Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
RAHVARAAMATUKOGUDE NÕUKOGU ETTEPANEKUTE JA ARVAMUSTE TABEL
Nr
Ettepanek ja arvamus
Selgitus
1
§ 2 lg 2 p 6. Ettepanek: täiendada sõnastust järgmiselt: „formaalharidust ja elukestvat õpet toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine“;
Rahvaraamatukogu toetab ka elukestvat õpet, mitte ainult formaalharidust.
2
§ 4 lg 1. Eelnõu sõnastuse kohaselt otsustab ümberkorraldamise volikogu. Tallinn kui suur KOV ei saa sellega nõustuda. Ettepanek: sõnastada „volikogu“ asemel „kohaliku omavalitsuse üksus“. Iga KOV peaks saama otsustada, mis tasemel vastavad otsused vastu võetakse. Volikogu tasemele otsuse viimine suuremas KOVs on liigne bürokraatia ja ajakulu.
On ebamõistlik käia volikogus kinnitamas iga ümberkorraldamist, nt kui kolitakse üks haruraamatukogu ühest asukohast teise (Tallinna linnas kannavad haruraamatukogud asukoha nimesid), avatakse uus jne. Praeguse ajale on iseloomulik mobiilsus, paindlikkus ja kiire reageerimine. Tallinn on võtmas suunaks tõsta raamatukoguvõrgu võimet kiirelt reageerida linnaruumi arengutele ning õiguslik regulatsioon peaks seda toetama, mitte takistama.
3
§4 lg 2. Teeninduspiirkondade määramine. Ettepanek: jätta teeninduspiirkondade määramine välja. (samuti § 2 lg 6 p 2) või määratleda seaduses miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta vallas ja/või linnas.
KOVi kogu territoorium ja elanikud on rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnaks ning jagamine struktuuriüksuste vahel on tinglik ning tänapäeval liigne bürokraatia. Tallinnas kasutavad inimesed mitmeid raamatukogusid, raamatukogubuss sõidab üle linna, teeninduspiirkondade määramine ei ole vajalik ja on ebamõistlik.
Nimetatud tingimused on ebamäärased, kui pole piirväärtusi. Ettepanek võimalikeks kriteeriumiteks:
(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu;
2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta;
3) muudes kohaliku omavalitsuse üksustes on vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elaniku kohta.
4
§ 4 lg 6. „… teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva.“ Tegemist on liigse sekkumisega KOVi autonoomiasse. Ettepanek: KOV teatab peale otsuse tegemist.
Tegemist on liigse sekkumisega KOVi autonoomiasse.
5
§ 4 lg 7. Jätta välja rahvaraamatukogu nõukogu kaasamine § 4 lk 1 otsuste tegemisse. Tegemist on liigse bürokraatiaga ja formaalse nõudega.
Peaks piisama, kui on kaasatud kohalikud elanikud, mida seletuskirjas ka pikalt põhjendatakse.
6
§ 5 lg 1 ja lg 2. Seadus ei pea reguleerima ehk ette kirjutama, milline on KOVi asutuste struktuur ega kohustama moodustama keskraamatukogu. Kui vaatame täna mitmete KOVide praktikat (lisaks Tallinnale Saue, Harku jt), siis keskraamatukogu ei ole moodustatud.
§ 5 lg 1. Kohaliku omavalitsuse väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. Ettepanek: asendada sõna “väiksusest” muu sõnaga, nt eripärast tulenevalt, rahvastiku tihedusest tulenevalt vms.
§5 lg 2. erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine.
§ 5 lg 2 (2). „Töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes”.
KOVi raamatukogul peab olema vastavalt KOVi regulatsioonile õigus moodustada struktuuriüksusi.
Kohaliku omavalitsuse väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu –see lause ei võta arvesse suuremaid omavalitsusi, eelkõige linnu, milles on/oleks loogiline vaid üks raamatukogu. (Nt Maardu)
Täiendkoolituste korraldamine on piirkonnajuhtide tööülesanne.
Rahvaraamatukogu juht peaks seda tegema, aga mida see ülesanne endas sisaldab? Palun see lahti seletada.
7
§ 7 lg 1. Põhimääruse kinnitamine volikogus on liigne bürokraatia. Ettepanek: sõnastada „volikogu“ asemel „kohaliku omavalitsuse üksus“.
§7 lg 1. rahvaraamatukogu nõukogu liikmed kinnitab vallavalitsus raamatukogu juhi ettepanekul kuni 3 aastaks. Ettepanek: Määrata ära mitmeks aastaks nõukogu valitakse.
RaRS seaduse regulatsioon peab olema mõistlik kõigile KOVidele. Tallinna linnas kinnitab ametiasutuste hallatavate asutuste põhimäärused linnavalitsus.
8
§ 7. lg 3. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja…
Juhime tähelepanu, et rakendusaktide paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga kaasnevaid muudatusi.
9
§ 8 lg 3. Ettepanek: jätta kehtiva RaRS sõnastus, mille kohaselt KOV otsustab, kas sõlmib tähtajalise või tähtajatu lepingu raamatukogu juhiga. Selle ettekirjutamine seaduses on liigne sekkumine KOVi autonoomiasse. Lisaks toob see kaasa täiendavad kulud KOVile konkursside pideval korraldamisel, KOV peaks saama ise otsustada, mil määral ja milliseid kulusid teeb.
§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded (1) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur vastab käesoleva seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30. juunini.
Seletuskirjas öeldakse, et “enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30. juunini.” Selline nõudmine tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi. Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele.
Tallinna linnal ja ka teistel KOVidel on hallatavate asutuste juhtide valimiseks ja töökokkulepete tegemiseks oma kord, seega ei ole vajalik, et seadus seda reguleerib. Ühtlasi selline seaduses reguleerimine rikub võrdsuse põhimõtet, kui teiste sarnaste asutuste juhtidel ei ole tähtajalised lepingud.
Nõude ebamõistlikkust/absurdsust näitab seegi, et seaduse eelnõus tehtud ettepanek halvaks 2033. aastal pea kogu Eesti rahvaraamatukogude juhtimise, sest tänastel juhtidel on üldjuhul määramata ajaga töölepingud.
10
§ 8 ja § 28. Ettepanek: tähtajalise töölepingu teemad üle konsulteerida juristiga. Kaaluda siiski 5-aastast lepingut, et oleks vastavuses töölepinguseadusega või jälgida koolijuhtide töölepingute muutmist ja käituda sarnaselt.
Töölepingu seadus ütleb, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks. ning pikendades seda rohkem kui kaks korda või rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul, muutub see tähtajatuks. Sel juhul on 7-aastane leping õigustühine ja mitu korda pikendades muutub taas tähtajaliseks. Ka tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võivad kaasneda kohalikule omavalitsusele suured kulud. Lisaks on § 8 töölepingud kuni 7 aastat, aga 28.s täpselt 7, võib-olla ka siin vastuolu.
11
§ 8 lg 6. Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või… Ettepanek: seaduse eelnõu teksti lisada viited raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav kutsetase), mis praegu on mainitud ainult seletuskirjas.
Sama paragrahvi lõikes (8) on raamatukoguhoidja kutse tase 6 mainitud kohe ja selline valik tekitab küsimuse, miks ei ole lõikes (6) tasemeid nimetatud.
12
§ 8 lg 6. Ettepanek: loetelusse lisada infokorralduse kõrgharidus.
Uus redaktsioon: Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse, infoteaduste või infokorralduse kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema …
Raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati varasemalt. Praegusel hetkel on erialast kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui seda täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3).
13
§ 8 lg 8. Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Ettepanek: lisada eelnõu § 8 (8) kirjeldatud erandile samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja kutse kuues tase või valmisolek need omandada.
14
ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse kohane”
ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse nõue seadusesse sisse kirjutatakse. Konsulteerisime Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on “kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna.
Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes.
Näited: 1) muu kõrgharidus ja kutseseaduse kohane juhile vastav tase 7 või tase 8 raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon kutse või
2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutseseaduse kohane kutsekvalifikatsioon raamatukoguhoidja kutse tase 7 või tase 8 nominaalse õppeaja jooksul.
15
§ 9. Raamatukogutöötaja. Ettepanek: asendada sõna „Raamatukogutöötaja“ sõnaga „Raamatukoguhoidja“. Kuna raamatukoguhoidja kutsestandard ühendab kõik raamatukogu ametid mõistesse raamatukoguhoidja, siis ka seaduses võiks raamatukogutöötaja asendada läbivalt sõnaga raamatukoguhoidja
Teine võimalus: § 9 pealkirjaks „Raamatukogutöötajad“, siis lisada § 1 Raamatukogutöötajad on raamatukoguhoidjad ja teised töötajad“ ning lisada § 2 Raamatukoguhoidjal peab olema raamatukogunduse ja infoteaduste kõrgharidus või muu kõrgharidus ja vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Seletuskirja lisada, millised ülesanded eeldavad kõrgharidust ja millised mitte: 1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine: Teavikute ja andmebaaside komplekteerimisega, kataloogimisega tegelevatel raamatukoguhoidjatel peab olema kõrgharidus; raamatute soovitamine eeldab kõrgharidust.
Raamatute tehniline laenutamine, raamatute riiulisse paigutamine jms ei nõua kõrgharidust.
2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning haldamine: Nõuab kõrgharidust.
3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine: teeninduse käigus lühiajaline juhendamine ei nõua kõrgharidust (tavaliselt lihtsamad teemad, nt kuidas saan digiallkirjastada, kust leian digiretseptid jms); koolitamine (koolitusprogrammi loomine) nõuab kõrgharidust.
4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine: Nõuab kõrgharidust.
5) info- ja digipädevusalane juhendamine: lühiajaline (spontaanne) juhendamine ei nõua kõrgharidust, koolitamine (koolitusprogrammi loomine) nõuab kõrgharidust.
6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine: Nõuab kõrgharidust, haridusprogrammid, koostöö õpetajatega.
Eelnõu § 2 lg 2 toodud ülesanded sisaldavad ka selliseid tegevusi, mille sooritamine ei eelda töötajalt eriteadmisi. Seega on § 2lg 2 viitamine lihtsustamine.
Võrreldes kehtiva RaRS on rahvaraamatukogu põhiülesannete loetelu täiendatud, lisandunud on ülesanded, mis eeldavad suuremat professionaalsust, pidevat enesetäiendamist, seavad kõrgemaid nõudeid töötaja enda vastutustundele oma arendamise eest jne. Riik ei saa eeldada, et rahvaraamatukogud neid ülesandeid täita suudavad, kui riik ei sõnasta selgelt nõudmist sellele ametile. Seaduses kindla kõrghariduse nõude sõnastamisega saadab KuM selge sõnumi ka HTMle ja ülikoolidele, millised on riigi ootused raamatukoguhoidjate väljaõppe korraldusele.
Kuigi seletuskiri väidab: „Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, aitab tagada, et raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada erinevaid sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi“, siis on need tühjad sõnad, „piisav“ haridus ei ole see, mis sõnastaks riigi ootuse nende ülesannete täitmise kvaliteedile ega anna selget sõnumit HTMile, ülikoolidele ega ole ka abiks KOVile raamatukoguhoidjaid värvates, ametijuhendit koostades ning raamatukoguhoidja ja raamatukogu tööd analüüsides ja hinnates.
Raamatukoguhoidjal olla mitmesuguseid ametinimetusi, mistõttu raamatukogutöötaja on laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega.
16
§ 9 lg 1. Ettepanek: Raamatukoguhoidjal peaks olema (või omandamisel) kõrgharidus (mitte lihtsalt piisav haridus). Siis haakub sellega ka lg 2
Raamatukoguhoidjatele (töötajatele) pannakse suuri ootusi: laialdased teadmised kirjandusest, digipädevus formaalharidust toetavate koolituste tegemine, siis peab tal olema kõrgem haridus. KOV vaates on muidugi väga hea, kui on piisava haridusega- sel juhul polegi vaja tööle võtta kõrgharitud töötajat ja maksta talle vastavat palka. Öeldakse, et palgake väiksema haridusega. Kannatab aga töö kvaliteet
17
§ 9 lg 1. Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Ettepanek: lisaks raamatukogu juhile ka raamatukoguhoidja puhul esitada kõrghariduse nõue.
Kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, siis peab olema valmisolek see omandada.
Rahvaraamatukogude kõrge teenuste kvaliteedi eelduseks on, et teenuse osutajad (antud juhul raamatukoguhoidjad) on kompetentsed ja suudavad tagada selle. Kas „piisava“ haridusega raamatukoguhoidja on? Uues seaduses pannakse raamatukogule ka haridusasutuse roll, mis eeldab kindlasti töötajalt kõrgharidust. Teine ohukoht on ka palk, ei ole kõrghariduse nõuet, ei pea ka vastavat palka maksma.
KOVidel on raskusi töötasu maksmistega ja see võib hakata mõjutama/survestama, kas ikka on vaja, et oleks raamatukoguhoidjal erialane haridus või kutsekvalifikatsioon.
18
§ 10 lg 1. Ettepanek: mitte kohustada KOVi nõukogu moodustama, vaid jätta KOVile võimalus seda vajadusel teha. Suurtel KOVidel on paremini reguleeritud nii raamatukogu töö hindamine kui arengute planeerimine, mis eelnõus pannakse nõukogu ülesandeks. Nõukogu moodustamine on liigne bürokraatia ning tegelik praktika on aastaid näidanud, et nõukogud on jäänud lihtsalt formaalsuseks. Tallinna seisukoht on, et antud ülesandeid täidab edukalt ka nt volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni. Raamatukogud on võimelised edukalt rakendama muid meetodeid, millega kaasatakse kogukondi ja elanikke tegelikult ja rohujuuretasandil.
Formaalse nõukogu asemel on tänapäeval oluliselt ajakohasemaid viise kogukondade ja elanike kaasamiseks. Eelnõu seletuskiri toob ise välja, kuidas teenuste kättesaadavuse tagamiseks on võimalik kaasata inimesi, et teenused vastaksid kohalike elanike vajadusele, kuidas saab tagada, et kogukonnad (mitte üksikud inimesed, mis oleks nõukogu tegelik praktika) saaksid kaasa rääkida ja ootusi peegeldada. Näiteks võib nõukogu koosolekute asemel kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. See, mitte aga nõukogu koosolek, tagab kaasamisprotsessi läbipaistvuse, avatuse ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatuse, mis kindlustab ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas.
19
§ 13 lg 1. Ettepanek: lisada finantseerimisvaldkonna alla veel lisavõimalusi
Ei tea, kas sihtasutuste ja sihtkapitalide alla mahuvad erinevad nt ELi fondide, programmide toetused ja taotletavad rahad, stipendiumid, muu taoline. Võimalus muidugi läbi KOVi asju ajada, aga ehk jätta veel lisavõimalusi. Kas nt ka RaRal oleks huvi teha ühisprojekte, kus peab raha jagama mingil moel rahvaraamatukogudega. Et tulevikus ei oleks see punkt lõpliku nimekirjana takistuseks raamatukogu finantseerimisel.
20
§ 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; Ettepanek: lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ”
Nii nagu praegu kehtivas seaduses ja praktikas.
21
§ 13 lg 4. Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest. Ettepanek: mitte siduda töötasude ja ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest kuupäevaga 1.01.2027.
Hüvitamise lõpetamine on seotud maakonnaraamatukogude ülesannete üleandmisega rahvusraamatukogule, mille ülesandeks on ühise raamatukogusüsteemi vahendusel üleriigilisi teenuseid pakkuma asuda. Küll on aga eeltingimusena vajalik, et andmekogu töötab täies mahus ja funktsionaalsuses, kõik rahvaraamatukogud on integreeritud ühisesse süsteemi ja lahendus töötab tõrgeteta (sama on viidanud ka PwCA 2023. aasta analüüs “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine”).
Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga.
22
§ 13 lg 6. (seletuskiri alates lk 24). Ettepanek lisada seletuskirja peale lauset „Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma“ selgitus, et KuMle esitati mitmeid mudeleid, kuidas haldusülesandeid teatud asutuste vahel ära jagades saavutatakse oluliselt parem tulemus. Kuid KuM ei pidanud neist ühtegi sobivaks.
Haldusülesandeid teatud asutuste vahel ära jagades, mitte eelistades lihtsamat varianti (kõik ülesanded RaRale), oleks saavutatud oluliselt parem tulemus, kuna nimetatud asutustes on vastav kompetents olemas, samas kui RaRa hakkab seda kompetentsi looma. Eelnõu menetluse ajal on RaRa ja raamatukogude vaheline kommunikatsioon näidanud, et RaRa ei ole suutnud luua vajaliku kompetentsi, usaldust RaRa vastu ei ole. Sellist olukorda oleks suudetud vältida, kui ülesanded oleksid jagatud asutuste vahel, kellel on olemas kompetents ja raamatukogude usaldus
23
§ 15 lg 1 ja lg 2. Lugeja ja külastaja. Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk.
raamatukoguvaldkonna standardites (nt EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat selliselt defineeritud. Standardis nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet.
Ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne” tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet “teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus.
24
§ 16 lg 4. Kui juriidiliselt on vajalik see seaduses reguleerida, siis on vajalik anda lisaks nimetatud ohtudele KOVi üksusele õigus reguleerida muid juhtumid, millal on raamatukogu juhil õigus piirata ligipääsu.
Rahvaraamatukogu juhile peab jääma õigus piirata ligipääsu raamatukogule ka muudel juhtudel – avariiolukord, kapitaalremont jms.
25
§ 17 lg 1.Mõiste „ese“ tuleb selgelt määratleda.
Teen ettepaneku jätkata mõistena kasutamist „teavik“ (mitte „väljaanne“) ja „muu teavik“, mis on kasutusel ka standardis EVS-ISO 2789:2023. Muu teavik on mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mis ei ole raamat, jadaväljaanne, käsikiri, nooditeavik, mikrovorm, kaarditeavik, auvis, graafikateavik ega patendikirjeldus. Muu teavik on standardi järgi dioraamid ja teised ruumilised teavikud, mängud, komplektid, mänguasjad jmt.
Esemete kasutamine võib teatud juhul eeldada kulumaterjali kasutamist (nt 3D printeri puhul printimismaterjal), kulumaterjali eest peab jääma õigus küsida KOV kehtestatud korras tasu.
Samuti tekib küsimus nt tehniliste vahendite juures, mille kasutamise eest võiks raamatukogu saada küsida tasu, kui nt neid soovib kasutada juriidiline isik või eraisik ärilisel eesmärgil või need on seotud tasulise teenusega (raamatukogu sülearvuti kasutamine tasu eest saali kasutamisel).
26
§17 lg 4. Väljaannete tellimist ühest haruraamatukogust teise saab nõuda ainult siis, kui tulevane raamatukogude andmekogu (infosüsteem ÜÜRS) seda toetab. Ettepanek: seada selle punkti kehtima hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu (infosüsteemi) reaalse rakendumise ajaga.
Ettepanek: anda KOVile õigus osutada seda teenust tasuta või tasu eest. Tegemist on mugavusteenusega, mille puhul peaks jääma KOVile õigus ise otsustada, kuidas ta teenust korraldab.
Infosüsteem peab olema võimeline broneerima haruraamatukogude teavikuid teise haruraamatukokku saatmiseks ja lugejale laenutamiseks; teavitama töötajat ja lugejat, kui teavik on teel ühest haruraamatukogust teise (tellitud raamatul võib olla järjekord) ja kui raamat on valmis kättesaamiseks; võimaldama valida mitte ainult haruraamatukogu, kust lugeja soovib teavikut kätte saada, vaid kas lugeja soovib saada kätte teavikut tellimuste riiulilt raamatukogust või hoopis laenutuskapist; võimaldama ujukogu funktsionaalsust, sh kogude tasakaalu jälgimist (millal on vajalik teatud raamatud eri haruraamatukogude vahel ümber jagada), et raamatud jõuaksid võimalikult kiiresti tagasi ringlusesse, kuna teavikute eksemplaarsus on väike jne.
Seni tegeles RaRa poolt kokku kutsutud töörühm alles e-kataloogi tehnilise kirjeldusega, sisendit infosüsteemi nõuete kohta veel ei ole küsitud. Seega puudub töörühmal ehk rahvaraamatukogudel info selle kohta, kas infosüsteem seda võimekust, mida seaduse eelnõus on KOVi kohustuseks seatud, võimaldab. Raamatukogusüsteemi töörühma esimene koosolek on 19.06. Raamatukogudelt ei saa nõuda ebamõistlikku käsitsitööd.
Ast Bsse teenuse (võimalus tagastada ükskõik millisest haruraamatukogust laenatud raamat(ud) mõnda teise haruraamatukokku, kokku 20 teenindusüksust) raames ringles Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogude vahel 2024. aastal 124 178 raamatut. Võib eeldada, et vähemalt sama kogus raamatuid hakatakse tellima teistest haruraamatukogudest endale sobivamasse haruraamatukokku, kui hakata teenust tasuta pakkuma. Tänane Ast Bsse teenus loodi 2008. aastal selleks, et raamatud ei jääks võlgnike kätte, vaid leiaksid tee võimalikult kiiresti tagasi ringlusesse, kuna raamatute eksemplaarsus on väike. Võimalus tellida tasuta raamatuid ühest haruraamatukogust teise oleks aga mugavusteenus laenutamisel, st teenuse maht võib võrreldes tänase A-st B-sse teenusega oluliselt kasvada. Tegemist on teenusega, mida lugejad sooviksid, kuid kindlasti tähendab see KOVile täiendavat kulu, logistikateenus ca 48 000 – 70 000 eurot aastas + pakkimiskulu.
Riik ise ei paku tasuta teenust, MIRKO ei ole tasuta. KOVilt sellise tasuta teenuse nõudmine on liigne sekkumine KOVi raamatukogu korraldusse. KuM ei ole teinud mingeid analüüse, mida toob kaasa selle teenuse pakkumine väga suure elanikkonnaga KOVis (kulud, korraldus, vajadus raamatukogudes ladustada suuri koguseid logistika ootel või tagasi toodud raamatukaste jne).
Seletuskirjas: „Väljaannete liikumisega ühe rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent need on teisalt tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada“. Mingeid arvutusi selle väite taga ei ole, tegemist on demagoogiaga. KuM ise ei ole toetust teavikute ostmiseks enam aastaid suurendanud, raamatukogude võime osta raamatuid, sh täiendavaid eksemplare sõltub KOVist. KuM kohustab KOVi hakata tegema täiendavaid kulutusi raamatute logistikale, samas kui eksemplaarsus ei ole piisav ehk järjekord on enamasti ka selles raamatukogus, kus raamat asub.
27
§18 lg 2. …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid; Ettepanek: Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“, sest sel juhul võiks sama öelda ka telefoninumbri kohta.… elektronposti aadress, kui see on olemas;
28
§ 18 lg 5. Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. Ettepanek – kas võiks olla kirjas, et andmeid kontrollitakse kord aastas (ja see võiks käia kas füüsilisel külastusel või elektronkataloogi kasutamisel)
Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja kasutab teenuseid, kuid raamatukogu füüsiliselt ei külasta (tellib läbi lugejaportaali raamatud raamatukappi, tagastab tagastuskasti)?
29
§18 lg 6. Ettepanek: Lugejaandmed, väljaarvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud vähemalt viis aastat või lugejaks olemist pikendatud.
kolm aastat on liiga lühike aeg
30
§ 19 lg 1. Ettepanek: täiendada sõnastust järgmiselt: „sealhulgas rahvaraamatukogu korraldatud rahulolu- ja tagasisideküsitlusi“.
Kui seda täiendust ei lisata, avatakse võimalus, et lugejatele hakatakse saatma ka otseselt raamatukogu mittepuudutavaid küsitlusi.
31
§ 21 lg 4. Lisada ka e-posti teel kättetoimetamise võimalus. Ettepanek: sõnastust täiendada järgmiselt: „Elektronpostiga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks mh kui on saadud vastuvõtuteatis ja kui on möödunud 30 päeva selle saamisest.“
32
§21 lg 6. väljaannete esemete laenutamise õigus ära kohustuste täitmiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ettepanek: see võiks olla 2 aastat. Laste poolt laenatud lastekirjanduse puhul võiks tähtaeg olla lühem või üldse mitte laenamiskeeldu ja sundtäitmist kohaldada
Sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru saada, kas rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka kõikidele võlgnikele (sh kohtutäiturile antud võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust ära likvideerinud?
Kui raamatukogu oli nt pannud laenamise keelu lugejale juba alates päevast, kui raamatud olid tähtajaks tagastamata (mitmed raamatukogud ei laenuta uusi raamatuid nn võlglastele), on võimalik, et ajaks, kui on tehtud ettekirjutus sundtäitmiseks, on tegelikult lugejal juba piirang aasta kestnud või kohe täitumas. , et mitte takistada lapse ligipääsu kirjandusele, kui tegelikult on nn vastutajaks olnud lapsevanem.
Nõuete aegumise tähtaeg on nagunii 10 aastat.
33
§21 lg 7. Ettepanek: Kirjutada selgemalt lahti külastusõiguse äravõtmise õigus.
Külastusõiguse äravõtmine kuni 30-ks päevaks võiks olla täpsemalt määratletud. Kas 30-ks päevaks ühes aastas, üldse ühe lugeja kohta kokku või võib seda teha 30 päeva kaupa lõputult. See jääb hetkel selgusetuks ja on mitmeti tõlgendatav.
34
§21 lg 6 ja lg 7. Lugeja ja külastaja vastutus. Ettepanek: mõlema karistuse puhul võiks tähtajad olla ühesugused (näiteks 6 kuud).
35
§ 22. Ettepanek: seada selle punkti kehtima hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu (infosüsteemi) reaalse rakendumise ajaga. Automaatne haldusmenetlus raamatuvõlgnike osas on võimalik ainult siis, kui raamatukogude andmekogu (infosüsteem ÜÜRS) seda toetab: erinevad andmeväljad (võlgnike ja võlgnike esindajate andmed, kontaktandmed jms), mida on lihtne infosüsteemist automaatselt haldusaktile kanda jms. Kui raamatuvõlgnikuks jääb nt alaealine, peab meeldetuletuse saama ka vanem/eestkostja. Seega ei saa nõusolekute andmed olla ainult raamatukogude dokumendihaldussüsteemides, vaid peavad olema ka infosüsteemis ÜÜRS.
Infosüsteemi ÜÜRSi võimekus ei ole praeguseks veel teada.
36
2. jagu. § 29 lg 9 p 1.1. (seletuskirjas alates kl 43). Puudu on analüüs, mis mahus toob sellisel moel haldusülesannete korraldus RaRa kaudu, kellel puudub kompetents rahvaraamatukogude tegevuses, kaasa lisatööd KOVi raamatukogudele ning kuidas RaRa seda kompenseerib. Ettepanek: Analüüs ja rahastamise lahendus lisada.
Juba praegu panustavad KOVi raamatukogude töötajad, kellele maksab palka KOV, töörühmades märkimisväärselt, kuigi nende tööd ei rahastata. Seaduse eelnõu ja seletuskirja sõnastuste umbmäärasus võib tuua veelgi lisaks täiendavalt raamatukogudele kohustusi (nt kohustus teavitada koolitusvajadustest). Juba praegu on näha, kuidas juhtimistöölauaga RAJU bürokraatiat kasvatatakse (nt andmeid nõutakse mitte kogu KOVi raamatukogu peale kokku, vaid haruraamatukogude kaupa).
37
Rahvusraamatukogu seaduse muutmine §29 lg 10. Ettepanek: mitte viia komplekteerimise ülesandeid RaRa-sse vaid jätta tellimine otse tarnijalt KOV keskraamatukogule.
Kõnealuse ülesande täitmine RaRa-s võib pikendada raamatute jõudmise aega KOV raamatukogudesse. Väljaannete komplekteerimine ja tellimine võiks olla ühesugune nii KOV eraldatud kui riigi rahaliste vahenditega.
38
2. jagu. § 31 „Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik“ . Ettepanek: punkt eemaldada.
Selline kohustus riivab KOVi autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise otsustada, kuidas tema raamatukogu töö on korraldatud.
39
Seletuskirja p 7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine. Selgelt sõnastada, mis on KOVile (nii rahvaraamatukogude kui ka nt kooliraamatukogude puhul) andmekoguga liitudes tasuta ning mille eest ja kui palju tuleks hakata maksma.
KuM ja RaRa peavad olema võimelised esitama eelnõus praegusest oluliselt selgemad sõnastused, sh kalkulatsioonid. KOVidele peab antud selge ja konkreetne info, mida infosüsteemiga liitumine ja selle kasutamine kaasa toob.