Kiri

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Meie 16.06.2025 nr 2-10/16479-1

Märgukiri teenuseosutajatele

Lugupeetud teenuseosutajad

Sel kevadel jõudis avalikkuse ette mitu juhtumit, kus hooldekodudes esines väärkohtlemist ja

puudujääke hooldusteenuses. Meie ühine eesmärk on tagada, et abivajajad saaksid turvalist,

kvaliteetset ja nõuetele vastavat teenust ning neid koheldaks inimväärselt ja vastavalt nende

isiklikele vajadustele.

Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri esindajad arutasid

20.05.2025 toimunud kohtumisel hoolekandeasutuste järelevalve tõhustamise võimalusi ning

analüüsisid seniste järelevalvete käigus ilmnenud kitsaskohti. Jagame teiega olulisemaid

tähelepanekuid, mille valguses palume teil oma asutuse töökorraldus ja tegevused kriitilise

pilguga üle vaadata ning neid vajadusel täiendada.

1.Juriidilise isiku vastutuskohustus

Teenuseosutaja-hoolekandeasutuse pidaja on kohustatud tagama üldhooldusteenuse saajale

vajalikud ülalpidamis- ja hooldustoimingud ning vajadusel ka meditsiinilise abi vastavalt kehtivale

lepingule ja seadusandlusele (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 3 lg 2, § 20 lg 2 ja 3). Samuti

tuleb tagada, et kõik teenusega seotud töötajad, sealhulgas hooldajad, hooldusõed ja teised,

omaksid nõuetele vastavat kvalifikatsiooni ning täidaksid oma tööülesandeid seaduse,

kvaliteedinõuete ja asutuse sisekorraeeskirjade kohaselt.

Teenuse nõuetekohase osutamise eest vastutab teenuseosutaja, sõltumata sellest, kas

puudused või vead on põhjustatud töötaja tegevusetusest või hooletusest. Vigade või kahju

ilmnemisel peab teenuseosutaja olukorra parandama ning vajadusel kliendile tekitatud kahju

hüvitama ka juhul, kui see pole lepingus otsesõnu sätestatud. Hooldekodu kui juriidiline isik

vastutab, et kõik teenused vastaksid seaduses kehtestatud nõuetele.

Riskide ennetamiseks ja teenuse nõuetele vastavaks korraldamiseks peab hoolekandeasutuse

pidaja täpselt kirjeldama tööprotsesse ning tagama nende igapäevase täitmise kõikide töötajate

poolt (SHS § 3 lg 2, § 20). Klientide ohutuse tagamiseks tuleb asutuses regulaarselt hinnata

keskkonna ning klientide turvalisust ja rakendada ennetusmeetmeid. Selge ja toimiv

töökorraldus aitab vältida juhtumeid, mis ohustavad klientide heaolu ning tagab ka personali jaoks

stabiilse ja turvalise töökeskkonna.

2

2. Kvalifitseeritud hoolduspersonal

Teenuseosutajal/hooldekodu pidajal tuleb tagada vajaliku hoolduspersonali olemasolu ja

ettevalmistus. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja (SHS § 22). See tähendab, et

hooldustöötaja kvalifikatsiooniga töötajal peab olema võimalus kiirelt reageerida

abihooldustöötaja vajadusele saada nõu või juhendamist (näiteks töötatakse samaaegselt samal

korrusel, silmsides või ollakse kuuldekaugusel jm). Kvalifitseeritud hooldustöötaja kompetentsi

kuulub lisaks kutseoskustele ka oskus anda esmaabi, vajadusel elustada kannatanut ning

suutlikkus ja valmisolek tegutseda kriisiolukorras (sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrus nr 36

„Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ § 2 lg 6 p 6;

hooldustöötaja kutsestandard tase 3 ja 4). Just hooldustöötaja on vahetuses see isik, kes asub

kriisi korraldama, jagab meeskonnale ülesandeid, osutab vajadusel esmaabi. Praktikas on

kahjuks juhtunud, et abihooldustöötaja iseseisvatest teadmistest ei ole piisanud terviserikkega

kliendi abistamisel. Samuti on juhtunud, et teoreetilise väljaõppega hooldaja ei suutnud

kriisisituatsioonis ärevuse tõttu olukorda adekvaatselt juhtida. Seetõttu soovitame korraldada

töötajatele regulaarselt õppusi ning kaardistada süsteemselt teenuse osutamise protsessis

valdkonnad, mis vajavad parendamist.

3. Hooldusplaani täitmine ja kliendi seisundi jälgimise dokumenteerimine

Igale üldhooldusteenusel viibivale isikule tuleb koostada hooldusplaan (SHS § 21).

Hooldusplaanis tuleb kaardistada teenusesaaja võimalikud riskitegurid, sh vastunäidustatud

ravimid või ebasobivad toiduained. Praktikas on juhtumeid, kus teenuse saajale ebasobiv

toiduaine on põhjustanud tema agressiivse reaktsiooni. Selliste juhtumite ennetamiseks on

oluline, et hooldustöötajad saaksid hooldatavate käitumis- ja toitumisharjumuste kohta võimalikult

põhjalikku informatsiooni lähedastelt ja kohalikult omavalitsuselt ning kajastaksid seda

hooldusplaanis. Nii hooldusteenuse kvaliteedi kui ka hooldustöötajate turvalisuse tagamiseks on

soovitav hooldustoimingud ja kliendi seisundi jälgimine teenuseosutaja poolt sobivas vormis

dokumenteerida. Selleks võib kasutada paberkandjal või elektroonilisi hooldus- ja

kliendipäevikuid, mille sobiva vormi võib iga teenuseosutaja ise välja töötada.

4. Joogivee kättesaadavus

Tuletame meelde, et hoolekandeasutustes peab igas toas ja ühiskasutatavates ruumides olema

ööpäevaringselt tagatud puhta joogivee kättesaadavus kõigile hoolealustele. Joogivesi on

elementaarne eluvajadus ning tihedalt seotud igaühe õigusega tervise kaitsele (Eesti Vabariigi

põhiseadus § 28). Paraku tuleb jätkuvalt ette olukordi, kus joogiveele ligipääs ei ole täiel määral

tagatud, kus vedelikupuudus põhjustab tervise halvenemist, mis võib avalduda ka

käitumismuutustena. Oleme saanud tervishoiuasutustest tagasisidet, et hooldekodudest

hospitaliseeritute seas on olnud vedelikupuudusega inimesi. Eriti oluline on vedelikutarbimise

jälgimine vanemaealiste ja dementsussündroomiga inimeste puhul, kelle janutunne võib olla

nõrgenenud. Kuumade ilmade või haigusnähtude korral tuleb nende vedelikutarvet regulaarselt

jälgida. Vajadusel tuleb täita vastavaid jälgimislehti või kanda tarbitud kogused hooldusplaani.

Töötajatele tuleb anda selged juhised ning pakkuda vajadusel koolitusi, et nad oskaksid ära tunda

vedelikupuuduse sümptomeid ja tegutseda kiiresti. Täiskasvanu soovituslik päevane

vedelikuvajadus jääb keskmiselt 1,5–2 liitri vahele, sõltudes inimese tervislikust seisundist ja

ilmastikutingimustest. Abistava informatsiooni leiate https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-

vajadused/vesi

Üldhooldusteenuse osutamiseks oleme koondanud abistavaid materjale oma kodulehele

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-

noustamine/uldhooldusteenus#uldhooldusteenusele-

3

Sotsiaalkindlustusametis oleme asunud täiendama üldhooldusteenuse juhendit, et kaardistada ja

koondada koostöös erialaspetsialistidega teenuseosutajatele soovitusi hooldusteenuse

paremaks korraldamiseks ka tavapärasest erinevatele sihtgruppidele.

Samuti viime ka sellel aastal läbi koostööseminari hooldekodudele, et arutada üheskoos,

kuidas tagada üldhooldusteenuse järjepidevus, hea kvaliteet ning inimeste igapäevane heaolu

teenusel. Koostööseminar toimub 16.-17.10.2025 Pärnus ning täpsema info ürituse kohta

saadame edaspidi.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heli Ferschel talituse juhataja Heli Ferschel 53618094, [email protected]