Kiri

TARTU OSKAR LUTSU NIMELINE LINNARAAMATUKOGU

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kompanii 3/5 tel 736 1380, faks 736 1373 www.luts.ee 51004 TARTU reg kood 75006569 [email protected]

1.

  Külli Siim Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 TALLINN   (EIS) algatatud kooskõlastamine  

13.06.2025 nr 21.3-1.2/07394

Tartu linna ja Tartu Linnaraamatukogu tagasiside

Kultuuriministeerium on algatanud rahvaraamatukogu seaduse muutmise eelnõu, millega

muudetakse olulisel määral praegu toimivat rahvaraamatukogude süsteemi ja pannakse sisuliselt

alus uue, kogu riiki hõlmava raamatukogude andmekogu rakendamiseks.

Vastab tõele, et praegu kehtiv rahvaraamatukogu seadus on sisuliselt ajale jalgu jäänud ning

keskendub eelkõige klassikalise laenuraamatukogu kontseptsioonile, jättes kõrvale

rahvaraamatukogude muud ülesanded, nagu toimimine kohaliku kultuuri- ja kogukonnakeskusena

jms. Märgime positiivsena, et esitatud eelnõus on rahvaraamatukogude tegevuse nendele

aspektidele tähelepanu pööratud. Samas on esitatud eelnõus mitmeid küsitavusi ja raskesti

mõistetavaid lahendusi. Peamised probleemid puudutavad reformi tsentraliseerivat suunda,

kohalike omavalitsuste otsustusõiguse vähenemist, rahastuse ebamäärasust ja ümberkorraldatud

süsteemi üldist toimimisloogikat. Mitmed probleemid on  seotud uue loodava raamatukogude

andmekoguga ja korraga, mille alusel rahvaraamatukogud sellega liituvad.

Rahvaraamatukogude võrgustiku kardinaalne reform

Väga olulise muudatusena on eelnõus esitatud rahvaraamatukogude struktuuri üldine reform.

Maakonnaraamatukogude senised ülesanded (nt väljaannete hankimine, töötajate koolitamine jne)

koondatakse Rahvusraamatukogu (RaRa) arenduskeskusesse ja nelja piirkondlikku üksusesse. See

tähendab senise maakonnaraamatukogude ülesannete muutmist ja töötajate koondamist, rahastus

on suurel määral planeeritud suunata uue andmekogu arendamiseks.

Sisuliselt tähendab see mitmete töökohtade suunamist pealinna. See on vastuolus Eesti

regionaalarengu suundadega, mis on seadnud eesmärgiks säilitada töökohti ka teistes piirkondades

peale Tallinna.

Eelnõus jäävad segaseks rahvaraamatukogude, sh linnade keskraamatukogude ülesanded ja

rahastamismudelid, puudub ühtne lähenemine ja määratlus keskraamatukogudele.

Selgusetu on, kuidas hakkab praktiliselt toimima Rahvusraamatukogus asuva arenduskeskuse,

kohaliku raamatukogu ja teiste raamatute või kirjandusega tegelevate üksuste, näiteks Eesti

Lastekirjanduse  Keskuse koostöö.

.

2.

3.

Ka koolituste korraldamine on kavandatud Rahvusraamatukogu arenduskeskuse kaudu. Oma

piirkonna vajadusi tundvate keskraamatukogude senine edukalt toimiv  koolitustegevus

lõpetatakse.

Statistika kogumiseks rakendatakse uus andmekogu Raju, mis eeldab kohati dubleerivaid tegevusi

ja ka selliste andmete lisamist, mis juba on sisestatud kohalikesse

dokumendihaldussüsteemidesse. 

Olulise muudatusena on eelnõust jäänud välja varasemas seaduses kehtestatud elanike arvuga

seotud tingimused rahvaraamatukogude loomiseks ja sulgemiseks. Raamatukoguvõrgu

tasakaalustatud toimimine ei saa sõltuda otsustajate poliitilistest eelistustest. Seadus peab aitama

tagada kõigi elanike võrdse juurdepääsu informatsioonile. Seda mitte vaid deklaratiivsel tasemel

nagu praeguses eelnõus, vaid sõnastades konkreetsed tingimused ja nõuded.

Kogude kujundamine

Ei ole selget arusaama, kuidas hakkab raamatute tellimine ja kogude komplekteerimine toimuma

pärast maakonnaraamatukogude sulgemist, esitatud ei ole andmeid, mis annaksid kindlust, et

eelnõuga ette nähtud muudatused on  kasulikud, kuluefektiivsed ja praktilised. Seletuskirjas seda

küll väidetakse, kuid arusaamatuks jääb, millel need väited põhinevad. Eelnevalt tehtud analüüsid

on pigem toonud esile, et muudatustega kokkuhoidu ei teki.

Nii kohalike raamatukogude kui piirkondlike üksuste toimimisloogika, ülesanded ja

rahastamismudelid jäävad ebaselgeks. Kuna arvepidamine hangitud teavikute üle hakkab käima

kahe paralleelse töövoona (RaRa hangitav ja KOVi hangitav), siis toob see KOVile tööd juurde

ega ole mõistlik. Praegusel kujul on Tallinna ja Tartu linnaraamatukogudele tehtud küll

rahastamismudeli erisus, kuid tekib õigustatud küsimus, kas see erisus peaks piirduma ainult kahe

mainitud linnaga. Seaduses tuleks selgelt välja tuua sellise erisuse alused.

Tulevikus on plaanis korraldada kogu komplekteerimine üle  Eesti hangetena (täna suurem osa

raamatukogusid ei pea hankemenetlust tegema). Hankemenetlus teeb protsessi kallimaks ega

võimalda kasutada ostmiseks soodusmüüke.

Arusaamatuks jääb, kuidas hakkavad rahvaraamatukogud hankima pärast 2027. aastat näiteks

välismaiseid väljaandeid. Korduvalt on tehtud ettepanek, et Rahvusraamatukogu ülesanne peaks

olema kõigile Eesti rahvaraamatukogudele välismaise e-sisu hankimine (nii nagu ELNET

Konsortsium teeb teadusraamatukogude andmebaaside ja e-ajakirjade ühishankeid). Paraku on see

ettepanek jäänud vastuseta.

Üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine

Eelnõuga kavatsetakse kohustuslikus korras liita kõik rahvaraamatukogud uue

raamatukogusüsteemiga (ÜÜRS), kuid näiteks Tartu ja Tallinna keskraamatukogude jaoks võib

see tähendada eraldumist ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist (ESTER/Sierra),

mida need raamatukogud kindlasti ei soovi, sest see tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt

teenuse kvaliteedi langust. Tartu ja Tallinna kasutajad on harjunud leidma oma linna

4.

5.

raamatukogusid ühest andmekogust ja paljud kasutavad lisaks rahvaraamatukogule ka teisi linna

raamatukogusid.

Praeguse teadmise põhjal ei soovi ei ülikoolid ega Eesti Raamatukoguvõrgu (ELNET)

Konsortsium liituda loodava Rahvusraamatukogu hallatava uue ühtse andmekoguga.  ELNET

Konsortsiumi näol on tegu juba pea 30 aastat toiminud demokraatliku koostöövõrgustikuga, kus

erineval õiguslikul alusel tegutsevaid asutusi puudutavad otsused võetakse vastu ühiselt. ÜÜRSi

mudel on tunduvalt jäigem ja näeb andmekogu haldajatena Kultuuriministeeriumi ja

Rahvusraamatukogu.

Liitumine ÜÜRSiga on eelnõu põhjal rahvaraamatukogudele kohustuslik. Samas ei ole eelnõu

seletuskirjas toodud põhjendused liitumise kohustuslikkuse kohta Tallinna ja Tartu

keskraamatukogude jaoks kuigi veenvad.

Mitme piirkonna rahvaraamatukogu on ühendatud kooliraamatukoguga. Kuidas sellisel juhul

kataloogiga toimitakse – kas ka kooliraamatukogud on kavas ÜÜRSiga liita?

Andmekogu  loomise ja süsteemi hanke ajakava ning prioriteedid on ebaloogilised. Kavas on

esmalt tööle panna e-kataloog ja seejärel hankida raamatukogusüsteem, tavaliselt tehakse seda

teises järjekorras. See seab kahtluse alla tegevuste õnnestumise. Tuleb märkida, et riigi hangitava

süsteemi kehv näide on Kultuuriministeeriumi hallatav muuseumide baas MUIS, mis ei ole

aastaid korralikult töötanud.

Kuigi eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule

tasuta, peavad raamatukogude omanikud osaliselt katma andmekogu ülalpidamisega seotud kulud.

See sõnastus jääb segaseks ega võimalda aru saada, millised on KOVi tegelikud kohustused ja

kulud pärast andmekoguga liitumist.

Raamatukogude personal

Kvaliteetse teenuse pakkumine eeldab raamatukoguhoidjate pädevust. Peame vajalikuks seaduse

tekstis sätestada, et raamatukogus töötavad kõrgharidusega või raamatukoguhoidja

kutsekvalifikatsiooniga raamatukoguhoidjad, kelle palk on võrdsustatud õpetajate palgaga.

Eelnõus toodud sõnastus “piisav haridus” jääb ebamääraseks ega väljenda selgelt raamatukogude

tegelikke vajadusi.

Seadusega püütakse reguleerida raamatukogu juhiga sõlmitava lepingu sisu. See peaks jääma

KOVi otsuseks ja olema ühtmoodi reguleeritud kõigis KOVi asutustes/osakondades. Seda ei pea

tegema rahvaraamatukogu seadusega.

Probleemid huvirühmade kaasamise ja kommunikatsiooniga

Kultuuriministeeriumis on seaduseelnõuga töötanud mitu juristi ja pidevad muudatused on teinud

protsessi segaseks. Ei ole jõutud arusaamiseni, kuidas töökorraldus tulevikus paremini toimiks.

Leiame, et maakonnaraamatukogude töötasutoetuse kaotamine ja tsentraliseerimise mudel ei too

kaasa kulude kokkuhoidu ning suurendab bürokraatiat ja töömahtu.

Seaduse ettevalmistamise protsessis on esinenud probleeme huvirühmade kaasamisega. ELNET

Konsortsium ja teadusraamatukogud on sisuliselt jäetud kõrvale, seejuures on

teadusraamatukogud juba mitu korda andnud märku rektorite nõukogule, Haridusministeeriumile

ja Kultuuriministeeriumile, et nad ei ole arengutega rahul. Esitatud ei ole konkreetseid

tegevusplaane, rahastusmudel on ebaselge, puudub kindlus KOV-ide kohustuste osas tulevikus.

Suure tõenäosusega KOVide kulud kasvavad.

Ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on saatnud ministrile pöördumise ettepanekuga muuta

reformi sisu, sest selle eesmärgid ei ole mõistlikud. Nende ettepanek on jätta alles töötasutoetus

maakonnaraamatukogudele vastavalt piirkonna suurusele ja kaaluda veelkord komplekteerimise

tsentraliseerimise vajalikkust, kuna pakutud mudel ei too kaasa kulude kokkuhoidu, suurendab

ajakulu teaviku jõudmisel kohalikesse raamatukogudesse ja asetab teatud raamatumüüjad

monopoolsesse seisundisse. Ühtlasi tuleks kaaluda ka üleriikliku  logistikasüsteemi tekitamise

otstarbekust.

Tartu linn teeb ettepaneku tööd rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga jätkata. Tuleks kaaluda,

millises ulatuses on mõistlik ja kuluefektiivne muuta senist toimivat rahvaraamatukogude

võrgustikku. Täpsemalt tuleks sätestada riigi ja KOVide ülesannete jaotus ja mõlema poole kulud.

    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Pai Direktor     Kristina Pai 736 1371 [email protected]