Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine

MÄÄRUS

17.06.2025 nr 17

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a

määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad

nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruses nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „kooskõlastatult“ sõnadega „Tarbijakaitse ja“;

2) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja sõna „järsku“;

3) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõna „reglemendis“ sõnadega „tootja poolt“;

4) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõna „ka“;

5) paragrahv 23 sõnastatakse järgmiselt:

㤠23. Olmeruumid

Olmeruumid ei tohi olla blokeeritud ohtlike tootmisüksustega.“;

6) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna „eeskirjas“ sõnaga „määruses“;

7) paragrahvi 26 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „tuletõrjetorustikku“ sõnadega „tuletõrje

voolikusüsteemi“;

9) paragrahvi 27 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „nad peavad“;

10) paragrahvi 28 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „oom/m“ tekstiosaga „oom*m“;

11) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „sõtkumis- või“;

12) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „vastavas nöörraamatus“ sõnadega

„digitaalselt või paberkandjal“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

kantsleri ülesannetes

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise põhjus

Siseministeerium Kuna kooskõlastusaeg on nii mahuka määruse läbi töötamiseks liiga lühike, ei ole suur

osa muudatusettepanekutest sisulised, vaid pigem tehnilised ning tingitud määruse eelnõu

ajakohastamise vajadusest, sh üleliigsete sõnade eemaldamisest. Märgime, et

Siseministeerium on nõus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga muudatusi

arutama, kuid vajab sisuliste ettepanekute esitamiseks rohkem aega, et oleks võimalik

konsulteerida seotud osapooltega ning koostöös välja pakkuda ajakohased ettepanekud,

mis arvestaksid kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Palume majandus- ja

kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005.a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“ muutmisel arvestada järgmiste ettepanekutega:

1. § 4 lõikes 10 asendada tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet“ tekstiosaga „Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet“.

2. Määruse § 5 lg 1 asendada sõna „autoveoks“ sõnaga „veoks“ – laseb käsitleda

läbipääsuteedele esitatavaid nõudeid pisut laiemalt ja läheb kokku ka sama paragrahvi lg-

ga 4 ja 5.

3. § 7 lõikes 3 asendada sõna „ülevoolupiirelitega“ sõnaga „ülevoolupiirajatega“.

Arvestatud osaliselt.

Arvestatud on Siseministeeriumi

ettepanekutega (punktid 1, 5, 6,

9, 13, 17, 18, 20 ja osaliselt p

11), mis ei vajanud pikemat

analüüsi, täiendades eelnõu

punktides 1–4, 6, 9, 11 ja 12

toodud sätete muudatustega.

Ülejäänud punktide osas alustab

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

analüüsi, sh Siseministeeriumiga

koostööd, et määrus täies

ulatuses ajakohastada 2026. aasta

lõpuks.

4. § 9 osas palume konsulteerida Kliimaministeeriumi/ Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametiga ning peale konsulteerimist võimaluse korral viidatud paragrahv

asendada üldise viitega standarditele.

5. § 18 lõikest 2 kustutada sõna „järsku“.

6. § 20 lõikes 5 asendada sõna „reglemendis“ sõnadega „tootja poolt“. 2 (4)

7. § 22 lõikest 5 kustutada sõna „ka“.

8. Kehtiv liiklusseadus ei sätesta termineid „liiklusmagistraal“ ja „liiklustee“. Käesolevas

määruses §-s 4 kasutatakse terminit „liiklusmagistraal“ ja § 22 lõikes 6 terminit

„liiklustee“. Teeme ettepaneku kasutada määruses läbivalt ühte terminit, arvestades

kehtivad seadusandlust ja vastavaid standardeid.

9. § 24 lõikes 2 asendada sõna „eeskirjas“ sõnaga „määruses“. 10. § 25 muuta ja sõnastada

järgmiselt: § 25. Tulekahju avastamine ja sellest teavitamine (1) Lõhkematerjalitehase

ehitisele (hoone ja rajatis) peab olema paigaldatud tulekahju avastamise ja teavitamise

süsteem. (2) Tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem paigaldatakse tuleohutusnõuete

kohaselt. (3) Tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem peab olema paigaldatud

selliselt, et oleks tagatud nende funktsioneerimine plahvatuse või tulekahju korral.

Põhjendus: kehtivas määruses on kasutusel aegunud mõisted ja tegevused, mida enam

tuleohutusalases terminoloogias ei leia (nt häirekellad, relsitükid või tühjad metallhülsid,

mille abil on võimalik häiret anda). Samuti ei saa kohaldada nõuet „Tuletõrjevahendeid

peab olema piisaval hulgal nii hoonetes kui ka väljas ning nende arv või paigutus peab

olema kooskõlastatud kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega“ põhjusel, et tuleohutuse

seaduse (edaspidi TuOS) kohaselt on täpne termin tuleohutuspaigaldis. Lisaks ei ole enam

tuletõrje- ja päästeasutusi vaid on regionaalsed päästekeskused. Seetõttu on asjakohasem

sõnastada terve paragrahv lähtuvalt tulekahju avastamise ja sellest teavitamise kaudu ning

kasutades kehtivat tuleohutusalast terminoloogiat ja nõudeid. Samuti ei ole vaja

tuleohutuspaigaldise olemasolu kooskõlastada Päästeametiga, sest kui juhindutakse

erinõuetest, vastab konkreetne tuleohutuspaigaldis nõuetele.

11. § 26 muuta ja sõnastada järgmiselt: § 26. Tuletõrje veevarustus (1) Tuletõrje

veevarustus (hoones sees ja veevõtukohad ettevõtte territooriumil) tuleb projekteerida ja

rajada erinormide alusel. (2) Lõhkematerjali valmistamise hoonesse, kus paikneb

granuleeritud, pulbriline või vesilahuses ammooniumnitraat või metallipulber, hoonesisest

tuletõrje voolikusüsteemi ei ehitata, kuna nende kustutamine veega ei ole lubatud. (see

punkt vajab eriala inimestega täpsustamist, võib vaja olla määratleda lisa aineid või tuua

sisse nt lisana konkreetsed ainenimed). Põhjendus: Tuletõrje veevõtukoha nõuded on

esitatud siseministri määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja need on

juhindumiseks ka lõhkematerjali tehase puhul. Samuti on nõuded hoonesisesele

tulekustutussüsteemile sätestatud siseministri määruses nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja

voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Lisaks saab selliste tuleohutuspaigaldiste puhul lähtuda valdkondlikest

standardlahendustest. Lõhkeaine kustutamise osas tuleks määruse koostajal täpsustada, kas

ja millega loetletud aineid saab kustutada ja esitada võimalusel erisus, sest

kustutussüsteemid kasutavad peale vee ka muid aineid nagu gaas, vaht, pulber, hapniku

vähendamine jm. 3 (4)

12. § 27 lõike 9 esimeses lauses asendada tekstiosa „võimsusega imevtuulutuseadmega“

sõnaga „ventilatsiooniga“.

13. § 27 lõikest 10 kustutada tekstiosa „nad peavad“.

14. § 27 lõikes 12 asendada sõna „normatiividele“ sõnaga „standarditele“.

15. § 28 lõike 4 esimesest lausest kustutada sõna „ja“.

16. § 29 muuta ja sõnastada järgmiselt: § 29. Piksekaitse (1) Lõhkematerjalitehase

ehitised, samuti alalised või ajutised lõhkematerjali hoiukohad, kus on üle 50 kg

lõhkeainet, peavad olema kaitstud välgu otsetabamuse, samuti välgu elektrostaatilise ja

elektromagnetilise induktsiooni eest. (2) Piksekaitse tuleb projekteerida, paigaldada ja

hooldada erinormide alusel. (3) Tehase piksekaitseseadmeid peab enne tehase

käikuandmist, pärast olulist ümberehitust, välgu sisselööki, samuti perioodiliselt üks kord

aastas laskma kontrollida pädeval sõltumatul spetsialistil vastavalt tunnustatud piksekaitse

kontrollimetoodikale. Kontrolli tulemuste kohta tuleb koostada kontrollakt, mida tuleb

säilitada kuni järgmise kontrollini. Põhjendus: muudetud sõnastus viitab asjakohastele

juhistele, mis tuleb aluseks võtta piksekaitse projekteerimisel. Piksekaitse nõuded on

esitatud siseministri määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja

asjakohases standardis. Viidatud standardis on kirjas ka hooldusnõuded, mistõttu on

lisatud lõikesse 2 ka „hooldada“.

17. § 30 lõikest 1 kustutada tekstiosa „sõtkumis- või“.

18. § 30 lõike 3 teises lauses asendada tekstiosa „vastavas nöörraamatus“ tekstiosaga

„digitaalselt või paberkandjal“.

19. § 31 lõikes 1 asendada tekstiosa „imevaid tuulutusseadmeid märgtolmupüüduritega“

tekstiosaga „vastavaid ventilatsiooniseadmeid“.

20. § 33 lõikest 2 kustutada tekstiosa „ sõtkumine,“.

21. Lisaks palume määruse koostajatel hinnata, kas §-s 35 sätestatud avarii likvideerimise

plaani koostamise nõue on jätkuvalt asjakohane või praeguses õigusruumis dubleeriv,

arvestades, et sel ajal kui nõue kehtestati, ei olnud muid ohu korral tegutsemise plaani

nõudeid kehtestatud. Lõhkematerjalitehas, kus hoitakse üle 500 kg lõhkematerjale,

klassifitseerub KemS-i kohaselt suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Lähtuvalt KemS-ist tuleb

koostada hädaolukorra lahendamise plaan, mis kooskõlastatakse Päästeametiga. Kui

ehitise puhul on tegemist tuleohutusaruande esitamise kohuslasega, tuleb täiendavalt

TuOSi kohaselt koostada tulekahju korral tegusemise plaan, sh korraldada õppuseid. Tule-

ja kemikaaliohutuse kontrolli käigus neid dokumente ja tegevusi kontrollitakse. Palume

selle valguses analüüsida, kas nõue, koostada eraldi avarii likvideerimise plaan, on

jätkuvalt asjakohane või saab selles osas vähendada ettevõtte bürokraatiat. Lisaks juhime

tähelepanu, et ehkki see nõue on kehtinud pea 20 aastat, ei ole Päästeametile ühtegi selliste

avariiplaani kooskõlastamiseks esitatud.

16.06.2025

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“ on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse

(LMS) § 24 lõike 5 alusel.

Eelnõu koostamise peamiseks ajendiks on vajadus ajakohastada 2005. aastast sisuliselt

muutumatuna kehtinud määrust, võttes arvesse nii kaitsetööstusvaldkonna arengut ja uue

tehnoloogia kasutuselevõttu kui ka muust regulatsioonist ja standarditest tulevaid nõudeid.

Määruse rakendamisel on ilmnenud, et osa nõudeid on ebavajalikud ja osa nõudeid liiga ranged

ning nende kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjatele põhjendamatut kulu.

Määruse muutmisega ei vähendata tuleohutuse nõudeid, vaid muudetakse regulatsiooni

paindlikumaks ning lõhkematerjalitehaste ehituslikke eripärasid ja tegevuse spetsiifikat

arvestavaks. Eelnõuga muudetakse osade määruse sätete sõnastust, kustutades või asendades

ebavajalikud või aegunud tekstiosad.

2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]) ja sama

osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar

Kass ([email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist.

Eelnõu punktides 1–4, 6, 8, 9, 11 ja 12 toodud sätetest jäetakse välja ebavajalikud sõnad või

tekstiosad ja asendatakse aegunud või ebatäpsed sõnad või tekstiosad täpsematega. Näiteks

viiakse § 4 lõikes 10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nimetus kooskõlla kehtiva

nimetusega ja § 18 lõikest 2 jäetakse välja sõna „järsku“.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 23 nii, et sättest jäetakse välja kohustuslike

administratiiv- ja olmeruumide loetelu (valvepersonali-, riietus-, puhke- ja duširuumid,

kabinetid ning tualetid) ja ohtlike ainetega määrdunud tööriiete eraldi hoidmise nõue.

Administratiiv- ja olmeruumide vajadus sõltub lõhkematerjalitehase suurusest, töökorraldusest

ja tegevusvaldkonnast, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada määruses kohustuslike ruumide

loetelu. See võib viia olukorrani, kus ettevõtjad peavad rajama ruume, mida neil vaja pole.

Vastavalt LMS § 24 lõikele 3 määrab valverežiimi käitlemiskoha omanik kooskõlastatult

Politsei- ja Piirivalveametiga. Seejuures sõltub valverežiim konkreetsetest oludest (kus

hoiukoht asub, milline on hoone jne). Nii ei pruugi mehitatud valve olla iga tehase puhul nõutav

ning sel juhul on tarbetu rajada kohustuslikus korras ruume valvepersonalile. Vajalikud ruumid

on mõistlik jätta ettevõtja enda otsustada. Lisaks peavad administratiiv- ja olmeruumide ning

tööriiete hoidmise nõuded olema vastavuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega, mis on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“1 §-s 9. Seetõttu ei ole vaja neid eraldi loetleda määruses

nr 63.

Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 26 lõiked 2, 4 ja 5.

Tuleohutusnõuded on sätestatud tuleohutuse seaduses, ehitusseadustikus ja nende alusel

kehtestatud määrustes2. Täpsustavad tehnilised nõuded on lisaks sätestatud standardites

(lõhkematerjalitehase puhul on asjakohane standardi EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“

4. osa „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“). Tuleohutuspaigaldiste, sh tuletõrje

veevarustuse nõuded sõltuvad iga konkreetse ehitise riskitegurite (nt suurus, kasutusviis) alusel

määratud tulekaitsetasemest. Vastavalt asjakohasele standardile on tulekaitsetasemeid kokku

neli, alates kõige lihtsamast kuni kõige täiuslikuma varustatuseni. Eelnõuga kehtetuks

tunnistatavad sätted on kehtestatud kolmanda tulekaitsetaseme järgi, mis näeb ette, et rajada

tuleb tuletõrje voolikusüsteem minimaalse veevooluhulgaga 2,5 l/s. Tänapäeval võib suur osa

lõhkematerjalitehase tegevusest olla elektroonika tootmine, mis on oma iseloomult vähem

tuleohtlik, võimaldades rakendada leebemaid tuleohutusnõudeid. Näiteks ehitise puhul, mis

vastab teisele tulekaitsetasemele, ei ole vaja rajada voolikusüsteemi, vaid piisab tulekustutite ja

tulekahjusignalisatsiooni olemasolust. Seega ei võimalda kehtiv määrus arvestada ehitiste

tegelike riskiteguritega. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõuded, mis dubleerivad

teisi nõudeid või on rangemad kui lõhkematerjalitehase puhul vaja ning mille kohustuslikus

korras rakendamine nõuab ettevõtjatelt tarbetute investeeringute tegemist.

Eelnõu punktiga 10 parandatakse määruse § 28 lõiget 2. Kehtivas samas sättes on ühik oom/m

ebaõigesti kasutatud. Sättes on kasutatud ühikut, mis iseloomustab juhtme eritakistust, kuid

mõeldud on seadme valmistamisel kasutatava materjali eritakistust, mille mõõtmisel

kasutatakse ühikut oom*m (Ω•m).

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Määruse muutmisega leevendatakse lõhkematerjalitehase ruumidele ja tuleohutusele

esitatavaid nõudeid. Muudatus arvestab uue tehnoloogiaga ja tehaste spetsiifikaga, kaotades

ebavajalike investeeringute tegemise vajaduse, vähendamata samal ajal ohutust.

Olemasolevatel lõhkematerjalitehastel on võimalik oma tegevus kohandada leevendatud

nõuetega ja loobuda praegu kehtivatest ebavajalikest piirangutest. Rajatavatel tehastel on juba

projekteerimise järgus võimalik luua individuaalsetest riskidest lähtuv tuleohutuse süsteem ja

ruumide loetelu. Kehtivas määruses sätestatud tuletõrje veevarustuse nõuete täitmiseks tuleb

ettevõtjal teha u 100 000 euro suurune lisainvesteering. Muudatuse järel ei pea

lõhkematerjalitehases, millele tuleohutusnõuete järgi rakenduksid teise tulekaitsetaseme

1 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded–Riigi Teataja. 2 Lisaks siinse eelnõuga muudetavale määrusele ka siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“.

nõuded ehk leebemad nõuded kui praeguses määruses, tegema ebavajalikke kulutusi. Ei ole ka

mõistlik dubleerida samu nõudeid eri õigusaktides.

Kokkuvõttes on ettevõtjatel võimalik ressurssi suunata muu tegevuse arendamisse.

Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu ega kulu.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja

Kaitseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Päästeametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. Kaitseministeerium ei esitanud

kooskõlastamise ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet ning Eesti

Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit arvamuse avaldamise käigus märkuseid. Kooskõlastamisel

esitas märkused Siseministeerium, millega arvestamine on toodud seletuskirja lisas.