| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/2309-1 |
| Registreeritud | 17.06.2025 |
| Sünkroonitud | 18.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Marju Loonurme2 |
| Originaal | Ava uues aknas |
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie nr
Meie 16.06.2025 nr 6-4/250828/2504378
Lugupeetud Erkki Keldo
Õiguskantslerile on esitatud mitu avaldust, milles palutakse hinnata Tallinna Linnavolikogu
20.02.2025 määruse nr 7 „Korteriühistule toetuse andmise kord“ § 6 lõike 2 punkti 1 vastavust
põhiseaduse §-st 12 tulenevale võrdse kohtlemise põhimõttele. Kõnealune säte näeb ette, et toetuse
taotlemiseks peavad korteriühistu hallatavas korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt
80% olema füüsiliste isikute omandis.
Pärides Tallinna linnalt selgitusi selle tingimuse kohta, viitas linn oma vastuses Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi praktikale ja konkreetselt majandus- ja taristuministri
03.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi määrus
nr 13) § 19 lõikele 4. Linn tõi välja, et on oma reeglite kehtestamisel lähtunud identsest riiklikust
nõudest ja selle aluseks olevatest kaalutlustest.
Määruse nr 13 seletuskirjas ja linna selgitustes on 80% nõude põhjendusena toodud eesmärk
vältida ärieesmärkidele suunatud projektide toetamist ja suunata toetus füüsilisest isikust elanike
elamistingimuste parandamiseks. Samuti on viidatud võimalikele riigiabi reeglitega seotud
probleemidele.
Selleks, et saaksin kujundada seisukoha Tallinna Linnavolikogu määruse põhiseaduspärasuse
kohta, on vaja mõista riikliku regulatsiooni tagamaid ja proportsionaalsust. Seetõttu palun Teil
vastata järgmistele küsimustele.
1. Määruse nr 13 seletuskirjas on märgitud, et toetuse eesmärk ei ole ärieesmärkidele suunatud
projektide toetamine. Millistele uuringutele, andmetele või analüüsidele tuginedes leiti, et just 80%
füüsilistele isikutele kuuluva omandi piirmäär on proportsionaalne ja tõhusaim viis selle eesmärgi
saavutamiseks?
2. Palun kirjeldage, milliseid alternatiivseid lahendusi piirmäära kehtestamisel kaaluti (nt toetuse
sidumine korteriomandi tegeliku kasutusotstarbega, piirangute seadmine lühiajalisele
majutustegevusele, erisuste tegemine pikaajalist üüri pakkuvatele juriidilistele isikutele).
3. Miks seati toetuse saamise määravaks kriteeriumiks korteriomandi juriidiline kuuluvus, mitte
selle tegelik kasutusotstarve (eluruumina püsivalt kasutuses)?
4. Miks ei ole ministeeriumi hinnangul võimalik püsielanike elamistingimuste ja üleüldise
elamufondi parandamise eesmärki tagada ka siis, kui juriidilisele isikule kuuluv eluruum on antud
pikaajalisele üürile?
2
5. Kehtiv regulatsioon kohtleb kõiki juriidilisi isikuid (nt suured kinnisvarafirmad, väikesed
ettevõtted, pikaajalist üüri pakkuvad äriühingud, mittetulundusühingud) võrdselt. Kas määruse
väljatöötamisel analüüsiti võimalust eristada juriidilisi isikuid nende tegevuse või eesmärkide
alusel, et vältida olukorda, kus toetusest jäävad ilma ka need korteriühistud, kus korterid kuuluvad
näiteks pikaajalisele ja stabiilsele üürileandjale?
6. Kui suure osa Eesti korterelamufondist jätab 80% nõue Teie hinnangul toetusmeetmetest ilma?
7. Millist mõju avaldab see piirang Teie hinnangul hoonete renoveerimisele ja energiatõhususe
eesmärkide saavutamisele piirkondades (nt kesklinnad, ülikoolilinnakute lähedus), kus
juriidilistele isikutele kuuluvate üürikorterite osakaal on turuolukorrast tingituna suurem?
8. Kui suureks hindate riski, et 80% nõue takistab riigi jaoks kohustuslike Euroopa Liidu
eesmärkide (kogu elamufondi keskmine energiatarve peab vähenema 16% aastaks 2030 ja 20–
22% aastaks 2035, kõikide hoonete kliimaneutraalsus saavutatud aastaks 2050) täitmist?
9. Määruse seletuskirjas viidatakse riigiabi reeglitega seotud probleemidele. Palun selgitage
(vajadusel koostöös Rahandusministeeriumiga):
a) Millistest konkreetsetest riigiabi reeglitest (viidates asjakohastele õigusaktidele) tuleneb takistus
anda toetust korteriühistutele, kus juriidilistele isikutele kuulub üle 20% korteriomanditest?
b) Kas toetuse andmine korterelamu kui terviku renoveerimiseks oleks sellisel juhul käsitletav
keelatud riigiabina korteriomanikest äriühingutele?
c) Milliseid alternatiive kaaluti riigiabi reeglitega vastavuse tagamiseks, mis oleksid vähem
piiravad kui 80% nõue (nt toetuse andmine vähendatud mahus, mis vastab füüsiliste isikute
omandiosale, või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldamine juriidilistele isikutele)?
Palun vastake hiljemalt 07.07.2025. Kui vajate vastamiseks rohkem aega, palun sellest teada anda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ivika Nõukas 693 8419