Kiri

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

kehtiv kuni

Alus:

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus*/

Hendrik Johannes Terras /*Teie */ /*nr */

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected] Meie 12.06.2025 nr 11.3-2/25/1236 -1

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn

10122, Harju maakond

Hindamismetoodika kooskõlastamine

Austatud regionaal- ja põllumajandusminister

Tulenevalt riigihalduse ministri 19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord

meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”“ § 21 lg 2 on Riigi Tugiteenuste

Keskus rakendusüksusena kohustatud kooskõlastama rakendusasutusega hindamismetoodika

nõuetele vastavate taotluste hindamiseks.

Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kirjale lisatud teise taotlusvooru „Atraktiivne

piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ taotluste hindamismetoodika.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Sepp

elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja

Lisa: PEEK hindamismetoodika 2

/*Teadmiseks/sama:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tea Caeiro Batista

Pille Ruul 524 5146

[email protected]

1

Meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“

teise taotlusvooru taotluste hindamismetoodika

1. HINDAMISE KORD

1.1 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad rakendusüksuse poolt

moodustatud ja rakendusasutuse poolt kooskõlastatud NUTS 3 piirkondade

hindamiskomisjonid järgnevalt:

 Lääne-Eesti hindamiskomisjon hindab Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa

taotlusi;

 Kesk-Eesti hindamiskomisjon hindab Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa

taotlusi;

 Kirde-Eesti hindamiskomisjon hindab Ida-Virumaa taotlusi;

 Lõuna-Eesti hindamiskomisjon hindab Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa,

Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa taotlusi.

1.2 Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme

maakonnaülese integreeritud koostööprojektina, viivad hindamise läbi projekti

tegevuste NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonid, hinnates projekti kui tervikut.

1.3 Rakendusüksus kaasab taotluste menetlusse eksperdid. Iga nõuetele vastavaks

tunnistatud taotluse kohta teeb vähemalt üks ekspert põhjalikuma analüüsi ja esitab

hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangud koos enda hinnetega tuginedes

punktis 2.2. kirjeldatud valikukriteeriumitele.

1.4 Komisjoni liikmetel on õigus oma hinnangule. Kui komisjoni liikmed nõustuvad

ekspertide põhjenduste ja hinnetega, saab komisjon neid arvestada. Kui

hindamiskomisjoni hinne ja hinnang kujuneb eksperdi omast erinevaks, siis tuleb lisaks

hinnetele lisada hindamismetoodikale tuginevalt põhjendused, selgitused, mille alusel

hinne kujunes.

1.5 Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad:

 deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja

taotlejatest,

 kinnitama, et ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema

esindaja ega sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest

taandama,

 tagama eksperdina menetluses osalemise ning hindamiskomisjoni liikmeks

oleku ajal ja pärast selle aja lõppemist tähtajatult temale töö käigus teatavaks

saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

2

1.6 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite

alusel:

Hindamiskriteerium Osakaal

koondhindest

Projekti mõju maakonna arengustrateegia ja meetme eesmärkide

saavutamisele

35%

Projekti põhjendatus 30%

Projekti kuluefektiivsus 15%

Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia 15%

Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega

5%

1.7 Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0-4. Hindamine toimub täisarvudes (0; 1; 2; 3;

4) ning hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega

kaks kohta pärast koma.

1.8 Punktis 2.2 toodud valikukriteeriumite hinnete kirjelduses nimetatud vahepealne

hinnang (s.o hinded 1 ja 3) sisaldab kriteeriumis samaaegselt vahepealsest hinnangust

kõrgema hinde ja madalama hinde kirjelduse elemente.

1.9 Taotluse koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt punktis 2.2

sätestatud valikukriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Eksperdi poolt

antud hinnang hindamiskomisjoni koondhinde arvestusse ei lähe. Taotluse hinnang

loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning projekt ei ole 1. ja 2.

valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on võrdne või madalam kui 2,0. Kui

1. või 2. valikukriteeriumi komisjoni koondhinne on 2,0 hindepunkti või sellest

madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. Mitme

maakonnaülese integreeritud koostööprojekti puhul, kui projekti tegevusi tehakse

erinevates NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3

hindamiskomisjonides ning kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi

hinne on ühes NUTS 3 piirkonnas 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse

hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb. Mitme maakonna

ühisprojektis, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades, loetakse

hinnang positiivseks, kui kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi on vähemalt

2,75 hindepunkti.

1.10 Kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ülese integreeritud koostööprojektina,

antakse boonusena 0,5 hindepunkti. Kui projekti elluviimisse kaasatakse erasektor,

kelle rahaline panus moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust

omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektori

panus moodustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust,

antakse taotlusele boonusena 0,8 hindepunkti. Kui projekt on nimetatud Kesk-Eesti või

Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu poolt hiljemalt taotlusvooru avamise

tähtpäevaks (16.06.2025) kinnitatud regionaalse arenguleppe tegevuskavas, antakse

boonusena 0,5 hindepunkti.

1.11 Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse p.1.10 alusel

saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3

3

pingeritta. Erinevate NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides antud boonuspunkte

ei summeerita. Kui mitme projekti punktide lõplik hinne on võrdne, eelistatakse

projekte, mis said lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.

1.12 Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on

saanud positiivse hinnangu.

1.13 Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja

kõrvaltingimusega rahuldamise otsuseid kuni taotlusvooru toetuse eelarve lõppemiseni,

vastavalt hindamise käigus tekkinud NUTS 3 piirkonna pingereale. Rakendusüksusel

on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva toetuse taotlejaga pidada läbirääkimisi

taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja

omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid

hindamiskriteeriume ja boonuspunkte.

1.14 Negatiivse hinnangu saanud taotluste osas teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

1.15 Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse.

2. VALIKUKRITEERIUMID JA SKAALAD

2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes)

Hinne 0 1 2 3 4

Selgitus puudulik nõrk keskpärane hea väga hea

2.2. Valikukriteeriumid

1. VALIKUKRITEERIUM osakaal 35%

Projekti mõju maakonna arengustrateegia ja meetme eesmärgi saavutamisele

Hindamisel arvestatakse järgmist:

1. Milline on projekti panus maakonna arengustrateegiaga seostatud eesmärgi saavutamisse?

2. Milline on projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisse, sh maakonna/piirkonna

konkurentsivõime, ettevõtlus- ja elukeskkonna, ettevõtete arengule? Kuivõrd oluline on

valitud ettevõtlusvaldkonna või võrgustike arengu toetamine maakonna jaoks? Kas projekt

soodustab omavalitsuste võimekuse kasvu ja koostööd ettevõtluskeskkonna arendamisel?

3. Milline on projekti panus meetme väljund-ja tulemusnäitajate saavutamisse

(integreeritud koostööprojektid, toetatavad ettevõtjad (toetusega või mitterahaliselt),

integreeritud projektist kasusaanud organisatsioonid, erasektori investeering- ettevõtjate

rahaline panus ja osalemine tegevustes, terviklikult arendatud teenusevõrgustike arv)?

4. Kuivõrd selgelt on määratletud projekti tegevuste mõjuulatus ja sihtrühm, kellele suunatud

ettevõtluskeskkonda ja elukvaliteeti parandatakse? Milline on projekti tegevuste ja tulemuste

mõju eeldatav ulatus? Kuidas ja mil määral on sihtrühm, ettevõtjad kaasatud projekti

ettevalmistuse ja elluviimise protsessi?

4

5. Kui hästi on läbi mõeldud vajalikud järeltegevused ja tagatud projekti tulemuste kestlikkus?

Kuivõrd asjakohased ja vajalikud on kavandatud jätkutegevused (kas arvestatud on

hoolduskuludega, millise intensiivsusega ja kui pikk on kasutatavus)? Kas ressursid ja

rahastusallikad, finantsvahendid jätkutegevusteks on põhjalikult läbi mõeldud ja

realistlikud?

6. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti tulemuste ja mõju

saavutamise/säilitamise/edasi arendamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid), mil määral on

riskide maandamise võimalused tagatud?

Hinnete kirjeldus

4 – väga

hea

1. Taotluses on kirjeldatud selge seos projekti tegevuste ja maakonna

arengustrateegia vastava eesmärgi vahel ning kuidas projekti elluviimine

panustab selle eesmärgi saavutamisse. Projekti elluviimisel on oluline roll ja suur

mõju maakonna arengustrateegia eesmärgi saavutamisel. Maakonna arengu

seisukohast on projekti tegevused väga vajalikud.

2. Projekti elluviimine on võtmetähtsusega ettevõtlusvaldkonna või -võrgustiku

arendamisel, maakonna või suurema piirkonna konkurentsivõime tõstmisel.

Arendatav ettevõtlusvaldkond on maakonna jaoks väga oluline. Näiteks hõlmab

projekt sellise ettevõtlusvaldkonna arendamist, mis aitab luua ja hoida ettevõtete

konkurentsieelist, potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurendada

nende arenguvõimet, soodustades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist.

Teenuse- või ettevõtlusvõrgustikke arendatakse terviklikult lähtudes selgelt

sihtrühma vajadustest, ootustest ning tegevustel on suur mõju maakonna või

suurema piirkonna ettevõtlus- ja elukekskonna arengule. Projekti ettevalmistusel

ja/või elluviimisel on kaasatud kohalikud omavalitsused, omavalitsuste liit või

maakonna arenduskeskus ning projekti tulemused soodustavad omavalitsuste

koostööd ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamisel.

3. Projekti tegevused panustavad meetme mitme ehk kõigi asjakohaste väljund- või

tulemusnäitaja saavutamisse. Projekti elluviimisel (mitte ainult enne ja pärast

projekti) tehakse koostööd erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade

vahel. Projekti on kaasatud erasektori investeeringuid, olulised valdkonna

ettevõtjad, kes projekti elluviimisse panustavad või antakse tegevuste kaudu

mitterahalist toetust edasi määravale osale valdkonna ettevõtjatele. Kui projekt

panustab teenusevõrgustike arendamisse, siis projekti ellu viimisse on kaasatud

kõik olulised osapooled – partnerite, kaasatud organisatsioonide arv on

valdkonnast või projekti eesmärgist lähtuvalt maksimaalne.

4. Projekti tegevused hõlmavad kogu maakonda või veelgi suuremat piirkonda.

Tegevuste tulemused ja mõju eeldatav ulatus ületavad maakonna piire käivitades

muutusi või on kasutatavad ka naaberaladel või veelgi suuremal territooriumil.

Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm selgelt määratletud. Sihtrühm on

kaasatud projekti ettevalmistamisse, nende vajadused ja väljakutsed on

kaardistatud. Projekti tegevused lähtuvad sihtrühma peamistest väljakutsetest

ning on suunatud nende kõige olulisemate murede lahendamisele/kõige suurema

potentsiaaliga arenguvõimaluste arendamisele. Projektiga võidakse luua ka

konkreetsed eeldused mõjuulatuse laienemiseks tulevikus (näiteks etapilised

arendused).

5. Projekti elluviimine toob kaasa pikaajalisi ja laiaulatuslikke muutusi. Loodud

tulemused jäävad püsima ka pärast projekti lõppemist. Taotlejal on selge

nägemus ja tegevuskava projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks. Planeeritud

jätkutegevused on asjakohased, vajalikud ja teostatavad. Finantsanalüüsi

5

prognoosides on arvestatud jätkuvate kulude ja arenguvajadustega,

kasutatavusega ning ressursid, katteallikad või lisanduvad tulud on läbimõeldud,

realistlikud. Partnerite ja kaasatud organisatsioonide panus projekti ajal ja selle

järel suurendab oluliselt projekti mõjuulatust ja tulemuste kestlikkust peale

projekti elluviimist. Ettevõtluskeskkonna arendamise projekti puhul on erasektor

kaasatud ja panustab rahaliselt projekti järeltegevustesse toetades tulemuste

kestlikkust, arenguid.

6. Kõik olulised riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud. Riskide

avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise seisukohast on

madal või maandatav kavandatud tegevuste abil.

3 – hea Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse

elemente.

2 – kesk-

pärane

1. Projekti tegevused on küll seostatud maakonna arengustrateegia eesmärkide ja

tegevuskava täitmisega, kuid tegevuste panus eesmärgi saavutamisse on

tagasihoidlik või liiga üldine/kaudne.

2. Tegevused panustavad ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse arengusse. Maakonna

jaoks on ettevõtlusvaldkond oluline, kuid projekti elluviimise mõju ettevõtete

konkurentsivõime kasvule (sh konkurentsieelise loomist, lisandväärtuse kasvu,)

ja valdkonna ettevõtete arengule on pigem kaudne. Kui projektis arendatakse

teenusevõrgustikke, siis planeeritud tegevuste mõju ei hõlma kogu maakonda või

on muutused projekti lõpuks väheolulised. Projekti elluviimine ei mõjuta otseselt

maakonna või suurema piirkonna konkurentsivõime kasvu (või selle säilimist).

Projekti tegevustesse on kaasatud kohalikud omavalitsused, omavalitsuste liit

või maakonna arenduskeskus, kuid kaasatus on formaalne ega soodusta koostööd

omavalitsuste vahel või võimekuse kasvu ettevõtluse suunamisel.

3. Projekti tegevused panustavad ühte meetme väljund- ja ühte tulemusnäitaja

saavutamisse, kuid panus on vähemõjus või on saavutamises mõned küsitavused.

Taotluses on kirjeldatud koostööd erinevate sektorite, omavalitsuste või

sidusrühmade vahel enne ja peale projekti, kuid projekti elluviimise ajal otsest

koostööd tegevusi ei ole planeeritud või on see üldiselt kirjeldatud. Projekti

elluviimisse panustavad partnerina või on kaasatud osaliselt valdkonna

ettevõtjaid või on olulised ettevõtted kaasamata. Ettevõtjate kaasamine

(mitterahalist toetust saavad ettevõtted) projekti jooksul pole taotluses selgelt

arusaadav või on ebarealistlik. Kui projekt panustab teenusevõrgustike

arendamisse, siis projekti elluviimisse kas pole kaasatud kõiki olulisi osapooli

või on kaasatud osapoolte (kasusaavate organisatsioonide arv) formaalne, mitte

sisuline. Teenuse arendamine pole terviklikult läbi mõeldud või on terviklikult

arendatava teenusega kaasnev muutus ja selle mõju väheoluline, tagasihoidlik.

4. Taotluses on projekti mõjupiirkonnaks maakonna ulatus, kuid tegevused ja

tulemused hõlmavad tegelikult vaid osasid kohalikke omavalitsusi (osa

maakonnast). Taotlusest ei selgu, kas tulemustest võiks kasu olla laiemale

piirkonnale, sihtrühmale. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm(ad)

üldistatult nimetatud või on sihtrühma vajadused selgelt määratlemata.

Sihtrühma probleemid on kirjeldatud, kuid sihtrühma ennast pole projekti

ettevalmistamisse kaasatud või neid küsitletud. Projektist saadav kasu on kaudne

või väheoluline sihtrühma jaoks. Projekti mõjuulatus on tegevusi ja projekti

mahtu arvestades väike, kuid võiks olla eesmärke arvestades palju laiem.

5. Taotlejal on nägemus projekti tulemuste kestlikkuse tagamiseks, kuid

tegevusplaan on üldsõnaline, umbmäärane. Finantsanalüüsi prognoosides on

arvestatud teatud kuludega, kuid projekti tulemuste säilimise ja arendamisega

6

kaasuvad tegevused, kulud-tulud ning ressursid, katteallikad on läbimõtlemata

või on olulised detailid jäänud tähelepanuta. Projekti tulemuste säilimise ja

arendamise tagamine on liiga optimistlik või ebareaalne. Partnerite ja/või

kaasatud organisatsioonide panus projekti mõjuulatuse ja tulemuste kestlikkuse

suurendamiseks on tagasihoidlik või ainult formaalne.

6. Riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud vaid osaliselt,

kõiki riske pole arvesse võetud. Analüüsitud riskide avaldumise tõenäosus

projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise, säilitamise seisukohast on

keskmiselt kõrgem, osaliselt maandatav kavandatud tegevuste abil.

1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse

elemente.

0 -

puudulik

1. Projekt on seostatud maakonna arengustrateegia eesmärkidega, kui tegevuste

elluviimine ei oma mõju strateegilise eesmärgi saavutamisele.

2. Vastavus meetme eesmärgile on formaalne ja tehislik. Planeeritud tegevused ei

mõjuta ettevõtete ega ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemist ega

säilimist. Samuti ei selgu taotlusest, kuidas projekti elluviimine aitab/ei aita

kohalike omavalitsuste võimekust ühiste koostööprojektide kaudu suunata

ettevõtlusvaldkonna arengut.

3. Projekti tegevused panustavad minimaalselt meetme väljund- ja tulemusnäitaja

saavutamisse. Koostöö erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade

vahel on üldsõnaline ega pole tegevustega tõendatud. Projekti elluviimisse

kaasatud organisatsioonid pole põhjendatud või on valdkonna

võtmeorganisatsioonid, olulisemad ettevõtted jäänud kaasamata – ehk kaasamine

on minimaalne, formaalne. Juhul, kui tegemist on teenusevõrgu

ümberkorraldamisega, siis tegevused sisulist muutust ei loo, tulemus seda ei

näita.

4. Taotluses on projekti mõjupiirkonnaks märgitud maakonna ulatus, kuid

tegevused ja tulemused on ainult lokaalsed või objektipõhised. Taotluses on

projektist kasu saav sihtrühm(ad) selgelt määratlemata. Projektist saadava kasu

avaldumine ei ole üldse käsitletud ega põhjendatud. Projekti tegevused hõlmavad

vaid väikest osa omavalitsuse elanikkonnast, tulemuste ja mõju eeldatav ulatus

jääb ka peale projekti elluviimist lokaalseks, st ei mõjuta tervet maakonda.

5. Taotleja nägemus projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks on ebareaalne või

puudulik. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks pole kavandatud

olulisi jätkutegevusi või ei ole planeeritavad jätkutegevused olulise tähtsusega

kestlikkuse tagamiseks. Finantsanalüüsi prognoosides ei ole arvestatud projekti

tulemuste hoidmiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste ja kuludega,

Projektijärgne toimimissuutlikkus ei ole tõendatud.

6. Olulised riskid on analüüsimata ja avaldumise korral on nende mõju projekti

tulemuste saavutamisele ja kestlikkusele kõrge.

2. VALIKUKRITEERIUM osakaal 30%

Projekti põhjendatus

7

Hindamisel arvestatakse järgmist:

1. Kuivõrd selgelt on sõnastatud probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus? Kui

oluline on selle probleemi, kitsaskoha lahendamine nüüd ja praegu maakonna/piirkonna

jaoks? Kas projekti eesmärk on konkreetne, selgelt määratletud ja mõõdetav? Mil määral

projekt lahendab tuvastatud probleemi, kitsaskoha? Kas projekti tegevustele on seatud oma

väljund- ja tulemusnäitajad?

2. Kas kavandatud tegevused on põhjendatud, loogilised ja mõjuvad? Milliseid alternatiive,

võimalusi on analüüsitud, kaalutud ja kuidas valitud tegevusmudel aitab saavutada projekti

eesmärke, tulemusi kõige tõhusamal viisil? Mil määral soosib valitud sekkumine loovaid,

innovaatilisi, tulevikuperspektiivis optimaalseid lahendusi? Kuidas on arvestatud ja

rakendatakse olemasolevaid kasutamata võimalusi (näiteks tühjaks jäänud hooneid, ruume)

3. Kuivõrd projekti tegevused moodustavad ühtse, loogilise ja omavahel seostatud terviku?

Kui projekt sisaldab investeeringuid, siis kuivõrd planeeritavad ehitustegevused on vajalikud

ja toetavad planeeritud arendustegevusi?

4. Kas projekti tegevuste ajakava on loogiline, realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste

omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ja võimaldab saavutada õigeaegselt projekti

tulemused? Kuivõrd on arvestatud võimalike viivitustega elluviimise erinevates etappides?

Hinnete kirjeldus

4 – väga

hea

1. Probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on eelnevalt põhjalikult

analüüsitud ja projektis kirjeldatud. Projekti eesmärk on sõnastatud konkreetselt,

see on mõõdetav ja selle saavutamine aitab otseselt lahendada tuvastatud

probleemi, kitsaskohta või kasutamata arenguvõimalust. Projekti

eesmärgipüstitus lähtub maakonna arengustrateegia ja valdkonna peamistest

vajadustest. Projektitegevustele on seatud ka projekti oma väljund- ja

tulemusnäitajad, mis näitavad projekti eesmärgi/tulemuste saavutamist ja

elluviimise kvaliteeti.

2. Projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus. Tegevused on põhjendatud,

loogilised ja vajalikud oodatud tulemuste, eesmärkide saavutamiseks. On selge,

millised arengud on siiani toimunud ja toiminud, mida projektiga lahendama

asutakse ja kuhu projekti lõpuks välja jõutakse, mida saavutada soovitakse.

Taotlusele lisatud analüüsis või uuringus on käsitletud alternatiivseid tegevusi

probleemide lahendamiseks ning valitud sekkumine on kõige optimaalsem ja

tõhusam viis nende lahendamiseks. Kui tegemist on jätkuprojektiga (2.etapp),

siis on analüüsitud eelneva projekti oodatud tulemusi ning kasu, lisaväärtus, mida

uue projekti elluviimine toob, on olulise tähtsusega. Projekt on uuendusmeelne

ja/või arvestab uute võimaluste, innovatsiooni ja arengute juurutamise

võimalustega projekti elluviimise ajal või selle järel. Kui projektis on plaanis ka

investeeringuid ettevõtlus keskkonna arendamiseks, ehitusse, siis on analüüsitud

olemasolevaid kasutamata hoonete, ruumide kasutusele võtmist. Samuti

järgitakse Euroopa Bauhausi väärtusi ühendades omavahel disaini (sh

universaalse disaini), teaduse, tehnoloogia ja kaasates sealjuures kogukonda.

3. Projekti tegevused – arendustegevused ja investeering (kui on) moodustavad

loogilise ja vajaliku ning omavahel seostatud ühtse terviku. Ühe või mõne

tegevuse ära jätmine kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ega võimaldaks

eesmärke saavutada. Projekti tegevused üheskoos kombineerituna võimaldavad

saavutada planeeritud tulemused.

4. Projekti tegevuste ajakava on realistlik, tegevuste olemust/sisu/mahtu arvestades

optimaalne. Tegevused on loogilises järjestuses või koosluses. Võimalike

viivitustega on arvestatud ning selleks on koostatud riskide hindamise analüüs,

8

põhjalikult on analüüsitud ajakavas püsimisega seotud riske,

alternatiivlahendused on analüüsitud, maandamisviisid läbi mõeldud tagades

projekti tulemuste õigeaegse saavutamise.

3-hea Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse

elemente.

2 – kesk-

pärane

1. Probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud liiga

laiahaardeliselt või jääb ebaselgeks fookus, mida selle projektiga lahendatakse.

Projekti eesmärk on sõnastatud üldiselt, ei ole selgelt mõõdetav ega otseselt

seotud taotluses toodud probleemi, kitsaskoha või kasutamata

arenguvõimalusega. Taotlusest ei selgu, kas või kuidas on eesmärgi püstitamisel

arvestatud valdkonna vajaduste ja võimalustega. Projektitegevustele on seatud

vähemalt 1 projekti oma väljund- ja/või tulemusnäitaja, mille saavutamine näitab

osaliselt projekti tulemuse saavutamist või kvaliteeti.

2. Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud pealiskaudselt, üldsõnaliselt. Taotluses

jääb ebaselgeks, millised arengud on siiani toimunud ja toiminud (hetkeseis),

mida just selle projektiga lahendama asutakse ja kuhu projekti lõpuks välja

jõutakse, mida saavutada soovitakse. Taotlusele lisatud alternatiivide analüüs

selgitab vaid osade tegevuste vajadust või ei selgu, miks just need tegevused on

valitud ja mis on nende eelised eesmärkide, parimate tulemuste saavutamiseks.

Arendustegevused jätkavad üldjoontes seni tehtut, ei ole uuendusmeelsed, ei

arvesta perspektiivsete muutustega. Kui projektis on plaanis ka investeeringuid

ettevõtlus keskkonna arendamiseks, ehitusse, siis olemasolevaid kasutamata

hooneid, ruume on võimalusena mainitud, kuid nende kasutusele võttu pole

analüüsitud. Planeeritav investeering soosib vaid vähesel määral või liiga

üldistatult innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis

optimaalseid, uudseid lahendusi, universaalse disaini põhimõtteid (ei ole

täpsustatud mida ja kuidas neid projektis rakendatakse.

3. Projektitegevused (arendustegevused ja investeeringud, kui on) ei moodusta

loogilist, vajalikku ja omavahel seostatud ühtset tervikut või ole tegevuste

koostoimet ja mõju kirjeldatud. Ühe või mõne tegevuse ära jätmine (milliste?) ei

kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ja võimaldaks sellegipoolest

eesmärke saavutada. Planeeritud ehitustegevused on üldiselt vajalikud, kuid

arendustegevuste valik tekitab küsitavusi, pole põhjendatud. Võib esineda ka

vastupidine olukord- arendustegevused on loogilised, põhjendatud, vajalikud,

aga investeering on nendega vaid kaudselt, ähmaselt seotud.

4. Projekti tegevuste ajakava on üldjoontes kirjeldatud, kuid tegevuste

olemust/sisu/mahtu arvestades liiga intensiivne või optimistlik. Tegevuste ajaline

järjestus on ebaloogiline. Võimalike viivitustega arvestamiseks on küll koostatud

riskide hindamise analüüs, kuid kõik ajakavas püsimiseks riskid ei ole kirjeldatud

ja maandamisviisid nende ilmnemisel ei ole piisavalt läbi mõeldud või on

ebarealistlikud. Viivituste korral on tõenäoline, et projekti ei jõuta planeeritud aja

jooksul ellu viia ja tulemusi saavutada.

1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse

elemente.

0 -

puudulik

1. Probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud üldistavalt

või jääb selgusetuks, et millist probleemi selle projektiga lahendatakse. Projekti

eesmärk on sõnastatud filosoofiliselt/ebamääraselt ega ole mõõdetav ning seos

tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimalusega on vaid

kaudne. Projektitegevustele pole seatud ühtegi projekti oma väljund- ja

9

tulemusnäitajat, Eesmärgi püstitamisel pole arvestatud valdkonna vajaduste ja

fookusega.

2. Projekti sekkumisloogika ei ole arusaadav ega mõjus. Tegevusmudeli aluseks

olev uuring või analüüs ei selgita selle projekti tegevuste valikut või vajadust või

teeb seda ainult üksikute projekti tegevuste (näiteks ehituse) osas. Sekkumine ei

too kaasa innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis

optimaalsete lahenduste kasutamist, ei ole kasutatud uudseid IT lahendusi,

universaalset disaini. Eesmärgid on saavutatavad ka ilma sekkumiseta.

3. Tegevused on killustunud ega ei moodusta loogilist, vajalikku ja omavahel

seostatud ühtset tervikut või nõudlus sellise projekti ja tulemuste järele puudub.

Projekt on puhtalt investeeringu projekt ega toeta projekti arendustegevusi, mis

on tehislikult projekti juurde poogitud.

4. Projekti tegevuste ajakava on ebamõistlikult planeeritud. Projekti tegevuste

ajakava ei toeta projekti tulemuste järjekindlat saavutamist. Riskide hindamist ei

ole teostatud, viivitustega või takistustega pole arvestatud ja nende ilmnemisel

pole projekti tulemuste õigeaegne saavutamine realistlik.

3. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15%

Projekti kulutõhusus

Hindamisel arvestatakse järgmist:

1. Milline on projekti maksumuse ja oodatud tulemuste suhe? Kas projekti eelarve on

proportsioonis, optimaalne võrreldes saavutatavate tulemustega?

2. Kuivõrd läbipaistev on projekti eelarve? Kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute

alusel on eelarve kokku pandud? Kas kulud vastavad realistlikele turuhindadele ja kas on

kasutatud võrdlevaid hinnapakkumisi? Kas projekti eelarve on selgelt struktureeritud ja

kulude põhjendused on selged ja arusaadavad?

3. Kas projekti eelarves ettenähtud kulud on kõik projekt elluviimise seisukohast vajalikud

(kuivõrd sisaldab projekti eelarve põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid), kas

planeeritud kulud on piisavad/ülehinnatud projekti eesmärkide saavutamiseks? Kas projekti

tegevused on kavandatud võimalikult kulusäästlikult, säilitades samal ajal kvaliteedi?

4. Milline on taotleja võimekus täiendavate püsikulude katmiseks või kuivõrd on eelarves

arvestatud inflatsiooni, võimalike hinnatõusude, ettenägematute kuludega??

4 – väga

hea

1. Projekti tegevuste, maksumuse ja tulemuste suhe on optimaalne, soovitud

tulemuste saavutamiseks on valitud kulutõhus lahendus/viis. Toetuse kasutamine

projekti eesmärkide saavutamiseks on hästi läbimõeldud ja mõjus.

2. Planeeritud eelarve on läbipaistev ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, millistes mahtudes midagi tehakse.

Eelarve on realistlik tuginedes turuhindade võrdlusele, võrdlevatele

pakkumistele.

3. Kõik tegevused ja kulud on vajalikud ja põhjendatud parima tulemuse, mõju

saavutamiseks. Projekti üksikute tegevuste maksumus ning nende panus projekti

eesmärkide saavutamisse on heas tasakaalus. Tegevuse mahud on optimaalsed ja

planeeritud kulud on piisavad.

10

4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on piisav ja

tõendatud. Finantsriskid projekti elluviimise ajal on hinnatud ja alternatiivsed

lahendused võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude

katmiseks on läbi mõeldud ja teostatavad maandamisviisid leitud lisakulude

katmiseks. Finantsriskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende

ilmnemisel.

3 - hea Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse

elemente.

2 – kesk-

pärane

1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju on

küsitav, soovitud tulemus oleks saavutatav soodsama lahendusega. Toetuse

kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks ei ole kõige säästlikum ega

kulutõhusam.

2. Projekti eelarve kujunemine ja alused on osaliselt selgitatud või ei ole need

piisavalt põhjendatud. Tegevusmahud on üldiselt kirjeldatud ega ole detailsed,

turuhindande võrdlust või võrdlevad pakkumisi on vaid osade tegevuste puhul

esitatud. Planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Võib esineda olukord,

kus eelarve kujundamiseks on võetud vanad, aegunud andmed (rohkem kui 1 a

vana), mis ei ole adekvaatsed, projekti elluviimisel enam kehtivad.

3. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja

mõistlikud, eelarve sisaldab ka põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid. Võib

esineda ka olukord, kus eelarve ei ole realistlik ega piisav kõikide tegevuste ellu

viimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Projekti kulud on kohati üle- või

alahinnatud.

4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on tõendatud,

riskide ilmnemisel võib omafinantseeringu tagamise võimekus muutuda

küsitavaks. Finantsriskid eelarve rakendamisel on hinnatud, kuid alternatiivsed

lahendused võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude

katmiseks on vaid pinnapealselt läbi mõeldud.

1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse

elemente.

0 -

puudulik

1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe ei

ole optimaalne, soovitud tulemus oleks võimalik saavutada oluliselt väiksemate

kuludega. Valitud tegevuste kogum/sekkumine eesmärkide ja oodatud tulemuse

saavutamiseks ei ole kulutõhus.

2. Projekti eelarve ei ole läbipaistev ja toetatavateks tegevusteks planeeritud eelarve

kujunemise alused ei ole tõendatud ega põhjendatud. Eelarve ei tugine

võrdlevatel pakkumistel, turuhindade võrdlusel.

3. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja

mõistlikud, eelarve sisaldab põhjendamatuid, ebamõistlikke kulusid.

Ebaproportsionaalselt suur osa projekti eelarvest on seotud tegevustega, mille

mõju projekti eesmärkidele on väike. Projekti kulud on ilmselgelt üle- või

alahinnatud.

4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on küll tõendatud,

kuid riskide ilmnemisel on projekti omafinantseeringu katmise võimekus

puudulik. Eelarve rakendamisega seotud riske pole hinnatud, alternatiivseid

lahendusi võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude

katmiseks pole läbi mõeldud või ei ole taotlejal, partneritel võimekust lisakulude

katmiseks.

11

4. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15%

Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

1. Milline on taotleja võimekus projekti edukaks ellu viimiseks- kuidas tagatakse projekti

elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajad/liikmed, milline on taotleja

varasem kogemus arendusprojektide juhtimisel ja kas tal on tehnilised, õiguslikud (lepingud,

load, litsentsid) eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks? Millise

kvaliteediga on projekti ettevalmistus?

2. Kui projekti on kaasatud partnerid ja/või muud kasu saavad organisatsioonid, siis kui

selgelt on nende roll ja vastutus projektis kirjeldatud. Kas partneri tegevus projektis on

vajalik, oluline eesmärgi saavutamiseks?

3. Milline on projekti meeskonna võimekus projekti ellu viia (kuidas on projektijuhtimine

korraldatud, kas meeskonnaliikmeid on piisavalt ja kas nad omavad vajalikku oskusteavet

ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks või kas on kaasatud vajalikud eksperdid või

oskusteave muul moel)? Kas projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud? Kas

töökoormused vastavad tegevuse sisule ja mahtudele?

4. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti juhtimise, koostöö ning jätkusuutlikkuse

tagamise seisukohast? Mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud, sealhulgas

taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud?

Hinnete kirjeldus

4- väga

hea

1. Taotlejal on olemas kõik vajalikud eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide

saavutamiseks. Taotleja põhikirjaline või seadusega määratud tegevus toetab

projekti tegevusi. Taotlejal on olemas tegevuste elluviimiseks vajaliku

kvalifikatsiooni ja kogemusega töötaja/liikmed (või hangitakse), nende roll

projektis on täpselt kirjeldatud. Taotleja on varasemalt sarnaseid arendusprojekte

juhtinud. Lepingud, load, litsentsid, on vajadusel olemas. Kõik eeltööd

kavandatud tegevuste elluviimiseks on tehtud põhjalikult ja läbimõeldult.

2. Kui projekti elluviimisesse on kaasatud partnerid ja/või kasu saavad

organisatsioonid, siis nende roll ja vastutus projektis, sh projektimeeskonnas on

põhjalikult kirjeldatud. Partneritel ja kaasatavatel organisatsioonidel on oluline

panus projekti tulemuste saavutamisel ja/või täiendavate vajalike investeeringute

tegemiseks ning ilma nende osaluseta ei oleks projekti edukas elluviimine

võimalik ega tulemuslik.

3. Projekti meeskond on optimaalse suurusega kavandatud tegevuste teostamiseks.

Projekti meeskonnal on olemas projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid ja

kogemused. Meeskonna liikmete rollid ja vastutus on planeeritud.

4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks,

eesmärkide saavutamiseks ning tulemuste kestlikkuse tagamiseks on hinnatud,

tõhusad ennetus- või maandamisviisid leitud. Selgelt ja arusaadavalt on

kirjeldatud, mille eest vastutab taotleja ja partnerid/kaasatud organisatsioonid

peale projekti lõppemist. Riskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav

nende ilmnemisel. Projekti elluviimise võimekus on väga hea.

3 Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse

elemente.

2 1. Taotlejal on olemas õiguslikud eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide

saavutamiseks, kuid ei ole aru saada, miks just see organisatsioon taotlejaks on.

Taotleja roll ja vastutus projekti elluviimise eest on tagasihoidlik või formaalne,

põhiliselt saavutatakse tulemus partnerite tegevuste kaudu. Või jääb taotluses

12

arusaamatuks, kas taotlejal on projekti elluviimiseks piisaval arvul töötajaid ja

liikmeid vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega ja milline on

nende roll ja töömaht projektis. Vajalikud lepingud, load, litsentsid, kavandatud

tegevuste elluviimiseks on osaliselt olemas. Eeltööd kavandatud tegevuste

elluviimiseks on tehtud kiirustades või lünklikult.

2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid ja/või kasu saavad

organisatsioonid, siis nende roll on väheoluline või pole kaasamise vajadus

arusaadav Võib esineda olukord, kus mõned olulised partnerid, potentsiaalsed

kaasrahastajad, organisatsioonid eesmärkide paremaks saavutamiseks on

kaasamata.

3. Projekti meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid olemas.

Projekti meeskond ei ole optimaalse suurusega kavandatud tegevuste

teostamiseks – see on põhjendamatult suur või ebapiisav või on põhjendamatult

väike, millega ei ole võimalik projekti juhtida ja ellu viia minimaalsel vajalikul

tasemel. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad määratud üldsõnaliselt,

mistõttu on risk vastutuse hajumiseks, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole

planeeritud.

4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks,

eesmärkide saavutamiseks ja tulemuste kestlikkuse tagamiseks on hinnatud vaid

osaliselt ja nende puhul on ennetus- või maandamisviisid kirjeldatud. Riskide

esinemise tõenäosus on keskmiselt suurem. Pole kirjeldatud, mille eest vastutab

taotleja ja mille eest partnerid/kaasatud organisatsioonide peale projekti

lõppemist ja kuidas see mõjutab tulemuste kestlikkust. Kuna mitmed riskid on

hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid on läbi mõtlemata, siis nende

ilmnemisel võib projekti elluviimisel esineda tõrkeid. Projekti elluviimise

võimekus on tagasihoidlik või on tagatud osaliselt.

1 - nõrk Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse

elemente.

0 -

puudulik

1. Taotleja eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on

kirjeldatud puudulikult. Ei ole selge, kas taotlejal on projekti elluviimiseks

piisavalt vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega inimesi või ei

toeta põhikirjaline tegevusprojekti tegevusi. Vajalikud lepingud, load, litsentsid

kavandatud tegevuste elluviimiseks puuduvad. Projekti ettevalmistus on

puudulik.

2. Projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud partnerid ja/või kasu saavad

organisatsioonid ei ole kaasatud või pole nende roll projekti elluviimisel

põhjendatud või on kaasatud organisatsioone, kelle osalus piirdub projekti

tulemustest kasusaamisega pärast projekti lõppu.

3. Projekti meeskonna komplekteerimisel ei ole arvestatud vajalike kompetentside

tagamisega või ei vasta nende pädevused, kogemused projekti vajadustega.

Projektimeeskonna optimaalset suurust ei ole läbi mõeldud. Elluviidavatele

tegevustele on vastustajad on määramata, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei

ole planeeritud.

4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks,

eesmärkide saavutamiseks ja tulemuste kestlikkuse tagamiseks on hinnatud

puudulikult või on hindamata jäetud või pole ennetus- või maandamisviisid läbi

mõeldud. Taotleja ja partnerite/kaasatud organisatsioonide panus projekti

kestlikkuse tagamiseks on puudulik või ebarealistlik. Kuna enamus riske on

hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid läbi mõtlemata, siis nende

13

ilmnemisel on negatiivne mõju projekti elluviimisele, eesmärkide saavutamisele

ja projekti elluviimise võimekus on väga madal.

5. VALIKUKRITEERIUM osakaal 5%

Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

Hindamisel arvestatakse järgmist:

Kuidas ja mil määral on projekti tegevuste elluviimisel kavandatud arvestada horisontaalsete

põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonna- ja kliimaeesmärgid) ja sihtrühma

vajadustega1, sealhulgas:

1. Kuivõrd on võetud arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (nt naised, mehed,

erivajadustega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) erinevaid

vajadusi, ning juurdepääsu teenustele, füüsilisele keskkonnale, kavandatud tegevustele.

2. Kuivõrd on tegevuste planeerimisel arvestatud universaalse disaini põhimõtetega tagades

toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal

võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või

kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja

intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise

iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse

põhimõtetega arvestamise.

3. Kuidas projektitegevused arvestavad keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsuse põhimõtetega.

Milline on projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliimaeesmärkidega? Kuidas on

projektis tagatud taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise mõju

vältimise põhimõttega?

Hinnete kirjeldus

4 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid soolise

võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse põhimõtteid, keskkonna ja kliimaeesmärke.

Horisontaalsete eesmärkide saavutamist toetavad tegevused on mõjusad, taotluses

põhjalikult ja üksikasjalikult kirjeldatud, sealhulgas:

1. alakriteerium sooline võrdõiguslikkus (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse

indeks“):

 Sihtrühma vajadused on kaardistatud ja analüüsitud. Analüüsi tulemustes on

välja toodud erinevused eri vanuses, rahvusest, erivajadusega meeste ja naiste

vajadustes ja tegevuste kavandamisel on nende erinevustega arvestatud.

Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi ja

konkreetseid tegevusi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimiseks projektis.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged

ootused töö teostajale soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõtte ja

sihtrühma vajadustega arvestamiseks, kus see on asjakohane.

2. alakriteerium ligipääsetavus (näitaja „ligipääsetavuse näitaja“):

 Projektiga seotud arenguvajaduse lahendamisel võetakse arvesse

sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning ligipääsetavust

digitaalsele ja füüsilisele keskkonnale sellisel viisis, et need on suurimal

võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavad ilma vajaduseta neid

1 Täpsemad juhendid

Sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus | Riigi Tugiteenuste keskus, Keskkonnanõuded |

Riigi Tugiteenuste keskus

14

kohandada või kasutada eridisaini. Tegevusi ligipääsetavuse tagamiseks on

kirjeldatud põhjalikult ning neid on kavas projektis läbivalt rakendada.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged

ootused ja suunised töö teostajale ligipääsetavuse nõuetega arvestamiseks.

3. alakriteerium kliima- ja keskkonnaeesmärgid (näitaja CO2 heide

ekvivalenttonnides)

 Projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliimaeesmärkidega on

analüüsitud, hinnatud ning on kavandatud täiendavaid tegevusi

keskkonnaeesmärkide (sh CO2 heite vähendamiseks) saavutamiseks või

kliimakindluse tagamiseks lähtuvalt projekti sisust.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged

ootused töö teostajale keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamiseks.

3 Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse

elemente.

2 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid soolise võrdõiguslikkuse,

ligipääsetavuse põhimõtete ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, kuid taotluses

toodud selgitused on üldsõnalised, kavandatud tegevused horisontaalsete eesmärkide

saavutamiseks on üldised või vähemõjusad, sealhulgas:

1. alakriteerium sooline võrdõiguslikkus (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse

indeks“):

 Sihtrühma vajadused on kaardistatud, kuid analüüsi tulemustes on erinevusi. Eri

vanuses, rahvusest, erivajadusega meeste ja naiste vajadustes ja soolise

võrdõiguslikkuse järgimise põhimõtteid kirjeldatud liiga üldsõnaliselt. Erinevate

sotsiaalsete gruppide erinevate vajadustega ja kaasamise võimalustega on

arvestatud osaliselt või selgitused konkreetsete tegevuste osas on puudulikud.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud ootused

töö teostajale soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõttega ja sihtrühma

vajadustega arvestamiseks üldsõnaliselt ega anna selgeid suuniseid millega või

kellega arvestama peab.

2. alakriteerium ligipääsetavus (näitaja „ligipääsetavuse näitaja“):

 Projektiga seotud arenguvajaduse lahendamisel on sihtrühmasiseste sotsiaalsete

gruppide erinevaid vajadusi kirjeldatud, kuid ligipääsetavust teenustele ja

füüsilisele keskkonnale on arvestatud osaliselt või on tegevusi ligipääsetavuse

tagamiseks kirjeldatud osaliselt või liiga üldsõnaliselt.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud ootused

töö teostajale ligipääsetavuse tagamiseks üldsõnaliselt ega anna selgeid

suuniseid milliste nõuetega ligipääsetavuse tagamisel arvestama peab.

3. alakriteerium kliima- ja keskkonnaeesmärgid (näitaja CO2 heide

ekvivalenttonnides)

 Tagatud on taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise

mõju vältimise põhimõttega, kuid puuduvad täiendavad tegevused nende

eesmärkide toetamiseks.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud ootused

töö teostajale keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamiseks üldsõnaliselt ega

anna selgeid suuniseid, millega või kellega arvestama peab.

1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse

elemente.

15

0 1. alakriteerium sooline võrdõiguslikkus (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse

indeks“):

 Sihtrühma vajadused on kaardistamata, erinevate sotsiaalsete gruppide

kaasamise võimalusi ja soolise võrdõiguslikkuse järgimise põhimõtteid

projekti tegevuste rakendamisel pole kirjeldatud või ei ole need tegevused

antud projektis asjakohased või rakendatavad.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, pole sõnastatud ootusi töö

teostajale soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ja sihtrühma vajadustega

arvestamiseks, kus see on asjakohane.

2. alakriteerium ligipääsetavus (näitaja „ligipääsetavuse näitaja“):

 Tegevusi erinevatele sotsiaalsetele gruppidele ligipääsetavuse tagamiseks

digitaalsele ja füüsilisele keskkonnale pole kirjeldatud.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, pole sõnastatud nõudeid töö

teostajale ligipääsetavuse tagamiseks.

3. alakriteerium kliima- ja keskkonnaeesmärgid (näitaja CO2 heide

ekvivalenttonnides)

 Projekti tegevused ei tee olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, kliimakindlus

on tagatud, kuid selgitused ja seosed konkreetsete tegevuste osas on

puudulikud.

 Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, pole sõnastatud ootusi töö

teostajale keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamiseks.

Boonuspunktid

Boonuspunktid lisatakse positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele kui projekt

vastab mõnele alljärgnevale tingimusele:

Täidetud tingimus Boonuspunktid

1. Projekt viiakse ellu mitme maakonna ülese integreeritud

koostööprojektina.

0,5 p

2. Projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab

vähemalt 10% projekti abikõlblikust omafinantseeringust, (vahemikus 10%-

49,99% omafinantseeringust).

0,5 p

3 Projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab

vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust.

0,8 p

4 Projekt on nimetatud Kesk-Eesti või Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe

nõukogu poolt hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks (16.06.2025)

kinnitatud regionaalse arenguleppe tegevuskavas.

0,5 p