Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

119-25/292072

Otsuse kuupäev 13.06.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ

vaidlustus Kaitseliidu riigihankes „Lühimaa õhuründe

moona droonide ostmine“ (viitenumber 292072)

Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ, Meridein

Grupp OÜ, KrattWorks OÜ ning ühispakkujate OÜ

ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsustele ning

Strobil OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel

Solutions OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja

advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Kaitseliit, esindaja Anti Ehatamm

Kolmas isik 1, Strobil OÜ, esindaja Vandeadvokaat Triin

Väljaots

Kolmas isik 2, Electric Wings Group OÜ

Kolmas isik 3, Meridein Grupp OÜ

Kolmas isik 4, KrattWorks OÜ

Kolmas isik 5, ühispakkujad OÜ ROOMET &

MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ vaidlustus

rahuldamata.

2. Mõista ühispakkujatelt Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ Strobil OÜ

kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2531,25 eurot käibemaksuta.

3. Jätta ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ

vaidlustusmenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

2 (14)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.2025 avaldas Kaitseliit (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Lühimaa õhuründe moona droonide

ostmine“ (viitenumber 292072) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja

Alusdokument.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse mh Strobil OÜ, Electric Wings

Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ, ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel

Solutions OÜ ning ühispakkujad OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ.

2. Hankija tunnistas 05.05.2025 otsusega vastavaks Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ,

Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ, ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ

ning ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ pakkumused ning

edukaks Strobil OÜ pakkumuse.

3. 15.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus

Hankija otsustele tunnistada vastavaks Strobil OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 1), Electric Wings

Group OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 2), Meridein Grupp OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 3),

KrattWorks OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 4) ning ühispakkujate OÜ ROOMET &

MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ (edaspidi ka Kolmas isik 5) (edaspidi koos ka Kolmandad

isikud) pakkumused ning tunnistada edukaks Kolmanda isiku 1 pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 22.05.2025 kirjaga nr 12.2-10/119 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 27.05.2025 ja neile vastamiseks 30.05.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

taotluse Vaidlustaja ja Kolmas isik 1. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja

menetluskulude taotluse Kolmas isik 1. Kolmandad isikud 2, 3, 4 ja 5 oma seisukohti

vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ, põhjendab

vaidlustust järgmiselt.

5.1. Kolmanda isiku 1 pakkumus ei vasta RHAD-is esitatud tingimustele ja Hankija ei ole

teostanud pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli.

5.1.1. Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku 1 mehitamata õhusõiduk (edaspidi MÕS) 1,

MÕS2 ja MÕS3 ei vasta järgmistele lennuaja, lennukauguse ja kandevõimega seotud TK

nõuetele.

3 (14)

5.1.1.1. TK ptk 1b: Lennukaugus operaatorist mitte vähem kui 15 km ja kogu lennu vältel peab

olema võimalik maapinnal paikneva sihtmärgi tabamise jälgimine operaatori juhtimissüsteemi

ekraanilt ja FPV-prillidest.

MÕS kandevõime lahingmoona süsteemile mitte vähem kui 2500g.

Mida suurem on MÕS-i last, seda lühem on nii selle lennuaeg kui ka lennukaugus. 2500g lasti

toimetamine MÕS-iga 15 km kaugusele on tehniliselt keeruline. See eeldab repriiteri efektiivset

kasutamist, mida Vaidlustaja hinnangul ükski Riigihankes osalev konkurent ei ole suutnud

saavutada ega varasematel testimistel tõestada.

5.1.1.2. TK ptk 1c (detailsed võimenõuded – MÕS3): Droon on varustatud autonoomse

lõppfaasi sihitamise mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse lukustada droon

soomustransportööri suurusele sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel juhib moodul

drooni koos moonaga autonoomselt sihtmärgi pihta.

Vaidlustajale teadaolevalt ei ole varasemalt Hankija poolt korraldatud testidel/harjutustel

suutnud ükski teine MÕS tootja TK ptk-s 1c nimetatud võimekust edukalt demonstreerida.

Võimekuse saavutamiseks on vajalik digitaalne kaamera 1920×1080 (Full HD) resolutsiooniga,

mida ükski Riigihankes osalevatest pakkujatest oma MÕS-i puhul ei kasuta.

5.2. Hankija ei ole kontrollinud pakkumuse vastavust sisuliselt.

5.2.1. Alusdokumendi p-i 10.1 kohaselt on Hankija kohustatud tegema pakkumuse

vastavusotsuse mitte üksnes esitatud tõendite pinnalt, vaid pakutavaid seadmed reaalselt

testides: Näidiste esitamist ühes pakkumuse esitamisega ei nõuta. Pakkumuse esitanud

kutsutakse igaüks eraldi tähtaegadel testpäevale ja nende esindaja demonstreerib droonide

vastavust tehnilises kirjelduses nõutule. Eriti kriitilised faktorid on lennuaeg, lennukaugus ja

kandevõime.

Olukorras, kus Hankija on RHAD-is ette näinud toote testimise, on Hankija kohustatud ka

nendest reeglitest juhinduma ja testimise läbi viima.

5.2.2. Testimine tähendab droonide reaalset katsetamist veendumaks droonide vastavuses TK

nõuetele. Testimisel on väga olulised aspektid lennuaeg, lennukaugus ja kandevõime. Kui

testpäeval reaalselt ei lennutatud kõiki pakkumuses esitatud droone ega kontrollitud drooni

lennuaega, lennukaugust, kandevõimet ja muid TK-s nõutud funktsionaalsusi või võimekusi, ei

ole Hankija sisulist testimist läbi viinud.

5.2.3. Hankija on vastanud 12.05.2024 teabevahetuse käigus ka pakkuja küsimusele seoses

testpäeva läbiviimisega. Sellest ei nähtu, et testpäeval oleks kontrollitud droonide vastavust

TK-le, eelkõige et kontrollitud oleks droonide lennuaega, lennukaugust ja kandevõimet.

5.3. Ka Kolmandate isikute 2-5 droonid ei vasta samadele nõuetele.

Edukaks tunnistamise otsusest nähtub, et testpäev korraldati ainult Kolmanda isiku 1

pakkumuse vastavuse hindamiseks, kuid Alusdokumendi p 10.1 näeb ette testimise kõigi

pakkumuste suhtes. Kui Hankija teostab kõigi pakkumuste osas sisulise testimise, tuleb ainsana

vastavaks tunnistada Vaidlustaja pakkumus.

5.4. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjoni kohustada Hankijat järgmise teabe esitamiseks.

- Kas teostati MÕS1, MÕS2 ja MÕS3 platvormi lend 15 km kaugusele maajaamast? Kuidas

fikseeriti lennukaugus?

- Kas 15 km kaugusele tehtud testlennud tehti koos 2500g lastiga? Kui jah, kas last oli kaalutud

ja kaal fikseeritud?

- Kas 15 km kaugusele tehtud lend oli koos repiiteriga? Kui oli, siis kas repiiter oli kinnitatud

mõnele MÕS platvormile, nagu nõuetes märgitud?

- Kas MÕS3 platvormi koos autonoomse sihitamise mooduliga testiti 300 m kauguselt sõiduki

4 (14)

suuruse objekti lukustamisega? Kuidas oli mõõdetud ja fikseeritud sihtmärgi suurus ning selle

vastavus soomustransportööri suurusega?

- Kas 300 m kaugus ka fikseeriti? Kui jah, siis kuidas?

- Kas lukustamine õnnestus? Kas lukk püsis kogu autonoomse sööstu jooksu?

- Kas MÕS3 platvorm koos autonoomse sihitamise mooduliga suutis autonoomses režiimis ka

sihtmärki tabada? Mitmest korrast mitu tabas sihtmärki?

- Kas MÕS3 autonoomse sihtimise mooduliga lõppfaasi autonoomne sööst 300 m pealt oli koos

2500 g lastiga?

5.5. 27.05.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.5.1. Hankija ja Kolmas isik 1 väidavad, et kõik TK ptk 1b nõuded on eraldiseisvad, teisisõnu

lennukaugus ei pea olema saavutatav koos lahingmoonaga. Järelikult pole vaidlust selles, et

Kolmanda isiku 1 mehitamata õhusõidukitel puudub nõutud lennukaugus koos lahingmoonaga.

Vaidlus on üksnes selles, kuidas TK-s sätestatud üldisi nõudeid tõlgendada: kas nõuded peavad

olema täidetud kumulatiivselt või eraldiseisvalt. Kui kumulatiivselt, siis on Kolmanda isiku 1

pakkumus mittevastav. Asjakohane ei ole Hankija väide, et nõuete kumulatiivne täimine

polnud tema soov.

5.5.2. Hankija määrab hanketingimused kindlaks RHAD-is ja ei saa pärast pakkumuste

esitamist tõlgendada ja kohaldada neid meelevaldselt. Hanketingimused on eelhaldusaktina

siduvad ka Hankijale ning nende tõlgendamisel ei ole Hankijal eelisõigust. Hanketingimuste

tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku arusaamast. Seejuures ei saa tõlgendamisel tugineda

üksnes grammatilisele analüüsile, vaid arvestada tuleb ka hanke eesmärgi ja hankemenetluse

olemusega.

5.5.3. Tõlgendus, et kõik TK ptk 1b nõuded peavad olema täidetud iseseisvalt, on ebamõistlik

ja vastuolus Riigihanke eesmärgiga (nt sõiduk suudab lahingmoona (alap 5) kanda ainult 10

meetrit, pärast seda kukub see alla – kuna lahingmoona kandevõime ei ole seotud

lennukaugusega; sõiduk peab saavutama lennukiiruse lahingmoonaga vähemalt 80 km/h (alap

4), kuid „lahingmoon“ võib kaaluda ka 1g – kuna see nõue ei ole seotud järgmise alapunktiga,

mis sätestab lahingmoona kandevõimeks 2500g; sõidukil töötab nõutud tarkvara seadistuse

lahendus (alap 6) ainult siis, kui sõiduk jääb operaatorist kuni 100m kaugusele – kuna sellel

nõudel puudub mis tahes seos minimaalse lennukaugusega, mis on sätestatud alap-s 1 jne).

Kohtupraktika järgi tuleb eelistada sellist hanketingimuste tõlgendust, mille kohaselt ei muutu

tõlgendatav hanketingimus või mõni teine hanketingimus mõttetuks. Ainuke tõlgendus, mille

korral säilitavad kõik nõuded oma eesmärgi, on see, et nõuded peavad olema täidetud

kumulatiivselt.

5.5.4. Hankija väide, et tema eesmärk ei olnud hinnata drooni lennukaugust sõltuvalt sellest,

millist koormust see parasjagu kannab, on otsitud. Riigihanke esemeks on õhuründe moona

droonide soetamine. Milleks on vaja 15 km lennukaugust, kui sellele kaugusele ei saa

lahingmoona kanda? Mis mõte on ostetavatel sõidukitel, kui nad suudavad lahingmoona

raskusega 2500 g kanda vaid nt 25 meetrit? Miks on vaja sätestada nõue sõidukite lahingmoona

kandevõimele, kui samas pole sätestatud sõidukile lennukaugust koos lahingmoonaga?

5.5.5. Teabevahetus viitab sellele, et ka pakkujad said aru, et nõuded peavad olema täidetud

kumulatiivselt. Üldnõuete kohta esitati järgmine küsimus: Standardse 6S3P aku kasutamisel,

mille mahtuvus on 12 000–15 000 mAh, suudab standardne 10-tolline droon koos

lisakoormusega kindlasti läbida 15 kilomeetrit, sõltumata operaatori oskustest ja

ilmastikutingimustest. 20 kilomeetri läbimine on tõepoolest võimalik, kuid ainult

kvalifitseeritud operaatori juhtimisel ning madala tuule ja mõõduka õhutemperatuuri

tingimustes.

5 (14)

Hankija vastas, et töötab tehnilise kirjelduse muutmise eesmärgil ja asendab selle esimesel

võimalusel. Hankija muutis seejärel lennukauguse nõuet: varasemalt kehtinud 20 km asemel 15

km. Seega mõistis ka Hankija ise, et nõuded peavad olema kumulatiivselt täidetud. Vastasel

juhul oleks Hankija vastanud, et lennukaugus ei pea olema saavutatud koos lahingmoonaga.

5.5.6. Kolmanda isiku 1 pakkumus ei vasta kõigile MÕS3 nõuetele.

Kolmanda isiku 1 pakkumus ei vasta ka TK ptk MÕS 3 alap-ile 1, mille järgi peab droon olema

varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse

lukustada droon soomustransportööri suurusele sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel

juhib moodul drooni koos moonaga autonoomselt sihtmärgi pihta.

Kolmas isik 1 ega Hankija ei ole tõendanud, et Kolmanda isiku 1 pakkumus sellele nõudele

vastab. Tõendatud pole sedagi, et Kolmanda isiku 1 pakutud seade vastavust sellele nõudele

kontrolliti. Kolmas isik 1 väidab lakooniliselt, et sihtmärgi lukustamise funktsioon (nt 300 m

kauguselt) on olnud testimisel ja kasutusel Ukrainas. Kolmas isik 1 ei väida, et Hankija oleks

nõude täitmist kontrollinud testpäeval.

5.5.7. Hankija ei ole kontrollinud pakkumuste vastavust sisuliselt.

5.5.7.1. Hankija otsused oleksid õigusvastased ka siis, kui Kolmanda isiku 1 pakutud sõidukid

vastaksid TK ptk-s 1b sätestatud nõuetele. Hankija ei ole täitnud Alusdokumendi p-is 10.1

sätestatud kohustust kontrollida pakutavate sõidukite nõuetekohasust testimise teel.

Hankija vastusest saab järeldada, et Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku 1 pakutud sõidukite

vastavust TK-le sisuliselt. Hankija väidab, et tugines vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel

mh enda varasemale praktilisele kogemusele. Samuti väidab Hankija, et tal ei olnud kohustust

vastavustingimuste täitmist dokumenteerida, kuna nende täitmine oli muude dokumentide või

kogemuse põhjal niigi tuvastatav. Hankija arusaam on ekslik.

Riigihankes on Hankija sidunud ennast testimise kohustusega. Kui Hankija on RHAD-is ette

näinud toote testimise, on ta kohustatud testimise läbi viima. Veel vähem on Hankijal võimalik

tugineda vastavusotsuse tegemisel enda kogemusele.

5.5.7.2. Küsimus ei ole selles, millises vormis testimist läbi viidi, vaid selles, kas seadmeid

reaalselt testiti. Hankija kõneviisist (kontrolli sisu oli piisav ning toetub nii dokumentidele kui

eelnevale kasutuskogemusele) võib järeldada, et testimist läbi ei viidud. Eelnev kogemus ei ole

test. Samuti ei ole testimine see, et Hankija tutvub dokumentidega. Ka Kolmanda isiku 1

kõneviis viitab, et sisulist testimist läbi ei viidud. Hankija ega Kolmas isik 1 ei ole oma

seisukohtades kordagi otsesõnu välja öelnud, et testpäeval kontrolliti seadmeid sisuliselt TK

nõuetele vastavuse testimise teel, sh TK-s sätestatud minimaalsele lennuajale, lennukaugusele

ja kandevõimele (mida on Alusdokumendi p-is 10.1 nimetatud „eriti kriitiliseks“). Hankija

viitab testimistele vaid Ukrainas.

5.5.8. Vaidlustaja esitas vaidlustuses taotluse täiendava teabe saamiseks. Küsimused olid

suunatud sellele, kuidas Hankija testimise läbi viis ja Kolmanda isiku 1 (või Kolmandate

isikute?) pakkumust sisuliselt kontrollis. Enamik küsimusi oli jah/ei vormis. Hankija ei ole

vastanud ühelegi küsimusele.

6. Hankija, Kaitseliit, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Kolmanda isiku 1 pakkumus vastab RHAD-ile.

6.1.1. Vaidlustaja lähtub ebaõigest eeldusest, et TK ptk-s 1 b sätestatud drooni lennukauguse

nõudele vastavust tuleb hinnata selliselt, et droon kannab samal ajal vähemalt 2500 g raskust

lahingmoona.

6 (14)

6.1.1.1. TK ptk-s 1 b on sätestatud mehitamata õhusõiduki üldised omadused:

Lennukaugus operaatorist mitte vähem kui 15 km ja kogu lennu vältel peab olema võimalik

maapinnal paikneva sihtmärgi tabamise jälgimine operaatori juhtimissüsteemi ekraanilt ja

FPV-prillidest.

MÕS vahendi pealt vaadates kaamera vaatajast eemale suunatuna peavad mootorid pöörlema

järgnevalt: Eesmine (kaamerapoolne) vasak vastupäeva, eesmine parem päripäeva, tagumine

vasak päripäeva, tagumine parem vastupäeva. Moepiitotorite pöörlemise seadistamine enne

MÕS vahendi kasutamist peab olema võimalik.

MÕS juhtimise tarkvara platvorm MÕS vahendile on BetaFlight - välja arvatud MÕS3

komplekt ja lisavõimekus, mis eeldab täiendavaid võimalikke funktsioone tarkvaraliselt

kontrollitud LÕM komplekti juhtimise korral.

Lahingmoonaga koos on maksimaalne saavutatav MÕS vahendi lennukiirus mitte vähem kui

80 km/h.

MÕS kandevõime lahingmoona süsteemile mitte vähem kui 2 500 g.

MÕS on tellijaga kokkulepitud ühtne tarkvara seadistuse lahendus.

Kerge ja vastupidav disain (Eelistatud on võimalikult suletud kerega lennuplatvorm, mis samal

ajal tagab piisava jahutuse platvormi sees olevale elektroonikale).

Peale pakendist välja võtmist kiirelt kasutusele võetav.

Moona MÕS külge kinnitamine ja lahtivõtmine on teostatav ilma abivahenditeta.

MÕS pakitud 10 kaupa, mida saab ühe korraga transportida (Kokku pandud tervik pakitud

tugevast kartongist pappkasti).

MÕS on vähemalt 4 mootoriga multirootor tehnoloogiat kasutatav lennuvahend.

6.1.1.2. TK ptk-s 1b alapunkt 1 puudutab drooni üldist lennukauguse nõuet, mis on määratud

iseseisva tehnilise omadusena. Hankija ei ole teadlikult seostanud lennukaugust drooni

kandevõime või lahingmoona kaaluga. Selliselt ei esita ka tootjad tavaliselt oma tooteandmeid.

Hankija eesmärk oli hinnata drooni lennukaugust sõltumatu kvaliteedinäitajana.

6.1.1.3. Kui Hankija oleks soovinud, et lennukaugus vähemalt 15 km peab olema saavutatav

koos lahingmoonaga, oleks see nõue selgesõnaliselt fikseeritud, sarnaselt TK ptk 1b

alapunktis 4 sätestatud lennukiiruse nõudele, mille kohaselt peab drooni minimaalne kiirus

80 km/h olema saavutatud koos lahingmoonaga. Lennukauguse osas Hankija ei sätestanud

tingimusena, et lennukaugust hinnatakse koos lahingmoonaga.

6.1.1.4. Hankija ei vaidle vastu, et lisaraskus mõjutab drooni lennukaugust, kuid tema eesmärk

ei olnud hinnata drooni lennukaugust sõltuvalt sellest, millist koormust see parasjagu kannab.

Seda ka põhjusel, et Hankijale ei ole teada, kas ja millist tüüpi lahingmoona kasutatakse (nt

kasutatakse kergemaid granaate (raskusega ca 1 kg) või kasutatakse droone luure-eesmärkidel

ilma lahingmoonata).

6.1.1.5. Ptk 1b alapunktis 1 sätestatud nõude puhul pidas Hankija silmas praktilist vajadust, et

drooni saaks samaaegselt jälgida kahest vaates – FPV-prillidest ja juhtimissüsteemi ekraanilt –,

võimaldamaks kõrvalpiloodil teha kaardile märkmeid ning toetada peapilooti. Vastava

tingimuse kehtestamisel lähtus Hankija nii enda tegelikust vajadusest kui ka teadmistest

pakutavate droonide tehnilise võimekuse kohta. Hankija eesmärk ei olnud ühegi tootja

välistamine ega põhjendamatute piirangute seadmine vaid tehniliste näitajate määratlemine

vastavalt sisulisele vajadusele ja praktikas toimivale lahendusele. Hankija oli tingimuse

kehtestamisel veendunud, et 10-tollised droonid, mida ta hangib, vastavad nõutud lennukauguse

tingimusele. Seda oli korduvalt kinnitanud varasem praktiline kogemus, sealhulgas testimised

Ukrainas nii Vaidlustaja kui ka Kolmanda isiku 1 droonidega.

Eelnevast tulenevalt ei pidanud Hankija kontrollima droonide lennukaugust koos 2500g lastiga.

6.1.2. Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku 1 pakkumus ei vasta TK ptk-s 1c kehtestatud

7 (14)

tingimusele, kuivõrd RHAD-is nõutud võimekuse saavutamine eeldab digitaalse kaamera

kasutamist, ei vasta tõele.

Ebaõige on ainuüksi väide, et need droonid vajavad selle võimekusse saavutamiseks digitaalset

kaamerat. Tegelikult on see võimalik ka analoogkaameraga. Samas, Kolmas isik 1 pakkus antud

juhul Hankijale digitaalse kaameraga drooni, mille lõpusihitamise komponendid on edukalt

kasutuses Ukrainas ja mille võimekuses Hankija sai veenduda.

Põhjus, miks Hankija otsustas sellise funktsiooniga droone mitte tellida, ei ole selles, et

Kolmanda isiku 1 pakutud droonid sellele võimekusele ei vasta, vaid selles, et need ei täida

niisugusel kujul Hankija algset eesmärki.

6.1.3. Hankija kontrollis ja veendus, et Kolmanda isiku 1 pakutud droonid vastavad kõikidele

TK tingimustele, sh tingimustele, et pakutavate droonide lennukaugus operaatorist ületab 15

km. Hankija veendus ka Kolmanda isiku 1 droonide vastavuses TK ptk-s 1c kehtestatud

tingimusele.

6.2. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei kontrollinud piisavalt sisuliselt Kolmanda isiku 1

pakkumuse vastavust, kuivõrd 12.05.2024 testpäeva memorandumist ei nähtu, et kontroll oleks

toimunud. Vaidlustaja oletused ei vasta tõele.

Hankija kontrollis Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tehnilistele

tingimustele, tuginedes:

- pakkuja esitatud tehnilistele spetsifikatsioonidele;

- testpäeval toimunud demonstreerimisele; ning

- Hankija enda varasemale praktilisele kogemusele pakutud droonide kasutamisel.

6.3. Hankija on viimase aasta jooksul reaalselt kasutanud nii Vaidlustaja, Kolmanda isiku 1 kui

ka mitmete teiste tootjate droone õppustel ja treeningutel ning on hästi kursis nende tehniliste

omaduste ja võimekusega. Hankija oli teadlik, et Kolmanda isiku 1 droonid vastavad RHAD-

ile, mistõttu ei olnud Hankija hinnangul tarvidust dubleerida või formaalselt loetleda testpäeval

iga nõude täidetust eraldi. Hankijal ei ole positiivse otsuse puhul kohustust dokumenteerida

kõigi vastavustingimuste täitmist ammendavalt.

6.4. Hankija kinnitab, et testpäeva käigus kontrolliti ka pakutavate droonide võimekust ja nende

vastavust RHAD-ile, sh lennukaugust. Kuna RHAD ei sätesta konkreetset testimise või

dokumenteerimise vormi, toimus kontroll praktilises, vabas vormis, mille puhul ei saa

Hankijale ette heita vorminõuete rikkumist. Kontrolli sisu oli Hankijale piisav ning toetub nii

dokumentidele kui ka eelnevale kasutuskogemusele. Isegi juhul, kui akti vormistus ei vasta

Vaidlustaja ootusele, ei ole see alus Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui

vaidlustusmenetluse käigus tuvastatakse otsuse sisuline õiguspärasus.

7. Kolmas isik 1, Strobil OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kolmanda isiku 1 pakkumus vastab RHAD-ile.

Vaidlustuses esitatud oletused pakkumuse mittevastavuse kohta ei vasta tegelikkusele.

7.1.1 Vaidlustaja tõlgendab ebaõigesti TK ptk-s 1b sätestatud drooni lennukauguse nõuet,

väites, et droon peab suutma läbida vähemalt 15 km pikkuse distantsi vähemalt 2500g raskuse

lahingmoonaga. RHAD-is ei ole sätestatud, et nõutud lennukaugus peab olema saavutatav koos

lahingmoonaga. Kui Hankija oleks soovinud seda nõuet kehtestada, oleks ta seda sõnaselgelt

väljendanud, analoogiliselt TK punktile, kus on sätestatud, et drooni minimaalne lennukiirus

peab koos lahingmoonaga olema vähemalt 80 km/h. Kuna RHAD ei sisalda nõuet, mille

kohaselt tuleks drooni tehnilist lennukaugust hinnata koos lahingmoonaga, oleks Kolmanda

isiku 1 pakkumuse tagasilükkamine sellisel alusel vastuolus RHS § 3 p-is 2 sätestatud võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega.

8 (14)

7.1.2. Kolmanda isiku 1 pakkumuses esitatud dokumendis „Pakkumine“ on toodud pakutud

droonide spetsifikatsioonid, millest nähtub muuhulgas, et kõik pakutud droonid omavad

vähemalt 2,5kg kandevõimet ning on võimelised lendama vähemalt 15 km kaugusele. Lisaks

on MÕS3 droon varustatud lisamooduliga, mis võimaldab sihtmärgi lukustamist vähemalt

300 m kauguselt.

7.1.3. Kolmanda isiku 1 pakutud droonid täidavad tingimuse, mille kohaselt peab olema kogu

15 km pikkuse lennu vältel võimalik jälgida sihtmärgi tabamist juhtimissüsteemi ekraanilt ja

FPV-prillidest. See on tootja andmetel standardne funktsionaalsus, mida kinnitavad ka tootja

spetsifikatsioonid. Pakutavad 10-tollised droonid on tegelikkuses lennuvõimelised isegi kuni

25 km kaugusele. Lisaks on sihtmärgi lukustamise funktsioon (nt 300 m kauguselt) olnud

testimisel ja kasutusel Ukrainas.

7.2. Hankija kontrollis Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavust.

7.2.1. RHAD ei sätesta Hankijale nõudeid pakkumuste vastavuse kontrollimise viisi ega

dokumenteerimise osas. Tegemist on üksnes pakkumuse esitamise korraldust käsitleva sättega,

mis kehtestab reeglid pakkujatele seoses näidise esitamise ja testpäeval osalemisega.

Alusdokumendi p 10.1 käsitleb testimise korralduslikku külge ning rõhutab, millele Hankija

kontrolli käigus tähelepanu pöörab. See ei kehtesta Hankijale kohustust fikseerida testimise

tulemusi kindlas vormis või viisil, vaid annab Hankijale kaalutlusruumi testimise läbiviimisel,

arvestades ka hankemenetluse otstarbekust ja paindlikkust.

7.2.2. Hankija korraldas Kolmanda isiku 1 pakutud toodete näidiste kontrollimiseks testpäeva,

mille käigus kontrolliti pakutud droonide vastavust TK-s esitatud nõuetele. Kuna Hankija oli

Kolmanda isiku 1 droone juba varasemalt kasutanud (sh õppuste ja treeningute käigus), oli tal

ka sisuline teadmine nende tegelikust võimekusest. Hankija ei tuvastanud testpäeval, et

Kolmanda isiku 1 kinnitus droonide vastavuse kohta TK-le või tootja spetsifikatsioon oleks

osutunud ebaõigeks või et Kolmanda isiku 1 pakkumuses oleks esinenud sisulisi või

mittesisulisi kõrvalekaldeid TK-st. Kuigi testpäeva protokoll ei sisalda tehnilisi üksikasju, ei

tee see kontrolli ennast ebaõigeks.

7.2.3. Kolmas isik 1 on seisukohal, et Hankijal ei olnud kohustust dokumenteerida või isegi

kontrollida iga tingimuse täidetust eraldi, sest vastavus oli objektiivselt kontrollitav ka muude

dokumentide ning Hankija kogemuse põhjal. Arvestades, et RHAD ei näe ette konkreetset

testmetoodikat või kontrollvormi, ei ole Kolmanda isiku 1 hinnangul põhjendatud nõuda

Hankijalt vastuseid Vaidlustaja esitatud küsimustele.

7.3. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et Kolmanda isiku 1 droonid

tegelikult ei vasta TK-le.

7.4. Kolmas isik esitas 30.05.2025 täiendava seisukoha.

7.4.1 Vaidlustaja eksib väites, et RHAD-ist tuleneb Hankija kohustus testida pakutavaid droone

viisil, kus igat vastavustingimust testitakse eraldi. On tavapärane, et Hankija soovib pakutavat

toodet ka ise kontrollida, kuid RHAD ei nõua Hankijalt testide läbiviimist. RHAD p-i 10.1

kohaselt demonstreeritakse vastavust TK-s nõutule. Hankijal on kaalutlusruum otsustamaks,

millisel moel ta pakutava toote vastavuses veendub.

7.4.2. Kolmanda isiku 1 pakutavad droonid vastavad RHAD-ile isegi juhul, kui tõlgendada TK

tingimusi nii nagu Vaidlustaja seda teeb. Vaidlustaja järeldus, et Kolmanda isiku 1 droonidel

puudub TK-s nõutud lennukaugus koos lahingmoonaga, ei vasta tõele – pakutavad droonid

9 (14)

suudavad lennata oluliselt kaugemale kui 15 km ja on samal ajal võimelised kandma

laskemoona. Tegelikkuses suudab enamus 10 tolliseid droone viia laengu 15 km kaugusele. See

nähtub ka Vaidlustaja viidatud küsimusest riigihangete registris: Standardse 6S3P aku

kasutamisel, mille mahtuvus on 12 000–15 000 mAh, suudab standardne 10-tolline droon koos

lisakoormusega kindlasti läbida 15 kilomeetrit, sõltumata operaatori oskustest ja

ilmastikutingimustest. 20 kilomeetri läbimine on tõepoolest võimalik, kuid ainult

kvalifitseeritud operaatori juhtimisel ning madala tuule ja mõõduka õhutemperatuuri

tingimustes. Niisiis ei ole tegelikult kahtlust, et 10 tollised droonid omavad enamus sellist

võimekust. Vaidlustaja vastupidine väide ei ole tõsiseltvõetav.

7.4.3. Vaidlustaja tõlgendus TK tingimustele on ebaõige. Vaidlustaja väidab eksitavalt, nagu

seisneks õiguslik küsimus selles, kas TK nõudeid tuleb tõlgendada kumulatiivselt või mitte.

Hinnang, et lennukaugust operaatorist mitte vähem kui 15 km ja sihtmärgi tabamise jälgimine

operaatori juhtmooduli ekraanilt tuleks mõõta koos laskemoonale kehtestatud kaalunõudega,

on ebaõige ega tulene TK-st ega ostetavate droonide olemusest. Lennukauguse

miinimumtingimuse nõue ei muutu mõttetuks, kui droon ei kanna samaaegselt laskemoona.

Droonide kasutusotstarve ja olukorrad on väga erinevad ning ka Kaitseliidu droonid ei kanna

ega peagi alati kandma lahingumoona. Vaidlustaja näited on hüpoteetilised ja ebarealistlikud.

7.4.4. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et TK-s ei nõutud teadlikult, et 15 km

lennukauguse nõuet tuleb arvestada koos laskemoonaga. Vaidlustaja on selle tingimuse ise välja

mõelnud.

7.4.5. Kui Vaidlustaja soovis, et Hankija oleks sellise kumulatiivse nõude kehtestanud, oleks tal

tulnud seda nõuda ja põhjendada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Tagantjärele tingimuste

uutmoodi tõlgendamine ei ole põhjendatud. Vaidlustajal ei ole õigust dikteerida, millistele

tingimustele peab Hankija hangitav toode vastama.

7.4.6. Vaidlustaja väidab, et üks hankemenetluses esitatud pakkuja küsimus (mitte Hankija

vastus) viitavat sellele, et 15 km lennukauguse nõuet tuleks tõlgendada koos 2500g raskuse

laskemoonaga. Selline järeldus on meelevaldne. Esiteks ei käsitle nimetatud küsimus

laskemoona vaid räägib lisakoormusest. Lisakoormus võib hõlmata väga erinevaid seadmeid ja

objekte – näiteks raadioside kordajat, sensorit, kaamerat, sidesignaali analüsaatorit või ka

kergeid granaate. Teiseks – küsimuses esitatud tehniline selgitus näitab selgelt, et standardne

10-tolline droon suudab koos lisakoormusega läbida vähemalt 15 kilomeetrit sõltumata

operaatori oskustest ja ilmastikutingimustest.

Vaidlustaja järeldus justkui lennukauguse muutmine esialgselt 20-lt km-lt 15 km-le näitab, et

Hankija mõistis tegelikult, et lennukauguse nõue ei ole kehtestatud droonile vaid see on

kehtestatud droonile koos laskemoonaga, on ebaõige. Lennukauguse nõude vähendamise

põhjused ei olnud seotud droonile lisatava raskusega.

7.4.7. Vaidlustaja väidab ebaõigesti, et Kolmanda isiku 1 pakkumus ei vasta ka TK ptk 1b

MÕS3 alapunktile 1, mille järgi peab droon olema varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise

mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse lukustada droon soomustransportööri suurusele

sihtmärgile vähemalt 300m kauguselt, misjärel juhib moodul drooni koos moonaga

autonoomselt sihtmärgi pihta. Kolmas isik 1 on Hankijale tõendanud, et tema pakutavad

droonid vastavad sellele nõudele. Lisaks testpäevale tõendavad pakkuja kinnitused, tootja

(mitte Kolmanda isiku 1) dokumentatsioon ja Hankija varasem kogemus, et toode on vastav.

Kolmas isik 1 ei ole ise pakutavate seadmete tootja vaid müüb Eesti tootja Quadix UAS droone.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

10 (14)

8. Kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamise otsused on vaidlustatud

kokkuvõtlikult kahel põhjusel:

- Kolmandate isikute pakkumused ei vasta TK ptk 1b (alapunktid 1 ja 5) ja ptk 1c (MÕS3

alapunkt 1) tingimustele, sh peaksid TK ptk 1b alapunktid 1 ja 5 olema täidetud kumulatiivselt;

- Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavust sisuliselt (seadmeid

reaalselt testides). Kolmandate isikute 2-5 pakutud droone pole üldse testitud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna vaidlustuse saab esitada üksnes enda subjektiivsete

õiguste kaitseks ja vaidlustusmenetluses on üldreeglina kaitstav vaid Vaidlustaja õigus jõuda

hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga, siis olukorras, kus Vaidlustaja pakkumus on hindamise

kriteeriumi, milleks on madalam hind, kohaselt alles kuues, oleks Vaidlustajal põhimõtteline

võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni üksnes juhul, kui kõikide Kolmandate isikute

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsused on õigusvastased. Seega vaidlustuskomisjon

alustab asja sisulist lahendamist Kolmanda isiku 1 pakkumuse kohta tehtud vastavaks

tunnistamise otsusest, kuna juhul, kui Kolmanda isiku 1 pakkumus on õigesti vastavaks

tunnistatud, puudub vaidlustuskomisjonil vajadus analüüsida Kolmandate isikute 2-5

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuste õiguspärasust, kuna Vaidlustajat takistab

hankelepingu sõlmimiseni jõudmast juba Kolmas isik 1, kellega Hankija peaks sõlmima

hankelepingu.

8.1. Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavus TK ptk 1b alapunktidele 1 ja 5 ja ptk 1c MÕS3

alapunktile 1.

8.1.1. Vaidlustaja väidab, et 2500 g lasti toimetamine MÕS-iga 15 km kaugusele on tehniliselt

keeruline ning ükski Vaidlustaja konkurent ei ole suutnud seda saavutada. Seega Vaidlustaja ei

väida, et Kolmanda isik 1 pakutav drooni lennukaugus operaatorist ei ole (ühelgi juhul) 15 km,

samuti ei väida Vaidlustaja, et Kolmanda isiku 1 pakutav drooni kandevõime lahingumoona

süsteemile oleks väiksem kui 2500g, kuid Vaidlustaja väidab, et neid tingimusi tuleb tõlgendada

kumulatiivselt ja sellisel juhul Kolmanda isiku 1 pakkumuse TK-le ei vasta.

8.1.2. 19.12.2019 otsuse nr 3-19-1464 p-is 16 on Riigikohus märkinud: [---] Kui seadus ei

sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate

asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. [---] Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust

sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on

õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral

pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3,

§ 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2).

Alusdokumendi p 11.1.4 kohustab pakkujat pakkumuses esitama: vabas vormis pakutava kauba

kirjeldused ning andmed kauba tehniliste omaduste ja maksumuse kohta.

Kolmas isik 1 on pakkumuses esitatud dokumendis Pakkumine kõik read.pdf kinnitanud samas

punktis, et lennukaugus tarnija akuga 15km ning lennukiirus vähemalt 80 km/h koos 2,5kg

lastiga, millest vaidlustuskomisjoni arvates võib aru saada, et Kolmas isik 1 on kinnitanud

pakkumuses MÕS-i lennukaugust mh 15 km koos 2,5kg lastiga. Seda on Kolmas isik 1

kinnitanud ka vaidlustusmenetluses, et Kolmanda isiku 1 pakkumus vastab ka Vaidlustaja

tõlgendusele TK-st. Kolmanda isiku 1 pakutava drooni tootelehelt nähtub lennuulatus 15+ km

ja kandevõime, mis vastab TK-s nõutule.

Seega asja lahendamiseks ei ole tegelikult tarvis kontrollida, milline oli TK tingimuste eesmärk

(kumulatiivne või mitte), kuna Kolmanda isiku 1 pakkumusest nähtuvalt on vastavus sellele

RHAD-i nõuete kohaselt tõendatud mõlemal juhul. Küll aga peab vaidlustuskomisjon

vajalikuks märkida, et mööndes erinevate tõlgenduste võimalikkust, ei saa pidada mõistlikuks

TK tõlgendust, mis muudaks Vaidlustustaja hinnangul suurema osa pakkujate pakkumused

RHAD-ile mittevastavaks.

8.1.3. TK ptk 1c MÕS3 alapunkti 1 nõudele mittevastavust põhjendab Vaidlustaja jälle

11 (14)

asjaoluga, et Vaidlustajale teadaolevalt ei ole varasemalt Hankija korraldatud

testidel/harjutustel suutnud ükski teine MÕS-i tootja nimetatud võimekust demonstreerida.

Vaidlustaja väitel eeldab võimekuse saavutamine digitaalset kaamerat 1920x1080 (Full HD)

resolutsiooniga. Ei saa olla vaidlust, et nõuet digitaalsele kaamerale 1920x1080 (Full HD)

resolutsiooniga TK-s esitatud ei ole.

Kolmas isik 1 on vastavalt Alusdokumendi p-ile 11.1.4 esitanud pakkumuses mh kirjelduse

MÕS3 osas, mille p-id 1-3 võimaldasid Hankijal kontrollida vastavust vaidlusalusele TK

tingimusele, sh on vaidlustuskomisjonile Kolmanda isiku 1 esitatud tootelehelt nähtav, et

pakutava drooni võime sihtmärgile lukustada on oluliselt pikem kui TK-s nõutud.

8.1.4. Vaidlustaja väidab, et Kolmas isik 1 on ise pakutavate seadmete tootja, mistõttu

Kolmanda isiku 1 poolt pakkumuses esitatud dokumentatsioonil puudub tõendiväärtus, kuna

Kolmas isik 1 on ise selle dokumendi koostanud. Kolmas isik 1 väidab, ja vaidlustuskomisjon

on selle üle kontrollinud, et Kolmas isik 1 ei ole pakutavate droonide tootja, mistõttu juhul, kui

Vaidlustaja vaidlustuses väljendatud kahtlused droonid tehnilistest andmetest, mis on talle

teada, tuginevad valedel droonidel, ei ole Vaidlustaja avaldanud isegi põhjendatud kahtlust,

rääkimata mis tahes tõendite esitamisest, et Kolmanda isiku 1 poolt Riigihankes pakutavad

droonid TK-le ei vastaks.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmas isik 1 on tõendanud

oma pakkumuse vastavust TK-le RHAD-is kehtestatud viisil ja puudub põhjendatud alus

kahtluseks, et Kolmanda isiku 1 pakkumus Vaidlustaja nimetatud TK tingimusele ei vastaks.

8.2. Näidiste testimine

8.2.1. RHS § 101 lg 1 p-i 11 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase

pädevuse kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks hankelepingu esemeks olevate

asjade näidiseid. Nimetatud tingimuse eesmärk on tõendada pakkuja tehnilist

võimekust/suutlikkust nõutavaid asju tarnida. Vaidlustuskomisjoni arvates ei keela RHS

Hankijal põhimõtteliselt nõuda pakkumuses näidist ka pakkumuse (pakutavate asjade)

vastavuse kontrollimiseks RHAD-is esitatud tingimustele selliselt, et hankija saaks näidiste

kaudu teostada ka sisulist kontrolli pakkumuse vastavuse üle RHAD-ile, kuid Riigihankes on

Hankija Alusdokumendi p-is 10.1 selgelt öelnud, et näidiste esitamist ühes pakkumuse

esitamisega ei nõuta.

8.2.2. RHS § 52 lg 3 kohaselt: Hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud

pakkumused, kontrollib kõigi pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule ja

kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi RHS-i 2. peatükis sätestatud korras.

Pöördmenetluse kasutamisel võib hankija kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi

käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise

ja kvalifikatsiooni kontrollimist [---] (RHS § 52 lg 3).

RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija peab kontrollima esitatud/avatud pakkumuste vastavust

RHAD-is esitatud tingimustele. Seega kokkuvõtlikult kohustab RHS Hankijat kontrollima

pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumuse vastavust RHAD-ile, sh TK-le, ja juhul,

kui näidise esitamist ühes pakkumusega ei nõuta, tekib küsimus, kuidas üldse tuleks

hankemenetluses käsitleda asja näidist, mida pakkumuse esitamise tähtpäevaks pakkumuses ei

esitata, ja milliseid otsuseid saab Hankija vastu võtta seonduvalt näidisega, mida pakkumuses

ei esitata. Hankija ei ole RHAD-is ette näinud pakkumuse vastavuse kontrollimiseks

erireegleid.

8.2.3. Vaidlustuskomisjon möönab, et pakkujal on Alusdokumendi p-ist 10.1 nähtuvalt

12 (14)

põhimõtteline kohustus ilmuda Hankija kutsel drooniga testpäevale, kuid on märkimisväärne,

et Alusdokumendis (või RHAD-is) puudub isegi märge, et testpäeval peab pakkuja esindaja

demonstreerima just enda poolt Riigihankes pakutavat drooni. Mõistlik on siiski tõlgendus, et

pakkuja peab demonstreerima Hankijale Riigihankes pakutavat drooni, kuid see ei muuda fakti,

et RHAD-is puuduvad igasugused juhised selleks, milliseid tagajärgi saab kaasa tuua

demonstreeritava drooni, mille esitamist ei nõutud pakkumuses, tehnilise võimekuse võimalik

erinevus pakkumuses esitatud andmetest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole

näinud RHAD-is ette, et näidise omadused prevaleerivad pakkumuses drooni kohta esitatud

tehniliste andmete/dokumentide ees (puudub isegi sõnaselge märge, et näidise alusel

kontrollitakse pakkumuse vastavust RHAD-ile pakkumuse vastavaks tunnistamiseks) või et

pakkumus võidakse lükata tagasi ka juhul, kui drooni näidis testpäeval TK-le vastavuse

demonstratsioonil „põrub“.

8.2.4. Vaidlustusest arusaadavalt ei ole Vaidlustaja arvates vahet, kas näidis esitatakse

pakkumuses või tuleb pakkuja drooniga Hankija poolt korraldatavale testpäevale – Hankija

peab kontrollima näidise vastavust kõikidele TK tingimustele ja lükkama pakkumuse tagasi,

kui näidis TK-le ei vasta. Vaidlustuskomisjon asus juba eespool seisukohale, et Vaidlustaja

väidetud mittevastust TK-le Kolmanda isiku 1 pakkumuses ei ole. Samas väidab Vaidlustaja, et

Hankija ei ole teostanud näidise kaudu Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavuse sisulist

kontrolli. Vaidlustuskomisjon saab vaidlustusest aru selliselt, et sõltumata Kolmanda isiku 1

pakkumuse vastavusest RHAD-ile tuleb tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

tunnistada kehtetuks ka ainuüksi põhjusel, et näidist pole nõuetekohaselt testitud.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

8.2.4.1. Vaidlustaja ei väida, et testimist (testpäeva) poleks Kolmanda isiku 1 drooni osas üldse

läbi viidud, vaid väidab, et Hankija 12.05.2025 vastusest seoses testpäeva läbiviimisega ei

nähtu, et testpäeval oleks Hankija kontrollinud droonide vastavust TK-le.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Alusdokumendis on testpäeva ja droonide

demonstreerimise kohta vaid üks punkt (Alusdokumendi p 10.1), siis ei ole Hankija RHAD-is

mingil moel reguleerinud seda, kuidas ta testpäeval droonide demonstratsiooni

jäädvustab/protokollib ja asjaolu, et Hankija ei ole seda teinud Vaidlustaja poolt soovitud viisil,

sisus ja mahus, sh ei ole üksikasjalikult vastanud vaidlustuses esitatud küsimustele testimise

läbiviimise kohta, ei tähenda seda, et pakkumuse vastavuse sisuline kontroll oleks tulnud läbi

viia/jäädvustada kuidagi teistmoodi ja ainuüksi kontrolli (puudulik) teostamine peaks kaasa

tooma Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise.

Hankija koostatud MEMO-s on korduvalt nimetatud, et „lahendus on sobilik“, „lahenduse

tehniline teostus on sobilik“, „vahend on sobilik“, „vastab nõuetele“. Hinnangud sobilikkusele

on antud MEMO p-ides 1-8, mis on seostavad TK p-iga MAAJAAM, SIDE REPIITER, MÕS1,

MÕS2, MÕS3, MÕS AKUM, INERT ÕPPEMOON, ja on vaidlustuskomisjoni arvates piisavad

tõendamaks seda, et testpäev on toimunud, droonide demonstratsioon on läbi viidud ja Hankija

on demonstreeritud omadusi droonil pidanud Riigihankes sobivaks.

8.2.4.2. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses püüdnudki tõendada, et testimise tulemus oleks pidanud

olema kuidagi teistsugune ja Kolmanda isiku 1 pakkumuses esitatud andmed droonide kohta

on valed ja Kolmanda isiku 1 pakkumus tegelikult TK-le ei vasta. Vaidlustaja väide, et talle

teadaolevalt ei ole varasemalt Hankija poolt korraldatud testidel/harjutustel suutnud ükski teine

MÕS-i tootja TK-s MÕS3-le alapunktis 1 esitatud võimekust demonstreerida ei ole veenvam

põhjendus kui Kolmanda isiku 1 poolt lisaks pakkumuses esitatud kirjeldusele väidetu, et see

funktsionaalsus on tema poolt pakutavatel droonidel Ukrainas testitud ja kasutusel.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sedavõrd lakoonilise näidise demonstreerimise (isegi

mitte testimise ) punkti juures Alusdokumendis saaks pakkumuse tagasilükkamise otsuse kaasa

tuua vaid Vaidlustaja esitatud veenvad tõendid selle kohta, et Kolmanda isiku 1 pakkumus TK-

le ei vasta ja sellistele tingimustele vastavaid droone, mille kohta esitati pakkumuste esitamise

13 (14)

tähtpäevaks tehniline pakkumus, Kolmas isik 1 pakkuda ei saanud. Selliseid tõendeid

Vaidlustaja esitanud ei ole. Vaidlustuskomisjon rõhutab veel kord, et kuna vaidlustus põhineb

Vaidlustaja kahtlustel, et Kolmas isik 1 pakub enda toodetud troone, mis TK-le ei vasta, siis

olukorras, kus Kolmas isik 1 ei ole ise pakutavate droonide tootja, ei ole ka õiged Vaidlustaja

väljendatud kahtlused Kolmanda isiku 1 pakutavate droonide tehnilistest andmetest (nende

mittevastavusest TK-le). Seega vaidlustusmenetluses avaldatud Vaidlustaja kahtlus, et

Kolmanda isiku 1 pakutavad droonid TK-le ei vasta ja Hankija pole seda sisuliselt kontrollinud,

ei ole kuidagi tõendatud, isegi kahtluse tekkimine pole nendel asjaoludel usutav.

8.2.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu põhimõtteliselt sellega, et pakkumuses esitamata näidisega

seotud tegevusi ja võimalikke demonstratsiooni tulemusi saaks või tuleks Riigihankes

pakkumuse vastavuse kontrollimisel eelistada RHAD-is nõutud ja pakkumuses esitatud

andmetele ja dokumentidele, kui näidisega seotud regulatsioon RHAD-is piirdub vaid

Alusdokumendi p-iga 10.1. RHS § 114 lg 1 kohustab Hankijat kontrollima pakkumuse

vastavust RHAD-ile ja tagasi lükatakse pakkumus, mis sellele ei vasta. Kui näidise esitamist

pakkumuses ei nõuta, ei muutu näidis ka pakkumuse selliseks osaks, millel esinevate võimalike

puuduste kaudu tekiks Hankijal õigus/kohustus pakkumus tagasi lükata.

Vaidlustuskomisjon kordab, et vastavaks tuleb tunnistada pakkumus, mis on esitatud

pakkumuste esitamise tähtpäevaks ja mis vastab riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele ning RHS-is (aga ka RHAD-is) puudub igasugune regulatsioon selleks, milliseid

otsuseid kavatseb Hankija võtta vastu pärast droonide demonstratsiooni. Alusdokumendi p 10.1

teeb pakkujale ülesandeks demonstreerida drooni vastavust TK-le, kuid sellega ei

korrespondeeru RHAD-is Hankija kohustust kontrollida demonstratsiooni tulemuste alusel

pakkumuse vastavust TK-le RHS § 114 kohaselt. Kui Hankija soovib näidise alusel kontrollida

pakkumuse vastavust (mitte pakkuja kvalifikatsiooni), siis peab ta selle RHAD-is selgelt ette

nägema, kuid antud juhul see nii ei ole.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija tegevus on olnud kooskõlas Alusdokumendi p-

iga 10.1 – testpäev korraldati ja Kolmas isik 1 viis demonstratsiooni läbi. Droonide sobivust on

Hankija MEMO-s möönnud ja Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses

kinnitanud: Pakutav seade läbis edukalt alusdokumentides sätestatud tehnilise katsetuse.

8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku 1

pakkumus vastab RHAD-ile ja on RHS § 114 lg 1 alusel õigesti vastavaks tunnistatud.

Arvestades asjaolu, et Kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on

õiguspärane ja selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub, ei oma asja lahendamisel tähtsust,

kas Kolmandate isikute 2-5 pakkumused on Riigihankes õigesti vastavaks tunnistatud (vt ka

p 8). Kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende

suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198,

p 26).

9. Kolmanda isiku 1 pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud põhjusel, et

Kolmanda isiku 1 pakkumus on õigusvastaselt vastavaks tunnistatud. Kuna vaidlustuskomisjon

sellist Vaidlustaja seisukohta ei jaga ja peab Hankija otsust Kolmanda isiku 1 pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks õiguspäraseks, puudub alus ka Kolmanda isiku 1 pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

10.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

10.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

14 (14)

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik esitas tähtaegselt taotlused

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2531,25 eurot (käibemaksuta) 11

tunni ja 15 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 205 eurot. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on kulud täies ulatuses vajalikud ja

põhjendatud ja tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

10.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk