Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie: 16.05.2025 nr 25/7-1.1/3 Meie: 13.06.2025 nr 13-3/25-968

Kooskõlastuse andmine üldplaneeringule

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu

Esitasite 16.05.2025 kirjaga nr 25/7-1.1/3 Eesti Geoloogiateenistusele (EGT)

kooskõlastamiseks Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu (edaspidi planeering). Planeeringu ala asub Ida-Viru maakonnas

kogu Narva-Jõesuu linna territooriumil. Planeeringu koostamise eesmärgiks on kogu

omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine,

maakasutuse ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused)

seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja

ettevõtluspiirkonna kujundamine. Planeering on algatatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu

19.12.2018 otsusega nr 71.

Planeeringualale jääb kaheksa maardlat, neli mäeeraldist ja kaks kaevandamisloa taotlust,

millele on korrektselt viidatud taotluse materjalides.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja

planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt

esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla

või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on EGT-le antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui planeeritav maa-

ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2 (3)

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Planeeringule on varasemalt arvamust avaldanus Maa-amet oma 10.07.2023 kirjaga nr 6-

3/23/9676-2 nõustudes tingimuslikult. Maa-ameti tingimustega arvestati või muudeti

dokumente.

EGT on planeeringudokumentidega tutvunud ning märgib järgmist:

1. Kirjutate planeeringu seletuskirja leheküljel 43: „kui mäetööstusmaal kasutusele võetav

karjäär asub olemasolevale elamule lähemal kui 150 meetrit, siis on müratõkkevalli

rajamine kohustuslik“

EGT ei nõustu seatud tingimusega. Selgitame, et maardlate aladel antakse

kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. Vajadusel seatakse

loale asjakohased kõrvaltingimused (sh müratõkkevallide rajamise kohustus koos

vallide täpsemate parameetrite ja asetusega, mis puuduvad eeltoodud umbmäärasest

tingimusest), mis tuvastatakse loa taotluse menetluse käigus.

Eelnevast lähtuvalt peab asjakohaste meetmete rakendamine toimuma kaalutlusotsuse

alusel ning vastavalt vajadusele. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed

ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus

MaaPS § 14.

2. Kirjutate planeeringu seletuskirja leheküljel 11: „Detailplaneeringu koostamise

vajadust tuleb alati kaalutleda: 9) mäetööstuse maa-alade määramisel, uute

kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel“

Palume muuta sõnastust järgnevalt: „Detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb

vajadusel kaalutleda ning rakendada põhjendatud kaalutlusotsusega: 9) mäetööstuse

maa-alade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate

karjääride laiendamisel“.

Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras

ja tingimustel. Maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi

detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik

protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik

elanikkond. Märgime, et detailplaneeringu koostamine oleks kaevandamisloa taotluse

avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa

taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava

kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata

kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha

vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks.

Kaevandamiselubade menetlemist reguleerib juba maapõueseadus ning täiendava

menetluse kehtestamine peaks toimuma vaid erandlikes olukordades põhjendatud

kaalutlusotsuse tulemusena.

3 (3)

3. Kahe eelmise punkti puudused kajastuvad ka KSH aruande leheküljel 179:

„Üldplaneering ei sea piiravaid tingimusi kaevandamistegevusele, kuid seab tingimuse,

mille kohaselt juhul, kui mäetööstusmaal kasutusele võetav karjäär asub olemasolevale

elamule lähemal kui 150 meetrit, on müratõkkevalli rajamine kohustuslik. Samuti tuleb

mäetööstuse maa-alade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja

olemasolevate karjääride laiendamisel alati kaalutleda detailplaneeringu koostamise

vajadust. Maardlate kasutuselevõtt (muutumine mäetööstusalaks) on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktides sätestatud korras.“

Palume korrigeerida ka KSH aruannet vastavalt punktides 1 ja 2 väljatoodule.

4. Viimaks juhime tähelepanu omavalitsuse piiridesse jäävatele maavarade levi- ja

perspektiivaladele. Tegemist on maardlatega võrreldes vähem detailselt uuritud aladega,

kus võib eeldada maavara olemasolu. Kuna maavarad on piiratud taastumatu ressurss ja

neid saab kaevandada vaid seal, kus neid leidub, siis soovitame vältida selliste objektide

kavandamist, mis välistavad potentsiaalse maavarade kasutuselevõtmise, suurema

perspektiiviga maavarade levi- ja perspektiivaladele. Nende alade säilitamine on väga

oluline pikemas vaates maavarade varustuskindluse tagamisel.

Lubjakivi osas palume maksimaalselt säilitada võimalus tulevikus kaevandada

lubjakivilasundi levialadel, mille nimeks on „Väo kihistu perspektiivne ala“. Väo

kihistu piires levib väga kvaliteetne lubjakivi, mis on oluliseks toormeks riigi taristu

ehitamisel ja hooldamisel. See lubjakivi esineb kasutatavas sügavuses vaid piiratud

vööndis Põhja-Eestis ja lõuna pool sarnase kvaliteediga kivi ei leidu, mistõttu on

mõistlik neid alasid võimalusel kaevandmist välistavate tegevuste eest kaitsta.

EGT kooskõlastab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.05.2025 kirjaga nr 25/7-1.1/3 edastatud

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

tingimusel, et planeeringumaterjale täpsustatakse vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega

arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering

on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist

piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui

kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes

olemasoleva olukorraga.

Palume hoida EGT-d kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering

peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks EGT-le.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

Maavarade registri osakonna juhataja

Mihkel Annusver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5331 7112 [email protected]