| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3191-1 |
| Registreeritud | 17.06.2025 |
| Sünkroonitud | 18.06.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet |
| Vastutaja | Killu Christine Paal (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, piirivalve- ja rändeosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
KAVAND
SISEMINISTER
MÄÄRUS 2025. a nr
Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise kord
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse (edaspidi viisaotsus
ja viibimisaja otsus) vaidlustamise kord;
2) vaide esitamise nõuded;
3) vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu;
4) vaide vorm ning
5) vaide läbivaatamise tähtaeg.
§ 2. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaide esitamine
(1) Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamisel esitab otsuse vaidlustaja
(edaspidi vaidlustaja) vaide läbivaatajale määruse lisana kehtestatud vormikohase vaide
(edaspidi vaie). Vaidele lisatakse määruses sätestatud dokumendid.
(2) Vaie võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti teel või elektrooniliselt esitatud vaie
võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale järgneval tööpäeval.
§ 3. Vaide täitmise nõuded
(1) Vaie peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles.
(2) Vaides ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik määruses ettenähtud andmed.
Vaide väljad peab täitma tumedas kirjas.
(3) Isiku nimi peab vaides olema kirjutatud vastavalt reisidokumendis esitatud ladinatähelisele
nimekujule.
§ 4. Vaide esitamine
(1) Vaie esitatakse vaide läbivaataja asukohas, posti teel või elektrooniliselt.
(2) Vaidlustaja võib volitada esindajat tegema vaide esitamisega seotud toiminguid.
2
(3) Kui vaide esitab vaidlustaja, allkirjastab selle vaidlustaja. Kui vaide esitab vaidlustaja
esindaja, allkirjastab selle esindaja.
(4) Kui vaie esitatakse elektrooniliselt, allkirjastatakse see Eestis tunnustatud digiallkirjaga.
(5) Kui vaidlustaja annab esindajale volituse vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks
vaide vormil, täidab ja allkirjastab vaidel asjakohased väljad vaidlustaja.
(6) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaides ei ole esitatud
valeandmeid ja vaidele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid
ning see ei ole võltsitud.
(7) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaidlustaja ei ole Eesti
Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele või Politsei- ja
Piirivalveametile esitanud uut viisa- või viibimisaja pikendamise taotlust ning on teadlik, et kui
vaidlustaja esitab vaide menetlemise ajal Eesti Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni
liikmesriigi välisesindusele või Politsei- ja Piirivalveametile uue viisa- või viibimisaja
pikendamise taotluse, jäetakse see läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse tegemiseni.
§ 5. Riigilõivu tasumine
(1) Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamisel lisatakse vaidele riigilõivu tasumist tõendav
dokument või tasutakse riigilõiv kohapeal.
(2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib isik esitada riigilõivu tasumise kohta
kirjalikult järgmised andmed:
1) selle isiku nimi, kes riigilõivu tasus;
2) vaidlustaja nimi;
3) viitenumber;
4) kuupäev, millal riigilõiv tasuti;
5) krediidiasutuse nimi ja arvelduskonto number, millele ja millelt riigilõiv tasuti;
6) tasutud summa eurodes.
§ 6. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamisel esitatavad dokumendid
(1) Kui vaie esitatakse esindaja kaudu, posti teel või elektrooniliselt, lisatakse vaidele koopia
vaidlustaja reisidokumendi isikuandmete lehest.
(2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja posti teel või elektrooniliselt, lisatakse vaidele koopia
vaidlustaja esindaja reisidokumendi isikuandmete lehest või koopia Eesti väljastatud ID-
kaardist.
(3) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja ning vaidlustaja ei ole kinnitanud volituse andmist
vaide vormil asjakohaste väljade täitmise ja allkirjastamisega, lisatakse vaidele volitust tõendav
dokument.
(4) Kui volitus vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks antakse eraldi dokumendina ja
vaidele on lisatud selle koopia, võib vaide läbivaataja nõuda volitust tõendava
originaaldokumendi esitamist.
3
§ 7. Vaides esitatavad andmed
(1) Vaides esitatakse järgmised andmed:
1) vaidlustaja eesnimi või -nimed;
2) vaidlustaja perekonnanimi või -nimed;
3) vaidlustaja sünniaeg;
4) vaidlustaja kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress;
5) haldusorgan, kellele vaie esitatakse;
6) vaidlustatava viisaotsuse ja viibimisaja otsuse liik ja number;
7) vaide esitamise põhjus;
8) vaide esitamise kuupäev;
9) vaide esitaja allkiri.
(2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele
vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed:
1) eesnimi või -nimed;
2) perekonnanimi või -nimed;
3) sünniaeg või isikukood;
4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress.
§ 8. Vaide läbivaatamise tähtaeg
(1) Vaie vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse otsus (vaideotsus) 30 päeva jooksul vaide
esitamise päevast arvates.
(2) Vaide läbivaataja võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada, kui vaideotsuse tegemiseks
tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Vaide läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi vaide läbivaataja määratav uus
tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide
esitajale.
(4) Valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus või
Siseministeerium esitab vaide läbivaatajale kooskõlastuse aluseks olnud põhjendused ning
vajaduse korral muudetud kooskõlastuse ja selle põhjendused 15 päeva jooksul menetlusse
kaasamise päevast arvates.
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 4. detsembri 2005. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Lisa. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide vorm
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Välisministeerium
17.06.2025 nr 1-6/3191-1
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Viisaotsuse ja
viibimisaja otsuse vaidlustamise kord“ eelnõu.
Kooskõlastuskirja ja arvamusi ootame hiljemalt 27. juuniks 2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Killu Christine Paal 6125089
Siseministri …… määrus nr …
„Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise kord“
Lisa
VIISA ANDMISEST KEELDUMISE, VIISA TÜHISTAMISE, VIISA KEHTETUKS
TUNNISTAMISE, VIIBIMISAJA PIKENDAMISEST KEELDUMISE JA VIIBIMISAJA
ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE OTSUSE VAIE
Täitke vaie trükitähtedega ja loetavalt. Isikunimi kirjutage vastavalt reisidokumendis olevale
ladinatähelisele nimekujule. Vaides ei tohi olla parandusi. Kui andmed puuduvad, märkige
kriips.
VAIDLUSTAJA ISIKUANDMED
Eesnimi või -nimed Sünniaeg (pp.kk.aaaa)
Perekonnanimi või -nimed
Telefon E-post
VAIDLUSTATAKSE
Selle haldusorgani nimetus, kellele vaie esitatakse
…………………………………………………………………………………………………
Viisa andmisest keeldumist, viisataotlus nr
……………….……………………………………………..…………………………………
Viisa nr tühistamist, otsus nr
………………..…………………………………………………….........................................
Viisa nr kehtetuks tunnistamist, otsus nr
.…………………...…………………………………………………………………………...
Viibimisaja pikendamisest keeldumist, taotlus nr
.…………………...……………………………………………………………………………
Viibimisaja ennetähtaegset lõpetamist, otsus nr
.…………………...……………………………………………………………………………
OTSUSE VAIDLUSTAMISE PÕHJUS (vajaduse korral kasutage lisalehte)
__________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Vaide allkirjastamisega kinnitan esitatud andmete õigsust ja dokumentide ehtsust ning asjaolu,
et ma ei ole esitanud Eesti Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi
välisesindusele või Politsei- ja Piirivalveametile uut viisa või viibimisaja pikendamise taotlust.
Vaide allkirjastamisega kinnitan, et olen teadlik, et kui esitan vaide menetlemise ajal Eesti
Vabariigi välisesindusele või Politsei- ja Piirivalveametile uue viisa- või viibimisaja
pikendamise taotluse, jäetakse see läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse tegemiseni.
Vaide esitamine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile
saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
Vaidlustaja või tema seadusliku esindaja nimi ja allkiri Kuupäev (pp.kk.aaaa)
ALLJÄRGNEVA OSA TÄIDAB VAIDLUSTAJA JUHUL, KUI TA KASUTAB
VOLITATUD ESINDAJAT
ESINDAJA ANDMED
Eesnimi või -nimed Sünniaeg (pp.kk.aaaa)
Perekonnanimi või -nimed
Tänav Sihtnumber
Linn/küla Riik
Telefon E-post
Vaide allkirjastamisega kinnitan, et volitan nimetatud isiku mind esindama minu vaide
esitamisega seotud toimingutes.
Vaidlustaja või tema seadusliku esindaja nimi ja allkiri Kuupäev (pp.kk.aaaa)
Vaide allkirjastamisega kinnitan, et nõustun esindama vaidlustajat tema vaide esitamisega
seotud toimingutes.
Volitatud esindaja nimi ja allkiri Kuupäev (pp.kk.aaaa)
1
Siseministri määruse „Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse
vaidlustamise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud seoses välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi viisaotsuse vaidlustamise eelnõu), mis
on Riigikogu menetluses ja mille eesmärk on tagada välismaalasele õigus kaevata viisaotsus
või viibimisaja otsus pärast vaidemenetlust halduskohtusse. Viisaotsuse vaidlustamise eelnõuga
viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja Eesti põhiseadusega ning tagatakse
välismaalaste ühtne kohtlemine ja õiguskorra süsteemsus. Selleks kehtestatakse välismaalaste
seaduses (edaspidi VMS) viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks üheastmeline
vaidemenetlus, millele järgneb kolmeastmeline halduskohtumenetlus.
Eelnõuga viiakse siseministri määrus kooskõlla seadusega. Olulisemad muudatused:
- tehakse terminiühtlustus, millega võetakse sõna „avaldus“ asemel kasutusele sõna
„vaie“;
- kehtestatakse vaide esitamise uus vorm;
- täpsustatakse vaide esitamise ja täitmise nõudeid, sätestades mh et edaspidi ei saa vaiet
esitada vene keeles;
- kaotatakse nõue esitada vaide juurde vaide põhjust tõendavad dokumendid;
- kehtestatakse vaide läbivaatamise tähtaeg.
Arvestades muudatuste mahtu, on otstarbekas kehtestada uus viisaotsuste ja viibimisaja otsuste
vaidlustamise kord. Eelnevast tulenevalt tunnistatakse kehtetuks siseministri 4. detsembri 2015.
aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks
tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise
otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“.
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel.
1.2. Ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Killu Paal
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud viisaotsuse vaidlustamise eelnõu rakendamiseks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 18-0805.
2
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu lisana kehtestatakse viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse (edaspidi viisaotsus ja viibimisaja otsus)
vaidlustamiseks vaide vorm. Kõik eelnimetatud otsused on edaspidi hõlmatud lühendiga
viisaotsus ja viibimisaja otsus, mistõttu puudub vajadus neid eraldi nimetada. Sellest tulenevalt
on muudetud ka määruse pealkirja ja tehtud vastavad muudatused läbivalt määruse tekstis.
Samuti on määruses terminiühtlustuse eesmärgil asendatud läbivalt sõna „avaldus“ sõnaga
„vaie“. Muudatus on seotud viisaotsuse vaidlustamise eelnõu muudatusega, millega vastavad
sõnastuslikud muudatused VMS-is tehti.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Kuna peale määruse pealkirja lühendamist
see enam määruse sisu piisavalt ei ava, on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt
vajalik määruses käsitletavad õigusinstituudid või reguleeritav valdkond sätestada. Paragrahvi
1 kohaselt reguleerib kõnesolev kord viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise korda
vaide esitamise nõuded, vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu,
vaide vormi ning vaide läbivaatamise tähtaega. Reguleerimisala sätte lisamisega seoses muutub
ka määruse struktuur.
Lisaks täpsustati viisaotsuse vaidlustamise eelnõuga määruse kehtestamise aluseks oleva
volitusnormi sõnastust (VMS § 101 lg 1 p 9). Võrreldes kehtiva volitusnormiga lisati
volitusnormi, et määrus reguleerib ka vaidlustamise korda, vaide esitamise nõudeid ja tähtaega.
Vaidlustamise korra ja vaide esitamise nõuete puhul on tegemist tehnilise muudatusega, kuna
ka kehtiv määrus reguleerib eelnimetatud punkte, kuid need ei olnud kehtiva volitusnormi
sõnastuses eraldi välja toodud. Võrreldes kehtiva määruse reguleerimisalaga kehtestatakse
edaspidi määrusega ka vaide läbivaatamise tähtaeg. Kehtivas õiguses on viisaotsuse ja
viibimisaja otsuse vaide läbivaatamise tähtaeg sätestatud VMS-is. VMS üldpõhimõtte kohaselt
kehtestatakse aga menetluste läbiviimise tähtajad määruses (VMS § 33 lõige 1). Eelnevast
tulenevalt sätestatakse ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaide läbivaatamise tähtaeg
määruses.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaide esitamise nõudeid ja selle
menetlusse võtmist. Võrreldes kehtiva korraga sisulisi muudatusi ei tehta.
Lõike 1 kohaselt tuleb viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks esitada vaide
läbivaatajale vormikohane vaie, mis on kehtestatud määruse lisana. Vaidealluvus on sätestatud
viisaotsuse vaidlustamise eelnõuga. Sama säte on sisuliselt olemas kehtiva määruse §-s 1.
Lõikega 2 sätestatakse, et vaie võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti teel või
elektrooniliselt esitatud vaie võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale järgneval
tööpäeval. Kehtivas määruses ei ole täpsustatud vaide menetlusse võtmise tähtaega, mistõttu
puudub õigusselgus haldusmenetluse algustähtaja osas. Muudatus tehakse, et nii taotlejale kui
ka haldusorganile oleks üheselt mõistetav, mis päevast alates võetakse vaie menetlusse ja
hakkab kulgema menetlusaeg.
Eelnõu § 3 sätestab nõuded vaide täitmisele. Lõigetes 2 ja 3 sisulisi muudatusi ei tehta.
Lõike 1 kohaselt tuleb vaie täita loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles.
Võrreldes kehtiva määrusega, ei ole muudatuste järgselt võimalik enam esitada vaiet vene
3
keeles. Muudatus on seotud VMS-i § 29 lõike 4 muutmisega2, millega jäeti välja võimalus
esitada taotlus ja sellele lisatud tõendid vene keeles. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla
kehtiva seadusega.
Lõike 2 järgi ei tohi vaides olla parandusi ja see peab olema täidetud tumedas kirjas. Sama säte
on sisuliselt olemas kehtiva määruse § 2 lõikes 1.
Lõige 3 sätestab, et isiku nimi peab vaides olema kirjutatud vastavalt reisidokumendis esitatud
ladinatähelisele nimekujule. Sama säte on sisuliselt olemas kehtiva määruse § 2 lõikes 3.
Eelnõu §-s 4 reguleeritakse vaide esitamist. Võrreldes kehtiva korraga sisulisi muudatusi ei
tehta.
Lõike 1 kohaselt esitatakse vaie vaide läbivaataja asukohas, posti teel või elektrooniliselt.
Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla seadusega, kuna viisaotsuse vaidlustamise
eelnõu kohaselt peab välismaalane esitama vaide kirjalikult kas vaide läbivaataja asukohas,
posti teel või elektrooniliselt. Kehtiva VMS ja määruse järgi peab vaide esitama isiklikult, posti
teel või elektrooniliselt. Muudatus on sõnastuslik täpsustus, sest vaide läbivaataja asukoht
tähendabki sisuliselt seda, et vaie esitatakse isiklikult.
Lõike 2 kohaselt võib vaidlustaja volitada vaide esitamisega seotud toiminguid tegema
esindajat. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna kehtiva VMS § 23 lõike 1 kohaselt võib
isik sooritada VMS-ist tulenevaid menetlustoiminguid esindaja kaudu. Õigusselguse eesmärgil
täpsustatakse vastava õiguse olemasolu ka määruses. Sellisel juhul on vaide esitamisega
seonduv oluline teave välismaalase jaoks koondatud ühte õigusakti.
Lõigetes 3 ja 4 on sätestatud vaide allkirjastamise nõudeid. Lõike 3 kohaselt peab vaide
allkirjastama vaidlustaja. Kui vaie esitatakse esindaja kaudu, peab selle allkirjastama
vaidlustaja esindaja. Lõike 4 kohaselt, kui vaie esitatakse elektrooniliselt, tuleb see allkirjastada
Eestis tunnustatud digiallkirjaga. Tulenevalt lõikes 3 sätestatust, peab vaide elektroonilise
esitamise korral digiallkirjastama vaidlustaja, kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, peab vaide
digiallkirjastama vaidlustaja esindaja. Sama säte on sisuliselt olemas kehtiva määruse § 21
lõikes 2.
Lõike 5 kohaselt, kui vaidlustaja kasutab vaide esitamiseks esindajat, saab ta volituse anda
vaide vormil selleks spetsiaalsete andmeväljade täitmise ja allkirjastamise kaudu. Sama säte on
sisuliselt olemas kehtiva määruse § 21 lõikes 2.
Lõike 6 kohaselt kinnitatakse vaide allkirjastamisega, et vaides ei ole esitatud valeandmeid, et
vaidele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, et see ei sisalda valeandmeid ning see ei
ole võltsitud. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva määruse lisana kehtestatud vormil
on märge, et avalduse allkirjastamisega kinnitatakse esitatud andmete õigsust ja dokumentide
ehtsust. Õigusselguse eesmärgil sätestatakse vastav allkirjaga kinnituse andmine määruse
tekstis.
Lõike 7 kohaselt kinnitatakse vaide allkirjastamisega, et vaidlustaja ei ole esitanud Eesti
Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele või Politsei- ja
Piirivalveametile uut viisa või viibimisaja pikendamise taotlust ning et ollakse teadlik, et kui
2 VMS-i muudatus jõustus 27.04.2025.
4
vaidlustaja esitab uue viisa- või viibimisaja pikendamise taotlus, jäetakse see läbi vaatamata
kuni vaide kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva
määruse lisana kehtestatud vormil on märge, et avalduse allkirjastamisega kinnitatakse, et
vaidlustaja ei ole esitanud uut samaliigilise viisa taotlust ning et vaidlustaja on teadlik, et kui ta
esitab avalduse menetlemise ajal uue samaliigilise viisataotluse, jäetakse see läbi vaatamata.
Õigusselguse eesmärgil sätestatakse määruse tekstis, et vaide allkirjastamisega vastav kinnitus
antakse. Samuti ei ole kinnitus enam seotud üksnes samaliigilise viisataotlusega, vaid
vaidlustaja peab kinnitama, et ei ole esitanud viisa- või viibimisaja taotlust ning kui ta seda teeb
vaide läbivaatamise ajal, jäetakse see taotlus läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse
tegemiseni. Muudatus on seotud viisaotsuse vaidlustamise eelnõu muudatusega, mis sätestab,
et kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist viisataotluse või viibimisaja pikendamise
taotluse, jäetakse see taotlus läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse tegemiseni.
Eelnõu §-s 5 reguleeritakse riigilõivu tasumisega seonduvat. Sama säte on sisuliselt olemas
kehtiva määruse §-is 31. Võrreldes kehtiva korraga ei jäeta vaiet läbi vaatamata, kui riigilõiv ei
ole tasutud vaide esitamise tähtajaks. Tulenevalt viisaotsuse vaidlustamise eelnõust jäetakse
vaie läbi vaatamata, kui riigilõiv ei ole tasutud puuduste kõrvaldamise tähtajaks.
Lõike 1 kohaselt võib tasuda riigilõivu kohapeal või esitada vaide juurde riigilõivu tasumist
tõendava dokumendi. Viisavaide eelnõu muudatuse kohaselt on vaide läbivaatamise riigilõivu
160 eurot. Riigilõiv peab olema tasutud Rahandusministeeriumi Eesti arvelduskontole vaide
esitamise hetkeks. Kui riigilõiv ei ole vaide esitamise hetkeks tasutud, annab vaide läbivaataja
välismaalasele viisaotsuse vaidlustamise eelnõuga kehtestatava § 1003 lõike 3 kohaselt tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks ning selgitab, et kui riigilõivu määratud tähtajaks ei tasuta, jäetakse
vaie läbi vaatamata.
Lõike 2 kohaselt võib riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel esitada ka andmed
riigilõivu tasumise kohta. Sätestatud andmed on sellised, mis võimaldavad haldusorganil
kontrollida, et riigilõiv vaide läbivaatamise eest on tasutud.
Eelnõu § 6 sätestab vaidlustamisel esitatavad dokumendid. Lisadokumendid vaide ja riigilõivu
tasumise juurde tuleb esitada üksnes juhul, kui vaidlustaja esitab vaide posti teel või
elektrooniliselt või kui vaidlustaja kasutab vaide esitamiseks esindajat.
Lõike 1 kohaselt, kui vaie esitatakse esindaja kaudu, posti teel või elektrooniliselt, tuleb vaidele
lisada koopia vaidlustaja reisidokumendi isikuandmete lehest. VMS § 24 kohaselt on
haldusorgan menetlustoimingute sooritamisel kohustatud isiku tuvastama või kontrollima isiku
isikusamastust. VMS § 25 lõike 2 kohaselt tuvastatakse isik ja tema isikusamasust
kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel
või välisriigi reisidokumendi alusel. Seega, kui vaidlustaja esitab vaide haldusorgani asukohas,
peab ta esitama oma isikut tõendava dokumendi kohapeal ning haldusorgan saab seeläbi tema
isiku tuvastada ja isikusamasust kontrollida. Kui aga vaidlustaja esitab vaide posti teel või
elektrooniliselt, tuleb tal esitada oma reisidokumendi koopia, et haldusorgan saaks tema isikut
tuvastada. Samuti tuleb esitada vaidlustaja reisidokumendi koopia, kui vaie esitatakse volitatud
või seadusliku esindaja kaudu. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Sama säte on sisuliselt
olemas kehtiva määruse § 4 lõikes 3.
Lõike 2 kohaselt, kui vaie esitatakse vaidlustaja kaudu posti teel või elektrooniliselt, tuleb
vaidele lisada ka vaidlustaja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia. Nii nagu ka
vaidlustaja puhul, peab haldusorgan kontrollima vaidlustaja esindaja isikut. Kui vaidlustaja
5
esindaja esitab vaide haldusorgani juures kohapeal, siis tuleb tal esitada haldusorganile isikut
tõendav dokument, et tema isiku tuvastada ja isikusamasust kontrollida. Kui aga vaie esitatakse
posti teel või elektrooniliselt, on isiku tuvastamiseks vaja isikut tõendava dokumendi koopiat.
Praktikas kasutatakse vaide esitamisel tihti volitatud esindajat, kes elab Eestis. Seega, kui
volitatud esindajale on väljastatud Eesti ID-kaart, võib volitatud esindaja reisidokumendi
asemel esitada ka oma Eesti ID-kaardi koopia.
Lõike 3 kohaselt, kui vaide esitab vaidlustaja esindaja ning vaidlustaja ei ole kinnitanud volituse
andmist vaide vormil asjakohaste väljade täitmise ja allkirjastamisega, siis tuleb vaidele lisada
volitust tõendav dokument. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Sama säte on sisuliselt
olemas kehtiva määruse § 4 lõikes 11. Praktikas on tihti olukordi, kus vaidlustaja on andnud
volituse eraldiseisva dokumendina ning seetõttu ei ole vaide vormil vastavaid andmevälju
täiendavalt täidetud ja allkirjastatud. Ebamõistlik on sellistes olukordades nõuda, et vaidlustaja
tingimata täidaks ka vaide vormil olevad andmeväljad volituse andmise kohta, kui
haldusorganile on esitatud tõendid esindusõiguse kohta.
Lõike 4 kohaselt võib vaiet läbivaatav haldusorgan nõuda volitust tõendava
originaaldokumendi esitamist. Vaide või esitada lisaks vaide läbivaataja asukohale ja posti teel
esitamisele ka elektrooniliselt. Kui vaide on digiallkirjastanud vaidlustaja volitatud esindaja,
siis reeglina on vaide vorm, mille volituse andmeväljad on vaidlustaja allkirjastanud,
digitaalselt skanneritud. Samuti, kui volitust tõendav dokument on esitatud eraldiseisva
dokumendina, on vaide elektroonilise esitamise korral vaide läbivaatajal üksnes esindusõigus
tõendava dokumendi koopia. Praktikas aktsepteeritakse sellistes olukordades ka skaneeritud
volitust, kuid vajadusel küsitakse volitust tõendava dokumendi originaali. Muudatusega viiakse
õiguskord kooskõlla praktikaga ning jäätakse paindlikkus aktsepteerida ka esindusõigust
tõendava dokumendi koopiat.
Võrreldes kehtiva korraga ei pea esitama lisadokumente, mis tõendavad otsuse vaidlustamise
põhjust. Seda seetõttu, et vaide läbivaatamisel lähtub vaide läbivaataja otsuse tegemisel
haldusorganile teada olnud asjaoludest ja dokumentidest. Uute dokumentide või asjaolude
ilmnemisel on võimalik vaidlustajal esitada uus viistaotlus. Nagu ka Tallinna Ringkonnakohus
oma 01.09.2022 otsuses 3-21-1903 märkis, siis ei lisata avaldusele dokumente, mis muudavad
algse viisataotluse sisu ja faktilisi asjaolusid või tõendavad asjaolusid, mis on tekkinud pärast
keelduvat otsust, ega dokumente, mille vaidlustaja oli kohustatud esitama algse viisataotlusega,
kuid mida ta sellele ei lisanud. Seega, kuivõrd vaide läbivaataja lähtub viisaotsuse ja viibimisaja
otsuse läbivaatamisel otsuse tegemisel olemas olnud dokumentidest ja asjaoludest, ei ole
täiendavate dokumentide ja vaidlustamise põhjust tõendavate dokumentide esitamine vajalik.
Eelnõu § 7 sätestab vaides esitatavad andmed. Lõikes 1 ja 2 nimetatud andmete osas võrreldes
kehtiva määrusega muudatusi ei ole. Sisuliselt on sama andmed loetletud kehtiva määruse §-is
5.
Lõike 1 kohaselt tuleb vaides esitada vaidlustaja isikuandmed ja kontaktandmed, vaidlustatava
viisaotsuse ja viibimisaja otsuse andmed, vaide läbivaataja nimi, vaide esitamise põhjused ja
vaide esitamise kuupäev ning allkiri.
Lõike 2 kohaselt, juhul kui vaidlustaja kasutab vaide esitamisel esindajat, tuleb esitada ka
esindaja isikuandmed ja kontaktandmed.
6
Võrreldes kehtiva korraga ei pea enam vaides lisama märget selle kohta, kas otsust
vaidlustatakse esimest või teist korda. Seda põhjusel, viisaotsuse vaidlustamise eelnõuga
kehtestatakse kaheastmelise vaidemenetluse asemel üheastmeline vaidemenetlus.
Eelnõu § 8 sätestab vaide esitamise tähtaja.
Lõike 1 kohaselt vaadatakse vaie läbi ja selle kohta tehakse otsus 30 päeva jooksul vaide
esitamise päevast arvates. Kehtiva VMS § 1006 lõike 3 kohaselt vaadatakse vaie läbi 15 päeva
jooksul alates avalduse esitamise päevast alates. Muudatuste järgselt vaadatakse vaie läbi 30
päeva jooksul. Praktikas pikendavad vaide läbivaatajad ka praegu VMS-is ettenähtud tähtaega,
kuna 15-päevane tähtaeg ei ole tihti piisav, et kaasata vaide läbivaatamisse kooskõlastaja ning
vaadata viisaotsus või viibimisaja otsus ja selle asjaolud põhjalikult läbi. Jätkuvalt lähtub vaide
läbivaataja HMS-i § 5 lõike 2 üldpõhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi võimalikult kiirelt.
Lõike 2 kohaselt võib vaide läbivaataja vaide läbivaatamise tähtaega vajadusel pikendada.
Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva VMS § 34 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan
menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või
tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul. Õigusselguse eesmärgil
täpsustatakse seda ka määruses.
Lõike 3 kohaselt ei tohi läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel vaide läbivaataja
määratav uus tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Samuti tuleb tähtaja pikendamise
teade edastada vaide esitajale. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva VMS § 34 lõike
2 kohaselt ei tohi menetlustähtaja igakordsel pikendamisel haldusorgani määratav uus
menetlustähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Õigusselguse eesmärgil täpsustatakse seda
ka määruses.
Lõikes 4 on sätestatud tähtaeg, mille jooksul kooskõlastav asutus või Siseministeerium peab
vaide läbivaatajale esitama mittekooskõlastuse põhjendused või muudetud kooskõlastuse juhul,
kui vaide raames on kooskõlastust muudetud. Muudatus on seotud viisaotsuse vaidlustamise
eelnõuga loodava § 1004 lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt kaasab vaide läbivaataja vaide
läbivaatamisse kooskõlastava asutuse, kui kooskõlastav asutus ei kooskõlastanud viisa andmist,
ning Siseministeeriumi, kui viisa andmist ei kooskõlastatud VMS § 65 lõike 2 punkti 6 alusel
või viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkti vi alusel riigi julgeoleku tagamisega
seonduvalt.
Kehtivas VMS-is ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul peab kooskõlastav asutus otsuse
esmase vaidlustamise raames esitama vaide läbivaatajale seisukoha kooskõlastuse andmisest
keeldumise kohta. Küll on sätestatud tähtaeg kooskõlastuse kohta seisukoha andmiseks otsuse
teistkordsel läbivaatamisel - VMS § 10014 lõike 6 kohaselt peab Siseministeerium otsuse
teistkordsel vaidlustamisel esitama Välisministeeriumile seisukoha kooskõlastuse kohta
seitsme päeva jooksul. Viisaotsuse vaidlustamise eelnõuga vaide teine aste kaotatakse. Selleks,
et kõikidele vaide osapooltele oleks selge, millise tähtaja jooksul peab kooskõlastuse kohta
vaide läbivaatajale seisukoha esitama, sätestatakse määruses vastav tähtaeg. Samuti
pikendatakse kooskõlastuse kohta seisukoha esitamise tähtaega. Edaspidi tuleb kooskõlastuse
kohta vaide läbivaatajale esitada seisukoht 15 päeva jooksul. Seda seetõttu, et praktikas ei ole
seitsme päevane tähtaeg olnud piisav, et vaide asjaolud põhjalikult välja selgitada, vajalikud
osapooled kaasata ning kaalutletud vaideotsus teha.
7
Eelnõu §-ga 9 tunnistatakse kehtetuks siseministri 4. detsembri 2005. aasta määrus nr 64 „Viisa
andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord
ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“.
Määruse lisaga kehtestatakse uus viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise vorm.
Võrreldes kehtiva määruse lisaga kehtestud vormiga ei ole vormil enam märget selle kohta, kas
otsust vaidlustatakse esimest või teist korda. Seda põhjusel, et viisaotsuse vaidlustamise
eelnõuga teine vaideaste kaotatakse. Samuti ei ole vormil enam andmevälja otsuse
vaidlustamise põhjust tõendavate dokumentide kohta, kuna määruse muudatuste järgselt
vastavaid dokumente enam ei pea esitama. Muudatused on seotud eelnõu §-ide 6 ja 7
muudatusega.
Samuti on uuel vormil tehtud sõnastuslikud parandused seonduvalt teminiühtlustusega, mille
raames sõna „avaldus“ asendatakse sõnaga „vaie“.
Täpsustatud on ka kinnitusi, mida vaidlustaja vaide allkirjastamisega annab. Kinnituste
täpsustus on seotud eelnõu § 4 lõigetes 6 ja 7 tehtud muudatustega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas viisaeeskirja, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud on hinnatud viisaotsuse vaidlustamise eelnõu
seletuskirjas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine toob kaasa:
1) tööjõukulud ning
2) koolitus- ja teavituskulud.
Välisministeeriumis, Siseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis ja Kaitsepolitseiametis
vaadatakse vaideid läbi ja kontrollitakse viisa andmise kooskõlastamata jätmist olemasoleva
eelarve piires. Kui vaiete läbivaatamise ja kontrollimisega seotud töömaht kasvab oluliselt,
esitatakse kulude katmiseks lisataotlus riigi eelarvestrateegia protsessis.
Määruse rakendamiseks on vaja ka koolitada vaide läbivaatajate ja vaide läbivaatamisse
kaasatud asutuste teenistujaid. Seda tehakse olemasoleva eelarve piires. Infotehnoloogilisi
arendustöid teha ei ole vaja.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, kuna:
8
Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa
Liidu Kohtule Eesti vastu hagiavalduse, mistõttu on vaja eelnõu, nii nagu ka viisaotsuste
vaidlustamise eelnõu jõustada esimesel võimalusel;
viisaotsuste vaidlustamise eelnõu, mis on Riigikogus menetlemisel, jõustub üldises korras,
mistõttu on vaja määrus viia kooskõlla VMS muudatustega;
haldusorganid vaatavad ka praegu vaideid läbi ega vaja muudatuste rakendamiseks üle-
minekuaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile
ja arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile.