Selgitustaotlus seoses kindlustustegevuse seaduse tõlgendamisega

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Marika Mugur Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller

Pr Siiri Tõniste Pr Kertu Fedotov Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

12.06.2025

EDASTATUD E-POSTIGA [email protected]

[email protected]

SELGITUSTAOTLUS

seoses kindlustustegevuse seaduse tõlgendamisega

Palun käesolevaga Rahandusministeeriumi seisukohta seoses grupikindlustuse õigusliku

regulatsiooni ja turupraktikaga Eestis.

Grupikindlustuse puhul sõlmib kindlustusvõtja kindlustusandjaga grupikindlustuse lepingu ning

pakub seejärel enda klientidele koos oma põhitoote või -teenusega ka võimalust tasu eest

vabatahtlikult liituda grupikindlustusega, mille aluseks on kindlustusvõtja poolt kindlustus-

andjaga sõlmitud kindlustusleping.

Eesti õiguses ei ole grupikindlustus eraldi reguleeritud ning selged suunised turuosalistele

puuduvad. Euroopa Kohus on 2022.a grupikindlustuse osas (kohtuasjades nr C-633/20 ja C-

263/22) enda seisukohti väljendanud ning näiteks Leedus on 2023.a ka vastavad põhimõtted

seadusesse kirjutatud. Hoolsuskohustuse igakülgseks täitmiseks pöördun seetõttu Teie poole

käesoleva selgitustaotlusega.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §

2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet,

mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; või

2) taotleb õigusalase selgituse andmist adressaadi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende

eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja

õigusloome tegevuse kohta. Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse kindlus-

lepinguid puudutavate normide kohta selgituste andmine kuulub Rahandusministeeriumi

pädevusse.

Kuigi grupikindlustust ei ole Eesti õiguses eraldiseisvalt reguleeritud, siis Euroopa Kohus ei

ole grupikindlustuses kui sellises (st ennekõike just selles, et kindlustusvõtja ja

kindlustusvahendaja on samas isikus) olemuslikku probleemi näinud. Vastupidi, kohus on

sellist isikute kattuvust sisuliselt aktsepteerinud. Euroopa Kohus on lahendis C-633/20 (p 46)

selgesõnaliselt märkinud: Samamoodi nagu kindlustustoodete turustajaks olemine ei ole

direktiivi 2016/97 artikli 2 lõike 1 punkti 8 kohaselt kindlustusandjaks olemisega vastuolus, ei

ole kindlustusvahendaja ja seega ka kindlustustoodete turustajaks olemine kindlustus-

võtjaks olemisega vastuolus.

NOVE - 2/4 -

Euroopa Kohtu hinnangul hõlmab kindlustusvahendaja ja kindlustuse turustaja mõiste ka

isikuid, kes pakuvad enda klientidele (neilt saadava tasu eest) vabatahtlikku võimalust liituda

(enda poolt kindlustusandjaga sõlmitud) grupikindlustuse poliisiga.

Euroopa kohus on lahendis C-633/20 (p 49) muuhulgas viidanud direktiivi 2016/97

põhjenduste punktile 16, mille kohaselt tarbijale on kasulik, kui kindlustustooteid turustatakse

eri kanalite ja vahendajate kaudu, kes teevad kindlustusandjatega koostööd eri vormis,

tingimusel, et neil on kohustus kohaldada samaväärseid tarbijakaitse nõudeid. Seega

küsimuse raskuspunkt ei ole mitte selles, kes võib olla kindlustuse turustaja, vaid see, milliseid

nõudeid ta täitma ja järgima peab.

Direktiivi vahetegu kindlustusvahendaja (direktiivi art 2 lg 1 p 3) ja kindlustuse turustaja

(direktiivi art 2 lg 1 p 8) vahel küll ennekõike teenib tarbijate kaitse huve (tagades vahendust

puudutavate normide võimalikult laia kohaldamisala), kuid teisalt kinnitab, et kindlustustooted

võiks jõuda klientideni ka väljaspool klassikalisi vahendajaid ehk võimalikult mugavalt ja

laiaulatuslikult eri kanaleid pidi.

Grupikindlustus on kindlustusvõtja huvides. Toode jõuab lõppkliendini mugavamalt – klient ei

pea eraldi kindlustust otsima, vaid saab koos põhiteenuse või -tootega osta kaasa just selle

teenuse või toote jaoks välja töötatud kindlustuskaitse. Teisalt, otsesema (ja põhiteenuse või

tootega seotud turustuskanali tõttu) on administreerimiskulu väiksem ja kindlustus seetõttu

soodsam.

Euroopa kohus on ülal viidatud lahendis (p 39) ka rõhutanud, et lisaks sätte sõnastusele tuleb

vaadata selle konteksti ja eesmärki, mida õigusaktiga taotletakse. Direktiivi 2016/97 (nagu ka

2002/92) eesmärgiks on eelkõige tagada kõigi kindlustusvahendajate võrdne kohtlemine ning

parandada tarbijakaitset kindlustuse valdkonnas (otsuse p 52). Euroopa Kohtu hinnangul

(otsuse p 53) soodustab nende kahe eesmärgi saavutamist see, et grupikindlustuse mudeli

alusel tegutsevad isikud kuuluks direktiivi kohaldamisalasse. Ehk teisisõnu kindlustuse

turustamise direktiivi eesmärk ei ole turustamiskanaleid kitsendada, vaid allutada turustajad

reeglitele, mis tagavad klientidele piisava kaitse.

Seega Euroopa Kohtu suunis näib olevat mitte uute ärimudelite keelamine, vaid kõigi

turustajate allutamine nõuetele, mis tagavad klientide piisava kaitse.

Grupikindlustusega seotu ei ole Eesti õiguses selgesõnaliselt reguleeritud. Samas meie

hinnangul ei ole grupikindlustus ka ühegi õigusnormiga vastuolus ega keelatud.

VÕS § 422 lg 1: Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi

toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud

rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustus-

andjale kindlustusmakseid. Seega kindlustusvõtja on olemuslikult isik, kes on kindlustus-

lepingu pooleks ja kellel on kindlustusmakse tasumise kohustus. VÕS § 424 lg 1: Kindlustatud

isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud

NOVE - 3/4 -

kindlustusriski on kindlustatud. Seega kindlustuslepinguga võib olla kindlustatud laiem isikute

ring. Sama kinnitab ka kolmanda isikuga seotud kindlustusiski kindlustamise regulatsioon

(VÕS § 463).

KindlTS § 174 lg 2: Kindlustusagent on isik, kes tegeleb tasu eest agendilepingu alusel

kindlustuse turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides või sõlmib

kindlustuslepinguid nende nimel ja arvel. KindlTS § 5 lg 1 esimene lause: Kindlustuse

turustamine on kindlustuslepingutega seotud nõustamine ja kindlustuslepingute soovitamine,

ettevalmistamine, sõlmimine ning nende haldamisel ja täitmisel abistamine. VÕS § 670 lg 1:

Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides

iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima.

Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. KindlTS § 174 lg 2¹ kohaselt on

kindlustusagendi poolt saadav tasu kas agenditasu või muu majanduslik kasu, sealhulgas muu

rahaline või mitterahaline hüve, mida vahendaja saab või mida talle pakutakse seoses

kindlustuse turustamisega.

Ei võlaõigusseadusest ega kindlustustegevuse seadusest ei tulene, et kindlustusvõtja

ei tohi samaaegselt tegutseda kindlustusagendina ega ka keeldu, et kindlustusagent ei

või sõlmida kindlustusandjaga kindlustuslepingut. Meie hinnangul on ülal viidatud norme

võimalik tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu ülal toodud suunistega, et kindlustustoodete

turustajaks olemine ei ole vastuolus kindlustusvõtjaks olemisega.

KindlTS § 175 reguleerib eraldi olukorda, mil kindlustuse turustamine ei ole kindlustusagendi

peamine tegevusala, vaid kindlustusleping sõlmitakse kindlustusagendi pakutava kauba või

tema osutatava teenusega kaasnevate riskide kindlustamiseks ning see katab selle kauba

rikke, kahjustumise või kadumise riski või reisiteenuse korral pagasi kahjustumise või

kadumise riski või reisiteenusega seotud muid riske. Ristmüük kui selline on nii Eesti õiguse

kui ka direktiivi 2016/97 alusel aktsepteeritud ja eraldi reguleeritud. Seda aga, millises

õiguslikus vormis täpselt see toimuma peab, õigusaktid ette ei kirjuta. Seniks, kuni täidetud on

ristmüüki ja kindlustuse turustamist puudutavad reeglid, on asjaosalised vabad enda

õigussuhteid kujundama. KindlTS § 175 ei välista, et kõrvaltegevusena kindlustuse vahendaja

ei võiks seda teha grupikindlustuse vormis.

KindlTS § 198 lg 2 p 13 sätestab kindlustusagendi kohustuse teavitada klienti muuhulgas

huvide konflikti olukorrast, sh võimaliku huvide konflikti laadist ja konflikti allikast. Seletuskirjas

on märgitud: Üheks oluliseks ja klienti mõjutavaks huvide konflikti tekkimise allikaks võib

pidada kindlustusagendi tasustamise aluseid, mistõttu kohustab eelnõu kindlustusagenti

vahendustasu ja selle kujunemise alused avaldama. Seega ei ole huvide konflikti olukorra

tekkimine kindlustuse turustamisel täielikult välistatud ega ka täielikult keelatud. Järelikult ei

saa ka huvide konflikti oht olla argument, miks grupikindlustust keelata, kuivõrd selle riski

maanduseks on seadus ette näinud kliendi teavitamise kohustuse.

Eelneva põhjal leiame, et otseseid takistusi grupikindlustuse pakkumiseks Eestis ei ole.

Kuivõrd aga sõnaselge grupikindlustuse regulatsioon Eestis puudub, palun käesolevaga Teie

seisukohta alljärgnevas:

1. Kas grupikindlustus on kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse kohaselt

Eestis lubatud?

NOVE - 4/4 -

2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis palun viidake, milline õigusnorm (1)

grupikindlustust keelab ja/või (2) keelab kindlustusvõtjal olla samal ajal

kindlustusvahendaja ja/või kindlustuse turustaja.

3. Kas grupikindlustuse kindlustusvõtja tuleb registreerida agendina KindlTS § 175 alusel

(arvestades mh selles normis sisalduvaid erandeid ja kitsendusi)?

4. Kas mõnest õigusnormist tuleneb eritingimusi või -piiranguid, millega peab

kindlustusandja ja/või grupikindlustuse kindlustusvõtja grupikindlustuse puhul

arvestama?

5. Kas grupikindlustusega seoses on plaanis õigusaktide muudatusi? Kas on plaanis

grupikindlustusega seotut seaduse tasandil reguleerida (nt sarnaselt Leeduga)?

Kui Teil on seoses ülaltooduga küsimusi või täpsustusi, siis palun võtke ühendust

allakirjutanuga.

Lugupidamisega

Marika Mugur

vandeadvokaat

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Marika Mugur Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller

Pr Siiri Tõniste Pr Kertu Fedotov Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

12.06.2025

EDASTATUD E-POSTIGA [email protected]

[email protected]

SELGITUSTAOTLUS

seoses kindlustustegevuse seaduse tõlgendamisega

Palun käesolevaga Rahandusministeeriumi seisukohta seoses grupikindlustuse õigusliku

regulatsiooni ja turupraktikaga Eestis.

Grupikindlustuse puhul sõlmib kindlustusvõtja kindlustusandjaga grupikindlustuse lepingu ning

pakub seejärel enda klientidele koos oma põhitoote või -teenusega ka võimalust tasu eest

vabatahtlikult liituda grupikindlustusega, mille aluseks on kindlustusvõtja poolt kindlustus-

andjaga sõlmitud kindlustusleping.

Eesti õiguses ei ole grupikindlustus eraldi reguleeritud ning selged suunised turuosalistele

puuduvad. Euroopa Kohus on 2022.a grupikindlustuse osas (kohtuasjades nr C-633/20 ja C-

263/22) enda seisukohti väljendanud ning näiteks Leedus on 2023.a ka vastavad põhimõtted

seadusesse kirjutatud. Hoolsuskohustuse igakülgseks täitmiseks pöördun seetõttu Teie poole

käesoleva selgitustaotlusega.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §

2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet,

mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; või

2) taotleb õigusalase selgituse andmist adressaadi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende

eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja

õigusloome tegevuse kohta. Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse kindlus-

lepinguid puudutavate normide kohta selgituste andmine kuulub Rahandusministeeriumi

pädevusse.

Kuigi grupikindlustust ei ole Eesti õiguses eraldiseisvalt reguleeritud, siis Euroopa Kohus ei

ole grupikindlustuses kui sellises (st ennekõike just selles, et kindlustusvõtja ja

kindlustusvahendaja on samas isikus) olemuslikku probleemi näinud. Vastupidi, kohus on

sellist isikute kattuvust sisuliselt aktsepteerinud. Euroopa Kohus on lahendis C-633/20 (p 46)

selgesõnaliselt märkinud: Samamoodi nagu kindlustustoodete turustajaks olemine ei ole

direktiivi 2016/97 artikli 2 lõike 1 punkti 8 kohaselt kindlustusandjaks olemisega vastuolus, ei

ole kindlustusvahendaja ja seega ka kindlustustoodete turustajaks olemine kindlustus-

võtjaks olemisega vastuolus.

NOVE - 2/4 -

Euroopa Kohtu hinnangul hõlmab kindlustusvahendaja ja kindlustuse turustaja mõiste ka

isikuid, kes pakuvad enda klientidele (neilt saadava tasu eest) vabatahtlikku võimalust liituda

(enda poolt kindlustusandjaga sõlmitud) grupikindlustuse poliisiga.

Euroopa kohus on lahendis C-633/20 (p 49) muuhulgas viidanud direktiivi 2016/97

põhjenduste punktile 16, mille kohaselt tarbijale on kasulik, kui kindlustustooteid turustatakse

eri kanalite ja vahendajate kaudu, kes teevad kindlustusandjatega koostööd eri vormis,

tingimusel, et neil on kohustus kohaldada samaväärseid tarbijakaitse nõudeid. Seega

küsimuse raskuspunkt ei ole mitte selles, kes võib olla kindlustuse turustaja, vaid see, milliseid

nõudeid ta täitma ja järgima peab.

Direktiivi vahetegu kindlustusvahendaja (direktiivi art 2 lg 1 p 3) ja kindlustuse turustaja

(direktiivi art 2 lg 1 p 8) vahel küll ennekõike teenib tarbijate kaitse huve (tagades vahendust

puudutavate normide võimalikult laia kohaldamisala), kuid teisalt kinnitab, et kindlustustooted

võiks jõuda klientideni ka väljaspool klassikalisi vahendajaid ehk võimalikult mugavalt ja

laiaulatuslikult eri kanaleid pidi.

Grupikindlustus on kindlustusvõtja huvides. Toode jõuab lõppkliendini mugavamalt – klient ei

pea eraldi kindlustust otsima, vaid saab koos põhiteenuse või -tootega osta kaasa just selle

teenuse või toote jaoks välja töötatud kindlustuskaitse. Teisalt, otsesema (ja põhiteenuse või

tootega seotud turustuskanali tõttu) on administreerimiskulu väiksem ja kindlustus seetõttu

soodsam.

Euroopa kohus on ülal viidatud lahendis (p 39) ka rõhutanud, et lisaks sätte sõnastusele tuleb

vaadata selle konteksti ja eesmärki, mida õigusaktiga taotletakse. Direktiivi 2016/97 (nagu ka

2002/92) eesmärgiks on eelkõige tagada kõigi kindlustusvahendajate võrdne kohtlemine ning

parandada tarbijakaitset kindlustuse valdkonnas (otsuse p 52). Euroopa Kohtu hinnangul

(otsuse p 53) soodustab nende kahe eesmärgi saavutamist see, et grupikindlustuse mudeli

alusel tegutsevad isikud kuuluks direktiivi kohaldamisalasse. Ehk teisisõnu kindlustuse

turustamise direktiivi eesmärk ei ole turustamiskanaleid kitsendada, vaid allutada turustajad

reeglitele, mis tagavad klientidele piisava kaitse.

Seega Euroopa Kohtu suunis näib olevat mitte uute ärimudelite keelamine, vaid kõigi

turustajate allutamine nõuetele, mis tagavad klientide piisava kaitse.

Grupikindlustusega seotu ei ole Eesti õiguses selgesõnaliselt reguleeritud. Samas meie

hinnangul ei ole grupikindlustus ka ühegi õigusnormiga vastuolus ega keelatud.

VÕS § 422 lg 1: Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi

toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud

rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustus-

andjale kindlustusmakseid. Seega kindlustusvõtja on olemuslikult isik, kes on kindlustus-

lepingu pooleks ja kellel on kindlustusmakse tasumise kohustus. VÕS § 424 lg 1: Kindlustatud

isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud

NOVE - 3/4 -

kindlustusriski on kindlustatud. Seega kindlustuslepinguga võib olla kindlustatud laiem isikute

ring. Sama kinnitab ka kolmanda isikuga seotud kindlustusiski kindlustamise regulatsioon

(VÕS § 463).

KindlTS § 174 lg 2: Kindlustusagent on isik, kes tegeleb tasu eest agendilepingu alusel

kindlustuse turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides või sõlmib

kindlustuslepinguid nende nimel ja arvel. KindlTS § 5 lg 1 esimene lause: Kindlustuse

turustamine on kindlustuslepingutega seotud nõustamine ja kindlustuslepingute soovitamine,

ettevalmistamine, sõlmimine ning nende haldamisel ja täitmisel abistamine. VÕS § 670 lg 1:

Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides

iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima.

Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. KindlTS § 174 lg 2¹ kohaselt on

kindlustusagendi poolt saadav tasu kas agenditasu või muu majanduslik kasu, sealhulgas muu

rahaline või mitterahaline hüve, mida vahendaja saab või mida talle pakutakse seoses

kindlustuse turustamisega.

Ei võlaõigusseadusest ega kindlustustegevuse seadusest ei tulene, et kindlustusvõtja

ei tohi samaaegselt tegutseda kindlustusagendina ega ka keeldu, et kindlustusagent ei

või sõlmida kindlustusandjaga kindlustuslepingut. Meie hinnangul on ülal viidatud norme

võimalik tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu ülal toodud suunistega, et kindlustustoodete

turustajaks olemine ei ole vastuolus kindlustusvõtjaks olemisega.

KindlTS § 175 reguleerib eraldi olukorda, mil kindlustuse turustamine ei ole kindlustusagendi

peamine tegevusala, vaid kindlustusleping sõlmitakse kindlustusagendi pakutava kauba või

tema osutatava teenusega kaasnevate riskide kindlustamiseks ning see katab selle kauba

rikke, kahjustumise või kadumise riski või reisiteenuse korral pagasi kahjustumise või

kadumise riski või reisiteenusega seotud muid riske. Ristmüük kui selline on nii Eesti õiguse

kui ka direktiivi 2016/97 alusel aktsepteeritud ja eraldi reguleeritud. Seda aga, millises

õiguslikus vormis täpselt see toimuma peab, õigusaktid ette ei kirjuta. Seniks, kuni täidetud on

ristmüüki ja kindlustuse turustamist puudutavad reeglid, on asjaosalised vabad enda

õigussuhteid kujundama. KindlTS § 175 ei välista, et kõrvaltegevusena kindlustuse vahendaja

ei võiks seda teha grupikindlustuse vormis.

KindlTS § 198 lg 2 p 13 sätestab kindlustusagendi kohustuse teavitada klienti muuhulgas

huvide konflikti olukorrast, sh võimaliku huvide konflikti laadist ja konflikti allikast. Seletuskirjas

on märgitud: Üheks oluliseks ja klienti mõjutavaks huvide konflikti tekkimise allikaks võib

pidada kindlustusagendi tasustamise aluseid, mistõttu kohustab eelnõu kindlustusagenti

vahendustasu ja selle kujunemise alused avaldama. Seega ei ole huvide konflikti olukorra

tekkimine kindlustuse turustamisel täielikult välistatud ega ka täielikult keelatud. Järelikult ei

saa ka huvide konflikti oht olla argument, miks grupikindlustust keelata, kuivõrd selle riski

maanduseks on seadus ette näinud kliendi teavitamise kohustuse.

Eelneva põhjal leiame, et otseseid takistusi grupikindlustuse pakkumiseks Eestis ei ole.

Kuivõrd aga sõnaselge grupikindlustuse regulatsioon Eestis puudub, palun käesolevaga Teie

seisukohta alljärgnevas:

1. Kas grupikindlustus on kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse kohaselt

Eestis lubatud?

NOVE - 4/4 -

2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis palun viidake, milline õigusnorm (1)

grupikindlustust keelab ja/või (2) keelab kindlustusvõtjal olla samal ajal

kindlustusvahendaja ja/või kindlustuse turustaja.

3. Kas grupikindlustuse kindlustusvõtja tuleb registreerida agendina KindlTS § 175 alusel

(arvestades mh selles normis sisalduvaid erandeid ja kitsendusi)?

4. Kas mõnest õigusnormist tuleneb eritingimusi või -piiranguid, millega peab

kindlustusandja ja/või grupikindlustuse kindlustusvõtja grupikindlustuse puhul

arvestama?

5. Kas grupikindlustusega seoses on plaanis õigusaktide muudatusi? Kas on plaanis

grupikindlustusega seotut seaduse tasandil reguleerida (nt sarnaselt Leeduga)?

Kui Teil on seoses ülaltooduga küsimusi või täpsustusi, siis palun võtke ühendust

allakirjutanuga.

Lugupidamisega

Marika Mugur

vandeadvokaat