Taotlus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigiprokuratuur

Maksu- ja Tolliamet

Rahapesu Andmebüroo

Meie: 13.12.2023 nr 12-1/2023-037-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]; [email protected]; [email protected];

[email protected]

Maksejõuetuse teenistuse tutvustus ja pöördumine vastastikuste koostöölepete

sõlmimiseks

Härra Egert Belitsev Härra Andres Parmas

Härra Raigo Uukkivi

Härra Matis Mäeker

Austatud koostööpartnerid ja Eesti ausa ettevõtluskeskkonna kaitsjad

Maksejõuetuse teenistus on seaduse alusel loodud Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv

sõltumatu ja erapooletu haldus- ja riikliku järelevalveorgan, mille ülesanded ja pädevus on

sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse, riigieelarveseaduse, haldusmenetluse seaduse,

halduskoostöö seaduse, avaliku teabe seaduse, pankrotiseaduse, korrakaitseseaduse, avaliku

teenistuse seaduse, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse jt eelkõige avalikku sektorit puudutavate seadustega.

Vastavalt pankrotiseadusele on Maksejõuetuse teenistus oma tegevuses sõltumatu.

Pankrotiseaduse § 1922 lõikes 2 sätestati Maksejõuetuse teenistuse sõltumatuse garantii.

Maksejõuetuse teenistus on iseseisev üksus Konkurentsiameti teenindamisel. Maksejõuetuse

teenistuse juhataja nimetab ametisse Justiitsminister viieks aastaks, kuulates enne ära Riigikogu

majanduskomisjoni arvamuse. Teenistuse juhataja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja

erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda teenistuse juhataja otsuste

tegemisse viisil, mis ohustaks teenistuse juhatajale seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.

Maksejõuetuse teenistuses töötab tänase seisuga kaks ametnikku.

Pankrotiseaduse muutmise seletuskirjas on märgitud, et Maksejõuetuse teenistus peab olema

teemade eestkõneleja laiemalt, tegutsema proaktiivse pankrotikultuuri nimel ning tooma

olulised teemad avalikkuse silma alla.

Meie koduleht: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/ , viimane ülevaade meie tegevustest

on kättesaadav: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/2023#november

2 (3)

Meie pädevus:

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 teostatakse riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduses

ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras. Maksejõuetuse teenistus on KorS § 6 lg 1 kohaselt

(muu) korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamisel.

Maksejõuetuse teenistus kaitseb avaliku hüvena Eesti ausat ettevõtluskeskkonda.1 Samas ei

oma Maksejõuetuse teenistus väär- ega süütegude menetlemise õigust ning Maksejõuetuse

teenistusel ei ole õigust kohaldada vahetut sundi. Korrakaitseseaduses sätestatud õiguseid

saab Maksejõuetuse teenistus kasutada üksnes võlgniku ja võlgniku lähikondsete üle riikliku

järelevalve teostamisel väga piiratud juhtudel (vt PankrS § 1929. Maksejõuetuse teenistuse

õigused järelevalve teostamisel).

Vastavalt PankrS § 1928 teostab Maksejõuetuse teenistus riiklikku järelevalvet

(pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku

pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku

seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste

suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või

selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.

Kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega

pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile

või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teatud juhtudel teavitame ka

Rahapesu Andmebürood.

Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks

läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise.

Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist vastavalt PankrS §-

s 91 sätestatule.

1 Pankrotiseaduse seletuskirja lk 150 on sätestatud, et loodava järelevalve tulemusena peaks kaduma raugemiste kaudu

vastutusest vabanemise praktika, võlausaldajatele tehtavad väljamaksed suurenema ja ettevõtluskultuur muutuma

usaldusväärsemaks. Maksejõuetuse teenistuse järelevalve on erandlik ja see toimub alati avalikus huvis. Menetluse

alustamiseks ei piisa pelgast raugemisest või võlausaldajate huvide kahjustamisest, vaid igal menetletaval juhul peab

esinema selline negatiivne mõju, kus erahuvi kahjustamine on ühtlasi avaliku huvi kahjustamine. Avalik huvi võib

seisneda näiteks ärikeskkonna kahjustamises, kui maksejõuetus on tekitatud õigusvastaselt, või menetluses on esitatud suured

maksunõuded. Sellisel juhul on teenistusel õigus sekkuda ning kasutada talle seadusega ettenähtud meetmeid. Järelevalve on

õiguspärasuse järelevalve. Seega maksejõuetuse teenistus uurib, kas võlgnik või võlgniku lähikondne käitus maksejõuetuse eel

ja maksejõuetuse saabumisel õiguspäraselt või mitte.

3 (3)

Pankrotiseaduse § 19210 kohaselt võib Maksejõuetuse teenistus enda äranägemisel või

pankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku, võlgniku lähikondse või pankrotihalduri suhtes

viia läbi eriauditi. Maksejõuetuse teenistus viib eriauditi läbi näiteks, et:

1) tuvastada, milline on võlgniku majanduslik seisund;

2) tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;

3) tuvastada, kas esineb tagasivõitmise võimalusi;

4) taastada võlgniku raamatupidamine;

5) kui esineb asjaolu, mis õigustab eriauditi läbiviimist.

Vastavalt PankrS § 1929 lõikele 4 on Maksejõuetuse teenistusel vajaduse korral õigus

kasutada oma ülesannete täitmiseks menetlusväliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste, sealhulgas politsei abi.

Hetkel oleme koostamas järgmise s.o 2024.a tööplaani, milles sisalduvad fookusteemad võivad

muuhulgas puudutada ka Teie asutuse fookusteemasid. Seoses sellega teeme siinkohal

ettepaneku omavaheliseks kohtumiseks, et mõista Teie asutuse prioriteete ja

tegevussuundi aastal 2024 ning kokku leppida võimalikud koostöökohad tagamaks

üheskoos Eestis ausamat ettevõtluskeskkonda. Meie ettepanek oleks kohtuda hiljemalt 15.

jaanuaril 2024.a (k.a).

Oleme Teile ette tänulikud maksejõuetusvaldkonna ja majandusalaste väär- ja süütegude

menetlemise praktika ühtlustamise eest.

Ühtlasi kutsume Teid tutvuma Maksejõuetuse teenistuse esimese tegevusaasta tulemitega 05.

jaanuaril 2024.a kl 10:00 Ühendministeeriumi hoonesse, aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn

(Tamme saal). Palun teatage oma osavõtusoovist e-mailile [email protected]

hiljemalt 22. detsembril 2023.a (k.a).

Lugupidamisega

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

juhataja

Maksejõuetuse teenistus

667 27 03