Ameerika Ühendriigid on teatanud plaanist operatsiooni fookus ja

ülesanded ümberhinnata ning keskenduda rohkem Süüriale. Eesti plaanib oma osaluse operatsioonil

suuremas osas lõpetada 2025. aasta septembriks.

Teenus Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja

väljaõpe

Eesmärk: Kaitsevägi on kalendriaastas määratud hulgal ja mahus osalenud rahvusvahelistel

õppustel (all)üksuste ja üksikute kaitseväelastega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Rahvusvahelistel õppustel osalenud

kaitseväelaste arv

Allikas: kaitsevägi

2185 2026 NA 12 500 17 500

2024. aastal osales kaitsevägi kokku seitsmekümne viiel rahvusvahelisel õppusel, mille seas oli ka

6 lisandunud õppust. Ära jäi 31 õppusel osalemine, sealhulgas näiteks NOBLE PARTNER

Gruusias, millel ei osaletud seoses keerulise poliitilise olukorraga Gruusias.

Programm tegevus: Luure ja eelhoiatus

48 European Union Naval Force Mediterranean 49 European Union Training Mission in Mozambique 50 United Nations Truce Supervision Organization 51 United Nations Interim Force in Lebanon 52 NATO Mission Iraq

A V A L I K

38 (53)

A V A L I K

Luure ja eelhoiatuse programmi tegevuse teenused on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr

262 § 5 lg 8 p 1 ja 2; §7 lg 2 p2; lg 4 p 3; lg 6 p 2; lg 9 p 61 alusel riigisaladus.

Programmi tegevus: Inimvara

Teenus Riigikaitselise inimvara poliitika kujundamine

Eesmärk: Tagada riigikaitseks asjakohase ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseisu

olemasolu, kes on reaalselt rakendatav sõjalises tegevuses ettenähtud ajaraamis

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

KaM tööplaanis toodud riigikaitselise

inimvara poliitika tegevuste täitmine

Allikas: kaitseministeerium

NA 57% 64% 100% 100%

2024. aastaks riigikaitselise inimvara poliitika kujundamisele püstitatud prioriteetsest ülesandest

täideti 64 protsenti. Teenus lõpetati alates 2025. aastast seoses inimvara planeerimise tegevuste

üleandmisega kaitseressursside ametile.

Teenus Riigikaitselise inimvara planeerimine

Eesmärk: Riigikaitseks on tagatud asjakohase ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseis

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)

Allikas: kaitseressursside amet 3335 3514 3687 3656 3766

2024. aastal saavutati planeeritud tegevväelaste kasvueesmärk. Seisuga 31.12.2024 oli

tegevteenistuses 3 687 tegevväelast.

Riigikaitse arengukavas on seatud eesmärk, et 2029. aastaks peab teenistuses olema 4187

tegevväelast ning selleks peab tegema tõsiseid jõupingutusi nii olemasolevate tegevväelaste

hoidmisel kui ka uute värbamisel. Väga oluline on tegevväelast järelkasvu tagamine, millesse

panustavad nii kaitsetahte arendamise teenused kui ka sõjaväelise hariduse andmise ja täiendõpe

teenus.

Teenus Kaitsevaldkonna personaliteenus

Eesmärk:

Kaitseministeeriumi valisemisalas on tagatud kvaliteetsed ja efektiivselt korraldatud

personaliteenused. Valitsemisala teenistujate pühendumus on Eesti riigiasutustes

kõige kõrgem

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Värbamistellimuse täitmise määr

tegevväelaste osas

Allikas: kaitseressursside amet

72% 93% 96% 90% 90%

Kaitsevaldkonna personaliteenuste konsolideerimise järgselt 2023. aastal on nii juhtide kui ka

töötajate rahulolu personaliteenusega langenud (juhid: 2022 – 20, 2024 – 7; töötajad: 2022 – 21,

2024 – 20). Langenud on kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate pühendumus (2021 - 80, 2024

A V A L I K

39 (53)

A V A L I K

– 74).53 Samas on võrreldes 2023. aastaga vähenenud töötajate vabatahtlik voolavus (2023. aastal

8,7 protsenti ja 2024. aastal 7,6 protsenti).

2024. aastal alustati stipendiumiprogrammi insener-tehnilistel erialadel õppivatele tudengitele.

Stipendiumiprogrammi eesmärk on tuua riigikaitsesse inimesi, kellele pakub huvi tähendusrikas töö

tehnoloogiliselt kiiresti arenevas valdkonnas.

Teenus Kaitseväekohustuse täitmise toetamine

Eesmärk:

Kaitseväekohustuse täitmine on tõhusalt korraldatud. Kaitseväe sõjaaja struktuur on

täielikult mehitatud ja reservis olevad isikud on kutsutud regulaarselt väljaõppe

uuendamisele

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ajateenistusse asunud isikute arv kokku

Allikas: kaitseressursside amet 3342 3635 3867 3800 4000

Asendusteenistujate arv aastas

Allikas: kaitseressursside amet 62 43 70 63 63

2024. aastal asus ajateenistusse 3867 kutsealust ja nende hulgas 49 naist. Omal algatusel

(vabatahtlikult) asus ajateenistusse 66 protsenti ajateenistusse asunud kutsealustest, mis on

võrreldes 2023. aastaga 6 protsendipunkti võrra rohkem. Projektide „Klassiga ajateenistusse“ ja

„Sõpradega ajateenistusse“ raames asus ajateenistusse 32 klassi (361 noort) ja 73 sõpruskonda (413

noort). 2024. aasta sügisel liideti nimetatud projektid üheks projektiks „Koos ajateenistusse“.

Vabatahtlikult ning koos klassi või sõpruskonnaga ajateenistusse asumise kasvutrend näitab, et

sihistatud tegevused kaitsetahte valdkonnas (vt riigikaitse õpetuse toetamise teenus,

riigikaitselaagrite läbiviimise toetamise teenus, noorte isamaalise kasvatuse teenus) tugevdavad

noorte riigikaitselise hoiakuid ning tekitavad positiivse eelhäälestuse ajateenistuse läbimiseks.

2024. aastal maksti B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise eest toetust 2415

ajateenijale kokku 2 415 000 eurot. Eluasemelaenu intresside ulatuses maksti igakuist hüvitist 23

ajateenija eest kokku 43 077 eurot. Võrreldes 2023. aastaga on kasvanud nende ajateenijate hulk,

kes läbivad ajateenistuses eesti keele õppe. 2023. aastal oli selliseid ajateenijaid 243 ja 2024. aastal

juba 392.

2024. aastal asus asendusteenistusse 70 asendusteenistujat, neist 16 suunati päästeametisse, neli

sotsiaalasutustesse, kolm erivajadustega laste koolidesse, 22 haiglatesse, üheksa riigi

kaitseinvesteeringute keskuse toitlustuskompleksidesse ning 16 kaitseväkke.

2024. aastal viidi reservteenistus läbi planeeritud mahus. 2024. aastal kutsuti reservteenistusse 14

115 reservis olevat isikut (õppekogunemisele 13 817 reservis olevat isikut ja lisaõppekogunemisele

298 reservis olevat isikut). Õppekogunemisele ilmus 10 340 (74,8 protsenti) ning osalemisest

vabastati 2283 reservväelast. Lisaõppekogunemisele ilmus 187 (62,8 protsenti) ning vabastati 55

reservväelast. Lisaks osales õppekogunemistel vabatahtlikult 941 reservväelast ning vabatahtliku

instruktorina 243 reservväelast teiste reservväelaste ja ajateenijate sõjaväelise väljaõppe

juhendamiseks või mõne muu sõjalise koolituse korraldamiseks.

53 Strateegiline personalijuhtimine | Rahandusministeerium

A V A L I K

40 (53)

A V A L I K

Õppusele Kevadtorm väljastati 4772 kutset ja õppusele ilmus 3428 reservväelast.

Õppekogunemisest vabastati kokku 948 reservväelast. Võrreldes eelneval aastal läbiviidud

suurõppusega oli reservväelaste ilmumise protsent kaheksa protsendipunkti võrra kõrgem.

Hinnanguliselt on üheks edu oluliseks faktoriks Kevadtorm 2024 kutsete edastamisel

kombineeritud teavituse läbiviimine.

Kaitseväe sõjaaja üksuste komplekteerimise eesmärk saavutati olulises osas.

2024. aastal valmis elusündmusteenus „Kaitseväekohustuse täitmine“, mis koosneb kolmest

osateenusest: „Ajateenistuse planeerimine“, „Ajateenistuse läbimine“ ja „Reservteenistus“.

Sündmusteenus annab ülevaate kõikidest sammudest ja tegevustest, mida kaitseväekohustuslasel

tuleb oma riigikaitselise kohustuse täitmise teekonnal läbida. Esialgu on teenus kättesaadav

infoteenusena, kuid alates 2025. aastast muutub teenus järkjärgult personaliseeritumaks, mis

tähendab, et isik ei pea taotluste esitamiseks ja otsuste vaatamiseks logima erinevatesse

keskkondadesse, vaid kogu teave on kättesaadav ühekordsel sisse logimisel eesti.ee platvormil.

Teenus Reservteenistuse väärtustamine

Eesmärk: Sõdur-kodaniku eetost kandvad reservväelased, kes vabatahtlikult säilitavad sõduri

oskused, füüsilise vormi ja sideme kaaslaste ning (all)üksusega

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Reservväelastele suunatud rekreatsiooni

ürituste arv

Allikas: kaitsevägi

NA 6 17 15 18

Vabatahtlikult füüsilise testi teinud

reservväelaste arv

Allikas: kaitsevägi

NA 1350 695 1000 1000

Vabatahtlikult laskeoskustesti teinud

reservväelaste arv

Allikas: kaitsevägi

NA NA NA 150 250

Reservteenistuse väärtustamise tegevused olid suunatud reservväelaste motivatsiooni hoidmisel

osaleda Eesti sõjalises kaitses, sealhulgas õppekogunemistel, et täiendada enda teadmisi ning hoida

füüsilist vormi ja sidet oma üksustega.

2024. aasta juulis Tallinnas toimunud rahvusvahelise reservohvitseride kogunemise raames viidi

läbi erinevaid kohtumisi ja seminare, toimus konverents „Mobilisatsioon ja sõja algusfaas“ ning

traditsiooniline sõjaväeline mitmevõistlus, kus militaarsportlased võtsid mõõtu laskmises,

orienteerumises, sõjaõiguses ja meditsiinis ning läbisid takistusrajad maal ja vees.

Reservohvitseride kogunemisest võttis osa ligikaudu 700 reservväelast 28 riigist.

Teenus Ajateenistus

Eesmärk: Ajateenistuse lõpuks on ajateenija motiveeritud, füüsiliselt ette valmistatud ning

vastavalt üksuse spetsiifikale välja õpetatud

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega

Allikas: kaitseressursside amet 75% 71,5% 75% 66% 69%

A V A L I K

41 (53)

A V A L I K

Ajateenistuse korralduse eesmärgiks on tagada, et reservi jõuavad motiveeritud, füüsiliselt ette

valmistatud ja välja õpetatud reservväelased. Kõrge riigikaitselise identiteediga ning tugeva

kaitsetahtega reservväelased osalevad aktiivselt õppekogunemistel on motiveeritud väljaspool

õppekogunemisi hoidma enda füüsilist vormi, sidet oma üksusega, püsima kursis oma sõjaaja

ametikohaga seonduvate valdkondlike teemade ja arengutega.

2024. aastal asus ajateenistusse kokku 3867 kutsealust, sealhulgas 49 naissoost isikut, mis on

seitsme võrra rohkem kui 2023. aastal.

2024. aastal ajateenistuse lõpetanutest 258 jätkas tegevteenistuses, mis on viimase seitsme aasta

suurim ajateenistusest tegevteenistusse värvatute hulk.

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega on olnud üldiselt kasvutrendis - üle poole ajateenijatest jäi

ajateenistusega tervikuna rahule. Hinnangutes ajateenistuse erinevatele külgedele on kõrgem

rahulolu nende tegurite osas, mis iseloomustavad ajateenistuse olmelist keskkonda

(elamistingimused, toit) ja suhteid ajateenijate vahel. 70 protsenti vastajatest hindab oma

võimekuse täita sõjaaja ülesandeid vähemalt heaks. Viiendik (21 protsenti) hindab oma võimekuse

rahuldavaks ning kümnendik (9 protsenti) kasinaks või puudulikuks.

Teenus Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe

Eesmärk: Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis

annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Sõjaväelise täiendusõppe lõpetanud

isikute arv

Allikas: kaitsevägi

3025 3048 1590 3000 3000

Muu täiendusõppe lõpetanute arv

Allikas: kaitsevägi NA 2583 3533 3325 3325

Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise määr tõusis võrreldes 2023. aastaga oluliselt, kuid ei

saavutanud siiski 2022. aasta taset. Kui 2022. aastal oli kaitseväe akadeemiasse kandideerimise

määr 210 protsenti, siis 2023. aastal ainult 114 protsenti, 2024. aastal tõusis kandideerimise määr

190 protsendini. Kuna kaitseväe akadeemias õpinguid alustavate kadettide suurem hulk tagab

lähitulevikus pärast koolituse lõppemist olemasolevatele ja uutele loodavatele võimetele vajaliku

juhtivkoosseisu ja instruktorid, siis on vajalik pöörata tähelepanu lisaks kandideerijate arvu

suurendamisele ka kursuse lõpetanute osakaalu suurendamisele. 2024. aastal lõpetas 88 protsenti

põhikursuse alustanutest ja 92 protsenti keskastme kursuse alustanutest.

Teenus Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused

Eesmärk: Kaitseväe langenute lähedastele, vigastatutele ja veteranidele on tagatud hilisem

turvavõrgustik ja probleemidega tegelemise tugi

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Ümberõppe läbinud veteranide arv aastas

Allikas: kaitsevägi 15 17 20 30 50

Tegevteenistuspensionid ja muud sotsiaalsed tagatised kaitseväelastele maksti 2024. aastal välja

ettenähtud mahus. Soovi avaldanud veteranidele tagati ümberõpe.

A V A L I K

42 (53)

A V A L I K

Programmi tegevus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Teenus Taristuehituse ja korrashoiu korraldus

Eesmärk: Tagatud on toimiv ja ohutu taristu

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Valitsemisala taristu ülalpidamiskulud

tervikuna (€/m2)

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 57 €/m2 49 €/m2 43 €/m2 42 €/m2

Hoonete õigeaegne valmimine

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus NA 84% 93% 100% 100%

Eesti kaitsevõime intensiivne arendamine viimastel aastatel on kaasa toonud kasvava vajaduse

riigikaitselise taristu arendamise järele. Arendatavad taristuobjektid on väga mitmekesised -

laskemoonalaod, harjutusväljakud, liitlaste vastuvõtualad, hooldus- ja õppegaraažid, vee- ja

kanalisatsioonitrassid, lennurada, kasarmud, toitlustuskompleksid, õhutõrjetaristu jne. Lisaks

olemasoleva taristu hooldus- ja remonditööd.

Taristu ehituse- ja korrashoiu osas on jätkuvalt väljakutseks taristu kasutajate rahulolu

taristukorraldusega, mis on viimasel kolmel aastal püsinud üsna madalal tasemel ja langustrendis

(sihttase 69 punkti ja tegelik 40-48 punkti TRI*M skaalal). Erilist tähelepanu vajab taristu

arendamisel kliendi vajadustega arvestamine.

Taristu ülalpidamiskulude ohjamine on kriitilise tähtsusega, kuna järjest lisanduvate riigikaitseliste

objektide ülalpidamine ei tohiks vähendada kaitsevõime suurendamiseks suunatavate rahaliste

vahendite mahtu. Kuigi püstitatud eesmärki 2024. aastal ei saavutatud, on hoonete

ülalpidamiskulude vähenemise trend positiivne. Hoonete õigeaegne valmimine on oluline eelkõige

nende taristuobjektide puhul, mis on seotud kaitseväe võimearendustega ja kus taristuobjekti

valmimine on kriitilise tähtsusega tervikprojekti õigeaegsel valmimisel. Selle mõõdiku osas 2024.

aastaks planeeritud taset ei saavutatud, kuid trend on positiivne.

2024. aastal algatatud suuremad taristuarenduse objektid:

1) sõlmiti leping Kõpu radarposti projekteerimiseks ja ehituseks;

2) sõlmiti leping Tartu riigikaitsemaja projekteerimiseks ja ehituseks;

3) alustati Reedo linnaku laienduse projekteerimiseks vajalike tegevustega;

4) alustati kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse väljaehitamist.

2024. aastal lõpetatud suuremad taristuarenduse objektid:

1) lõpetati Ämari lennubaasi lennuraja rekonstrueerimine;

2) Ämari lennubaasis valmisid uued varjualused kaitseväe tehnika hooldamiseks ning väljaõppeks

mõeldud hooldus-õppegaraažid;

3) valmis Ämari lennubaasi radaripost;

4) viidi lõpule staabihoone laiendamine Ämaris;

5) avati kaitseväe akadeemia uus õppehoone Raadil, mis võimaldab esmakordselt viia

ohvitseriõpet läbi püsival asukohal. Neljakorruselises õppehoones on majutusruumid, õppe- ja

aatriumiklassid ning laoruumid, õppehoone mahutab ligikaudu 570 inimest;

6) valmis uus staabihoone Raadil;

A V A L I K

43 (53)

A V A L I K

7) valmisid uued laskemoonahoidlad Ämaris, Luunjas, Meeril ja Jõhvis;

8) avati Reedo kaitseväe linnak, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajadusel Eesti kaitseväe üksuste

vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka

kriisiolukorras, toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist.

9) kaitseväe Paldiski linnakus avati uus toitlustuskompleks, mis võimaldab samaaegselt toitlustada

kuni 216 inimest;

10) avati kaitseväe uus kaudtulerelvastuse remonditöökoda Tapal, kus kaitsevägi hakkab remontima

K9 liikursuurtükke ja 120-mm järel veetavaid miinipildujaid;

11) Tallinnas avati NATO küberkaitsekoostöö keskuse (NATO CCDCOE) uus hoone, mis loob

kaasaegsed võimalused NATO liikmesriikide ja partnerriikide kübervaldkonna ekspertide

igapäevatööks.

Lisaks olid 2024. aastal töös järgmised suuremad taristuarenduse projektid:

1) Nursipalu harjutusala laiendamisega seotud tegevused, sealhulgas maade omandamine ja uue

riigikaitselise tee ehitus Võru ja Rõuge vallas;

2) uute kasarmute ehitus Ämari lennubaasis ajateenijate, tegevväelaste ja liitlaste majutus- ja

väljaõppetingimuste parandamiseks;

3) Ämari lennubaasi uue 2400 inimese toitlustamist võimaldava toitlustuskompleksi ehitus.

Teenus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse tagamine

Eesmärk:

Kliendile on tagatud õigeaegselt ja kulusäästlikult vajalikud tarned, täisväärtuslik ja

mitmekülgne toitlustamine ning kaitseväe vajadustele vastav ajakohaste andmetega

tsiviiltoetus

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Kliendi rahulolu hankekorraldusega

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 48 40 38 69 69

Sundkasutusse määratud sõidukite osakaal

plaanist

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus

NA 90% 60% 90% 90%

Kliendi rahulolu toitlustuse korraldusega

Allikas: riigi kaitseinvesteeringute keskus 61 65 75 69 69

Eesti kaitsevõime intensiivne arendamine viimastel aastatel on kaasa toonud läbiviidavate hangete

mahu ja keerukuse suurenemise ning hallatavate hankelepingute mahu kasvu. Klientide

(kaitseministeeriumi valitsemisala asutused) rahulolu hankekorraldusega on olnud viimased kolm

aastat langustrendis. Klientide hinnangul on keskendumine soodsate lahenduste soetamisele kaasa

toonud riski, et hilisemad elutsükli kulud kasvavad planeeritust suuremateks.

2024. aastal läbiviidud olulisemad riigikaitselised hanked:

1) sõlmiti raamlepingud elekterooptiliste vahendite soetamiseks, mis võimaldavad Eestil osta

vajaminevaid elektroonilisi sihtimis- ja tuvastuseadmeid, relvade lasersihikuid ja andureid ning

ballistilisi lahendusi sisaldavaid nutiseadmeid;

2) sõlmiti raamlepingud eriüksustele disainitud riide- ja erivarustuse soetamiseks, mille alusel on

võimalik osta võrk- ja tulekindlat aluspesu, erivorme, maskeerimisriietust, ballistilise kehakaitse

elemente jms;

3) kuulutati välja varitseva õhuründemoona tervikvõime raamhange. Tervikvõime alla kuuluvad

lennuvahendid, sealhulgas eraldi FPV (first person view) ja muud droonid, mida saab

A V A L I K

44 (53)

A V A L I K

kohandada sõjaliseks otstarbeks, erinevad sihitus ja signaali pikendamiseks kasutatavad

vahendid, maapealsed tugiüksused ning selle juurde kuuluvad vahendid koos koolituste,

väljaõppe, elutsükli tagamise ja vajaliku hooldusteenusega. Raamlepinguga sõlmitakse lepingud

seitsmeks aastaks mitme partneriga, et oleks võimalik osta erinevaid tervikvõimeid ja

üksikvahendeid;

4) sõlmiti leping 12 ratastel liikursuurtüki CAESAR hankimiseks;

5) sõlmiti koos Prantsusmaa, Belgia, Küprose ja Ungariga ühishanke leping lühimaa õhutõrje

raketisüsteemide Mistral ostmiseks, mille raames täiendab Eesti oma laskemoonavarusid;

6) sõlmiti leping 120 mm järel veetavate miinipildujate ostmiseks koos elutsükli tagamisega

vahetamaks 2027. aastaks välja elutsükli lõppu jõudvad miinipildujad.

Toitlustusteenusega tagatakse kaitseväe ja liitlaste toitlustamine üheksas paigas üle Eesti ning

toiduga varustatus kriisiolukorras. Toitlustusteenuse arendamisel on kolm olulist eesmärki: kõrge

kvaliteet, taskukohane hind ja teenuse paindlik osutamine. Hoolimata toiduainete kiirest

hinnatõusust on riigi kaitseinvesteeringute keskus viimasel paaril aastal suutnud kaitseväge

toitlustada enam-vähem sama hinna eest, mis enne Venemaa agressiooni Ukrainas. Samal ajal on

parandatud toidu valikut ja kvaliteeti ning vähendatud olulisel määral toidujäätmeid.

Toitlustusteenuse kasutajate rahulolu on olnud kasvavas trendis. Pärast toitlustusteenuse osutamise

konsolideerimist riigi kaitseinvesteeringute keskussesse 2022. aastal kasvas rahulolu

toitlustusteenuse osutamisega 2023. aastal neli punkti ja 2024. aastal kümme punkti jõudes 75

punktini TRI*M skaalal.

Teenus Kaitsetööstuspoliitika kujundamine

Eesmärk:

Eestis püsib rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile

orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstus, mis on riigile

usaldusväärne partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal

Teenuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Jooksval aastal tekkinud

ekspordipotentsiaaliga Eesti kaitsetööstuse

tooted või teenused

Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit

3 3 3 3 3

Kaitsetööstuse müügitulu

Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit 247 000 000 373 000 000 54 211 800 000 232 980 000

Kaitsetööstuse ekspordikäive

Allikas: Eesti kaitsetööstuse liit 136 000 000 211 000 000 55 114 100 000 131 200 000

2024. aastal jätkati Eestisse kaitsetööstuspargi rajamise ettevalmistavaid tegevusi:

1. konsultatsioonid kaitsetööstusega nii Eestis kui välisriikides;

2. tööstuspargile sobiva asukoha leidmine ja planeerimine - Vabariigi Valitsus algatas 2024. aasta

alguses riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sobiva asukoha

leidmiseks tööstuspargile ning ehitusõiguse määramiseks ja 2024. aasta juunis sõlmiti

riigihanke tulemusena leitud planeerimiskonsultandiga töövõtuleping. Eriplaneeringu läbi

viimiseks on ette nähtud 15 kuud, see tähendab, et planeering kehtestatakse eeldatavasti 2025.

aasta augusti lõpuks;

54 Eesti kaitsetööstuse liit esitab andmed 2025. aasta II pa 55 Eesti kaitsetööstuse liit esitab andmed 2025. aasta II pa

A V A L I K

45 (53)

A V A L I K

3. valdkonda reguleerivate õigusaktide muutmine – riigikogu kiitis 2024. aasta lõpus heaks

relvaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise, mis võimaldab relvi või moona Eestis

toota OECD liikmesriikide kodanikel (nt Jaapan ja Lõuna-Korea), Ukraina kodanikel ja

erandprotseduuri läbimisel teiste riikide kodanikel. Seadusemuudatus vähendab ka bürokraatiat

(nt loamenetluses ei pea enam taotlema eraldi luba lõhkeaine käitlemiseks ja moona

tootmiseks).

Lisaks viis riigi kaitseinvesteeringute keskus läbi valikkpakkumine laske- või lõhkeainet sisaldava

lahingumoona tootmiseks Ämari sõjaväelinnakus. Selle tulemusena rajatakse Ämarisse

lahingumoonatehas, kus tootmine algab 2025. aasta suvel.

Kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil toetas kaitseministeerium uuenduslike ja kõrge

ekspordipotentsiaaliga toodete arendamiseks kuut projekti kokku 713 666 euroga. Konkursi

eesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline

konkurentsivõime.

A V A L I K

46 (53)

A V A L I K

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine56

Tabel 4. Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus ja programmi tegevuste eelarve täitmine

tuhandetes eurodes

Sõjaline riigikaitse ja heidutus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud kokku 1 016 578 1 163 163 932 184 230 979

sh piirmääraga vahendid 844 690 815 651 731 507 84 144

sh tuludest sõltuv kulu57 83091 258711 107228 151483

sh mitterahalised tehingud58 88 798 88 798 93 449 -4 651

Väeloome: maavägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 186 408 192 864 191 240 1 624

sh piirmääraga vahendid 176 467 182 403 170 843 11 560

sh tuludest sõltuv kulu 0 519 0 519

sh mitterahalised tehingud 9 941 9 941 20 397 -10 456

Väeloome: merevägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 21 828 45 694 28 289 17 405

sh piirmääraga vahendid 20 262 40 207 22 902 17 305

sh tuludest sõltuv kulu 0 3921 64 3857

sh mitterahalised tehingud 1 565 1 565 5 324 -3 759

Väeloome: õhuvägi Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 22 491 17 791 16 447 1 344

sh piirmääraga vahendid 21 502 16 802 14 991 1 811

sh mitterahalised tehingud 989 989 1457 -468

Väeloome: muud üksused Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 554 023 510 087 335 931 174 156

sh piirmääraga vahendid 402 228 326 228 296 027 30 201

sh tuludest sõltuv kulu 79408 111464 -21595 133059

sh mitterahalised tehingud 72 386 72 395 61 499 10 896

Kaitsevalmiduse tagamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 17 091 23 708 21 019 2 689

sh piirmääraga vahendid 12 357 19 824 17 709 2 115

sh tuludest sõltuv kulu 3520 2671 12 2659

sh mitterahalised tehingud 1 214 1 213 3 298 -2 085

56 Andmed on esitatud 15.05.2025 seisuga. 57 Piirmäärata vahendid. 58 Piirmäärata vahendid.

A V A L I K

47 (53)

A V A L I K

Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 11 734 9 611 7 828 1 783

sh piirmääraga vahendid 11 731 9 603 7 630 1 973

sh tuludest sõltuv kulu 0 4 0 4

sh mitterahalised tehingud 4 4 198 -194

Kaitsetahte edendamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 31 060 35 684 32 436 3 248

sh piirmääraga vahendid 30 651 35 017 31 994 3 023

sh tuludest sõltuv kulu 90 350 256 94

sh mitterahalised tehingud 318 317 185 132

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline

koostöö Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 43 890 61 215 52 832 8 383

sh piirmääraga vahendid 43 524 56 442 49 756 6 686

sh tuludest sõltuv kulu 52 4465 2868 1597

sh mitterahalised tehingud 314 308 207 101

Luure ja eelhoiatuse korraldamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 57 846 64 899 58 084 6 815

sh piirmääraga vahendid 57846 64899 58084 6815

Riigikaitselise inimvara juhtimine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 56 413 51 136 48 979 2 157

sh piirmääraga vahendid 56 076 50 442 48 603 1 839

sh tuludest sõltuv kulu 19 375 227 148

sh mitterahalised tehingud 319 319 149 170

Riigikaitseliste investeeringute

korraldus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Jääk

Kulud 13 795 150 474 139 100 11 374

sh piirmääraga vahendid 12 046 13 784 12 968 816

sh tuludest sõltuv kulu 2 134942 125396 9546

sh mitterahalised tehingud 1 748 1 747 735 1 012

A V A L I K

48 (53)

A V A L I K

Joonis 1. Programmi eelarve ja täitmine tuhandetes eurodes programmi tegevuste lõikes

Programmi Sõjaline riigikaitse ja heidutus 2024. aasta eelarve kulude kasutamata jääk on 230,9 mln

eurot, mis moodustab 19,9 protsenti 2024. aasta lõplikust eelarvest. Eelarve kulude kasutamata

vahenditest moodustavad:

1) välisvahendid 146,7 mln eurot - suurema osa välisvahendite jäägist moodustab erinevatelt

liitlasriikidelt saadud toetus, et taastada Ukrainale antud varustust. Välisvahendite osas on

suures enamuses kohustusi praeguseks juba võetud.

2) muud kulud 84,2 mln eurot, millest kantakse 2025. aastasse üle 83,1 mln eurot ja Vabariigi

Valitsuse reservi tagastatakse 1,1 mln eurot. Ülekandmisega eelarve kasutamise otstarve ei

A V A L I K

49 (53)

A V A L I K

muutu ning kõiki vahendeid kasutatakse 2025. aastal samadele eesmärkidele, milleks nad 2024.

aasta eelarvesse eraldati.

Eelarve jäi 2024. aastal kasutamata eelkõige kahe suurema tegevuste kompleksi osas:

1. Kaitseotstarbelise erivarustusega seotud hangete jääk on 47,2 mln eurot (piirmääraga

vahendid), mille osas on kohustused võetud ning hankelepingud sõlmitud sh:

a) 37 mln eurot laskemoona tarnete hilinemine;

b) 7,2 mln eurot kaitseotstarbelise side ja IT varustuse soetamine, kõik tarnitakse 2025. aasta

jooksul;

c) 2 mln eurot lahingumasinate hooldus-varuosad, sealhulgas rehvid, akud jne, täitmine sõltub

partnerite suutlikkusest;

d) 1 mln eurot erinevate sõdurivarustuse hangete nihkumine 2025. aastasse.

Programmi tegevuste vaates jaotub jääk järgmiselt:

• Väeloome: maavägi - 10,3 mln eurot;

• Väeloome: merevägi - 16,8 mln eurot;

• Väeloome: õhuvägi - 0,6 mln eurot;

• Väeloome: muud üksused - 17,6 mln eurot;

• Kaitsevalmiduse tagamine - 1,4 mln eurot;

• Kaitsetahte edendamine – 0,4 mln eurot;

• Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 0,1 mln eurot.

2. Välisvahendite arvel tehtavad tegevused kokku 146,7 mln eurot (piirmäärata vahendid).

Suuremad jäägid välisvahendite arvel teostatavates projektides on:

a) EL Rahurahastu kasutamata eelarve maht on 101 mln eurot, mille arvelt taastatakse

Ukrainale annetatud lahingumoona varud. Eelarve on antud kasutamiseks perioodil 2025-

2028 ning selle eest soetatakse 155mm mürsud, tankitõrjeraketid jne vastavalt hankekavale;

b) Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Enhancing multimodal military mobility in Estonia

and improving dual-use transport links to Tapa Army base“ jääk 17,1 mln eurot. Lepingud

tööde teostamiseks on sõlmitud ja tegevusi teostatakse.59

Programmi tegevuste vaates jaotub jääk järgmiselt:

• Väeloome: maavägi – 0,5 mln eurot;

• Väeloome: merevägi – 3,9 mln eurot;

• Väeloome: muud üksused – 131,2 mln eurot;

• Kaitsevalmiduse tagamine – 0,016 mln eurot;

• Kaitsetahte edendamine – 0,035 mln eurot;

• Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 1,4 mln eurot;

• Riigikaitseliste investeeringute korraldamine – 9,6 mln eurot;

• Riigikaitselise inimvara juhtimine 0,116 mln eurot.

Programmi tegevuste lõikes jäi lisaks eelnimetatule 2024. aasta eelarve kuludest kasutamata 28,59

mln eurot (piirmääraga vahendid):

Väeloome: maavägi - 1,09 mln eurot, sealhulgas:

59 Tegemist on sihtfinatseeringuga, mille puhul raha on välja makstud, kuid ei kajastu kuludes enne, kui tegevused on

tehtud ja välisabi on tunnistatud abikõlblikuks.

A V A L I K

50 (53)

A V A L I K

1) kaitseliidule soetusteks antud investeeringutoetus 0,32 mln eurot - kavandatud soetused viib

kaitseliit lõpule 2025. aastal;

2) kaitseväe 0,48 mln eurot ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse 0,29 mln eurot erinevad

tegevuskulud, selhulgas 2025. aastasse lükkunud õppuste ja väljaõppega seotud kulud,

vahendid kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks;

Väeloome: õhuvägi – 1,2 mln eurot, sealhulgas:

3) kaitseväe tegevuskulud 1,2 mln , mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks;

Väeloome: muud üksused – 9,7 mln eurot, sealhulgas:

4) harjutusväljadega seotud toetused 3,7 mln eurot - kohalikele omavalitsustele antava toetuse

kasutustähtaega pikendati;

5) 6 mln eurot, mis on seotud rahuaegse taristu (laod, administratiivhooned) alalhoiu, eelkõige

hoonete korrashoiu tegevuste lükkumisega 2025. aastasse;

Kaitsevalmiduse tagamine – 0,02 mln eurot, sealhulgas:

6) 2024. aastal ei jõutud teostada E-ITS eelauditit, mille jaoks eraldati Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist 2023. aastal 0,016 mln eurot. Jääk tagastatakse Vabariigi

Valitsuse reservi;

Liitlaste kohalolek Eestis - 1,81 mln eurot, sealhulgas:

7) rotatsioonidega seotud kulud 1,8 mln eurot;

8) 0,01 mln eurot liitlaste vastuvõtuga seotud vahendeid, mida ei kasutatud 2024. aastal ära.

Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi;

Kaitsetahte edendamine – 1,33 mln eurot, sealhulgas:

9) 2023. aastal eraldatud 1,03 mln eurot punamonumentidega seotud tegevusteks, mida ei

jõutud 2024. aastal lõpule viia. Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi;

10) kaitseliidule soetusteks antud investeeringutoetus 0,3 mln eurot - kavandatud soetused viib

kaitseliit lõpule 2025. aastal;

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö – 4,5 mln eurot, sealhulgas:

11) kaitseväe tegevuskulud 3,6 mln eurot, mis on seotud kaitseväe osalemisega rahvusvahelistel

sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning kaitseväe osalemisega rahvusvahelistes

organisatsioonides ja staapides planeeritust vähemas mahus. Vahendeid kasutatakse 2025.

aastal samaks otstarbeks;

12) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksed 0,9 mln eurot, mis lükkuvad

2025. aastasse;

Luure ja eelhoiatuse korraldamine - 6,8 mln eurot;

Riigikaitseliste investeeringute korraldamine – 0,25 mln eurot, sealhulgas:

13) riigi kaitseinvesteeringute keskuse erinevate projektide ja tegevuste kulud 0,25 mln eurot;

Riigikaitselise inimvara juhtimine – 1,89 mln eurot, sealhulgas:

14) ajateenijate ja asendusteenistujate erinevate toetused ja hüvitised 0,4 mln eurot;

15) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude maksed 0,09 mln eurot, mis lükkuvad

2025. aastasse;

16) erinevate projektide ja tegevuskulude ning edasi lükkunud koolitustega seotud kulud 1,4

mln eurot, millega jätkatakse 2025. aastal.

A V A L I K

51 (53)

A V A L I K

Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Positiivsed arengud

Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on

seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras

arendamine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus

riigikaitse arendamisele on kõrge poliitilisel tasandil ja elanikkonna seas.

2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,25 miljardi euroni (prognoositud SKP-st 3,18 protsenti60)

ja alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemat 5 protsenti SKP-st.

Eesti riigikaitse arendamisel keskendume kaitsevõime, kaitsetahte ja kaitsekoostöö

arendamisele.

Kaitsevõime arendamine on suunatud uute võimete loomisele, olemasolevate võimete alahoiule,

varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona, soetamisele, väljaõppele, kaitsevalmiduse

suurendamisele, piisava arvu tegevväelaste tagamisele ning kaitseotstarbelise taristu loomisele.

2024. aastal oli väeloome põhitegevusse suunatud vahendite maht kogu kaitsekulust 74,5 protsenti.

Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud

olulises osas plaanipäraselt.

Viimastel aastatel on kokku hangitud või hankeprotsessis üle 4 miljardi euro eest lahingumoona.

2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus täiendavad 1,6 miljardit eurot lahingumoona soetamiseks

kuni aastani 2031.

Eestisse kaitsetööstuspargi loomise ja laskemoona tootmisega alustamisega seotud riigipoolsed

ettevalmistustööd on kulgenud plaanipäraselt. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada 2025.

aasta augustis ning moona tootmisega alustada 2027. aastal.

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks algatati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi

rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi

kaitseministrid vastavasisulise leppe.

2024. aastal toimus õppus (Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal

reservteenistusse 14 115 reservisti.

Ajateenistusse asus 2024. aastal 3 867 kutsealust, sealhulgas 49 naist.

Riigikaitse arengukavas ettenähtud tegevväelaste kasvueesmärk saavutati.

Kaitsetahte arendamine oli suunatud erinevate elanikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate

tegevuste elluviimisele. Eesti elanike kaitsetahe on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale

püsinud jätkuvalt kõrge, kuid ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud

vastupanule on viimased kolm aastat olnud üle 80 protsendi. Ise oleks oma võimete ja oskuste

60 Hetkel teada olevad andmed.

A V A L I K

52 (53)

A V A L I K

kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61 protsenti elanikkonnast.

Lähiaastatel tuleb teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu tuleb

pöörata eri elanikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväelased ja nende pereliikmed)

kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.

Kaitsekoostöö arendamisel keskendume kokkulepete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti

kaitselahendi tagamiseks ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks

vajalikele tegevustele.

2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokkulepped:

1) Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugevdamise memorandum;

2) Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart.

2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi ning võeti kasutusele

Reedo kaitseväe linnaku, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajadusel Eesti kaitseväe üksuste

vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt. Jätkati Ämari lennubaasi arendamist ning

viidi läbi liiklusala remont, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbemissiooni raames Eesti

õhuruumi 365/24/7 põhimõttel turvamiseks.

NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saabus 2024. aasta augustis Eestisse Hispaania

kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS61 keskmaa õhutõrjesüsteemiga, et panustada oma

kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse

2024. aastal toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede täiendavate

üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe

toetuseks sõjaolukorras.

Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui NATO liitlaste otsene

julgeolekuhuvi kuna sõja jätkumine destabiliseerib julgeolekuolukorda maailmas ning võib kaasa

tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervikuna.

Kaitsealase abi osutamisel alustas Eesti Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st ning jätkab

toetamist samas ulatuses ka tulevikus.

Abipakettide raames annetati 2024. aastal Ukrainale erinevate relvastust, varustust ja

lahingumoona. Eesti on alates sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui

1500 Ukraina kaitseväelasele.

2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alustatud Ukraina toetamise initsiatiivide

elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. IT-koalitsiooni toel on

Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses IKT abi, millest Eesti panus 2024.

aastal oli 2,5 miljonit eurot.

Väljakutsed

61 National Advanced Surface-to-Air Missile System

A V A L I K

53 (53)

A V A L I K

Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le.

Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, prioriteetses

lääneringkonnas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid

sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9

protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita.

Eestile on kriitilise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes

kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate

rahaliste vahendite eraldamist kaitsevõime arendamiseks aga teisalt ka kaitsevaldkonna asutuste

haldussuutlikkuse arendamist.

Ukraina aitamine võidule - sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks

aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti

panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st

kaitsekulude arvelt.

Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene-Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selle

sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega.

Seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste innovaatiliste toodete

arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kõrge

arendustasemega kaitsetööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete

kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Kaitsevõime suurendamiseks kasutada olevate rahaliste vahendite maht on viimastel aastatel

oluliselt kasvanud. See seab kaitsevaldkonna asutused lähiaastatel tõsise väljakutse ette

suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada kaitseeelarve eesmärgipärane ja tähtaegne

kasutamine.