Ministri käskkiri

KINNITATUD Sotsiaalministri 13.06.2025.käskkirjaga nr 51

“Aktsiaselts Rakvere Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine”

Aktsiaselts Rakvere Haigla FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA

2025 – 2045

I ETAPP

Veebruar 2025

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

1. Haigla teeninduspiirkonna kirjeldus, rahvastik ja prognoos ................................................ 6

1.1. Teeninduspiirkonna üldine iseloomustus .................................................................... 6

1.2 Teeninduspiirkonna rahvastik, muudatused ja prognoos kuni 2045 ............................. 6

1.3 Rahvastikunäitajate ja prognoosi eeldatav mõju tervishoiuteenuste tarbimisele Lääne- Viru maakonnas ................................................................................................................ 9

2. Ülevaade Aktsiaselts Rakvere Haigla osutatavatest tervishoiuteenustest ....................... 11

2.1. Haigla ravitegevus perioodil 2020-2023 .................................................................... 13

2.1.1. Ambulatoorsed tervishoiuteenused (ennetus, ambulatoorne eriarstiabi) ja päevaravi .................................................................................................................... 13

2.1.2. Statsionaarsed tervishoiuteenused (eriarstiabi, iseseisev statsionaarne õendusabi) ja koduõendus .......................................................................................... 17

2.1.3. Erakorraline meditsiini tervishoiuteenus ............................................................. 18

2.1.4. Taastusravi tervishoiuteenus ............................................................................. 19

2.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud tervishoiuteenuste osutamisel ............... 21

3. Ravimahtude planeerimine aastani 2045 ........................................................................ 22

4.Tervishoiutöötajate vajadus .............................................................................................. 28

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 30

KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................... 31

3

SISSEJUHATUS

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda ülevaade Aktsiaselts Rakvere Haigla (edaspidi haigla) arenguplaanidest. Selleks on analüüsitud haigla teeninduspiirkonnas, Lääne-Viru maakonnas prognoositavate demograafiliste muudatuste mõju kuni aastani 2045. See on põhitingimus, mis mõjutab kõige otsesemalt nõudlust haigla poolt osutatavatele tervishoiuteenustele. Funktsionaalse arengukava I etapi dokumendis on detailsemalt kirjeldatud 2020-2023 põhjal hetkeolukord tervishoiuteenuste mahtude ja struktuurina ning püstitatud põhitegevusega seotud strateegilised eesmärgid. Käesolev dokument on I etapp haigla funktsionaalsest arengukavast. Haigla funktsionaalse arengukava I etapp on pikaajalise koostöö̈ tulemus. Arengukava koostamisse panustasid haigla juhtkond, nõukogu ja töötajad. Haigla on tänulik kõikidele partneritele ja tugistruktuuride töötajatele, kes on panustanud oma aega ning mõtteid. Samuti on kõrge väärtusega kõikide haiglaväliste osapoolte hea nõu, tänu millele oleme saanud funktsionaalses arengukavas keskenduda just nendele küsimustele, mis on patsientidele, töökeskkonnale ja tervishoiusüsteemile kõige olulisemad. Käesoleva dokumendi koostamisel on haigla lähtunud Eesti tervise ja tervishoiupoliitika raamdokumentidest – Haiglavõrgu arengusuunad 2040 ning Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Oluliseks sisendiks on olnud nii Tervisekassa koostatud arengudokumendid nagu Tervisekassa arengukava 2022-2025 ja eriarstiabi piirkondliku kättesaadavuse põhimõtted, aga ka Statistikaameti andmestik. Maakondlikul tasandil on oluliseks sisendiks Lääne-Viru maakonnastrateegia aastateks 2023-2035 ning Lääne-Virumaa tervise ja heaolu arengukava 2023-2035. Dokumendi tekstis on andmeallikatele vajadusel ka konkreetsemalt viidatud. Samuti on funktsionaalse arengukava I etapi koostamisel lähtutud haiglale pandud kohustustest elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel. Arengukava koostamise alused:

 tegevjuhtkonna ja haigla omanike (kohalike omavalitsuste) soov analüüsida olemasolevat olukorda ja seada eesmärke;

 määruse „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ täitmine.

Tulenevalt haigla väärtustest ja SWOT-analüüsist oleme seadnud peamised eesmärgid.

JOONIS 1. Haigla strateegiline skeem

PATSIENT

Parim võimalik ravi

PERSONAL

Töötamine peab olema arendav, motiveeriv ja turvaline

KESTLIK TERVISHOIUKORRALDUS

Toimimine maakonnahaiglana (üldhaigla)

4

Peamistest eesmärkidest lähtuvalt on haiglal järgmised strateegilised suunad: 1. Kestlikult arenev üldhaigla - Haigla on seadnud enda suureks missiooniks olla osa

Eesti tervishoiukorralduses ning peamiseks eestkõnelejaks ja koostööpartneriks tervishoiu valdkonnas piirkonnas. Seda toetavad nii erinevad valdkonna arengut puudutavad strateegiad riiklikul tasandil kui ka maakondlikul tasandil. Haigla on seadnud põhisuunaks tervishoiuteenuste integratsiooni Lääne-Viru maakonnas, millest üks olulisem komponent on koostöö arendamine perearstiabiga, sh kogu esmatasandi kaasamine. Haiglast on tänaseks päevaks kujunenud pidevalt uuenev haigla. Uuenemine ei toimu ainult tehnoloogia, personali, vaid ka suhtlemise ja kommunikatsiooni osas. Areng tehnoloogia ja digitaliseerimise valdkondades on loonud haiglale uued võimalused. Haigla on pidevas arengus ja kasutame uuendusmeelsust, et tõsta meditsiini taset piirkonnas.

2. Parim võimalik ravi patsiendile - Patsiendid on meie jaoks kõige olulisemad. Patsientide arvamused ja rahulolu on väga tähtsal kohal parima tulemuse saavutamisel. Võib öelda, et haiglas pole päeva, kus patsiendi arvamusega kokkupuude puudub. Patsiendi kogemusest sõltub otseselt rahulolu raviteenusega. Samas lisandub patsientide teadlikkuse pool, kuna üldiselt lõpeb raviteekond patsiendi kodus, kus ta peab iseseisvalt hakkama saama. Haigla poolt pakutav raviteenus on patsiendivaates algusest lõpuni ohutu ja turvaline, sellesse panustavad kõik osapooled.

3. Koostööle suunatud ja avatud organisatsioon - Haigla on maakondlik üldhaigla, seega on meil vastutus tagada tervishoiuteenuse toimepidevus Lääne-Viru maakonnas. See eeldab tihedat koostööd teiste kõrgema etapi haiglatega, esmatasanditeenuste osutajatega ja sotsiaalteenuste pakkujatega maakonnas. Lisaks oleme avatud ja peame aktiivset suhtlust riiklike partnerite, erameditsiiniteenuseid pakkuvate asutustega (sh Tervisekassa valikpartnerid) kui ka avalikkusega tervishoiusüsteemi arendamise teemadel. Kuna eesmärgiks on parima raviteenuse pakkumine patsientidele, siis peame koostöös teistega vaatama üle ka tervishoiusüsteemi ressursikasutuse ja rahastuspõhimõtted ning tagama, et kogu süsteem (kõik osapooled) toimiksid kui üks terviklik meeskond. Haigla teeb mitmesugust koostööd erinevate asutustega nii sise- kui välisturvalisuse tagamisel. Üheks olulisemaks koostööpartneriks on Kaitseministeerium ja Kaitsevägi – sõjaväeosa Tapal, keskpolügoon ja NATO üksuste teenindamine lähima haiglana ja koheselt vajaminevate eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamine kaitseväelastele ja NATO üksuste sõjaväelastele. Senine ligi 10-aastane koostöö on haiglale andnud väärtusliku kogemuse ning teatava spetsiifilisuse. Haiglal on sellega kujunenud välja oluline roll riigikaitse mõttes.

4. Personali väärtustamine läbi töökeskkonna arendamise - Haigla suurimaks väärtuseks on meie professionaalne meeskond. Inimeste tervisesse investeerimine nõuab investeeringuid ka meie töötajatesse. Seega teeme kõik, et meie haiglas töötamine oleks motiveeriv, arendav ja turvaline. Suureks sooviks on, et töötajatel oleks haiglas pikaajaline ja rahuldust pakkuv karjäär, kus on piisavalt väljakutseid ja arenguvõimalusi. Parema töökeskkonna loomisel peab vaatama tervishoiule omaseid riske, mida tuleb juhtida turvalisuse tagamiseks. Töö̈- ja arengukeskkonna kujundamisel on tähtis roll meie kõigi tasemete juhtidel. Lisaks on oluline väärtustada iga töötaja panust. Töökeskkonna arendamisel peame oluliseks sise- ja väliskommunikatsiooni kanalite arendamist ja nende selgust, kuna paljud valdkonna probleemid on seotud otseselt inimestevahelise suhtlemisega.

5. Tervena elatud aastate väärtustamine ehk ennetustegevus - Eesti elanike eeldatav

eluiga ja tervena elatud aastad on tõusnud, mis näitab ennetustegevuste olulisust ning inimeste teadlikkuse suurenemist. Tervena elatud aastad kasvavad kiiremini kui

5

eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta. Ebavõrdsus tervises - soo, piirkonna ja haridustasemete vahel - väheneb. Haigla peab oluliseks olla piirkonnas ennetustegevuses koostööpartneriks ning ka projektide/kampaaniate eestvedajaks.

Meie missiooniks on tegutseda ja arendada tervishoiuvaldkonda Lääne-Viru maakonnas, siin elavate elanike ja külaliste parema tervise nimel, olles partneriks nii üksikisikule kui erinevatele asutustele/ettevõttetele.

6

1. Haigla teeninduspiirkonna kirjeldus, rahvastik ja prognoos

1.1. Teeninduspiirkonna üldine iseloomustus Haigla omanikud on läbi Mittetulundusühing RAKVERE HAIGLA kõik Lääne-Viru maakonna kohalikud omavalitsused – Rakvere linn, Rakvere vald, Vinni vald, Tapa vald, Kadrina vald, Haljala vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald. Otsustustasandid Aktsiaselts Rakvere Haiglal (seisuga 01.01.2025) on:

- 9 esindajaga üldkoosolek; - 6 liikmeline nõukogu; - 1 liikmega juhatus.

Haigla on tervishoiuasutus ja tervishoiusektori eestvedaja Lääne-Viru maakonnas. Lääne- Viru maakonna suurus on 3696 km², asustustihedusega 16,1 el/km². Lääne-Virumaal on 8 kohalikku omavalitsust – Rakvere linn, Rakvere vald, Kadrina vald, Haljala vald, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald. Maakonnal on pikk merepiir Soome lahega. Suurimaks linnaks ja ühtlasi maakonnakeskuseks on Rakvere linn, kus elab üle 25% maakonna elanikest. Haigla teeninduspiirkond on küll natuke laiem, kuid Lääne-Viru maakonna elanike arv seisuga 01.01.2024 oli 59 536 elanikku, mida loeme tegevuspiirkonna elanike arvuks. Patsiendistatistika järgi näeme, et on patseinete lisaks ka Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt Mustvee vallast Avinurme piirkonnast, Järvamaalt ning Harjumaalt Loksa ja Kuusalu piirkonnast. Rahvaarvult on Lääne-Virumaa Eesti maakondadest 5-ndal kohal peale Harju, Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonda. Lisaks Lääne-Viru maakonna elanikele käsitleme erilist tähelepanu vajavate sihtrühmadena:

1. Tapal asuv sõjaväelinnak, keskpolügoon ja NATO eelpaigutatud väeüksus - eriarstiabi vajadus aastas on seni ca 750 isikut. Ravivajadus on kasvutrendis. 2023.aastal oli see 425 isikut.

2. Turistid ja suvekülalised viibisid ning ööbisid Lääne-Virumaal, sh Rakvere linnas - 2023. a ametlikes Lääne-Virumaal majutusasutustes ööbimisega külastajaid 127 607 (Statistikaamet), lisaks ühepäeva külastajad. 2022. a oli neid 126 760 ning 2021.a 108 771 ööbimisega külastajat. Sihtrühm on kasvutrendis.

3. Lääne-Viru maakonna “suveelanikud” - see arv on hinnanguliselt üle 10 000 inimese. 4. Teiste maakondade elanikele ambulatoorse ja statsionaarse arstiabi andmine – 11%

Tervisekassa poolt rahastatavatest kogu teenuste mahust on isikud, kelle elukoht asub väljaspool Lääne-Virumaad.

1.2 Teeninduspiirkonna rahvastik, muudatused ja prognoos kuni 2045 Haigla osutab tervishoiuteenuseid nii maakonna elanikele kui ka maakonda külastavatele inimestele. Statistikaameti andmetel elas Lääne-Viru maakonnas 01.01.2024 seisuga 59 536 elanikku, kellest 31 105 olid naised ja 28 503 mehed. Elanike arv on üldiselt langustrendis nagu terves Eestis. Lääne-Virumaal on 100 tööealise elaniku kohta 62,5 ülalpeetavat ja selle näitajaga ollakse maakondadest 7-ndal kohal. Kogu Eesti keskmine näitaja on 58,2%. Ülalpeetavate osakaal on viimastel aastatel Lääne-Virumaal kasvanud. Statistikaameti andmeil oli Lääne-Viru maakonna elanike keskmine tervena elatud aastate arv sünnimomendil 2021/2022 57,9 aastat (meestel on see 56,3 ja naistel 59,7 aastat), 65-69 aastastel aga 8,9 aastat. Lääne-Virumaal on seatud eesmärgiks, et elanike keskmine tervena elatud aastate arv kasvab meestel 62,0 ja naistel 63,0 eluaastani.

7

Lääne-Viru maakonnas elas seisuga 01.01.2024 Statistikaameti andmetel 59 536 inimest, kelle vanuseline struktuur on toodud joonisel 3.

JOONIS 3: Lääne-Viru maakonna elanike sooline ja vanuseline struktuur seisuga 01.01.2024, Allikas: Statistikaamet Maakonna elanikest 17% on vanuses 0-15, 60% vanuses 16-64 ning vanusegrupp 65+ moodustab 23%. Meeste arvukus on suurem naiste omast kuni vanuseni 55+, Lääne- Virumaal on sarnane trend nagu enamuses Eesti maakondades, et vanusest 55+ suureneb oluliselt naiste osakaal rahvastikus. Noorima elanikkonnaga on Kadrina vald, kus 0-15- aastased elanikud moodustavad 18% ja 65+ 19% elanikkonnast, järgnevad Rakvere vald, Vinni vald ja Rakvere linn. Kõige eakama elanikkonnaga on Viru-Nigula vald, kus 0-15- aastased elanikud moodustavad 16% ja elanikud vanuses 65+ 27% elanikkonnast. Aastaks 2045 prognoosib Statistikaamet Eesti rahvaarvuks 1 194 629, Lääne-Virumaa rahvaarvuks 42 515 elanikku. Prognoositav rahvaarvu vähenemine võrrelduna 2024. aastaga on Lääne-Virumaal 28,68%. Rahvaarvu muutused vanuserühmade lõikes on erinevad – vähenemine toimub kõikides vanuserühmades, suurim on see aga üldiselt naisi puudutavates vanuserühmades, kus alates vanuserühmast 0-5 kuni 69 vanuseni toimub oluline vähenemine ning alates 70+ vanusest suureneb oluliselt. Meeste arvukus on suurem naistest kuni 69 vanuseni ning alates 70+ vanusest tõuseb oluliselt naiste osakaal. Joonisel 4 on toodud maakonna rahvastiku püramiid aastaks 2045.

0

500

1000

1500

2000

Mehed Naised

8

JOONIS 4. Rahvastiku püramiid Lääne-Viru maakonnas aastal 2045, Allikas: Statistikaamet Väljarände puudumisel väheneb rahvaarv Lääne-Virumaal aastaks 2030 umbes 2500 elaniku võrra ja aastaks 2045 umbes 6000 võrra. Aastaks 2030 sünnib Lääne-Virumaal enam kui 100 last vähem. Väljarände jätkumisel on kahanemine kiirem, ligikaudu 20%. Elanikkonna vanusestruktuuris jätkuvad muutused ka ilma rändeliikumisteta. Laste ja tööealiste osakaal kogurahvastikus kahaneb ning eakate osakaal kasvab kümnendi lõpuks 26%-ni elanikkonnast. Üldise analüüsi vaates Lääne-Viru maakonna demograafiline ja haigla tegevuspiirkonna olukord ja prognoos perioodil kuni 2045. Saame teha järgmised järeldused:

- Lääne-Virumaal tuleb tulla toime rahvastiku kahanemise ja vananemisega, mis nõuab olukorraga kohanemist väga erinevates valdkondades. Kui inimesi jääb vähemaks, tähendab see paratamatult, et allesjääjad peavad heaolu nimel rohkem pingutama. See esitab väljakutse ka teenuste osutamisele, kuna kasvavaid vajadusi tuleb rahastada kahaneva maksumaksjate arvu juures juhul kui ei suudeta oluliselt kasvatada tööhõives olevate inimeste arvu. Väljarände puudumisel väheneb rahvaarv maakonnas umbes 2500 elaniku võrra aastaks 2030.

- Üldiselt kasutavad inimesed tervisehoiuteenuseid terve elukaare ulatuses. Arstiabi vajadus on suur esimestel eluaastatel, väiksem perioodil 30 kuni 49 eluaastat ning väga kiire tõus algab pärast 50 eluaastat. Eriarstiabi nõudlus on stabiilne kõikides vanuserühmades, peale 70-ndat eluaastat hakkab isegi vähenema. Õenduse osakaal on varasemates vanuserühmades väga väike, kuid alates 70-ndast eluaastast suureneb oluliselt. Eakate osakaal kasvab 2030. aastaks 26%-ni rahvastikust.

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500

0-4

5-9

10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85 ja vanemad

Aastad 2045 Aastad 2024

9

1.3 Rahvastikunäitajate ja prognoosi eeldatav mõju tervishoiuteenuste tarbimisele Lääne-Viru maakonnas Lääne-Viru maakonnas tegutseb 28 perearsti ning 9 perearsti asendusarsti, kellest osad on koondunud 7-sse perearstikeskusesse, millest suurimas, Rakvere Tervisekeskuses tegutseb 7 perearsti. Perearstid tegutsevad eraldi haiglast. Oluline on leida tegevusi koostöös esmatasandi tervishoiuasutustega, et tagada efektiivsem ressursikasutus. Haiglas oleme algatanud perearstidele infopäevade korraldamise teadlikkuse suurendamise ja kaasamise eesmärgil. Lisaks edastame regulaarseid infokirju, milliste kaudu anname operatiivset infot erinevatest protsessidest ning eriarstiabi võimalustest haiglas. Tervishoiuteenuseks vajaliku ressursi prognoosimiseks on üheks üldtuntud ja levinud meetodiks planeerimine senise kasutamise alusel. Otsustamaks, milliste mõõdikutega mudel on minimaalselt vajalik prognoosimaks tervishoiuteenuste osutamist ja ravijuhte haigla teeninduspiirkonnas, vaatasime, milline oli osutatud tervishoiuteenuste jaotumine riigis vanuserühmade lõikes 2023. aastal (joonis 5), kasutades selleks Tervisekassa avalikke andmeid tervishoiuteenuste osutamise kohta.

JOONIS 5. Erinevate vanusrühmade osakaalud 2023. aasta metoodikas tervishoiuteenuste nõudluses. Allikas: Tervisekassa

Nagu jooniselt näha tarbime tervisehoiuteenuseid kogu elukaare ulatuses. Eriarstiabis on kõik selge, kõik vanuserühmad vajavad seda stabiilselt. Erisused tulevad esile ennetuses ehk ennetustegevusi viiakse läbi nooremates vanusrühmades ning viimasel ajal (näiteks ka erinevad sõeluuringud), toimub ennetus suures osas alates 60+ vanusegrupis. Õenduses samuti suureneb teenusevajadus järsult 70+ vanusegrupis. Seega võime järeldusena tuua, et meie ülesanne on nõudluse aspektist hoida eriarstiabi stabiilsena luues lisavõimalust sinna, kus on vajadus. Kindlasti tuleb suurendada ennetustegevusi ja luua selleks maakonna elanikele parimaid ja kodulähedasemaid võimalusi. Oluline on õenduse valdkonna arendamine, kuna toimub sihtrühma oluline suurenemine. Perioodil 2015-2020 ilmnenud trendide jätkumisel on tulenevalt prognoositavatest demograafiliste muudatustest tulevikus vanusevahemikus 25-35 eluaastat tervishoiuteenuste kasutus kiirelt kasvav. Vanusevahemikus 35-55 eluaastat on teenuste tarbimine suhteliselt stabiilne, hakates seejärel uuesti kiiresti kasvama. Kui enne 2030. aastat pärast 65. eluaastat summaarne teenusemaht pigem hakkab langema, siis pärast seda on vanemaealiste osakaal ühiskonnas selline, mis toob kaasa summaarse teenusevajaduse kasvu ka pärast 65. eluaastat, pärast 2030. aastat lisaks sellele hüppeliselt alates 75. eluaastast. Teenuste vajaduse hindamisel lähtume järgmistest eeldustest:

1. Ennetus: Elustiili haiguste levik, näiteks südame-veresoonkonna haiguseid, diabeeti, vähki jne, lähtume eeldatavast vanemaealise elanikkonna arvu kasvust. Arvestades,

0

10

20

30

40

50

60

0 - 9 10 - 19 20 - 29 30 - 39 40 - 49 50 - 59 60 - 69 70 - 79 80+

Ennetus Eriarstiabi Õendus

10

et vanemad inimesed vajavad rohkem ennetavat abi, sh teisese ennetuse teenuseid tüsisituste ära hoidmiseks krooniliste haiguste esinemise kasvust tulenevalt.

2. Ambulatoorne eriarstiabi: Ambulatoorsete teenuste vajadust saab prognoosida, võttes arvesse elanikkonna vanuselisi rühmi ja teatud haiguste esinemissagedust (nt ortopeedilised probleemid, südamehaigused, vaimse tervise probleemid).

3. Päevaravi ja -kirurgia: Teenuse vajadus sõltub suuresti tehnoloogia arengust ja haiguste levikust. Väärib märkimist, et päevakirurgia osakaal on kasvamas, kuna see on sageli odavam ja vähem invasiivne.

4. Statsionaarne eriarstiabi: Selle teenuse prognoosimine sõltub kohaliku elanikkonna arvu ja vanuse struktuurist. Vanemaealised inimesed mitme samaaegse kroonilise haigusega vajavad tihti rohkem statsionaarset eriarstiabi, sh palliatiivse iseloomuga tervishoiuteenuseid.

5. Õendusabi, sh iseseisev statsionaarne õendus ja koduõendus: Elanikkonna vananemise ja eakate osakaalu suurenemisega on suurenenud vajadus statsionaarsete õendusteenuste järgi, sh koduõenduse teenuse järgi.

11

2. Ülevaade Aktsiaselts Rakvere Haigla osutatavatest tervishoiuteenustest Haiglas on kokku 18 erinevat struktuuriüksust. Neist 9 on meditsiinilised osakonnad – sisehaiguste osakond, kirurgiaosakond, sünnitus- ja günekoloogiaosakond, ambulatoorse ravi ja diagnostika osakond, erakorralise meditsiini osakond, intensiivravi osakond, operatsiooniosakond, taastusravi osakond, iseseisev statsionaarne õendusabiosakond. Neid teenindavad meditsiinilised üksused labor, apteek ja radioloogia. Meditsiinilisi üksusi teenindavad tugiteenuste üksused – puhastusteenistus, pesumaja, toitlustusosakond, majandusosakond, IT-osakond ning kõike seda koostoimivat ja kompleksset tervikut juhitakse haigla administratsioonist (mitteformaalne valdkondade juhtide koostöövorm).

JOONIS 6. Rakvere haigla struktuuriüksused Allikas: Rakvere haigla Üldhaiglana on Aktsiaselts Rakvere Haiglas täidetud vastavad seaduses ettenähtud kriteeriumid: Ambulatoorse eriarstiabi valdkonnas on tagatud järgmine:

 sisehaigused (üldsise, neuroloogia);

 üldkirurgia;

 otorinolarüngoloogia (LOR) e. kõrva-, nina- ja kurguarst;

 oftalmoloogia e. silmaarst;

 günekoloogia;

 taastusravi. Päevaravi teenused, mis on tagatud:

 sisehaigused (sh dialüüs – osutab Tervisekassa valikupartner);

 üldkirurgia;

 otorinolarüngoloogia (LOR) e. kõrva-, nina- ja kurguravi;

 günekoloogia. Statsionaarse ravi teenused, mis on tagatud:

 sisehaigused;

 üldkirurgia;

 esmane järelravi;

 sünnitusabi ja günekoloogia;

 iseseisev statsionaarne õendusabi.

12

Haigla osutab veel järgmisi tervishoiuteenuseid (kas siis ise või koostööpartnerite kaudu):

 ortopeedia (ambulatoorne ja päevaravi);

 kardioloogia (ambulatoorne);

 uroloogia (ambulatoorne, päeva- ja statsionaarne ravi);

 pediaatria (ambulatoorne, päevaravi (statsionaarne ravi ainult erandkorras));

 pulmonoloogia (ambulatoorne, päeva- ja statsionaarne ravi);

 reumatoloogia (ambulatoorne ravi);

 valuravi (ambulatoorne);

 nefroloogia (ambulatoorne) koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga;

 endokrinoloogia (ambulatoorne);

 hematoloogia (ambulatoorne) koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Toimuvad iseseisvad õe/tugispetsialisti vastuvõtud järgmistes valdkondades:

 diabeediõde;

 haavaravi õde;

 anesteesia õde - operatsioonieelne nõustamine;

 ämmaemanda iseseisev vastuvõtt – raseduse jälgimine, noorte nõustamine;

 kopsuõde;

 uroloogiaõde;

 jalaravi õde;

 silmaõde;

 optometrist;

 suitsetamisest loobumise nõustamine;

 raseduskriisi nõustaja;

 valuraviõde;

 koduõe teenus. Esmatasandi tervishoiuteenused, mis on haigla tegevustes:

 erakorralise meditsiini teenused;

 koduõendusteenused;

 ämmaemandusabi teenused (sh koostöös Rakvere Tervisekeskusega);

 koolitervishoiuteenused - kooliõed;

 taastusraviteenused (füsioteraapia, psühhoteraapia, apraatravi, soojusravi, vesivõimlemine, massaaž, soolaravi, logopeediline ravi, tegevusteraapia);

 õendusvastuvõtu muud teenused - vaktsineerimine jms;

 vaimse tervise õde (teenus on loomisel).

13

2.1. Haigla ravitegevus perioodil 2020-2023

2.1.1. Ambulatoorsed tervishoiuteenused (ennetus, ambulatoorne eriarstiabi) ja päevaravi

Ennetuse tervishoiuteenus Ennetuse valdkonnas tegeleme haiglas riiklike sõeluuringute läbiviimisega. Tubakast loobumise nõustamise osas tegime kuni 2023 maakonna koolide poolt tellitud tööd. Hetkel ei ole lahendust, kuidas tubakast loobumise nõustamisega edasi minna. Terve Noore Kabinet oli haiglas töös kuni 2024. aasta aprillini, praegu puudub eestvedaja. Tabelist on näha ja andmed annavad selge sõnumi, et ennetuse valdkonda tuleb haiglas rohkem arendada. See on ka strateegilise suunana haigla eesmärk. TABEL 1. Haigla osutatud ennetuse ravijuhud 2021-2024

Ravitüüp Eriala 2021 2022 2023 2024

Ennetus Emakakaelavähi varajane avastamine 247 341 442 337

Ennetus Tubakast loobumise nõustamine 21 30 79 30

KOKKU 268 371 521 367

Allikas: Rakvere haigla Haigla arengukavas on üheks strateegiliseks suunaks ennetustegevustega tegelemine ja nende koordineerimine piirkonnas. Teeme tööd, et arendada ennetustegevusi leides selleks piirkonnas nii partnerid kui tegeleda ka haigla personaliga (motiveerimine). Ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenused Haigla osutab valdavalt kõiki üldhaiglates osutatavaid ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuseid. Ambulatoorse eriarstiabi tagamisel teeb haigla koostööd kõrgema taseme haiglatega, suurimaks koostööpartneriks on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kuid käivad läbirääkimised ja toimub tihe koostöö AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja teiste haiglatega. Ambulatoorse eriarstiabina osutatud tervishoiuteenused perioodil 2021-2023 on toodud tabelis 2.

14

JOONIS 7: Ambulatoorsete vastuvõttude arv perioodil 2020-2023 Allikas: Rakvere haigla

Jooniselt on näha erialade olemasolu ambulatoorses vastuvõtus. Vaadeldav on, millistel erialadel on olnud arstide liikuvust ehk ambulatoorsete vastuvõttude stabiilsus sõltub otseselt eriarsti olemasolust. Seega on haigla üheks oluliseks tegevuseks saanud eriarstide otsimine. Funktsionaalse arengukava perioodil on kavandatud alljärgnevad muutused ambulatoorses vastuvõtus:

- 2025.aastal taastusraviarst mahuga kokku 1,0; günekoloog juurde 2,0; LOR ambulatoorse mahuga kokku 1,0; ortopeed ambulatoorse mahuga kokku 1,0; uroloog ambulatoorse mahuga kokku 1,0; töötervishoiuarst;

- 2026.aastal oftalmoloog sh lastele spetsialiseerunud 1,0 juurde; - 2027.aastal psühholoog 1,0; - 2028.aastal dermatoveneroloog 1,0; psühhiaater 1,0.

Vaimse tervise teenuste arendamine ambulatoorse suuna poole on oluline nii tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse, patsientide elukvaliteedi kui ka varase sekkumise

7279

124

0

1161

460

1699

1917

177

869

2260

150

1449

295

3822

3264

0

1463

0

1138

18037

45564

11272

4184

137

0

471

1468

989

496

638

1852

315

1519

24

2661

3294

1484

2820

5654

1144

118

40512

11827

2690

142

474

1312

1076

0

537

1889

429

1003

556

1719

3150

1213

4511

1826

1000

17091

53212

12253

2697

81

421

1354

1211

1691

1245

1577

450

924

690

2324

3368

1433

4926

7025

967

16603

61240

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Üldkirurg

Anestesioloog

Neurokirurg

Endokrinoloog

Gastroenteroloog

Kardioloog

Reumatoloog

Sisearst

Ortopeed

Uroloog

Pediaater

Neuroloog

Pulmanoloog

Günekoloog

Otorinolarüngoloog

Plastikakirurg

Oftalmoloog

Erialse spetsialiseerumiseta arst

Taastusraviarst

Erakorralise meditsiini arst

KOKKU

Aasta 2020 Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023

15

seisukohast. Üldiseks suunaks on Rakvere haiglal kogukonnapõhine, kättesaadav ja järjepidev ambulatoorne vaimse tervise tugi. Teenused, mis on arendamisel (hiljemalt aastaks 2027 psühholoog ning 2028 aastaks psühhiaater), on järgmised:

- Vaimse tervise õe teenuse arendamine – pakkuda esmatasandi tuge kergete ja

mõõdukate vaimse tervise probleemidega patisentidele; jälgida ravisoostumist ja

ravimite toimet.

- Psühholoogi ja psühhiaatri ambulatoorsed vastuvõtud – psühhiaatri konsultatsioonid

diagnoosimiseks ja ravi määramiseks; psühholoogiline nõustamine ja teraapia

kergemate probleemide korral.

TABEL 2: Ambulatoorsete vastuvõttude arv 2022-2024

Eriala 2022 2023 2024 2022 v 2024

Üldkirurg 13 040 13 686 6629 -6411

Anestesioloog 2690 2697 0 -2690

Endokrinoloogia 0 0 144 + 144

Gastroenteroloog 474 421 298 -50

Günekoloog 1719 2324 2065 +346

Kardioloog 1312 1354 1168 -144

Neurokirurg 142 81 0 -142

Neuroloog 1003 924 1365 +362

Oftalmoloogia 4511 4926 4304 -207

Ortopeed 537 1245 938 +401

Otorinolarüngoloog 3150 3368 3176 +26

Pediaater 429 450 144 -285

Pulmonoloog 556 690 513 -43

Sisearst, sh reumatoloog

1076 2902 3108 +2032

Taastusraviarst 1000 967 920 -80

Uroloog 1889 1577 1567 -322

Erialase spetsialiseerumiseta arst

1826 7025 0 -1826

Kokku 35 354 44 637 26 339 -9015

Allikas: Rakvere haigla Üldkirurgia, oftalmoloogia, sisearstide teenused ja erialase spetsialiseerumiseta arstide teenused on näidanud kasvu, mis peegeldab suurenenud vajadust nende teenuste järele. Tõenäoliselt on põhjus elanikkonna vananemises ja krooniliste haiguste kasvus. Anestesioloogia, neuroloogia, gastroenteroloogia ja kardioloogia teenuste langus võib viidata muutustele ravi praktikas või vajaduses, näiteks vähem invasiivsete meetodite ja ambulatoorse ravi kasvu tõttu. Vähenemine võib olla seotud ka teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete paranemisega. Kõrgeim positiivne muutus esineb oftalmoloogia ja sisearstide vastuvõttudes, samas kui kahanenud teenustes on oluline vaadata, kas see on seotud teenuse ja ravi suundade muutumisega (nt vähem operatsioone, rohkem ambulatoorset ravi).

TABEL 3: Õdede iseseisvad vastuvõtud ambulatooriumis 2022-2024

2022 2023 2024 2022 v 2024

Diabeediõde, sh õde toitumisnõustaja

188 200 156 -32

Haavaravi õde 1145 1366 1255 +110

Jalaravi kabinet 1090 1158 1000 -90

16

Suitsetamisest loobumise nõustamine, sh kopsuõe vastuvõtt

64 92 24 -40

Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (raseduskriisi nõustamine, raseduse jälgimine, noorte nõustamine jms)

1991 2153 2369 +378

Silmaõde (sh optometrist) 264 156 192 -72

Uroloogiaõde 169 209 261 +92

Valuraviõde 62 6 0 -62

Operatsioonieelne nõustamine 587 611 769 +182

Koduõde 6237 6965 7767 +1530

Õed kokku (ilma ämmaemandate ja koduõenduseta)

2936 2858 2914 -22

Allikas: Rakvere haigla Suurem on olnud kasv teenustes, mis on seotud krooniliste haiguste ennetuse ja juhtimisega (nt diabeediõed, haavaõed, jalaravi, suitsetamisest loobumise nõustamine). See viitab sellele, et inimesed vajavad üha rohkem pidevat jälgimist ja nõustamist oma terviseprobleemide osas, eriti krooniliste haiguste korral. Koduõdede teenuse kasv näitab, et inimesed eelistavad üha rohkem saada õendusabi kodustes tingimustes. Koduõenduse teenus on suuresti seotud vanemaealiste ja krooniliste haigustega patsientidega, kes vajavad igapäevast õendusabi ja hooldust, mis võimaldab neil jääda koju ning vältida haiglaravi. Õenduse valdkonna laienemine ja mitmekesistumine on olulise tähtsusega.

- Kasvavad teenused viitavad sellele, et õdede roll on muutunud üha mitmekesisemaks, hõlmates rohkem spetsialiseeritud ja ennetusfookusega teenuseid. Õed on võtmetegijad haiguste ennetamisel, juhtimisel ja patsientide harimisel.

- Õenduse valdkonda kuuluvate teenuste areng viitab ka sellele, et tervishoiusüsteem peab kohanema paremini inimeste vajadustega, pakkudes tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on parandada patsientide elukvaliteeti ja vähendada haiguste poolt põhjustatud tüsistuste riski.

- Ennetamine vajab jätkuvat tähelepanu. Õenduse teenuseid siinkohal tuleb tugevdada, et toetada patsientide tervislikku eluviisi ja vältida haigustega seonduvaid tüsistusi. Olulisel kohal on ennetustegevuste kättesaadavuse oluline paranemine inimeste elu- ja töökohale väga lähedal.

Päevaravi tervishoiuteenused TABEL 4. Päevaravi ravijuhtude arv aastas 2021-2023

Eriala 2021 2022 2023 2021 vs 2023

Üldkirurgia (sh ortopeedia, otorinolarüngoloogia)

629

585

1005

+376

Günekoloogia 224 223 201 -23

Sisehaigused 58 73 186 +128

KOKKU: 1081 1147 1392 +311

Allikas: Rakvere haigla Tabel 4 näitab eelneva perioodi madalseisu, kus aastaks 2023 on haigla teinud korrektuure. Lisaks olid vahepeal COVID-19 mõjud, mis takistasid patsientide jõudmist ravile. Edasine

17

suund on jätkuvalt päevaravi (sh päevakirurgia) tõusutrendis, et ravijuhtude arv suureneks. Üldkirurgia, sealhulgas ortopeedilised teenused, näitavad suurt kasvu. Patsientide nõudlus kirurgiliste teenuste järele on suurenenud ja päevakirurgia mudel on muutumas järjest populaarsemaks. Günekoloogiliste teenuste arvu langus võib viidata teenuse liikide muutumisele või suuremale seosele ennetusmeetmetega (probleeme on võimalik lahendada juba väga varajases faasis). Günekoloogia valdkonnas võib olla ka kiiremini kergelt invasiivsete protseduuride ja nn telemeditsiini tõus, mis võivad vähendada vajadust haiglaravi järele. Sisehaiguste teenuste märkimisväärne kasv on seotud elanikkonna vananemise ja krooniliste haiguste jälgimisega. Samuti võivad suurenenud ravijuhud peegeldada tõusnud haiguste teavitamise ja ennetamise vajadust. Kuna sisehaiguste teenuste osakaal on kasvanud, tuleb tervishoiusüsteemis kindlasti panustada rohkem krooniliste haiguste ennetusse ja ravisse, et vähendada haiglaravi vajadust ja pikendada patsientide eluiga. Tervishoiusektor peab investeerima kaasaegsetesse tehnoloogiatesse, mille kaudu väheneks statsionaarne ravivajadus ja tervishoiuteenuseid saaks osutada pigem ambulatoorseid ja päevaravi lahendusi kasutades. Günekoloogia valdkonnas tuleb teenused ümber hinnata ning analüüsida olukorda. Kindlasti on üheks lahenduseks ambulatoorsete vastuvõttude võimaluste suurendamine ehk siis teenuse kättesaadavuse suurendamine patsientidele.

2.1.2. Statsionaarsed tervishoiuteenused (eriarstiabi, iseseisev statsionaarne õendusabi) ja koduõendus

Eriarstiabi tervishoiuteenused

TABEL 5: Haigla osutatud statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenused ravijuhtudena 2016- 2023

Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Esmane järelravi 132 129 125 165 158 143 154 183

Günekoloogia 763 594 778 644 600 451 499 400

Kirurgia 1793 1595 1483 1369 1352 1085 1170 1131

Sisehaigused 1584 1440 1182 1152 937 976 1042 1021

Iseseisev statsionaarne õendusabi 621 628 647 679 640 621 592 669

Sünnitusabi 386 416 486 466 413 423 331 314

Kokku 5279 4802 4701 4475 4100 3699 3788 3718

Allikas: Rakvere haigla

Günekoloogia, kirurgia, sisehaiguste ja sünnitusabi teenustes on aastatega vähenenud teenuste maht, eriti 2016–2020 vahel. Esmases järelravis ja iseseisvas statsionaarses õendusabiteenuses on 2023. aastal olnud mõningane kasv võrreldes eelmiste aastatega. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenused on stabiilsed, kuigi nende maht on kõikunud. Sünnitusabi teenustes on langus olnud järjepidev. Muutused võivad peegeldada muutusi tervishoius patsientide vajadustes, poliitikas ja muutustes rahvastikus. TABEL 6: Statsionaarse eriarstiabi osutamine voodipäevade arvu vaates 2021-2023

Eriala 2020 2021 2022 2023

Kirurgia 6628 6441 7297 6141

Sisehaigused 5472 6864 7970 7038

Günekoloogia 1478 1438 1320 1052

Iseseisev statsionaarne õendusabi 16 793 14 004 13 491 13 050

Voodipäevade arv kokku 33 326 31 613 32 713 29 980

18

Allikas: Rakvere haigla Voodipäevade vähenemine üldiselt näitab suundumust vähemale vajadusele haiglaravi järele, mida võivad mõjutada nii ravi kergemad vormid, parem haiguste ennetamine või ka ambulatoorsete teenuste kättesaadavus ning piisavus. Kirurgia, sisehaigused ja iseseisev statsionaarne õendusabiteenus on teenused, kus muutused voodipäevade arvus kajastavad suuresti ravitavate haiguste keerukust, vananeva elanikkonna vajadusi ja pandeemia järgset teenuste taastumist. TABEL 7. Sünnitajad ja vastsündinud 2020-2023

2020 2021 2022 2023

Sünnitajad 413 425 338 314

Vastsündinud 415 428 341 315

Allikas: Rakvere haigla Sünnitajate ja vastsündinute arvu langus on pidev trend aastatel 2020–2023. Kõige olulisem langus toimus 2022. aastal, kus sünnitajad ja vastsündinud vähenesid vastavalt mõlemal juhul 87 võrra. 2023. aastal on langus aeglustunud, kuid siiski jätkub. Sünnitajate arvu vähenemine on seotud laiemate demograafiliste, majanduslike ja tervishoiu arengutega, samuti perede hilisema lapse sünnitamise ja väiksemate perede trendiga.

2.1.3. Erakorraline meditsiini tervishoiuteenus

Tabelis 8 on esitatud andmed 2021-2023 Erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO) saabunud patsientide kohta. Tabel 8: Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2020 – 2023

2020 2021 2022 2023

SAABUMINE

Toodi kiirabiga 3918 3979 3959 3821

Suunati teisest raviasutusest/saatekirjaga

660 749 590 709

Tuli ise 10 691 10 450 12 484 12 040

Muu (+ politsei 2023 andmetes) 53 51 58 32

Saabus kokku 15 322 15 229 17 091 16 602

LAHKUMINE

Hospitaliseeriti 2318 2352 2366 2127

sh erakorraliseks operatiivseks raviks 210 198 192 176

konservatiivseks raviks 2108 2154 2174 1951

Saadeti hospitaliseerimata teise haiglasse

491 800 671 567

Lahkus koju 12 499 12 819 14 678 13 890

Suri (sh surmafakti tuvastamine) 14 9 6 18

Lahkus kokku 15 322 15 229 17 091 16 602

Allikas: Rakvere haigla 2022. aastal saabus EMOsse rekordarv patsiente (17 091), kuid 2023. aastal on see arv langenud 16 602-le. Saabujate arvu suurenemine võib olla seotud COVID-19 pandeemia järgselt suurenenud erakorralise meditsiini vajadusega. Ise saabujate arv on suurenenud. "Tuli ise" kategooria, mille osakaal on suurenenud, viitab sellele, et inimesed võivad olla

19

rohkem teadlikud, et nad saavad ise EMOsse tulla, kui neil ei ole eluohtlikke seisundeid, kuid vajavad enda hinnangul kiiresti meditsiinilist abi. Hospitaliseeritud patsientide arv on aastate jooksul vähenenud. Seda võib seletada meditsiini valdkonna arengutega, nagu ambulatoorsed ravivõimalused, täiendavad diagnostilised teenused ja kiiremad ravivõimalused. Samuti ka pöördumise põhjuste muutusega (mitte erakorraline pöördumine). Kokkuvõttes on EMO teenuste osutamine aastatel 2020–2023 olnud stabiilne, kuigi mõningaid muutusi on täheldatud patsientide saabumise viisis, hospitaliseerimise määras.

2.1.4. Taastusravi tervishoiuteenus

Teenuste proportsioonid on ajas dünaamiliselt muutunud, et katta personali töökoormusi. Tabel 9: Taastusravi protseduuride arv 2020-2023

Protseduur 2020 2021 2022 2023

Füsioteraapia (ainult füsioterapeudi töö) 7455 7751 9799 7962

Aparaatravi (elektri-, ultraheli-, valgus-, laser-, magnetravi, osooni-, kvantteraapia jm)

8061 2389 415 2828

Soojusravi (parafiin, osokeriit) 87 127 101 132

Vesiravi 0 0 20 165

Vesivõimlemine 0 216 414 914

Massaaž (sh tsooniteraapia) 1736 2125 1959 1989

Soolaravi 56 415 301 525

Logopeediline ravi 642 912 30 125

Tegevusteraapia 1219 350 1419 1946

Psühhoteraapia 108 612 798 593

Kokku protseduure 19 364 14 897 15 256 17 179

Allikas: Rakvere haigla Alates augustist 2022 on taastusraviarsti esmane vastuvõtuaeg varasema 25 minuti asemel 30 minutit ning varasema korduva 15 minuti asemel 25 minutit. See on muutnud vastuvõttude arvu vähenemise suunas. Kliinilisel psühholoogil toimus kokku 587 ambulatoorset vastuvõttu, millest 113 esmast, 429 korduvat (sh 164 televastuvõttu), 45 tasulist teenust. 2024. aastast lisandusid füsioterapeutide ja logopeedi ambulatoorsed vastuvõtud. Logopeedide arv on piiratud, eriti väiksemates linnades ja maapiirkondades. Spetsialiste ei jagu kõigisse asutustesse. Töökoormus on suur, mistõttu logopeedid ei saa keskenduda pikaajalisele tööle konkreetsete patsientidega. Haridusasutustel on eelis logopeedide värbamisel, kus tööaeg on tavapärasest lühem, töö toimub valdavalt päevastes vahetustes ning sihtrühm (lapsed) on kitsamalt määratletud. Haiglas tuleb tuleb sageli tegeleda erinevas vanuses patsientidega, eelistavad paljud logopeedid spetsiifilisemat ja püsivamat tööd haridusasutustes. Tööandjad konkureerivad väheste spetsialistide pärast, paljud logopeedid eelistavad töötada erakliinikutes või osalise tööajaga. Teenuse hind erasektoris on väga kõrge ning haigla ei suuda sellise tasemega töötasu teenuse osutamisel maksta. Haigla igapäevase töö juurde kuulub töötajate/spetsialistide otsimine. Seega otsime ka logopeediteenuse osas spetsialisti.

20

Tabel 10: Teenuse koodide põhiselt on (füsioteraapia ja tegevusteraapia) terapeutide poolt osutatud põhilised teenused

Teenuse kood

Amb. taastusravi

teenuste arv 2022

Amb. taastusravi

teenuste arv 2023

Teenuste arv 2023*

Prognoos amb. taastusravi teenusteks

2024

Prognoos teenuste arvuks

2024*

7050 3245 2657 6509 4002 10 841

7056 414 814 936 800 1229

7053 509 672 1938 880 2664

*kogusummas nii amb. taastusravi, FT iseseisva vastuvõtu, TT uuringufondist rahastavate kui ka statsionaarsetele patsientidele osutatud teenused. Allikas: Rakvere haigla Tööalane rehabilitatsioon Taastusravi teenuste kogumahust moodustavad tööalase rehabilitatsiooni teenused ~5% teenustest. Spetsialistidest on füsioterapeudid ja tegevusterapeut, kes osutavad nii tervishoiu- kui ka tööalase rehabilitatsiooni teenuseid. TABEL 10: Tasuline tervishoiuteenus aastatel 2022-2024 ning võrdlus eelnevate aastatega.

Teenuse nimetus/haigla teenuse kood 2022 2023 2024

Liblikvann / TAA016 165 137 150

Liblikvann kaksikutele TAA026 + TAA027 - 11 10

Käsimassaaž 20 min / TAA011 427 399 385

Käsimassaaž 30 min / TAA012 862 1007 1020

Käsimassaaž 50 min / TAA013 127 161 175

Protseduurid

Aparaatne ravi / TAA006 2654 2578 3000

Aparaatne ravi 2 erinevat protseduuri / TAA007 257 250 250

Savi-soojusravi / TAA008 36 2 15

Parafiinvann kätele / TAA009 59 127 150

Parafiinmähis kätele / TAA010 20 3 10

Soolakamber / TAA014 49 59 60

Soolakamber kuni 8a / TAA015 89 358 400

Keerisvann kätele / TAA020 20 7 10

Keerisvann jalgadele / TAA019 11 2 10

Teraapiad

Tegevusteraapia 30 min / TAA024 - 5 10

Tegevusteraapia 60 min / TAA025 - 1 5

Füsioteraapia 30 min / TAA002 56 109 125

Kinesioteipimine / TAA003 7 7 10

Beebide võimlemine ja massaaž / TAA004 22 38 35

Vaagnapõhja füsioteraapia / TAA005 1 5 10

Kõnni-või jooksuanalüüs / TAA022 1 2 20

Füsioteraapia 60 min / TAA023 - 1 5

Allikas: Rakvere haigla

21

2.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud tervishoiuteenuste osutamisel

Operatsiooni osakonna iseloomustavad tegevused on operatsioonide läbiviimine, operatsiooniaegne anesteesia, analgeesia, postoperatiivselt nn „ärkamistoas“ ärkamine ja valuravi skeemi kujundamine. Lisaks ka anesteesiate tegemine teistes haigla osakondades protseduuride läbiviimisel ning sünnitusosakonnas epiduraalanalgeesia tagamine. Tabel 11. Haiglas teostatud operatsioonid 2021-2023

2021 2022 2023 2023 vs 2021

Operatsioonid kokku 2390 2585 2932 +542

sh lokaalsed operatsioonid 199 265 334 +135

sh simultaanid 31 44 88 +57

sh kodeeritud lisaoperatsioonid ühe anesteesia käigus

269

318

345

+76

Allikas: Rakvere haigla Arvud näitavad kasvu 2021. aastaga võrreldes, eriti suurenenud on simultaanide ja lokaalsete operatsioonide arv. Lokaalsed operatsioonid on samuti oluliselt kasvanud, mis viitab täiendava teenusepakkumise kasvule ja haigla tegevuse laienemisele. Kirurgiline võimekus tervikuna on oluline haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ja seda on arvesse võetud ka haigla arengueesmärkide seadmisel. Uuringuid teostame oma maja osakondadele, maakonna perearstidele, eriarstidele, SA Tartu Ülikooli Kliinikumile ja SA Viljandi Haiglale. Lisaks on koostööpartneriks Kaitsevägi, sealhulgas NATO-üksused. Võimalusel on olemas valmidus koostöö laiendamiseks. Tabelis 12 on toodud andmed perioodil 2021-2023 haiglas teostatud diagnostiliste uuringute kohta. Haiglal on käesoleval ajal koostööpartneriks magnetresonantstomograafiliste (MRI) uuringute osas AS Mammograaf, kellega koos osutatakse teenust mobiilset uuringukabinetti kasutades. Tabel 12. Haiglas teostatud uuringud 2021-2023

2021 2022 2023 2023 vs 2021

Radioloogiateenused 64 481 69 150 65 084 +603

sh röntgen 18 951 22 408 23 524 +4573

sh ultraheli 7108 8221 8477 +1369

sh kompuutertomograafia 38 422 38 521 33 083 -5339

Endoskoopiateenused - 2572 2273 -299

sh gastroskoopia - 2218 1952 -266

sh trahhea, bronhi ja pleura - 82 124 +42

sh muu endoskoopia - 272 196 -76

Allikas: Rakvere haigla

Radioloogiateenused on üldiselt püsivad, kuid röntgenite ja ultraheli teenuste arv on kasvanud, samas kui kompuutertomograafia teenused on kergelt vähenenud. Endoskoopiateenused on vähenenud 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga peamiselt gastroskoopia teenuste languse tõttu. Samuti on vähenenud "muu endoskoopia" teenused, kuid teatud teenustes (nt trahhea, bronhi ja pleura endoskoopiad) on nõudlus suurenenud. Haiglas perioodil 2021-2023 teostatud laboriuuringute andmed on toodud tabelis 13. Laboriuuringute arv on perioodi vältel veidi langenud, seda ennekõike immuunuuringute ja molekulaardiagnostika uuringute arvelt. Tabel 13: Haiglas teostatud laboriuuringud 2021-2023

22

2021 2022 2023 2023 vs 2021

Laboriuuringud kokku 469 102 544 760 454 948 -14 154

kliiniline keemia (biokeemia) 284 549 337 603 287 756 +3207

hematoloogia 47 500 53 103 47 412 -88

hüübimine 12 548 12 634 9972 -2576

immunohematoloogia 6818 8630 9430 +2612

mikrobioloogia 27 995 28 665 26 841 -1154

molekulaardiagnostika (PCR) 18 485 20 851 10 047 -8438

immunoloogia 71 207 83 274 63 490 -7717

Allikas: Rakvere haigla Laboriuuringud on aastatel 2021–2023 vähenenud, kuigi 2022. aastal toimus märkimisväärne kasv. Kliinilise keemia ja immunohematoloogia uuringute arv on suurenenud. Hüübimis, mikrobioloogia, molekulaardiagnostika (PCR) ja immunoloogia uuringud on kõik vähenenud, mis võib peegeldada erinevaid tegureid, näiteks COVID-19 pandeemia mõju või muid meditsiinilisi ja sotsiaalseid muutusi (uuringute tegemise hind, mille tõttu patsiendid ja koostööpartnerid on vahetanud teenuse pakkujat). PCR testide arvu vähenemine on kõige suurem (45,6%), mis viitab selgelt sellele, et neid teenuseid tellitakse mujalt. 2024.aastal teostatud diagnostilised ja radiloogilised uuringud haiglas:

- endoskoopia uuringud kokku 1731, sh ambulatoorseid 1123 (2021.a oli neid 1672, sh

ambulatoorselt 1122);

- kompuutertomograafia uuringud kokku 40 343 (uuritud isikuid 4380, sh 3442 isikut olid

ambulatoorselt). 2021.aastal olid näitajad uuringuid kokku 38 422 (uuritute arv 5261,

sh ambulatoorselt 3592);

- röntgenuuringud kokku 22 861 (uuritud isikuid 20 954, sh ambulatoorselt 19 140).

2021.aastal olid vastavad näitajad uuringuid kokku 18 951 (uuritud isikuid 16 087, sh

ambulatoorselt 14 944);

- funktsionaaldiagnostika uuringuid kokku 9887, neist ambulatoorselt 5303. 2021.aastal

oli uuringuid kokku 10 587, neist ambulatoorselt 6758;

- menetlusradioloogia uuringuid kokku 926 (uuritute arv 432, sh ambulatoorselt 326).

2021.aastal uuringuid kokku 702 (uuritute arv 420, sh ambulatoorsed 346);

- ultraheliuuringuid kokku 7660 (uuritute arv 5709, sh ambulatoorselt 4592). 2021.aastal

uuringuid kokku 7108 (uuritute arv 4053, sh ambulatoorselt 3204);

- labori uuringud kokku 435 459, neist statsionaarsetele haigetele 169 885,

ambulatoorsetele haigetele 111 522. 2021.aastal uuringuid kokku 469 102, neist

statsionaarsetele haigetele 155 858, ambulatoorsetele haigetele 110 832.

Kõrgem ambulatoorne osakaal on röntgenuuringutel ~91% ja kompuutertomograafia uuringutel kuni 79%., sh suurim kasv ambulatoorses osakaalus on toimunud kompuutertomograafia uuringute (+10%). Väiksemad osakaalud on laboriuuringutel. Röntgen- ja ultraheliuuringutes toimus suur kasv, mis näitab, et paranenud on teenuse kättesaadavus ning suurenenud on uuringute tegemise vajadus. Diagnostiline võimekus on oluline haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse vaates. Haigla diagnostiline ressurss on äärmiselt oluline ka esmatasandi tervishoiuteenuste vaates, kuigi siinkohal on osutunud määravaks teenuse hind, kus teistel teenuse osutajatel on töö mahust lähtuvalt võimalik teha hinnaalandusi, mida haigla endale lubada ei saa teenuse omahinnast sõltuvalt.

3. Ravimahtude planeerimine aastani 2045

23

Haigla on ravimahtude planeerimisel alates aastast 2025 lähtunud järgmistest eesmärkidest tervishoiuteenuse osutamisel. Tervishoiuteenused on kavandatud lähtuvalt Lääne-Viru maakonna elanike vajadustest, milles on arvestatud maakonna elanike arvu, soolist ja vanuselist struktuuri prognoosi alusel (ülevaade eespool). Lähtudes eeldusest, et maakonna elanike tervishoiuteenuste tarbimine on sarnane Eesti keskmisega ning samuti sellest, et haigla tagab ka edaspidi maakonna elanikele osutatavatest kõikidest tervishoiuteenustest vähemalt sama suure proportsiooni kui aastal 2025.

- Eesmärgiks on tagada üldhaiglale lubatud eriarstiabi ja iseseisva statsionaarse õendusabi, päevaravi- ja päevakirurgia ning ambulatoorsed tervishoiuteenused. Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuse ööpäevaringne osutamine ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine nõutud tasemel ja vastavalt haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile.

- Eesmärgiks on saavutada/tagada kõikide osutatavate eriarstiabi ja õenduse tervishoiuteenuste maht, mis tagab haigla teeninduspiirkonna elanikele arvestuslikult vähemalt kuni 80-85% ulatuses teenuse samaväärse kättesaadavuse kui Eestis keskmiselt.

- Eesmärgiks on tagada vältimatu ja koheselt vajaminev eriarstiabi riigikaitse valdkonna koostööpartneritele piirkonnas ning panustada seeläbi riigikaitsesse üldhaigla võimaluste piires.

Ambulatoorses eriarstiabi juures oleme prognoosimisel lähtunud visiitide iseloomust mitte erinevatest erialadest. Põhjuseks eriarstiabi konkreetsete eriarstide olemasolu ebastabiilsus, mis on sõltuv otseselt konkreetse arsti olemasolust, mida on väga raske või isegi võimatu ette ennustada. Arvestades demograafilisi muutusi ning tervishoiusüsteemi arengusuundi, võib prognoosida teatud teenuseliikide koormuse kasvu või vähemalt püsimist tänasel tasemel. Tervishoiuteenuste planeerimisel tuleb meil lähtuda mitte ainult rahvaarvu muutusest, vaid ka teenuse struktuurse kasutuse kasvust, elanikkonna vananemisest ning digiteenuste rolli suurenemisest. Vaatamata rahvastiku kahanemisele tuleb säilitada ja arendada võimekus pakkuda:

- eakatele ja krooniliste haigustega inimestele sobivaid teenuseid,

- tõhusaid kaug- ja digilahendusi

- ning paindlikku töökorraldust personalile (isegi kui patsientide arv veidi väheneb,

jäävad spetsialistide töömaht ja vajadus enamasti samaks või suuremaks – eriti kui

suureneb dokumenteerimise, koordineerimise või koduteenuste osa).

Tabel 14 Ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamise maht 2025 Tervisekassa lepingus ning prognoos aastateks 2030, 2035, 2040 ja 2045

2025 2030 2035 2040 2045

Kontaktvisiidid 26 339 23 942 22 038 20 405 18 961

Kaugvisiidid 2611 2486 2398 2327 2747

E-konsultatsioonid 293 305 348 339 359

Allikas: Rakvere haigla Populatsiooni vähenemine ei tähenda automaatselt arstiabi vähenemist. Arvestades demograafilisi muutusi ning tervishoiusüsteemi arengusuundi, võib prognoosida teatud teenuseliikide koormuse kasvu või vähemalt püsimist tänasel tasemel. Tervishoiuteenuste planeerimisel tuleb meil lähtuda mitte ainult rahvaarvu muutusest, vaid ka teenuse struktuurse kasutuse kasvust, elanikkonna vananemisest ning digiteenuste rolli suurenemise.

24

JOONIS 8 Lääne-Viru maakonna elanike arvu langus ja prognoos perioodil 2005-2045

Allikas: Statistikaamet Protsentuaalsed rahvastiku langused:

- Perioodil 2005–2024 on rahvaarv vähenenud umbes 11,7%. - Prognoositavalt perioodil 2024–2045 väheneb rahvaarv veel umbes 10,7%.

See tähendab, et kuigi langus jätkub, on tempo veidi aeglustumas võrreldes varasema perioodiga. Haigla teenuste arendamisel tuleb liikuda suunas, kus päevaravi ja ambulatoorsete teenuste osakaal suureneb märgatavalt, samas kui statsionaarset ravi osutatakse vaid meditsiiniliselt põhjendatud juhtudel. Selline mudel on patsiendisõbralikum, kuluefektiivsem ja vastab tervishoiu tulevikutrendidele. Päevaravi osutatakse haiglas vähemalt günekoloogia, otorinolarüngoloogia, sisehaiguste ja üldkirurgia erialade raames. Päevaravi teenuste prognoos on esitatud alljärgnevas tabelis. Prognoos lähtub rahvastiku vananemisest, haigla võimekusest ning meditsiini arengust tulenevatest asjaoludest, mis näitab prognoosi suurenemist olenevalt erialast ning eriarstide olemasolust. Päevaravi teenuste kasvu põhjused on seotud elanikkonna vananemise, krooniliste haiguste leviku, meditsiinitehnoloogia arenguga, tervisealase teadlikkuse tõusuga, tervishoiuteenuste kergema ligipääsetavusega jms. Samuti on oluline aspekt haigla võimekusel, kus praegu on ruumi arenguks. Günekoloogia päevaravis näeme visiitide mahu tõusu lähiaastatel kuni 5% (edaspidi 2%), mis on seotud oluliste teguritega nagu vanemaealiste naiste arvu suurenemine, krooniliste günekoloogiliste haiguste levik, tervisealase teadlikkuse suurenemine, raseduse ja sünnituse jälgimise teenuste tõus ning ka uued ravimeetodid ning lähenemised (nt laparoskoopia, minimaalselt invasiivse kirurgiaga ravimine). Vanemate naiste arv suureneb, mistõttu võivad kasvada vananemisega seotud günekoloogilised probleemid, nagu menopaus, hormoonravi vajadus, samuti vanemaealiste naiste haigestumine günekoloogilistesse haigustesse (nt emaka, munasarjade või rinna haigused). Oluliseks põhjuseks on ka suurem tähelepanu naiste tervise ennetusele ja regulaarsetele kontrollidele (nt rinnavähi sõeluuringud, emakakaelavähi sõeluuringud ja muu ennetustöö). Kõige suuremat visiitide mahu tõusu lähiaastatel kuni 15% näeme otorinolarüngoloogia erialal, seal kavandame ka teise arsti vastuvõttu ambulatoorselt. Edasi järgnevad sisehaiguste ja üldkirurgia valdakonnad, kus mahu tõus on lähiaastatel 10%. Edaspidi on prognoos tagasihoidlikum 2%.

25

Tabel 15 Päevaravi tervishoiuteenuste osutamise maht (visiidid/aastas) 2025 Tervisekassa lepingus ning prognoos aastateks 2030, 2035, 2040 ja 2045

Eriala 2025 2030 2035 2040 2045

Günekoloogia 372 391 399 415 423

Otorinolarüngoloogia 482 554 565 593 605

Sisehaigused 206 227 232 237 242

Üldkirurgia 508 559 570 581 592

Kokku 1568 1731 1766 1826 1893

Allikas: Rakvere haigla

Statsionaarse eriarstiabi teenuste prognoosimisel tuleb arvestada Tervisekassa prognoosidega, et statsionaarse teenuse ostmine kirurgia, sünnitusabi, raseduspatoloogia, günekoloogia, pulmonoloogia erialadel väheneb igal järgneval aastal vähemalt 2% aastas tulenevalt Tervisekassa eelarve piirangutest ning teenuse ülekandumisest ambulatoorsesse ja päevaravi tegevusse. Rakvere haigla osakaal Lääne-Virumaa sündidest väheneb senise 63% pealt 55%-ni aastaks 2045. Üldkirurgias eeldame haigestumise struktuuri vähesele tõusule. Suureneb esmase järelravi teenuse osutamine. Sisehaiguste prognoosimisel on eelduseks, et krooniliste haiguste esinemine eakatel suureneb, mis omakorda suurendab vajadust sisehaiguste teenuste järele. Tabel 16 Statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamise maht 2025 Tervisekassa lepingus ning prognoos aastateks 2030, 2035, 2040 ja 2045

Eriala 2025 2030 2035 2040 2045

Sisehaigused 1131 1154 1177 1201 1225

Üldkirurgia 1141 1164 1187 1211 1235

Sünnitused 267 258 261 261 250

Esmane järelravi 170 179 183 192 202

Günekoloogia 403 395 387 379 371

Kokku 3112 3150 3195 3244 3283

Allikas: Rakvere haigla 2021. aastal on 0-19 vanusegrupi osakaal 17% kogu rahvastikust. Siiski väheneb prognoosi järgi selle osakaal järk-järgult, ulatudes 17,08%-ni 2045. aastal. Üldiselt on nähtav aeglane, kuid pidev langus, mis viitab madalale sündimusmäärale ning rahvastiku vananemisele. 2021. aastal moodustavad 20-64-aastased inimesed 60% rahvastikust, mis on kõrge osa. See osakaal on aga aeglaselt vähenemas, langedes 53,90%-ni 2045. aastal. Vähenev töötava elanikkonna osakaal tähendab suurenevat survet tööturule. Eakate elanikkonna osakaal on alates 2021. aastast pidevalt kasvanud, ulatudes 29,02%-ni 2045. aastaks. See näitab rahvastiku vananemise suundumust, kus üha rohkem inimesi on vanemaealised, mis toob kaasa väljakutseid tervishoiule, pensionisüsteemile ja sotsiaalteenuste osutamisele. Tabel 17 Rahvaarvu prognoos (põhistsenaarium järgi) vanuserühmade osatähtsusega (%), eeldatavate elussündide ja fertiilses vanuses naiste arv

2021 2025 2030 2035 2040 2045

0-19 17 21,08 19,32 18,02 16,99 17,08

20-64 60 55,64 54,82 54,82 54,48 53,90

65+ 23 23,69 25,86 27,16 28,53 29,02

Sündide arv 550 438 437 457 466 455

Naised vanuses 20- 39

5762 6128 5873 5817 5850 5568

Kogurahvastik 58 700 59 255 57 456 55 914 54 524 53 139

Allikas: Statistikaamet

26

Naiste arv vanuserühmas 20-39 eluaastat on sündide prognoosimisel üheks põhinäitajaks. Naiste arv kasvas (2021-2025), kuid seejärel väheneb järk-järgult. See viitab sellele, et sündimus üldiselt langeb (vähenenud fertiilses eas naiste arv ning suured muutused perepoliitikas ja pereplaneerimisel). Sündide arvu vähenemine 2024. aastal 441-lt 438-le aastaks 2025 viitab stabiilsele langusele. Languse põhjuseks on madalamad sündimismäärad, naiste hilisem vanus laste saamisel, sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu majanduslik ebastabiilsus, tööjõupuudus, eluasemekulud ja laste kasvatamisega seotud kulud. Suundumused Eestis üldiselt on selles suunas, et soovitakse sünnitada suurtes keskustes Tallinnas ja Tartus. Tabel 18 Õendusteenuste (vastuvõttu/aastas), iseseisva statsionaarse õendusabi (ravipäevi/aastas) ja koduõenduse (visiiti/aastas) tervishoiuteenuste osutamise maht 2025 ning prognoos 2030, 2035, 2040 ja 2045.

2025 2030 2035 2040 2045

Eakate vanusrühma suurus Lääne-Virumaal

14 035 14 857 15 186 15 558 15 422

Iseseisev statsionaarne õendusabi

633 665 698 733 770

Koduõendus 1655 1903 2188 2516 2886

Õe iseseisev vastuvõtt (sh ämmaemandad)

5283 5547 5824 6115 6421

Vaimse tervise õde 0 1470 2205 2940 3100

Allikas: Rakvere haigla Eakate arvu kasv ja teenuste vajadus: Kuna eakate vanusrühma suurus kasvab, siis tuleb oodata suuremat nõudlust nii iseseisva statsionaarse õendusabi kui ka koduõenduse teenuste järele. Koduõendus suureneb kiiremini kui iseseisev statsionaarne õendusabi. Kui eakate arv kasvab, siis vajab piirkond tõenäoliselt rohkem spetsialiste ja ressursse, et tagada kvaliteetne hooldus. Koduõendus oma sisult on vähem kulukas ja rohkem inimestele ligipääsetav kui iseseisev statsionaarne õendusabi. Koduõenduse teenuste kasv on stabiilne ja suureneb iga aastaga. Eakate vajadus koduhoolduse järele suureneb kiiresti, kuna paljud inimesed eelistavad jääda oma kodusesse keskkonda, mitte minna väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Õe iseseisev vastuvõtt tervishoiuteenusena on ajas kasv ning prognoosime 5% teenusemahu suurenemist iga viie aasta järel. Õe iseseisvate vastuvõttude arvu suurenemine on tingitud mitmetest asjaoludest. Sealhulgas õenduse rolli laienemisest, tehnoloogia arengust, rahvastiku vananemisest, ühiskondlikest muutustest. Õdede töökoormuse suurenemine ja suurem vastutus aitavad pakkuda paremat ning kiiremat tervishoiuteenust. Uue teenusena on kavas rakendada vaimse tervise õe raviteenuseid, et erinevad sihtrühmad (lapsed ja noorukid, täiskasvanud, vanemaealised inimesed ning pered ja hooldajad) saaksid terviklikuma lähenemise oma tervisemurede lahendamisel. Vaimse tervise õe teenus on ajas oluliselt kasvav teenus, sest vajadus teenuse järgi on väga suur ja sihtrühmi palju. Tabel 19 Ennetusprogrammides tervishoiuteenuste osutamise prognoos (visiidid/aastas) 2025-2045 võrrelduna 2023. aasta tegelikuga

2025 2030 2035 2040 2045

Ennetus kokku 342 1581/1641 1595/1690 1525/1645 1456/1601

Emakakaelavähi varajane avastamine

342

317

292

269

246

27

Tubakast loobumise nõustamine

-

70/130

65/160

60/180

55/200

Rinnavähi varajane avastamine

-

1194

1238

1196

1155

Allikas: Rakvere haigla Ennetustegevused Rakvere haiglas:

1. Tegevus Emakakaelavähi varajane avastamine - Tegemist on pessimistliku trendiga,

mis arvestab Lääne-Virumaa naiste arvust osakaalu vähenemist (38% → 30%) ja

rahvaarvu üldist langust kui midagi ei muutu (sh osalusmäära muutused,

kommunikatsiooni tegevused või parem ligipääs teenusele).

2. Tegevus Rinnavähi varajane avastamine – Prognoosi koostamisel oleme arvestanud,

et Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi vanuses 50-69, iga kahe aasta

tagant. Seega igal aastal kutsutakse ligikaudu pool sihtrühmast, osalusmäär

sõeluuringul on Eestis olnud vahemikus 55-60% sõltuvalt piirkonnast. Oma teenuse

arendamisel eeldame, et teenus on kättesaadav, kommunikatsioon töötab ja teenus

on võrreldav teiste teenuse osutajatega (sh kvaliteet, usaldus, broneerimissüsteem).

Tegevus eeldab koostööd perearstidega ja Tervisekassaga, digitaalse

broneerimissüsteemi loomist koos SMS meeldetuletustega; tugevat

teavituskampaaniat, häid partnerlussuhteid piirkonnas ning jälgimist ja teenuse

analüüsimist (kui madalam osalus, siis seal sihitud sekkumine).

3. Tegevus Tubakast loobumise nõustamine - Suitsetamise levimus on Eestis üldiselt

vähenemas, kuid mitte ühtlaselt. Ca 17 - 20% täiskasvanutest on igapäevased

suitsetajad (Statistikaameti järgi). Lääne-Virumaal on sarnased või veidi kõrgemad

näitajad kui Eesti keskmine. Tubakast loobumise nõustamine on vabatahtlik,

nõustamises osalemine sõltub suunamisest (näiteks perearstidelt), kättesaadavusest

ja teavitustööst ning individuaalsest motivatsioonist. Tõenäoliselt ei ole nõustamise

maht täielikult realiseeritud potentsiaal, see tähendab, et suur osa suitsetajaid ei jõua

nõustamiseni. Prognoosimudel tegevuse arendamisel on pigem pessimistlik/realistlik.

Oletame, et nõustamisele jõuab igal aastal umbes 0,5–0,6% suitsetajatest ning

osalemismäär nõustamisel jääb madalaks, kui uusi meetmeid ei rakendata (näiteks ei

suurene perearstide koostöö, ei ole lisateavitust jms.). Optimistliku stsenaariumi

eeldusteks on suunamiste suurenemine – perearstid, eriarstid, apteegid, tööandjad

jm viitavad aktiivsemalt nõustamisele; teavituskampaaniad ja hea haigla nähtavus

paraneb – teenus on inimestele tuttav ja kättesaadav; teenuse mitmekesistamine –

kaugvastuvõtud, mobiilsed nõustamised vms; osalemismäär suureneb – rohkem

suitsetajaid otsustab proovida loobuda; haigla seob suitsetamisest loobumise

nõustamise teiste teenustega (näiteks kopsuröntgen, krooniliste haiguste jälgimine).

Ennetuse tähtsus tervishoius suureneb ajas. Ennetuse eesmärgiks on vältida haiguste esinemist ja vähendada tühistusi ja hilisema ravi vajadust, mis on eriti oluline vananeva elanikkonna puhul. Ennetusmeetmete järkjärguline kasv viitab sellele, et Lääne-Virumaal on suurenenud tähelepanu tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Vananeva elanikkonna sihtrühma suurenemine toob kaasa suurema vajaduse ennetusmeetmete järele, et vältida kroonilisi haigusi ja edendada tervislikumat elustiili. Tervishoiusüsteem peab investeerima ennetusprogrammidesse, et vähendada hilisema ravi vajadust ja tagada elanikkonna pikaajaline heaolu. Eriti oluline on, et ennetus hõlmaks haridust ja teavitust, et aidata inimestel teha tervislikumaid valikuid ja elada kauem ning tervislikumalt.

28

Rakvere haigla ja maakonna perearstide koostöö on väga oluline piirkonna tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Teeme perearstidega teenuste osas koostööd järgmiselt:

- Koduõenduse valdkonnas, mis võimaldab patsiendi jälgimist ja hooldust tema

kodus, eriti krooniliste haigustega patsientide, operatsioonijärgsete haigete ning

eakate puhul. Perearst suunab patsiendi koduõendusteenusele, samas annab ka

haigla koduõendusmeeskond regulaarset tagasisidet perearstidele. Koostöös saame

paremini hallata raviskeeme, ravimite manustamist, haavahooldust ja elukvaliteedi

jälgimist. Tegemist on tulevikus teenusega, milles kindlasti mahud suurenevad.

- Ämmaemandusabi - ämmaemandad haiglas pakuvad nii raseduse jälgimist,

sünnituseks ettevalmistust kui ka sünnitusjärgset tuge. Perearstid ja -õed saavad

vajadusel suunata patsiendid ämmaemanda vastuvõtule või koostada koos haiglaga

individuaalse jälgimisplaani. Võimalik on arendada rasedate nõustamiskeskus või

pereplaneerimise teenus koostöös perearstidega – Rakvere linna Tervisemajas selline

koostöö olemas.

- Füsioteraapia - Perearstid suunavad patsiente haigla füsioteraapia teenusele, nt

taastusravi, liigesehaiguste, traumade või seljaprobleemide korral. Võimalik välja

töötada ühtne saatekriteeriumide süsteem ja e-konsultatsioonivõimalus.

Teraapiaplaanide ja edenemise jagamine digivahendite kaudu perearstiga. Koostöö

tugevuseks on sujuvam patsientide liikumine esmatasandilt taastusravisse, tõhusam

ravi krooniliste või korduvate lihas-skeleti probleemide korral ning aitab vältida

ülemedikaliseerimist (näiteks liigne valuvaigistite kasutamine).

- Vaimse terviseõe teenus – Teenus on arendamisel, kuna eeldab ka arsti olemasolu.

Prognoosime teenuse avamist hiljemalt aastaks 2030.

- Laboriteenused – Perearstid suunavad patsiendid Rakvere haigla laborisse

analüüsidele (nt vereproovid, uriin, mikrobioloogia). Võimalus on kasutada e-süsteeme

analüüside tellimiseks ja tulemuste kiireks kättesaamiseks. Standardiseeritud

proovivõtu protsessid ning kiire tagasiside (nt kiiruuringud põletikunäitajatele, suhkru

tasemele, infektsioonimarkeritele). Koostöö erakorraliste või kordusanalüüside korral

– näiteks hommikused vereproovid, millele perearst vajab vastust samal päeval.

Koostöö vähendab dubleerimist – samad testid ei pea toimuma korduvalt erinevates

asutustes; kiirem diagnostika ja raviotsuste tegemine; toetab krooniliste haiguste

jälgimist (nt diabeet, kilpnäärmehaigused, verevedeldajad).

- Diagnostikateenused – Kiirem ja lähim ligipääs haigla röntgenile, ultrahelile,

kompuutertomograafiale jm teenustele. Võimalus on E-konsultatsiooniks radiloogias.

Koostöö tugevuseks on see, et väheneb vajadus eriarsti konsultatsioonile

suunamiseks ainult diagnostika saamise eesmärgil ja ka kiirem diagnoosimine ning

ravi alustamine.

- Telekonsultatsioonid – E-konsultatsioonid eriarstidega haiglas, et toetada perearste

keerulisemate juhtude lahendamisel.

- Koolitused ja infovahetus - Regulaarsete ühiste koolituspäevade või infovahetuse

korraldamine haigla poolt, kus tutvustatakse uusi ravijuhendeid või teenuseid ning

lahendatakse valdkonna küsimusi kohalikul tasandil.

4.Tervishoiutöötajate vajadus Haiglas töötab patsientide heaks ca 470 inimest – meeskonda kuuluvad arstid, abiarstid, õed, abiõed, hooldajad, perenaised ja muud või teiste erialade spetsialistid ning tugistruktuuride töötajad, kes toetavad meditsiinivaldkonda.

29

Haigla arengu kujundavad eelkõige haigla töötajad, kes omavad tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni. Haigla üheks arengueesmärgiks on personali väärtustamine läbi töökeskkonna arendamise, milles oluline roll on töötajate arenguvõimalustel, rahulolul ja motivatsioonil. Oleme haigla personali analüüsinud ja selle vajadust on käesolevas arengukavas prognoositud just tervishoiupersonali vaates. 2023. aastal oli haiglas tervishoiupersonalile avatud kokku 371 ametikohta koormusega vahemikus 0,01-1,0, millel töötas kokku ca 470 isikut. Meditsiinilistes üksustes töötas 91 arsti (lisaks 16 abiarsti), 167 õde, 89 hooldajat ja muid tervishoiu spetsialiste 8 (füsio- ja tegevusterapeudid, psühholoogid). Personali vajaduse analüüsis lähtume täidetud ametikohtadest. Järgnevast tabelist selgub, et viimasel kolmel aastal on personali arv mõnevõrra tõusnud. Arstide arv on üldiselt kasvanud, kuid täistöökohaga on haiglas tööl 44 arsti. See on seotud näiteks uute teenuste lisandumisega, haigla tegevuse laienemisega ja üldiselt suurenenud nõudlusega meditsiiniteenuste järele, lisaks on palju nn osalise tööajaga arste. Õenduspersonali arv on suurenenud 3%, kuna haigla on suurendanud õendusteenuste mahtu. Tervishoiupersonali koguarv on suurenenud 5% ning haigla on üldiselt oma personalivõimekust suurendanud. Kasv on mõõdukas ja kajastab haigla teenuste laiendamist ja suuremat töötajate vajadust teatud valdkondades. TABEL 20 Muutused töötavas tervishoiupersonalis 2020-2023 ja prognoos 2035 ja 2045

2021 2023 2023 vs 2021

Prognoos 2035

Prognoos 2045

Arstid 71 91 +20 89 87

Õed, ämmaemandad ja õde-spetsialistid (õenduspersonal)

162

167

+5

175

184

Muud tervishoiuspetsialistid

11 8 -3 15 17

Hooldajad ja muud hooldusspetsialistid (hoolduspersonal)

85

89

+4

95

100

Tervishoiupersonal kokku

346 371 +25 386 407

Allikas: Rakvere haigla Tervishoiu valdkonnas on jätkuvalt probleemiks vananev personal. Praegusel ajal ei rahulda olemasolev olukord tervishoiutöötajate tegelikku vajadust, seda nii arstide, õenduspersonali kui ka hoolduspersonali osas. Haigla vaates on probleemiks püsivalt töötavate arstide olemasolu, väga palju on ajutiselt või lühiajaliselt tegutsevaid arste (erialati üksuste lõikes olukord väga erinev). Haigla probleemiks on ka vananev personal. Arstide keskmine vanus on 50,6 aastat. Analüüsist on välja jäetud abiarstid, kuna nende noor vanus muudab keskmist ja asutuse mõistes on nad ajutine personal. Õenduspersonali keskmine vanus on 51,7 ja hoolduspersonalil 50,4 aastat. Muude spetsialistide (tervishoiutöötajad) keskmine vanus on 40 aastat, seda on mõjutanud eelkõige uue taastusraviüksuse käivitamine ja noorte füsioterapeutide tööle asumine. Haigla on personali nappuse ja vananeva personali probleemi teadvustanud ning probleemide lahendamisega tegeletakse aktiivselt. Õenduspersonali koolitamisega alustasime haigla baasil koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga aastal 2025 ning eelduseks on, et saame õenduse osakaalu haiglas suurendada nii personali vaates kui ka keskmise vanuse mõjutamise osas paremuse (nooremapoolsemaks) poole (õppima asus 30 tudengit). Lisaks on eeldused, et suurenevad ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahud. Haigla on residentuuri baasasutuseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengitele. Tudengite tagasiside haiglale on olnud väga positiivne. Arstiteaduskonna tudengitele on antud võimalus töötada haiglas abiarstidena ja seda on aktiivselt kasutatud.

30

Järjepidevalt otsime tervishoiupersonali läbi erinevate kanalite, nii Töötukassa (töökuulutused, osalemine virtuaalmessil), haigla kodulehe kui ka sotsiaalmeedia kaudu. Teeme ka otsepakkumisi residentide meililistidesse. Uute töötajate otsimisega tegeleb kogu haigla meeskond, kasutades selleks paljuski ka isiklikke kontakte. Loomulikult on siin oluline koht haigla töökeskkonda tehtud investeeringutel, mille poole haigla ka püüdleb. Haigla peab oluliseks personali pidevat arendamist. Täiendkoolituste mahud ja struktuur on viimastel aastatel küll tõusnud, kuid vajaks süsteemsemat lähenemist. Haigla on seadnud rõhuasetuse erialastele koolitustele, väga oluline roll on sisekoolitustel.

KOKKUVÕTE

Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade Aktsaiselts Rakvere Haigla vastutuspiirkonnast, selle suurusest, rahvaarvust, vanuselisest koosseisust, asutustihedusest ja muudest olulistest rahvastikunäitajatest. Lisaks on veel esitatud haigla poolt osutatavate tervishoiuteenuste analüüs, hetkeolukorra kirjeldus ja ülevaade võimalikest arengusuundadest kuni aastani 2045. Samuti tervishoiutöötajate vajaduse ülevaade. Dokument on aluseks funktsionaalse arengukava järgmistele etappidele, mis on omakorda aluseks haigla taristu investeeringute vajadusele. Haigla vastutuspiirkonnaks on põhiliselt Lääne-Viru maakond rahvaarvuga 59 536 (seisuga 01.01.2024). Lääne-Viru maakonna elanike arvu prognoos aastani 2045 on 53 139 elanikku. Elanike arv on küll langustrendis, kuid sihtgrupid, kes tervishoiuteenuseid vajavad suurenemas - vanemaealised, piirkonna külastajad, suveelanikud, Eesti ja NATO- sõjaväelased piirkonnas. Aktsiaselts Rakvere Haigla pakub piirkonnale iseloomulikke tervishoiuteenuseid. Tervishoiuteenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna poliitikate ja arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud üldiselt vähenevad ja ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Kuigi tulenevalt tervishoiuteenuste üldisest arengust on eriarstiabi statsionaarsete tervishoiuteenuste osakaal tervishoiuteenustest langenud, on statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamise võimekus haiglas funktsionaalse arengukava perioodil 2023-2045 jätkuvalt oluline ja määrab oma ressursimahukuse tõttu ka teiste vajalike teenuste – nii ambulatoorsete tervishoiuteenuste, kui ka kitsamate teenuste – operatiivne võimekus, diagnostilised ja laboratoorsed teenused, arendamise vajaduse. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel oleme arvestanud tervishoiupoliitika arengusuundade, piirkonna rahvastikunäitajate, viimaste aastate tervishoiustatistika, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. Personali osas on suurimaks probleemiks vananevad töötajad. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsesside arendamisega ja töötajate motiveerimisega. Aktsiaselts Rakvere Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega. Olulisemateks suundadeks on:

- kestlik arenev maakondliku vastutusulatusega üldhaigla; - parim võimalik ravi patsiendile; - integratsioon esmatasandi tervishoiuteenustega; - koostööle suunatud ja avatud organisatsioon; - personali väärtustamine läbi töökeskkonna arendamise; - tervena elatud aastate väärtustamine.

Haigla funktsionaalse arengukava arengusuundade kavandamisel on lähtutud üldeesmärgist tagada üldhaigla tasemel kvaliteetsete tervishoiuteenust kättesaadavus haigla piirkonna

31

elanikele ja muudele sihtrühmadele, sealhulgas täita oma spetsiifilist rolli seoses riigikaitsega. Selleks plaanitavad muudatused puudutavad eriti ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamist. Haigla ressursside kasutamine statsionaarse tervishoiuteenuse osutajana on kavandatud oluliselt efektiivsemaks. Tugeva üldhaigla rolli täitmiseks sh panustamiseks riigikaitse valdkonda piirkonnas vajab haigla lähiajal investeeringuid eriarstiabi taristusse, sh eelkõige üldkirurgia osakonda ja operatsioonitubadesse, sisehaiguste osakonda, diagnostika ja ambulatoorse osakonna laiendamisse ning renoveerimisse koos endoskoopiliste uuringute keskusega, intensiivravi osakonna uuendamisse kaasaegsele tasemele jpm. Kokku on taristuinvetseeringute vajadus hinnanguliselt ca 23 mln. eurot.

KASUTATUD MATERJALID

1. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise- arengukava-2020-2030 ;

2. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040“ heakskiitmine „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040“ heakskiitmine–Riigi Teataja;

3. Tervisekassa arengukava 2022-2025; https://www.tervisekassa.ee/media/464/download?inline ;

4. Eriarstiabi piirkondliku kättesaadavuse põhimõtted, https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa/strateegiad-ja-arengusuunad/eriarstiabi- ostustrateegia ;

5. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035 Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf

6. Statistikaameti andmestik, https://www.stat.ee ; 7. Lääne-Viru maakonnastrateegia aastateks 2023-2035, https://www.virol.ee/laane-

viru-arengustrateegia-2023-2035 ; 8. Lääne-Virumaa tervise ja heaolu arengukava 2023-2035,

https://www.virol.ee/tervise-ja-heaolu-arengukava-2023-2035; 9. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia

osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord. Sotsiaalministri määrus nr 166 vastu võetud 31.12.2001;

10. Tervise Arengu Instituudi andmebaas, https://statistika.tai.ee .

MINISTRI KÄSKKIRI

13.06.2025 nr 51

Aktsiaselts Rakvere Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine

Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 22. aprilli 2025. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan aktsiaseltsi Rakvere Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister