Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 04.06.2025 nr 493120

Meie 16.06.2025 nr 7.1-2/25/9357-2

Kuninga kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Kajamaa küla

Kuninga kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 493120).

Kinnistu (katastritunnus 71901:001:0836) asub riigitee nr 11342 Saku-Tõdva tee (edaspidi

riigitee) km 3,411-3,544 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse abihoone nr 1 (EHR kood 121438618) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Urb

Ehitus Projekt OÜ koostatud „Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga kinnistu abihoone nr 1, 2 ja 3

ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 24K2“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 07.03.2024 kirjaga nr 7.1-

2/24/3532-2 ja nõuded riigiteega ühendamiseks 29.02.2024 kirjaga nr 7.1-1/24/3302-3.

Ristumiskoha ehitamise leping nr 7.1-1/24/4280-1 on sõlmitud 14.03.2024 vastavalt

kooskõlastatud projektile „Mahasõit. Kuninga, Kajamaa küla, Saku vald, Harjumaa. Riigitee nr

11342 Saku-Tõdva km 3,504“ (koostaja Almi OÜ, töö nr 0724). Tänaseks on ristumiskoha

rajamine lõpetatud ning meile üle antud 01.07.2024 ehitise vastuvõtu aktiga nr 7.1-1/24/4280-5.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 493120) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 24K2_EP_AA-3-03_v01_sk - Lisa 2. 24K2_EP_AS-4-02_v01_Asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.1(22)

EELPORJEKTI SELETUSKIRI

1 Üldosa Töö käsitleb Harju maakonnas, Saku vallas, Kajamaa külas, Kuninga kinnistul (71901:001:0836) kahe abihoone ja ühe kasvuhoone püstitamist.

1.2 Lähteandmed

Projekti koostamise aluseks on Saku valla üldplaneering, kehtivat normid (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktid.

Käesoleva eelprojekti aluseks on projekteerimistingimused PT-025-24 üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks aadressil Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga (katastritunnus 71901:001:0836) ja Tellija lähteülesanne.

Ehitusuuringud

Asendiplaani koostamise alusel on Kuninga kinnistu topo-geodeetiline uuring GeoEx OÜ poolt koostatud maa-ala plaan. Töö nr: G24013, 07.02.2024

Normdokumendid

Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015.a. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.a määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" Eesti standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” Ehitusteave kaart ET-1 0207-0068 „Hea ehitustava“

Kitsendused

Ehitusõigusi kinnistul kitsendavad riigitee, 11342 Saku-Tõdva tee, kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest servast); raudtee, Tallinn-Lelle, kaitsevöönd (30 m äärmise rööpme teljest); kõrgepingeliin, 35kV AS-70, kaitsevööndiga (25 + 25 m liini teljest) ning piirab tee ääres kulgev sideliin, ELA094, kaitsevööndiga (1 + 1 m liinist).

Pilt nr 1. Kitsendusete maa-ameti kaart väljavõtte.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.2(22)

1.3 Üldandmed: Hoone • Hoone nimetus: Abihoone nr 1 ja nr 2 ja Kasvuhoone nr 4 (vt. Asendiplaan) • EHR-kood: - • Ehitusaasta: uus ehitis • Kasutamise sihtotstarbed: abihooned ja kasvuhoone

1.1.1 Kinnistu andmed

1.1.2 Kinnistu aadress: Saku vallas, Kajamaa külas, Kuninga kinnistu

1.1.3 Katastritunnus: 71901:001:0836 ja krundi pindala: 24720 m2

1.1.4 Ehitusprojekti tellija

Omanik: Vladimir Gretškosi

1.1.5 Projekteerija

Urb Ehitus Projekt OÜ Reg. (11306334), Andrei Orlov, Diplomeeritud arhitekt, tase 7 tunnistuse nr 220475

[email protected]; Loite 4,Tallinn, 10136 +372 59071721

2 Asendiplaan 2.1 Lähteandmed

Asendiplaani koostamise aluseks on [1.1.1.1] ja maa-ala geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkude ja kinnistupiiridega [1.1.2.1].

2.1.1 Normdokumendid

2.1.1.1 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a. määrus nr. 106 "Tee projekteerimise normid". 2.1.1.2 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Paiknemine

Saku vallas, Kajamaa külas, Kuninga kinnistu

2.2.2 Olemasolev hoonestus: puudub.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Krundi reljeef on tasane, absoluutsed kõrgusmärgid on vahemikus 39.08 -40.17 m.

2.2.4 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed

Pääs krundile on põhja poolt, kõva kattega.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.3(22)

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoone paigutus

Abihoonet on projekteeritud kinnistu Ida piirist 12 m kaugusel lääne poolt 65 m. 2.4 Vertikaalplaneering ja sademevee käitlemine.

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahendus ja hoone paiknemiskõrgus

Krundi vertikaalplaneering on enamasti olemasolev ning suures osas ei muudeta.

1. Abihoone nr 1 suhteline 0,00 kõrgusmärk = 40,00 abs.k.m. (Hoone sokkel 0.0 m + 6.00 m= 46,0 m maapinnast) 2. Abihoone nr 2 suhteline 0,00 kõrgusmärk = 40,00 abs.k.m. (Hoone sokkel 0.0 m + 6.00 m= 46,0 m maapinnast) 3. Abihoone nr 4 suhteline 0,00 kõrgusmärk = 40,00 abs.k.m. (Hoone sokkel 0.0 m + 3.90 m= 43,9 m maapinnast

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine.

2.5.1 Juurdesõidutee, krundisisesed teed ja platsid

Sissepääs krundile toimub krundi põhja poolsest osast. Krundile on projekteeritud tee ja parkimisplats. Kõnniteed krundil on freesasfaldi puru kattega või killustik.

2.5.2 Parkimine

Krundil on ettenähtud 2 parkimiskohta. 2.6 Teed ja platsid.

2.6.1 Juurdesõidutee, krundisisesed teed ja platsid:

Krundile on projekteeritud tee ja parkimisplats (vt. Asendiplaan).

Tee projekteeritud vastavalt maanteeameti tüüp I lahendusele. Mahasõidu laius on 5,0 m. Peenrad mõlemal pool 0,5 m laiusega. Mahasõit projekteeritud maanteega 90 kraadi nurga all. Olemasolevad kraavid tee servas puuduvad, ning uute kraavide vajadus puudub. Tööde teostamise järgselt teega külgneva ala tuleb korrastada, ehk ehitamise pärast vajadusel taastada tee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.

Katendite lahendus ja vertikaalplaneering lahendatakse järgmises projekteerimisetapis. 2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Haljastus

Poole projekteeritud.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.4(22)

2.7.2 Piirded ja väravad

Poole projekteeritud.

2.7.3 Jäätmekäitlus

Prügikonteinerid on projekteeritud sissesõidu juurde.

2.8 Krundi tehnilised näitajad 1) Krundi pind 24720 m2 2) Ehitisealune pind kokku

AB1 118 m2 + AB2 78,0 m2 + AB4 120,0 m2 = Kokku 316,0 m2

3) Täisehitusprotsent (olemasolev ja projekteeritav)

1,27 %

3) Parkimiskohtade arv 2 4) Hoone tulepüsivus TP-3 Märkus: hoone tehnilised näitajad vt arhitektuurne osa.

3 Arhitektuurne lahendus

3.1.1 Normdokumendid

Peale punktis 1.1 loetletud dokumentide on käesoleva peatüki koostamisel kasutatud järgmist: 3.1.1.1 Eestis standard EVS-EN ISO 13793:2004 "Hoonete soojuslik toimivus. Vundamentide soojuslik

projekteerimine külmakergete vältimiseks." 3.1.1.2 Eestis standard EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes. 3.1.1.3 Eestis standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 3.1.1.4 Eestis standard EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1:

Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire.

3.2 Arhitektuuri lahendus Projekteeritud abihoone nr 1 on kahepoolse kaldkatusega hoone koos varikatusega, netopindalaga 66.9 m² ja ehitusaluse pinnaga 118.0 m². Kõrgus maapinnast 6,0 m. Hoone on ristkujulise põhiplaaniga, katuse kalle on 30°. Hoone on lahendatud vastavalt piirkonnale modernses võtmes. Abihoone esimesele korrusele on paigutatud garaaž. Abihoone välisviimistluses domineerib tumepruun katus ja sekundeerib pruun seinad. Akende profiili toon pruun. Välisviimistluses esitatud graafilises osas.

Projekteeritud abihoone nr 2 on kahepoolse kaldkatusega hoone koos varikatusega, netopindalaga 104.3 m² ja ehitusaluse pinnaga 78.0 m². Kõrgus maapinnast 6,0 m. Hoone on ristkujulise põhiplaaniga, katuse kalle on 30°. Hoone on lahendatud vastavalt piirkonnale modernses võtmes. Abihoone esimesele korrusele on paigutatud puhkeruum ja abiruum. Abihoone välisviimistluses domineerib tumepruun katus ja sekundeerib pruun seinad. Akende profiili toon pruun. Välisviimistluses esitatud graafilises osas.

Projekteeritud kasuhoone abihoone nr 4 on karre katusega rajatis, ehitusaluse pinnaga 120.0 m². Kõrgus maapinnast 3,9 m.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.5(22)

3.2.1 Sissekliima

Sisekliimat mõjutavate tegurite üldised normatiivsed väärtused on: l minimaalne sisetemperatuur talvel +20°C l maksimaalne sisetemperatuur suvel +26°C; l õhuniiskus peab jääma piiridesse 25-45 % talvel ja 30-70 % suvel;

3.2.2 Hoone akustikate esitatavad nõuded

Maksimaalselt lubatud liiklusmüra normtasemed eluruumides, LpA,eq,T, päeval on 40dB ja öösel on 30dB. Tehnoseadmete müra maksimaalsed normtasemed eluruumides: LpA,eq,T-30dB, LpC,eq,T-50dB, LpA,max-35dB. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele, min. õhumüra isolatsiooni indeks R’w, dB:

l ruumide vahel – 43dB Heliisolatsiooninõuded vahelagedele, maksimaalsed taandatud löögimürataseme indeksid L’n,w, dB:

l Kõik vahelaed – 53dB

3.2.3 Hoone ruumid

Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele projekteeritud kasutusiga 50a, kasutusea kategooria 4. Ruumide spetsifikatsioon on esitatud graafilises osas.

4 Ehituskonstruktsioonid

4.1.1 Alusdokumendid

Peale punktis 1.1 loetletud dokumentide on käesoleva peatüki koostamisel kasutatud järgmist: 4.1.1.1 Eesti standart EVS-EN 1990:2002 “Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused” 4.1.1.2 Eesti standart EVS-EN 1991-1-1:2002 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ 4.1.1.3 Eesti standart EVS-EN 1991-1-3:2006 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.“ 4.1.1.4 Eesti standart EVS-EN 1991-1-4:2005 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.“ 4.1.1.5 Eesti standart EVS-EN 13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile ja koormused Projekteeritud kasutusiga: 20 aastat (4. kasutusea kategooria) Tagajärgedeklass: CC2. Töökindlusklass: RC2. Järelevalvetase: DSL1.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.6(22)

4.2.1 Kasuskoormused

Aluseks on EVS-EN 1991-1-1. Ruumi liik Kasutusklass qk

kN/m2 Qk kN

Põrandakoormused, ruumid A 2,0 2,0 Põrandakoormused, terrass A 2,5 2,0 Horisontaalkoormus piiretele A 0,5 kN/jm Katusekoormus, mittekäidav H 0,75 1,5

4.2.2 Lumekoormus

Aluseks on EVS-EN 1991-1-3. Maapinna lumekoormuse normsuurus: qk=1,50 kN/m2 Avatustegur: Ce=1,0

4.2.3 Tuulekoormus

Aluseks on EVS-EN 1991-1-4. Tuulekiiruse baasväärtus: vref=21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus: qref=276 N/m2 Maastikutüüp: II

4.2.4 Konstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid

Kvaliteedi aluseks on võetud Tarindi RYL 2010 ja Sisetööde RYL 2013. Valmispindade ja tarindite tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele. Nimetatud nõuded kehtivad ka nende tööde kohta, mille kohta konkreetset viidet ei ole antud. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 13670, normaalklassi järgi. Teraskonstruktsioonide tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN1090-2:2018. Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006. Puitkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1995-1-1 ja TarindRYL 2010 p.71 ja p.72 nõuetele.

4.3 Hoone konstruktsioonid Käesoleva projekti eelprojekti staadiumis antud ehituslikud mõõtmed ja konstruktsioonid on üldkirjeldavad ning täpsustuvad projekteerimise järgnevates staadiumides. Kõik vajalikud täpsustused konstruktiivsete detailide ning viimistlusmaterjalide osas tehakse ehituse käigus ehitaja ja omaniku vahel. 4.4 Hoone üldjäikus Jäikus hoone vertikaalses asendis põik- ja pikisuunas tagatakse hoone kandvate seintega. Jäikus horisontaalasendis tagatakse vahelagedega.

4.5 Ehitusgeoloogilised tingimused Eelprojekti koostamisel ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole teostatud. 4.6 Maa-alused konstruktsioonid

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.7(22)

4.6.1 Vundament, alusmüürid

Hoontele on projekteeritud madal lintvundament. 4.6.2 Põrand Abihoonele nr 1 ja 2 põrandakate paigaldatakse põranda viimistlusmaterjal koos alusmaterjalidega. Märgades ruumides on põrand 5 cm paksem, pinnale tehakse hüdroisolatsioon. Põrandad eraldatakse vertikaalsetest kandetarinditest elastse ribaga 10…20 mm. 4.7 Maapealised konstruktsioonid

4.7.1 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Abihoone 1 ja 2 vertikaalseteks ja horisontaalseteks kandekonstruktsioonideks on väike plokk 300 mm ja puit vaheled 195x45 mm. Katusekanduriteks on fermid, mujal kandeseintele ja puidust harjapärlinitele toetuvad puidust sarikad.

4.7.2 Välisseinad

Abihoone nr 1 ja 2 väike plokk 300 mm väljast kaetud krohviga ja värvitud. Seinte siseviimistlus vastavalt sisearhitektuursele projektile. Abihoone nr 4 kasuhoone raam: tsingitud teras (tsingisisaldus 275 g/m²). Kate: otstes 8 mm polükarbonaat, seintel ja katusel 8 mm polükarbonaat. Integreeritud ventilatsioon: mõlemas otsas uks, ukses õhuaken ja otsaõhuaken.

4.7.3 Laed ja katus

Abihoone 1 ja 2 pööningu lae kandeelemendiks 45 x 195 mm puittalad, sammugaa 600 mm, soojustatud 200 mm mineraalvillaga (vt Lõige) Alt vooderdatud ruumides kipsplaatidega ja märgades ruumides tsementplaatidega (Aquapanel või analoog) ning pööningul talade peal niiskuskindel soontega puitlaastplaat. Katuslagi: kandeelemendiks fermid 45 x 195 mm, s. 600..800 mm. Külma pööningu kohal on katus soojustamata. Katus on väljast kaetud tumepruun kiviprofiil plekiga. Katustele paigaldada lumetõkked, vihmaveerennid ja – torud ning katusele saamiseks redelid ja käiguteed. Lae ja katuse kohta koostatakse konstruktiivsed arvutused ja tööjoonised eraldi EK osa projektiga. Katus on väljast kaetud tumepruun profiilplekiga ”classic” või analog. Katus paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Katustele paigaldada lumetõkked, vihmaveerennid ja – torud ning katusele saamiseks redelid ja käiguteed.

4.7.4 Avatäited

Aknad ja terrassiuksed on PVC 2-kordse klaaspaketiga sissepoole avanevad aknad. Aknad ja terrassiuksed varustada veeplekkidega. Veeplekid ja nende paigaldus peavad vastama RT 80- 10632-et ja RT 80-10817-et juhendteatmikule. Välisuks puitraamidel osaliselt soojustatud puitviilungiga uks. Avatäidete paigaldus vastavalt tootja juhenditele. Täpsem avatäidete informatsioon vt. avatäidete spetsifikatsioon. Hoone õhutiheduse saavutamiseks tuleb avatäidete paigaldamisel avatäite lengi ja seina vaheline soojustatud vuuk teipida. Tihendamine vastavalt nt. ProClima Contega juhistele.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.8(22)

4.7.5 Trepid ja pandused

Välistrepid on paigalvalatavast betoonist. Pööningule pääsemiseks on koridori planeeritud kokkuklapitav soojustatud pööninguluuk-redelid (min mõõt 600 x 800 mm). 4.8 Kinnistu ehitise tehnilised näitajad vs PT

5 Tuleohutus Projektis ettenähtud tööde teostamisel tuleb arvestada:

5.1.1.1 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" 5.1.1.2 Tuleohutuse seadus Vastu võetud 05.05.2010. 5.1.1.3 Siseministri määrus nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”; 5.1.1.4 Siseministri määrus nr 44 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”; 5.1.1.5 Siseministri määrus nr 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”; 5.1.1.7 Siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele"; 5.1.1.8 Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 5.1.1.9 EVS 620 “Tuleohutus”; 5.1.1.10 EVS 812-1:2017 – Ehitiste tuleohutus: Sõnavara; 5.1.1.11 EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid; 5.1.1.12 EVS 812-3:2018/AC:2013/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa Küttesüsteemid; 5.1.1.13 EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; 5.1.1.14 EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; 5.1.1.15 EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused; 5.1.1.16 EVS 919:2013+A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.9(22)

5.1.1.17 EVS-EN 12101 “Suitsueemaldus”; 5.1.1.18 EVS-EN 12101-2 2017 “Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid. Osa 2: Loomulikul teel suitsu ja kuumust eemaldavad luugid”; 5.1.1.19 EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika hädavalgustus; 5.1.1.20 EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid; 5.1.1.21 EVS-EN 62305-4:2011 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid; 5.1.1.22 EVS 919:2013/A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid; 5.1.1.23 Siseministri määrus 01.03.2021 nr 10. Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. Vastu võetud 18.02.2021.

5.1.1 Üldandmed

Töö käsitleb abihoone nr 1 (garaaz) nr 2(abihoone) ja 4 (kasuhoone) püstitamist.

• Hoone tulepüsivusklass TP-3. • Tuleohuklass – normeerimata, ehitiste vahelised tuleohutuskujad on kooskõlaskehtivate

tuleohutusnormidega. • Tulekaitsetase – normeerimata. • Kasutusviis – I (Eluhoone). • Hoone kasutusotstarve - Abihooned • Eripõlemiskoormus - < 600 MJ/m2 • Tuletõkkesektsioonide arv -1.

5.2 Tuletõkkesektsioonid ja tuletundlikkus Abihooned moodustavad uhe tuletõkkesektsiooni. Hooned tuletõkkesektsioonideks ei ole jagatud. Tuletundlikkus Abihoone nr 1 ja 2 tuletundlikus : - Seinte ja lagede tuletundlikkus: D-s2,d2 - Katusekate- Broof(t2-t4). - Vahelae pealispind B-s1d0 - Terrassi põrandale tuletundlikkus on on Dfl-s1; - Soojustussüsteem B,d0 - Välisseina välispind B,d2 - Välisseina õhutuspilu välispind B,d2 - Välisseina õhutuspilu sisepind B-s1,d0 - Kaabli tuletundlikkus Dca-s2,d2 Eripõlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m. 5.3 Evakuatsioon ja pääsud

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.10(22)

Tuletõrjepääsud hoonesse – läbi uste. Tuletõrjeauto juurdepääs hoonele on tagatud Saku-Tõdva tee poolt. Kinnistusisese tee minimaalne laius 3,5 m.

Hoonest evakueerumiseks on 2 väljapääsu: peasissepääs, aknad. Väljumisteepikkus ≤30m. Arvutuslik ruumipindala inimese kohta 10. Evakuatsiooniteede laius miinimum 900 mm. Inimeste arvu põhimõttel: magamistubade arv + 1. Kokku 5 inimest. Pääs katusele toimub paigaldatava redeli näol. Pööningule projekteeritakse luuk redel/trepp ava min 600 x 800 mm. 5.4 Tuleohutuspaigaldis, tehnosüsteemid Hoones paigaldatakse vingugaasiandur ja autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Abiruumis 6 kg pulberkustuti.

5.4.1 Tehnosüsteemid

Abihoonenr 1 ja 2 küttesüsteemiks on kamin -ahi. Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3 nõuetele. Abihoone ruumid varustatakse vastavate seinaklappidega (nt FRESH), mis kompenseerivad väljatõmmatava õhuhulga. Väljatõmbeventilaatoritena kasutatakse kanaliventilaatorit ja perioodiliselt töötav köögisontseade (valitakse komplektis köögimööbliga) koos mürasummuti ja kiiruseregulaatoriga katuseventilaatoriga. Väljatõmmet teostatakse köögist, WC-st, pesemisruumidest. Õhu juurdevool toimub “puhastesse” ruumidesse õhusissevoolu ventiilide ja õhujaotajate kaudu ning sealt edasi liigub õhk uksealuste siirdõhupilude (h>15 mm) kaudu ruumidesse kust toimub äratõmme. Ventilatsioon süsteem peavad vastama EVS 812-2:2014+AC:2018 nõuetele. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutada materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele. 5.5 Väline ja sisemine tulekustutusvesi Tuletõrjeautode pääs projekteeritava hoone juurde on Saku-Tõdva tee poolt. Hoone asub hajutatud alal, lähim veevõtukoht asub 650 m kaugusel Käopesa põik 8 maja vastas (313). Abihooned moodustavad uhe tuletõkkesektsiooni, lähim hoone asub kaugemal kui 40 m.

6 Keskkonnakaitse. Ehitusjäätmete käitlemine. Prügi ja jäätmed paigaldatakse eelnevalt pakituna ja sorteerituna spetsiaalsetesse plastkonteinerisse. Prügikonteinerid asuvad sissesõidu juures. Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija esindajatega. Pärast ehitustööde lõppu tuleb kõik ehituspraht krundilt koristada ning tagada selle esialgne heakord. Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.11(22)

Jäätme kood

Jäätmeliik Ühik Hinnanguline kogus

Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon m³ 0,3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit m³ 1 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised/plokid m³ 0,5 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas m³ 0,1 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 Metalli- segud m³ 0,1 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 11 Kaablid m³ 0,1 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (sega- olmejäätmed)

m³ 2 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartong pakend, jms)

m³ 1,4 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed m³ 0,2 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 09 04 Ehitus- ja lammutusp raht

m³ 0,2 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 06 04 Isolatsiooni -materjalid

m³ 0,2 Transportida jäätmekäitluspunkti

17 05 04 Kivid ja pinnas m³ 2 Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmeid tuleb käsitleda vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskiri.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.12(22)

Jäätmed tuleb koguda sorteeritult ja liikidesse kogutud jäätmed võib anda üle taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

Ehitus- ja lammutusjäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutitesse vaid tuleb tellida vastavat jäätmeluba omavalt jäätmevedajalt eraldi kogumismahutid ja äravedu.

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

Ehitusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).

Juhul, kui jäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Peale ehitustööde lõppu taastatakse muru ja muud rikutud katendid.

7 Kütte ja ventilatsioon 7.1 Üldosa

7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus, üldist

Töös käsitletakse projekteeritud abihoone kütte- ja ventilatsioonsüsteeme ning soojusallikat. Tehnosüsteemide projekteeritud kasutusiga on vähemalt 25 aastat.

7.1.2 Normdokumendid

Projekteerimise aluseks on normid ja standardid: - EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

- EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid - EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 860-1:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja

seadmed.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.13(22)

- Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa Töövõtus järgitakse “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” (kütte-, ventilatsiooni, üldised kvaliteedinõuded) esitatud kvaliteeditaset ja tööviise, kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi.

7.2 Sisekliima ja välisõhu arvutuslikud parameetrid

7.2.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur küttele ja ventilatsioonile on –21°C, RH = 90%. Kütteperioodi välisõhu keskmine temperatuur on –1,5 °C ja kestvus on 216 ööpäeva.

7.2.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Arvutuslik suvine välisõhu temperatuur on +27°C, RH = 50%.

7.2.3 Sisekliima parameetrid

Ruumide sisetemperatuurid, suhteline niiskus ja müra: Saal ja köök - +21°C, RH=50%/90%, ≤35dB(A) Magamistuba - +21°C, RH=50%/90%, ≤30dB(A) Vannituba - +22°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC - +21°C, RH=50%/90%, ≤40dB(A) Õhu maksimaalseks liikumiskiiruseks töötsoonis on arvestatud 0,2 m/s. Suhtelist niiskust hoones ei kontrollita.

7.3 Soojusallikas

Abihoone küttesusteem on kamin-ahi koos mahtboileriga soojavee valmistamiseks.

7.3.1 Välispiirete soojusläbivused

Vastavalt arhitektuurse projekti osale.

7.3.2 Küttesüsteemi kirjeldus

Abihoone küttesüsteemiks on kamin-ahi koos mahtboileriga soojavee valmistamiseks. Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3 nõuetele. 7.4 Ventilatsioon

7.4.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele: Tuba - +21°C, 0,5...0,7 l/s x m2 Köök - +21°C, 6...10 l/s WC - +21°C, 9...10 l/s x seade Vannituba - +22°C, 10...12 l/s x seade

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.14(22)

7.4.2 Ventilatsiooni kirjeldus

Abihoone ruumid varustatakse vastavate seinaklappidega (nt FRESH), mis kompenseerivad väljatõmmatava õhuhulga. Väljatõmbeventilaatoritena kasutatakse kanaliventilaatorit ja perioodiliselt töötav köögisontseade (valitakse komplektis köögimööbliga) koos mürasummuti ja kiiruseregulaatoriga katuseventilaatoriga. Väljatõmmet teostatakse köögist, WC-st, pesemisruumidest. Õhu juurdevool toimub “puhastesse” ruumidesse õhusissevoolu ventiilide ja õhujaotajate kaudu ning sealt edasi liigub õhk uksealuste siirdõhupilude (h>15 mm) kaudu ruumidesse kust toimub äratõmme. Ventilatsioon süsteem peavad vastama EVS 812-2:2014+AC:2018 nõuetele. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutada materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ruumide mikrokliima parameetrid peavad vastama kehtivatele normidele: 1. D2 - Ehitise sisekliima ja ventilatsioon. (Eeskiri 2003 ) 7.5 Jahutus

Jahutus puudub.

8 Veevarustus ja kanalisatsioon 8.1 Üldosa Piirkonnas puudub ühisveevarustussüsteemi kasutamise võimalus. Käesoleval ajal piirkonnas puudub ühiskanalisatsiooni võrgud. Kinnistule väljastatud ehitusluba 2512271/01388 puurkaevu ehitamiseks, ehr-nr 221478189, projekt Burmaster OÜ poolt nr NR 1393-NK. Koostatud vee ja kanalisatsiooni ehitusprojekt, ANTS Projekt OÜ poolt töö nr 250408, 16.04.2025. Peale punktis 1.1 loetletud dokumentide on käesoleva peatüki koostamisel kasutatud järgmist:

- EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT - EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD - EVS 848:2021 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK - EVS 921:2014 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK - EVS 835:2014 HOONE VEEVÄRK - EVS 812-6:2012/A1:2013 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6: TULETÕRJE VEEVARUSTUS - RIL 77-2013 – PLASTTORUDE PAIGALDAMISE JUHEND PROJEKTEERIJALE JA EHITAJALE - Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama

standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. - Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama

standardile EVS- EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476. - Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-

2:2009 või omama vastavat toote ohjet

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.15(22)

- Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124. - Jäätmeseadus

Tehnosüsteemide projekteeritud kasutusiga on vähemalt 25 aastat. 8.2 Veevarustus

8.2.1 Arvutuslikud vooluhulgad

Kinnistu ööpäevane vooluhulk on Qd=0,3 m3/d Kinnistu maksimaalne tunnine on Qhm=0,3 m3/h Kinnistu arvutuslik vooluhulk on Qa=0,5 l/s

Välisvõrk Kõik survetorustikud projekteerida plastiktorust, mis omavahel ühendatakse keevisliitmikega ja paigaldatakse minimaalse sügavusega 1,80 m toru peale. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmeid ei ole lubatud paigaldada.

8.2.2 Hoone veevarustus

Abihoone veesisend projekteeritakse välisseina lähedal. 8.3 Kanalisatsioon

8.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad

Projekteeritava eramu olmekanalisatsiooni äravoolud:

Ööpäevane äravool Q=0,3m3/d

Arvutuslik vooluhulk Qa=1,8l/s

8.3.2 Välisvõrk

Kinnistu reovee kanaliseerimine on ette nähtud lahendada Biopuhasti nt. Delfin pro premium mbbr 6 baasil. Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“ Reovee kogumine projekteeritakse vastavalt Eesti normidele. Reoveed köögist, tualettruumist kanaliseeritakse mahutise. Reoveed hoonest juhitatakse ära ühe väljaviiguga Ø110. Väljaviigule hoonest monteeritakse kontrollkaev Ø400/315. Kinnistusisene kanalisatsioonivõrk rajatakse plastist kanalisatsioonitorust Ø 110 (PVC) ning monteeritakse kaldega i=0,02 liitumispunkti suunas. Kanalisatsioonitorustik paigaldada tasandatud ja tihendatud liivalusele δ = 20cm.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.16(22)

Kõik hoone veeneelud on ühendatud hoone väljaviiguga PVC torudega Ø50...110mm. Hoone väljaviigu toru on Ø110 PVC-st. Kanalisatsioonisüsteem varustada tuulutusega (tuulutust viia katusele). Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase.

8.4 Sajuveekanalisatsioon

Kinnistul on olemas maaparandussüsteemi drenaažsüsteem. Vältimaks heitvee imbumist drenaaži, tuleb drenaaž imbväljaku kujast vähemalt 20 meetri kaugusel tamponeerida või ümberehitada.

Sademevett ja drenaaži ei tohi juhtida naaberkinnistule (sh kraavi). Immutada oma kinnistul. Arvutuslik katuse sademevee vooluhulgad 1,1 l/s. Arvutuslik parkimisala sademevee vooluhulgad 1,1l/s.

9 Elekter 9.1 Üldandmed

9.1.1 Alusdokumendid

9.1.1.1 Lähteandmed

Elektrivarustus lahendatakse Elektrilevi kuuluvast võrgust (liitumisleping nr 470021). Elektrienergiaga varustamiseks kasutada projekteeritav liitumiskilp, mis asub krundi piiril. Liitumiskilp varustatud ajatariifse mõõtesüsteemiga ja peakaitsmega min 3x16A. Liitumispunkt on liitumiskilbis tarbija kaabli otstel.

9.1.1.2 Normdokumendid Elektripaigaldiste projekteerimisel lahtutakse alljärgnevatest seadustest ja normdokumentidest:

l Seadme ohutuse seadus l VV 20. jaanuari 1999.a maarus nr. 22 „Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus“. l 10421629-JV ST… „Eesti Energia (0,4…20 kV) võrgustandard“ l EVS-HD 60364-1:2008, EVS-IEC 60364-1 Ehitiste elektripaigaldised Osa 1. Põhialused,

üldiseloomustus, määratlused l EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse l elektriloogi eest l EVS-IEC 60364-4-42 Ehitiste elektripaigaldised Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse l kuumustoime eest l EVS-IEC 60364-4-43 Ehitiste elektripaigaldised osa 4-43: Kaitseviisid. l Liigvoolukaitse. l EVS-IEC 60364-4-44 Ehitiste elektripaigaldised osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse l pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest.

Maanduse ja potentsiaaliühtlustuse projekteerimisel on aluseks järgmised standardid: l EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektriloogi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele l EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Tookohavalgustus. l EVS-EN 1838:2000 Valgustehnika. Hädavalgustus.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.17(22)

9.1.2 Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga

Kasutusiga on vähemalt 25 aastat. 9.2 Põhiandmed

9.2.1 Elektri- ja sidevõrguga liitumispunktid

Kinnistu elektrienergiaga varustamiseks projekteeritakse liitumiskilp (vt Asendiplaan).

Liitumiskilp varustatud ajatariifse mõõtesüsteemiga ja peakaitsmega 3x16A. Liitumispunkt on liitumiskilbis tarbija kaabli otstel.

Hoone tugevoolu paigaldise andmed - Ühenduspunkt 0,4 kV liitumispunkt krundi piiril - Pingesüsteem ~230/400V 50Hz - Installeeritav võimsus 32 kW - Tarbitav võimsus 16 kW - Peakaitsmete suurus 3x20A Liitumispunkt on liitumiskilbis tarbija toitekaabli kingadel. Liitumiskilbist on planeeritud hoone elektrikilpi maakaabel AXPK 4G 16 mm². Kaablid paigaldada pinnases 1,0 m sügavusse planeeritud maapinnast ja kaitsta polüeteen kaitselindiga.

Abihoone elektrikilp paigaldatakse seinale. Elektrikilbis peab olema pealüliti, liigpinge kaitse, väljuvate liinide kaitselülitid ja vajalikud rikkevoolu kaitsed Kilbi kaitseaste vähemalt IP31 ja avatud ukse korral IP20. Rühmaliinid paigaldada kaabliga PPJ ,või samaväärse süvistatud paigaldusviisiga. Pesemisruumide elektriseadmetele ning välisalade pistikupesadele on ette nähtud rikkevoolukaitse. 9.3 Madalpinge (≤1000V) elektrisüsteemid

9.3.1 Elektrisüsteemide (valgustus- ja jõuseadmed ) olemasolu ja põhimõtted

Veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooniseadmete elektrivarustus lahendatakse elektrijõukaabelduse osas. Automaatika kaablid, juhtimise ja automaatika kilbid ja juhtimise nupud paigaldatakse ja antakse üle vastavaid töid teostanud firma poolt. Elektri jõu ja valgustuse põhimõttelised lahendused. Tarbija sõlmib liitumislepingu, projekteerib sisestuse. Liitumisega seotud tööd liitumiskilbiga teostab haldaja. Elektripaigaldise paigalduskaablid on vasksoontega mitte väiksema kui 1,5 mm² ristlõikepindalaga kaablid. Installatsioon teostatakse varatud paigaldusviisiga ripplagede taga või süvistatult seintes. Seintes paigaldatakse kaablid installatsiooni-torudes ripplagede tagant kuni seadmekarbini. Ruumide valgustuse lülimine toimub vastava ruumi seinale paigaldava lülitiga. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutatakse IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite ja nuppude paigalduskõrgus: üldjuhul h=1000 mm; niisketes ruumides h=1500 mm.

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.18(22)

9.3.2 Side

Sidevarustus lahendatakse mobiilsidega. Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada tellija vahenditest. Sisevõrk rajada täht topoloogia põhimõttel vastavalt Cat6 nõuetele.

10 Elektrienergia päikesepaneelid

10.1 Projekteerimistöö piiritlus

Antud projektiosaga on lahendatud abihoonete nr 1 ja 2 elektrienergia päikesepaneelid lahendus põhiprojekti staadiumis.

10.2 Normdokumendid

Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

• Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. • Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; • Paneelide asetusel katusele ja elektriosa kavandamisel võtta arvesse

tuleohutusega seonduvat regulatsiooni.

10.3 Tehnilised üldandmed

• EVS-EN IEC 61000-6-2:2019 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-2: Erialased • põhistandardid. Häiringutaluvus tööstuskeskkondades. • EVS-EN IEC 61000-6-4:2019 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-4: Erialased • põhistandardid. Tööstuskeskkondade kiirguslike häiringute • standard. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded • EVS-HD 60364-7- 712:2016 eripaigaldistele ja -paikadele. Fotoelektrilised süsteemid.

Liitumispunkt Liitumiskapis kinnistu piiril Pingesüsteem 400V/230V; 50Hz Juhistiku süsteem TN-S Hoone peakaitsmed vastavalt hoone arvutuslikule võimsusele Kasutatavad päikesepaneelid 310W. Päikesepaneelide kogus 30 tk. Päikesepaneelide Installeeritud võimsus max ca 9,3 kW Aastane elektrienergia tootlus ca 9300 kWh. Päikesepaneelide jaotusvõrgu kaitse 3x16A. 10.3 Elektri peajaotussüsteemid Madalpingepeajaotussüsteemid. Elektri jaotusvõrk teostada vastavalt TN-S (5-juhtmelisele) süsteemile. Abihoone peakeskus on ühe sektsiooniline. Päikesepaneelide inverter ühendatakse otse peakeskusega. Inverteri ühenduseks varustatakse peakeskus kaitse automaatlülitiga, tüüp 2 liigpinge kaitsmega ja alamarvestiga. 10.4 Elektriarvestussüsteem

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.19(22)

Arvete aluseks võetav peamine energiakulu mõõtmine toimub liitumiskapis. Vastavad kauglugemise seadmed koos kahe suuna arvestiga paigaldab Elektrilevi. Paigaldatakse alamarvestid, päikesepaneelide inverterile ja üldtarbijatele s.h. soojussõlmele. Alamarvesti toodetud elektrienergia arvestuseks paigaldatakse peakeskusesse peale inverteri kaitseautomaati. Alamarvestina kasutada M-bus võrgu protokolliga kahetariifset arvestit, mis ühendatakse hoone arvestite M-bus võrku, mis omakorda on ühendatud hoone automaatika süsteemi. 10.5 Päikesepaneelideelektrijaam Paneelide paiknemisel tuleb arvestada katusel olevate muude konstruktsioonidega, et minimiseerida varjude teket. Paneelide paigalduseks tuleb eelnevalt luua vajalikud eeldused: Konstruktor arvestab paneelide raamide kaalu ja kinnitustega arvestades tuule maksimaalset kiirust; Süsteemi ühendamiseks paigaldada vajalik elektri jaotusvõrk (kaabliteed, kaablid, kilp); Paigaldada potentsiaaliühtlustuse latt ja vajalikud ühendused; Paigaldada vajadusel piksekaitse süsteem. Antud hoone päikesepaneelide elektrijaama kuulub: Päikesepaneelid (näiteks Naps Saana 310W)-30 tk - 20kVA inverter kahe sisendiga (näiteks SMA)-1 tk; Paneeli võimsuse mõõtetolerants: – 0W +5W; Väärtused standardsetel mõõtmistel (päikesesekiirgus 1000W/m2, elemendi temp. 25 C); Möödaviigu dioode („bypass“ dioode) ühel paneelil vähemalt 3 tk.; Minimaalne paneeli võimsus (Pmax) - 310 W; Päikesepaneeli tüüpilised mõõdud: 1623mm x 986mm x 35mm; Päikesepaneeli mass: maksimaalselt 20 kg. Päikesepaneelide inverter peab olema võrguettevõtja poolt võrguga paralleeltööks sobivateinverterite nimekirjas; Inverteri minimaalne efektiivsus: 98%; Päikesepaneelide koguvõimsuse ja inverteri võimsuse suhe vahemikus 1...1,15 Inverteri sisendeid minimaalselt 3 tk. Inverteri väljund 3 faasiline. Paigaldusraamistik minimaalse paneelide kaldega 15 kraadi, mis ei vaja paigalduseks katusekatte läbistamist. Max kalle 30 kraadi. Katusekattele toetuvad jalad peavad olema varustatud pehmendusmatiga ja fooliumiga, mis takistab difusiooni katusekatte materjali ja pehmendusmati materjali vahel. Paneeliridade vahel ei tohi olla ballasti mis takistab pääsetöötajate liikumist katusel võimaliku tulekahju korral. Juhul, kui ballasti pole võimalik mujale asetada näha ette käiguteed laiusega vähemalt 1m iga 20m järel. Kinnituslahendusele tehakse tootjapoolsed koormusarvutused, et vältida päikesepaneelide nihkumist vibratsiooni ja tuule tõttu. Arvestada tuleb tuule- ja lumekoormuse andmetega täpses antud geograafilises piirkonnas. Vastavalt arvutustele lisatakse raamile vajalikud raskused. Paneelide asetusel katusele ja elektriosa kavandamisel võtta arvesse tuleohutusega seonduvat regulatsiooni. Katusekattele liimitavad või katuskattematerjalist lappidega kleebitavad lahendused ei ole sobivad. Paigaldusraamistikule teostada tugevusarvutus, esitada deklaratsioon potentsiaaliühtlustuse

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.20(22)

mittevajalikkuse kohta või selle puudumisel ühendada iga paneel eraldi potentsiaaliü- ühtlustuskontuuriga. Välitingimuste kaabel peab olema SolarXLS-R topeltisolatsiooniga UV-kindel vaskkaabel kasuliku juhtiva pinna läbimõõduga 6 mm2. Minimaalne painderaadius on neljakordne väline diameeter. Nominaalne pinge minimaalselt 1500V, maksimaalne 1800V. Voolutugevuse juhtivus peab vastama TÜV normidele 2PfG 1990/05.12 tabel 2.1. Temperatuuritaluvus kaablis vastavalt standardile EN 60612-1. Elektrikaabeldus alates hetkest, kui kaabel on viidud läbiviiguna läbi katuse inverterini peab olema paigaldatud PVC kõri või metalltoru sees kaabli hilisemate vigastuste vältimiseks. Katuselt tehakse läbiviik kilbiruumi, et viia alalisvoolu kaabeldus inverterini, mis paikneb kilbiruumis (nt. seina peal). Inverterist viiakse kaabeldus kaablikõris peajaotuskilpi EQQ LIGHT 5G2,5 kaabliga. Maanduskaabel, mis maandab puutepinge ohtlikud osad katusel, peab olema minimaalselt 6 mm2 läbimõõduga ning kaabel peab olema kaetud kas UV- kindla kattega või PVC kõriga või kaabel ise peab olema UV kindel. Näha ette kaabelduse alalisvoolu osa väljalülimise võimalus vastavalt kehtivatele standarditele ja määrustele: standardile EVS 812-7 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ ja Siseministri määrusele nr. 17 (30.03.2017. a.) “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Inverter paigaldada abiruumi seinale või katusele eraldi ilmastikukindlasse kappi. 10.6 Maandusedjapotentsiaaliühtlustused. Hoone peakeskuse ruumi paigaldatakse peapotentsiaaliühtlustuse latt vastavalt TN-S süsteemile, mis ühendatakse paigaldisemaandusega. Hoone peamaanduslatiga ühendada inverter, katusele paigaldatavad kaabliteed ja päikesepaneelide raamistikud. UV kindla isolatsiooniga vaskjuhi ristlõige vähemalt Cu 6 mm2. Maandusjuhid peavad olema tähistatud kolla-rohelise teibiga.

10 Energiatõhusus Projektile ei ole koostatud energiamärgis.

11 Teadmiseks omanikule Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandusja taristuministri määrusele nr 3 / 14.02.2020 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded") . Kasutusloa taotlemisel esitada ehitusejärgne kontrollmõõdistus. Koostas: Irina Orlova .........../allkirjastatud_digitaalselt/........... Kontrollis: Andrei Orlov .........../allkirjastatud_digitaalselt/...........

Seletuskiri / Abihoonete ehitusprojekt Projekteerija: Urb Ehitus Projekt OÜ Harju maakond, Saku vald, Kajamaa küla, Kuninga Töö nr 24K2, 11.05.2025

Seletuskiri. Abihoonete nr 1, 2 ja 4 ehitusprojekt, Kuninga kinnistu. lk.21(22)

Diplomeeritud arhitekt, tase 7 tunnistuse nr 22047

EHITISEALUNE PIND SULETUD NETOPIND EHITISE MAHT

KÕRGUS MAAPINNAST

PIKKUS LAIUS KORRUSTE ARV

TULEPÜSIVUSKLASS

118,0 m2

VASTUTAV SPETSIALIST: /allkirjastatud digitaalselt/A. Orlov

TUNNISTUSE NR: 220475 A3

M 1:500

Kuninga, Kajamaa küla, Saku vald, Harju maakond 71901:001:0836

Abihoone ehitusprojekt 24K2

EELPROJEKT

07.03.2025

V. Gretškosi

KUUPÄEV:

OBJEKTI AADRESS:

LEHE FORMAT:

MÕÕTKAVA:

PROJEKTI OSA- JOONISE NR.:

STAADIUM:

TÖÖ NR.:TÖÖ NIMETUS:

JOONISE NIMETUS:

TELLIJA/OMANIK: /allkirjastatud digitaalselt/

PROJEKTEERIJA: /allkirjastatud digitaalselt/I. Orlova

URB EHITUS PROJEKT REG.NR. 11306334 AADRESS: Loite tn 4, Tallinn 10136 TEL.: +372 59071721 E-MAIL: [email protected]

TP3

1

12,4 m 12,2 m

6,0 m

535 m3

- Abihoone nr 1

EHITISE TEHNILISED ANDMED Ehitise nimetus:

AS-4-02

KINNISTU PIIR

PROJ. TEE

OLEMASOLEV MURU

SISSESÕIT KINNISTULE

SISSEPÄÄS HOONESSE

TINGMÄRGID PLANEERITUD EHITUSALA 2000 m²

PROJEKTEERITAV HOONED

SEGAOLMEJÄÄTMETE KONTEINERID 3tk

PARKIMISKOHT 2tk

KRUNDI TEHNILISED ANDMED AADRESS:

Kuninga, Kajamaa küla, Saku vald, Harju maakond

KATASTRITUNNUS:

71901:001:0836

Kinnistu nr.:

24295350

KRUNDI SIHTOTSTARVE: Maatulundusmaa 100%

KRUNDI PINDALA: 24720.0 m²

MÄRKUSED: Asendiplani koostamise aluseks on:

1. Topo-geodeetiline alusplaan koostatud GeoEx OÜ poolt, töö nr. G24013 (M 1:500). Piirid seisuga 07.02.2024.a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EVRS(EH2000) süsteemis.

ASENDIPLAAN

78,0 m2

TP3

2

6,4 m 12,2 m

6,0 m

412 m3

Abihoone nr 2

104,3 m266,9 m2

1

1

B B

A A

2

2

C C

1

1

2

2

A A

B B

ABIHOONE NR 2

ABIHOONE NR 1

Üksikelamu NR 3

Kasvuhoone NR 4

13 .7

6. 0

16.0

20.0

0.5

12.2

6. 4

5. 0

4. 0

4.0

4.0 0.5

4.0

81.1

77 .1

4.5

12.2

8.0

26.0

8.0

6. 4

16 .9

12 .0

8. 0

27.3

6. 112

.4

6.0

Hooldusala raadiusega

10m

Projekteeritav puurkaev

Riigitee kaitsevöönd 30m. Vööndi liigi id:4004

55.0

30 .0

PLANEERITAV HOONE

KINNISTU KITSENDUSED

30.0

25.0

50.0

R au

dt ee

k ai

ts ev

öö nd

3 0m

Kõ rg

ep in

ge liin

i k ai

ut se

vö ön

d 25

m

Lubatav hoonestuaasla piir 50m

Reovee immutamise keeluala raadiusega 60m

NURGAPUNKTIDE KOORDINADID2

43

2 1

5 6

7

8

TEHNOVÕRKUDE TINGMÄRGID PROJEKT.

VEETRASS

PROJEKT.

KANALISATSIOONITRASS

PROJEKT. MAAELEKTRIKAABEL

MÜRAVALL

Elektri kilbi planeeritav asukoht

MARJAPUUD VILJAPUUD

120,0 m2

TP3

0

6,0 m 20,0 m

3,9 m

360 m3

120,0 m2

Kasvuhoone nr 4

600 m2

PT

6,0 m

Projekteeritud puurkaev lahendatakse eraldi projektina puurkaevu ehitusprojekt nr.1393-NK

Ø32 PE PN10 L=19.6

Ø25 PE PN10 L=1.8

Ø32 PE PN10 L=22.2

Ø25 PE PN10 L=7.8