Justiits- ja Digiministeerium 13.06.2025
Kultuuriministeerium
Välisministeerium
Meedialiidu seisukoht Ungari Kohtu poolt
Euroopa Kohtusse esitatud pöördumisega seoses
Austatud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kultuuriminister Heidy Purga ja välisminister Margus Tsahkna
Eesti Meediaettevõtete Liit pöördub Teie poole seoses 3. aprillil 2025 Ungari Kohtu poolt Euroopa Kohtusse esitatud pöördumisega kohtuasjas Like Company vs. Google (C-250/25).
Meile teadaolevalt on liikmesriikidel aega kuni 17. juunini, et teatada oma huvist juhtumisse sekkuda. Soovitame tungivalt valitsusel sellisest huvist teada anda.
Juhtum hõlmab uudisartiklite kasutamist generatiivsete tehisintellekti (genAI) süsteemide poolt. Kohtuasja üks osaline, portaal Like Company nõuab ajakirjandusväljaandja õiguse alusel kaitset oma artiklite reprodutseerimiste eest Google'i vestlusroboti poolt.
Eelotsusetaotluses palutakse Euroopa Kohtul selgitada:
1. Kas genAI vastus, mis on peaaegu identne kaitstud ajakirjandusväljaandega (direktiiv (EL) 2019/790 autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul artikkel 15), kujutab endast üldsusele edastamise toimingut (infoühiskonna direktiivi artikli 3 lõige 2).
2. Kas tehisintellekti treenimine kujutab endast autoriõiguse seadusega kaitstud reprodutseerimistoimingut (infoühiskonna direktiivi artikkel 2).
3. Kui jah, siis kas kohaldatakse teksti- ja andmekaeve erandit (direktiiv (EL) 2019/790 autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul artikkel 4).
Usume, et Eesti valitsus peaks saatma kohtule kirjalikud märkused järgmistel põhjustel:
1. Euroopa Kohtule esitatud küsimused on väga asjakohased autoriõiguse seaduse ja tehisintellekti toodete vahekorra selgitamise seisukohast. Tegemist on praegu õiguslikult selgelt reguleerimata valdkonnaga, mis väärib Euroopa kohtunike selgitusi ja tavade ühtlustamist.
2. Uudismeedia väljaandjatele on see oluline mitmes mõttes ja me loodame, et Euroopa Kohtu tõlgendus loob olulise pretsedendi kogu Euroopas. Autoriõigus on loome- ja kultuurisektori, sealhulgas ajakirjanduse, majanduslik alus. GenAI vestlusrobotid konkureerivad uudissaitide ja ajakirjandustellimustega, mõjutades tõsiselt kasutajate veebiliiklust, autorile ja allikale viitamist, autoriõiguse monetiseerimist ja reklaamitulusid. Tehisintellekti kasutamise Autoriõiguse kaitse tehisintellekti valdkonnas on Euroopa uudismeedia väljaandjate jaoks eksistentsiaalne küsimus.
3. Teksti- ja andmekaeve (TDM) erandit ei tohiks kohaldada ärilistel eesmärkidel andmekaeve puhul. TDM-i raamistik ei ole mõeldud selleks, et võimaldada tehnoloogiahiiglastel kirjastajate veebisaite loata ja ilma hüvitist maksmata koorida. Meie arvates ei tohiks direktiivi (EL) 2019/790 autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul artiklis 4 sätestatud TDM-i erandit kohaldada genAI-toodete kontekstis, arvestades, et generatiivsed tooted lähevad "TDM" määratlusest palju kaugemale, luues uut sisu kirjalike vastuste ja kokkuvõtete kujul, millel on uudisartikleid asendav mõju.
4. Tehisintellekti treenimine kujutab endast ebaseaduslikku kopeerimist alati, kui kaitstud sisule pääsetakse juurde ja seda taaskasutatakse ebaseaduslikult. See kehtib tehisintellekti treenimise kohta, mida me peame ajaloo suurimaks piraatlusjuhtumiks. Tehnoloogiaettevõtted koorivad uudismeedia väljaandjate sisu iga paari sekundi tagant, eirates meie sisu kasutusreegleid ("opt-out"), hiilides mööda maksumüüridest ja kasutades piraatveebisaite.
5. Euroopa Kohtu tõlgendus on keskse tähtsusega, et teha lõpp Euroopa sisu ebaseaduslikule kaevandamisele ja luua tehisintellekti jaoks elujõuline litsentsiturg. Euroopa uudismeedia väljaandjad soovivad kogu südamest osaleda tehisintellektil põhinevas majanduses, litsentseerides kvaliteetseid ja usaldusväärseid koolitusandmeid mitmes keeles ja Euroopa kodanike huvides.
Oleme valmis oma seisukohti selgitama ja vastama täpsustavatele küsimustele
Lugupidamisega
Väino Koorberg
Juhatuse liige