Kahe Riigikogu liikme arupärimine siseministrile (AP 794)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 16.06.2025 /  2-2/15-794; Riigikantselei / 16.06.2025 / 7-1.1/25-01180

Resolutsiooni teema: Kahe Riigikogu liikme arupärimine siseministrile (AP 794)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 13.10.2025

Lisainfo: Ukraina põgenike, eriti mobilisatsiooniealiste meeste kohta.

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 16.06.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Siseminister hr Igor Tarn

ARUPARIMINE Ukraina pögcnikc, cr111 mobilisatsiooniealistc meeste kobta

Siseministeerlurni piirivalve- ja rundepollitika osakonna andmetcl omab kaesolcva aasta 31. rnai

seisuga Eestis ajutist kaitset 34 114 (seisuga 30. juuni 2024 - 33 739) Ukraina kodanikku. nende

hulgas 7 458 (6 793) meest vanuses 18-60. Rahvusvahetist kaitset omavad Eestis 31. mai scisuga

5765 (5995) Ukraina kodanikku, nendest 18-60 aastasi mehi 4 513 (4169). 10 kuu jooksul on vahenenud ajutist ja rahvusvahelist kaitset omavate Ukraina naiste ja taste arv 634 vôrra ning samal

ajal suurenenud kaitset omavaic mobilisatsiooniealiste meeste arv 1009 vôrra. Seega on niigi

ebaproportsionaalselt korge mobilisatsiooniealiste meeste osakaal koigi kaitset saanud Ukraina

kodanike hulgas kasvanud viimase kumne kuuga veelgi ja ulatub nilud 30%ni.

Markigem vordtevah. ci Eesti rahvastikust moodustavad seliceatised mehed u 27%. Ning

môöngein ithilasi, ci need, kes kujutasid otto. et sojakoleduste eest vajavad kaitset celkoige naised ja

lapsed. on eksinud. Eesti pogcnikepotiitika praktikast tuleneb, ci eetkOige vajavad soja cost kaitset

hoopis mobitisatsiooniealised inched. Eestis on aga eriti sum mobitisatsioonieaListe meeste osakaal

(69,3%) rahvusvahetist kaitset omavate Utcraina kodanike hulgas.

TOsi, seltinc on Lesti pogenikcpoliitka, Latis ja Leedus on hoopis teistsugused

proportsioonid. rahvusvahelist kaitset on saanud ainult tlksikud mobilisatsiooniealised mched.

TUnan Riigikogu ôigus- ja anatuasiosakonda. kes otsis vordlevaid neid awe, nil paiju kui vZ$irnalik

oil. Teatavasti on 18-60 aastasiel meestet on juba alates 24. veebruarist 2022 vaid erandkorras

lubatud ljkrainast lahkuda. Edasi on järk-jargutt ljkrainast Iahkumise tingimusi karmistatud. 2024.

aasta alguses Eestis viibides vastas Ukraina president Volodomor Zelensköi ajakirjaniku

kusimusete, kas Eesti peaks Ukrainate vaija andma mobilisatsioonieatised mehed, et need mehed

peaksid ikkagi otema Ukrainas ja abistama Ukrainat ning see ei puuduta ainult eestiinil sodimist.’

Edasi. Eestis on ajutise ja rahvusvahetisc kaitse all aasta alguse seisuga kokku niisiis 40

iuhat Ukraina kodanikku. Neile on Eestis tagatud kôik Eesti kodanikele pakutavad soisiaahoeiused.

Naiteks. aga see on uks vaike nude, on Eestis erineval ajat soja algusest toötuna registrecritutest

saanud 22 tuhat Ukraina kodanikku toetusi ja huvitisi? Teistes riikides on sotsiaaltoetused Ukraina

pogenikele vuikscnrnd kui Eestis. Ukraina president markis intenjuus Saksamaa ringhaAlingu ARD ajakirjanikule, et paiju

parem oteks, kui valismaal vilbivaid ukrainlasi toetataks labi Ukraina cetarve. Seejarci saaks

Ukraina jagada nba vastavatt setlele, kus inimenc asub, scsi tuteb cue, et inimesed saavad tuge nii

uuest asukohariigist kui Ukrainast. Ta rôhutas, et soovib juhtida tahelepanu sellele, kuhu enamik

rahast jAAb. kui rLtagitakse Ukrainale moeldud finantsabist.3 Ning edasi mobitisatsioonicatistest Ukraina meestest. Koigepealt teadvustagem jAtkuvatt. ci

ahi Ukrainalc. niida Eesti on raha ja retvadc naot Ukrainale andnud. on vajalik. scsi Ukraina kaitseh

end inirnerssurssidelt neli korda suurema Venemaa vastu. Aga pole kahtlust. ci just vôitlejate

puudus on Ukraina suurim problecin.

ccsliinil-voi-ei-maksta-oma-riigis-makse-siis-see-tekitab-kusimusi

2 https:

3 hups: wwitpravdasom.ua’enflews 2024:01129743931W

Euroopa VarjupaigakLisimuste Anwt (European Union Agency for Asylum — EUAA)

rOhulab. ci rahvusvahelist kaitset kaalutakse ainult juhul, kui paritoluriik ci paku mingisugust

kaitset, ja seega asendab see riiklikku kailset. Rahvusvahelist kaitset pakutakse pagulasseisundi ja

tiicndava kaitse alusel. Pagulane on EUAA deflnitsiooni alusel kolmanda riigi kodanik vOl

kodakondsuseta isik, kes pOhjendatud kartuse tOttu rassilise, usulise, rahvusei, poliitilistcl vaadeici

vOi teatavasse soisiaalsesse ruhma kuuiumisel pOhineva tagakiusamise ces viihih vaijaspool

kodakondsusjargset riiki vOi varasemat alalisi elukoharliki ja ci saa vOi kOnealuse kariuse tOttu ci

mba anda ennast nimetatud rilgi kaitse alla vOi. vitbides valjaspool oma ametlikku alalisi

elukohariiki. ci saa ‘Oi ci mba simm tagasi pOorcluda. Taicndav kaitse antakse isikule. kes ci

kvaiifitsceru pagulaseks. kuid kellega seoses on ilmncnud mOjuv pOhjus arvata. ci asjaomast isikut

Lihvardaks orna paritoluriiki tagasipOOrdumisci reaalne oht kannatada suurt kahju vastavalt artiklile

15 (surmanuhtlus vOi hukkarnine; piinamine. ebainimlik vOi vaarikust aiandav kohtlcrnine vot

karisiaminc; tOsine ja individuaaInc oht tsiviilisiku club vol isikupuutumatusclc juhusliku vagivalla

tOnti rahvusvahelise vol riigisisese relvastatud kokkupOrke puhul ning kcs ci saa vol kOneaiusc ohu

tOtru ci taha anda ennast nirnetatud rligi kaitsc aiia.4

Politsei— ja Piirivalvcameti dcfinitsiooni kohaselt saavad rahvusvabclist kaitset taotlcda

viilismaalascd. sealhulgas Ukraina kodanikud ja clanikud, kes kardavad kodumaal tagakiusamist rassi, rahvusc, usu, Uhiskondlikku rOhmitussc kuulumise vOl poliitilistc vaadctc tOttu. See kehtih ka

ininicstcle, kcs iciavad. et nende tagasipdordumine Ukrainasse vOib kaasa tuua tOsise ohu,

scaihulgas surmanubtiuse kohaldamise, piinaniisc. inimvOarikust alandavaic kohtlcmis— vOl

karistusviisidc kohaldamise vol vagivalla rakcndarnisc rahvusvahclise vOl riigisiscsc rclvakonllikti

lOttu.

21. oktoobril 2024 aruptirimiscle vastates viiitis toonane siseminister. ct ruhvusvahclist

kaitsct saavad need isikud. kes viibisid Eestis tool sd hctkcl. kin Venemaa täicmahulinc sissctung

algas. Tsitccrin: “Nciie isikutcle ci anta ajutist kaitsct. neile isikutele antaksc rahvusvahclist kaitset,

See ongi see pOhjus. Lihisali scud hctkel Ecstis viihinud isikud ci saa ajutist kaitset. Ukrainast oil

tuinud too pärast Eesusse rohkem mchi kui naisi. See on ka pOhjus. miks rahvusvahelist kaitset

saavad niehed rohkem kui naised. Kui neil naileks itihiajaline tOOluha lOppes. siis neil on vOinialik

‘iihida sun mile ajutise kaitse raames. ;‘aid rahvusvahc]ise kaitse raamcs vOi slis [peavad nad

tooluba kuidagi pikendama. kui see voimalik on. Sama arupilrimise raamcs vastas toonane minister

kusimuselc, miks just 2023. aastast hakkas suurenema rahvusvahclist kaitset taotlenute

mobilisatsiooniealiste meeste arv, ci “clamisload tootamiseks lOppesid 2023. aastal, 2022. aastal

need vccl kchtisid. See on sec pOhjus. Nagu ma utlesin. tOnu rahvusvaheliselc kaitsele on vOimalik

neil viibida sun Ecstis ‘ecl ja seda tood jiitkata.’’

Seega tuich jOreldada, ct Eesti riik annab rahvusvahelist kaitsel mitte scilepuirast. et selle

snajad vastavad rahvusvahelisclt ja Lesti Vahariigis kehtivatclc nOuctclc, x’aid scileparast. et need

ininiesed sun tOOtada saaksid. Pcalcgi oleks juba hiljemalt 2023. aasta kevadeks pidanud tills saama

aeg. mu Ecstis cnne Vcncmaa taiemahulise agrcssiooni algust viihinud Ukraina kodanikud leguabsclt lOhiajalise tooloa aluscl sun viibida oleks saanudP Scega pole mu saada. missugusci

blips: :cuaa.europa.cu sites default filesEASO_Practical_Guidc_for_intcrnaiional_prducction IET.pdl? utm source= chaigpt .com

nips: www.poliisci.cc ci uliend in fo—scoscs—ukraina—sojaga ralivusvahclise—kaitse—taotleminc

Viilismaalastc seaduse paraurahv 60 järgi antakse pikajaline viisa kehiivusajaga kuni 12 knud a välismaalasc kogu viibiinisaeg pikaajalise viisa alusci ci tohi uletada 548 päeva 730 jUrjcstikuse paeva jooksul, kui valiskping ei slitesta leisiti. Paragrahv 106 kohaselt on Itihiajalinc Ecslis töOtamne lubatud kwii 365 päcva .355 jilijestikuse päeva jooksuL kui kucsolcv seadus ci sütcsfl teisiti (crandid on Opetaja. tcadustoutaja, tippspetsiahst, iduettevotic taOtaja). Liihiajalinc licstis tootamine hooajatootajana on luhatud kuni 270 pacva 365 jarjcstikusc ptievajooksul.

alusel need inimesed, kes alates 2023. aasta kevadest on rahvusvahelist kaitset saanud, Festis

vi ibi sid.

Sellega seoses on mcii Teile jlirgmised kflsimused;

1. Kas Festi on kudagi reageerinud Ukraina presidendi tileskutsele. ci vEilismaale

pogenenud Ukraina kodanikke toetataks labi Ukraina eelarvc? Kui ci ole. siis miks?

2. Kas Eesti on reageerinud Ukraina presidendi soovile, ci Eestis asuvad Ukraina

mobilisatsiooniealised mehed oleksid Ukrainas? Kui ci, sils miks?

3. Kustkohah saabuvad jaikuvalt Feslisse rahvusvaheiist ja ajutisi kaitset soovivad Ukraina

inobilisatsiooniealised meeskodanikud?

4. Kas I’eiIe ci tundu imelik. et eclkoige vajavad kaitset just mobilisatsiooniealised mehed?

Kelle eest Eesti riik neid kaitseb. kas Ukraina riigi eest?

5. Kas PPA kontrollib 18—60 aaslaslele meestele ajutist ja rahvusvahelist kaitset pakkucles

nende suhet Ukraina vickohusIusega? Kui ci kontrolli. slis miks?

6. Kuidas ‘Fe seluitate oiukorda. et Eestis on mobiiisaisioonieaiisi Ukraina rnehi

proportsionaalselt kordades rohkem. kui Latisja Leedus?

7. Kui Ukraina kodanikele antakse Eestis rahvusvahelist kaitset ecikoige mute seetOttu. ci

selle saajad vastavad rahvusvaheliselt ja hesti Vabariigis kehtivatele notietek. vaid seelOtu. et neil

oleks vOimalik Festis tisotada. siis kas sellega ci kuritarvita Festi Vabarik rahvusvahelise kaitse

staatust? 8. Kas need isikud. J(C5 alates 2023. aasta kevadest on saanud Eestis rahvusvahelist kaitset.

viihisid varem Eestis illegaalselt?

9. Kas Eesti pOgenikepoliitika. mule tulernusena otsivad ja saavad mobilisatsiooniealiscd

mehed kaitset ecikoige liestis. ci OOnesta Ukraina vOitlust Venemaa vastu?

lisitavad Riigikogu Iiikmed

.laakvalge .

Leo Kunnas U 9. 06, 2025

Lp hr Keit Kasemets .06.2025 nr 2-2/15-794

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kahe Riigikogu liikme esitatud arupärimise siseminister Igor Tarole.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kolmel lehel