| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/38-5 |
| Registreeritud | 16.06.2025 |
| Sünkroonitud | 17.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Töötukassa |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Töötukassa |
| Vastutaja | Mari Kalbin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Pr Karmen Joller Teie 29.05.2025 nr 1.2-2/38-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 16.06.2025 nr 1-11/25/2066
Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta arvamuse avaldamine
Austatud sotsiaalminister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Eelnõu § 2 kohaselt on kavas võimaldada haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamist
alates 31. päevast.
1. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu kui palju sihtrühmast vajaks tööturuteenuseid.
Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabelis olete toonud välja, et ei
oska prognoosida, kui palju antud sihtgrupist kasutaks tööturuteenuseid. Kuna eelnõu mõjutab
töötukassa töötuskindlustusvahendite eelarvet, siis peame jätkuvalt oluliseks, et eelnõu
seletuskirjas oleks välja toodud mõju töötukassa vahenditele. Töötukassal on keeruline
arvestada eelnõu rakendamisega kaasnevate kuludega, kui hinnangut ei ole välja toodud.
Palume jätkuvalt seletuskirja täiendada hinnanguga kui suur osa sihtrühmast võiks vajada
tööturuteenuseid.
2. Ettepanek on sätestada mõjude ja riskide realiseerumise järelhindamine
Oleme eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel viidanud vajadusele hinnata mõju
tööhõivele ja majandusele ning vastavatele riskidele. Näeme ühe võimaliku riskina olukorda,
kus inimene jääb pikemaks ajaks pikaajalisele haiguslehele ka olukorras, kus tegelikult oleks
võimeline asuma täiskoormusega tööle. Osakoormusega tööle naastes on inimese sissetulek
suurem, mis omab mõju tööturu toimimisele.
Teise riskina oleme välja toonud olukorra, kus poliitikamuudatus viiakse ellu väga vähese
praktika pinnal. Töötamise lubamise 61. haiguspäevalt süsteemi on rakendatud alles lühikest
aega (so alates 15.05.2024) ja järeldused on tehtud 49 inimese põhjal, mis meie hinnangul ei
ole piisav süsteemi toimimise hindamiseks. Lühike rakendumisperiood ja väheldane praktika
ja erinevus prognoositud kasutuskordadest võivad viidata töötajate ja tööandjate teadlikkuse
tõstmise vajadusele, aga ei ole meie hinnangul piisavad andmaks hinnangut süsteemi
toimimise kohta.
Olete pidanud eelnõu kooskõlastustabelis neid riske väheolulisteks ja ei ole pidanud vajalikuks
neid hinnata.
Kuigi eelhindamist ei ole te pidanud vajalikuks läbi siia, siis palume sätestada mõjude ja
riskide realiseerumise järelhindamine. Järelhindamises tuleks muuhulgas hinnata mõju
tööhõivele ja majandusele, sh toodud riski, et osaajaga töötamise haiguslehti kasutavad ka
inimesed, kelle tervislik olukord tegelikult võimaldaks tööle asuda täiskoormusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige
Brit Rammul, [email protected]
Ira Songisepp, [email protected]