Välisministri 9. märtsi 2017. a määruse nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse välisministri 9. märtsi 2017. a määrust nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“ (edaspidi määrus). Määruse muutmine on tingitud 1. oktoobril 2025. a jõustuvast välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) muudatusest, millega muudeti määruse volitusnormi. Ühtlasi tehakse määruses muudatusi tulenevalt praktikas tekkinud vajadustest.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna diplomaatilise puutumatuse ja eesõiguste büroo nõunik Gerli Roos ja peaspetsialist Helen Naarits ning juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]).
Eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu ei muutu ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb 34 punktist, millega tehakse muudatused määruses. Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 p 1
Määruse preambulis kaotatakse viide VäSS § 9 lõikele 10, kuna see säte muutub alates 1. oktoobrist 2025. a kehtetuks. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerib isikut tõendavate dokumentide seadus, milles on sätestatud ka diplomaatilise isikutunnistusega seonduv (53. peatükk) ja määruse volitusnormid.
Eelnõu § 1 p 2
Määruse § 2 lõikes 2 on selguse huvides teenistuskaardi taotlejate loetelus muudetud aukonsuli asukohta. Samuti on täpsustatud, et esinduses töötavale Eesti kodanikule või alalisele elanikule taotletakse teenistuskaarti välislepingus ettenähtud või muul põhjendatud juhul. Reeglina on välislepingus kirjas, et Eesti annab teenistuskaardi rahvusvahelise organisatsiooni töötajale ja tema ülalpeetavatele, kes ei ole Eesti kodanikud. Samas ei saa välistada, et mõne tulevase välislepingu raames on vajalik teenistuskaarte väljastada ka Eesti kodanikele. Saatkondade puhul on tekkinud praktika, et teenistuskaarte väljastatakse vaid autojuhtidele, kellel on õigus sõita saatkonna CMD-numbrimärgiga autodega.
Eelnõu § 1 p 3
Määruse § 2 lõike 3 punktis 1 täpsustatakse, et sättes nimetatud perekonnaliige on abikaasaga võrdselt ka registreeritud elukaaslane.
Eelnõu § 1 p 4
Määruse § 2 lõike 3 punktis 3 täpsustatakse, et perekonnaliikmeks loetakse kuni 23-aastane vanematega koos elav vallaline laps, kes õpib Eestis asuvas kõrgkoolis päevaõppes. Päevaõppes õppimise tingimus lisatakse, kuna sagenenud on erinevad kaugõppe võimalused, mille puhul ei pruugi õppija elada Eestis. Samuti on eelistatud, et õppiv perekonnaliige viibiks Eestis õppimiseks mõeldud elamisloa või elamisõiguse alusel.
Eelnõu § 1 p 5
Määruse § 3 lõike 1 punktis 3 täpsustatakse, et diplomaatilise isikutunnistuse taotlemisel esitatakse Välisministeeriumile taotleja allkiri või allkirjakujutis, kui taotleja on vähemalt 15-aastane. Muudatus tuleneb praktilisest vajadusest ja sellega ühtlustatakse nõue muude isikut tõendavate dokumentide taotlemise praktikaga.
Eelnõu § 1 p 6
Määruse § 3 lõike 1 punkti 4 lisatakse, et diplomaatilise isikutunnistuse taotlemisel esitatakse Välisministeeriumile taotleja kehtiva reisidokumendi isikuandmete leheküljele lisaks ka dokumendi liiki näitava lehekülje koopia, kuna isikuandmete leheküljelt ei pruugi alati selguda, mis liiki dokumendiga on tegemist (nt diplomaatiline pass, teenistuspass vm).
Eelnõu § 1 p 7
Määruse § 3 lõike 1 punktis 5 asendatakse esindus välisesindusega, kuna säte kehtib vaid välisesinduste töötajatele, kes diplomaatilise isikutunnistuse taotlemisel esitatavad asukohariigi akrediteerimiskaardi, mis tõendab ka asukohariigis viibimise alust.
Eelnõu § 1 p 8
Määruse § 3 lõikes 3 täpsustatakse taotluse allkirjastamist ja ühtlustatakse muude isikut tõendavate dokumentide taotlemise praktikaga. Lisatakse, et alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise kasutaja eest kirjutab taotlusele alla tema seaduslik esindaja. Samuti lisatakse, et 15–17-aastane kasutaja võib taotluse ise alla kirjutada ning kui ta seda ise ei tee, kirjutab taotlusele alla tema seaduslik esindaja.
Eelnõu § 1 p 9
Määruse § 4 lõikes 1 täpsustatakse praktikas tekkinud vajadusest lähtuvalt, et Välisministeerium annab diplomaatilise isikutunnistuse välja või keeldub sellest taotluse kättesaamisest või taotluses esinenud puuduste kõrvaldamisest 30 kalendripäeva jooksul. Täpsustused on kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega.
Eelnõu § 1 p 10
Määruse § 4 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse, et diplomaatilise isikutunnistuse võib juhul, kui esindus ei asu Eestis, välja anda vaid põhjendatud juhul. Diplomaatiline isikutunnistus on ka riigis viibimise alus ning kuna Eestit kaetakse paljude riikide poolt väljaspool Eestit, siis diplomaatilise isikutunnistuse omamine sellel põhjusel ei ole vajalik. Kõik Eestis mitte-resideeruvad akrediteeritud diplomaadid kantakse Välisministeeriumi poolt diplomaatilisse nimekirja. Praktikas tegutseb Välisministeerium sarnaselt teiste riikidega ja diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse mitte-resideeruvale diplomaadile ainult põhjendatud juhul, enamasti mitte-resideeruvate esinduste juhtidele ja kaitseatašeedele.
Eelnõu § 1 p-d 11 ja 12
Määruse § 5 lõigetes 2 ja 4 tehakse muudatused, et viia dokumendi väljastamine kooskõlla isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatuga. Nimelt võib isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt väljastada 15 – 17-aastase isiku dokumendi tema seaduslikule esindajale. Lõikes 2 tehtava muudatuste kohaselt ei pea alla 18-aastane isik diplomaatilise isikutunnistuse kättesaamiseks isiklikult Välisministeeriumisse ilmuma. Lõikes 4 tehtava muudatusega täpsustatakse seadusliku esindaja isikusamasuse kontrollimist kui alla 18-aastase isiku diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse talle.
Eelnõu § 1 p 13
Määruse §-s 6 asendatakse esindus välisesindusega, kuna säte kehtib vaid välisesinduste töötajatele.
Eelnõu § 1 p-d 14 ja 15
Määruse § 7 lõikes 2 tehakse muudatused tulenevalt praktilisest vajadusest, kuna dokumenti kantud sertifikaate enam ei peatata. Eelnõuga sätestatakse üldisemalt, et dokumenti kantud sertifikaadi staatust muudetakse isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
Eelnõu § 1 p-d 16 ja 17
Määruse § 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ja lõiget 4 muudetakse, kuna Euroopa Liidu kodanikele ja kolmanda riigi kodanikele antud diplomaatiliste isikutunnistuste kehtetuks tunnistamisele erisuste sätestamine ei ole praktikas vajalik. Rahvusvaheline tava ja diplomaatiline praktika on, et akrediteerimiskaardid tunnistatakse kehtetuks riigist lahkumisel ning kaardi kasutajaid ei kohelda erinevalt tulenevalt nende kodakondsusest.
Eelnõu § 1 p 18
Määruse § 8 lõike 1 punktis 3 täpsustatakse, et diplomaatilise isikutunnistuse korduval taotlemisel esitatakse Välisministeeriumile taotleja allkiri või allkirjakujutis, kui taotleja on vähemalt 15-aastane. Muudatus tuleneb praktilisest vajadusest ja sellega ühtlustatakse nõue muude isikut tõendavate dokumentide taotlemise praktikaga.
Eelnõu § 1 p 19
Määruse § 8 lõike 1 punkti 4 lisatakse, et diplomaatilise isikutunnistuse korduval taotlemisel esitatakse Välisministeeriumile taotleja kehtiva reisidokumendi isikuandmete leheküljele lisaks ka dokumendi liiki näitava lehekülje koopia, kuna isikuandmete leheküljelt ei pruugi alati selguda, mis liiki dokumendiga on tegemist (nt diplomaatiline pass, teenistuspass vm).
Eelnõu § 1 p 20
Määruse § 8 lõike 1 punktis 5 asendatakse esindus välisesindusega, kuna säte kehtib vaid välisesinduste töötajatele, kes diplomaatilise isikutunnistuse korduval taotlemisel esitatavad asukohariigi akrediteerimiskaardi, mis tõendab ka asukohariigis viibimise alust.
Eelnõu § 1 p 21
Määruse § 8 lõikes 4 täpsustatakse lisataotluse allkirjastamist ja ühtlustatakse muude isikut tõendavate dokumentide taotlemise praktikaga. Lisatakse, et alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise kasutaja eest kirjutab taotlusele alla tema seaduslik esindaja. Samuti lisatakse, et 15–17-aastane kasutaja võib taotluse ise alla kirjutada ning kui ta seda ise ei tee, kirjutab taotlusele alla tema seaduslik esindaja.
Eelnõu § 1 p 22
Määruse § 8 lõikes 5 täpsustatakse praktikas tekkinud vajadusest lähtuvalt, et diplomaatilise isikutunnistuse kehtivusaja muutmise korral annab Välisministeerium uue diplomaatilise isikutunnistuse välja lisataotluse kättesaamisest või taotluses esinenud puuduste kõrvaldamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul. Täpsustused on kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega.
Eelnõu § 1 p-d 23 ja 24
Määruse § 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja lõiget 1 muudetakse, kuna Euroopa Liidu kodanikele ja kolmanda riigi kodanikele antud diplomaatiliste isikutunnistuste Välisministeeriumile tagastamisele erisuste sätestamine ei ole praktikas vajalik. Rahvusvaheline tava ja diplomaatiline praktika on, et akrediteerimiskaardid tagastatakse riigist lahkumisel ning kaardi kasutajaid ei kohelda erinevalt tulenevalt nende kodakondsusest.
Eelnõu § 1 p-d 25–30
Määruse § 11 muutmise eesmärgiks on sätestada määruses diplomaatilisele isikutunnistusele kantavad andmed ning jätta määrusest välja diplomaatilise isikutunnistuse täpne kirjeldus, sh turvaelementide kirjeldus. Muudatuse tegemisel on arvestatud Siseministeeriumi koostatud teiste isikutunnistuse liikide vormi kehtestavate määruste eelnõude põhimõtteid, mille kohaselt kujundust ja nähtavaid turvaelemente määruse tekstis ei kirjeldata, vaid need kehtestatakse läbi määrusele lisatud vormi. Täpsemad kirjeldusi jagatakse näidiste saatmisel ametlike kanalite kaudu. Enamikes riikides sellise detailsusega vormimääruseid ei kehtestata ja teiseks on lihtsam muudatuste tegemine kui mingi turva või kujunduselement lepingu kehtivusajal välja vahetatakse või kujunduselementi muudetakse.
Eelnõu § 1 p 31
Määruse § 14 teine lause, mille kohaselt toimub välisesinduse välisriigi kodanikust diplomaadi, haldus- ja abitöötaja, koduabilise ja muu asutuse välisriigi kodanikust töötaja registreerimine diplomaatilise isikutunnistuse väljastamisega, tunnistatakse kehtetuks. Välisministeerium registreerib välisesinduse välisriigi kodanikust diplomaadi, haldus- ja abitöötaja, koduabilise ja muu asutuse välisriigi kodanikust töötajad välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogus ja see ei ole alati tingimata seotud diplomaatilise isikutunnistuse väljastamisega.
Eelnõu § 1 p 32
Määruse § 15 tehakse rakendussättes täiendus, mille kohaselt kehtivad enne 2025. a 1. oktoobrit välja antud diplomaatilised isikutunnistused kuni nende kehtivusaja lõpuni.
Eelnõu § 1 p 33
Määruse lisad 1 ja 2, mis kehtestavad diplomaatilise isikutunnistuse taotluse ja lisataotluse, uuendatakse. Taotluse ja lisataotluse allkirja välja juurde lisatakse täpsustused, mis vanuses taotleja seda täitma peab. Lisatud on nõuded esitatavale fotole. Samuti muudetakse olemasolevate sertifikaatide kasutustingimuste kinnituste asukohta taotlusel, et kõik allkirja väljad oleks selgelt ühes kohas.
Eelnõu § 1 p 34
Määruse lisa 3 uuendatakse, kuna diplomaatilise isikutunnistuse vorm muutub. Uut lisa 3 ei ole eelnõu kooskõlastamisele saatmise ajal veel võimalik eelnõule lisada, kuna asjakohast diplomaatilise isikutunnistuse vormi ei ole veel Välisministeeriumile edastatud. Politsei- ja Piirivalveameti viib läbi ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmist ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimist, mis puudutab ka diplomaatilist isikutunnistust, ning asjakohane vorm lisatakse määrusele enne kehtestamist.
Eelnõu § 2
Paragrahv sätestab põhimääruse jõustumise 1. oktoobril 2025. Diplomaatilise isikutunnistuse vormi muutumist puudatavad sätted (eelnõu § 1 punktid 25–30 ja 34) jõustuvad 2025. aasta 15. novembril. ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine, mis puudutab ka diplomaatilist isikutunnistust, on Politsei- ja Piirivalveameti poolt kavandatud selliselt, et uues vormis dokumendi saab kasutusele võtta alates 2025. a 15. novembrist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud ELi õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga parandatakse määruse preambulis viide volitusnormidele ning tehakse muudatusi tulenevalt praktikas kerkinud vajadustest.
Määruse sihtrühmaks on esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed ning Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna teenistujad, kelle ülesandeks on diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmine.
Eelnõuga kaasneb mõju välissuhetele ja Välisministeeriumi töökorraldusele. Määrusel ei ole sotsiaalset mõju, mõju majandusele (sh halduskoormusele), elu- ja looduskeskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile, kohaliku omavalitsuse korraldusele, regionaalarengule ega julgeolekule.
Eelnõuga välissuhetele kaasnev mõju on positiivne. Välisministeeriumi ülesandeks on esinduste tõhusa töötamise tagamine ja Eestis tegutsemisega seotud küsimuste lahendamine ning esinduste töötajate ja perekonnaliikmete kaitse tagamine. Tehtavad muudatused on suunatud nende ülesannete paremaks ja sujuvamaks täitmiseks diplomaatilise isikutunnistuse andmisega seotud tegevuste osas. Muudatustega ei muudeta kehtivat korda ega põhimõtteid, vaid tehakse üksnes täiendusi tulenevalt praktikas kerkinud vajadustest. Diplomaatilise isikutunnistuse vormis tehtavad muudatused ei avalda mõju välissuhetele. Seega, mõju välissuhetele ei saa pidada oluliseks.
Eelnõuga kaasnev mõju Välisministeeriumi töökorraldusele ei ole ulatuslik. Tulenevalt muudatustest muutub vähesel määral diplomaatilise isikutunnistuse taotluste menetlemine. Samuti muutub diplomaatilise isikutunnistuse vorm. Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele ei saa pidada oluliseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. a. Jõustumise aeg on seotud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega samal päeval. Diplomaatilise isikutunnistuse vormi muutumist puudatavad sätted (eelnõu § 1 punktid 25–30 ja 34) jõustuvad 2025. aasta 15. novembril. ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine, mis puudutab ka diplomaatilist isikutunnistust, on Politsei- ja Piirivalveameti poolt kavandatud selliselt, et uues vormis dokumendi saab kasutusele võtta alates 2025. a 15. novembrist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks Siseministeeriumile.