Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-4/24/4944-11 |
Registreeritud | 16.06.2025 |
Sünkroonitud | 17.06.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
Toimik | 9.3-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lüganuse Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lüganuse Vallavalitsus |
Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Lüganuse Vallavalitsus
Teie 16.05.2025 nr 6-1/33-60
Meie 16.06.2025 nr 9.3-4/24/4944-11
Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ
tuuleparkide kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu asukoha eelvaliku
otsuse eelnõude ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi
aruande kooskõlastamine
Esitasite planeerimisseaduse § 105 lg 1 alusel kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP)
asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi
aruande.
KOV EP ja KSH koostamine algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.04.2024 otsusega nr 181.
KOV EP eesmärgiks on leida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks
sobivad asukohad Lüganuse vallas. KOV EP koostamisel lähtuti eesmärgist tagada planeeringu
selline täpsusaste, mis võimaldab selle kehtestamist asukoha eelvaliku otsuse alusel.
Eriplaneeringuga otsitakse asukohta kahele tuulepargile. Planeeringu algatamise taotluse
kohaselt sooviti planeeringualal leida asukoht kuni 50 tuulikule kogukõrgusega kuni 300 m,
mõju hindamise tulemusena osutus võimalikuks eelvaliku aladele planeerida kokku kuni 34
elektrituulikut. KOV EP ala koosneb neljast osast kogupindalaga ca 4000 ha.
Ala 1 paikneb Lüganuse valla lääneosas Uljaste, Satsu, Varinurme ja Koljala külade
territooriumil. Arendushuvi omab Enery Estonia.
Ala 2a ja ala 2b paiknevad Lüganuse valla keskosas Koljala, Erra, Vainu, Matka ja Purtse
külade külade territooriumil. Arendushuvi omab Enery Estonia OÜ.
Ala 3 paikneb Lüganuse valla idaosas Varja, Voorepera ja Aa külade territooriumil ja
arendushuvi omab Evecon OÜ.
Tuulikute positsioonide eelvaliku käigus teostati ruumianalüüs, kus kasutati tuulikutele sobivate
asukohtade leidmiseks välistamise meetodit. Ühe tegurina kasutati puhvri suurust 750 m hoone
välisseinast. Kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest kuni
500 m, kui on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed.
KOV EP otsuste eelnõudes on välja toodud lisaks üldtingimustele ka täiendavad tingimused,
mis rakenduvad projekteerimistingimuste andmisel.
2(4)
Ala 1 puhul tuleb juurdepääsuteede projekteerimisel juurdepääs Koljala 6 tuulikule lahendada
selliselt, et tee-ehitus Nahapõllu kinnistul ei toimuks puurkaevude PRK0002313 ja
PRK0002316 sanitaarkaitsealas.
Alade 2a ja 2b puhul tuleb lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse
raames) välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute
väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra
normtasemete nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra
koosmõju esinemise (öisel ajal) piirkonnas (ala 2a ja 2b läheduses) asuvate olemasolevate
tuulikutega. Kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud
ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid (ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal
automaatset välja lülitamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese
varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Olemasolevate ja kavandatavate tuulikute
koosmõju esinemise piirkonnas asuvate elamualade puhul (eelkõige ala 2b puhul, teatud määral
ka ala 2a) on soovitatav eesmärgiks võtta täielikult täiendava varjutamise kui häiringu
lisandumise vältimine.
KSH raames analüüsiti planeeritava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju
erinevate keskkonnaaspektide (visuaalsed aspektid; mõju inimese tervisele - müra, vibratsioon,
varjutamine; pinna- ja põhjaveele; kumulatiivsed mõjud) lõikes. Lisaks korraldati mürauuring
ja modelleerimine, varjutamise modelleerimine, visualiseeringud.
KSH-s on muuhulgas välja toodud järgnev:
Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele
ajale mitte kavandada.
Planeeringu puhul ei ole ette näha infraheliga seonduvate häiringute esinemist.
Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on soovitatav aluseks
võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal
vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas
olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel
lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB).
Müraolukorra modelleerimisel võeti aluseks tuuliku V162-6,2 MW andmed.
Kavandatava tuulikute arvu ja asetuse korral ei jää eelvalikualade 1, 2a ja 2b ümbruses
ükski eluhoone 45 dB-st ehk öisest müra piirväärtusest kõrgema müratasemega alale.
Üksikute eluhoonete puhul võib esineda öise sihtväärtuse ehk 40 dB ületamist (öine
piirväärtus 45 dB tagatud), kuid 40 dB mõningane ületamine (0…3 dB ulatuses) leiab
aset ainult ala 2a piirkonnas ja ainult eluhoonete puhul, mille omanikega on vastavad
kokkulepped sõlmitud.
Alade 2a ja 2b puhul hinnati ka koosmõju Koljala ja Vainu külas asuvate olemasolevate
tuulikutega. Üksikute eluhoonete puhul võib tuulikute koosmõjus esineda öise 40 dB
piiri ületamist, kuid kõigil juhtudel on tagatud piirväärtuse 45 dB järgimine.
Välja on toodud meetmed ja tingimused, mis minimeerivad võimaliku müra koosmõju
tekke tuuleparkidele lähimates elamupiirkondades. Üheks meetmeks on näiteks müra
normide mõistes kõige kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00–7.00)
kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute välja lülitamine (teoreetilist koosmõju
põhjustavate tuulesuundade korral) või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine
(kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatse
reguleerimissüsteemiga).
Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja
töötada detailsed meetmed ja tingimused, mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete
täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju
esinemise (öisel ajal) piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega.
Kavandatava tuulikute arvu ja asetuse korral ei jää ala 3 ümbruses ükski eluhoone 40
dB-st ehk öisest müra sihtväärtusest kõrgema müratasemega alale.
Välistatud ei ole tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest loobumine
(küll ei ole lubatud tuulikute arvu planeeringu kehtestamise järgselt suurendada).
3(4)
Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõpliku tuuliku mudeli
väljavalimisel on soovitatav teostada täiendav müra modelleerimine (nt ehitusloa
menetlemise etapis), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid ning täpset paigutust.
Tuulepargi rajamise järel (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teha müra
kontrollmõõtmisi (vajadusel ka siseruumides), sh hindamaks, kas KSH aruandes toodud
tuulikute töörežiimi piirangud öiste müra normtasemete tagamiseks ning eelvalikualade
2a ja 2b läheduses olemasolevate tuulikutega öise koosmõju minimeerimiseks on
asjakohased.
Arvestades, et lähimad vibratsioonitundlikud hooned jäävad tuulepargist enam kui 500
m kaugusele, ei ole ette näha olulist vibratsiooni ebasoodsat mõju.
Arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel aluseks olnud parameetritega tuuliku
(teoreetiline tuulik kogukõrgusega 300 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse
korral on eelvalikualade 2a, 2b ja 3 ümbruses mitmetes elamupiirkondades selgelt
ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus (30
tundi) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8 h). See tähendab, et
kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud
ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse
varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Eelvalikuala 1 ümbruses on varjutamise
nõuded lähimate eluhoonete juures tagatud.
Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem
varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise
võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise
(olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades
täiendava varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks
seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav
tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik.
Amet on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning kooskõlastab Evecon OÜ ja
Enery Estonia OÜ KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõud ja KSH esimese etapi
aruande ala 1, ala 2a, ala 2b ja ala 3 osas järgmistel tingimustel:
Amet nõustub KSH-s välja toodud soovitusega, et kavandatavate tuulikute töötamisega
kaasneva müra hindamisel võtta aluseks tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40
dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras
tagatud.
Ala 2a ja ala 2b osas tagada olukord, mille korral öisel ajal (23.00-07.00) erineval ajal
rajatud (või rajatavate) tuulikuparkide vahelistes elamupiirkondades olulist täiendavat
müra mõju ei lisandu ning jätkuvalt tagatakse öisele piirväärtusele (45 dB) vastav
olukord.
Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel ning lõpliku tuuliku mudeli
väljavalimisel teostada ala 1, ala 2a, ala 2b ja ala 3 osas täiendav müra modelleerimine
(sh madalsageduslik müra), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid ning täpset
paigutust.
Lisaks koostada täiendav müra modelleerimine koosmõjus teiste olemasolevate
tuulikute ja planeeritavate tuulikutega.
Täiendava müra modelleerimise käigus tuleb lisaks tuulikute tekitavale mürale arvesse
võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid, näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid.
Need komponendid võivad tekitada eelkõige tonaalset müra ja neid tuleb hinnata koos
tuuliku müraga.
Soovitame tuulikute kasutusloa menetlemise raames teostada lähimate eluhoonete juures
tuulikute välisõhu müra mõõtmised eesmärgiga kontrollida, kas olukord vastab
kehtivatele normtasemetele (sh madalsageduslik müra) või planeeringus fikseeritud
tingimustele.
Kaasata amet planeeringu ehituslubade menetluse etapis, et amet saaks hinnata
planeeritava tegevuse (täiendava müra modelleerimise tulemused) vastavust
4(4)
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisu Tamm
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
554 8431 [email protected]