Korduv kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringule

____________________________________________________________________________________

3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• tänavalt mahasõit, krundi juurdepääsutee, parkimiskohad;

• tehnovõrgud ja -rajatised;

• hooned.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

__________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 3.1. / 1

_____________________________________________________________________

3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• tänavale mahasõidu ja juurdepääsutee ning parkimiskohtade rajamine, krundisisesed liikumisteed;

• tehnovõrkude rajamine (elektriühendus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine), olemasoleva side õhuliini ringitõstmine või asendamine maakaabliga;

• püstitatakse hooned.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 3.1. / 2

____________________________________________________________________________________

3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringualal on põhjavesi suhteliselt või nõrgalt kaitstud (erinevate kaitsetasemete piir kulgeb läbi kplaneeringuala). Igakordne kinnistu omanik ja kasutaja peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 3.2. / 1

R8.00

R8.00 EP

KRUNT 1

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP24-04 Väljatrükk: 09.06.2025

JN100_Pikktn5_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef

Tänav, tee, rada Kõlviku piir Elektri madalpinge liin Kanalisatsioonitrass Veetrass

Haljastatud ala Avaliku kasutusega liikluspind

Hoone

Truup

Side õhuliin Sidekaabel (fiiber)

Rajatis

Kalda veekaitsevöönd Kalda ehituskeeluvöönd Kalda piiranguvöönd

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(m²)

Hoonete suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osa suurim

lubatud korruselisus

EP100% 1003 2 tk 200 8 2

Krundi lähiaadress

K ru

nd i n

r

Pikk tn 51

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on

soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud tehnovõrkudele ei ole joonisel kaitsevööndeid näidatud, sest planeeritud

tehnovõrgu asukoht on soovituslik - täpne asukoht koos kaitsevööndi täpse asukohaga selgub planeeringu elluviimise jooksul

PLANEERINGULAHENDUS

Planeeringuala* Krundi piir Krundi number

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Elamumaa

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

Põhihoone

Abihoone

KITSENDUSED

Tänava kaitsevöönd Tehnovõrgu kaitsevöönd

Hoonestusala

EP

KRUNT 1

Veetrass Kanalisatsoonitrass Elektrivõrgu ühenduse maakaabel

Kohustuslik ehitusjoon

Krundi juurdepääs

Elektrivõrgu jaotuskilp, liitumiskilp

Krundi sissesõidutee, parkimiskoht

Krundi kasutamise piirangud, ehitus- ja arhitektuurinõuded

Planeeritud parkimiskohtade

arv

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud kitsendused

min. 2 TP3

Krundi lähiaadress

K ru

nd i n

r

Pikk tn 51 · kalda ehituskeeluvöönd · kalda piiranguvöönd · side õhuliini kaitsevöönd · side õhuliini isiklik

kasutusõigus · elektri maakaabli

kaitsevöönd · tänava kaitsevöönd · tuleohutuskuja

Arhitektuurinõuded

· kinnistu paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal

· põhihoone peab ulatuma kohustusliku ehitusjooneni

· vältida tüüpprojekte · välisviimistlusmaterjal puit · hoonetel kahepoolne

viilkatus

Tuleohutuskuja

Tuletõrje veevõtu hüdrant (mõjupiirkond 200 m)

Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024

otsuse nr 208

Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringule

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+

1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneering

1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.

1.5 Keskkonnaameti 30.07.2024 kiri nr 6-5/24/15792-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Pikk tn 5 kinnistut (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:0934

Planeeritava katastriüksuse suurus 1003 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%

Planeeritava krundi sihtotstarve elamumaa

Kinnisturaamatu registriosa nr 20475350

Hoonestus puudub

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel sideehitise kaitsevöönd, kalda

ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja

ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja

detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringualale ulatub Liivajõe ehituskeeluvöönd ja

väljakujunenud ehitusjoon. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks

1500 m2.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-

ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu

(kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab

arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega. Uute elukondlike

hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool

tiheasustusega ala on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2 (Kärdlas on erandina

detailplaneeringu koostamisel lubatud kavandada krunte vähima suurusega 1200 m2).

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla

linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20.

sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi

hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane

loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt

väärtustatud alad.

3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 5 kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine

(elamule ja abihoonele) väiksemale kinnistule, kui üldplaneeringus lubatud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust

üksikelamud, paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Kruntide suurus jääb

vahemikku 646 m2 kuni 2830 m2. Planeeringuga kavandatud elamukrunt sobitub piikonna juba

väljakujunenud keskkonda ning aitab kaasa võsastunud ja kasutamata krundi korrastamiseks ja

planeerimiseks ja linnaruumi sobitamiseks. Nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringuga on

Pikk tn 5 juhtotstarbeks määratud elamumaa. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud

keskkonda ning arvestada tuleb väljakujunenud ehitusjoonega, privaatsuse tagamisega ja

muude kitsendustega. Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Kärdla

linna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud.

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

detailplaneeringuala

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Pikk tn 5 kinnistust moodustub üks krunt.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Planeeringuga otsida krundile sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja

hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent.

Määrata ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel

arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• kalda ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud uute ehitiste ja rajatiste planeerimine;

• jälgida tuleb väljakujunenud ehitusjoont;

• maaüksus asub miljööväärtuslikus piirkonnas ja väärtuslikul maastikul

• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;

• hoonete välisviimistlusel tuleb kasutada puitvoodrit;

• hoonestuse korruselisus on elamul kuni 2, abihoonel 1 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus

elamul 8 m, abihoonel 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

miinimumnõuetest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs krundile planeeritakse Pikk tänavalt (20501:001:0716). Parkimine lahendada krundi

siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Sissesõit krundile tuleb

planeerida väljaspool kalda ehituskeeluvööndit.

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate

kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga

näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt

ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma

vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile.

Kaaluda võimalust hoonete liitmiseks kaugküttega.

Sadeveed immutada maaüksuse piires.

4.7 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.12 Vajalike uuringute koostamine

Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude

paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH

eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine,

ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine

juuli-august 2024

Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise

otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130

kohase halduslepingu sõlmimine

september 2024

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

oktoober - detsember

2024

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine osavalla valitsusele

ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

jaanuar - veebruar 2025

Detailplaneeringu koostamine märts-aprill 2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

mai-juuni 2025

Detailplaneeringu vastu võtmine august 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

september-oktoober 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

november 2025

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine detsember 2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

jaanuar 2026

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa)

tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja tuleb kaasata võrguvaldajad:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Telia Eesti AS

-AS Kärdla Veevärk

-Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad: Kalamaja tn 2 37101:002:0230

Pikk tn 3 37101:002:0011

Pikk tn 6 37101:002:0200

Pikk tn 8 37101:002:0920

Pikk tn 10 37101:002:0310

Kalamaja tn 3 37101:002:0023

5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu

omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.5 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal

toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

planeeringuspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024

otsuse nr 208

Lisa 2

Hiiumaa vallas Kärdla linnas Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Kärdla 23. juuli 2024

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kärdla linnas paikneva Pikk tn 5

(20501:001:0934) kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe abihoone

püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine

(elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt

olulise mõju tegevuste hulka.

Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

Hinnang:

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 5 kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal (Joonis 1). Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks

pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja

detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringualale ulatub Liivajõe ehituskeeluvöönd ja

väljakujunenud ehitusjoon. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks

1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse

määramine (elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust

üksikelamud, paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Kruntide suurus jääb

vahemikku 646 m2 kuni 2830 m2. Planeeringuga kavandatud elamukrunt sobitub piikonna juba

väljakujunenud keskkonda ning aitab kaasa võsastunud ja kasutamata krundi korrastamiseks ja

planeerimiseks ja linnaruumi sobitamiseks. Nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringuga on

Pikk tn 5 juhtotstarbeks määratud elamumaa. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud

keskkonda ning arvestada tuleb väljakujunenud ehitusjoonega ja muude kitsendustega.

Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Kärdla linna üldplaneeringu

muutmine on põhjendatud.

Joonis 1. Planeeringu asukoht Kärdla linna kehtiva üldplaneeringu kaardil

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla

linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20.

sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi

hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane

loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt

väärtustatud alad.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-

ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu

(kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab

arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeritav ala moodustab Pikk tn 5 kinnistu, mille suurus on 1003 m², maa-ameti andmetel

sihtotstarbeta maa 100%, kinnistu on eraomandis ja hoonestamata.

Kinnistul on valdavalt õuemaa kõlvik, osaliselt võsastunud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust

üksikelamud, paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Juurdepääs krundile

planeeritakse Pikk tänavalt (20501:001:0716), väljaspool kalda ehituskeeluvööndit..

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel põhjustavad planeeringualal kitsendusi: sideehitise

kaitsevöönd, kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja

keskkonnaregistri andmetest.

Planeeringaual jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 2). Lähima registrisse kantud

puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0008791 paikneb ca 95 m kaugusel. Lähimad

madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 100 ja

200 m kaugusel.

Joonis 2. Põhjavee kaitstuse kaart

Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal

radoonisisaldusega pinnas.

Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning

kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju

avaldada.

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt

intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega, ehk võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt

puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett.

Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada linnatrasside kaudu, seega detailplaneeringu

elluviimise ja kõikidele nõuetele vastava trasside väljaehitamisel ei kaasne põhjaveele

reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub

õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja

leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise

õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast

üle 100 ja 200 m kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega

arvestama.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke

(ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale,

võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist

tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist

teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju

keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see

vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Ala liidetakse

ühisveevärgiga (ja ka ühiskanalisatsiooniga). Uusehituse varustamine veega, olmereovete

kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt

võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või

põhjaveereostuse riski.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide

tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel

müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra,

vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei

ole näha.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib

tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena

reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende

vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses

läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja

pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned

on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur.

Planeeritav tegevus, milleks on uue elamukrundi moodustamine, ei mõjuta oluliselt

väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb elamumajade piirkonda, suhteliselt kitsa ja

vähese liikluskoormusega tänava äärde. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid

kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid

see häiring on lühiajaline.

Lähimad elamud paiknevad planeeringuala naabruses. Ehitusperioodil kõrval kinnistul

paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne.

Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on

oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevenditest

eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info

puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja

ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike

ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt

asub 400 m kaugusel läänes – III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur.

Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu

elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku

ala Tareste loodusala (RAH0000579) on üle 370 m kaugusel loodes, ca 170 m kaugusel on

kaitsealune Kärdla rannapark ja 360 m kaugusel Kärdla linnapark. Seega kavandataval alal ei

asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete

rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.

Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 100 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei

ole eeldatavalt oluline. Planeeringu kohaselt üks elamu abihoonega. Mõju avaldub eelkõige

naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete

ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal

ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu

menetlemise faasis ette ei ole näha.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §

33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks

Keskkonnaametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

6. Kokkuvõte

Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu

on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud

nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.

Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:

1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;

2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral

käitumise lahendused;

3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;

6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.

Eelhinnangu koostas:

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalituse planeeringuspetsialist

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kärdla linna üldplaneeringut muutva Pikk tn

5 kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1.1 Pikk tn 5 kinnistu asub Kärdla linna üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna

üldplaneeringule asub eelnimetatud kinnistu pere- ja ridaelamu maal, väärtuslikul maastikul ning

miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal ja osaliselt kalda ehituskeeluvööndis,

kus lubatud elamukrundi suurus on minimaalselt 1500 m2.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Pikk tn 5 kinnistut

katastritunnusega 20501:001:0934, maa-ameti andmetel sihtotstarbeta maa 100%, eraomandis,

pindalaga 1003 m². Kinnistu on hoonestamata, osaliselt võsastunud.

1.3 Juurdepääs krundile planeeritakse Pikk tänavalt (20501:001:0716).

1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku

alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn).

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist

väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi

esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla

vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna-

ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.

3. Kärdla linna üldplaneering

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu

maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu

kohustusega alal. Planeeringualale ulatub Liivajõe ehituskeeluvöönd ja väljakujunenud

ehitusjoon. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala

juhtotstarve (EV), kus on lubatud äksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu

(kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama

olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused

Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt

kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,

ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava

tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa

keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on

tihedalt asustatud alaga, kus korterelamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse

üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse

olemasolevasse keskkonda.

Keskkonnaamet on oma 30.07.2024 kirjas nr 6-5/24/15792-2 seisukohal, et menetletava Pikk tn 5

kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei

ole eeldatavasti vajalik.

5. Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 5 kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule

ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus lubatud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust üksikelamud,

paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Piirkonnas on ajalooliselt väiksemaid

krunte. Kruntide suurus jääb vahemikku 646 m2 kuni 2830 m2. Planeeringuga kavandatud

elamukrunt sobitub piikonna juba väljakujunenud keskkonda ning aitab kaasa võsastunud ja

kasutamata krundi korrastamiseks ja planeerimiseks ja linnaruumi sobitamiseks. Nii kehtiva kui

ka koostatava üldplaneeringuga on Pikk tn 5 juhtotstarbeks määratud elamumaa. Hooned tuleb

hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda ning arvestada tuleb väljakujunenud ehitusjoonega,

privaatsuse tagamisega ja muude kitsendustega. Planeeringulahendus on kooskõlas

maakonnaplaneeringuga ja Kärdla linna üldplaneeringu muumine on põhjendatud.

6. Detailplaneeringu menetlus

6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 18.07.2024 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.

6.3 Keskkonnaamet 30.07.2024 kirjas nr 6-5/24/15792-2 esitas seisukohta Kärdla linna Pikk tn

5 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 28.08.2024 kirjas nr 14-373575-1 avaldas arvamust

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.

7. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu

koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

Hr. Erik Taklai 03.07.2024 nr 2338 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Pikk tn 5 kinnistule (katastrinumber 20501:001:0934) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas.

I Veetorustik 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, millel on maakraan Dn25. 2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks

min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.

3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

II Kanalisatsioonitorustikud 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik, PVC torustik läbimõõduga 160mm. 2. Projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm.

III Kaped, kaevud ja kaevuluugid 1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid 2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus

peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.

IV Kooskõlastamine 1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla

Veevärk AS-ile.

V Ühendamine 1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu

sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks: - anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised; - esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.

Lisad: skeem 1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Kattel AS Kärdla Veevärk juhataja

Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008 92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank Reg. nr 10064136 e-mail:[email protected] EE962200001120130312 KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 24.07.2024 nr 9-6.1/1409

Meie 30.07.2024 nr 6-5/24/15792-2

Seisukoht Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Kärdla linna Pikk

tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“, mis sisaldab muuhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnangut.

Detailplaneeringu eesmärk on Pikk tn 5 kinnistule2 ehitusõiguse määramine, üksikelamu ja ühe

abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja-

rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele ja kruntidele sihtotstarbe määramine. Kärdla linna üldplaneeringu

kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev,

sest planeeritakse ehitusõiguse määramist (elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui

üldplaneeringus lubatud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu

tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud

kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.

Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et menetletava

Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete

täitmisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817

[email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis.24.07.2024 nr 6-5/24/15792 all 2 Katastritunnus 20501:001:0934, pindala 1003 m² 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

TEHNILISED TINGIMUSED 483929

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla linn, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Arno Kuusk

Telefon

5267075

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Pikk tn 5 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

20501:001:0934

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam

KÄRDLA 35/10

Toitefiider

SÕPRUSE:KRD

Jaotusalajaam

Talli:(Hiiu)

Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 483929

KLIENDI TEGEVUSED 1. Pikk tn 5 kinnistu liitumine elektrivõrguga lahendatakse olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil. Sisselõikega olemasolevasse maakaablisse näha ette Pikk tn 6 ja Pikk tn 8 kinnistute piirile jaotuskilp. Jaotuskilbist näha ette uuele objektile välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Lauri Aksalu, tel. 5878 9380, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Lauri Aksalu

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37258789380 | [email protected]

Koostatud: 16.10.2024

Kehtib kuni: 16.10.2026

2/2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Huvitatud isikud

ja ametid 28.03.2025 nr 9-6.1/1015

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine

Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Kärdla linnas paikneva Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 20501:001:0934) eskiisi avaliku väljapaneku 18. aprill – 17. mai 2025 töö ajal

Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=369631.

Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualale ehitusõiguse määramise elamu

ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on linna

territooriumil elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500

m², kuid planeeringualasse jääva kinnistu pindala on 1003,0 m². Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneering sisaldab ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringu seletuskirja p 3.2. määratud

elamukrundi minimaalse suuruse 1500 m² osas erandi tegemiseks ning ehitusõiguse

võimaldamiseks 1003,0 m² suurusega Pikk tn 5 krundile.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 28. mai 2025 kell 15.00 Hiiumaa Vallavalitsuses

(Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald).

Täiendav info: Maiken Lukas, 5191 7709, [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja

vallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

ROTOKOLL

Kärdla 28.05.2025

Algus kell 15.00, lõpp kell 15.07

Osa võtsid: Maiken Lukas

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Maa- ja Ruumiameti ettepanekud ning märkused eskiislahendusele.

Maa- ja Ruumiamet juhtis tähelepanu kirjavigadele detailplaneeringu seletuskirjas ning tõi

välja, et hoonestuala ja planeeringuala tingmärgid on sarnased ning tingmärgid joonisel ei ole

päris samad, mis legendis.

Planeeringu koostajaga on arutatud Maa- ja Ruumiameti märkuseid, täiendused ja parandused

viiakse detailplaneeringusse sisse.

Täiendavaid ettepanekuid detailplaneeringu eskiisile ei esitatud.

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP24-04 Väljatrükk:

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

21.05.2025 ML106_Pikktn5_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail:

Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef

Tänav, tee, rada Kõlviku piir Elektri madalpinge liin Kanalisatsioonitrass Veetrass

Haljastatud ala Liikluspind

Hoone

Truup

Side õhuliin Sidekaabel (fiiber)

Rajatis

Kalda veekaitsevöönd Kalda ehituskeeluvöönd Kalda piiranguvöönd

KITSENDUSED

____________________________________________________________________________________

5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________ Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 5.1. / 1

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 5.1. / 2

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 5.1. / 3

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 MTT: EEP001326

www.aaarhitektid.ee [email protected]

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn, Pikk tn 5 kinnistu

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Erik Taklai

Planeeringu koostamise aeg: Märts 2025

Väljatrükk: 13.06.2025

Töö number: DP24-04

Tallinn, Kärdla / 2025

Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot ID4504835_2021-05-04

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed ning vajadus...............................................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed.............................................................4 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4

2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7 2.1. Planeeringuala........................................................................................................7

2.1.1 Asukoht.............................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus......................................................................................................9 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus....................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse...................................................................9 2.1.5 Kitsendused......................................................................................................9

2.2. Planeeringuala mõjuala........................................................................................10 3. Ruumilise arengu eesmärgid.......................................................................................11

3.1. Maakonnaplaneering............................................................................................11 3.2. Üldplaneering.......................................................................................................12 3.3. Detailplaneeringud................................................................................................14 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.........................14

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................16 4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................16 4.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine...................................................................17 4.3. Krundi hoonestusala määramine.........................................................................17 4.4. Krundi ehitusõiguse määramine...........................................................................17

4.4.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed....................................................................18 4.4.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....18 4.4.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.....................................................18 4.4.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................19

4.5. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine....................................................................................................19

4.5.1 Elektrivarustus................................................................................................19 4.5.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus......................................................................20 4.5.3 Sidevarustus..................................................................................................20 4.5.4 Soojavarustus................................................................................................20

4.6. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..............................................................20 4.6.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine ning tuletõrje veevarustus.............................................................................................................21 4.6.2 Energiakasutus..............................................................................................22 4.6.3 Loodusvarade kasutus...................................................................................22 4.6.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine........................................23

4.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine............................23 4.7.1 Materjalivalik..................................................................................................23 4.7.2 Hooned...........................................................................................................24 4.7.3 Piirded, väikevormid.......................................................................................24

4.8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.............................................................25

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 2

___________________________________________________________________________________

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...........................................25 4.10. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine......26 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.....................................26 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................27 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..................................................28 4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav..........................................................................28

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 29 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................. 30

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. AS Kärdla Veevärk 03.07.2024 tehnilised tingimused nr 2338 ................................. 31 Lisa 1.2. Keskkonnaameti 30.07.2024 seisukoht nr 6-5/24/15792-2 ...................................... 33 Lisa 1.3. Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 208 ....................................................... 34 Lisa 1.4. Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsuse nr 208 lisa 1 ........................................... 36 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsuse nr 208 lisa 2 ........................................... 42 Lisa 1.6. Elektrilevi OÜ 16.10.2024 tehnilised tingimused nr 483929 ..................................... 49 Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavalitsuse 28.03.2025 kiri nr 9-6.1/1015 ............................................... 51 Lisa 1.8. Eskiisi avaliku arutelu protokoll ................................................................................ 52

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia maa-ala plaan tehnovõrkudega 23.10.2024, töö nr AP24_173 ........ 53

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 54 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ........................................................................................................................... 56

4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 57

5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 62

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 3

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed ning vajadus

1.1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed Planeeringuala1: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Pikk tn 5

kinnistu (katastritunnus 20501:001:0934, kinnistu nr 20475350)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 2082 „Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ning krundi sihtotstarbe määramine

Detailplaneeringust huvitatud isik: Erik Taklai

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: Märts 2025

Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia maa-ala plaan tehnovõrkudega 23.10.2024, töö nr AP24_173

1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ruumilise terviklahenduse loomiseks ning ehitiste planeerimiseks parimal võimalikul viisil. Detailplaneering on olemuselt dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.

1 Planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta terviklik ruumilahendus ning seaduses sätestatud juhtudel maakasutus ja ehitustingimused on koostatud

2 Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 208: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=336991

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 4

___________________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:

• Pikk tn 5 kinnistu paikneb Kärdla linna tiheasustusalal, kus kehtib Planeerimisseaduse3 § 125 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustus kui soovitakse määratud maa-alale püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet;

• detailplaneeringust huvitatud isik esitas 19.07.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Pikk tn 5 kinnistul;

• Keskkonnaamet väljastas Hiiumaa Vallavalitsusele 30.07.2024 kirjaga nr 6-5/24/15792-3 seisukoha, mille kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik;

• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 19.09.2024 otsusega nr 208 detailplaneeringu koostamise Pikk tn 5 kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks määrati ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ja krundile sihtotstarbe määramine. Sama otsusega kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine;

• Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati üldplaneeringut muutvana - kehtiva Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m², kuid planeeritava krundi pindala on 1003,0 m².

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute ning asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4;

• Kärdla linna üldplaneering5;

• Tuleohutuse seadus6;

• Ehitusseadustik7;

• Jäätmeseadus8;

• Looduskaitseseadus9;

3 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024014 4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 5 Kärdla linna üldplaneeringu seletuskiri:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

6 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 7 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 8 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 9 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024010

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 5

___________________________________________________________________________________

• Veeseadus10.

10 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Kärdla linna põhjaosas paiknev Pikk tn 5 kinnistu.

Tabel 1: Planeeritava Pikk tn 5 kinnistu andmed Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Tunnus 20501:001:0934

Lähiaadress Pikk tn 5

Asustusüksus Kärdla linn

Omavalitsus Hiiumaa vald

Maakond Hiiu maakond

Moodustamise aeg 26.05.2020

Sihtotstarve Sihtotstarbeta maa 100%

Pindala 1003,0 m³

Õuemaa 1003,0 m³

Kinnistu nr 20475350

Omandivorm Eraomand

Katastripidaja märkmed Pindala on ebatäpne

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Hiiumaa valla Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu, mis paikneb Kärdla linna põhjaosas.

Kärdla linn on Hiiu maakonna ainus linn, mille pindala 4,5 km² ning elanikke ca 3100. Linna väikesel territooriumil on kuni pooletunnise jalutuskäigu kaugusel pea kõik vajalikud teenused: erinevad riigiasutused, haigla ja kiirabiteenistus, riiklik päästekomando ning politseijaoskond, bussijaam, lasteaed, põhikool ja gümnaasium, pangakontor, apteegid ning erinevad tootmis- ja teenindusettevõtted.

Ühe kilomeetri pikkune Pikk tänav on kohaliku tähtsusega madala liikluskoormusega vaikne läbi aedlinna kulgev liikluspind, mida peamiselt kasutavad tänavaäärsete ning lähipiirkonna tänavate elamukruntide elanikud.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 7

___________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 8

Joonis 2: Planeeringuala paiknemine Kärdla linna territooriumil, M 1:15000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Joonis 3: Planeeringuala situatsiooniskeem Pika tänava ääres, M 1:1000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Pikk tänav T3 20501:001:0716 5164,0 m² Transpordimaa 100%

Kalamaja tänav T2 20501:001:0711 682,0 m² Transpordimaa 100%

Pikk tn 3 37101:002:0011 2393,0 m² Elamumaa 100%

Kalamaja tn 2 37101:002:0230 1496,0 m² Elamumaa 100%

2.1.2 Maakasutus Pikk tn 5 kinnistu katastrijärgne sihtotstarve on sihtotstarbeta maa 100%, kõlvikuliselt on kogu kinnistul õuemaa kõlvik.

Planeeringuala maapinna absoluutkõrgus on ca 2 meetrit merepinnast.

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Pika ja Kalamaja tänava äärde on paigaldatud sidekaablid. Krundi edelanurgani on toodud fiiberoptilise sidekaabli ots.

Kinnistu edelapiirile on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu liitumispunktid. Kinnistu läänenurga piirile, Pika ja Kalamaja tänavate ristumiskohta on püstitatud tuletõrje veevõtuhüdrant.

Planeeringuala lõunaosas on endise väikeehitise (ca 13 m²) vundamendi jäänused.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on haljastatud, territooriumil kasvavad erinevad lehtpuud ja võsa.

Kinnistu jääb osaliselt planeeringualast edelas kulgeva Liivajõe (nimetatud ka Liivaoja) kalda ehituskeelu- ning piiranguvööndisse.

Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringuga määratud I klassi Kärdla linn väärtuslikul maastikul ning üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul hoonestusalal.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt

Kitsenduse nimi ID Kitsendust põhjustava objekti andmete allikas

Kattuv pindala

Liivajõgi Kalda piiranguvöönd

VEE1163900_ Eesti põhikaart 838,12 m²

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 9

___________________________________________________________________________________

Liivajõgi Kalda ehituskeeluvöönd

VEE1163900_ Eesti põhikaart 130,04 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjualana, millel planeeringualaga funktsionaalsed seosed, samased looduslikud ja ehituslikud olud ning kuhu kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada, käsitleb detailplaneering Kalamaja ja Pika tänavate ristumisalast 100 meetri raadiusesse jäävaid tänavalõike ning hoonestatud krunte.

Mõjualasse ulatuvad erinevad tänavalõigud (Pikk tn, Kalamaja tn, Kopli tn, Väike-Kopli tn), kümmekond ristumisala ümbruse elamukrunti, Vabaduse tänava äärde väljuvad ärifunktsiooniga hoonestatud krundid (Vabaduse tn 6, 8 ja 10) ning üldkasutatava maa haljasala (Kalamaja haljasala H2). Kõik piirkonna liikluspinnad on kõvakattega kahesuunalised tänavad, kinnistutel on otse ligipääs avaliku kasutusega tänavale.

Planeeringuala mõjuala kõige levinumaks maakasutuseks on hoonestatud elamumaa. Mõjuala kinnistute suurused varieeruvad mitmekordses ulatuses – väiksemad krundid jäävad < 700 m² ning suuremad > 2500 m². Igal krundil on üks 1- kuni 2-korruseline põhihoone ning erineval arvul abihooneid. Valdavalt paikneb krundi põhihoone tänava ääres, kuid hoonete kaugus tänavast varieerub alates ühest kuni kuue..seitsme meetrini.

Mõjuala hoonestuse vanus on väga erinev - piirkonna vanemad hooned on 1870ndatest, järgmise ehituslainega on dateeringud 1920-40-ndatest ning uusimad hooned pärinevad 1960- 70-ndatest.

Piirkonna krundid on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, elektri- ning sidevõrguga. Kalamaja ja Pika tänava ristumiskohale on püstitatud tuletõrje veevõtuhüdrant.

Detailplaneeringu mõjuala paikneb Kärdla linna üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus tuleb hoolikalt jälgida arhitektuuri ja linnaehituslikke tavasid. Pika tänava alguses paiknes Kärdla linna arengus olulist rolli mänginud Kärdla kalevivabrik ning 19. sajandi teises pooles sai tänavast üks Kärdla peamisi äri- ja vaimse elu tuiksooni. Pika tänava äärsed krundid sümboliseerivad Kärdlale iseloomulikke maju ning aedasid. Mitmed Pika tänava äärsed hooned on olnud endised kalevivabriku tööliste elamud, millele on aastakümnete jooksul tehtud ümber- ja juurdeehitusi.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 10

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:

• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+11“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;

• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;

• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;

• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+12 kohaselt asub Kärdla linnalise asustusega alal, mis on määratud toimepiirkonna ja maakondlikuks keskuseks. Kärdla vanemad (aed)linnaosad ning haljasalad on määratud13 I klassi väärtuslikuks maastikuks, Kärdla rannaniidud ja metsad on määratud II klassi väärtuslikuks maastikuks.

Väärtuslike maastike registris toodud hinnangute kohaselt on Kärdlas hästi säilinud tänavatevõrk ning erinevaid hooneid ja objekte, vanemad aedlinnaosad koos parkidega on kaunid ja hästi hooldatud ning väikelinnal on head eeldused puhkemajanduse arendamiseks. Meteoriidi tekitatud surveline arteesia põhjavesi on haruldane loodusnähtus.

Registri kasutustingimuste kohaselt on surveline põhjavesi väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama.

11 Üleriigiline planeering Eesti 2030+: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/riigi-strateegilised- planeeringud/yrp/

12 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/

13 Hiiu maakonnaplaneeringu lisa 3 „Hiiumaa väärtuslike maastike register”: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Lisa-3.-MP-Vaartuslike-maastiku-register.pdf

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 11

___________________________________________________________________________________

Hooldussoovituste järgimiseks soovitatakse vanadele väärtuslikele puithoonetele koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised ning tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kärdla linna üldplaneering14, mille kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal, planeeritavale kinnistule on määratud pere- ja ridaelamu juhtfunktsioon ning maa-alale ulatuvad Liivajõe kalda ehituskeelu- ning piiranguvööndid.

Üldplaneeringu seletuskirjas15 määratud nõuded, mida on planeeringuala asukohast, suurusest ja maakasutusest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• elamumaa juhtfunksioon on määratud olemasoleva või kavandatava elamu, selle abihoone (näiteks saun, garaaž, kuur, kelder vms) ja seda teenindava maa ning taristu alusele alale. Väikeelamumaa on määratud juhtudel kui maa-alal paikneb või sinna on kavandatud ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu ja seda teenindavad abihooned. Hoone täpne tüüp määratakse detailplaneeringuga;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud

14 Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonis: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/05- Kardla_YP_P6hikaart.pdf/d1ea57b1-961a-42ab-b7c8-5051b4b08aa0

15 Kärdla linna üldplaneeringu seletuskiri: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 12

Joonis 4: Planeeringuala ja selle mõjuala Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisel Allikas: Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonis

___________________________________________________________________________________

arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus;

• piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;

• kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m;

• krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda naaberkinnisasjade omanike nõusolekul;

• miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna;

• miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid;

• vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;

• vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;

• säilitada väljakujunenud tänavajoon;

• fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele;

• hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;

• arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse miljöösse;

• miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb vältida tüüpmaju, eriprojektide alusel on võimalik püstitada ka modernseid hooneid. Nende rajamise eelduseks on analüüs, mis kinnitab, et planeeritav erilahendus arvestab piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Hoone üldpindala ei tohiks erineda oluliselt lähipiirkonna tüüpilisest hoonete suurusest.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt paikneb planeeringuala tiheasustusega ja miljööväärtuslikul alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on väikeelamu maa-ala (EK).

Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut Hiiumaa valla üldplaneeringut vastu võetud.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 13

___________________________________________________________________________________

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

17974 Pikk tn 12 kinnistu detailplaneering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

50837 Vabaduse tn 6 ja Vabaduse tn 8 maaüksuse detail- planeering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus on miljööväärtuslikest tingimustest kinni pidades võimalik luua kaasaegne elukeskkond.

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringuala külgneb kahest küljest avaliku kasutusega linnatänavatega ning piirkonna kruntide teenindamiseks on rajatud tsentraalsed vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidevõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 14

Joonis 5: Planeeringuala mõjualas koostatud detailplaneeringute paiknemise skeem

___________________________________________________________________________________

• planeeringuala kinnistu on hoonestamiseks sobilik, sest pea kogu krundi ulatuses on maapinna absoluutkõrgus enam kui +2,0 m merepinnast ning kinnistu asub väljaspool prognoositava üleujutusala riskipiirkonda, kus võib olla oht maksimaalse veetaseme tõusuks 10, 50 või 100 aasta jooksul;

• kuni pooletunnise jalutuskäigu jooksul on võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala paiknemine võimaldab kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi;

• detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ellu viies on võimalik arvesse võtta nii üldplaneeringus kui maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikele maastikele kui miljööväärtuslikule alale esitatud soovitusi ja tingimusi, mis seotud uute hoonete püstitamise ja ehitiste rajamisega.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise käigus kogutud materjale, võib järeldada, et planeeritud tegevused seni hoonestamata maa-ala kasutuselevõtul elamualana järgivad üldiseid piirkonna ja omavalitsuse arengusuundi.

Planeeringu koostamisse kaasatud osalised teadvustavad, et võimaliku ehitustegevuse eelduseks on üldplaneeringu muutmine, mis oma olemuselt on erandi tegemine.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 15

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualale ehitusõiguse määramise elamu ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on linna territooriumil elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m², kuid planeeringualasse jääva kinnistu pindala on 1003,0 m². Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering sisaldab ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringu seletuskirja p 3.2. määratud elamukrundi minimaalse suuruse 1500 m² osas erandi tegemiseks ning ehitusõiguse võimaldamiseks 1003,0 m² suurusega Pikk tn 5 krundile alljärgnevatele asjaoludele tuginedes:

• planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis;

• planeeritava krundiga külgnevatel aladel ei paikne kasutuseta reservmaad, mida oleks kasvõi teoreetiliselt võimalik krundi pindala suurendamiseks olemasoleva maaüksusega liita. Krundile ehitusõiguse määramine ja hoonestuse planeerimine ei too teadaolevalt kaasa täiendavaid kitsendusi ega piiranguid külgnevatele kinnistutele ega kolmandatele isikutele;

• planeeringulahendus asub välja kujunenud asustusega piirkonnas, kus on olemas tehniline taristu, avaliku kasutusega teedevõrk, mis toetavad asustuse tihendamist. Kestliku ning säästva arengu üheks eelduseks on võimalikult suures mahus olemasoleva kasutuselevõtt ning uue ehitamine vaid minimaalses vajalikus mahus;

• detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine. Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve, mida on võimalik ellu viia läbi ehitusõiguse määramise ning uute hoonete püstitamise. Antud juhul on võimalik üldplaneeringut ellu viia ka nõutust väiksema pindalaga krundi puhul - üldplaneeringu ja miljööväärtusliku hoonestusala tingimuste, ruumilise arengu eesmärkide ja laiema visiooniga kooskõlas olevat hoonestus saab krundile püstitada ja määratud otstarbel kasutusse võtta ka nõutust väiksema pindalaga krundi puhul. Kui muudel asjaoludel oleks samas asukohas suurema pindalaga krunt, siis eelduslikult kehtiksid sellele üldised detailplaneeringu määratlused valdavas osas samaselt, erinev (st suurem) oleks vaid krundile lubatud abihoonete arv ja kogu krundi ehitisealune pind;

• planeeringuala lähipiirkonnas on palju elamumaa kasutusotstarbega hoonestatud krunte, mille pindala on väiksem kui üldplaneeringus nõutud (nt Pikk tn 2d, Pikk tn 4, Pikk tn 8, Pikk tn 12, Pikk tn 13, Pikk tn 14, Pikk tn 16, Kalamaja tn 1, Kalamaja tn 2, Kalamaja tn 4, Vabaduse tn 22);

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 16

___________________________________________________________________________________

• planeeringulahenduse kavandamisel on lähtutud hea ruumi loomise terviklahenduse põhimõtetest, mille kohaselt tuleb säästva ja tervikliku elukeskkonna loomisel ühendada kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond. Hea ruumilahenduse eelduseks on parimate teadaolevate teadmiste ja oskuste kasutamine, püüe enamaks kui vaid minimaalselt nõutuks, kauakestvate ja kohanduvate lahenduste otsimine.

4.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala kruntideks ei jaotata ning Pikk tn 5 krundi piirid, pindala ja piirimärkide asukohad jäävad samaks ka peale detailplaneeringu kehtestamist.

4.3. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala krundile määratakse üks hoonestusala, kuhu sisse püstitatakse planeeritud hooned. Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 4 meetri kaugusel. Suurem vahemaa krundi piiri ja hoonestusala vahele on määratud krundi kagu- (hoonestusala on määratud naaberkinnistu olemasolevate hoonete välisseinast minimaalse tuleohutuskuja ehk 8 m kaugusele) ning edelasosas (hoonestusala on määratud väljapoole Liivajõe kalda ehituskeeluvööndit);

• lähtuvalt planeeringuala paiknemisest miljööväärtuslikus hoonestusalas ning lähtudes piirkonnas levinud hoonestusmustrist, on hoonestusala Pika tänava poolsele küljele määratud kohustuslik ehitusjoon, milleni peab ulatuma krundi põhihoone või selle osa;

Hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoonete summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete kuju, suurust ja asukohta lähtuvalt geoloogilistest, looduslikest ja muudest asjaoludest.

Iga planeeritud hoone peab paiknema planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas ega kalda ehituskeeluvööndis.

Planeeritud hoonestust teenindavad krundisisesed teed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees. Liivajõe kalda ehituskeeluvööndi ulatuses tohib rajada vaid neid tehnovõrke ja -rajatisi, mis on detailplaneeringus ette nähtud.

4.4. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeringuga määratakse krundile ehitusõigus ühe üksikelamu ning ühe seda teenindava abihoone püstitamiseks.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 17

___________________________________________________________________________________

4.4.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed16

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtotstarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1 Üksikelamu maa 100% EP Ühele leibkonnale sobivas suuruses

kavandatud elamu maa

Üksikelamu maa sihtotstarbe määramine lähtub nii külgnevatel kruntidel kui planeeringuala mõjuala peamisest maakasutusest ning üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest.

4.4.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 2 -

Krundile määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub hoonestusala asukohast, krundi suurusest, kehtivatest kitsendustest, hoonestusala suurusest ja kujust, miljööväärtusliku hoonestusala hoonestusmustrist, -tihedusest ja -mahust.

Samuti lähtub hoonete suurim arv proportsionaalsusest – kui minimaalselt 1500 m² suurusele krundile on lubatud püstitada kuni 3 hoonet, siis on põhjendatud, et kolmandiku pindala ulatuses väiksemale krundile tohib ka püstitada kolmandiku ulatuses vähem hooneid.

4.4.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind17

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 200 m² - 19,9 %

16 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

17 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 18

___________________________________________________________________________________

Krundile planeeritud hoonete ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka piisavalt ruumi juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude ja -rajatiste ning madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks.

Hoonete ehitisealune pind on võrreldav ja proportsionaalne planeeringuala mõjualasse jäävate kruntide ehitusmahtudega.

4.4.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete suurim lubatud kõrgus

Krundi nr

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus

1 8,0 m (sh abihoone maksimaalne kõrgus 6,0 m)

2 + 10,0 m

Planeeritud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad üldplaneeringu ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

Hoonetele määratud maksimaalne kõrgus lähtub eelkõige planeeringuala mõjuala hoonestuspõhimõtetest, mille kohaselt on krundi põhihoone kõrgem ja mahult suurem ning abihoone madalam ja väiksem.

4.5. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel.

Avaliku kasutusega tänavale juurdepääsuks rajatakse Pikalt tänavalt mahasõit ning juurdepääs krundi hoonestusalale. Mahasõidu asukoht peab jääma väljaspoole Liivajõe ehituskeeluvööndit. Kalamaja tänava poolt võib rajada täiendava mahasõidu ja juurdepääsu krundile, kuid see peaks jääma pigem krundi ja hoonete tehniliseks teenindamiseks kui peamiseks juurdepääsuks.

4.5.1 Elektrivarustus Krundi hoonete elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 16.10.2024 tehnilised tingimused nr 483929, mille kohaselt tuleb Pikk tn 6 ja Pikk tn 8 kinnistute piirile näha ette

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 19

___________________________________________________________________________________

jaotuskilp, elektriühendus rajada olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil ning krundi piirile teealasse planeerida 0,4 kV liitumiskilp.

Elektritoide liitumiskilbist kuni planeeritud hooneteni rajatakse maakaabliga.

4.5.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus Krundi hoonete vee- ja kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 03.07.2024 tehnilised tingimused nr 2338, mille kohaselt on krundi piirile rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku liitumispunktid.

Veetorustiku liitumispunkt on varustatud maakraaniga Dn25, kust rajatakse veetorustik hoonestuseni ning ehitatakse välja nõuetekohane veemõõdusõlm.

Kanalisatsioonitorustiku liitumispunktis on isevoolne kanalisatsioonitorustik (PVC torustik läbimõõduga 160 mm), kust rajatakse planeeritud hoonestuseni isevoolne 160 mm kanalisatsioonitorustik.

Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide ning võimalikud krundisisesed asukohad paiknevad osaliselt Liivajõe kalda ehituskeeluvööndi alas, kuid Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 8 kohaselt ei laiene kalda ehituskeeluvööndisse tehnovõrgu ja -rajatiste ehitamise keeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

4.5.3 Sidevarustus Pika ja Kalamaja tänavate äärde on paigaldatud sidekaablid18.

Krundi edelanurka on toodud fiiberoptiline sidekaabel, millega saab perspektiivselt liituda.

4.5.4 Soojavarustus Planeeringualast ca 150 m kaugusel paiknevad korterelamud on varustatud tsentraalse soojusvõrguga, kuid planeeringuala ja selle lähipiirkonna kruntideni soojatrassid ei ulatu ning soojavõrgu laienemist sinna ei ole valdkondlikus arengukavas planeeritud.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet (kui krundile jääb peale hoonestuse paigutamist piisavalt ruumi küttesüsteemi paigaldamiseks), päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.6. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:

• Tuleohutuse seadus19;

• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20;

18 Planeeringu koostamise perioodil on eemaldatud planeeringuala põhjaosa läbinud kagu-loodesuunaline side õhuliin, mis on kujutatud geodeetilisel alusplaanil

19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 20

___________________________________________________________________________________

• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21;

• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.6.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine ning tuletõrje veevarustus

Tabel 9: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruselisus22

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2

Tule leviku takistamiseks naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja üldjuhul olema vähemalt 8 meetrit, väiksema kuja puhul peab tule levikut piirama ehituslike abinõudega.

Lähtuvalt asjaolust, et krundile planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille puhul võib hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

Tuletõrje veevõtt on tagatud nelja planeeringuala lähipiirkonnas paikneva veevõtuhüdrandiga23, kus igas hüdrandis on tagatud veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul:

• VID 4111, hüdrant nr 78 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 40 m;

• VID 4110, hüdrant nr 30 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 130 m;

• VID 4099, hüdrant nr 79 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 150 m;

• VID 4109, hüdrant nr 77 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 175 m.

21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 22 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf 23 Määrus „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 21

___________________________________________________________________________________

I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonetel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks 30 m³.

4.6.2 Energiakasutus Planeeritud hoonete soojavarustus ning jahutus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus.

Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

4.6.3 Loodusvarade kasutus Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jne). Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on purustatud kruus ning sõelutud ja täiteliiv (kaevandatakse ca 11 km kaugusel Partsi karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lehtma saeveskist (kaugus ca 13 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires. Planeeringualale määratud ehitustegevuses

24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 22

Joonis 6: Planeeringuala lähipiirkonna tuletõrje veevõtuhüdrantide mõjupiirkonna skeem

___________________________________________________________________________________

kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

4.6.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse, kuid peab arvestama, et Kärdla ja selle ümbruses (Kärdla meteoriidikraatri piirkond) võib olla alasid, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. 2019. aastal Kärdla kirdeosas teostatud mõõtmise tulemusel jäi Rn-riski väärtus vahemikku 50-100 kBq/m³. 2023. aasta seisuga uuendatud kaardi25 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele26 ning standardile27.

4.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine28

Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna loodusväärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui ka piirkonnas levinud ehitus- ja arhitektuurivõtteid rakendav.

4.7.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale:

• elamu viimistlusmaterjalina kasutada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone eripärasust ja looduslähedust, õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust;

• hoone projekteerimisel pöörata tähelepanu ning kasutada esteetiliselt sobivaid kaasaegses võtmes Kärdlale omaseid kujundusvõtteid nii laudise profiili, uste tahveldamise, akende jaotuse kui muude detailide osas;

• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid – need mõjuvad võõrkehana ning ei sobitu ka kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoone puhul;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel- või valtsplekkkatus. Katusekatte värvil eelistada tumedaid toone – näiteks: must, tumehall, tumepruun, tumepunane.

25 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

26 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 27 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 28 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 23

___________________________________________________________________________________

• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid jne);

• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.

4.7.2 Hooned Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ja soovitused hoonetele:

• vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;

• abihoone on alati peahoonest väiksem, nii kõrguselt kui ehitisealuselt pinnalt;

• arvestades piirkonna madalat hoonestust, tuleb vältida II korruse rajamist täiskorrusena;

• krundi põhihoonena planeeritud elamu peab paiknema või ulatuma Pika tänava hoonestusalale määratud kohustusliku ehitusjooneni;

• krundi põhihoonena planeeritud elamu ehitisealune pind peab jääma vahemikku 100 m² .. 140 m². Elamu katuse räästa kõrgus maapinnast kuni 3,5 m;

• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku ruumiga, vaadetega tänavalt ning naaberkruntidelt;

• hoonestusele projekteerida kahepoolne viilkatus, mille kalle jääb vahemikku 30°..45°. Katusekalded peavad kõikidel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

• hoone põhiplaan peaks olema pigem lihtne ning mitte liiga paljude liigendustega. Hoone pikkuse ja laiuse omavaheline suhe peab jääma vahemikku 1,2..1,5. Üldine maht ja proportsioonid peavad jääma samaseks lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.

4.7.3 Piirded, väikevormid Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,2 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, võrkaia kasutamine krundi tänavapoolsetes osades ei ole lubatud;

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 24

___________________________________________________________________________________

• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms miljööväärtuslikku keskkonda ebatüüpiline väikeehitis tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.

4.8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringuala piirneb kahest küljest avaliku kasutusega linnatänavaga – Pikk tänav ning Kalamaja tänav. Juurdepääsu tagamiseks rajatakse Pikale tänavale planeeritava krundi loodepiirile mahasõit ning juurdepääsutee lõik. Kalamaja tänava poolt võib rajada täiendava mahasõidu ja juurdepääsu krundile, kuid see peaks jääma pigem krundi ja hoonete tehniliseks teenindamiseks kui peamiseks juurdepääsuks.

Tänavatele mahasõitude rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust projekteerides tuleb silmas pidada, et oleks tagatud igas suunas nähtavus nii Pikk-Kalamaja tänavate ristumisalal kui ka krundi mahasõitudel.

Krundi omanike ja külastajate sõiduautode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil, tänavaäärset parkimist ei planeerita. Tänavaäärset parkimist tuleks vältida nii tänavate ristumisala nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säiliks tänavaäärne haljastus. Krundi parkimiskohtade29 hulga määramisel lähtutakse põhimõttest, et minimaalselt tuleb elamukrundil tagada kaks parkimiskohta – vähemalt üks parkimiskoht elanikule ning teine külalisele.

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt on haljastatud ja seal kasvavad üksikud isetekkelised puud ja võsa. Asukohalt sobivad ja kasvutingimustele vastavad puud võib jätta kasvama, kuid peab arvestama, et puude ja hoonete vahele jääks vähemalt 3 m.

• Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Ehitusperioodi lõppedes planeeringuala haljastatakse ning heakorrastatakse. Hoonestuse lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Ehitusperioodi lõppedes ei jäeta krundile ladustatult ehitusmaterjale;

• piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele;

• piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Piirde võib püstitada ka Liivajõe kalda ehituskeeluvööndisse jäävale alale;

• uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

29 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 25

___________________________________________________________________________________

• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina);

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga30. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud olmejäätmete jäätmeveoga ning jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping.

4.10. Kuja31, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad planeeringualale ulatuvad Liivajõe 25 m ulatusega ehituskeelu- ja 50 m ulatusega piiranguvöönd. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (välja arvatud Looduskaitseseaduses toodud erandid, mida on detailplaneeringus nimetatud).

Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• avaliku kasutusega tänava kaitsevöönd (Pikk tn ja Kalamaja tn) – 5 m tänava katte servast.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu32.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

30 Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006 31 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad 32 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -

Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 26

___________________________________________________________________________________

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• juurdepääsuks kasutatav tänav on väikese liikluskoormusega ning tänavate ristumisala tõttu on planeeringuala asukohas sõidukite liikumiskiirus pigem madal ning ei põhjusta eeldatavalt olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 27

___________________________________________________________________________________

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb piirkonnas, kus on nii suhteliselt kaitstud kui nõrgalt kaitstud põhjavett. Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Servituutide seadmise vajadus puudub.

4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taolised ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonetest tulenevas tuleohutuskujas ega kalda ehituskeeluvööndis.

Nimetatud ehitiste vajaduse, mahu ja asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need lahendatakse planeeringut ellu viies. Kõik sellised ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitistega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 28

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 13.06.2025 nr 9-6.1/1609

Korduv kooskõlastuse taotlus Kärdla linna

Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 19.09.2024 korraldusega nr 208 algatati Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

(katastritunnus 20501:001:0934) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe

abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ning krundi

sihtotstarbe määramine.

Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP24-04 ”Kärdla linna Pikk

tn 5 kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.06.2025 10:44

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/1609 Korduv kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneeringule

Manused: Korduv kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu det.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edatab digitaalselt allkirjastatud kirja "Korduv kooskõlastuse taotlus

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringule" (manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

____________________________________________________________________________________

3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• tänavalt mahasõit, krundi juurdepääsutee, parkimiskohad;

• tehnovõrgud ja -rajatised;

• hooned.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

__________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 3.1. / 1

_____________________________________________________________________

3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• tänavale mahasõidu ja juurdepääsutee ning parkimiskohtade rajamine, krundisisesed liikumisteed;

• tehnovõrkude rajamine (elektriühendus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine), olemasoleva side õhuliini ringitõstmine või asendamine maakaabliga;

• püstitatakse hooned.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 3.1. / 2

____________________________________________________________________________________

3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringualal on põhjavesi suhteliselt või nõrgalt kaitstud (erinevate kaitsetasemete piir kulgeb läbi kplaneeringuala). Igakordne kinnistu omanik ja kasutaja peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 3.2. / 1

R8.00

R8.00 EP

KRUNT 1

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP24-04 Väljatrükk: 09.06.2025

JN100_Pikktn5_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef

Tänav, tee, rada Kõlviku piir Elektri madalpinge liin Kanalisatsioonitrass Veetrass

Haljastatud ala Avaliku kasutusega liikluspind

Hoone

Truup

Side õhuliin Sidekaabel (fiiber)

Rajatis

Kalda veekaitsevöönd Kalda ehituskeeluvöönd Kalda piiranguvöönd

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(m²)

Hoonete suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osa suurim

lubatud korruselisus

EP100% 1003 2 tk 200 8 2

Krundi lähiaadress

K ru

nd i n

r

Pikk tn 51

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on

soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud tehnovõrkudele ei ole joonisel kaitsevööndeid näidatud, sest planeeritud

tehnovõrgu asukoht on soovituslik - täpne asukoht koos kaitsevööndi täpse asukohaga selgub planeeringu elluviimise jooksul

PLANEERINGULAHENDUS

Planeeringuala* Krundi piir Krundi number

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Elamumaa

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

Põhihoone

Abihoone

KITSENDUSED

Tänava kaitsevöönd Tehnovõrgu kaitsevöönd

Hoonestusala

EP

KRUNT 1

Veetrass Kanalisatsoonitrass Elektrivõrgu ühenduse maakaabel

Kohustuslik ehitusjoon

Krundi juurdepääs

Elektrivõrgu jaotuskilp, liitumiskilp

Krundi sissesõidutee, parkimiskoht

Krundi kasutamise piirangud, ehitus- ja arhitektuurinõuded

Planeeritud parkimiskohtade

arv

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud kitsendused

min. 2 TP3

Krundi lähiaadress

K ru

nd i n

r

Pikk tn 51 · kalda ehituskeeluvöönd · kalda piiranguvöönd · side õhuliini kaitsevöönd · side õhuliini isiklik

kasutusõigus · elektri maakaabli

kaitsevöönd · tänava kaitsevöönd · tuleohutuskuja

Arhitektuurinõuded

· kinnistu paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal

· põhihoone peab ulatuma kohustusliku ehitusjooneni

· vältida tüüpprojekte · välisviimistlusmaterjal puit · hoonetel kahepoolne

viilkatus

Tuleohutuskuja

Tuletõrje veevõtu hüdrant (mõjupiirkond 200 m)

Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024

otsuse nr 208

Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringule

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+

1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneering

1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.

1.5 Keskkonnaameti 30.07.2024 kiri nr 6-5/24/15792-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Pikk tn 5 kinnistut (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:0934

Planeeritava katastriüksuse suurus 1003 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%

Planeeritava krundi sihtotstarve elamumaa

Kinnisturaamatu registriosa nr 20475350

Hoonestus puudub

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel sideehitise kaitsevöönd, kalda

ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja

ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja

detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringualale ulatub Liivajõe ehituskeeluvöönd ja

väljakujunenud ehitusjoon. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks

1500 m2.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-

ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu

(kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab

arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega. Uute elukondlike

hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool

tiheasustusega ala on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2 (Kärdlas on erandina

detailplaneeringu koostamisel lubatud kavandada krunte vähima suurusega 1200 m2).

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla

linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20.

sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi

hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane

loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt

väärtustatud alad.

3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 5 kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine

(elamule ja abihoonele) väiksemale kinnistule, kui üldplaneeringus lubatud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust

üksikelamud, paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Kruntide suurus jääb

vahemikku 646 m2 kuni 2830 m2. Planeeringuga kavandatud elamukrunt sobitub piikonna juba

väljakujunenud keskkonda ning aitab kaasa võsastunud ja kasutamata krundi korrastamiseks ja

planeerimiseks ja linnaruumi sobitamiseks. Nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringuga on

Pikk tn 5 juhtotstarbeks määratud elamumaa. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud

keskkonda ning arvestada tuleb väljakujunenud ehitusjoonega, privaatsuse tagamisega ja

muude kitsendustega. Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Kärdla

linna üldplaneeringu muutmine on põhjendatud.

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

detailplaneeringuala

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Pikk tn 5 kinnistust moodustub üks krunt.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Planeeringuga otsida krundile sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja

hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent.

Määrata ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel

arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• kalda ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud uute ehitiste ja rajatiste planeerimine;

• jälgida tuleb väljakujunenud ehitusjoont;

• maaüksus asub miljööväärtuslikus piirkonnas ja väärtuslikul maastikul

• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;

• hoonete välisviimistlusel tuleb kasutada puitvoodrit;

• hoonestuse korruselisus on elamul kuni 2, abihoonel 1 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus

elamul 8 m, abihoonel 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

miinimumnõuetest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs krundile planeeritakse Pikk tänavalt (20501:001:0716). Parkimine lahendada krundi

siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Sissesõit krundile tuleb

planeerida väljaspool kalda ehituskeeluvööndit.

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate

kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga

näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt

ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma

vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile.

Kaaluda võimalust hoonete liitmiseks kaugküttega.

Sadeveed immutada maaüksuse piires.

4.7 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.12 Vajalike uuringute koostamine

Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude

paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH

eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine,

ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine

juuli-august 2024

Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise

otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130

kohase halduslepingu sõlmimine

september 2024

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

oktoober - detsember

2024

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine osavalla valitsusele

ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

jaanuar - veebruar 2025

Detailplaneeringu koostamine märts-aprill 2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

mai-juuni 2025

Detailplaneeringu vastu võtmine august 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

september-oktoober 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

november 2025

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine detsember 2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

jaanuar 2026

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa)

tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja tuleb kaasata võrguvaldajad:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Telia Eesti AS

-AS Kärdla Veevärk

-Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad: Kalamaja tn 2 37101:002:0230

Pikk tn 3 37101:002:0011

Pikk tn 6 37101:002:0200

Pikk tn 8 37101:002:0920

Pikk tn 10 37101:002:0310

Kalamaja tn 3 37101:002:0023

5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu

omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.5 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal

toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

planeeringuspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024

otsuse nr 208

Lisa 2

Hiiumaa vallas Kärdla linnas Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Kärdla 23. juuli 2024

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kärdla linnas paikneva Pikk tn 5

(20501:001:0934) kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe abihoone

püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine

(elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt

olulise mõju tegevuste hulka.

Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

Hinnang:

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 5 kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal (Joonis 1). Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks

pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja

detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringualale ulatub Liivajõe ehituskeeluvöönd ja

väljakujunenud ehitusjoon. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks

1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse

määramine (elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust

üksikelamud, paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Kruntide suurus jääb

vahemikku 646 m2 kuni 2830 m2. Planeeringuga kavandatud elamukrunt sobitub piikonna juba

väljakujunenud keskkonda ning aitab kaasa võsastunud ja kasutamata krundi korrastamiseks ja

planeerimiseks ja linnaruumi sobitamiseks. Nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringuga on

Pikk tn 5 juhtotstarbeks määratud elamumaa. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud

keskkonda ning arvestada tuleb väljakujunenud ehitusjoonega ja muude kitsendustega.

Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Kärdla linna üldplaneeringu

muutmine on põhjendatud.

Joonis 1. Planeeringu asukoht Kärdla linna kehtiva üldplaneeringu kaardil

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla

linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20.

sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi

hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane

loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt

väärtustatud alad.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-

ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu

(kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab

arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeritav ala moodustab Pikk tn 5 kinnistu, mille suurus on 1003 m², maa-ameti andmetel

sihtotstarbeta maa 100%, kinnistu on eraomandis ja hoonestamata.

Kinnistul on valdavalt õuemaa kõlvik, osaliselt võsastunud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust

üksikelamud, paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Juurdepääs krundile

planeeritakse Pikk tänavalt (20501:001:0716), väljaspool kalda ehituskeeluvööndit..

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel põhjustavad planeeringualal kitsendusi: sideehitise

kaitsevöönd, kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja

keskkonnaregistri andmetest.

Planeeringaual jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 2). Lähima registrisse kantud

puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0008791 paikneb ca 95 m kaugusel. Lähimad

madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 100 ja

200 m kaugusel.

Joonis 2. Põhjavee kaitstuse kaart

Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal

radoonisisaldusega pinnas.

Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning

kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju

avaldada.

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt

intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega, ehk võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt

puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett.

Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada linnatrasside kaudu, seega detailplaneeringu

elluviimise ja kõikidele nõuetele vastava trasside väljaehitamisel ei kaasne põhjaveele

reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub

õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja

leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise

õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast

üle 100 ja 200 m kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega

arvestama.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke

(ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale,

võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist

tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist

teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju

keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see

vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Ala liidetakse

ühisveevärgiga (ja ka ühiskanalisatsiooniga). Uusehituse varustamine veega, olmereovete

kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt

võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või

põhjaveereostuse riski.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide

tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel

müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra,

vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei

ole näha.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib

tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena

reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende

vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses

läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja

pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned

on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur.

Planeeritav tegevus, milleks on uue elamukrundi moodustamine, ei mõjuta oluliselt

väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb elamumajade piirkonda, suhteliselt kitsa ja

vähese liikluskoormusega tänava äärde. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid

kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid

see häiring on lühiajaline.

Lähimad elamud paiknevad planeeringuala naabruses. Ehitusperioodil kõrval kinnistul

paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne.

Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on

oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevenditest

eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info

puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja

ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike

ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt

asub 400 m kaugusel läänes – III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur.

Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu

elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku

ala Tareste loodusala (RAH0000579) on üle 370 m kaugusel loodes, ca 170 m kaugusel on

kaitsealune Kärdla rannapark ja 360 m kaugusel Kärdla linnapark. Seega kavandataval alal ei

asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete

rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.

Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 100 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei

ole eeldatavalt oluline. Planeeringu kohaselt üks elamu abihoonega. Mõju avaldub eelkõige

naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete

ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal

ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu

menetlemise faasis ette ei ole näha.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §

33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks

Keskkonnaametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

6. Kokkuvõte

Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu

on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud

nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.

Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:

1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;

2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral

käitumise lahendused;

3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;

6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.

Eelhinnangu koostas:

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalituse planeeringuspetsialist

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kärdla linna üldplaneeringut muutva Pikk tn

5 kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1.1 Pikk tn 5 kinnistu asub Kärdla linna üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna

üldplaneeringule asub eelnimetatud kinnistu pere- ja ridaelamu maal, väärtuslikul maastikul ning

miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal ja osaliselt kalda ehituskeeluvööndis,

kus lubatud elamukrundi suurus on minimaalselt 1500 m2.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Pikk tn 5 kinnistut

katastritunnusega 20501:001:0934, maa-ameti andmetel sihtotstarbeta maa 100%, eraomandis,

pindalaga 1003 m². Kinnistu on hoonestamata, osaliselt võsastunud.

1.3 Juurdepääs krundile planeeritakse Pikk tänavalt (20501:001:0716).

1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku

alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn).

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist

väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi

esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla

vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna-

ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.

3. Kärdla linna üldplaneering

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu

maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu

kohustusega alal. Planeeringualale ulatub Liivajõe ehituskeeluvöönd ja väljakujunenud

ehitusjoon. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala

juhtotstarve (EV), kus on lubatud äksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu

(kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja

ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava

maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama

olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused

Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt

kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,

ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava

tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa

keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on

tihedalt asustatud alaga, kus korterelamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse

üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse

olemasolevasse keskkonda.

Keskkonnaamet on oma 30.07.2024 kirjas nr 6-5/24/15792-2 seisukohal, et menetletava Pikk tn 5

kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei

ole eeldatavasti vajalik.

5. Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 5 kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule

ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus lubatud.

Planeeritav ala asub kitsa tänava ääres, eramajade piirkonnas, Liivajõe vahetus läheduses.

Piirnevatel ja lähialal paiknevatel kinnistutel on Kärdlale omased madalad puidust üksikelamud,

paariselamud kui ka kahekordsed puidust kortermajad. Piirkonnas on ajalooliselt väiksemaid

krunte. Kruntide suurus jääb vahemikku 646 m2 kuni 2830 m2. Planeeringuga kavandatud

elamukrunt sobitub piikonna juba väljakujunenud keskkonda ning aitab kaasa võsastunud ja

kasutamata krundi korrastamiseks ja planeerimiseks ja linnaruumi sobitamiseks. Nii kehtiva kui

ka koostatava üldplaneeringuga on Pikk tn 5 juhtotstarbeks määratud elamumaa. Hooned tuleb

hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda ning arvestada tuleb väljakujunenud ehitusjoonega,

privaatsuse tagamisega ja muude kitsendustega. Planeeringulahendus on kooskõlas

maakonnaplaneeringuga ja Kärdla linna üldplaneeringu muumine on põhjendatud.

6. Detailplaneeringu menetlus

6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 18.07.2024 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.

6.3 Keskkonnaamet 30.07.2024 kirjas nr 6-5/24/15792-2 esitas seisukohta Kärdla linna Pikk tn

5 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 28.08.2024 kirjas nr 14-373575-1 avaldas arvamust

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.

7. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu

koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

Hr. Erik Taklai 03.07.2024 nr 2338 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Pikk tn 5 kinnistule (katastrinumber 20501:001:0934) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas.

I Veetorustik 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, millel on maakraan Dn25. 2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks

min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.

3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

II Kanalisatsioonitorustikud 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik, PVC torustik läbimõõduga 160mm. 2. Projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm.

III Kaped, kaevud ja kaevuluugid 1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid 2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus

peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.

IV Kooskõlastamine 1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla

Veevärk AS-ile.

V Ühendamine 1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu

sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks: - anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised; - esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.

Lisad: skeem 1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Kattel AS Kärdla Veevärk juhataja

Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008 92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank Reg. nr 10064136 e-mail:[email protected] EE962200001120130312 KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 24.07.2024 nr 9-6.1/1409

Meie 30.07.2024 nr 6-5/24/15792-2

Seisukoht Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Kärdla linna Pikk

tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“, mis sisaldab muuhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnangut.

Detailplaneeringu eesmärk on Pikk tn 5 kinnistule2 ehitusõiguse määramine, üksikelamu ja ühe

abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja-

rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele ja kruntidele sihtotstarbe määramine. Kärdla linna üldplaneeringu

kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev,

sest planeeritakse ehitusõiguse määramist (elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui

üldplaneeringus lubatud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu

tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud

kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.

Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et menetletava

Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete

täitmisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817

[email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis.24.07.2024 nr 6-5/24/15792 all 2 Katastritunnus 20501:001:0934, pindala 1003 m² 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

TEHNILISED TINGIMUSED 483929

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla linn, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Arno Kuusk

Telefon

5267075

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Pikk tn 5 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

20501:001:0934

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam

KÄRDLA 35/10

Toitefiider

SÕPRUSE:KRD

Jaotusalajaam

Talli:(Hiiu)

Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 483929

KLIENDI TEGEVUSED 1. Pikk tn 5 kinnistu liitumine elektrivõrguga lahendatakse olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil. Sisselõikega olemasolevasse maakaablisse näha ette Pikk tn 6 ja Pikk tn 8 kinnistute piirile jaotuskilp. Jaotuskilbist näha ette uuele objektile välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Lauri Aksalu, tel. 5878 9380, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Lauri Aksalu

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37258789380 | [email protected]

Koostatud: 16.10.2024

Kehtib kuni: 16.10.2026

2/2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Huvitatud isikud

ja ametid 28.03.2025 nr 9-6.1/1015

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine

Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Kärdla linnas paikneva Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 20501:001:0934) eskiisi avaliku väljapaneku 18. aprill – 17. mai 2025 töö ajal

Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=369631.

Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualale ehitusõiguse määramise elamu

ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on linna

territooriumil elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500

m², kuid planeeringualasse jääva kinnistu pindala on 1003,0 m². Pikk tn 5 kinnistu

detailplaneering sisaldab ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringu seletuskirja p 3.2. määratud

elamukrundi minimaalse suuruse 1500 m² osas erandi tegemiseks ning ehitusõiguse

võimaldamiseks 1003,0 m² suurusega Pikk tn 5 krundile.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 28. mai 2025 kell 15.00 Hiiumaa Vallavalitsuses

(Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald).

Täiendav info: Maiken Lukas, 5191 7709, [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja

vallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

ROTOKOLL

Kärdla 28.05.2025

Algus kell 15.00, lõpp kell 15.07

Osa võtsid: Maiken Lukas

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Maa- ja Ruumiameti ettepanekud ning märkused eskiislahendusele.

Maa- ja Ruumiamet juhtis tähelepanu kirjavigadele detailplaneeringu seletuskirjas ning tõi

välja, et hoonestuala ja planeeringuala tingmärgid on sarnased ning tingmärgid joonisel ei ole

päris samad, mis legendis.

Planeeringu koostajaga on arutatud Maa- ja Ruumiameti märkuseid, täiendused ja parandused

viiakse detailplaneeringusse sisse.

Täiendavaid ettepanekuid detailplaneeringu eskiisile ei esitatud.

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP24-04 Väljatrükk:

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

21.05.2025 ML106_Pikktn5_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail:

Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef

Tänav, tee, rada Kõlviku piir Elektri madalpinge liin Kanalisatsioonitrass Veetrass

Haljastatud ala Liikluspind

Hoone

Truup

Side õhuliin Sidekaabel (fiiber)

Rajatis

Kalda veekaitsevöönd Kalda ehituskeeluvöönd Kalda piiranguvöönd

KITSENDUSED

____________________________________________________________________________________

5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________ Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 5.1. / 1

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 5.1. / 2

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 Lisa 5.1. / 3

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 MTT: EEP001326

www.aaarhitektid.ee [email protected]

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn, Pikk tn 5 kinnistu

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Erik Taklai

Planeeringu koostamise aeg: Märts 2025

Väljatrükk: 13.06.2025

Töö number: DP24-04

Tallinn, Kärdla / 2025

Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot ID4504835_2021-05-04

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed ning vajadus...............................................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed.............................................................4 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4

2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7 2.1. Planeeringuala........................................................................................................7

2.1.1 Asukoht.............................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus......................................................................................................9 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus....................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse...................................................................9 2.1.5 Kitsendused......................................................................................................9

2.2. Planeeringuala mõjuala........................................................................................10 3. Ruumilise arengu eesmärgid.......................................................................................11

3.1. Maakonnaplaneering............................................................................................11 3.2. Üldplaneering.......................................................................................................12 3.3. Detailplaneeringud................................................................................................14 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.........................14

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................16 4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................16 4.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine...................................................................17 4.3. Krundi hoonestusala määramine.........................................................................17 4.4. Krundi ehitusõiguse määramine...........................................................................17

4.4.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed....................................................................18 4.4.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....18 4.4.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.....................................................18 4.4.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................19

4.5. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine....................................................................................................19

4.5.1 Elektrivarustus................................................................................................19 4.5.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus......................................................................20 4.5.3 Sidevarustus..................................................................................................20 4.5.4 Soojavarustus................................................................................................20

4.6. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..............................................................20 4.6.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine ning tuletõrje veevarustus.............................................................................................................21 4.6.2 Energiakasutus..............................................................................................22 4.6.3 Loodusvarade kasutus...................................................................................22 4.6.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine........................................23

4.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine............................23 4.7.1 Materjalivalik..................................................................................................23 4.7.2 Hooned...........................................................................................................24 4.7.3 Piirded, väikevormid.......................................................................................24

4.8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.............................................................25

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 2

___________________________________________________________________________________

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...........................................25 4.10. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine......26 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.....................................26 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................27 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..................................................28 4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav..........................................................................28

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 29 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................. 30

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. AS Kärdla Veevärk 03.07.2024 tehnilised tingimused nr 2338 ................................. 31 Lisa 1.2. Keskkonnaameti 30.07.2024 seisukoht nr 6-5/24/15792-2 ...................................... 33 Lisa 1.3. Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 208 ....................................................... 34 Lisa 1.4. Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsuse nr 208 lisa 1 ........................................... 36 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsuse nr 208 lisa 2 ........................................... 42 Lisa 1.6. Elektrilevi OÜ 16.10.2024 tehnilised tingimused nr 483929 ..................................... 49 Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavalitsuse 28.03.2025 kiri nr 9-6.1/1015 ............................................... 51 Lisa 1.8. Eskiisi avaliku arutelu protokoll ................................................................................ 52

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia maa-ala plaan tehnovõrkudega 23.10.2024, töö nr AP24_173 ........ 53

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 54 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ........................................................................................................................... 56

4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 57

5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 62

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 3

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed ning vajadus

1.1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed Planeeringuala1: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Pikk tn 5

kinnistu (katastritunnus 20501:001:0934, kinnistu nr 20475350)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 2082 „Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ning krundi sihtotstarbe määramine

Detailplaneeringust huvitatud isik: Erik Taklai

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: Märts 2025

Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia maa-ala plaan tehnovõrkudega 23.10.2024, töö nr AP24_173

1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ruumilise terviklahenduse loomiseks ning ehitiste planeerimiseks parimal võimalikul viisil. Detailplaneering on olemuselt dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.

1 Planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta terviklik ruumilahendus ning seaduses sätestatud juhtudel maakasutus ja ehitustingimused on koostatud

2 Hiiumaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 208: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=336991

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 4

___________________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:

• Pikk tn 5 kinnistu paikneb Kärdla linna tiheasustusalal, kus kehtib Planeerimisseaduse3 § 125 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustus kui soovitakse määratud maa-alale püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet;

• detailplaneeringust huvitatud isik esitas 19.07.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Pikk tn 5 kinnistul;

• Keskkonnaamet väljastas Hiiumaa Vallavalitsusele 30.07.2024 kirjaga nr 6-5/24/15792-3 seisukoha, mille kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik;

• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 19.09.2024 otsusega nr 208 detailplaneeringu koostamise Pikk tn 5 kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks määrati ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ja krundile sihtotstarbe määramine. Sama otsusega kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine;

• Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati üldplaneeringut muutvana - kehtiva Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m², kuid planeeritava krundi pindala on 1003,0 m².

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute ning asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4;

• Kärdla linna üldplaneering5;

• Tuleohutuse seadus6;

• Ehitusseadustik7;

• Jäätmeseadus8;

• Looduskaitseseadus9;

3 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024014 4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 5 Kärdla linna üldplaneeringu seletuskiri:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

6 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 7 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 8 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 9 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024010

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 5

___________________________________________________________________________________

• Veeseadus10.

10 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Kärdla linna põhjaosas paiknev Pikk tn 5 kinnistu.

Tabel 1: Planeeritava Pikk tn 5 kinnistu andmed Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Tunnus 20501:001:0934

Lähiaadress Pikk tn 5

Asustusüksus Kärdla linn

Omavalitsus Hiiumaa vald

Maakond Hiiu maakond

Moodustamise aeg 26.05.2020

Sihtotstarve Sihtotstarbeta maa 100%

Pindala 1003,0 m³

Õuemaa 1003,0 m³

Kinnistu nr 20475350

Omandivorm Eraomand

Katastripidaja märkmed Pindala on ebatäpne

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Hiiumaa valla Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu, mis paikneb Kärdla linna põhjaosas.

Kärdla linn on Hiiu maakonna ainus linn, mille pindala 4,5 km² ning elanikke ca 3100. Linna väikesel territooriumil on kuni pooletunnise jalutuskäigu kaugusel pea kõik vajalikud teenused: erinevad riigiasutused, haigla ja kiirabiteenistus, riiklik päästekomando ning politseijaoskond, bussijaam, lasteaed, põhikool ja gümnaasium, pangakontor, apteegid ning erinevad tootmis- ja teenindusettevõtted.

Ühe kilomeetri pikkune Pikk tänav on kohaliku tähtsusega madala liikluskoormusega vaikne läbi aedlinna kulgev liikluspind, mida peamiselt kasutavad tänavaäärsete ning lähipiirkonna tänavate elamukruntide elanikud.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 7

___________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 8

Joonis 2: Planeeringuala paiknemine Kärdla linna territooriumil, M 1:15000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Joonis 3: Planeeringuala situatsiooniskeem Pika tänava ääres, M 1:1000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Pikk tänav T3 20501:001:0716 5164,0 m² Transpordimaa 100%

Kalamaja tänav T2 20501:001:0711 682,0 m² Transpordimaa 100%

Pikk tn 3 37101:002:0011 2393,0 m² Elamumaa 100%

Kalamaja tn 2 37101:002:0230 1496,0 m² Elamumaa 100%

2.1.2 Maakasutus Pikk tn 5 kinnistu katastrijärgne sihtotstarve on sihtotstarbeta maa 100%, kõlvikuliselt on kogu kinnistul õuemaa kõlvik.

Planeeringuala maapinna absoluutkõrgus on ca 2 meetrit merepinnast.

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Pika ja Kalamaja tänava äärde on paigaldatud sidekaablid. Krundi edelanurgani on toodud fiiberoptilise sidekaabli ots.

Kinnistu edelapiirile on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu liitumispunktid. Kinnistu läänenurga piirile, Pika ja Kalamaja tänavate ristumiskohta on püstitatud tuletõrje veevõtuhüdrant.

Planeeringuala lõunaosas on endise väikeehitise (ca 13 m²) vundamendi jäänused.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on haljastatud, territooriumil kasvavad erinevad lehtpuud ja võsa.

Kinnistu jääb osaliselt planeeringualast edelas kulgeva Liivajõe (nimetatud ka Liivaoja) kalda ehituskeelu- ning piiranguvööndisse.

Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringuga määratud I klassi Kärdla linn väärtuslikul maastikul ning üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul hoonestusalal.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt

Kitsenduse nimi ID Kitsendust põhjustava objekti andmete allikas

Kattuv pindala

Liivajõgi Kalda piiranguvöönd

VEE1163900_ Eesti põhikaart 838,12 m²

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 9

___________________________________________________________________________________

Liivajõgi Kalda ehituskeeluvöönd

VEE1163900_ Eesti põhikaart 130,04 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjualana, millel planeeringualaga funktsionaalsed seosed, samased looduslikud ja ehituslikud olud ning kuhu kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada, käsitleb detailplaneering Kalamaja ja Pika tänavate ristumisalast 100 meetri raadiusesse jäävaid tänavalõike ning hoonestatud krunte.

Mõjualasse ulatuvad erinevad tänavalõigud (Pikk tn, Kalamaja tn, Kopli tn, Väike-Kopli tn), kümmekond ristumisala ümbruse elamukrunti, Vabaduse tänava äärde väljuvad ärifunktsiooniga hoonestatud krundid (Vabaduse tn 6, 8 ja 10) ning üldkasutatava maa haljasala (Kalamaja haljasala H2). Kõik piirkonna liikluspinnad on kõvakattega kahesuunalised tänavad, kinnistutel on otse ligipääs avaliku kasutusega tänavale.

Planeeringuala mõjuala kõige levinumaks maakasutuseks on hoonestatud elamumaa. Mõjuala kinnistute suurused varieeruvad mitmekordses ulatuses – väiksemad krundid jäävad < 700 m² ning suuremad > 2500 m². Igal krundil on üks 1- kuni 2-korruseline põhihoone ning erineval arvul abihooneid. Valdavalt paikneb krundi põhihoone tänava ääres, kuid hoonete kaugus tänavast varieerub alates ühest kuni kuue..seitsme meetrini.

Mõjuala hoonestuse vanus on väga erinev - piirkonna vanemad hooned on 1870ndatest, järgmise ehituslainega on dateeringud 1920-40-ndatest ning uusimad hooned pärinevad 1960- 70-ndatest.

Piirkonna krundid on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, elektri- ning sidevõrguga. Kalamaja ja Pika tänava ristumiskohale on püstitatud tuletõrje veevõtuhüdrant.

Detailplaneeringu mõjuala paikneb Kärdla linna üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus tuleb hoolikalt jälgida arhitektuuri ja linnaehituslikke tavasid. Pika tänava alguses paiknes Kärdla linna arengus olulist rolli mänginud Kärdla kalevivabrik ning 19. sajandi teises pooles sai tänavast üks Kärdla peamisi äri- ja vaimse elu tuiksooni. Pika tänava äärsed krundid sümboliseerivad Kärdlale iseloomulikke maju ning aedasid. Mitmed Pika tänava äärsed hooned on olnud endised kalevivabriku tööliste elamud, millele on aastakümnete jooksul tehtud ümber- ja juurdeehitusi.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 10

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:

• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+11“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;

• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;

• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;

• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+12 kohaselt asub Kärdla linnalise asustusega alal, mis on määratud toimepiirkonna ja maakondlikuks keskuseks. Kärdla vanemad (aed)linnaosad ning haljasalad on määratud13 I klassi väärtuslikuks maastikuks, Kärdla rannaniidud ja metsad on määratud II klassi väärtuslikuks maastikuks.

Väärtuslike maastike registris toodud hinnangute kohaselt on Kärdlas hästi säilinud tänavatevõrk ning erinevaid hooneid ja objekte, vanemad aedlinnaosad koos parkidega on kaunid ja hästi hooldatud ning väikelinnal on head eeldused puhkemajanduse arendamiseks. Meteoriidi tekitatud surveline arteesia põhjavesi on haruldane loodusnähtus.

Registri kasutustingimuste kohaselt on surveline põhjavesi väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama.

11 Üleriigiline planeering Eesti 2030+: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/riigi-strateegilised- planeeringud/yrp/

12 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/

13 Hiiu maakonnaplaneeringu lisa 3 „Hiiumaa väärtuslike maastike register”: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Lisa-3.-MP-Vaartuslike-maastiku-register.pdf

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 11

___________________________________________________________________________________

Hooldussoovituste järgimiseks soovitatakse vanadele väärtuslikele puithoonetele koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised ning tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kärdla linna üldplaneering14, mille kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal, planeeritavale kinnistule on määratud pere- ja ridaelamu juhtfunktsioon ning maa-alale ulatuvad Liivajõe kalda ehituskeelu- ning piiranguvööndid.

Üldplaneeringu seletuskirjas15 määratud nõuded, mida on planeeringuala asukohast, suurusest ja maakasutusest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• elamumaa juhtfunksioon on määratud olemasoleva või kavandatava elamu, selle abihoone (näiteks saun, garaaž, kuur, kelder vms) ja seda teenindava maa ning taristu alusele alale. Väikeelamumaa on määratud juhtudel kui maa-alal paikneb või sinna on kavandatud ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu ja seda teenindavad abihooned. Hoone täpne tüüp määratakse detailplaneeringuga;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud

14 Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonis: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/05- Kardla_YP_P6hikaart.pdf/d1ea57b1-961a-42ab-b7c8-5051b4b08aa0

15 Kärdla linna üldplaneeringu seletuskiri: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 12

Joonis 4: Planeeringuala ja selle mõjuala Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisel Allikas: Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonis

___________________________________________________________________________________

arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus;

• piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;

• kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m;

• krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda naaberkinnisasjade omanike nõusolekul;

• miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna;

• miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid;

• vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;

• vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;

• säilitada väljakujunenud tänavajoon;

• fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele;

• hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;

• arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse miljöösse;

• miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb vältida tüüpmaju, eriprojektide alusel on võimalik püstitada ka modernseid hooneid. Nende rajamise eelduseks on analüüs, mis kinnitab, et planeeritav erilahendus arvestab piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Hoone üldpindala ei tohiks erineda oluliselt lähipiirkonna tüüpilisest hoonete suurusest.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt paikneb planeeringuala tiheasustusega ja miljööväärtuslikul alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on väikeelamu maa-ala (EK).

Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut Hiiumaa valla üldplaneeringut vastu võetud.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 13

___________________________________________________________________________________

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

17974 Pikk tn 12 kinnistu detailplaneering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

50837 Vabaduse tn 6 ja Vabaduse tn 8 maaüksuse detail- planeering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus on miljööväärtuslikest tingimustest kinni pidades võimalik luua kaasaegne elukeskkond.

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringuala külgneb kahest küljest avaliku kasutusega linnatänavatega ning piirkonna kruntide teenindamiseks on rajatud tsentraalsed vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidevõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 14

Joonis 5: Planeeringuala mõjualas koostatud detailplaneeringute paiknemise skeem

___________________________________________________________________________________

• planeeringuala kinnistu on hoonestamiseks sobilik, sest pea kogu krundi ulatuses on maapinna absoluutkõrgus enam kui +2,0 m merepinnast ning kinnistu asub väljaspool prognoositava üleujutusala riskipiirkonda, kus võib olla oht maksimaalse veetaseme tõusuks 10, 50 või 100 aasta jooksul;

• kuni pooletunnise jalutuskäigu jooksul on võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala paiknemine võimaldab kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi;

• detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ellu viies on võimalik arvesse võtta nii üldplaneeringus kui maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikele maastikele kui miljööväärtuslikule alale esitatud soovitusi ja tingimusi, mis seotud uute hoonete püstitamise ja ehitiste rajamisega.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise käigus kogutud materjale, võib järeldada, et planeeritud tegevused seni hoonestamata maa-ala kasutuselevõtul elamualana järgivad üldiseid piirkonna ja omavalitsuse arengusuundi.

Planeeringu koostamisse kaasatud osalised teadvustavad, et võimaliku ehitustegevuse eelduseks on üldplaneeringu muutmine, mis oma olemuselt on erandi tegemine.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 15

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualale ehitusõiguse määramise elamu ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on linna territooriumil elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m², kuid planeeringualasse jääva kinnistu pindala on 1003,0 m². Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering sisaldab ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringu seletuskirja p 3.2. määratud elamukrundi minimaalse suuruse 1500 m² osas erandi tegemiseks ning ehitusõiguse võimaldamiseks 1003,0 m² suurusega Pikk tn 5 krundile alljärgnevatele asjaoludele tuginedes:

• planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis;

• planeeritava krundiga külgnevatel aladel ei paikne kasutuseta reservmaad, mida oleks kasvõi teoreetiliselt võimalik krundi pindala suurendamiseks olemasoleva maaüksusega liita. Krundile ehitusõiguse määramine ja hoonestuse planeerimine ei too teadaolevalt kaasa täiendavaid kitsendusi ega piiranguid külgnevatele kinnistutele ega kolmandatele isikutele;

• planeeringulahendus asub välja kujunenud asustusega piirkonnas, kus on olemas tehniline taristu, avaliku kasutusega teedevõrk, mis toetavad asustuse tihendamist. Kestliku ning säästva arengu üheks eelduseks on võimalikult suures mahus olemasoleva kasutuselevõtt ning uue ehitamine vaid minimaalses vajalikus mahus;

• detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine. Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve, mida on võimalik ellu viia läbi ehitusõiguse määramise ning uute hoonete püstitamise. Antud juhul on võimalik üldplaneeringut ellu viia ka nõutust väiksema pindalaga krundi puhul - üldplaneeringu ja miljööväärtusliku hoonestusala tingimuste, ruumilise arengu eesmärkide ja laiema visiooniga kooskõlas olevat hoonestus saab krundile püstitada ja määratud otstarbel kasutusse võtta ka nõutust väiksema pindalaga krundi puhul. Kui muudel asjaoludel oleks samas asukohas suurema pindalaga krunt, siis eelduslikult kehtiksid sellele üldised detailplaneeringu määratlused valdavas osas samaselt, erinev (st suurem) oleks vaid krundile lubatud abihoonete arv ja kogu krundi ehitisealune pind;

• planeeringuala lähipiirkonnas on palju elamumaa kasutusotstarbega hoonestatud krunte, mille pindala on väiksem kui üldplaneeringus nõutud (nt Pikk tn 2d, Pikk tn 4, Pikk tn 8, Pikk tn 12, Pikk tn 13, Pikk tn 14, Pikk tn 16, Kalamaja tn 1, Kalamaja tn 2, Kalamaja tn 4, Vabaduse tn 22);

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 16

___________________________________________________________________________________

• planeeringulahenduse kavandamisel on lähtutud hea ruumi loomise terviklahenduse põhimõtetest, mille kohaselt tuleb säästva ja tervikliku elukeskkonna loomisel ühendada kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond. Hea ruumilahenduse eelduseks on parimate teadaolevate teadmiste ja oskuste kasutamine, püüe enamaks kui vaid minimaalselt nõutuks, kauakestvate ja kohanduvate lahenduste otsimine.

4.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala kruntideks ei jaotata ning Pikk tn 5 krundi piirid, pindala ja piirimärkide asukohad jäävad samaks ka peale detailplaneeringu kehtestamist.

4.3. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala krundile määratakse üks hoonestusala, kuhu sisse püstitatakse planeeritud hooned. Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 4 meetri kaugusel. Suurem vahemaa krundi piiri ja hoonestusala vahele on määratud krundi kagu- (hoonestusala on määratud naaberkinnistu olemasolevate hoonete välisseinast minimaalse tuleohutuskuja ehk 8 m kaugusele) ning edelasosas (hoonestusala on määratud väljapoole Liivajõe kalda ehituskeeluvööndit);

• lähtuvalt planeeringuala paiknemisest miljööväärtuslikus hoonestusalas ning lähtudes piirkonnas levinud hoonestusmustrist, on hoonestusala Pika tänava poolsele küljele määratud kohustuslik ehitusjoon, milleni peab ulatuma krundi põhihoone või selle osa;

Hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoonete summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete kuju, suurust ja asukohta lähtuvalt geoloogilistest, looduslikest ja muudest asjaoludest.

Iga planeeritud hoone peab paiknema planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas ega kalda ehituskeeluvööndis.

Planeeritud hoonestust teenindavad krundisisesed teed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees. Liivajõe kalda ehituskeeluvööndi ulatuses tohib rajada vaid neid tehnovõrke ja -rajatisi, mis on detailplaneeringus ette nähtud.

4.4. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeringuga määratakse krundile ehitusõigus ühe üksikelamu ning ühe seda teenindava abihoone püstitamiseks.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 17

___________________________________________________________________________________

4.4.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed16

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtotstarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1 Üksikelamu maa 100% EP Ühele leibkonnale sobivas suuruses

kavandatud elamu maa

Üksikelamu maa sihtotstarbe määramine lähtub nii külgnevatel kruntidel kui planeeringuala mõjuala peamisest maakasutusest ning üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest.

4.4.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 2 -

Krundile määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub hoonestusala asukohast, krundi suurusest, kehtivatest kitsendustest, hoonestusala suurusest ja kujust, miljööväärtusliku hoonestusala hoonestusmustrist, -tihedusest ja -mahust.

Samuti lähtub hoonete suurim arv proportsionaalsusest – kui minimaalselt 1500 m² suurusele krundile on lubatud püstitada kuni 3 hoonet, siis on põhjendatud, et kolmandiku pindala ulatuses väiksemale krundile tohib ka püstitada kolmandiku ulatuses vähem hooneid.

4.4.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind17

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 200 m² - 19,9 %

16 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

17 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 18

___________________________________________________________________________________

Krundile planeeritud hoonete ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka piisavalt ruumi juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude ja -rajatiste ning madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks.

Hoonete ehitisealune pind on võrreldav ja proportsionaalne planeeringuala mõjualasse jäävate kruntide ehitusmahtudega.

4.4.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete suurim lubatud kõrgus

Krundi nr

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus

1 8,0 m (sh abihoone maksimaalne kõrgus 6,0 m)

2 + 10,0 m

Planeeritud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad üldplaneeringu ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

Hoonetele määratud maksimaalne kõrgus lähtub eelkõige planeeringuala mõjuala hoonestuspõhimõtetest, mille kohaselt on krundi põhihoone kõrgem ja mahult suurem ning abihoone madalam ja väiksem.

4.5. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel.

Avaliku kasutusega tänavale juurdepääsuks rajatakse Pikalt tänavalt mahasõit ning juurdepääs krundi hoonestusalale. Mahasõidu asukoht peab jääma väljaspoole Liivajõe ehituskeeluvööndit. Kalamaja tänava poolt võib rajada täiendava mahasõidu ja juurdepääsu krundile, kuid see peaks jääma pigem krundi ja hoonete tehniliseks teenindamiseks kui peamiseks juurdepääsuks.

4.5.1 Elektrivarustus Krundi hoonete elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 16.10.2024 tehnilised tingimused nr 483929, mille kohaselt tuleb Pikk tn 6 ja Pikk tn 8 kinnistute piirile näha ette

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 19

___________________________________________________________________________________

jaotuskilp, elektriühendus rajada olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil ning krundi piirile teealasse planeerida 0,4 kV liitumiskilp.

Elektritoide liitumiskilbist kuni planeeritud hooneteni rajatakse maakaabliga.

4.5.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus Krundi hoonete vee- ja kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 03.07.2024 tehnilised tingimused nr 2338, mille kohaselt on krundi piirile rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku liitumispunktid.

Veetorustiku liitumispunkt on varustatud maakraaniga Dn25, kust rajatakse veetorustik hoonestuseni ning ehitatakse välja nõuetekohane veemõõdusõlm.

Kanalisatsioonitorustiku liitumispunktis on isevoolne kanalisatsioonitorustik (PVC torustik läbimõõduga 160 mm), kust rajatakse planeeritud hoonestuseni isevoolne 160 mm kanalisatsioonitorustik.

Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide ning võimalikud krundisisesed asukohad paiknevad osaliselt Liivajõe kalda ehituskeeluvööndi alas, kuid Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 8 kohaselt ei laiene kalda ehituskeeluvööndisse tehnovõrgu ja -rajatiste ehitamise keeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

4.5.3 Sidevarustus Pika ja Kalamaja tänavate äärde on paigaldatud sidekaablid18.

Krundi edelanurka on toodud fiiberoptiline sidekaabel, millega saab perspektiivselt liituda.

4.5.4 Soojavarustus Planeeringualast ca 150 m kaugusel paiknevad korterelamud on varustatud tsentraalse soojusvõrguga, kuid planeeringuala ja selle lähipiirkonna kruntideni soojatrassid ei ulatu ning soojavõrgu laienemist sinna ei ole valdkondlikus arengukavas planeeritud.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet (kui krundile jääb peale hoonestuse paigutamist piisavalt ruumi küttesüsteemi paigaldamiseks), päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.6. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:

• Tuleohutuse seadus19;

• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20;

18 Planeeringu koostamise perioodil on eemaldatud planeeringuala põhjaosa läbinud kagu-loodesuunaline side õhuliin, mis on kujutatud geodeetilisel alusplaanil

19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 20

___________________________________________________________________________________

• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21;

• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.6.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine ning tuletõrje veevarustus

Tabel 9: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruselisus22

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2

Tule leviku takistamiseks naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja üldjuhul olema vähemalt 8 meetrit, väiksema kuja puhul peab tule levikut piirama ehituslike abinõudega.

Lähtuvalt asjaolust, et krundile planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille puhul võib hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

Tuletõrje veevõtt on tagatud nelja planeeringuala lähipiirkonnas paikneva veevõtuhüdrandiga23, kus igas hüdrandis on tagatud veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul:

• VID 4111, hüdrant nr 78 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 40 m;

• VID 4110, hüdrant nr 30 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 130 m;

• VID 4099, hüdrant nr 79 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 150 m;

• VID 4109, hüdrant nr 77 – kaugus planeeritud hoonetest kuni 175 m.

21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 22 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf 23 Määrus „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 21

___________________________________________________________________________________

I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonetel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks 30 m³.

4.6.2 Energiakasutus Planeeritud hoonete soojavarustus ning jahutus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus.

Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

4.6.3 Loodusvarade kasutus Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jne). Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on purustatud kruus ning sõelutud ja täiteliiv (kaevandatakse ca 11 km kaugusel Partsi karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lehtma saeveskist (kaugus ca 13 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires. Planeeringualale määratud ehitustegevuses

24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 22

Joonis 6: Planeeringuala lähipiirkonna tuletõrje veevõtuhüdrantide mõjupiirkonna skeem

___________________________________________________________________________________

kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

4.6.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse, kuid peab arvestama, et Kärdla ja selle ümbruses (Kärdla meteoriidikraatri piirkond) võib olla alasid, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. 2019. aastal Kärdla kirdeosas teostatud mõõtmise tulemusel jäi Rn-riski väärtus vahemikku 50-100 kBq/m³. 2023. aasta seisuga uuendatud kaardi25 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele26 ning standardile27.

4.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine28

Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna loodusväärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui ka piirkonnas levinud ehitus- ja arhitektuurivõtteid rakendav.

4.7.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale:

• elamu viimistlusmaterjalina kasutada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone eripärasust ja looduslähedust, õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust;

• hoone projekteerimisel pöörata tähelepanu ning kasutada esteetiliselt sobivaid kaasaegses võtmes Kärdlale omaseid kujundusvõtteid nii laudise profiili, uste tahveldamise, akende jaotuse kui muude detailide osas;

• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid – need mõjuvad võõrkehana ning ei sobitu ka kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoone puhul;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel- või valtsplekkkatus. Katusekatte värvil eelistada tumedaid toone – näiteks: must, tumehall, tumepruun, tumepunane.

25 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

26 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 27 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 28 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 23

___________________________________________________________________________________

• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid jne);

• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.

4.7.2 Hooned Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ja soovitused hoonetele:

• vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;

• abihoone on alati peahoonest väiksem, nii kõrguselt kui ehitisealuselt pinnalt;

• arvestades piirkonna madalat hoonestust, tuleb vältida II korruse rajamist täiskorrusena;

• krundi põhihoonena planeeritud elamu peab paiknema või ulatuma Pika tänava hoonestusalale määratud kohustusliku ehitusjooneni;

• krundi põhihoonena planeeritud elamu ehitisealune pind peab jääma vahemikku 100 m² .. 140 m². Elamu katuse räästa kõrgus maapinnast kuni 3,5 m;

• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku ruumiga, vaadetega tänavalt ning naaberkruntidelt;

• hoonestusele projekteerida kahepoolne viilkatus, mille kalle jääb vahemikku 30°..45°. Katusekalded peavad kõikidel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

• hoone põhiplaan peaks olema pigem lihtne ning mitte liiga paljude liigendustega. Hoone pikkuse ja laiuse omavaheline suhe peab jääma vahemikku 1,2..1,5. Üldine maht ja proportsioonid peavad jääma samaseks lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.

4.7.3 Piirded, väikevormid Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,2 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, võrkaia kasutamine krundi tänavapoolsetes osades ei ole lubatud;

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 24

___________________________________________________________________________________

• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms miljööväärtuslikku keskkonda ebatüüpiline väikeehitis tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.

4.8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringuala piirneb kahest küljest avaliku kasutusega linnatänavaga – Pikk tänav ning Kalamaja tänav. Juurdepääsu tagamiseks rajatakse Pikale tänavale planeeritava krundi loodepiirile mahasõit ning juurdepääsutee lõik. Kalamaja tänava poolt võib rajada täiendava mahasõidu ja juurdepääsu krundile, kuid see peaks jääma pigem krundi ja hoonete tehniliseks teenindamiseks kui peamiseks juurdepääsuks.

Tänavatele mahasõitude rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust projekteerides tuleb silmas pidada, et oleks tagatud igas suunas nähtavus nii Pikk-Kalamaja tänavate ristumisalal kui ka krundi mahasõitudel.

Krundi omanike ja külastajate sõiduautode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil, tänavaäärset parkimist ei planeerita. Tänavaäärset parkimist tuleks vältida nii tänavate ristumisala nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säiliks tänavaäärne haljastus. Krundi parkimiskohtade29 hulga määramisel lähtutakse põhimõttest, et minimaalselt tuleb elamukrundil tagada kaks parkimiskohta – vähemalt üks parkimiskoht elanikule ning teine külalisele.

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt on haljastatud ja seal kasvavad üksikud isetekkelised puud ja võsa. Asukohalt sobivad ja kasvutingimustele vastavad puud võib jätta kasvama, kuid peab arvestama, et puude ja hoonete vahele jääks vähemalt 3 m.

• Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Ehitusperioodi lõppedes planeeringuala haljastatakse ning heakorrastatakse. Hoonestuse lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Ehitusperioodi lõppedes ei jäeta krundile ladustatult ehitusmaterjale;

• piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele;

• piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Piirde võib püstitada ka Liivajõe kalda ehituskeeluvööndisse jäävale alale;

• uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

29 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 25

___________________________________________________________________________________

• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina);

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga30. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud olmejäätmete jäätmeveoga ning jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping.

4.10. Kuja31, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad planeeringualale ulatuvad Liivajõe 25 m ulatusega ehituskeelu- ja 50 m ulatusega piiranguvöönd. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (välja arvatud Looduskaitseseaduses toodud erandid, mida on detailplaneeringus nimetatud).

Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• avaliku kasutusega tänava kaitsevöönd (Pikk tn ja Kalamaja tn) – 5 m tänava katte servast.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu32.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

30 Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006 31 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad 32 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -

Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 26

___________________________________________________________________________________

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• juurdepääsuks kasutatav tänav on väikese liikluskoormusega ning tänavate ristumisala tõttu on planeeringuala asukohas sõidukite liikumiskiirus pigem madal ning ei põhjusta eeldatavalt olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 27

___________________________________________________________________________________

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb piirkonnas, kus on nii suhteliselt kaitstud kui nõrgalt kaitstud põhjavett. Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Servituutide seadmise vajadus puudub.

4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taolised ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonetest tulenevas tuleohutuskujas ega kalda ehituskeeluvööndis.

Nimetatud ehitiste vajaduse, mahu ja asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need lahendatakse planeeringut ellu viies. Kõik sellised ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitistega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP24-04 28

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 13.06.2025 nr 9-6.1/1609

Korduv kooskõlastuse taotlus Kärdla linna

Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 19.09.2024 korraldusega nr 208 algatati Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu

(katastritunnus 20501:001:0934) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu ja ühe

abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ning krundi

sihtotstarbe määramine.

Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP24-04 ”Kärdla linna Pikk

tn 5 kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]