Vaideotsus

Kotkapesa Puhkekeskus OÜ

[email protected]

Kotkapesa/2

Jeedasküla

Võru maakond

13.06.2025 nr 11.3-1/25/2819

Registrikood: 12963347

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023

määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK)

otsustab:

jätta Kotkapesa Puhkekeskus OÜ vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

19.05.2025 otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/25/2370 kehtetuks

tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi

Kotkapesa Puhkekeskus OÜ (edaspidi ka vaide esitaja) 23.05.2025 esitatud vaide RTK

19.05.2025 otsusele nr 11.3-1/25/2370 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud

otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.25-1159 „Kotkapesa Puhkekeskus OÜ arenguks targad

energeetikaalased lahendused“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja taotleb vaidlustatud otsuses valikukriteeriumi nr 4 hindamistulemuse

kontrollimist ehk haldusakti kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1.Vaide esitaja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse

taotluse abikõlblik maksumus on 33 400,00 eurot, sh toetus summas 20 040,00 eurot.

2.2. RTK kontrollis vaide esitajat ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud

nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks.

Hindajad hindasid valikukriteeriumit 4 - projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku oli 1,00.

2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,40. Meetme määruse §

16 lg 1 kohaselt kuulusid rahuldamisele sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on

meetme määruse § 15 lg-s 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,75 ja mida on hinnatud igas kriteeriumis vähemalt hindega 2.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 4 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel

rahuldamisele.

3. Vaide põhjendused

3.1. Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti. Vaide esitaja on valinud

valikukriteeriumi 4 näitajaks ettevõtte panustamise tegevuste elluviimisel soolise

võrdõiguslikkuse edendamisse. Lähtuvalt sellest järgib Kotkapesa Puhkekeskus OÜ soolise

võrdõiguslikkuse põhimõtteid – töötajate värbamisel ning töötasustamisel ei tehta vahet soo alusel.

Projekti tegevuste mõju töötajale oli taotluses samuti selgelt kirjeldatud: töökoht säilib,

töökoormus optimeerub ja töötasu kasvab. Need on reaalsed ja mõõdetavad aspektid, millel on

mõju töötaja heaolule. Hindamisaruandes on viidatud, et taotleja ei ole välja toonud

ressursitõhususe mõju, kuigi see kuulub hindamisel samasse kriteeriumisse. Samas on

hindamistulemustest välja toodud, et kuigi projekti üks tegevustest on ressursitõhususe

suurendamine, ei ole selle mõju analüüsitud. Vaide esitaja seisukohalt ei ole nimetatud hinnang

asjakohane, kuna projekti hindamisel valiti näitajaks „sooline võrdõiguslikkus“, mitte

ressursitõhusus. Seega ei olnud vaide esitajal kohustus esitada paralleelselt ka ressursitõhususe

analüüsi, vaid keskenduti hindamiskriteeriumile vastavalt valitud näitajale.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi

ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus

on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab

oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 14 lg 1 alusel kaks hindajat. Hindajateks

on Võrumaa Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Põlvamaa Arenduskeskuse

esindajad. Hindajate taoline valik on tehtud vajadusest tunda piirkondlikke olusid ning hindajatel

on sellekohased ekspertteadmised. Hindajad on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses

meetme määrusele ja hindamisjuhendile. RTK-l ei ole alust hindajate kui valdkonna ekspertide

tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama hindajate poolt

antud seisukohti sisuliselt.

4.3. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindajate poolt taotlusele antud

koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas hindajad on

taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja hindamismetoodikast

ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut

põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja võib

saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole lähtunud taotluse

hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes

valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamata

või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

4.4. Vaidest nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja valikukriteeriumi 4 hinnangut. Vaide esitaja

seisukohalt on projekti hindamisel valitud näitajaks „sooline võrdõiguslikkus“. Hindamisaruandes

on välja toodud, et kuigi projekti üks tegevustest on ressursitõhususe suurendamine, ei ole selle

mõju analüüsitud. Vaide esitaja seisukohalt ei pidanud ta esitama ressursitõhususe analüüsi, kuna

tema poolt valitud näitaja oli soolise võrdõiguslikkuse kohta.

4.5. Meetme määruse § 15 lg 2 p 4 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 4 all projekti kooskõla

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel

kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse kriteeriumis 4, kas projekti tulemusena suureneb

ettevõtte ressursitootlikkus ning kas ettevõte panustab tegevuste elluviimisel soolise

võrdõiguslikkuse edendamisse ja/või ligipääsetavuse tagamisse.

4.6. Meetme määruse seletuskiri täpsustab, et meetme põhieesmärk on suurendada ettevõtete

tootlikkust, mistõttu kasutatakse meetme tulemuslikkuse hindamisel Euroopa Regionaalarengu

Fondi põhist tulemusnäitajat „väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“. Meetme raames toetatakse toote- ja teenusearendust, investeeringuid

tootlikkuse tõstmiseks ja arengu kitsaskohtade kõrvaldamiseks ning turundus- ja

müügiarendustegevusi. Lisaks uute lõpptoodete ja -teenuste kujundamisele on oluline, et ka

toodete tootmisprotsessid ja teenuste pakkumise protsessid oleksid tõhusad ja seeläbi

keskkonnasäästlikumad. Nõustamise ning teavitamise kaudu soovitakse suurendada toetust

saavate naisettevõtjate osakaalu. Toetatavate tegevuste elluviimist sellisel viisil, mis ühtlasi

suurendab ettevõtte ressursitõhusust ja toetab soolise võrdõiguslikkuse edendamist ettevõttes,

premeeritakse taotluste hindamisel.

4.7. Ressursitootlikkuse suurendamist ei käsitata meetme raames eraldi toetatava tegevusena, vaid

ühe võimalusena suurendada ettevõtte lisandväärtust. Näiteks võib ettevõte olemasoleva toorme

tõhusama kasutamise (nt tootmisjääkide kasutuselevõtu) tulemusena lansseerida uue toote või

suurendada tootmismahtu. Ressursitootlikkuse suurendamisele suunatud projekti raames tehtavaid

tegevusi kirjeldab taotleja taotlusvormis ning projekti panust ressursitootlikkuse kasvu hinnatakse

taotluse hindamisel.

4.8. Vaidlustatud otsusele lisatud hindajate hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 4 hindeks

1,00. Hindajad on välja toonud: Taotleja on kirjeldanud projekti elluviimisel soolise

võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimist. Samas ei ole kavandatud töötajate lisandumist ja esitatud

kirjeldus on hüpoteetiline. Projekti tegevustel on kaudne mõju ettevõtte töötajale, töökoht säilib ja

töötasu suureneb. Projekti tegvuste ellu viimisel vähenevad ettevõttes energiakulud ehk

planeeritav investeering avaldab otsest mõju ressursitõhusamale tootmisele, ei ole taotleja seda

välja toonud. Järeldus: Projekti tegevuste mõju ettevõtte töötajatele on kaudne, on projekti

tegevuste mõju soolisele võrdõiguslikkusele ettevõttes analüüsitud. Kuigi projekti üks tegevustest

on ressursitõhususe suurendamine, ei ole selle mõju analüüsitud.

4.9. Vaide esitaja on valinud näitajaks „sooline võrdõiguslikkus“, kuid arvestades, et projekti

eesmärgiks on majandusnäitajate parandamine, energiakulude vähendamine, energiasõltumatuse

ja rohetootmise suurendamine ning tootmismahtude suurendamine ja tootmise kuluefektiivsuse

parandamine. Eesmärgi täitmiseks rajatakse Kotkapesa Puhkekeskuse tootmistegevuse tarbeks

päikeseelektrisüsteem koos akusalvestiga. Seega on projekti eesmärgiks ettevõtte energiakulude

vähendamine, mis ei oma otsest seost näitajaga „sooline võrdõiguslikkus“. Vaide esitaja oleks

pidanud tulenevalt projekti tegevuste iseloomust valima nimetatud kriteeriumis

„ressursitootlikkus“ ning kirjeldama projekti panust ressursitootlikkusse.

4.12. Kuna vaide esitaja ei ole kirjeldanud, et projekt panustab ressursitootlikkusse, siis selle

alakriteeriumi hindeks on hindajad markeerinud 0. Vaide lahendaja juhib tähelepanu, et Meetme

määruse § 15 lg 1 tulenvalt hinnatakse kõigi projektide puhul valikukriteeriumis 4., kas projekti

tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus ning kas ettevõte panustab tegevuste elluviimisel

soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ja/või ligipääsetavuse tagamisse. Seega eeldatakse mõlema,

nii ressursitootlikkuse kui soolise võrdõiguslikkuse aspekti panustamist. Vaide esitaja on aga oma

taotluses jätnud käsitlemata ja analüüsimata ressursitõhususe aspekti ja seosed. Kuna vaide esitaja

on kirjeldanud tegevusi soolise võrdõiguslikkuse kohta, siis on alakriteeriumit hinnatud hindega

2, kuigi arvestades projekti tegevust ei ole see asjakohane. Seega tuli kriteeriumi koondhindeks

kokku 1.

4.13. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel

lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest

madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud

põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Otsusele

lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas

valikukriteeriumis selline hinne anti.

4.14. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

4.15. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate

hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue kontrollida,

kas 4 hindamiskriteeriumi hindamisel on ekslikult märgitud sõna „ressursitõhusus“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]