Raha taotlemine Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist


EELNÕU



KÄSKKIRI



Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest


Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹:

eraldada 2025. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale Tervise tulemusvaldkonda 2 259 000 eurot Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamiseks.





(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister

Seletuskiri rahandusministri käskkirja „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“ juurde 
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale (Sotsiaalministeeriumile) 2 259 000 eurot Tervise tulemusvaldkonda Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamise toetuseks.
Rahastamine toimub riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 ja § 3 lõikega 3.
Tegevuste loetelu, milles sihtotstarbelise reservi vahendeid võib kasutada Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenuste osutamise toetamiseks, kiitis Vabariigi Valitsus heaks 22. mail 2025.
Tegevusi viib otseselt ellu Tervisekassa. Selleks sõlmitakse sihtotstarbelise toetuse leping Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vahel. Uusi ametikohti ei looda.
Tervisekassa 2025. aasta eelarves kavandatud mahus tegevusteks vahendid puuduvad (välja arvatud 2024. aastast üle kantud reservieraldise jääk 24 259 eurot, mida kasutatakse vigastatute raviks). Samuti ei ole kulu võimalik katta Sotsiaalministeeriumi valitsemisala muude kulude arvelt.
Eraldise kasutus jaotub kahe suurema tegevuse vahel:
1. Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi osutamine 459 000 eurot
Ajutine kaitse on täna 34 171 Ukraina sõjapõgenikul ning maikuu seisuga on ravikindlustus nendest 31 053 Ukraina sõjapõgenikul. Kindlustamata Ukraina sõjapõgenikele on Eestis tagatud vältimatu abi. Vältimatu abi kulu planeerimisel on arvestatud, et 2025. aastal vajab abi hinnanguliselt 1 047 inimest (ca 33% ravikindlustuseta isikutest) keskmise maksumusega 439 eurot inimese kohta.
2. Ukraina sõjas vigastada saanute ravi 1 800 000 eurot
Ukraina sõjas vigastatute ravi on eelnevatel aastatel osutatud amputatsioonijärgsete patsientide taastusraviks ning proteeside paigaldamiseks. Vigastatute ravi on 2025. aastaks prognoositud 2024. aastaga sarnasel tasemel. Patsientide Eestisse toomine on kokku lepitud riiklikul tasemel ning see võimaldab kulu prognoosimist üpris täpselt. Kuna tegu on sõjas vigastatutega, kes ei satu Eestisse ajutise kaitse taotlustega ning Ukraina puhul ei ole tegu ka Euroopa Liiduga, siis ei ole neid kulusid võimalik katta Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse vahenditest. Keskmine kulu ühe sõjas vigatatud isiku (amputatsioonijärgne patsient) raviks on ca 100 000 eurot. Senise kogemuse põhjal on 1,8 miljoni euroga võimalik abi osutada ligikaudu 18 vigastatule.
Reservi vahendeid kasutatakse inimkeskse tervishoiu programmi tegevuses “Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine”.
Taotletavat 2 259 000 eurot kasutatakse sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse raamatupidamises detailset arvestust.