Otsus

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-1/25/18656-4
Registreeritud	13.06.2025
Sünkroonitud	16.06.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik	7.2-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Väike-Maarja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Väike-Maarja Vallavalitsus
Vastutaja	Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (116255 tm).

Failid

7.2-12518656-4 13.06.2025 Valjaminev kiri.asice

Avispea_DP_lähteseisukohad_KSH_programm_seisukohtade_küsimiseks.pdf

Ettepanekud Väike-Maarja valla Avispea tuuleala detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile.pdf

Avispea_DP_lähteseisukohad_KSH_programm_seisukohtade_küsimiseks.pdf

TÖÖ NR 2025-095

Juhatuse liige: Erki Kõnd

Projektijuht, vastutav planeerija: Teele Nigola

KSH juhtekspert: Urmas Uri

KSH juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Triin Sarnit

Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald

X=6556677, Y=628929

AVISPEA TUULEALA DETAILPLANEERINGU

KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

PROGRAMM

Mai 2025

Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 2 / 62

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

PLANEERINGUALA: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald

TÖÖ EESMÄRK: Väike-Maarja vallas asuvatel perspektiivsetel tuuleenergia arendusaladel nr

1, 9 ja 14 kavandatava taastuvenergiapargi (tuuleenergia, päikesepark ja

elektrienergiasalvesti) rajamise võimaluste ja tingimuste hindamiseks ja

määramiseks vajaliku detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude

strateegiline hindamine

TÖÖ LIIK: Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA:

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Väike-Maarja Vallavalitsus

Pikk tn 7, Väike-Maarja alevik, 46202, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru

maakond

Kontaktisik: Diana Seepter (detailplaneeringu koostamist puudutavates küsimustes

maakorraldusspetsialist),

Tel 329 5755

[email protected]

Leie Nõmmiste (KSH-d puudutavates küsimustes keskkonna- ja

hankespetsialist),

Tel 5348 8787

[email protected]

ARENDAJAD: TMV Green OÜ

Jaanus Kivirand,

Tel 5345 9304

[email protected]

Sustainable Investments OÜ

Liisi Hallikma, Tel 53 345 500

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

Projektijuht / planeeringu

koostaja:

Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 518 7602

[email protected]

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 3 / 62

KSH juhtekspert: Urmas Uri

Tel 565 9625

[email protected]

KSH juhteksperdi abid: Noeela Kulm - KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert

Tel 5693 9300

[email protected]

Triin Sarnit – KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert

Tel 5665 5340

[email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 4 / 62

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 5 / 62

SISUKORD

Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................... 7

1. Detailplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................................................... 9

1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .................................................................................................................................... 9

1.2. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis ..................................................................................................................... 10

1.3. Lähtealused ..................................................................................................................................................................................... 10

1.4. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded.................................................................................................................. 10

1.5. Ülevaade detailplaneeringust .................................................................................................................................................. 11

1.5.1. Tuulikud ja nende paigutus ................................................................................................................................................ 12

1.5.2. Elektrituuliku vundament .................................................................................................................................................... 12

1.5.3. Montaažiplatsid ...................................................................................................................................................................... 13

1.5.4. Teed ............................................................................................................................................................................................. 13

1.5.5. Elektriühendus ......................................................................................................................................................................... 14

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm .............................................................................................. 14

2.1. Eesmärk ja metoodika ................................................................................................................................................................. 14

2.2. KSH ruumiline ulatus ................................................................................................................................................................... 15

2.3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ......................................................................................... 15

2.3.1. Riiklikud arengudokumendid ............................................................................................................................................ 15

2.3.2. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava ............................................................. 17

2.3.3. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................................................... 17

2.3.4. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 ............................................................................................. 18

2.3.5. Väike-Maarja valla üldplaneering .................................................................................................................................... 18

2.4. Avispea tuuleala eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................................... 25

2.4.1. Tuuleolud ................................................................................................................................................................................... 25

2.4.2. Maastik, mullastik, geoloogia (sh maardlad) ja hüdrogeoloogia ........................................................................ 25

2.4.3. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid ............................................................................................................................. 27

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................................................................. 27

2.4.5. Rohevõrgustik .......................................................................................................................................................................... 30

2.4.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ........................................................................................................... 31

2.4.7. Sotsiaal-majanduslik keskkond ......................................................................................................................................... 31

2.5. Alternatiivid ..................................................................................................................................................................................... 33

2.6. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ..................................................................................................................................... 34

2.6.1. Mõju elusloodusele, sh rohevõrgustikule ..................................................................................................................... 34

2.6.1.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele .................................................................................................................. 35

2.6.1.1.1 Taimestik .................................................................................................................................................................... 35

2.6.1.1.2. Loomastik ................................................................................................................................................................. 37

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 6 / 62

2.6.1.1.2.1 Linnustik.................................................................................................................................................................. 37

2.6.1.1.2.2. Käsitiivalised ......................................................................................................................................................... 39

2.6.1.1.2.3. Muud loomad ...................................................................................................................................................... 39

2.6.1.1.3. Haavakannu looduskaitseala ............................................................................................................................ 40

2.6.1.2. Rohevõrgustik ................................................................................................................................................................ 40

2.6.1.3. Mõju Natura aladele .................................................................................................................................................... 40

2.6.2. Mõju pinna- ja põhjaveele .................................................................................................................................................. 44

2.6.2.1. Pinnaveekogud .............................................................................................................................................................. 44

2.6.2.2. Maaparandussüsteemid ............................................................................................................................................. 44

2.6.2.3. Põhjavesi .......................................................................................................................................................................... 44

2.6.3. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ........................................................................................... 44

2.6.4. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .................................................................................................................... 45

2.6.4.1. Müra .................................................................................................................................................................................. 45

2.6.4.2. Varjutus ............................................................................................................................................................................ 48

2.6.4.3. Vibratsioon ...................................................................................................................................................................... 49

2.6.4.4. Mõju kinnisvarale ja maakasutusele ..................................................................................................................... 50

2.6.4.5. Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele ......................................................................................................... 50

2.6.5. Mõju maastikele ..................................................................................................................................................................... 51

2.6.6. Mõju kultuurimälestistele ................................................................................................................................................... 51

2.6.7. Mõju maavaravarudele ........................................................................................................................................................ 51

2.6.8. Jäätmeteke ................................................................................................................................................................................ 52

2.6.9. Kliimakindluse hindamine ................................................................................................................................................... 53

2.6.10. Mõju riigikaitselistele objektidele.................................................................................................................................. 54

2.6.11. Muud mõjud .......................................................................................................................................................................... 54

2.6.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ......................... 54

2.6.13. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................................................... 55

3. Osapooled ja ekspertrühm ........................................................................................................................................... 55

3.1. Ajakava .............................................................................................................................................................................................. 56

4. Kaasatavad ning koostöö tegijad ............................................................................................................................... 56

5. Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................................................ 59

Lisad:

Lisa 1. Väike-Maarja Vallavolikogu 17. oktoober 2024. a otsus nr 90

Lisa 2. Linnustiku uuringu metoodika

Lisa 3. Nahkhiirte uuringu metoodika

Lisa 4. Taimestiku uuringu metoodika

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 7 / 62

SISSEJUHATUS Käesolev dokument ühendab endas Avispea tuuleala detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja sellega seotud

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi.

Väike-Maarja valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute

rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).

Detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine on algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 17. oktoobri 2024.

a otsusega nr 90 (lisa 1). Detailplaneeringu peamine eesmärk on välja selgitada taastuvenergiapargi (esmase

prioriteedina tuuleenergia, perspektiivselt ka päikesepark ja elektrienergiasalvesti) rajamise lõplik võimalikkus

ja tingimused Väike-Maarja valla üldplaneeringuga (kehtestatud 27.03.2024) määratud põhimõtteliselt

sobivatel aladel nr 1, 9 ja 14 (ehk Avispea tuuleala).

Vastavalt Väike-Maarja valla üldplaneeringule tuleb tuulepargi rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks

sobivatel aladel täpsustada detailplaneeringu koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise

käigus. Paralleelselt detailplaneeringu ja mõjude hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud alusuuringud.

Vastavalt planeerimisseadusele on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise

vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu

koostamisse kaasatavatest isikutest.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut. KSH esimeseks etapiks on KSH programmi

koostamine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 (KeHJS; RT I,

28.09.2023, 10) KSH programm:

 määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

 sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

 sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste

planeerimisdokumentidega;

 selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise

võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

 kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

 nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus

võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu;

 sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis

tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 8 / 62

 sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja

millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

 kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.

KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on

planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi.

Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate

mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH raames

kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamist käesolevas KSH programmis kirjeldatud ulatuses.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 9 / 62

1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS Väike-Maarja valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute

rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on rajada Väike-Maarja valla üldplaneeringuga

määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivatel aladel nr 1, 9 ja 14 taastuvenergiapargid, mis

hõlmavad tuuleenergia, päikesepargi ja elektrisalvesti rajamist (Joonis 1). Detailplaneeringuga täpsustatakse

tuulikute ja salvestite asukohad ning lahendatakse vajaliku taristu, sealhulgas teede ja tehnovõrkude,

paiknemine. Praeguse seisuga plaanitakse Avispea tuulealale rajada kuni 27 elektrituulikut (maksimaalse

kogukõrgusega 280 m) ning ca 3 ha suurused energiasalvestusalad. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu

842 ha. Detailplaneeringu koostamise protsessi käigus võib planeeringuala tuulepargi tehnovõrkude rajamise

eesmärgil laieneda. Sellisel juhul tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud alale jäävate

maade omanikud. Kuigi algatamise otsuses on planeeringu üheks eesmärgiks ka päikesepargid, siis

lähteseisukohtade koostamise ajal on teada, et neid alasid planeeringuga kavandama ei asuta.

Joonis 1. Tuuleenergia tootmiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringus põhimõtteliselt sobivatel aladel nr 1, 9 ja 14 Avispea taastuvenergiapargi asukoht (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Detailplaneeringu menetluse tulemusena muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia

tootmise, salvestamise ja jaotamise alaks. Lisaks nähakse vajadusel ette eraldi kruntide moodustamine ning

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 10 / 62

määratakse ehitusõigus tuulikute, alajaamade ning energiasalvestite rajamiseks. Tuulikuid saab kavandada

kinnistule huvitatud isiku ja maaomaniku vahelise kokkuleppe tulemusena.

Planeeringuga määratakse kruntidele juurdepääsud, põhimõtteline teenindusteede võrk ja tehnovõrkude

paigutus ning heakorraga seotud lahendused. Samuti määratakse kitsendustega alad ning hinnatakse vajadust

maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks.

Ehitistena on kavandatud rajada tuulikud, elektrialajaamad ja elektrienergiasalvestid, nende teeninduseks

vajalikud ligipääsuteed ja elektrivõrgud ning muu vajalik taristu.

Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 4 sätestab detailplaneeringu koostamise vajaduse. Detailplaneering tuleb

koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ on

tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis.

1.2. DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. Graafiline osa vormistatakse mõõtkavas

M1:500…M1:2000 (mõõtkava määratakse koostamisel, oluline on loetavus). Joonised esitatakse alade kaupa.

Nõuded detailplaneeringule:

 DP koosseisus esitatakse vähemalt põhijoonis ning teede ja tehnovõrkude joonis;

 DP joonistel näidatakse võimalik tuulikute paiknemine, olemasolev ja kavandatav teedevõrk,

olemasolevad ja perspektiivsed elektripaigaldised, sh alajaamad ja liinikoridorid ning muud

tuulepargi toimimiseks vajalikud rajatised;

 kavandatavast keskkonnast ja rajatistest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse DP lisana

planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon (3D joonis);

 DP seletuskiri sisaldab planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, sh ehitusjärjekorda.

1.3. LÄHTEALUSED Väike-Maarja vallas asuvatel perspektiivsetel tuuleenergia arendusaladel nr 1, 9 ja 14 (edaspidi Avispea

tuuleala) detailplaneeringu koostamise lähtealusteks on:

 Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine, milles on

kirjeldatud tuulikuparkide rajamise põhimõtted;

 Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostamise raames teostatud tuulikuparkide asukohavaliku

analüüs, milles on kirjeldatud ala piirangud ja kitsendused;

 naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud.

1.4. DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Detailplaneeringuga lahendatakse järgnevalt kirjeldatud ülesanded:

 planeeringuga kavandatakse tuulepark, mis vastab Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184

„Võrgueeskiri” määratlusele. Tuulepark koosneb mitmest elektrituulikust ning neid omavahel ja

liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ja rajatistest;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 11 / 62

 muudetakse maakasutuse sihtotstarvet osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks.

Vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja

energiasalvestite rajamiseks;

 määratakse kruntidel teede asukohad (sh juurdepääsud), tehnovõrkude paigutus ning

heakorranõuded. Vajadusel kavandatakse uued teed või laiendatakse olemasolevaid;

 täpsustatakse kitsendustega alad ning vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või

servituutide seadmiseks;

 krundid elektrituulikute ehitamiseks moodustatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada

põllumajanduslikku ja metsamajanduslikku maakasutust;

 ehitusõiguse määramisel arvestatakse kõiki võimalikke mõjusid, sealhulgas sotsiaalseid ja

keskkonnaalaseid aspekte. Sotsiaalsed mõjud hõlmavad elukeskkonna muutusi, nagu müra,

visuaalne häiring ja varjutus;

 vajadusel määratakse ehitiste ehituslikud tingimused;

 planeeritakse tuuleparke teenindavate elektriliinide trassikoridorid ja liitumispunktid. Kui

detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamiseks laiemal

alal, siis planeeringuala laiendamise otsustamine toimub eraldi ning kaasatakse laiendatud alale

jäävate maade omanikud;

 tuulikute ja alajaamade vahelised ülekandeliinid kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi

võib kasutada õhuliine;

 määratakse tulekustutusvee võtukohad ning vajadusel lisatakse uusi;

 koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga kaardistatakse olemasolevad töötavad

drenaažisüsteemid ja hinnatakse nende kaitsevajadust;

 sätestatakse müra normtasemed, vibratsiooni ja varjutuse nõuded ning muud keskkonnanõuded;

 detailplaneeringu koostamise käigus selguvad täiendavad võimalikud ülesanded, mis

lahendatakse vastavalt planeerimisseadusele ja teistele kehtivatele õigusaktidele. Planeering

koostatakse koostöös huvitatud osapooltega ning selles määratletakse detailplaneeringu

elluviimise põhimõtted ja etapid.

1.5. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUST Avispea tuuleala hõlmab Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks

põhimõtteliselt sobivaid alasid nr 1, 9 ja 14, mida arendatakse koos. Detailplaneeringus on esmase prioriteedina

tuuleenergia arendamine, perspektiivselt ka energiasalvestite rajamine. Planeeringuala ligikaudne suurus on

842 ha ja hõlmab tuuleenergia arendusala ning tuulepargi tehnovõrkude rajamiseks vajalikku maa-ala.

Detailplaneeringu koostamise protsessi käigus on arvestatud võimalusega, et võib tekkida vajadus

planeeringuala laiendamiseks tehnovõrkude rajamise eesmärgil.

Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga liitumiseks, selleks on eelistatud

olemasolevad või uued alajaamad või liitumine otse 110 kV või 330 kV elektriliinile. Planeeringus määratakse

ka tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite võimalikud asukohad ja

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 12 / 62

ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega. Detailplaneeringu käigus määratakse tuulepargis

elektrituulikute arv (maksimaalselt 27 tk) ning kavandatav maksimaalne kõrgus. Samuti tuuakse ära võimalike

elektrienergia salvestite asukohad.

Tuulepargi planeerimisel arvestatakse järgnevaga:

 arendusalale ette nähtud Väike-Maarja valla üldplaneeringust tulenevate nõuetega (Väike-Maarja valla

üldplaneering, 2024), mille ülevaade on esitatud peatükkis nr 2.5;

 Vabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määrusega nr 184 „Võrgueeskiri”, mille tähenduses tuulepark koosneb

mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest

seadmetest ning on ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

 samal planeeringualal võib planeeritav tuulepark koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute

grupist, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-, sidevõrk ning juurdepääsuteede võrk;

 tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;

 tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal määratletakse lähtudes tuulikutele sobiva ala

asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

1.5.1. Tuulikud ja nende paigutus

Planeeritavas tuulepargis soovitakse paigaldada kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Praegu on tuulikute

kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid teadaolevalt kuni 250-280 m tipukõrgusega. Seega on tuulikute

tiiviku ehk rootori diameeter vahemikus 150–180 m ja torni/masti kõrgus 140–200 m. Tuulikuid paigutatakse

üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu rootori 5–9 diameetri kaugusele ja teistes

tuulesuundades ligikaudu rootori 3–5 diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest,

soovitavast tootlusest, tuuleoludest ning võimalikest keskkonna piirangutest.

Tuulikute värvus on tavaliselt mati pinnaga heledat tooni - valge või hall värv. Valge värv aitab tuulikutel silma

paista. See on oluline nii lennuohutuseks kui ka lindude turvaliseks liikumiseks. Öiseks nähtavuse tagamiseks

on gondlile lennuohutuse tagamiseks paigaldatud punast värvi märgutuled.

Juhtivate tuulikutootjate maismaatuulikute seeriatootmises võib tänapäeval maksimaalne võimsus ulatuda kuni

7,2 MW, kuid see võib planeeringu käigus ka suureneda. Maismaatuulikute võimsus on pidevalt tõusnud.

Tuulikutootja Vestas andmetel suudavad tuulikud elektrienergiat toota tuule kiirusega 3–25 m/s (Vestas Wind

Systems A/S, 2025).

Selles menetluse etapis pole teada tuulikute täpsed asukohad ja nende arv ning see selgub edaspidises

detailplaneeringu menetluse etapis.

1.5.2. Elektrituuliku vundament

Pinnase ehitusgeoloogiast tulenevalt valitakse tuuliku vundamendi tüüp (Joonis 2) ja tehniline lahendus.

Maismaa tuulikute levinuimaks vundamenditüübiks on gravitatsioonivundament ehk raudbetoonist

vundamendi tüüp. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp ja hoiab

tuulikut püsti raskusjõulJoonis 2. Erinevad tuulikute vundamendi tüübid .

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on 25-30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks

vastavalt 490,9 m2 või 706,9 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 13 / 62

olla vahemikus ligikaudu 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatava pinnase maht on seega u 2000 m3

(ehitusprojektid täpsustavad mahtusid vastavalt ala ehitusgeoloogiale). Pinnast kasutatakse osaliselt

vundamendi katmiseks. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse

gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja

gravitatsioonivundamendist. Vaiad võivad ulatuda 10–20 m sügavusele, kuid vaiade kasutamisel on

väljakaevatava materjali hulk ja kasutatava betooni hulk oluliselt väiksem.

Joonis 2. Erinevad tuulikute vundamendi tüübid (WSP Global Inc, 2025)

1.5.3. Montaažiplatsid

Tuulikute püstitamiseks on vaja rajada nn montaažiplatsid, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks

kraana ning muu vajalik rasketehnika. Samuti on montaažiplats vajalik, et hoiustada tuuliku detaile enne nende

paigaldamist. Montaažiplatsi suurus on valdavalt standardlahendus, mida vajadusel muudetakse lähtuvalt

asukoha eripärast. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale selleks, et kraanal oleks võimekus tuuliku

komponendid paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega (kohati 5-10 tonni/m2). Tuuliku ja

kraana detailide hoiustamiseks ja kraana püstitamiseks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama

ja neid saab ladustada ka piirkonnas olevatel lagedatel aladel montaažiplatsi ja tee kõrval. Platsi peale

ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks ning

tuuliku hilisemaks likvideerimiseks.

1.5.4. Teed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis on vajalikud tuulikute rajamiseks ja hilisemaks hoolduseks.

Tuuleparkide rajamisel püütakse maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat teedevõrku, mida vastavalt

vajadusele rekonstrueeritakse. Töötavate tuulikute puhul tuleb ligipääsuteed aastaringselt ligipääsetavana

hoida. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius

on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Kuna teedel on vaja transportida eriti suuremõõtmelisi detaile,

tuleb sellega tee kurvide ja kallete rajamisel arvestada.

Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Lisaks on vaja

teede korrashoiu tagamiseks teega külgnevad kuivenduskraavid kavandada. Väike-Maarja valla üldplaneering

sätestab „Elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5 x (H+D), sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter. Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikud

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 14 / 62

teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D)“. Seda toetab ka kliimaministri

17.11.2023. a määruse nr 71 § 63 lg 5, mille kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus avalikus kasutuses

oleva tee teekatte servast valemiga L=(H+0,5D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori ehk tiiviku

diameeter).

1.5.5. Elektriühendus

Detailplaneeringu alale võidakse rajada vastavalt vajadusele alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse

tuulepargi alajaamaga maakaablitega või õhuliiniga. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse.

Tuulepargi alajaam peab elektrienergia müümiseks olema ühendatud põhivõrguga. Lähim võimalik olemasolev

põhivõrgu alajaam on Väike-Maarja alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 110

või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või

330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine

selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM 2.1. EESMÄRK JA METOODIKA KSH koostatakse vastavalt Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Aruande

koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40 esitatud

sisunõuetest. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest

juhendmaterjalidest, olulisim on „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (Peterson, Kutsar,

Metspalu, & Vahtrus, 2017).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on (KeHJS § 311):

 arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning

kehtestamisel;

 tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

 edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõjude olulisuse määramisel lähtutakse õigusaktides sätestatud normidest. KeHJS § 22 sätestab

„Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“.

KSH programmi koostamise eesmärk on tuvastada võimalikud olulised mõjud ja valdkonnad, mis vajavad

hindamist. Keskkonnaelemendid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul olulist negatiivset mõju ei esine, jäetakse KSH

aruandes käsitlemata. See võimaldab keskenduda aruande koostamisel kõige olulisematele teemadele. Kui aga

KSH aruande koostamise käigus selgub lisanduva teabe põhjal, et mõni esialgu ebaoluliseks hinnatud valdkond

vajab siiski põhjalikumat käsitlemist, siis see lisatakse aruandesse.

KSH käigus:

 esitatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisundi hinnang lähtudes

andmebaasidest (EELIS, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaagentuur, Metsaportaal, Statistikaamet

jt) ja varasemalt läbiviidud uuringutele tuginedes.

 KSH koostamise käigus viiakse läbi täiendavad uuringud:

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 15 / 62

 taimestiku uuring;

 nahkhiirte uuring;

 linnustiku uuring;

 kasutatakse võimalikult suures ulatuses mõjude hindamise läbiviimisel Keskkonnaagentuuri 2024.

a töös „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ esitatud uuringu

tulemusi, kuna detailplaneeringu ala kattub uuringus hõlmatud Väike-Maarja-Vinni alaga;

 analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (kaasnevate

tagajärgede kaudu) ning hinnatakse mõjude ulatust;

 hinnatakse kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid ning koosmõju teiste tegevustega;

 tehakse koostööd asutustega, millel on mõju hindamise läbiviimiseks asjakohast teavet ning

kaasatakse avalikkus;

 antakse ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest kehtivate planeeringutega ja

arengukavadega;

 analüüsitakse meetmeid, mis on kavandatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

leevendamiseks, ning hinnatakse nende tõhusust;

 alternatiivide tekkimisel käsitletakse võimalikke alternatiive (need võivad seisneda tuulikute

paiknemises, arvus, ühenduskaablite või juurdepääsuteede asukohtades);

 mõju hindamise tulemusel tehakse põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste

määramiseks;

 antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja avalikkuse kaasamisest;

 viiakse läbi vajadusel Natura asjakohane hindamine;

 planeeringuala ja sellega seotud tegevused ei põhjusta riigipiiriülest mõju, mistõttu seda teemat

KSH aruandes eraldi ei käsitleta.

2.2. KSH RUUMILINE ULATUS Vastavalt Väike-Maarja Vallavolikogu 17. oktoober 2024. a detailplaneeringu algatamise otsusele nr 90 hõlmab

planeeringuala kogu valla territooriumist 842 ha suuruse ala (vt joonis 1).

Juhul, kui see on asjakohane, vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole detailplaneeringu ala jäävaid alasid.

Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige ulatuslikum visuaalne

mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Viljandi vallast väljapoole naaberomavalitsustesse.

2.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA

2.3.1. Riiklikud arengudokumendid

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis (Riigikogu otsus, 2023) lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika

pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti sihiks on liikuda vähese süsinikuheitega

majanduse suunas, mis eeldab järkjärgulist ja sihipärast majandus- ning energiasüsteemi ümberkujundamist,

et suurendada ressursitõhusust, tootlikkust ja keskkonnahoidu. 2023. aastal ajakohastati „Kliimapoliitika

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 16 / 62

põhialused aastani 2050“, see näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide

ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullile.

Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena välja:

 soodustada kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustada kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena.

Energiamajanduse korralduse seadus (jõustunud 20.10.2024.a) § 321 sätestab, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% (Riigikogu, 2024).

Kliimamuutustega kohanemise arengukava (Kliimaministeerium, 2017) strateegiliseks eesmärgiks on

tugevdada Eesti riigi (sh kohaliku tasandi) valmidust ning võimet kliimamuutustega kohanemiseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna üheks alaeesmärgiks seatud: „Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse,

varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme rakendamine. See hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tuginemist ning

taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019) (edaspidi

REKK 2030) laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult

täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud

energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

REKK 2030 asjakohased eesmärgid, mis toetavad planeeringu tegevust, on järgmised:

 Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030);

 taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab 2030. aastal olema vähemalt

42%. See tähendab, et 2030. aastal moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia

lõpptarbimisest, sealhulgas taastuvelekter 4,3 TWh (2018: 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018:

9,5 TWh) ja transport 0,7 TWh (2018: 0,3 TWh);

 energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal.,

selleks hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel tasemel (sh suurendatakse

kütusevabade energiaallikate kasutust) ning rakendatakse biometaani tootmise ja kasutamise

potentsiaali.

Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 dokumenti uute suunistega: aastaks 2050 seati eesmärk saavutada

kliimaneutraalsus, 2030. aastal peab taastuvenergia osakaal riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest

olema 65% ning 2030. aastaks peab 100% elektrienergia summaarsest aastasest tarbimisest pärinema

taastuvatest allikatest.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 17 / 62

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (Vabariigi Valitsus, 2017) koondab elektri-, soojuse- ja

kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad

tuleviku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu“. Arengukava järgi on seatud aastaks 2030 kütusevabade

energiaallikate (päike, tuul, hüdroenergia) osakaaluks elektri lõpptarbimises >10% (algtase 2012. a oli 0,75%).

Kogu energia lõpptarbimises on seatud taastuvenergia osakaalu sihttasemeks 2030. aastaks 50% (algtase 2012.

aastal oli 25,8%). Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine ning selle eelnõu peaks valmima 2025.

Seega on tuulepargi arendamine Avispea tuulealal kooskõlas riiklike arengudokumentidega ja aitab saavutada

nendes seatud eesmärkide täitmist.

2.3.2. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (Hendrikson ja Ko OÜ, Alkranel OÜ, 2022) koostamise

eesmärgiks on kaaluda kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad

valdasid pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elukeskkonna

säilitamisesse ning parandamisesse. Eelnimetud dokument kaardistab Väike-Maarja valla kasvuhoonegaaside

heite sektorid, selle järgi peamised kasvhoonegaaside heited pärinevad põllumajandusest (51%) ja

energeetikast (21%). Seetõttu jõuti järeldusele, et Väike-Maarja vallas tuleks senisest enam tähelepanu pöörata

taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima-

ja energiakava tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -

varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" all

on sätestatud punktis 8.1 alaeesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises”.

Seega tuuleenergeetika arendamine aitab kaasa Lääne-Viru maakonna kliima- ja energiakavade eesmärkide

täitmisele.

2.3.3. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringu eesmärk (Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019) on tasakaalustada keskkonna

kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks,

millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud muude eesmärkide hulgas, on ökoloogilise mõtteviisi

väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Maakonnaplaneeringu ptk 5.7.3 on

taastuvenergia kohta kirjutatud/nimetatud järgmist: „Tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeritavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad need üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega.“

Planeeringute koostamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

 määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 18 / 62

 kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

 hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

 määrata liitumiskohad põhivõrguga;

 määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

 määrata juurdepääsude võimalused;

 korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

2.3.4. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia (Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, 2022) eesmärgiks on maakonna

jätkusuutliku arengu kavandamine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et

energiavajadus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Samuti seati

eesmärgiks võtta kasutusele senisest enam päikese- ja tuuleenergiat ning tagada taastumatute loodusvarade

säästlik kasutamine.

2.3.5. Väike-Maarja valla üldplaneering

Väike-Maarja valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute

rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).

Tuuleparkide ja üksiktuulikute rajamine ning kasutuselevõtt aitavad suurendada taastuvenergiaallikate

kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist. Väike-Maarja valla

territooriumile on elektrituulikuid ja tuuleparke võimalik rajada pärast tuuleenergeetikale avatavate

riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2025. aastal (Väike-Maarja valla

üldplaneering, 2024). Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringus toodud tingimusi, nõudeid

tuuleparkide kavandamiseks.

Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad kujundati välistamise meetodil:

 tuuleparke ei planeerita elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 700 m. Samuti ei tohi

tuulikuid paigutada riigiteele lähemale kui 300 m ning raudteele lähemale kui 300 m,

kõrgepingeliinile lähemale kui 300 m;

 puhke ja loodusliku juhtotstarbega maa-alale lähemale kui 1000 m;

 kalmistu juhtotstarbega maa-alale lähemale kui 1000 m;

 kaitse- ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad, püsielupaigad ning nende

puhvervööndid. Kaitstavate alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud ega nahkhiired, on

puhvervööndi ulatus 100 m. Kui kaitse-eesmärgiks on nahkhiired või linnud, on puhvervööndi

ulatus 600 m, v.a juhul, kui alal esineb linnuliik, mille liigikaitse puhver on suurem. Sellisel juhul

rakendub konkreetse liigi puhver. Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine puhver.

Tabel 1. Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel:

Üldplaneeringu nõuded DP protsessile Nõuetega arvestamine

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 19 / 62

Tuuleparkide rajamine on võimalik vaid selleks põhimõtteliselt

sobivatel aladel, mis on leitud eespool kirjeldatud alade välistamisel.

Vastavad välistused on tehtud

üldplaneeringus ning nendega

arvestatakse DP koostamisel.

Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatel aladel on

elamute ehitamine lubatud vaid elamumaa sihtotstarbega

katastriüksustel. Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates hetkest,

kui vallavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks

väljastanud.

Käesoleva lähteseisukohade ja KSH

programmi koostamise hetkel ei ole

projekteerimistingimusi elamute

rajamiseks detailplaneeringu alal ja

sellest 1 km kaugusel väljastatud.

Tuulepargi kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb

elamu aluse maa omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe.

Kokkuleppeliselt Väike-Maarja

Vallavalitsuse ja arendajate vahel

rakendatakse 1000 m puhvrit

elamutest (eluhoone ja tuuliku laba

pealtvaates projektsiooni vahel).

Seega kogu detailplaneeringualale

ei ole võimalik tuulikuid rajada.

Tuuliku laba ulatumisel naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu

omaniku kirjalik nõusolek konkreetse tuuliku püstitamiseks.

Arvestatakse DP koostamisel.

Tuulepargi rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel

aladel täpsustatakse DP koostamise ning selle mõjude hindamise, sh

KSH läbiviimise käigus. Paralleelselt DP ja mõjude hindamisega (sh

KSH) viiakse läbi ka vajalikud alusuuringud. Tuulepargi kavandamisel

ja selle rajamisega kaasnevate mõjude hindamisel arvestatakse

olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest

kavandatavatest tuuleparkidest ning muudest asjakohastest

objektidest ja arendustest kaasnevate kumulatiivsete mõjudega.

Uuringute tulemusi võetakse arvesse mõjude hindamisel (sh KSH

aruande koostamisel), mis omakorda annab sisendi tuulepargi

lahenduse väljatöötamiseks (sh vastuse, millises ulatuses on võimalik

kasutusele võtta käesolevas üldplaneeringus planeeritud

tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid).

Arvestatakse DP ja KSH koostamisel.

Kindlaks teha kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad,

puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja nende vahel ning hinnata

kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt

arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi

Arvestatakse, kasutatakse

Keskkonnaagentuuri (edaspidi

KAURi)1 alusuuringut ning viiakse

läbi täiendav linnustiku uuring (vt

1 Keskkonnaagentuuri 2024. a aruande „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ jaoks koostatud alusuuringud.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 20 / 62

tekitada liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega

ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust.

ptk 4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

Kindlaks teha lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad

väljaspool kaitsealasid ja hinnata mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka

erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust.

Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel

tuulikutega ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende

omavahelist sidusust.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

Kaitsealuste liikide elupaikade puhul tuleb lähtuda kaalutlusotsusest (sh mõju hindamisest) järgmiselt:

must-toonekure pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb mõjusid

hinnata. Kuna liigi toitumisalad võivad paikneda pesapaigast rohkem

kui 10 km kaugusel, tuleb tuulepargi kavandamisel DP staadiumis

selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus ning mitte

kavandada tuuleparke must-toonekure püsielupaiga ning toitumis-

ja puhkealade vahele, samuti toitumis- ja puhkealadele.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

2 .

kotkaliikide pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb DP staadiumis

välja selgitada kotkaste toitumisalade paiknemine ja toitumisaladele

liikumine ning hinnata kaasneda võivaid mõjusid. Uuringu

tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja millistel tingimustel on võimalik

vastavasse asukohta tuuleparki rajada.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

metsise elupaigad tuleb inventeerida DP koostamise staadiumis, et

kindlaks teha elupaikade omavaheliseks sidususeks vajalikud alad

(metsise elupaigakasutuse uuring) ja hinnata kaasnevaid mõjusid.

Tuuleparkide rajamise ja tuulepargilahendusega ei tohi ohustada

erinevate elupaikade omavahelist sidusust. Uuritavate alade ulatus

tuleb kindlaks määrata DP koostamise käigus;

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas.

tuuleenergeetika arendusaladele nr 1, 14 ja 15 tuulepargi

kavandamisel tuleb hinnata mõju Haavakannu looduskaitsealal

asuvale metsise elupaigale ja mängualale koosmõjus Vinni vallas

asuvate tuulepargialade arendamisega. Tuulepargi lahendus peab

olema selline, mille korral ei esine kumulatiivselt olulist negatiivset

mõju.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 21 / 62

Raekülas ja Eipri külas asuvatele hiireviu elupaikadega piirnevatele

aladele tuulepargi ja üksiktuuliku kavandamisel tuleb hinnata

elupaikadele avalduda võivaid mõjusid. Lahenduse kavandamisel

tuleb arvestada liigi elupaikadega.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

kassikaku elupaiga või püsielupaiga läheduses tuleb hinnata mõjusid. Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

sookure suuremate koondumisalade läheduses tuleb hinnata

mõjusid.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

käsitiivaliste elupaikade läheduses tuleb hinnata mõjusid. Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav nahkhiirte uuring (vt ptk

4.3.1.1.4). Nahkhiirte uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

I ja II kaitsekategooria taimeliikide pindalaliste kasvukohtade

läheduses tuleb hinnata mõjusid, kui tuulepargi taristu rajamisega

kaasneb kuivendus ja piirkonna veerežiimi mõjutamine.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav taimestiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.1). Taimestiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada töös „Üle-

eestiline maismaalinnustiku analüüs“ toodud soovitustega

tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute läbiviimise ja

tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite (nt 3D

radaruuringute vajadus, uuringute kestus ja perioodid jt) kohta.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav linnustiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.3). Linnustiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

2. KSH aruandes esitatakse

leevendusmeetmed.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 22 / 62

tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP koostamise

staadiumis liikide levikuandmeid täpsustada ning juhul, kui

tuvastatakse uusi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide

elupaiku/kasvukohti, tuleb nendega arvestada lähtuvalt

konkreetsetest oludest DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus.

Linnustiku puhul tuleb vajadusel hinnata mõju toitumisalade ja

elupaikade vahelisele liikumisele. Nende loomastiku elupaikade

puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu kaitsealal ning

taime-, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade

puhul on nendega arvestamine juhtumipõhine kaalutlusotsus.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav taimestiku ja linnustiku

uuring (vt ptk 4.3.1.1.1 ja 4.3.1.1.3).

Linnustiku uuringu metoodika on

KSH programmi lisas 2. Taimestiku

uuringu metoodika on KSH

programmi lisas 4.

kui tuvastatakse uusi III kaitsekategooria liikide elupaiku/kasvukohti,

tuleb ka nende puhul hinnata mõjusid liikidele ning võimalusel

arvestada liikide elupaikade/kasvukohtade kaitse vajadusega.

Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav taimestiku ja linnustiku

uuring (vt ptk 4.3.1.1.1 ja 4.3.1.1.3).

Linnustiku uuringu metoodika on

KSH programmi lisas 2. Taimestiku

uuringu metoodika on KSH

programmi lisas 4.2.

tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Kui

käsitiivaliste levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile

sobivad biotoobid, tuleb teha käsitiivaliste uuring. Hinnata tuleb ka

kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse piirkonnas paiknevaid või

teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid

olemasolevaid objekte ja arendusi.

Arvestatakse, viiakse läbi täiendav

nahkhiirte uuring (vt ptk 4.3.1.1.4).

Nahkhiirte uuringu metoodika on

KSH programmi lisas 3.

loodusalade osas, mille piirile/lähedusse kavandatakse

tuuleenergeetika arendamist, tuleb läbi viia Natura hindamine. Selle

aluseks on ettevaatusprintsiip, mille kohaselt tuleb Natura mõjusid

hinnata igal juhul, kui arendusega on väikseimgi võimalus

negatiivsete mõjude avaldamiseks Natura alale.

Arvestatakse, Natura eelhindamine

on läbi viidud ptk 4.3.1.3. Ilmnes, et

Natura asjakohase hindamise

läbiviimine KSH edasises protsessis

pole vajalik.

üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid. Arvestatakse, kasutatakse KAURi

alusuuringut ning viiakse läbi

täiendav taimestiku uuring (vt ptk

4.3.1.1.1.). Taimestiku uuringu

metoodika on KSH programmi lisas

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 23 / 62

Tuulepargi (ning sellega kaasneva taristu ja muude objektide)

kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku

sidususele ja toimimisele. Mõju hindamisel tuleb arvestada koosmõju

ka muude objektide ja võimalike teadaolevate arendustega. Tuulikute

asukohad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et

rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei

tohi langeda tugialade kvaliteet.

Arvestatakse, KSH käigus hinnatakse

mõju rohevõrgustikule (vt ptk

4.3.1.2.).

Tuuleparki võib põhjendatud juhul kavandada väärtuslikule

põllumajandusmaale, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada

väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse

säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust

põhjendada. Eelistada tuleb põllumassiivi ebakorrapäraseid

servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud.

Arvestatakse, KSH käigus hinnatakse

mõju väärtuslikele

põllumajandusmaadele (vt ptk

4.3.3.).

Väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele tuleb koostada

visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning

selgitada välja paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju

maastikule ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse vajadusel, et

kindlaks teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtused.

Tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse mõju hindamise

vajalikkust. Kuna visuaalse hinnangu vajadus sõltub konkreetsest

kavandatavast arendusest ja selle asukohast, on see juhtumipõhine

kaalutlusotsus.

Arvestatakse, KSH käigus hinnatakse

mõju maastikele, sh koostatakse

visuaalse mõju analüüs (vt ptk

4.3.5.).

Tuulepargi kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara

ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus

või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-

alal annab valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus.

Arvestatakse, et alal on fosforiidi

varu ning teemat käsitletakse KSH-s

(vt ptk 4.3.7.).

Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel asukohta, kus see võib

mõjutada maapõue seisundit ja kasutamist, tuleb hinnata kaasnevaid

mõjusid ja mõjude olulisust.

Arvestatakse, et alal on fosforiidi

varu ning teemat käsitletakse KSH-s

(vt ptk 4.3.7.).

Mistahes kõrgusega tuuliku planeeringud, ehitusprojektid,

projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõu, ehitamise teatis vms

tuleb koostada koostöös kohaliku omavalitsuse ja

Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb

alustada tuulikute planeerimise algusetapis.

Arvestatakse, Kaitseministeerium

kaasatakse planeeringu

koostamisse, sh

planeeringulahendus

kooskõlastatakse

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 24 / 62

Kaitseministeeriumiga (vt ptk

4.3.10).

Tuulikute kavandamisel tuleb asukohavaliku staadiumis teha

koostööd Siseministeeriumiga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad

mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi.

Arvestatakse, sideteenuse

toimimisele hinnatakse mõju (vt ptk

4.3.11.).

Tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid,

riigimaanteed, raudtee, sidemastid) peab olema vähemalt võrdne

tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus). Raudtee puhul tuleb

arvestada kaugust raudtee kaitsevööndi servast. Erisuste lubamine

toimub taristu omaniku või valdaja nõusolekul.

Arvestatakse, enamus nõudeid on

täidetud lähtuvalt Väike-Maarja valla

üldplaneeringus tuuleparkide

asukoha eelvalikust ehk need on

välistatud vajalikus ulatuses

puhvriga.

Tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab

olema välisõhus leviva müra ja madalsagedusliku müra vastavus

normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada

tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb ka

Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise

tegevuskava ja mürakaarti.

Arvestatakse, müratasemete

hindamine ja mõju müratasemele

hinnatakse KSH käigus (vt ptk

4.3.4.1.). Madalsagedusliku

mürataseme ja infraheli hindamine

pole põhjendatud, kuna tegu pole

olulise keskkonnamõjuga (vt

selgitust ptk 4.3.4.2.).

Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute töötamisega

kaasnevat varjutust (koostada varjukaart). Kui elektrituulikud

paigutatakse metsa või metsaga piirnevale alale, tuleb varjutuse

modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud

langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse

häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende

puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud

tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei

esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik,

on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku nõusolek.

Arvestatakse, KSH-s viiakse läbi

varjutuse hindamine (vt ptk 4.3.4.3.)

ning arvestatakse ÜP-s toodud

sellekohaseid põhimõtteid.

Kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub

naaberkinnistule, tuleb naaberkinnisasi koormata piiratud

asjaõigusega (reaalkoormatis, servituut, isiklik kasutusõigus), mis

kantakse kinnistusraamatusse.

DP-s selgitatakse koormatise ja

servituudi seadmise vajadusi ning

tehakse vajadusel ettepanek nende

seadmiseks. Kui ilmneb vajadus, siis

kinnistusraamatu kanne peab olema

tehtud enne DP kehtestamisele

esitamist.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 25 / 62

Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas

lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused.

Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektri põhivõrguga tuleb

järgida elektrivarustuse peatükis (5.2.1) toodud põhimõtteid.

Elektri põhivõrguga ühendamisel

järgitakse ÜP elektrivarustuse

peatükis 5.12 toodud põhimõtteid.

DP koostamisel analüüsitakse

elektrivõrguga liitumise võimalusi.

Detailplaneeringu kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud

kohaliku kasu saamise tingimused.

Tingimused esitatakse

detailplaneeringus.

2.4. AVISPEA TUULEALA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.4.1. Tuuleolud

Keskkonnaagentuur lõi IRENESe projekti raames kaardikihi, mis näitab 100 m kõrgusel tuulekiirusi

(Keskkonnaagentuur, 2025). Avispea tuulealal on valdavalt tuule kiirus rohkem kui 6 m/s (Joonis 3) ja tunduvalt

üle Eesti keskmise ja seetõttu tuuleressursist lähtuvalt üks paremaid alasid Eestis. Keskkonnaagentuuri

ilmateenistuse andmetel on tuulte suund Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmete järgi valdavalt edelast

(1991-2020) (Ilmateenistus, 2025).

Joonis 3. Hinnanguline tuulekiirus Avispea tuulealal 100 m kõrgusel maapinnast (Keskkonnaagentuur, 2025)

2.4.2. Maastik, mullastik, geoloogia (sh maardlad) ja hüdrogeoloogia

Maastik

Väärtuslikest maastikest jääb tuulealast läände Triigi-Avispea ala, mille väärtusteks on põllumajandusmaastik,

asustus ja mõisapark. Seega Väike-Maarja valla üldplaneeringu (2024) järgi Avispea tuuleala ei kattu väärtuslike

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 26 / 62

maastikega. Vinni valla üldplaneeringu (2024) järgi jääb ida suunda kaks väärtuslikku maastikku Kellavere-Rohu

(2,6 km tuulealast) ja Mõdriku-Roela (6 km). Kellavere-Rohu väärtuseks on põllumajandusmaastik, mõis ja park

ning Mõdriku-Roela ala väärtused on loodus- ja põllumajandusmaastik, asustus, mõis, park.

Geoloogilised tingimused ja mullastik

Avispea tuulealal moodustavad aluspõhja ülemise kihi Alam-Siluri karbonaatsed kivimid.

Avispea tuulealal on pinnakate paksus 0-2 m. Pinnakatte moodustavad moreen ja peenliivakivi (purdsete

valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette

mahust). Alal levivad peamiselt kuivad leetunud huumuslikud leetmullad ning leostunud ja leetjad mullad

(Joonis 4) (Maa- ja Ruumiamet, mullastiku kaart, 2025).

Joonis 4. Avispea tuulealal levivad mullad (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Maardlad

Ala kattub Rakvere fosforiidimaardla prognoosvaru plokk nr 25-ga. Samuti jääb ca 600 m põhja poole alast 14

Lebavere liivamaardla. Tuulealast nr 1 jääb 1100 m kaugusele Uniküla kruusamaardla. Teised lähimad maardlad

jäävad rohkem kui 3 km kaugusele (Maa- ja Ruumiamet, maardlate kaardirakendus, 2025).

Hüdrogeoloogilised tingimused

Kogu Avispea tuuleala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (Maa- ja Ruumiamet,

geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2025). Alal levib Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti

vesikonna (nr 15) ning Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonna (nr 5a). Siluri-

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 27 / 62

Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) keemiline seisund on halb, koguseline

seisund hea ning koondseisund halva keemilise seisundi tõttu halb. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a) koguseline, keemiline ja koondseisund on hea.

Maapinnalähedased põhjaveekihid on õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kas nõrgalt

kaitstud või kaitsmata (Joonis 5).

Joonis 5. Avispea tuuleala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aluspõhjalise põhjaveekihi ala (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Detailplaneeringualal ei asu EELISe andmetel ühtegi puurkaevu. Lähimad puurkaevud asuvad ca 700 m

kaugusel lähimate elamute juures (vett ammutatakse Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-

Eesti vesikonnas).

Kavandatavast tuulealast läände ca 2 km kaugusele jääb Avispea karstiala ja ca 600 m kaugusele kaks nimetut

karstivormi.

2.4.3. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid

Alal ei asu pinnaveekogusid, lähim veekogu on lõunas Nirkjõgi (ca 2,8 km kaugusel). Samuti ei ole tuulealale

märgitud keskkonnaportaali kohaselt ühtegi maaparandussüsteemi (keskkonnaportaal 2025).

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Avispea tuuleala ei asu kaitse- või hoiualal ega Natura 2000 võrgustiku alal (Joonis 6).

Lähim kaitseala ca 600 m kaugusel on Haavakannu looduskaitseala KLO1000673 (Vabariigi Valitsuse määrus nr

118, 2018). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

 metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 28 / 62

 elupaigatüüpe, mida Euroopa nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas.

Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)2, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050);

 liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja tema elupaiku. See on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus);

 kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane

tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus).

Natuke rohkem kui 3 km kaugusel asub Kellavere maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on väärtusliku

geomorfoloogilise objekti, jääaja servamoodustise Kellavere mäe kaitse ja maastikuilme säilitamine (Vabariigi

Valitsuse määrus nr 98, 2022).

Lisaks on Avispea tuulealast 2-3 km kaugusel järgmised kaitsealused pargid: Rohu mõisa park, Triigi mõisa park

ning Pudivere park. Hoiualasid ei jää 10 km piirkonda (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025).

2 (*) viitab Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) kontekstis prioriteetsele elupaigatüübile. See tähendab, et tegemist on elupaigaga,

mille kaitse ja säilitamine on EL liikmesriikidele eriti oluline, kuna see on ohustatud, haruldane või omab erilist ökoloogilist väärtust.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 29 / 62

Joonis 6. Avispea tuuleala detailplaneeringuala ümbritsevad kaitsealad (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025)

Lähim Natura 2000 loodusala on 1,8 km kaugusel Haavakannu loodusala (EE0060207). Haavakannu loodusala

on moodustatud ja kaitse-eesmärgid sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Teised Natura 2000 alad jäävad oluliselt kaugemale. Lähim Natura 2000 linnuala on Tudusoo linnuala, mis on

enam kui 10 km kaugusel (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025).

Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmete alusel asub Avispea tuulealal (detailplaneeringu ala nr 9)

II kaitsekategooria kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) leiukoht (KLO9350588). Tuulealast nr 1 asub ca 100

m kaugusel punane tolmpea (Cephalanthera rubra) leiukoht (KLO9350864) ja ca 400 m kaugusel harilik

kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) leiukoht (KLO9702516). Ülejäänud kaitsealuste taimede, seente ja samblike

leiukohad jäävad kaugemale kui 500 m. (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025)

Lähimate kaitsealuste looma- ja linnuliikide elupaigad koos kaugusega tuulealast on esitatud

2. Selles KSH programmis analüüsiti kõiki EELISe andmebaasis registreeritud kaitsealuste liikide andmeid 5000

m raadiuses, kuid selles ülevaates keskendutakse kuni 3000 m kaugusel asuvatele leiukohtadele.

Tabel 2. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad. (EELIS, 2025) Kaitsealune liik Kaitsekategooria E kood Kaugus kavandatavast

tuulepargi alast

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina)

I KLO9132501 2000 m

Laanerähn (Picoides tridactylus)

II KLO9114294

KLO9121630

KLO9120359

600 m

700 m

1200 m

Metsis (Tetrao urogallus) II KLO9102185 120 m

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana)

II KLO9119634

KLO9116430

2200 m

2600 m

Harilik mudakonn (Pelobates fuscus)

II KLO9121958 2400 m

Harivesilik (Triturus cristatus)

II KLO9119305 2300 m

Herilaseviu (Pernis apivorus)

III KLO9126848 800 m

Hiireviu (Buteo buteo) III KLO9128575 600 m

Laanepüü (Tetrastes bonasia)

III KLO9120203 2200 m

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 30 / 62

Rabakonn (Rana arvalis) III KLO9122235 2200 m

Lisaks lindudele on piirkonnas mitmed kaitsealused kahepaiksed rohkem kui 2000 m kaugusel tuulealast:

harivesilikud (Triturus cristatus) KLO9121970, KLO9121956, KLO9105848, KLO9122038, KLO9105849,

KLO9119302, KLO9119303, KLO9119304, KLO9119305, KLO9105870 ning KLO9105871; harilik mudakonn

(Pelobates fuscus) KLO9105835, KLO9121957, KLO9121958, KLO9105833, KLO9132446, KLO9121954,

KLO9105834 ning KLO9121955; rabakonn (Rana arvalis) KLO9122235 (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025).

Lähimad vääriselupaigad kuni 600 m kaugusel on järgmised: VEP nr 143057, VEP nr 206785, VEP nr 143003

ning VEP nr 143002.

Lähim lendorava elupaik on rohkem kui 9 km kaugusel olev Veinmanni lendorava püsielupaik KLO3002212.

2.4.5. Rohevõrgustik

Avispea tuuleala nr 1 kattub Lääne-Virumaa maakondliku rohevõrgustiku koridoriga nr K2 ning riikliku

rohevõrgustiku tugialaga T1 (Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne-Viru maakonnas

Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, osaliselt ViruNigula, Väike-Maarja vallas ning Rakvere linnas, 2022).

Samuti kattub Avispea tuuleala nr 9 väikses ulatuses riikliku rohevõrgustiku tugialaga T1. Väike-Maarja valla

üldplaneeringuga (2024) täpsustati rohevõrgustiku paiknemist ja seega üldplaneeringu kohaselt kattub

Avispea tuuleala (nr 1) rohevõrgustiku koridoriga K2 ja vähesel määral tugialaga T1 Joonis 7). Avispea

tuulealaga (nr 9) piirneb idas Vinni valla üldplaneeringuga (2024) määratud rohevõrgustiku tugiala nr 28.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 31 / 62

Joonis 7. Avispea tuuleala piirkonna rohevõrgustiku alad vastavalt Vinni valla ja Väike-Maarja valla üldplaneeringule (Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024), (Vinni valla üldplaneering, 2024)

2.4.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Avispea tuuleala planeeringualal ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ning lähimad muinsuskaitseobjektid on

esitatud Tabel3.

Tabel 3. Lähimad kultuuriväärtuslikud objektid ja kaugused Avispea tuuleala detailplaneeringu alast. (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Nimetus Kood Kaugus tuulealast

Eipri küla ohverdamiskoht 10935 1200 m

Eipri küla ohvrikivi 10936 1200 m

Avispea kalmistu 5815 1000 m

Kivikalmed Väike-Maarja vallas 10930, 10931, 10932, 10933,

10934

1500-2000 m

Avispea külas asulakoht 10929 2300 m

Kalmistu "Kabeliküngas" 10303 2100 m

Ülejäänud kultuuriväärtuslikud objektid jäävad alast kaugemale kui 2500 m. Avispea asulas on kaks XX sajandi

arhitektuuripärandit Avispea evangeeliumi kristlik palvela ja meierei. Maaehituspärandist on piirkonnas Eipri

vallakool ning militaarpärandist Rohu (Lebavere) raketibaas. Kõik eeltoodud objektid on Avispea tuulealast

enam kui 1 km kaugusel. Lähim miljööväärtuslik ala on 5 km kaugusel olev Väike-Maarja aleviku keskosa ja 7

km kaugusel Vinni vallas Laekvere aleviku keskosa (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Väike-Maarja valla üldplaneeringu järgi ei asu Avispea tuulealal ühtegi arheoloogiatundlikku ala. Tuuleala piirist

3,5 km raadiusesse jääb seitse arheoloogiatundlikku ala: Määri, Avanduse, Pudivere, Triigi, Eipri, Pandivere ja

Raeküla. Vinni valla üldplaneeringu järgi Rohu (ca 1,6 km) ja Rahkla (ca 2,8 km).

2.4.7. Sotsiaal-majanduslik keskkond

Detailplaneeringu ala suurus on ligikaudu 842 ha ja hõlmab tuulealasid 1, 9 ja 14. Detailplaneeringu koostamine

Avispea kogu tuulealal võimaldab välja selgitada kavandatava tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad

tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei määrata, kuna vastavaid kokkuleppeid

maaomanike ja arendajate vahel ei sõlmita.

Avispea tuuleala hõlmab järgmisi katastriüksuseid: Majaka 16101:001:0128, Triigi metskond 36 16101:001:0510,

Määri 16101:001:0880, Triigi metskond 148 92601:001:0029, Lipstu 92601:001:0130, Võsavillemi

92601:001:0338, Villemi 92601:001:0433, Villi 92702:001:0024, Orava 92702:001:0413, Madijüri 92702:001:0542,

Päärumetsa 92702:001:0742, Lelle 92702:001:0943, 92702:001:0944, Käiakivi 92702:001:1213, Sääse

92702:001:1533, Vetiku 92702:001:1713, Kingu 92702:001:2343, Künka 92702:001:2443, Hinnosaare

92702:001:2520, Maarja 92702:001:2583, Pällu 92702:001:2724, Käba 92702:003:0040, Jaago 92702:003:0090,

Silla 92702:003:0110, Paduri 92702:003:0290, Keskpõllu 92703:001:0011, Söödamaa 92703:001:0012, Ristimetsa

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 32 / 62

92703:001:0016, Laanemetsa 92703:001:0017, Kaarlimetsa 92703:001:0027, Männioksa 92703:001:0031, Rogi

92703:001:0032, Madise 92703:001:0033, Karli 92703:001:0034, Rohu 92703:001:0043, Tikaldi 92703:001:0072,

Nõmme 92703:001:0073, Triigi metskond 78 92703:001:0080, Lille 92703:001:0081, Lille 92703:001:0082, Parvo

92703:001:0085, Hirve 92703:001:0087, Hagija 92703:001:0088, Väljavahi 92703:001:0093, Palli 92703:001:0113,

Laane 92703:001:0122, Triigi metskond 204 92703:001:0198, Triigi metskond 205 92703:001:0199, Triigi

metskond 206 92703:001:0223, Uus-Kiltre 92703:001:0233, Otsa 92703:001:0252, Jaani 92703:001:0260, Liivaku

92703:001:0280, Pransi 92703:001:0302, Jaanijaagu 92703:001:0311, Kivila 92703:001:0330, Jakobi

92703:001:0340, Vesilepiku 92703:001:0362, Tänava 92703:001:0380, Sipremaa 92703:001:0402, Pikavälja

92703:001:0421, Pikametsa 92703:001:0422, Pulli 92703:001:0452, Peebu mets 92703:001:0462, Kivilo

92703:001:0482, Kivikalmu 92703:001:0490, Pällo 92703:001:0512, Kristjani 92703:001:0522, Krassi

92703:001:0562, Aaviku 92703:001:0580, Õuna 92703:001:0613, Uuetoa 92703:001:0632, Rutikvere

92703:001:0650, Pihlaka 92703:001:0662, Paemurru 92703:001:0672, Maantee 92703:001:0690, Karjakaevu

92703:001:0712, Pärna 92703:001:0740, Lageda 92703:001:0760, Kasetalu 92703:001:0770, Orguse

92703:001:0780, Villemi 92703:001:0800, Kuusiku 92703:001:0812, Küüni 92703:001:0871, Lageda

92703:001:0880, Lillaka 92703:001:0890, Apandiku 92703:001:0900, Vilo 92703:001:0962, Lehtmetsa

92703:001:1040, Tänavääre 92703:001:1110, Kaevu 92703:001:1180, Juhani 92703:001:1200, Hansu

92703:001:1272, Hansu 92703:001:1273, Listi 92703:001:1322, Viina 92703:001:1330, Kivitoa 92703:001:1370,

Kase 92703:001:1400, Linnakse 92703:001:1440, Mardi 92703:001:1470, Söödimetsa 92703:001:1512,

Luigelaulu 92703:001:1532, Aru 92703:001:1752, Nurga 92703:001:1860, Metsapere 92703:001:1940, Kuninga

92703:001:1950, Meineri 92703:001:1983, Jaagu 92703:001:1993, Oti 92703:001:2000, Käru 92703:001:2033,

Liiva 92703:001:2043, Kitsekõrtsi 92703:001:2060, Reinu 92703:001:2093, Talvise 92703:001:2112,

92703:001:2113, 92703:001:2114, Taneli 92703:001:2300, Kustavi 92703:001:2310, Peetri 92703:001:2320, Aare

92703:001:2330, Siisikese 92801:001:0034, Laane 92801:001:0202, Kupitse 92801:001:0210, Lõometsa-Lebavere

tee 92801:001:0493, Siimu mets 92801:001:0878, Mustika 92801:001:0879.

Kokkuleppeliselt Väike-Maarja Vallavalitsuse ja arendajate vahel rakendatakse 1000 m puhvrit elamutest

(eluhoone ja tuuliku laba pealtvaates projektsiooni vahel). Seega kogu detailplaneeringualale ei ole võimalik

tuulikuid rajada. Väike-Maarja valla üldplaneeringu (2024) kohaselt elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui

700 m tuuleenergia tootmiseks jäävad alad on välistatud.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 33 / 62

Joonis 8. Avispea tuuleala ja avalikud teed (Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024)

Joonis 8 on näha, et tuuleala nr 1 läbib avalikest teedest Avispea-Lebavere tee (nr 9270051). Samuti on lähedal

järgmised avalikud teed: Avispea-Võnnusvere tee (nr 9270043), Eipri-Männisalu-Raeküla tee (nr 9270009).

Ülejäänud teed (sh riigimaanteed) jäävad enam kui 500 m kaugusele (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Lähimad tiheasutuse alad detailplaneeringu alale on Simuna alevik, Väike-Maarja alevik, Laekvere alevik, Roela

alevik. Kõik nimetatud alevikud jäävad enam kui 4 km kaugusele (Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024) (Vinni

valla üldplaneering, 2024).

Ühiskondlikest hoonetest on 4 kilomeetri piirkonnas (detailplaneeringuala piirist) Triigi spordihoone, Avispea

kogudus ja Eipri külamaja.

Piirkonnas on mitu tootmise sihtotstarbega maa-ala. Lähim tootmise maa-ala on 1,6 km kaugusel Kullaaugu

katastriüksusel (92703:001:0020). Triigi Farmer OÜ, Jaak Läänemetsa Uuetoa talu, Viru Arborist OÜ tootmise

maa-alad jäävad 2-3 km piirkonda detailplaneeringu ala piirist.

Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

2.5. ALTERNATIIVID Väike-Maarja valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad.

Kuna detailplaneeringuala asukoht tuleneb Väike-Maarja valla üldplaneeringust, alternatiivseid asukohti

väljaspool planeeringuala ei käsitleta alternatiivina. Kui planeeringu koostamise käigus tekivad kavandatu

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 34 / 62

elluviimiseks alternatiivid, siis viiakse nende põhjalik analüüs läbi aruande koostamise protsessis, mis tugineb

täiendavatel aladel tehtud uuringute tulemustele ning tehniliste lahenduste väljatöötamisele koostöös

asjaomaste ametkondade ja valdkonna ekspertidega. KSH aruandes dokumenteeritakse kõik protsessi käigus

välja pakutud alternatiivsed lahendused ning kirjeldatakse parima lahenduse kujunemist, sealhulgas

tuuleparkide lõplikke asukohavalikuid ja tehnilisi parameetreid koos põhjendustega. Samas toome ära, et on

ka võimalus, et täiendavalt alternatiivi ei teki kui arendatakse välja kõik planeeritud positsioonid.

Nn null alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, tuuleparke ega energiasalvesteid ei rajata.

Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta võrreldava

alternatiivina, KSH aruandes antakse ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida.

2.6. EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

2.6.1. Mõju elusloodusele, sh rohevõrgustikule

Bioloogilise mitmekesisuse (taimestik, loomastik, populatsioonid) mõjutamine on keskne teema, mida KSH

aruandes kavandatava tegevuse puhul hinnatakse, eriti sobivate alade valikul tuulepargi rajamiseks. Olulise

alusmaterjalina kasutatakse Keskkonnaagentuuri 2024. a aruannet „Tuuleenergeetika arendamiseks

täiendavate alade kaardistamine“ ja selle alusuuringuid, kuna Avispea tuuleala kattub uuritud Väike-Maarja -

Vinni piirkonnaga.

Joonis 9. Avispea detailplaneeringuala kattuvus Keskkonnaagentuuri aruandes „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ Väike-Maarja – Vinni uuringualaga

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 35 / 62

Väike-Maarja – Vinni uuringuala ja Avispea tuuleala piiride võrdlemisel selgus (Joonis 9), et kogu ala ei ole

uuringutega kaetud. Seetõttu on vajalik teha täiendavad uuringud seni uurimata piirkonnas. Lisaks tuleb

arvestada Keskkonnaameti 2025. aastal valminud juhendiga "Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja

järelseire miinimumnõuded", mis näeb ette raopesade otsimise või tuulikupositsioonide 100 m raadiuses

taimestiku ja elupaigatüüpide inventuur. Seega ei ole olemasolevad aruanded piisavas mahus koostatud ning

on vajalik läbi viia täiendavad uuringud. Täiendavate uuringute maht on kirjeldatud peatükis 4.3.1.1.1 ja

4.3.1.1.2.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames viiakse läbi mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele, tuginedes õigusaktides sätestatud piirangutele ning peatükis 4.3.1.1. kirjeldatud loomastiku

ja taimestiku uuringu tulemustele. Eksperthinnang koostatakse lähtuvalt iga kaitstava loodusobjekti kaitse-

eesmärgist ning selle põhjal töötatakse välja meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja/või

leevendamiseks.

2.6.1.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

2.6.1.1.1 Taimestik

Taimestikule on eelkõige suurim mõju ehitusetapis, kus taimestik eemaldatakse ja ehitustegevuse käigus

toimub taimestiku tallamine. Mõjuala piir on määratud ehitusaluse pinna ja selle vahetu ümbrusega. Kui

arendataval alal kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu arendusalalt. Puid on vaja eemaldada vaid

tuulikute ehitusplatsidelt ja vundamendialadelt ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladelt (teede

koridorid, alajaama plats jne). Raadamist teostatakse ainult juhul, kui need alad asuvad metsamaal. Tuuliku

tiiviku kogu ulatuses metsaraie ei ole vajalik, kuna tiivik paikneb kõrgemal kui metsa maksimaalne kõrgus.

Kaudsete mõjudena võib ehitustegevusega kaasneda mõju taimestikule läbi veerežiimi, valgustingimuste või

metsaserva tuulemurrule vastuvõtlikumaks muutumise. Nende mõjude ulatus võib sõltuda koosluse tüübist ja

ehitustegevuse iseloomust. Eeltoodud mõjude ulatus võib mineraalmuldades jääda 60–100 meetri ümbrusesse

ja madalsoode puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda mitmesaja meetri kaugusel. Tuuleparkide

rajamisega ei kaasne reeglina ulatuslikku kuivendustegevust.

Taimestikule avalduv mõju võib osutuda oluliseks, kui tegevus mõjutab kaitsealuste taimeliikide kasvukohti või

kõrge looduskaitselise väärtusega taimekooslusi (vääriselupaigad ja inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad).

Olulist negatiivset mõju saab vältida, paigutades tuulikud ja nendega kaasneva taristu väljapoole tundlikke

taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste liikide kasvualasid. Vajadusel kaalub ekspert

kompensatsioonimeetmete rakendamise võimalust. Tuuleparkidel puudub oluline teadaolev kasutusaegne

mõju taimestikule. Taimestikule avalduva mõju hindamiseks viiakse läbi inventuurid ja kaardistamised 100 m

raadiuses võimalikest tuulikute ehitusaladest, mis hõlmavad kahte olulist etappi :

1) teostatakse taimestiku uuring, mille käigus:

 inventeeritakse loodusdirektiivi elupaigad;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 36 / 62

 kaardistatakse väärtuslikud elupaigaeraldised (vähemalt C esinduslikkusega)3;

 kaardistatakse kaitsealuste taimeliikide suuremad ja esinduslikumad kasvukohad;

 järgitakse Keskkonnaameti 2025. aasta juhendit „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja

järelseire miinimumnõuded."

2) koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS, Keskkonnaagentuur) teavet,

sealhulgas:

 metsa vääriselupaigad;

 loodusdirektiivi elupaigatüübid;

 kaitsealuste taimeliikide leiukohad.

a. lisaks eeltoodule:

 hinnatakse andmete aja- ja asjakohasust;

 antakse soovitused asukohavaliku tegemiseks;

 töötatakse välja vajadusel leevendusmeetmete ettepanekud.

Keskkonnaagentuur tellis järgmised taimekoosluste uuringud eesmärgiga leida riigimaadel kuni 1000 MW

kogutootmisvõimsusega sobivaid alasid tuuleenergia arendamiseks:

 OÜ Metsamutt (2024) “Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika

eelisarendusalade leidmiseks, osa 19 – Väike-Maarja - Vinni uurimisala“;

 Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“.

Need aruanded on sisendiks aruandele „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade

kaardistamiseks“ (Keskkonnaagentuur 2024). Aruannetes anti ülevaade Väike-Maarja - Vinni uurimisala

loodusdirektiivi metsa- ja niiduelupaikadest ning inventeeritud kaitsealustest taimedest. Inventuuride

tulemuste kaardikihtide analüüsimisel selgus, et kõigis võimalikes tuuliku asukohtades inventuure läbi ei viidud,

mistõttu on vajalik need täiendavalt teostada.

OÜ Metsamutti (2024) töö eesmärk oli Väike-Maarja - Vinni uuringualal „Viia läbi loodusdirektiivi metsaelupaikade ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene- ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu lisadele. Inventuur vormistatakse aruande, inventuuri andmetabeli ja kaardifailidena (Shapefile või Mapinfo formaadis)“.

3 Vähemalt C esinduslikkusega tähendab, et kaardistatakse Natura 2000 võrgustiku elupaiga eraldised, mis esindavad antud elupaigatüüpi

vähemalt rahuldaval tasemel (C), kuid võivad olla ka paremad (B või A). See tagab, et ka vähem tüüpilised, kuid siiski olulised elupaigad saavad kaardistatud ja vajadusel kaitstud.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 37 / 62

Pärandkoosluste Kaitse Ühing andis ülevaate Väike-Maarja - Vinni uurimisalast. Lähteülesandega seati

järgmised põhieesmärgid:

 vähemalt keskmise esinduslikkusega loodusdirektiivi (LD) elupaigalaikude piiritlemine ning

looduskaitselise väärtuse hindamine;

 elupaikade inventeerimise käigus tuvastatud kaitsealuste soontaimeliikide esinemisandmete

kogumine ja edastamine Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS);

 tuuleenergeetika arenduse (tuulepargi rajamise) võimalike mõjude prognoosimine LD

niiduelupaikadele ning I ja II kaitsekategooria soontaimeliikide populatsioonidele;

 võimaliku mõju olemasolul leevendusmeetmete ettepanekute tegemine;

 võimalikul tuulepargi rajamisel LD niiduelupaikade ja kaitsealuste soontaimede järelseire

vajaduse hindamine.

2.6.1.1.2. Loomastik

Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele

ning käsitiivalistele. Asukohavaliku raames analüüsitakse olemasolevaid andmeid (sh Keskkonnaagentuuri

2024. a aruannet) detailplaneeringu ala linnustiku ja käsitiivaliste kohta. Piirkonna linnustikule ja käsitiivalistele

olulisemate alade väljaselgitamiseks viiakse läbi valdkonna ekspertide poolt täiendavad uuringud (lisa 2 ja lisa

3) ja kasutakse Keskkonnaagentuuri 2024. a aruande andmeid. Koostöös ekspertidega leitakse

detailplaneeringualal sobivad asukohad tuulikute paigutamiseks ning antakse hinnang tuulepargi

väljaarendamisega linnustikule ja nahkhiirtele kaasnevale võimalikule mõjule . Mõju lindudele ja käsitiivalistele

võib olla oluline, kui tuulepark jääb lindude või käsitiivaliste jaoks olulisele rändekoridorile või

koondumispaigale.

2.6.1.1.2.1 Linnustik

Lebavere-Rünga metsise püsielupaik (KLO3000621) on 1 km ja Raeküla väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3002876) 2 km kaugusel Avispea tuuleala detailplaneeringu alast. Väike-Maarja valla üldplaneeringus

lähtuti potentsiaalselt sobilike alade moodustamisel ja puhvrite valikul Keskkonnaameti 2021. a dokumendist

„Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringutes“.

Väike-Maarja valla üldplaneeringu KSH aruande kohaselt ei kavandata tuuleenergeetika alasid väike-

konnakotka püsielupaikadele lähemale kui 2 km. Raeküla väike-konnakotka püsielupaik on alast 2 km kaugusel.

Tuulepargi rajamisel pesapuule lähemal kui 3 km tuleb läbi viia kotkaste toitumisalade uuring, sest nende

toitumisalad ulatuvad pesapaigast kaugemale. Uuring peab täpsustama liigi liikumisteed toitumisaladele,

hindama võimalikke mõjusid (sh hukkumisrisk kokkupõrkel). Uuringu tulemused määravad tuulepargi rajamise

võimalikkuse ja ulatuse.

Lähimad tuuleenergeetika arendusalad paiknevad Lebavere-Rünga metsise püsielupaigast 1 km kaugusel ehk

arvestatud on Keskkonnaameti 2021. a juhistega. Kuigi sellelt kauguselt otsest olulist negatiivset mõju ei

eeldata, tuleb detailplaneeringu staadiumis hinnata tuuleparkide mõju metsise elupaikade omavahelisele

sidususele (Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024).

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 38 / 62

Lisaks puhvritele tuleb arvestada KSH aruandes MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja MTÜ Kotkaklubi poolt 2022. a

koostatud töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ esitatud tsoneeringutega, mis leiti lähtuvalt lindude

elupaikadest ja neid ümbritsevatest maastikest (võib olla kodupiirkonna osa, aga ei pruugi). Kolm tsoneeringut

on järgmised:

 tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine

põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata, kuid on siiski erandjuhtumid,

näiteks liigi elupaik on asustamata ja see on kahjustunud määrani, kus taasasustamise tõenäosus

on väike;

 tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu

ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda.

Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid

ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsooni 2 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Kui seda tehakse,

tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada;

 tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada

sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Paljudel

käsitletud liikidel eristati vähem kui kolm tsooni.

Avispea tuuleala kattub metsise tsooniga 1, 2 ja 3, suur-laukhane tsooniga 3, laanepüü tsooniga 3, must-

toonekure tsooniga 3, kaljukotka tsooniga 3 (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022). Must-toonekure

elupaik asub rohkem kui 10 km kaugusel (Käru must-toonekure püsielupaik KLO3000244 ning Luusika must-

toonekure püsielupaik KLO3002092) (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025).

Tsooni 1 ja tsooni 2 kattuvatel aladel on tuulikute kavandamine piiratud. Erandite tegemine on võimalik ainult

eeluuringu ja teadusuuringute põhjal. Maismaalinnustiku analüüs on soovituslik dokument, mis võimaldab

tuvastada tähelepanu vajavad liigid ja edasised uuringu vajadused.

Täiendavaid linnustiku uuringuid teostab Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühingust. Linnustiku uuringu eesmärk

on:

 kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja kaitsekorralduslikult

oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta. Liikide valiku aluseks on

Keskkonnaameti poolt koostatud töö “Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire

miinimumnõuded” (Keskkonnaamet 2025) lisas 1 toodud 70 linnuliigist koosnev nimekiri

(linnuliigid, keda tuulepargi ala uuring peab kindlasti kajastama);

 eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm ehitamist

oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm) ja vältida muu olulise

mõju avaldumist;

 saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide (eeldatav hukkumissagedus) modelleerimiseks;

 uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik: (a) detailplaneeringu KSH käigus hinnata

tuulepargi (erinevate alternatiivide) rajamise mõju linnustikule; (b) viia samu meetodeid

kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 39 / 62

 uuringu tulemusel peavad olema täidetavad Väike-Maarja valla üldplaneeringu (2024)

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud nõuded, mis käsitlevad olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid (ptk 9), eriti

alapeatükis 9.1. kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamise kohta seoses linnustikuga tooduga

(käesoleva programmi ptk 2.5).

2.6.1.1.2.2. Käsitiivalised

Elustik OÜ teostas 2024 „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks

Keskkonnaagentuurile“. Selles on ka uuritud Väike-Maarja – Vinni ala (Joonis 9). Sellest selgub, et nahkhiirte

arvukus varieerub oluliselt uuringuala piirides. Aruandes on kirjas „Välitööd viidi läbi 2023-06-14, 2023-07-13, 2023-08-02 ning uuringualal eristati helifailide põhjal 12 taksonit ning tehti kindlaks 9 liiki. Eristatud liikideks olid põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), Nattereri lendlane (Myotis nattereri), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii).“ Samuti selgus, et vaatlusandmete kogumise piirkonnad ei kattu

detailplaneeringualadega ning ei ole arvestatud Keskkonnaameti 2025. aasta juhendi suures osas

„Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ nõuetega.

Seega tuleb teha detailplaneeringualal lisa uuringud nahkhiirte osas. Käsitiivaliste uuringut teostab FIE Lauri

Lutsar. Uuringu metoodika on lisas 3. Sellest tulenevalt peab uuring andma vastuse järgnevatele küsimustele:

 kas eelvalikualal leidub kohti, kus nahkhiired suveperioodil suurel hulgal koonduvad;

 milline on nahkhiirte suhteline arvukus kogu kevad- ja sügisrände perioodil ning

poegimisperioodil?

Nende andmete baasilt hinnatakse käsitiivalistele võimalikku mõju ja esitatakse järgmine informatsioon:

 kuhu uuringualale on võimalik tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku taristut

(juurdepääsuteed, alajaamad, elektriliinid) ning elektrienergiasalvestit paigutada (tuulikute

esialgsed positsioonid antakse ette tellija poolt);

 kuhu on võimalik leevendusmeetmeid rakendades tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku

taristut paigutada ja millised on leevendusmeetmed? Vajadusel nähakse ette kompensatsiooni

meetmed;

 millised on järelseire nõuded lähtuvalt uuringutulemustest pärast tuulikute püstitamist ja tööle

hakkamist (käitamisaegne periood)?

2.6.1.1.2.3. Muud loomad

Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige mõju avaldumisega nende

elupaikadele ja liikumisteedele, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele

rohevõrgustiku kaudu (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks antakse

ka ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta. KSH aruandes antakse ülevaade tuuleparkide

võimalikust mõjust kodu- ja kariloomadele teaduskirjanduse põhjal.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 40 / 62

2.6.1.1.3. Haavakannu looduskaitseala

Haavakannu looduskaitseala eesmärk on selgitada välja metsise keskkonnakasutus ja meetmed liigi erinevate

elupaikade sidususe ja mängualade kasutuse tagamiseks.

2.6.1.2. Rohevõrgustik

Avispea tuuleala nr 1 kattub Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku koridoriga K2 ja

vähesel määral tugialaga T1. Avispea tuuleala nr 9 piirneb idas Vinni valla üldplaneeringuga määratud

rohevõrgustiku tugialaga nr 28. KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju rohevõrgustiku sidususele

eksperthinnanguga, mis põhineb kaardi (sh ELME andmebaasi andmed) ja loodusvaatluste andmebaaside

analüüsil. Hinnangu andmisel lähtutakse Keskkonnaameti 2025. aasta juhendist „Tuuleparkide elustiku-

uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Juhendi kohaselt tuleb „Juhul kui planeeringu ellu viimisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju RV-le, tuleb eksperthinnangus välja pakkuda ka leevendus- ja kompensatsioonimeetmed“.

2.6.1.3. Mõju Natura aladele

Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostamisel on tuulealade moodustamisel „välistamismeetodil“ arvestatud

kaitse- ja hoiualadega, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega, püsielupaikadega ja nende

puhvertsoonidega (vt ptk 2.5). KSH raames analüüsitakse planeeritava tegevuse mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ning esitatakse võimalikud meetmed lähtuvalt õigusaktides sätestatud tingimustest, millega

vältida või leevendada olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Väike-Maarja valla üldplaneeringus on kirjas, et

„Loodusalade osas, mille piirile/lähedusse kavandatakse tuuleenergeetika arendamist, tuleb läbi viia Natura hindamine. Selle aluseks on ettevaatusprintsiip, mille kohaselt tuleb Natura mõjusid hinnata igal juhul, kui arendusega on väikseimgi võimalus negatiivsete mõjude avaldamiseks Natura alale“.

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Natura 2000

alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ).

Natura hindamisel seatakse alati esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et planeeritav tegevus

ei tohi Natura 2000 alal loodusväärtusi kahjustada, hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest4 5.

Natura-eelhindamine

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele

4 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 41 / 62

on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi

kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Eelhindamine hõlmab järgmisi samme:

 kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik;

 mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või

kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;

 kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-

eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;

 tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.

Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

1) Kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusliku tegevusega ega ole

selleks vajalik, st detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades

määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2) Mõjuala ulatuse määratlemine

Detailplaneeringu koostamisel välistatakse tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri rajamine Natura 2000

võrgustiku linnu- ja loodusaladele.

Otsene mõjuala hõlmab detailplaneeringu ala ning ala, kuhu ulatub linnustikku häiriva müra mõju. Kaudne

mõju ulatub alani, mille kaitse-eesmärgiks olevad liigid on seotud detailplaneeringualaga kas otseselt (liikide

toitumisala) või kaudselt (planeeringuala ristub toitumis- või rännuteega). Olenevalt Natura ala kaitse-

eesmärgist võib mõjuala ulatuda paarikümne meetrini (nt kuivenduskraavi kuivendusmõju) kuni sadade

meetriteni (nt müra mõju) või mitme kilomeetrini (nt lindude kokkupõrkeoht).

NATURA 2000 alade mõjuala on:

 Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast

(Keskkonnaamet, 2021);

 Natura linnualade puhul sõltub mõjuala kaitse-eesmärgiks oleva liigi mõjuala suurusest;

 eriti tundlike märgalade puhul võib hinnata mõjuala kuni 250 m;

 loodusalade puhul, mille kaitse-eesmärgiks on nahkhiired, võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m.

Lähim Natura 2000 loodusala on 1,8 km kaugusel Haavakannu loodusala (EE0060207) (Joonis 6). Haavakannu

loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsta:

 metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

 elupaigatüüpe, mida Euroopa nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 42 / 62

Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050);

 liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus);

 kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane

tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus).

Arvestades Haavakannu loodusala kaitse-eesmärke, ei ulatu detailplaneeringu mõjuala Haavakannu

loodusalale (detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne selliseid tagajärgi, millega võiks kaasneda ebasoodne

mõju ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele).

Lähimad linnualad on detailplaneeringu alast rohkem kui 10 km kaugusel:

 Tudusoo linnuala kaitse-eesmärgiks on: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus);

 Sirtsi linnuala (EE0070173) (Vabariigi Valitsus, 2025) kaitse-eesmärgiks on liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, need on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola).

Eesti Ornitoloogiaühingu maismaalinnustiku analüüsi kohaselt kattub Avispea tuuleala must-toonekure

tsooniga 3. Must-toonekurge võib tuuleparkide kavandamisel pidada kõige tundlikumaks liigiks. Must-

toonekure puhul võib potentsiaalne mõjuala ulatuda 14 kilomeetrini (tsoon 3 ala). Seega ainuke mõjualasse

jääv linnuala on Tudusoo linnuala, mille kaitse-eesmärgiks on nimetatud ka must-toonekurg, mille suhtes

viiakse läbi Natura 2000 eelhindamine.

Sirtsi linnualani detailplaneeringu mõjuala ei ulatu ja ei kahjustata kaitse-eesmärgiks olevaid liike, seega ei ole

vaja viia läbi Natura 2000 eelhindamist.

3) Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Tabel4 on esitatud detailplaneeringu ala mõjupiirkonda jääva Tudusoo linnuala iseloomustus. Tabelis 4 on

tärniga märgitud esmatähtsa kaitsestaatusega looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus

looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda,

kui suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile.

Tabel 4. Avispea tuuleala mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 alad ning nende iseloomustus

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 43 / 62

Natura ala Kaugus/ paiknemine

Kaitse-eesmärk6 Kirjeldus7 Ohutegurid8

Tudusoo linnuala

RAH0000119

Asub alast rohkem kui 12 km kaugusel

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), must- toonekurg (Ciconia nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus).

Tudusoo linnuala on Eesti mastaabis oluline elupaik metsisele (Tetrao urogallus), rabapüüle (Lagopus lagopus) ja kaljukotkale (Aquila chrysaetos). Haruldasematest liikidest võib seal kohata veel karvasjalg-kakku (Aegolius funereus), väike- konnakotkast (Aquila pomarina), must-toonekurge (Ciconia nigra), kanakulli (Accipiter gentilis) ja kalakotkast (Pandion haliaetus).

Kuivendamise mõju, must- toonekure toitumisala vähenemine, barjääriefekt

4) Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine

Tudusoo linnualale on mõju välistatud, tuulikute rajamisega seotud kuivenduse mõjud ei levi 12 km kaugusele.

Tulenevalt elupaiga (linnuala) ja tuulepargi vahelisest kaugusest ei ole alust eeldada, et Avispea tuuleala olulist

barjääriefekti põhjustaks.

2024. aastal tellis Keskkonnaagentuur Eesti Ornitoloogiaühingult töö „Linnustiku uuring tuuleenergeetika

eelisarendusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala) (Eesti

Ornitoloogiaühing, 2024). Uuringu raames viidi läbi ka röövlindude pesitsusaegne uuring, mille olulisim

eesmärk oli lindude pesade olemasolu, pesitsusaegse arvukuse ja pesitsusedukuse väljaselgitamine

tuuleenergeetika eelisarendusalal. Uuritud sihtliigiks oli must-toonekurg, must-harksaba, puna-harksaba,

merikotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, roo-loorkull, välja-loorkull, soo-

loorkull, kanakull, raudkull, herilaseviu, hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja, väikepistrik, lõopistrik, kassikakk,

habekakk, värbkakk, kodukakk, händkakk, karvasjalg-kakk. Uuringu tulemused näitasid, et alal ei registreeritud

ühtegi vaatlust must- toonekure osas. Konsultatsiooni käigus kinnitas uuringu teostaja Veljo Volke, et on

vähetõenäoline, et must-toonekurg kasutab detailplaneeringu ala toitumiseks, kuna alal puuduvad talle

sobilikud toitumiskohad (vooluveekogud). Seega Natura 2000 eelhinnangu tulemusel ei ole keskkonnamõju

strateegilise hindamise käigus vajalik täiendava asjakohase Natura hindamise läbiviimine Tudusoo linnualale,

kuna kaitse-eesmärgiks olev must-toonekurg ei kasuta Avispea tuuleala toitumiseks. Tudusoo linnuala paikneb

kavandatavast Avispea tuulealast piisaval kaugusel, mistõttu mõju teistele linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele puudub.

6 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. 7 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Andmed seisuga 17.05.2025 8 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Andmed seisuga 17.05.2025

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 44 / 62

2.6.2. Mõju pinna- ja põhjaveele

2.6.2.1. Pinnaveekogud

Tuuleparkide rajamisega võib potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust

kavandatakse veekogudele või nende kaldakaitse vöönditesse, mis on moodustatud veekogude kaitseks.

Tuulepargi ehitus- ja kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide

lekked). Avispea tuulealal ei ole veekogusid, seega tuuleparkide rajamisega ei kaasne potentsiaalseid

avariiolukorras õlide või muude kemikaalide keskkonda sattumisel mõjusid veekogudele.

2.6.2.2. Maaparandussüsteemid

Tuuleparkide rajamisel on võimalik maaparandussüsteemide (drenaaži, eesvoolude) kahjustamisel või

muutmisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Detailplaneeringu ala ei ole Keskkonnaagentuuri

keskkonnaportaali andmete järgi kaetud maaparandusehitiste alaga (Keskkonnaagentuur, 2025).

Keskkonnaagentuuri 2024. a „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ aruande järgi

puuduvad Väike-Maarja - Vinni uuringualal sooelupaigad. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine veekogudele, märgadele elupaikadele ja maaparandussüsteemide toimimisele ei ole oluliste

mõjude puudumise tõttu vajalik.

2.6.2.3. Põhjavesi

Tuuleparkide puhul võib mõju põhjaveele esineda ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis.

Planeeringuala jääb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul

mõju avaldada ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutus- ja sulgemisetapis avariiolukordade (nt õlide

lekked) esinemisel. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas

käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 600 l tuuliku kohta).

Põhjavee võimalik reostus seoses avariiga tuulikute ehitamisel või käitamisel võib olulise mõjuga olla eelkõige

juhul, kui see ohustab joogivee kvaliteeti. Olemasolevad salv- ja puurkaevud paiknevad valdavalt asustatud

aladel. Lähimad puur- ja salvkaevud asuvad lähimate majapidamiste juures, seega jäävad ka piirkonna salv- ja

puurkaevud tuulepargi võimalikust alast kaugemale kui 700 m. Seega ei kaasne olemasolevate põhjaveehaarete

kaudu põhjavee reostumise riski võimalike avariiolukordade esinemisel.

Kuigi avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda, käsitletakse avariiolukordade

potentsiaalset esinemist ja nende esinemisel kaasnevaid võimalikke mõjusid KSH käigus. Samuti käsitletakse

võimalikku ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

2.6.3. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Tuulikute montaažiplatside, tuulikute vundamentide

ja uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse vajalike

omadustega materjalidega. Detailplaneeringu käigus ei viida läbi ehitusgeoloogilisi uuringuid, tuginetakse

olemasolevatele andmetele ja sellest lähtuvalt antakse suunised vundamendi rajamiseks (arvestades eelkõige

karstinähtuste esinemisega).

Väljakaevatud pinnast saab kasutada teistes kohtades nt maapinna täitmiseks, pinnase viljakat kihti ka

haljastuse rajamisel vms eesmärgil. Tuulepargi ehitamise käigus eemaldatava huumuskihi/mulla võimalikult

kiiresti laiali ajamine läheduses asuvale põllumajandusmaale on mulda kui keskkonda säästev lahendus ning

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 45 / 62

sellisel viisil saab mullaelustik eeldatavasti kõige vähem kahjustatud. Eemaldatava mulla kasutamine

põllumajandusmaal saab toimuda maaomaniku nõusolekul.

Tegemist on Pandivere kõrgustiku piirkonnaga, kus on karsti esinemise tõenäosus. Seetõttu hinnatakse

piirkonna karstile avalduvaid mõjusid eksperthinnangu vormis.

Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust,

montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte

omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul, kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa.

Ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning

põllumaade killustumine. Avispea tuulealale jääb Väike-Maarja valla üldplaneeringu järgi väärtuslikke

põllumajandusmaid, mille mullastiku boniteet on üle 41 hindepunkti, kogupindalaga 280,6 ha. See moodustab

ca 33% kogu Avispea tuuleala pindalast. Sellest tulenevalt on vajalik KSH käigus hinnata mõju väärtusliku

põllumajandusmaa säilimisele ja edasistele kasutamise võimalustele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest

tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus.

Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

2.6.4. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

2.6.4.1. Müra

Inimese tervist võib mõjutada tuulikutest tulenev müra. Tuulepargiga kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud

selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses

inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli.

Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja

tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele

kuuldav ja suurimat müra põhjustav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate

osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt

rootori pöörete vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörded väiksemad ja sellega koos ka müratase

madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörded suurenevad, samas tugevneb ka looduslik mürafoon.

Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.

Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud

liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed

müraallikad, sh elektrituulikud.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

 I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,

rohealad;

 III kategooria – keskuse maa-alad;

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 46 / 62

 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut

ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Tabel 5. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA)

Ala kategooria

üldplaneeringu alusel

I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III kategooria - keskuse maa- alad

IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa- alad

Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45

Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50

Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel üldjuhul lähtuda müratundlike

alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamumaadel ja

hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00-07.00)

45 dB(A) (Tabel5). Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt

üksnes väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue

müratundliku ala puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ja millele on kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate

müratundlike alade puhul lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et

sihtväärtuse tagamise vajadus on siiski pärast 2002. aastat9 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele,

mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud

ootus taotlustaseme tagamise osas10. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide

müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head

tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja

40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele

ehk rangematele nõuetele (40 dB).

Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest

asetusest (olenevalt, millises suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga).

9 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“).

10 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 47 / 62

Üldjuhul piisab müra normtaseme täitmiseks üksikute tuulikute korral ca 600 meetrist. Tuulikute gruppide

korral on puhverala vajadus suurem, ca 700-900 m.

Tuulepargi ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks on eelkõige

ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva mõjuga, st

tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel see lakkab.

Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele (23.00-07.00) ehitusmürale.

Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis välistab inimeste

elukohas tervist otseselt kahjustava müra esinemise. Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud

inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad

olukorrad lugeda vastuvõetavaks. On selge, et ka normtasemele vastav müra on tajutav, seda eelkõige müra

levikut soodustava tuule suuna korral ehk müra normtasemele vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust ja

häirimise intensiivsus on üsnagi subjektiivne (inimeste tundlikkus ja vastuvõtlikkus mürale on erinev).

KSH läbiviimisel tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist

(mürakaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest, müraalasest

olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid

koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Müra mõju hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi

tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide

keskkonnamõju hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine.“ (valmis 14.02.2025). Sellest

juhendist lähtutakse muuhulgas ka vibratsiooni ja varjutamise mõju hindamisel.

Madalsageduslik müra ning infraheli

Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud sotsiaalministri

06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli

helirõhutasemete mõõtmine". Väliskeskkonna infraheli osas piirnormid puuduvad. Tuulikute infraheli

hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendist (Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:

 teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli alla inimese tajuläve;

 puudub oluline mõju inimeste tervisele.

Eelöeldut kinnitavad nimetatud juhendi peatükk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehe info ja

Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kiri nr 5.1-2/679-1.

Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendis (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025)

on kirjas „Teadusuuringud ei ole tuvastanud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed“. Samuti on lisas 1 jõutud järeldusele

„Tuulikute tööga kaasneva infraheli ja selle võimaliku negatiivse tervisemõju osas viidatakse sageli uuringutele, mis ei ole läbi viidud üldtunnustatud teadustöö aluspõhimõtetele tuginedes“.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 48 / 62

Terviseameti kodulehel on ülevaade uuringutest11. Pikaajalisi uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta

läheduses elavatele inimestele on tehtud nii Euroopas kui mujal maailmas. Infraheli mõju inimese tervisele on

põhjalikult uuritud Soomes, kus 2020. aastal viidi läbi valitsuse tellitud uuring. Uuringu eesmärk oli selgitada,

kas tuulikute tekitatud infraheli võib põhjustada tervisekaebusi nagu peavalu, pearinglus ja unehäired.

Pikaajaliste mõõtmiste, kuulmiskatsete ja elanike küsitluste tulemusel jõuti järeldusele, et tuulikute tekitatud

infraheli ei põhjusta füüsilisi sümptomeid. Teadlased tuvastasid, et tervisekaebused on pigem seotud

psühholoogiliste teguritega, nagu isiklik tundlikkus või negatiivne suhtumine tuuleparkidesse, mitte infraheliga

(Maijala, et al., 2020). Terviseamet jõuab järeldusele: „Kokkuvõttes viitavad uuringud sellele, et kuigi tuuleparkide läheduses elavad inimesed võivad kogeda ärritust ja stressi, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid otsest seost tuuleparkide pikaajalise kokkupuute ja tervisemõjude vahel. Teadusuuringud selles valdkonnas jätkuvad, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule“.

Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kirjas nr 5.1-2/679-1 on esitatud järgmine informatsioon: „Tuulikute infraheli ei ole tervisele ohtlik. Infraheli tõendatult ohtlik tase on alates 100-120 dB. Tuulikute vahetus läheduses mõõdetud infraheli tasemed jäävad vahemikku 60-70 dB, mis on madalam, kui paljud muud igapäevased allikad ja jääb ka allapoole inimese eluruumide sees kehtestatud normile 85 dB. Kui tuulikute infraheli on tuuliku lähedal ca 70 dB, siis me ei eelda, et see inimese kodu lähedal võiks kasvada ohtliku tasemeni. Uuema tehnoloogiaga tuulikute infraheli tase võib tuuliku vahetus läheduses jääda isegi alla 50 dB – see tähendab ühtlasi ka seda, et uuemad tuulikud on üldjuhul tegelikult vaiksemad.“

Seega tänaste teadmiste kohaselt (teaduskirjandusele tuginedes) ei ole infraheli oluline keskkonnamõju

elektrituulikutest tulenevalt. KSH aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes juhul, kui aruande koostamise

ajaks (võrreldes 2025. aasta aprilli seisuga) on pädevad riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad

põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumisel lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud infraheli ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ja KSH aruandes seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta.

2.6.4.2. Varjutus

Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste esinemist,

kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega.

Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis

ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse

kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise

esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda

suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning

talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie

laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas.

Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestus

tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene

11 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 49 / 62

päikesekiirgus (ilm on pilves). Lisaks võib tuulikute rootori labadelt peegelduv päikesevalgus tekitada

perioodilisi valguspeegeldusi (nn disco-efekt), mis võib avalduda ebameeldiva sähvimisena. Selle efekti

intensiivsus sõltub rootori pinna läikeastmest ja kasutatava värvi peegeldusomadustest (Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ, 2025).

Tuulikute tekitatud varjutamine võib põhjustada visuaalset häiringut. Kuigi inimesed on harjunud loomuliku

valguse muutustega (näiteks ööpäevane vaheldumine), on tuulikute põhjustatud varjude vaheldumine liiga

kiire, et silmad jõuaksid kohaneda. Erinevalt üksikutest varjudest (näiteks õhusõidukite põhjustatud) on

tuulikute puhul häiring märgatavam labade arvu ja pöörlemiskiiruse tõttu. Erilist tähelepanu vajab mõju

fotosensitiivse epilepsiaga inimestele. Uuringud (Smedley A. R. D., 2010) näitavad, et krambioht tekib

varjutamise sagedusel üle 3 Hz (vastab kolme labaga tuuliku 60 pöördele minutis). Tänapäevased tuulikud

töötavad oluliselt aeglasemalt - näiteks Enercon E-92-2 MW pöörleb 5-16,5 ja Vestas V136-4.2 MW 5-10,8

pööret minutis, mistõttu on krampide tekke risk ebatõenäoline. Siiski võivad mõned inimesed kogeda

ebamugavustunnet, peavalu või visuaalset pinget. Oluline on arvestada võimaliku kumulatiivse mõjuga, kus

mitme tuuliku üheaegne varjutamine võib põhjustada kriitilise 3 Hz sageduse ületamist. Selle vältimiseks tuleb

tuuleparkide planeerimisel pöörata erilist tähelepanu tuulikute paigutusele ja vältida varjutusalade kattumist.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhendid. Senini on

tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid

normatiive/juhendmaterjale ning ühtlasi tuginetakse vastvalminud Kliimaministeeriumi poolt tellitud juhendile

(Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025).

Varjutuse mõju hindamise soovituslikud meetodid maismaatuulepargile (Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ, 2025):

 kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole vaja astuda;

 kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia reaaltingimustest

lähtuva olukorra arvutused;

 kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja rakendada

leevendusmeetmed.

Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks

tarkvara WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis

koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta .

2.6.4.3. Vibratsioon

Tuulikute töötamisel tekib vibratsioon peamiselt seadme mehaanilistest osadest - generaatorist, käigukastist

ja laagrisüsteemidest. See vibratsioon võib kanduda läbi gondli ja torni vundamendi kaudu maapinda. Viimastel

aastakümnetel on tuulikute tootjad pööranud erilist tähelepanu vibratsiooni vähendamisele, seda eelkõige

seadmete kahjustuste vältimiseks ja käitamiskulude alandamiseks. Teadusuuringute (Borowski, 2019) põhjal on

tõestatud, et maismaatuuleparkide puhul langeb vibratsioonitase juba 300 meetri kaugusel tuulikutest alla

inimese tajuläve, mistõttu ei kujuta see ohtu inimeste tervisele. Vibratsiooni normtasemed Eestis on

reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78, mis kehtestab piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes. KSH aruandes käsitletakse vibratsiooni mõju üksnes juhul, kui aruande koostamise

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 50 / 62

ajaks (võrreldes 2025. aasta aprilli seisuga) on pädevad riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad

põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumisel lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud vibratsioon ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ja KSH aruandes seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta..

2.6.4.4. Mõju kinnisvarale ja maakasutusele

Tuulepargi pindalast ehk kogu kasutatavast maast vaid väike osa jääb otseselt planeeritavate rajatiste alla ning

enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ja seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.

Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine tuulikute

ümbruses. Tuuliku maakasutus sõltub ptk 1.5 toodud asjaoludest ja võib küündida kuni 0,7 ha-ni. Kui tuulikute

eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab tuulikupargi

likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni. Mõju maakasutusele hinnatakse KSH aruandes

eksperthinnanguna.

Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et

kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise

perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine. Kinnisvara hinna väärtuse langust põhjustab

eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes. Tuuleparkide rajamisega kaasnevat

võimalikku mõju kinnisvara maksumusele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning

läbiviidud uuringute andmetest.

2.6.4.5. Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele

Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma

võrgutasu maksmata. Otseliini rajamise võimalus on tuulepargi alajaamast (tavapäraselt tuulepargi keskosas)

ca 15 km raadiuses. Eelkõige on tegemist energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate

ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama

taastuvenergiat või tegema muudatusi oma tootmistegevuses ning soodustada piirkonda uute ettevõtete

rajamist. Võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks suure

energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele elanikele.

Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne

mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalike elanikega on võimalik välja selgitada, milliste

teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning millised teed oleksid olulised ka

juurdepääsu rajamiseks tuuleparkidele. Ainus avalik tee, mis läbib Avispea tuuleala, on Avispea-Lebavere tee.

Suure tõenäosusega jääb see siiski realiseeritavast detailplaneeringu alast välja, kuna planeeringuala

vähendatakse tulenevalt 1000 m puhvri rakendamisega elamutest (Joonis 8).

Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalist kompensatsiooni. 19.07.2022 võeti

vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendatakse keskkonnatasude

seadust peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude seaduse muudatused

jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise

tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik. Maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Keskkonnatasude seaduse § 37 lg 11 alusel kohaliku

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 51 / 62

omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt

kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus kord

aastas maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa tuulepargi mõjuala ulatub kuni

250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama

puhul kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava

aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Ülevaade on esitatud vastavalt programmi koostamise hetkel kehtiva

Keskkonnatasude redaktsiooni 01.07.2024 järgi.

Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast

ning läbiviidud uuringute andmetest.

2.6.5. Mõju maastikele

Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel lähtutakse AB Artes Terrae OÜ 2020. aasta juhendmaterjali soovitustest,

mis on kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Nähtavuse hindamiseks kasutatakse WindPRO 4.0 tarkvara, mis

kombineerib Maa- ja Ruumiameti maapinna ja maakatte kõrgusmudeleid. See võimaldab koostada indikatiivse

kaardi tuulepargi nähtavuse kohta, tuvastada piirkonnad, kust tuulepark võib olla oluliselt nähtav ning arvutada

tuuliku nähtavuse vertikaalsed ja horisontaalsed vaatenurgad.

Vaate muutust loetakse oluliseks keskkonnamõjuks, kui see avaldub väärtuslikel maastikel, väärtuslikel

vaadetel, kaitsealadega seotud vaadetel või kultuurimälestistele või neilt avanevatele vaadetele. Kuni 5 km

raadiuses Avispea tuulepargi piirist viiakse läbi nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute

teostamiseks asukohad, kus elektrituulikud on nähtavad ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt

puhkealad, ühiskondlikud hooned, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad.

2.6.6. Mõju kultuurimälestistele

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat

keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui tuulepargiga

kaasnevaid ehitisi kultuurimälestiste kaitsevööndisse ei kavandata, võib eeldada, et negatiivne mõju neile

puudub. Peatükis 3.6. on kirjeldatud kultuuriväärtuste paiknemine ja need on kõik rohkem kui 1000 m kaugusel,

mistõttu tuulepargi (sh taristu) ehitamise mõju ulatusse kultuurimälestisi ei jää ja täiendavat hindamist läbi ei

viida.

2.6.7. Mõju maavaravarudele

Detailplaneeringu ala kattub fosforiidi Rakvere maardla prognoosvaru plokiga nr 25. Avispea tuuleala ümbruses

on ca 600 m alast põhja poole 14 Lebavere liivamaardla. Tuulealast nr 1 jääb ca 1100 m kaugusele Uniküla

kruusamaardla. Teised lähimad maardlad jäävad rohkem kui 3 km kaugusele (Maa- ja Ruumiamet, maardlate

rakendus, 2025).

Maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 21 sätestab, et Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri

volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 52 / 62

 turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei

ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega

geoloogilise uuringu loa taotlust;

 savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat

kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega

geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;

 muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu

luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui

tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

MaaPS § 15 lõike 81 järgi võib MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute

kooskõlastamisel seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg

hakkab kehtima MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.

Maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara

ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maardla ala

suhtes kooskõlastuse või loa andmisel analüüsitakse, kas taastuvenergia ehitise ehitamine halvendab

olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas. Kui halvendab, siis arvestatakse

kooskõlastuse või loa andmisel MaaPS § 14 lõikes 21 sätestatut.

KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja hinnatakse tuulepargi rajamise võimalikkust maardlatel.

2.6.8. Jäätmeteke

Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega

kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv

praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju

jäätmetekkest ei avaldu.

Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on

väga väike.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on

maaomanikul/arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida

ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Amortiseerunud ja kasutuseta

tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus käsitletakse tuulikute utiliseerimist

rakendussätetes. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse, sealhulgas tornid,

vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne

taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest labades on kasutatud komposiitmaterjale.

Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi12.

Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt seadusandlusele ja heale tavale, ei saa

eeldada olulise mõju tekkimist ja jäätmeteket KSH aruandes ei käsitleta.

12 Jäätmete ringlusesse võtmise ülevaade https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 53 / 62

Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt

valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles

valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused

sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi

tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole

täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate

piirkondadega (Teng, W. jt. 2018). Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga ja KSH aruandes teemat täiendavalt

ei käsitleta.

2.6.9. Kliimakindluse hindamine

Kliimamuutuste all mõistetakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri

tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa

liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda

mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt

pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja

majanduslikku seisukorda.

Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside

netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi

kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa

pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet

kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt

aastaks 2050.

Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete kütuste

põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine kliimamuutuste

mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku

talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga kaasneva taristu

ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel

kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil.

Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik

tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused

võivad planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH aruandes üldine hinnang ka

kliimamuutuste mõju kohta tuuleparkide toimimisele.

Viimasel ajal on järjest enam tõstatanud küsimus, kas tuulikud avaldavad mikrokliimale mõju. Teadlaste seas

puudub praegu üksmeel. Rumeenia tuulepargis ja selle ümbruses viidi viie aasta jooksul läbi taimestiku

uurimus, milles jõuti järelduseni, et olulisi muutusi taime liikide koosseisus ega ökoloogilistes näitajates ei

toimunud (Pătru-Stupariu et al. 2019). Võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuuleparkide

põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega on täheldatud mujalgi, kuid muutusi ei ole peetud oluliseks

(Diffendorfer et al., 2022.). Tegemist ei ole olulise mõjuga mikroklimaatilistele tingimustele ja teemat

täiendavalt seetõttu KSH aruandes ei käsitleta.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 54 / 62

2.6.10. Mõju riigikaitselistele objektidele

Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 6 lg 2 kohaselt ei tohi ehitise

püstitamine vähendada raadioseadme töövõimet. KSH aruandes selgitatakse välja tuulikute püstitamise

võimalikkus lähtuvalt Kaitseväe strateegilise sidevõrgu raadiosidelinkide piiranguvööndite asukohtadest, sest

piiranguvööndisse planeeritud elektrituulikud võivad vähendada olulises ulatuses riigikaitseliste ehitiste

töövõimet. Vastava sisendi annab Kaitseministeerium. Lähtuvalt Väike-Maarja valla üldplaneeringust on

võimalik kavandatavad tegevused ellu viia pärast Mandri-Eesti riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks

kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist, eeldatavalt 2025. aastal. Avispea tuulealast lõunas asub

Kellavere piiranguvöönd ning tuuleala nr 9 läbib riigikaitselisest seisukohast oluline sidekaabel.

Vastavalt maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndites

Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise

kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Tuulegeneraatorite rajamist puudutavate

planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases

staadiumis. Sellest suunisest detailplaneeringu koostamisel ka lähtutakse.

2.6.11. Muud mõjud

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse

täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, tuginedes sideoperaatorite senisele praktikale ja

kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele.

KSH aruandes käsitletakse tuuleparkide tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja

kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada või vältida. Tuulikud on

tehnoseadmed, mille puhul võib ette tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks võimalikuks

ohuteguriks tuuliku süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel

kiirusel lahti murduvate jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH aruandes võimalikku reostusohtu.

2.6.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega detailplaneeringu ala

ümbruskonnas. Tuulepargi detailplaneeringualal kinnistule 92801:001:0034 on väljastatud väiketuuliku ja

energiasalvesti rajamiseks projekteerimistingimused. Lisaks on teada piirnevates omavalitsustes järgmised

tuuleparkide arendamised:

 Vinni vallas on Avispea tuulealale vahetus läheduses potentsiaalsed tuulepargi arendusalad TU11, TU8,

TU7 ja TU4. Alad on leitud Vinni valla üldplaneeringu materjalidest;

 Järva valla tuuleenergeetika eriplaneering –Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 57 algatati Järva

vallas kahe ala suhtes (ala suurus kokku ca 584 km²) kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine koos vajalike uuringute läbiviimisega tuuleparkide ja nende

toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks.

Lisaks on teada, et:

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 55 / 62

 Tapa valla üldplaneeringu kohaselt pole ette nähtud Tapa valla territooriumile tuuleparkide rajamist,

kuna valla territoorium on suures osas kaetud tiheasustusaladega ning Tapa vald on kaitseväe

tugipunkt;

 Jõgeva valla üldplaneeringu lahendus ei näe Jõgeva vallas ette olulise ruumilise mõjuga ehitiseks

kvalifitseeruvaid tuuleparke, kuid võimalik on kavandada üksiktuulikuid ja väiketuulikuid

majapidamiste või väiksemate ettevõtete tarbeks ning väiketuulikutest koosnevaid tuuleparke. Jõgeva

valla territoorium jääb suures ulatuses riigikaitselise kõrguspiiranguga alale.

Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia arendusprojektide menetlusetapist

ehk info olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine

võib esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt. Visuaalse ja müra mõju kumuleerumine on

võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang, kas visuaalse või müra mõjude

kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes. Kui mõjude kumuleerumine on tõenäoline, arvestatakse

seda mõjude üldises hinnangus. Lisaks arvestatakse KSH aruandes ka võimaliku kumuleeruva mõju avaldumist

linnustikule, loomastikule ning rohevõrgustikule.

2.6.13. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat piiriülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole.

3. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

 detailplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Väike-Maarja Vallavolikogu ning

detailplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Väike-Maarja Vallavalitsus;

 detailplaneeringust huvitatud isikud on:

o TMV Green OÜ (registrikood: 16162236, Meistri tn 16, Haabersti linnaosa, 13517 Tallinn, Harju

maakond, e-post: [email protected]);

o Sustainable Investments OÜ (registrikood: 14837693, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Veskiposti tn 2, 10138, e-post: [email protected]);

 detailplaneeringu ja KSH koostaja on Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-post:

[email protected]).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis

esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma kuuluv

isik hindama (tabel 6).

Tabel 6. KSH ekspertrühma koosseis

Valdkond Ekspert

KSH juhtekspert Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused, KMH litsents KMH 0146)

Mõju looduskaitselistele objektidele, Natura hindamine Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159)

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 56 / 62

Rohevõrgustiku analüüs, mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kliimale

Triin Sarnit

Mõju looduskaitselistele objektidele, Natura hindamine Triin Sarnit

Mõju maastikule ning kultuuripärandile Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815)

Mõju kinnisvara väärtusele Kinnisvaraekspert (kaasatakse planeeringu ja KSH koostamise käigus)

Mõju pinna- ja põhjaveele Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH litsents nr KMH0046)

Visuaalne mõju ja fotomontaaž Kadri Kattai, Teele Nigola

Nähtavusanalüüs, varjutuse modelleerimine/hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere

Mõju linnustikule, sh Natura hindamises osalemine linnustiku eksperdina

Eesti Ornitoloogiaühing: Veljo Volke

Mõju nahkhiirtele FIE Lauri Lutsar

Mõju taimestikule Metsamutt OÜ: Anneli Palo

Müra mõju hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere

KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.

Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.

3.1. AJAKAVA Detailplaneeringu (edaspidi DP) ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav pikkus on 18 kuud.

Eeldatavad vahetähtajad on järgmised:

 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu valmib 3 kuud pärast hankelepingu sõlmimisest;

 DP eelnõu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamise korraldamiseks eeldatavalt 15 kuud

hankelepingu sõlmimisest;

 DP ja KSH esitamine vastuvõtmiseks eeldatavalt 18 kuud hankelepingu sõlmimisest;

 DP esitamine kehtestamiseks 21 kuud hankelepingu sõlmimisest.

4. KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal

avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada

planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu eelvaliku koostamisse

valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 57 / 62

olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse

detailplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,

kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate

kohalike omavalitsustega. Detailplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.

Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud

tabelis 7. Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et detailplaneeringu lahendus puudutab mõnda

teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja

-rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu

koostamisse.

Tabel 7. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad.

KOOSTÖÖ TEGIJAD

Huvigrupp Asutus või isik

Ministeeriumid

Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Terviseamet

Muinsuskaitseamet

Eesti Geoloogiateenistus

Põllumajandus- ja Toiduamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Naaberomavalitsused Vinni Vallavalitsus

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Huvigrupp Asutus või isik

Äriühingud ja ettevõtted

Eesti Erametsaliit

Riigimetsa Majandamise Keskus

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 58 / 62

Tabel 7. jätk

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Huvigrupp Asutus või isik

Äriühingud ja ettevõtted

Telia AS

Tele 2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse SA

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA

Eestimaa Looduse Fond)

Seltsid ja MTÜd

EIPRI KÜLASELTS MTÜ

Avispea MTÜ

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

MTÜ Eesti Metsa Abiks

Kaasatavad isikud

planeeringualal ja planeeringuala piirist ca 3 km kaugusel

asuvate kinnistute omanikud

soovi avaldanud eraisikud

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 59 / 62

5. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti õigusaktid

• Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

• Kaitseministri määrus 26.06.2015 nr 16. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta.

• Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71.Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

• Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.

• Kliimaministri määrus 17.11.2023 nr 71. Tee projekteerimise normid.

• Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusi vastu võeti 19.07.2022.

• Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.

• Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

• Sotsiaalministri määrus 04.02.2002 nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

• Sotsiaalministri määrus 06.05.2002 nr 75. Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine.

• Sotsiaalministri määrus 17.05.2002 nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

• Vabariigi Valitsuse määrus 13.12.2018. nr 118. Haavakannu looduskaitseala.

• Vabariigi Valitsuse määrus 25.10.2022. nr 98. Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 Võrgueeskiri

Muud allikad

• AB Artes Terrae OÜ. (2020). Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju

hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. Allikas: https://www.fin.ee/media/2706/download

• Borowski, S. (2019). Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. . MATEC Web of Conferences 302, 01002.

• Diffendorfer et al. 2022. Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI

10.1088/1748 9326/ac8da9.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 60 / 62

• Eesti Ornitoloogiaühing. (2024). „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala) (töövõtuleping nr 4- 5/23/22) lõpparuanne. Tartu.

• Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. (2022). Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-

12/L%C3%B5pparuanne%20-%20%C3%9Cle- eestiline%20maismaalinnustiku%20anal%C3%BC%C3%BCs_0.pdf.

• Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (23. märts 2025. a). Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine. Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Tuuleparkide%20keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20juhend.pdf.

• Hendrikson ja Ko OÜ, Alkranel OÜ (2022). Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava. Allikas: https://www.virol.ee/documents/20173326/33087805/Laane-

Virumaa+KEKK+2.0_lopparuanne_27.07.pdf/457930c3-b903-4855-b5e3- 79ba5f7c5f67?version=1.0

• Keskkonnaagentuur (14. märts 2025. a). Eesti Looduse Infosüsteem ehk EELIS.

• Keskkonnaagentuur (18. märts 2025. a). Ilmateenistus. Allikas: Kliimanormid: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund.

• Keskkonnaagentuur (18. märts 2025. a). IRENES 100m tuule kiirus maakonniti. Allikas: https://keskkonnateadlik-

kaur.hub.arcgis.com/content/6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566/about.

• Keskkonnaagentuur (21. märts 2025. a). Keskkonnaportaal. Allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register.

• Keskkonnaagentuuri (2024. a). Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine.

• Keskkonnaamet (10. november 2021. a). Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes.

Eesti. Allikas: https://keskkonnaamet.ee/media/3418/download.

• Keskkonnaamet (2. veebruar 2024. a). Tudusoo loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava.

• Kliimaministeerium (2. märts 2017. a). Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf.

• Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne-Viru maakonnas Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, osaliselt Viru-Nigula, Väike-Maarja vallas ning Rakvere linnas (29.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 61 / 62

september 2022. a). Planeeringute andmekogu. Allikas: https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning/detail/10100026.

• Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (6. detsember 2022. a). LÄÄNE-VIRUMAA ARENGUSTRATEEGIA

AASTATEKS 2023-2035. Allikas: https://www.virol.ee/documents/20173326/36275888/L%C3%A4%C3%A4ne-

Viru+arengustrateegia+2023-2035+l%C3%B5plik+versioon.pdf/b8b8dbec-a101-4806-a9bd- f92dde6dbb06.

• Maa- ja Ruumiamet (3. jaanuar 2025. a). https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.

• Maijala, P., Turunen, A., Kurki , I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C. Sainio, M. (2020). Infrasound does not explain symptoms raleted to wind turbines. Allikas: Government

Administration Department, Publication: https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/162329/VNTEAS_2020_34.pdf.

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (19. detsember 2019. a). Eesti riiklik energia- ja

kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Allikas: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/Eesti%20riiklik%20energia-

%20ja%20kliimakava%20aastani%202030.pdf.

• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., & Vahtrus, S. J. (2017). Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Allikas: Keskkonnaministeerium:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 01/Peterson%2C%20K.%2C%20Kutsar%2C%20R.%2C%20Metspalu%2C%20P.%2C%20Vahtrus

%2C%20S.%20ja%20Kalle%2C%20H.%202017.%20Keskkonnam%C3%B5ju%20strateegilise%20 hindamise%20k%C3%A4siraamat.pdf.

• Pătru-Stupariu I, Calotă AM, Santonja M, et al. (2019). Do wind turbines impact plant community

properties in mountain region? Biologia 74: 1613–1619, https://doi.org/10.2478/s11756-019- 00333-9

• Põder,T. (2018). Keskkonnamõju hindamine, käsiraamat. Keskkonnaministeerium. Allikas:

Keskkonnaministeerium.

• Riigihalduse minister (27. veebruar 2019. a). Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Allikas:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/laane-viru- maakonnaplaneering-2030/.

• Riigikogu (20. oktoober 2024. a). Energiamajanduse korralduse seadus. Allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024005.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2025-095 ad

Planeeringuala: Väike-Maarja vald, Avispea tuuleala Koostaja: Kobras OÜ 62 / 62

• Riigikogu otsus (9. veebruar 2023. a). Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/310022023003%20%281%29.pdf.

• Smedley A. R. D., W. A. (2010). Potential of wind turbines to elicit seizures under.

• Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics

in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine

Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

• Vabariigi Valitsus (20. oktoober 2017. a). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Allikas: https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Energiamajanduse%20arengukava%20aastani%202030.pdf.

• Vabariigi Valitsus (20. märts 2025. a). Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv.

• Vestas Wind Systems A/S (17. märts 2025. a). Vestas - tuulikute tootja koduleht. Allikas: https://www.vestas.com/en/energy-solutions/onshore-wind-turbines/enventus-platform/V172-

7-2-MW.

• Vinni valla üldplaneering (27. juuni 2024. a). Planeeringute andmekogu. Allikas:

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20103207.

• WSP Global Inc (28. Veebruar 2025. a). Getting Your Wind Farm On The Right Footing. Allikas: https://www.wsp.com/en-gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing.

• Väike-Maarja valla üldplaneering (2024). Väike-Maarja valla kodulehekülg. Allikas: Kehtestatud üldplaneeringu materjalid: v-maarja.ee/üldplaneering.

Ettepanekud Väike-Maarja valla Avispea tuuleala detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 7

46202, Lääne-Viru maakond, Väike-

Maarja vald, Väike-Maarja alevik

Teie 03.06.2025 nr 7-1/27-32

Meie 13.06.2025 nr 7.2-1/25/18656-4

Ettepanekud Väike-Maarja valla Avispea

tuuleala detailplaneeringu

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmile

Olete esitanud meile ettepanekute saamiseks Väike-Maarja valla Avispea tuuleala

detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi.

Avispea tuuleala detailplaneeringu ja KSH koostamine algatati Väike-Maarja Vallavolikogu

17.10.2024 otsusega nr 90.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud

tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivatel aladel nr 1, 9 ja 14 taastuvenergiapargid, mis

hõlmavad tuuleenergia, päikesepargi ja elektrisalvesti rajamist. Planeeringuga täpsustatakse

tuulikute ja salvestite asukohad ning lahendatakse vajalik taristu, sh teede ja tehnovõrkude

paiknemine. Käesoleva seisuga kavandatakse Avispea tuulealale rajada kuni 27 elektrituulikut

(maksimaalse kogukõrgusega 280 m) ning ca 3 ha suurused energiasalvestusalad. Planeeringuala

kogupindala on ca 842 ha.

Planeeringuala ei piirne riigiteedega ning jääb väljapoole lennuväljade piirangupindu ja

instrumentaalprotseduuride alasid.

Oleme tutvunud esitatud materjalidega ning palume planeeringu koostamisel arvestada

järgnevaga.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste

põhimõtete määramine.

1.1. Planeeringuga määrata liikluskorralduse põhimõtted ning märkida servituutide

seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise

vajaduse.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Tuulikute tootja lähteandmete alusel soovitame määrata planeeringuga riigitee(de)

lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigitee(de) nr-d ja km ulatus); loetleda

olemasolevad riigitee(de) ristmikud (km asukohad) ning planeeringuga kavandatavad

2 (3)

riigitee ristmikud (km asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik

planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee(de) ristmike

(ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks; määrata riigitee(de) lõigud, mida

on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust

ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks; kirjeldada kavandataval

juurdepääsumarsruudil asuvate riigitee(de) katendite kandevõimet, vajadusel

määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine.

Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudutatud isikutel,

nt meil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse

realiseerimine (aja- ja rahakulu).

1.2.Määrata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete

veostega.

1.3.Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide

arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine.

2.1. Vastavalt Kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63

lg 5 tuleb määrata elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast vastavalt valemile

L=(H+0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku

masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. Tuuliku

kauguse määramisel lähtuda tuuliku vundamendi servast.

2.2. Kuna planeeritavate tuulikute näol on tegemist kõrgtakistustega, tuleb arvestada

tuulikutele rakenduva valgustamiskohustusega (lennuohutustuled). Konkreetsed

nõuded tuulikute valgustusele jms anname pärast seda, kui on teada tuulikute kõrgus

ning täpsed asukohad.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine.

3.1. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja

kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Võimalusel vältida tehnovõrkude

kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee

rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle maa kasutamiseks saame anda vaba ruumi

olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes

geodeetilise alusplaani olemasolul ning menetleda seda vajadusel lisaks

detailplaneeringule ka läbi projekteerimistingimuste. Tehnovõrkude kavandamisel

lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele

riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Avispea_DP_lähteseisukohad_KSH_programm_seisukohtade_küsimiseks

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	08.07.2025	1	7.2-1/25/18656-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	Väike-Maarja Vallavalitsus
Lääne-Virumaa Väike-Maarja vald Avispea tuuleala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine	03.06.2025	1	7.2-1/25/18656-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Väike-Maarja Vallavalitsus
Lääne-Virumaa Väike-Maarja vald Avispea tuuleala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine	03.06.2025	1	7.2-1/25/18656-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Väike-Maarja Vallavalitsus

Otsus

Failid

Digiallkirjad

Seosed