Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 14.04.2025 nr 8-1/25/1703; HTM/25-

0382/-1K

Meie 16.06.2025 nr 2-3/1567

Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli

õppe- ja kasvukeskkonnale määruse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud Kristina Kallas

Täname kaasamast ning tunnustame, et kooli ligipääsetavuse käitluses on lisaks koolihoones

toimuvale pööratud tähelepanu ka sellele, kuidas laps iseseisvalt kooli kohale jõuab. See

lähenemine on kooskõlas strateegiaga Eesti 2035+ ning ligipääsetavuse rakkerühma soovitustega.

Palume eelnõu täiendamise ajal mõelda ka järgnevatele aspektidele seoses laste võrdsete

võimalustega koolikeskkonnas.

1. Soovitame küsida arvamust ka puuetega inimeste huvikaitse organisatsioonidelt, näiteks

Eesti Puuetega Inimeste Kojalt.

2. Soovitame kaaluda, kas oleks mõistlik ligipääsetavuse ehituslikud nõuded koondada

ehitiste ligipääsetavuse määrusesse. Osad paragrahvid (nt bussipeatused, pinnakatted, wc-d

ja pesuruumid) kattuvad temaatika ja detailsuse osas osaliselt praegu Kliimaministeeriumis

menetlusel oleva ehitiste ligipääsetavuse määrusega, mis hõlmab kõiki avalikus kasutuses

olevaid ehitisi, sh koole. Praegu kehtib määrus „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“. Ehitiste nõuete koondamine ühte kohta võiks aidata hoida ära vastuolud,

topelt-reguleerimise ning lihtsustaks nõuete praktikasse viimist ja järelevalvet.

Kliimaministeeriumis menetluses oleva määruse teemal on kontaktisik Kaido-Allan Lainurm.

Samas tunnustame ligipääsetavuse temaatika lõimimist haridusvaldkonna määrusesse, kuhu

see samuti sobib ja vajalik on. Tuleb valida lahendus, mis garanteerib õpilastele parima

võimaliku keskkonna.

3. Palume selgitada, kuidas § 4 lg 1- s on arvestatud nii lastega, kes soovivad kohe pärast

tunde koju minna, kui ka nendega, kes jäävad pikapäevarühma või koolimajas

asuvatesse huvitegevustesse. Koolist kaugemal elavatele lastel on vaja samu võimalusi

arenguks, kui teistelegi. Koolibussi kasutavad õpilased, kes elavad kaugemal, kus pole

ühistransporti ning võib-olla ka vanematel pole võimalik lapsi ringi sõidutada. Kui koolibussi

graafik on ebasobiv, võivad need lapsed jääda ilma ligipääsust sotsiaalelule, huviharidusele,

spordile aga ka näiteks järele aitamise tundidele. Kui aga lükata kojusõidu aeg väga hiliseks,

võtaks see osadel lastel võimaluse piisavalt puhata ja kodus aega veeta. Kuidas on mõeldud

korraldada nii, et kõigil lastel oleks olenemata oma elukohast ja vanemate liikumisvahenditest

võimalik lisaks koolis käimisele ka pikapäevarühmast, järele vastamistest, sotsiaalsetest

2 (6)

tegevustest ja huviharidusest osa võtta. Samas ei saa sundida pikalt peale tunde koolis olema

neid lapsi, kes soovivad koju minna.

4. Palume selgitada, mida § 4 lg 4 mainitud bussipeatused praktikas tähendavad. Praeguses

sõnastuses tundub, et maapiirkondades koolibussi peatused ei pea pakkuma kaitset otsese

päikese, sademete ja tuule eest, sisaldama pinki, koolibussi graafikut ega olema valgustatud.

Lastel on kohustus aastaid iga ilmaga koolis käia, kusjuures lastel pole sõnaõigust ei kodu

asukoha, kooli asukoha ega transpordiviisi osas. Koolibussi kasutamine pole lapse isiklik valik

vaid tuleneb elukohast, mistõttu on tõenäoliselt ainuke variant koolikohustuse täitmiseks.

Seega on ta bussipeatuses sundseisus peaaegu iga päev ja iga ilmaga. Laste, sh puuetega laste

ligipääsetavusele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest lapsed ei saa ise oma õiguste eest seista.

Koolilapsed ei peaks ootama bussi näiteks põldude vahel maantee ääres, kus puudub igasugune

vari kuuma päikese või lörtsituisu eest, kus ei saa istuda ning on pool aastat koolimineku ajal

täiesti pime. Ühistranspordipeatuste kavandamisel on võimalik rajada vähe kasutatavatesse

kohtadesse peatuseid, mis pole sisuliselt muud kui peatuse liiklusmärk aga see pole sobilik

koolilastele, kel puudub kooli minemiseks muu alternatiiv. Seega teeme ettepaneku mõelda,

milline oleks üheselt mõistetav sõnastus. Näiteks, kas koolibussi peatuskohtades peavad

olemas olema mingid kindlad koolilastele vajalikud elemendid, et tagada ligipääsetavus,

ohutus ja turvatunne või on praegu eelnõus mainitud põhimõtted kuidagi viidatud, mis

võimaldaks järelevalvet teha. Soovitame lugeda laste ligipääsetavuse uuringut (lk 28, 75) ja

ligipääsetavuse rakkerühma lõppraporti (lk 46), kus käsitletakse laste probleeme seoses

ühistranspordiga.

5. Palume selgitada, kuidas on tagatud puuetega laste ligipääs koolitranspordile, sest

eelnõust ei tule see välja. Ligipääsetav koolitransport hädavajalik, et lapsed iseseisvalt ja

julgelt hakkama saaksid ning puuetega lapsed saaksid koolis käia. Oluline on tähelepanu

pöörata laste ajutistele ja püsivatele, füüsilistele kui ka vaimsetele eripäradele. Näiteks peaksid

ka väikesed lapsed saama normaalse pingutusega ja käsipuust hoides bussi siseneda ja välja

astuda, ilma et peaksid kukkumist kartma. Lapsed peavad saama aknast välja näha ning

turvavarustust kasutada. Arvestades, et suur osa kooliajast on pime, on vajalik peatuste

korrektne teadvustamine visuaalselt ja auditiivselt, et laps ei tunneks ärevust õiges kohas maha

mineku pärast. Kinnihoidmiskohad ja nupud peavad olema lastele mugaval kõrgusel. Info peab

olema arusaadav. Koolibussi kujundus peab olema piisavalt kontrastne nägemispuudega

inimeste jaoks ning bussi peab saama siseneda liikumispuudega, sh abivahenditega nt

ratastooliga. Tuleb arvestada, et liikumisabivahendi kasutamine peab olema võimalik alati,

mitte ainult ette tellimisega. Vt laste ligipääsetavuse uuringus (lk 28, 75) käsitletakse

probleeme seoses ühistranspordiga. Ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis (lk 46) on kirjas

„Ligipääs kooli algab sinna viivast teekonnast, sh koolitranspordist, mille hankimisel on seni

olnud peamiseks kriteeriumiks hind. Seetõttu on enamik Eestis kasutatavaid koolibusse

ligipääsmatud ehk astmetega sisenemisega ning nii ei ole liikumise erivajadustega õpilastel

võimalik koolitransporti kasutada. Samuti on oluline tellitava koolitranspordi ohutus

(turvavööd, piisava suurusega bussid, seisukohtadeta sõit jms) ning peatuskohtade ohutus, sh

ratastooliga sõitjatele (kas on ligipääs bussipeatusesse, kas on tagatud ohutus ja piisav ruum

bussi ootamiseks jms). […]“ Ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis (lk 49) antakse

soovitus, et koolibussid peaksid olema madala sisenemisega.

6. Palume selgitada, kuidas on tagatud kooli maa-ala ligipääsetavus puuetega inimestele.

Nii ajutise kui ka püsiva erivajadusega õpilased, personal ja lapsevanemad peavad saama

koolis ja kooli maa-alal takistusteta liikuda. Lastele on see eriti vajalik, et nad saaksid võrdselt

vahetundides liikuda ja sotsialiseeruda. Näiteks, et ka ratastoolis laps saaks kooli

mänguväljakul käia.

7. Ettepanek korrektsemaks sõnastuseks: § 5 lg 4 „Kooli maa-alal peab liiklemine olema

korraldatud turvaliselt, arvestades eelistades jalakäijaid ja erinevaid

liikumisvahendeid.“ Liikluskorralduse planeerimisel mõeldakse alati erinevatele

liikumisviisidele ja turvalisusele, mistõttu praegune sõnastus ei anna planeerijale konkreetset

3 (6)

eesmärki. Lapsed on põhiliselt jalakäijad ning kasutavad kooli-hoovi ka vahetundides õues jala

liikumiseks. See ala peab olema planeeritud nii, et jalakäijate (kõige haavatavamate liiklejate)

turvalisus on alati tagatud. Kõikide teiste liikumisvahendite kasutamine peab arvestama

sellega, et jalakäija ohutus on prioriteet, millele järeleandmisi ei tehta. See on vajalik

muuhulgas selleks, et laste endi liiklusvahendid ei tekitaks ohtu kaasõpilastele. Tänapäevane

ruumiplaneerimine prioritiseerib jalakäijat. Muidugi on kooli ümbruses ka teisi

liikumisvahendeid aga liikluskorraldus peab lähtuma nõrgimast osalejast. Koolihoovis peab

olema turvatunne, mugavus liikuda, mängida, mitte kogu aeg üle õla jälgida, et keegi otsa ei

sõidaks. Seetõttu palume sõnastada konkreetne eesmärk, et jalakäijad on prioriteet. Jalakäijate

eelistamine ei välista teiste liikumisvahendite liikumist kooli territooriumil. Samaga seab see

enamuses olevad, kuid ohustatumad jalgsi või ka abivahendiga (nt ratastooliga) liikujad

eelisseisundisse. Seletuskirja selgitus „Säte on tarvilik kuna üha levinumaks on muutunud

erinevate kergliiklusvahendite kasutamine ning kooli maa-alal võib liikuda ka autosid,

koolibuss või muid sõiduvahendeid.“ jätab liikumiskorralduse lahendamise põhimõtted

ebamääraseks. Pakutud ettepanek on liikumise korraldamiseks sobivam. Lause lõpp „…ja

erinevaid liikumisvahendeid“ kas ära jätta või täiendada järgmiselt: „…ja arvestades erinevaid

liikumisvahendeid“.

8. Palume selgitada, kuidas tagatakse koolis õpilastele piisav vajalik puhkeala. Võrdluseks,

lasteaedadel on nõutud õppetöö kui mänguruumi olemasolu aga selles eelnõus tunduvad

puuduvat lastele puhkamise ja sotsialiseerumise võimalused. Laste ligipääsetavuse uuringus

(lk 41) toodi välja, et lapsed tunnevad puudust kohtadest, kus vahetunni ajal saab puhata,

vaikuses olla, suhelda või isegi lihtsalt istuda. Lapsed tihti lukustatakse klassiruumidest välja

ning neil ei ole koridorides olemise kohti, pinke ega vaiksemaid nurki. Seetõttu veedetakse

aega nt wc-des, trepikodades vms kohtades. § 6 lg 2 peame oluliseks, sest akustikat toodi laste

ligipääsetavuse uuringus erinevates kontekstides probleemina välja. Näiteks, et müra häirib

tundides keskendumist (lk 41, 50) ja vahetunnis puhkamist (lk 41). Toodi näiteid ka

olukordadest, kus ruumi akustika tõttu on lastel keelatud vahetunnis rääkimine või nad saavad

kehva akustilise lahenduse tõttu karistada (lk 43, 45).

9. Palume selgitada, kuidas on tagatud praktiline ligipääs esmaabivahenditele. Eelnõus § 6

lg 8 ütleb, et need peavad olema erivarustusega ruumides ning spordisaalides. Erivarustusega

õpperuumid käesoleva määruse tähenduses on labor, füüsika- ja bioloogia/keemiaklass,

tehnoloogiaõppe/praktilise õpetuse klass ja õppeköök. Praktikas peaksid esmaabivahendid

olema kiiresti leitavad ja kättesaadavad ilma korruste vahel liikumiseta ja eriklasse või võtmeid

otsimata. Eriklasside ja võimla uksed on tavaliselt lukustatud, kuid vahetunnis koridorides

olevatel inimestel võib ikkagi olla kiiresti esmaabivahendeid vaja. Siis peaks hakkama võtit

otsima ja võib olla korruste vahel liikuma. Liikumispuudega õpilasele või ka õpetajale võib

see olla väga keeruline ning kulutab palju aega.

10. Soovitame pädeva asutuse arvamust küsida keemialabori ohutusnõuete osas, sest

märkasime, et § 7 lg 1 nimetab keemialaboris kätepesu võimalust, kuid ei maini laborites

tavalist silmapesudušši ega avariidušši.

11. Pöörame tähelepanu vastuolule sõnastuses: § 8 lg 2 seletuskirjas kirjeldatakse, et

menstruaalhügieeni vahendid peavad olema privaatselt kättesaadavad, kuid samas võivad olla

kättesaadavad ka ainult kooli tervishoiutöötajalt küsides. Siin on vastuolu, sest

tervishoiutöötajat ei pruugi alati kohal olla, või ta võib olla hõivatud teiste õpilastega, mistõttu

noor, kellel on kiiresti hügieenitoodet vaja, ei pruugi seda kätte saada või siis saab selle nii, et

peab endale tähelepanu tõmbama. Hügieenivahendid võiks alati privaatselt kättesaadavad olla

ning lisaks ka tervishoiutöötajalt võimalik küsida (kui näiteks wc-des asuv varu on otsas).

12. Soovitame lisaks hügieeniruumide visuaalsele privaatsusele, mõelda ka akustilisele

privaatsusele ja privaatsusele laiemalt. § 8 lg 3 on seatud nõuded wc privaatsusele, mis on

tervitatav. Privaatsuse puudumine võib osadel inimestel päädida tualetis/pesemas käimise

vältimisega, mis võib tekitada terviseprobleeme. Näiteks kui ei julgeta teiste kuuldes end

kergendada, bideedušši kasutada, teistega koos dušši all käia või piisavalt tihti

4 (6)

mentstruaalhügieenivahendeid vahetada. Mitme kabiiniga wc-des ja pesuruumides toimub ka

rohkem kiusamist, sest seal pole alati täiskasvanute järelevalvet. Laste ligipääsetavuse

uuringus (lk 44, 77) tuuakse välja tualettruumide ligipääsetavuse probleemina nt privaatsuse

puudumine, kiusamine ja disain. Võrdluseks toome näiteks Paides Hillar Hansoo Põhikoolis

on wc-d privaatsed kõige vajalikuga varustatud üksikkabiinid, mille uksed avanevad koridori,

mistõttu on need paremini ka täiskasvanute järelevalve all. Privaatsusega seostuvadki ka

sooneutraalsed üksikud tualettruumid ja pesuruumid, kus saab näiteks teisest soost isiklik

abistaja puudega last aidata. Häbelikele, kiusatavatele või ka näiteks seksuaalvägivalda

kogenud õpilastele võib olla kehalise kasvatuse tunnist osa võtmisel abiks privaatse riietus- ja

pesuruumi valimise võimalus. Siinkohal tasub rõhutada, et ligipääsetavaks kujundatud wc-d ja

pesuruumid ei tohiks olla piiratud ligipääsuga (nt lukust avamine taotlusel ja/või

põhjendamisel), vaid olema kasutatavad igal ajal ja liigset tähelepanu tõmbamata (ei saa nõuda,

et laps põhjendaks vajadust privaatsuse järele seksuaalvägivalla trauma tõttu või peaks

avaldama muud terviseinfot).

13. § 8 Palume selgitada, kuidas on tagatud puuetega õpilastele hügieeniruumide

ligipääsetavus. See haakub Kliimaministeeriumis menetlusel oleva ehitiste ligipääsetavuse

määruse eelnõuga. Palume jälgida, et vajadused saaksid kaetud aga ei tekiks topelt-

regulatsiooni.

14. § 11 lg 9 Palume selgitada, mille alusel on min/max temperatuurivahemikud valitud.

Nõustume seletuskirjas toodud infoga, kuid puudub põhjendus, mille põhjal on just see

temperatuurivahemik valitud. Palume lisada viited allikatele, mis kinnitaks, et need on laste

heaolu ja õppeedukust arvestades optimaalsed. Koolide temperatuuri mõju laste tervisele ja

õppeedukusele on palju ja mitmekülgselt uuritud, sh see on aktuaalne seoses kliimamuutustega

(Nt: Progress in thermal comfort studies in classrooms over last 50 years and way forward -

ScienceDirect ; Heat and Learning | Harvard Kennedy School). Küsimust tekitavad

piiripealsed stsenaariumid, näiteks: Vähekindlustatud perest laps (kel pole kõige

külmakindlamad riided ja jalanõud) peab 2,9 km läbi lörtsi kooli kõndima, siis sisuliselt 8 h

istuma paigal 19-kraadises ruumis ja siis uuesti läbi lörtsi koju kõndima. Selle käigus võib

päris suur külmakadu tekkida, kui lapsel pole võimalik koolis (ega võib-olla ka kodus) päriselt

sooja saada. Teistpidi näide, kui tuleb suvel sama teekond päikese käes läbida ja siis 28-

kraadises ventilatsioonita klassiruumis õppida, sh peaks laps osalema ka kehalise kasvatuse

tunnis. Kui koolis pole võimalik end jahutada võib lapsel (aga ka kooli töötajatel) tekkida

kuumarabandus. Regionaalhaigla traumakeskuse lehel on kirjas, et kuumarabandus on raske

haigus suremusega kuni 80% (Ülekuumenemine | Traumakeskus). Laste ligipääsetavuse

uuringus mainiti temperatuuri mõju lastele erinevates kontekstides (lk 28, 31, 44, 50, 114).

Ebamugavustunne või mure tervise pärast võib muutuda ligipääsetavuse probleemiks nii

lastele kui õpetajatele.

15. § 11 lg 8 Palume põhjendada õhuniiskuse min/max vahemike valikut. Välja toodud nädala

suhteline õhuniiskus 25% tähendab, et talveperioodil on lubatud pidevalt väga madal

õhuniiskus (palju madalam optimaalsest vahemikust), mis seletuskirja kohaselt sisuliselt rikub

laste silmi ning teeb nad vastuvõtlikuks põletikele. On öeldud, et need numbrid on ka varem

kehtinud aga kas see on ka tänapäevane lahendus? Kuivusest kipitavad silmad, tihti levivad

viiruhaigused või hallitusseentest tekkinud allergilised reaktsioonid võivad tundides osalemist

ja koolitöö tegemist nõrgema tervisega lastel häirida või tuua kaasa rohkem tervislikel

põhjustel puudumisi.

16. Palume kaaluda määrusesse PÕS §19 lg 5 mainitud põhjendatud puudumiste lisamist, et

võimaldada need nii kooli kui ka lapsevanema otsusel. PÕS § 19 lg 5 kohaselt võib

määruses sätestada ilmastikuolud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud, ja õpilaste

ohutu koolijõudmise tagamise nõuded, kuid seda pole määruses tehtud. Eestis käivad lapsed

koolis üldiselt iseseisvalt. Arvestades temperatuuri kõikumisi ca -30 kuni + 30 kraadi aasta

jooksul, kliimamuutustest tulenevaid ekstreemsusi, erinevaid kooliteede ja koolimajade olusid

ning laste isiklikke ja tervise eripärasid, tuleks võimaldada ka lapsevanematel otsustada,

5 (6)

milliste olude korral laps koolist koju jätta. Ühest küljest saab direktor otsustada kogu

koolipere eest aga tuleks arvestada ka individuaalseid erinevusi, riske ning riskitaju. Laps ei

peaks olema sunnitud minema kooli oludes, mida lapsevanem peab ohtlikuks või, et sellistes

oludes tekiks põhjuseta puudumine. Näiteks 08.04.2025 oli uudistes lugu USA-st, kus

ekstreemsete ilmaolude ajal ajal ei jäetud koolis kontaktõpet ära ja laps hukkus kooliteel

tulvavees (Mom remembers 9-year-old son who died in Kentucky floodwaters while walking

to school bus stop - ABC News).

17. Palume mõelda, kas laste turvalisele koliteele mõeldes oleks vaja suunata koolipidajat ja

koolipere tegema koostööd laste õiguste kaitsmiseks avalikus ruumis ning kuidas see

toimuda võiks. Näiteks, et koolipidaja ja kooli direktor on soovi korral kaasatud kooli ja

sellega funktsionaalselt seotud avaliku ruumi lahenduste väljatöötamisse, pidades silmas laste

ligipääsetavust ja muid vajadusi iseseisvaks koolis käimiseks. Kohalik omavalitsus seisab laste

koolitee ligipääsetavuse eest. Laste ligipääsetavuse uuringus (lk 76) on öeldud: „Avalikus

ruumis liikudes ja liigeldes on suurimad pingekohad laiemalt seotud küsimusega, kellele on

avalik ruum mõeldud ja kas lapsel on selles kohta. Kas lapsega on avaliku ruumi disainis

arvestatud“. Meie teada ei ole praegu laialt levinud laste õiguste kaitse ruumilahenduste

väljatöötamises. Edusamme on näiteks looduskaitse või kohati ka puuetega inimeste õiguste

kaitse organisatsioonide kaasamises ruumilahenduste väljatöötamisse. Lapsed ei saa ise enda

eest seista, mistõttu tuleb täiskasvanutel laste huvikaitse roll täita. Ruumiloome eest vastutavad

põhiliselt kohalikud omavalitsused, kes on ka põhilised koolipidajad. Seega oleks lihtne KOV-

is olemasolevat teadmist ehitamise ja laste vajaduste kohta ühildada. Seetõttu palume mõelda,

kas koolipidaja esindaja ja kooli direktor võiksid olla soovi korral kaasatud kooli ja kooliteega

seotud ruumilahenduste väljatöötamisse. Määrusesse lisamine annaks võimaluse neil soovi

korral ise küsida kohta laua taha, kuhu neid võib-olla pole varem kutsutud või kust neid

püütakse tõrjuda. Planeeringu koostamisel toetab planeerimisseadus kaasatavate ringi

laiendamist vastavalt soovile olla planeeringu koostamisse kaasatud. Kooliga seotud avaliku

ruumi ning koolitee ruumilahenduste väljatöötamine ei toimu aga sageli planeerimisseaduse

vaid ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste andmise kaudu ning liikluskorralduse

muutmine liiklusseadustiku kohaselt. Projekteerimistingimuste andmist korraldab kohalik

omavalitsus ning see võib toimuda läbi avaliku menetluse, kuhu on mõistlik kaasata kooli

esindajad. Sisult sarnane on ka liikluskorralduse muutmisse kaasamise põhjendus. Võib-olla

on vaja seada KOV-idele selge ootus seista laste koolitee ligipääsetavuse eest ruumilahenduste

väljatöötamisel. See omakorda jõustaks KOV-e läbirääkimistel riigi- ja erasektori arendustega

seoses ning aitaks näiteks lapsevanematel KOV-idele meelde tuletada oma kohustusi laste

huvidega arvestamisel. Laste õiguste kaitsel on vaja täiskasvanute initsiatiivi ka seetõttu, et

lapsed ei pruugi osata paremat tahta, sest neil pole vastavaid teadmisi ega võrdlusmomenti.

Laste ligipääsetavuse uuringus lk 39 kirjutatakse „Eraldi tähelepanu tahame juhtida ka sellele,

et noorema vanuserühma lapsed ei oska teatud füüsilise keskkonna aspekte vestluse käigus

mõtestada, aga osalusvaatlusega näeb uurija, et need kohad on siiski problemaatilised. Näiteks

ei rääkinud Anna (7 a, vene keel, Tallinn) kordagi ise sellest, et tal oleks koolimajas uste

avamisega probleeme. Kui Anna aga koos uurijaga koolimaja peal ringi käis, tuli mitu korda

ette seda, et uurija pidi aitama lapsel uksi avada, sest ise laps seda lihtsalt ei jaksanud.“

18. Palume kaaluda, kas sarnaselt lasteaedadele oleks vaja nt § 6 lg 3 kirjeldada ootused

kooli puhkealale, selgitades, et mõeldud pole tühja põrandapinda vaid tundidele

vaheldust pakkuvat kohta, kus saab päriselt puhata. § 6 lg 3-ga on määratud, et õpperuumi

pindala peab olema vähemalt 2 m2 iga õpperuumi korraga kasutava põhikooli õpilase kohta,

kuid puudub puhkamiseks ja riietumiseks vajalik ruumivajadus. Laste ligipääsetavuse uuringu

(lk 76) on välja toodud, et ruumipuudus (sh puhkealad, rõivistu) on domineerivaks

probleemiks, mis põhjustab koolihoonetes füüsilisi takistusi (trügimised, ummikud), aga

mõjutab lapsi ka emotsionaalselt (nt. räägitakse kurnatusest, väsimusest, kiusamisest). Kui

klassiruumid vahetunni ajaks lukustatakse on vaja lastele tagada ka piisavalt suur puhkeala

ning piisavalt palju puhkekohti, kus saab vastavalt soovidele aktiivsemalt või vaikselt puhata.

6 (6)

19. Palume selgitada, kuidas on Eesti koolides lahendatud laste koolipinkide ergonoomika. Arvestades kui suure osa ajast veedavad lapsed koolipingis istudes, on vaja mõelda

koolipinkide ergonoomilisele disainile ja mugavusele. Võrdluseks näiteks täiskasvanud

kontoritöötajad ei peaks tänapäeval normaalseks, kui nad oleks sunnitud 8 tundi päevas istuma

ebamugaval ja oma kasvule mittevastaval puupingil. Laste jaoks on see praegu veel

normaalsus. Kui täiskasvanud saavad ebamugavat töökohta vahetada, siis lastel kooli osas

valikuvõimalus puudub. Laste ligipääsetavuse uuringus (lk 77) tuuakse lastele ebamugavaid

toole probleemina välja.

20. Palume selgitada, kuidas on tagatud õpilastel võrdsed võimalused osaleda õppetöös

digitaalselt. Perioodidel, mil saab/peab õppima ainult veebi vahendusel, kuidas on tagatud

kõikide laste osalemine? Näiteks, et kõigil oleks olemas vajalikud tehnilised võimalused

(internet, arvuti) ning ka e-õppekeskkond ja õppematerjalid oleks neile ligipääsetavad. Hetkel

avaliku teabe seadus kohustab, et avaliku sektori veebilehed peavad vastama

digiligipääsetavuse nõuetele kuid § 32 lg 6 p2 kehtestab erandi koolidele ja koolieelsetele

lasteasutustele (va üldinfo avaldamine). See tähendab, et nägemispuudega õpilased, personal

ja lapsevanemad ei pruugi saada õppematerjalidele iseseisvalt ligi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Krista Erg-Scacchetti

5662 8067 [email protected]