Vastuskiri reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 14.05.2025 nr 8-1/4266-1, JDM/25-

0523/-1K

Meie 16.06.2025 nr 2-3/1921

Vastuskiri reklaamiseaduse ja isikuandmete

kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõule

Justiits- ja Digiministeerium esitas kooskõlastamisele reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse

seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust EL 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta täidetaks nõuetekohaselt ja

mõjusalt, et kogu liidus oleks tagatud poliitreklaamiteenuste vaba liikumine.

Toetame täielikult eesmärki, millega soovitakse tagada poliitreklaami läbipaistvus ja nõuetekohane

täidetavus. Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel.

Meie hinnangul on riigi ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ja tulemuslikumaks määruse

rakendamiseks oluline poliitreklaami määruse pädevuste jaotamisel arvestada asutuste seniseid

pädevusi, teadmisi ja võimekust.

Poliitreklaami määrusega kehtestatud nõuded on keskendunud poliitreklaami rahastamise allikate

ja tasutud summade läbipaistvusele, samuti muu teabe avaldamisele reklaami tellija kohta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

poliitreklaami määruse kohaseks sobivaks järelevalveasutuseks, kuivõrd TTJA teostab täna

järelevalvet reklaamiseadusest (edaspidi RekS) tulenevate nõuete täitmise üle ning omab seega

pädevusi ja ekspertteadmisi nii reklaamivaldkonnas tegutsevate osapoolte nõustamiseks kui ka

järelevalve teostamiseks. Meie hinnangul erinevad aga poliitreklaami määrusest tulenevad

järelevalveülesanded oluliselt RekS-i nõuete üle järelevalve teostamisest. RekS-i üle järelevalve

teostamisel hinnatakse reklaamis esitatud teabe vastavust RekS-is ette nähtud nõuetele, s.t toimub

avalikustatud reklaamis esitatud sisu hindamine. Poliitreklaam ei ole reklaam reklaamiseaduse

tähenduses. TTJA ei teosta reklaamimise taustal toimuvate protsesside (nt reklaamide rahastamise)

üle järelevalvet. Poliitreklaami määruses on aga olulisel kohal just reklaamide rahastamisega

seonduvad nõuded ning nende nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel täna TTJA-l piisavat

kogemust ei ole.

Erakondade rahastamist Eestis reguleerib erakonnaseadus (edaspidi EKS). Kusjuures EKS-is

kehtestatud erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse vastavust sätestatud nõuetele

(sh erakondade rahastamisega seotud nõuetele) kontrollib Erakondade Rahastamise Järelevalve

Komisjon (edaspidi ERJK). ERJK teostab ka täna kontrolli erakondade rahastamise ning selle

läbipaistvusnõuete järgimise üle, muu hulgas on erakonnad kohustatud esitama ERJK-le oma

rahastuste kohta kvartaalselt aruandeid (EKS § 121 jj). ERJK näol on tegu spetsiaalselt erakondade

ja valimiskampaaniate rahastamise tegevuse järelevalveks loodud komisjoniga ning nende

2 (2)

tegevuse fookus on suunatud just erakondadele ja valimiskampaaniatele. See annab ERJK-le

spetsiifilised teadmised poliitmaastikust ning erakondade rahastamisest, mis on poliitreklaami

määruse tõhusaks rakendamiseks kriitilise tähtsusega.

Kuigi mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides nähakse poliitreklaami määruse

järelevalveasutusena ette meediaregulaatorit, siis väärib märkimist, et erinevalt ülejäänud

liikmesriikidest ei ole Eestis ega Soomes meediaregulaatoril parlamendi poolt ametisse

nimetatavat nõukogu. Kõigis teistes liikmesriikides (v.a Eesti ja Soome) langetab

meediaregulaatori otsused vastav nõukogu, mis koosneb reeglina parlamendi või vastava

parlamendi komisjoni poolt määratud valdkonna ekspertidest ja/või parlamendis esindatud

erakondade poolt nimetatud liikmetest (sarnane tänase Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu

mudeliga). Taoline mudel aitab tagada otsustusprotsessis laiema esindatuse ja legitiimsuse ent

samuti otsuste sõltumatuse. TTJA on aga ministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus, kus

otsuseid teeb ametisse nimetatud peadirektor või tema volitatud ametnik. Arvestades määruse

eesmärki nimetada pädevateks asutusteks igasugusest välisest sekkumisest või poliitilisest survest

täielikult sõltumatud asutused, tuleks pädevuste jagamisel eelistada selliseid asutusi või

institutsioone, mis oma otsustusprotsesside mitmeliikmelisusega suudavad tõhusamalt täieliku

sõltumatuse tagada.

Tulenevalt eelnevast leiame, et võttes arvesse TTJA spetsiifilisi pädevusi teatud valdkondades ning

samuti otsustusprotsessi legitiimsust ja sõltumatust on TTJA pädev täitma ülesandeid, mis

tulenevad artiklitest 11, 13, 15. Artiklid 6-10 ja artiklid 16-17, 20 ei vaja konkreetset asutust ning

ERJK pädevuste hulka võiksid kuuluda artiklid 5, 12, 14, 22.

Samuti leiame, et kuna artikkel 22 kohaselt määravad liikmesriigid pädevad asutused, kes

teostavad järelevalvet ühe kontaktpunkti, kes osaleb EL tasandil kontaktpunktide infovahetuses,

siis nimetatud kontaktpunkti ülesandeid võiks kanda Riigi valimisteenistus, kellel on valmiste

läbiviimisest keskne ülevaade või ERJK, mis on olemasolevate järelevalve tegevuste tõttu sobiv.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Tanel Kivi

+372 5781 5040 [email protected]