Vastuskiri ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 13.05.2025 nr 1.4-1/79, REM/25-

0516/-1K

Meie 16.06.2025 nr 2-3/1892

Vastuskiri ühistranspordiseaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas kooskõlastamisele ühistranspordiseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi: VTK)

käsitleb ühistranspordiseaduse (edaspidi: ÜTS) ajakohastamist ning õigusraamistiku täiendamist

lahendamist vajavate probleemide osas. Selle eesmärk on nii avalikkuse informeerimine

plaanitavatest muudatustest kui ka arutelu ja kaasamise edendamine parimate lahenduste

leidmiseks.

Toetame täielikult eesmärki, millega ajakohastatakse ning täiendatakse ühistranspordiseadust

vajaminevate probleemide lahendamiseks, kuid näeme valitud meetme osas mõningaid muresid.

Palume alljärgnevaid märkusi kaaluda.

1. Palume kaaluda uuesti teenindajakaardi andmete kättesaadavaks tegemist füüsilise

teenindajakaardi nõude kaotamisel. Teeme ettepaneku kehtestada andmete teatavaks

tegemise nõue vedajale, kui teenuse osutamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu.

VTK punkti 1.2. kohaselt soovitakse kaotada KOV üksuse kohustus väljastada sõidukijuhile

füüsiline teenindajakaart, kui taksoveo tellimine toimub infoühiskonnateenuse vahenduseta. Ka

taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, ei

väljastata füüsilist teenindajakaarti ning selle asemele peab sõitjale asjakohased andmed teatavaks

tegema infoühiskonna teenuse vahendusel.

Siin on oluline tuua välja, et infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 3 lõige 2, mis rakendab e-

kaubanduse direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 3, sätestab, et teises EL või EMP liikmesriigis asuva

tegevuskoha kaudu osutatava infoühiskonna teenuse osutamist Eestis ei piirata, välja arvatud kui

see on õigustatud kõlbluse, avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise või tarbija kaitseks.

InfoTS § 3 lõikes 3 täpsustatakse, et piirang kehtestatakse konkreetsele teenusele. Euroopa Liidu

kohus on selgitanud kohtuasja C-376/22 (Google Ireland Limited jt vs. Kommunikationsbehörde

Austria) puudutavas lahendis, et direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et

„konkreetse infoühiskonna teenuse vastu võetavad meetmed“ peavad olema suunatud konkreetse

teenuseosutaja vastu, välistades üldised ja abstraktsed meetmed, mida kohaldatakse vahet

2 (3)

tegemata teatud teenuste kategooria iga teenuseosutaja suhtes.

VTK punktist 1.2.3 ei nähtu, et kavandatav meede oleks suunatud vaid Eestis registreeritud

tegevuskohaga infoühiskonna teenuse osutajatele, mis annab alust arvata, et sellisel kujul meede

ei oleks kooskõlas InfoTS § 3 lõikega 2. Vastuolu vältimiseks teeme ettepaneku täiendada

ühistranspordiseaduse § 65 lõiget 11, kohustamaks vedajat tegema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatavaks teenindajakaardi andmed. Toome veel välja, et füüsilise

teenindajakaardi kaotamisel tekitaks VTK muudatus praeguses sõnastuses ebavõrdse olukorra, kus

erinevalt äpitaksodest ei peaks klassikalise taksoteenuse osutajad enam vahetult

teenindajakaardiga seotud andmeid teatavaks tegema, raskendades tarbijatele selle info saamist.

Sellise olukorra vältimiseks palume kaaluda uuesti nn tavataksode puhul teenindajakaardi andmete

kättesaadavaks tegemist, näiteks võiks olla asjakohane täiendada ühistranspordiseaduse § 65 lõike

1 punkti 3, et tarbija saaks vastava info kviitungilt.

2. Palume arvestada erinevate liinide sõiduplaanide ühildamisel nii sise- kui

väliskülastaja vajadustega.

Täna on lisaks liinide võrdlemisi raskele ühitamisele kitsaskohaks kujunenud ka piletite lühike

etteostuperiood (sõltuvalt transpordiliigist 8 päeva kuni 2 nädalat) ning ühtse piletimüügisüsteemi

puudumine. Selleks, et Eesti-sisesel reisimisel kasutataks rohkem ühistranspordi poolt pakutavaid

võimalusi, peaks vähemalt siseriiklikel laeva- ja rongiühendustel olema võimalik pileteid ette osta

minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist ning pileteid peaks olema võimalik osta ühest kohast

kogu reisiteekonnaks, kui see teekond hõlmab ka näiteks erinevaid transpordiliike. Samuti tuleks

mõelda, kuidas suurendada ühistranspordi jalgrattasõbralikkust.

3. Esitame täiendava ettepaneku TTJA järelevalvepädevuste osas.

Teeme ettepaneku muuta TTJA järelevalvepädevusega seotud sätteid, tagamaks pädevuste suurem

selgus ja vältimaks kattuvaid pädevusi erinevate osapoolte vahel. Palume piiritleda TTJA

järelevalvepädevus ÜTS § 80 lõikes 7 selliselt, et välja jääks ebamäärane viide „ja teistele tarbija

õigusi puudutavatele nõuetele“. Paragrahvi 80 lõike 7 sõnastuseks pakume välja järgmise:

„(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 181/2011 rakendamise selle reguleerimisalasse kuuluvatel bussiliinivedudel

ning teostab järelevalvet nimetatud määruse nõuete täitmise üle“. Üldistava viite tõttu ei ole

TTJA järelevalvepädevus „teiste tarbija õigusi puudutavate nõuete“ osas selgelt piiritletud ja see

põhjustab praktikas osapoolte jaoks ebaselgust, millised on TTJA kohustused ÜTS alusel

järelevalve tegemisel lisaks juba eelviidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele. Märgime,

et teised tarbija õigusi sisaldavad õigusaktid (näiteks tarbijakaitseseadus) sisaldavad ka oma

jõustamis- ja järelevalvemehhanismi, mistõttu selliseks üldistavaks viiteks ei ole ÜTS-s vajadust.

Lisaks juhime tähelepanu, et ÜTS ei sisalda täna „tarbija“ mõistet, vaid kasutab terminit „sõitja“.

4. Palume muuta ka TTJA pädevusi väärtegude kohtuvälisel menetlemisel, piirates

TTJA rolli väärtegude menetlemisel selgelt nende EL reisija õiguste määruste

rakendamisega, mille osas TTJA täidab pädeva asutuse ülesandeid. Selleks teeme

ettepaneku muuta ÜTS § 95 lõiget 5 järgmiselt:

„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-des 92–94 sätestatu

menetlemisel;“ ÜTS §-des 86 (Bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoveo nõuete rikkumine), 89

(nõuetekohase taksomeetri puudumine) ja 90 (Plafooni, taksomeetri ja hinnakirja nõuete

3 (3)

rikkumine) sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena näeb ÜTS ette dubleerivad

pädevused PPA-le, Transpordiametile, valla- või linnavalitsusele ja lisaks ka TTJA-le. Leiame, et

selline dubleerimine ei ole vajalik ega efektiivne. TTJA pädevust on mõistlik piiritleda § 92–94

ettenähtud väärtegude menetlemisele, kuivõrd need on konkreetselt suunatud tarbijate kaitsmisele

EL reisijaõiguste määrustest tulenevalt, kus TTJA on määratud ka pädevaks asutuseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Tanel Kivi

+372 5781 5040 [email protected]