Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.05.2025 nr 5-1/2/2024-18

Meie 16.06.2025 nr 9.3-1/25/4347-2

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula

katastriüksuste ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering). Amet on koostöö raames oma arvamuse detailplaneeringu kohta esitanud

arhitektile e-kirjaga 16.05.2025.

Planeeritud ala, mis koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega Padula kinnistust

(72703:001:0444) ja maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa-Padula kinnistust (72601:001:0996)

asub Saue vallas, Laagri alevikus, Saue tee ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal. Planeeritava

maa-ala suurus on ca 17,7 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali

rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele

äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse kohalikke elanikke

teenindava ühiskondliku hoone ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse

tehnorajatiste tarbeks. Kruntidele pos 1 ja pos 10 on kavandatud kaks sihtostarvet – äri- ja/või

ühiskondlike hoonete maa. Hoonete täpne kasutusotstarve määratakse ehitusprojektis ning

sellest tulenevalt täpsustakse ka krundi maakasutuse sihtotstarve. Krundile pos 1 on kavandatud

äri- ja teenindushoone, majutushoone või sotsiaalteenuste hoone (nt hooldekodu, vanurite

päevakodu vms). Võimalik on ka kavandada multifunktsionaalne hoone, mis pakub erinevaid

äri-, teenindus- või sotsiaalteenuseid. Krundile pos 10 on kavandatud kohalikke elanikke

teenindav ühiskondlik hoone, mis on mõeldud erinevatele vanuserühmadele. Kaks

üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning

viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala

tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Ala piirneb põhjast Saue teega ning

alast lõunas asub Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaantee. Planeeringualast ca 415 m põhjasuunas asub

Keila-Tallinn raudtee. Planeeritav ala asub Saue valla üldplaneeringu alusel tiheasustusalal,

osaliselt korterelamumaa ning osaliselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal. Koostatud

detailplaneering on üldplaneeringule vastav.

Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse nii 2025. aastal kui ka 2024. aastal koostatud

mürahinnangule. Saue Vallavalitsus edastas ametile materjalid, mis sisaldavad 12.07.2024

koostatud liiklusmüra hinnangut (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01). Teede ja tänavate

liiklussageduste andmed saadi ERC Konsultatsioonid OÜ poolt 2024. aastal teostatud

loendusandmetest ja K-Projekti koostatud liiklusuuringus toodud 2034. aasta prognoosist.

Samuti kasutati Transpordiameti 2023. aasta liiklusloenduse andmeid. Perspektiivses olukorras

2(4)

on Tallinna – Pärnu – Ikla teel arvestatud aastas 1,5% liiklussageduse kasvu. Rongiliikluse müra

modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron) alates 17.04.2024

kehtivatest sõidugraafikutest, kaubarongide andmed pärinevad 2022. aastal koostatud Tallinna

linna välisõhu strateegilise mürakaardi seletuskirjast. Perspektiivne rongiliiklus on loetud

samaks olemasoleva rongiliiklusega. Kuivõrd hetkel täpsemad andmed Tallinna ringraudtee

täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide ja nende müraemissioonide, rongide

liiklussageduste jne kohta puuduvad, pole perspektiivse raudteega ka müra leviku

arvutusmudelis arvestatud.

Olemasolevas olukorras ulatuvad maa-aladel, kuhu kavandatakse hoonestust, päeval kuni 54

dB, öösel kuni 44 dB liiklusmüra tasemed. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria

liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja

öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Tulenevalt eeltoodust ei ületa müra

lubatud normtasemeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud. Planeeritavad lähimad eluhooned

paiknevad Saue teest ca 115 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel, mis on

piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni

sumbumiseks. Planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega

raudteeliiklusest põhjustatud vibratsiooni mõjualast välja.

 Planeeringuala läbib ka perspektiivse raudtee koridor. Hetkel täpsemad andmed raudtee

täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide, rongide liiklussageduste jne

kohta puuduvad. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel

kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega

piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega piirnevate müratundlike hoonete puhul

arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava

heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate

müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud

helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud

ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad

need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

 Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes.

 Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni

indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute

elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt

standardile EVS-EN ISO 717-1:2021.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid

projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks

vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest

3(4)

ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada radooniohu vältimise meetmed, mis on

määratud Eesti Standardiga EVS 840:2023.

 Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab

kehtivatele õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-,

insolatsiooni- jm tervisekaitsenõuded.

 Arendaja võib lisaks kortermajadele ja ühiskondlikule hoonele planeeringualale

kavandada ka korterelamuala elukeskkonda sobituva ärihoone, kui sellekohased

üldplaneeringu tingimused on täidetud.

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

o teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist;

o valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab

detailplaneeringu. Lisaks märgib järgmist:

 Amet juhib tähelepanu, et kooskõlastus on antud olukorras, kus ringraudtee mõjud ei ole

teada ning raudtee võimalikud tulevased mõjud ümbruskonnale saadakse esmalt

modelleerimise kaudu. Seega ringraudtee realiseerumisel enne käesolevat

detailplaneeringut, tuleks planeeritaval alal teostada reaalsed müra ja vibratsiooni

mõõtmised, et saada täiendavat infot välja kujunenud olukorrast ning vajadusel

rakendada piisavaid leevendavaid meetmeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Kummeli kinnistul kulgev olemasolev

ning Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega ühendatud tee ei ole mõeldud igapäevaseks

kasutamiseks ja seda saab kasutada ainult eriolukorras – nt päästetehnikaga

juurdepääsuks. Tee säilib, kuni tulevikus hakatakse ehitama perspektiivset teed, mis viib

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni.“ Mürahinnangus ei ole kajastatud perspektiivselt teelt

lähtuvat müra ning ka detailplaneering ei käsitle seda täpsemalt. Perspektiivse tee

rajamisel tuleks hinnata võimalikku mõju ümbruskonnale ning hinnata leevendavate

meetmete vajadust.

 Kavandatavate hoonete tehnoseadmetest ning äri- ja kaubandustegevusest tulenevad

müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib

teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Piirkonda varemplaneeritud Saueveere

arenduse veetöötlusjaama veehaarde rajamiseks on käesoleva detailplaneeringuga

planeeritud detailplaneeringualale kaks puurkaevu (üks Cm-V ja üks O-Cm veekihist),

üks tehnohoone piideaiaga, juurdepäästutee ning toorvee torustik, mis suundub

planeeritavasse veetöötlusjaama.“ Amet juhib tähelepanu ehitusseadustiku § 127 lg 2

kohaselt kooskõlastatakse ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus ametiga. Amet ei

kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui

puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele

otseselt või kaudselt negatiivset mõju.

4(4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]