Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

127-25/286703

Otsuse kuupäev 17.06.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Askend Estonia OÜ vaidlustus Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse riigihankes „Riigihangete registri

(RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Askend Estonia OÜ, esindajad vandeadvokaat

Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,

esindaja Kairi Osolainen

Kolmas isik, AKTSIASELTS HELMES, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel

1. Jätta Askend Estonia OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista Askend Estonia OÜ-lt AKTSIASELTS HELMES kasuks välja lepingulise

esindaja kulud summas 2850 eurot ( käibemaksuta).

3. Jätta Askend Estonia OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.11.2024 avaldas Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigihangete registri

1 Riigihangete seadus

2 (18)

(RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Hankija soovib sõlmida raamlepingut ühe pakkujaga (hanketeate p 5.1.)

2. 23.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Askend

Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, kus on esitatud järgmised taotlused:

1) tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 16.05.2025 otsused:

a. jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata;

b. tunnistada AKTSIASELTS HELMES pakkumus edukaks. 2) tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 21.05.2025 otsused:

a. kvalifitseerida AKTSIASELTS HELMES;

b. jätta AKTSIASELTS HELMES (edaspidi ka Kolmas isik) kõrvaldamata. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 02.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/127 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 05.06.2025 ja neile vastamiseks 10.06.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja Askend Estonia OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Hankija 16.05.2025 otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata on õigusvastane, kuna

Vaidlustajal on nõutud kvalifikatsioon olemas. Vaidlustaja õiguspärase kvalifitseerimise korral

osutuks Riigihankes edukaks Vaidlustaja, mitte Kolmas isik.

4.2. Vaidlustaja esitas hankepassis andmed järgmiste lepingute kohta:

a. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Maksu- ja

Tolliameti arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus“

(viitenumber 246185) tulemusel sõlmitud hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46;

b. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „OKAS-2 (Objekti

kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-

2026“ (viitenumber 263358) tulemusel sõlmitud raamleping (Raamleping nr 1);

c. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Tarkvaraarendus

ja hooldusteenus“ (viitenumber 245409) tulemusel sõlmitud raamleping

(Raamleping nr 2);

d. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Tervishoiukorralduse

infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 259652)

tulemusel sõlmitud raamleping (Raamleping nr 3);

e. Elering AS riigihanke „Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja

hooldusteenuse ostmine“ (viitenumber 215461) tulemusel sõlmitud raamleping

(Raamleping nr 4)

Vaidlustajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas ja tegelikkuses ei väida vastupidist ka Hankija:

a. Raamlepingu nr 1 alusel on Vaidlustajaga sõlmitud 6 hankelepingut. Sõlmitud

hankelepingute hulgas on hankeleping nr 6-2/24/73 tegeliku maksumusega 205

269,00 eurot. Leping on lõpetatud ja vastab kõikidele referentslepingu nõude

eeldustele;

b. Raamlepingu nr 2 alusel on Vaidlustajaga sõlmitud 18 hankelepingut. Sõlmitud

hankelepingute hulgas on hankeleping nr 6-2/22/162 tegeliku maksumusega 438

3 (18)

415,40 eurot. Leping on lõpetatud ja vastab kõikidele referentslepingu nõude

eeldustele;

c. Raamlepingu nr 3 alusel on Vaidlustaja täitnud vahemikus 19.04.2023—

18.04.2024 tellimusi mahus 903 797,73 eurot. Leping vastab kõikidele

referentslepingu nõude eeldustele;

d. Raamlepingu nr 4 alusel on Vaidlustaja täitnud hankelepinguid mahus 427 000

eurot, kuigi tellija kinnitusel ei ületa ühegi üksiku hankelepingu maksumus 100

000 eurot.

4.3. Vaidlustatud otsus põhineb järgmisel lausel referentslepingute nõudes: „Referentslepinguks

ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks

raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud.“

Tegemist on tühise tingimusega. Hankija ei või eristada hankes osalejate kogemust selle põhjal,

kas kogemus on omandatud RHS mõttes hankelepingute täitmisest (RHS § 98 lg 3). See keeld

lähtub eeldusest, et ettevõtja sisulise kogemuse tekkimisel ei ole tähtsust lepingu sõlmimise

asjaoludel, st millise õigusliku regulatsiooni alusel toimusid selle sõlmimine ja lepingueelsed

läbirääkimised.

Seejuures ei ole oluline, et viidatud lauset ei vaidlustatud, kuna taolise tingimuse sätestamise

keeld on otsesõnu seaduses kirjas.

Keeldu viidata raamlepingutele on võimalik õiguspäraselt (arvestades RHS § 98 lg-t 3)

tõlgendada nii, et kvalifitseerimiseks ei piisa sellest, kui viidatakse raamlepingule, mida ei ole

nõutud mahus täidetud. Teisisõnu: kui näiteks raamlepingu maksimaalne maksumus on küll 200

000 eurot, kuid selle alusel töid tehtud pole. Vaidlustaja puhul nii pole. Kõiki hankepassis

viidatud raamlepinguid on nõutud mahus täidetud.

4.4. On äärmiselt formalistlik ja ebaproportsionaalne (RHS § 3 p 1) otsustada, et Vaidlustajal

puudub kvalifikatsioon üksnes seetõttu, et ta ei viidanud hankepassis nt Raamlepingute nr 1 ja

2 puhul konkreetsele raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingule. Seda eriti olukorras, kus

Vaidlustaja on teabevahetuse teel edastanud Hankijale tellijate kinnitused lepingute

nõuetekohasuse kohta. Ilmselgelt on Vaidlustaja soovinud tõendada vastavust

referentslepingute nõudele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga, kuna raamleping

on mehhanism hankelepingute sõlmimiseks (RHS § 3 p 15).

Hankija otsuse ebaproportsionaalsus avaldub eriti ilmekalt Raamlepingu nr 3 puhul. Tegemist

on ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguga, kus valdava osa tööde jaoks (üle 90%) ei

vormistatud eraldi nö hankelepingu dokumenti, vaid lepingut täideti jooksvalt tellimuste

täitmise teel („Tellimused 19.04.2023-18.04.2024“ moodustas lepingu maksumusest 903

797,73 eurot). Hankija tõlgenduse õigsus tähendaks, et taolistele ühe pakkujaga sõlmitud

raamlepingutele ei olegi võimalik kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda, kuna üksikute

tellimuste maht jääb alla 100 000 euro.

4.5. Isegi kui asuda seisukohale, et raamlepingule viitamise keeld kehtib ja Vaidlustaja seda

rikub, ei ole viga hankepassi täitmisel sisuline. Riigikohus on sarnases kvalifitseerimist

puudutavas vaidluses selgitanud, et iga viga hankepassi täitmisel ei tähenda iseenesest, et

pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise

imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (RKHKo 3-3-1-24-13, p

17.)

Iseäranis ulatuslik on selgituste andmise võimalus ettevõtjate kvalitatiivse valiku kontekstis,

kus on oht laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem. Euroopa Kohus on pidanud

4 (18)

ettevõtjate kvalitatiivse valiku puhul sisuliseks muudatuseks näiteks seda, kui ettevõtja soovis

pärast dokumentide esitamise tähtaega tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda algses

pakkumuses ei olnud nimetatud (RKHKo 3-3-1-24-13, p 14). Taolist olukorda Vaidlustaja puhul

ei esine.

Põhimõtteliselt ebaõige on ka Hankija väide, et „pärast pakkumuse esitamise tähtaja saabumist

on pakkujal keelatud esitada uusi andmeid, mida pakkuja ei ole esitanud oma

pakkumuses/hankepassis“. Sellisel juhul puuduks selgituste küsimisel ja nendele vastamisel

mis tahes mõte.

Vaidlustaja ei ole saavutanud nõutud kvalifikatsiooni pärast tähtpäeva. Lepingud, mille kohta

Vaidlustaja teabevahetuses selgituse esitas, olid pakkumuste esitamise tähtpäevaks täidetud.

4.6. Hankija on Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise tagajärjel viinud läbi uue hindamise, mille

järel on teinud otsuse tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus. Kuna Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmise otsus on õigusvastane, on õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamine. Samaväärselt on otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt

õigusvastased Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise

otsused.

4.7. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.7.1. Kaalutlusõiguse teostamise keskmes on proportsionaalsuse põhimõte. Sellest hoolimata

ei käsitle Kolmas isik ega Hankija vastuses vaidlustusele sõnagagi otsuse proportsionaalsust.

Proportsionaalsuse põhimõtte olulisust on eriti rõhutatud just kvalifikatsiooni kontrollimisel,

kuna selle eesmärk ei ole kontrollida pakkuja vormide täitmise või dokumentide esitamise

oskust, vaid sisulist võimekust hankelepingut täita. Vaidlusalusel juhul on etteheidetav viga

puhtalt vormiline.

4.7.2. Mis tahes puudus hankepassi täitmisel ei tähenda seda, et pakkuja tuleb jätta

kvalifitseerimata. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleb Hankijal arvestada nii kvalifitseerimise

tingimuste tõlgendamisel, asjaolude arvestamisel kui ka puuduste olulisuse kaalumisel. Kui

pakkuja eksib hankija kehtestatud nõudele esitada hankepassis kõik referentslepingute andmed

suurte tähtedega, puudub tõenäoliselt tõsiseltvõetav vaidlus selles, et hankija ei saa jätta

pakkujat kvalifitseerimata. Seda hoolimata asjaolust, et ükski pakkuja seda tingimust ei

vaidlustanud.

4.7.3. Kolmas isik tugineb vastuses vaidlustusele Euroopa Kohtu nn Esaprojekt lahendile. See

lahend ei toeta Hankija ega Kolmanda isiku positsiooni, vaid Vaidlustaja oma. Viidatud

vaidluses soovis ettevõtja pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tugineda sellise ettevõtja

kogemusele, keda algses pakkumuses ei olnud nimetatud. Pakkuja esitas ka tagantjärele

dokumendi, milles alltöövõtja andis nõusoleku vahenditele tuginemiseks. Nagu Euroopa Kohus

õigesti selgitas: „Sellised täpsustused ei ole kaugeltki pelk selgitus või ilmsete tehniliste vigade

parandus, vaid on tegelikult esialgse pakkumuse sisuline ja märkimisväärne muudatus.“

Esaprojekti lahendis käsitletu on vaidlusaluse olukorraga võrreldamatu. Vaidlustaja ei

tuginenud uutele lepingutele ega kaasanud pakkumusse uut ettevõtjat, vaid täpsustas oma

kvalifikatsiooni nende raamlepingute raames, mille esitas hankepassis. Hankija saab küsida

selgitusi lepingute kohta, millele on pakkuja hankepassis viidanud. Tegemist ei ole olukorraga,

kus hankepassis esitatud andmed kinnitavad, et kvalifikatsioon puudub.

4.7.4. Raamleping vastab „hankija kindlaksmääratud tunnustele“ (RHS § 101 lg 1 p 2), kui

raamlepingu alusel on täidetud hankelepinguid, mis nendele tunnustele vastavad (vt

5 (18)

referentslepingute nõude sõnastus: „kaks lepingut, mille alusel /…/“). Raamleping ja selle

alusel sõlmitud hankelepingud on omavahel vältimatult seotud. Kogemus, mille omandab

pakkuja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kaudu, on pakkuja omandanud ühtaegu

ka raamlepingu kaudu, kuna hankelepingute sõlmimise aluseks on raamleping.

Kolmas isik viitab Esaprojekti lahendile järgmise väitega: „Pelk fakt, et pakkuja on sõlminud

raamlepingu (või on liidetud dünaamilise hankesüsteemiga) ei anna talle kogemust, millele

tugineda).“ Tegemist on eksitamisega. Euroopa Kohus ei väitnud, et raamleping ei sobi

referentsiks. Kohus selgitas, et pakkuja ei omanda lepingut referentsina, kui ta selle täitmises

sisuliselt ei osale. See kohtu väide on praeguses vaidluses asjassepuutumatu. Vaidlustaja on

osalenud tuginetavate raamlepingute (ja nende alusel sõlmitud hankelepingute) täitmisel, see

asjaolu pole vaidluse all.

4.7.5. Ei Hankija ega ka Kolmas isik pole vastanud järgmisele punktile vaidlustusest: „Hankija

otsuse ebaproportsionaalsus avaldub eriti ilmekalt Raamlepingu nr 3 puhul. Tegemist on ühe

pakkujaga sõlmitud raamlepinguga, kus valdava osa tööde jaoks (üle 90%) ei vormistatud

eraldi n-ö hankelepingu dokumenti, vaid lepingut täideti jooksvalt tellimuste täitmise teel

(„Tellimused 19.04.2023-18.04.2024“ moodustas lepingu maksumusest 903 797,73 eurot).

Hankija tõlgenduse õigsus tähendaks, et taolistele ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele ei

olegi võimalik kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda, kuna üksikute tellimuste maht jääb alla

100 000 euro.“

Hankija ja Kolmas isik on tõenäoliselt jätnud selle tähelepanuta teadlikult, kuna mõistavad

taolise tõlgenduse absurdsust. Pakkuja võib olla täitnud kolme aasta jooksul ühe pakkujaga

sõlmitud arendustööde raamlepingut väärtuses 10 miljonit eurot jooksvate tellimuste näol,

millest ükski ei ületa 100 000 eurot. Kuigi see leping näitaks kahtlemata võimekust, mille

tarbeks kvalifitseerimise tingimus on sätestatud, ei ole justkui pakkujal võimalik sellele

raamlepingule tugineda. Hankija tõlgenduse järgi kannab pakkuja kahju ainult sellest

tulenevalt, et hankija on otsustanud sõlmida raamlepingu, mitte hankelepingu.

4.7.6. Tõele ei vasta Hankija ja Kolmanda isiku väited, nagu kehtib raamlepingutele tuginemise

keeld igal juhul, kuna seda pole vaidlustatud. Kvalifikatsiooni puudutavad sätted ei võimalda

nõuda, et pakkuja on täitnud hankelepinguid (RHS § 98 lg 3). Seadus räägib vaid „lepingutest“

(RHS § 101 lg 1 p 2). Põhimõte, mille kohaselt kehtib RHAD ka siis, kui see on õigusvastane,

ei ole vaidlusalusel juhul asjakohane. Hankija ei saa RHAD-s sätestada, et üks või teine seaduse

säte ei kohaldu. Nagu juba öeldud vaidlustuses: Hankija tõlgenduse järgi võiks ta sätestada

riigihankes ka seda, et kohustuslikke kõrvaldamise aluseid ei kontrollita, ja pakkujate

kontrollimisel sellest ka reaalselt lähtuda.

Seadus võimaldab pakkujal tugineda raamlepingutele ja Hankija ei saa tugineda

hanketingimusele, mis seda keelab. Siiski on Hankija otsus õigusvastane ka juhul, kui

Vaidlustaja pakkumus on puudusega, kuna puudus ei ole sisuline.

5. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Kvalifitseerimistingimustele vastavad lepingud pidi pakkuja esitama hankepassis.

Vaidlustaja esitas hankepassis andmed ühe hankelepingu ja nelja raamlepingu kohta.

Vaidlus puudutab kolme aspekti - pakkuja hoolsuskohustuse täitmist, Hankija kohustust kinni

pidada enda kehtestatud tingimusest ja seda, kas Hankija peab aktsepteerima pakkuja

kvalifikatsiooni kontrolliks nende lepingute andmeid, mida Vaidlustaja ei esitanud hankepassis,

kuid esitas selgitusega.

6 (18)

5.2. Ei Vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei ole riigihanke alusdokumente vaidlustatud,

mistõttu tuleb riigihankes esitatud kvalifitseerimistingimust kohaldada märgitud sõnastuses.

Hankija pidi kõikide pakkujate kvalifikatsiooni kontrollima etteantud tingimustest lähtuvalt.

Hankija seda ka tegi. Eeltoodust tulenevalt on Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimine

teostatud õiguspäraselt.

Hankija on nõus, et RHS § 101 lg 1 p 2 kõneleb „lepingutest“. Ka Riigihankes seatud tingimus

on esitatud lepingute kohta (pakkujal peab olema täidetud vähemalt kaks lepingut, mille alusel

on teostatud kindla sisuga tööd, need on tellijale üleantud ja tellija poolt vastu võetud ning

nende maksumus on vähemalt 100 000 eurot).

Lepingu mõiste avab VÕS, mille § 8 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et leping on tehing kahe või enama

isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

RHS § 4 p-i 15 kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel

sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused. Seega raamleping on oma olemuselt tühi leping, mille

alusel pooled alles hakkavad tehinguid tegema. Raamleping ilma hankelepinguta ei näita, et

pakkuja oleks osutanud nõutud teenuseid. Raamleping ei ole osapooltele täitmiseks kohustuslik

- tellija ei ole kohustatud selle alusel midagi tellima ja täitja ei ole kohustatud ka pakkuma.

Sisuliselt on raamleping vahend või meetod hankelepingu sõlmimiseks. Hankeleping on aga

poolte vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks saab olla tellitud teenuse

osutamine. VÕS § 8 ja RHS § 101 lõike 1 punkti 2 kohaseks lepinguks ei saa seega olla

raamleping, vaid viimase alusel sõlmitavad hankelepingud, sest raamleping ei ole täitmiseks

kohustuslik tehing.

Eeltoodut arvesse võttes on Hankija ka Riigihanke alusdokumentidesse lisanud pakkujatele

selge ja ühtlasi selgitava tingimuse - referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid,

küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud.

Hankija eesmärk kvalifitseerimistingimuse seadmisel on leida partner, kes on võimeline täitma

teatud mahu ja sisuga lepinguid. Pakkujate sõlmitud raamlepingud ei näita pakkujate

suutlikkust täita nõutud tingimustega lepinguid. Kuivõrd raamlepingud ilma sõlmitud

hankelepinguta ei võimalda tõendada näiteks konkreetset tööde sisu ega ka seda, kas

raamlepingu alusel on üldse midagi tellitud või üleantud, siis ei saa raamlepingud juba eos

vastata riigihankes esitatud nõudele. Seega ei saa raamlepingud kuidagi vastata ka „hankija

kindlaksmääratud tunnustele“ pakkuja kvalifitseerimiseks nagu märkis Vaidlustaja.

5.3. Vaatamata asjaolule, et pakkuja soovis tõendada oma vastavust kvalifitseerimistingimusele

tema poolt sõlmitud hankelepingutega, esitas Vaidlustaja hankepassis millegipärast

raamlepingute andmed. Pakkuja ilmselgelt eksis oma hoolsuskohustuse täitmisel.

Kuna pakkumuse vastavuse eest riigihankes esitatud nõuetele vastutab pakkuja, kannab pakkuja

ka seda riski, et pakkumuses oleks esitatud õiged andmed. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab

hankepass sisaldama kvalifitseerimiseks nõutud andmeid ehk kui Vaidlustaja soovis tõendada

oma vastavust referentslepingutele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutega, siis

oleks nimetatud hankelepingute andmed pidanud sisalduma hankepassis. Pakkuja hankepass

aga sisaldas ühe hankelepingu kõrval nelja erineva raamlepingu andmeid. Sõlmitud

hankelepingute andmed, millega pakkuja soovis tõendada vastavust referentslepingute nõudele,

esitas Vaidlustaja alles Hankija selgitustaotlusele vastates. Sisuliselt esitas Vaidlustaja

selgitusega uute lepingute andmed - uute kuupäevadega ja uute tähtaegadega, uute maksumuste

ja konkreetsete tööde kohta. Seega Vaidlustaja ei täpsustanud hankepassis esitatud andmeid,

vaid esitas selgitusega täiesti uute lepingute andmed, olenemata sellest, et need lepingud olid

7 (18)

sõlmitud nende raamlepingute alusel, mis Vaidlustaja hankepassis esitas. Kui Hankija asuks

teostama selgituses esitatud hankelepingute Riigihanke nõuetele vastavuse kontrolli, siis ei

kontrolliks Hankija Vaidlustaja hankepassis esitatud referentslepinguid, vaid selgitusega

esitatud referentslepinguid, kuid kvalifitseerimistingimuste täitmist peab Hankija kontrollima

hankepassis esitatud andmete põhjal.

5.4. Hankija ei eita, et Vaidlustajal võib olla Hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavaid

lepinguid, kuid Vaidlustaja ei ole neid esitanud hankepassis ja Hankija ei saa ise hakata

sisustama pakkuja pakkumust pakkuja asemel, otsides hankepassis esitatud raamlepingute

alusel sõlmitud hankelepinguid, mis võiksid vastata riigihankes esitatud nõuetele.

Hankija ei saa aktsepteerida Vaidlustaja poolt selgitusega esitatud uusi tõendeid (lepingute

andmeid), mida Vaidlustaja ei esitanud hankepassis, sest vastasel juhul läheks Hankija vastuollu

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2) ning hankija läbipaistva ja

kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 p 1).

5.5. Hankija on Riigihanke alusdokumendis pakkujatele sõnaselgelt teada andnud, et

raamlepinguid ei saa esitada referentslepinguks kvalifikatsiooni tõendamisel. Seega pakkuja

poolt pakkumuses esitatav ja pakkuja kvalifikatsiooni tõendav andmete kogum, pidi vastama

hankija esitatud nõudele, sest see on see, mille alusel hankija kontrollib nõuetele vastavust.

Seega ei saa võrdne kohtlemine olla see, kui Vaidlustaja esitatud tingimust ei täida ja Hankija

peab tegema ühe pakkuja suhtes esitatud nõudest erandi ning hakkama kvalifitseerimiseks

vajalikke täiendavaid dokumente küsima selgituste teel ja lisaks nendega ka kvalifitseerimisel

arvestama. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-131/16 (vt p 33), märkinud, et selgituste

nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis

seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate

võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui Hankija palub

pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste

esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud.

Ka käesoleval juhul ei palunud Hankija Vaidlustajal esitada selgitusega uusi lepinguid või

andmeid uute lepingute kohta, vaid Hankija palus esitada need lepingud, mille Vaidlustaja esitas

hankepassis, et veenduda, kas tegemist on raam- või hankelepingutega. Hankija selgitas

selgitustaotluses Vaidlustajale, et Riigihankes oli kvalifitseerimistingimustes sõnaselge keeld

raamlepingute esitamisele referentslepinguteks. Vaidlustaja sai selgitustaotlust lugedes aru oma

eksimusest hankepassi täitmisel ning esitas Hankija selgitustaotlusele vastates kolm tõendit

hankepassis esitatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute täitmise kohta. Vaidlustaja ei

selgitanud oma vastuses mitte ühegi sõnaga oma teguviisi ega seda, mida Vaidlustaja soovib

esitatud tõenditega tõendada. Vaidlustaja lihtsalt esitas uusi andmeid, mida ta pakkumuse

esitamise hetkel ei esitanud. Ilmselgelt oli Vaidlustaja eesmärk esitada kvalifitseerimiseks

vajalikud andmed, kuid Vaidlustaja oleks pidanud kvalifitseerimiseks vajalikud andmed

esitama hankepassis, nagu pidid seda tegema teised pakkujad, mitte hiljem - selgitustaotlusele

vastates.

Kuivõrd Riigihanke alusdokumentides oli selge nõue, et referentslepinguks ei saa esitada

sõlmitud raamlepinguid, siis on Hankija kohustatud pakkujate kvalifitseerimisel ise kinni

pidama enda poolt kindlaks määratud reeglitest ning veenduma, et pakkujad ei esitaks

kvalifitseerimistingimuste täitmiseks raamlepinguid

5.6. Hankija täiendavad seisukohad.

5.6.1. Selle asemel, et esitada ise hankepassis kvalifitseerimistingimustele vastav leping, paneb

Vaidlustaja Hankijale kohustuseks tuvastada 77 hankelepingu hulgast need lepingud, millele

8 (18)

Vaidlustaja võis soovida tugineda. Seejuures peaks Hankija tuvastama, kas maksumuse poolest

sobiva ja tingimustele vastava hankelepingu tööde sisu ka vastab riigihankes seatud

tingimustele ning kas hankeleping on täidetud ja tööd ka üleantud-vastuvõetud. Ehk Hankija

peaks ise hakkama pakkuja pakkumust sisustama. Hankija ei saa sellega nõustuda.

Kvalifitseerimiseks vajalike ja õigete andmete esitamise kohustus on pakkujal, mitte Hankijal.

Kvalifitseerimistingimused nägid sõnaselgelt ette, et referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud

raamlepinguid.

5.6.2. Riigihanke viitenumber 259652 Vaidlustajaga sõlmitud raamlepingu projektist on

tuvastatav järgmine:

• Raamlepingu p 6.1: Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping

loetakse sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel

kui ka hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. (seega ka tellimuste aktsepteerimist

loetakse hankelepingu sõlmimiseks);

• Raamlepingu p-id 6.3 ja 6.4: Tööde teostamine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise

kirjelduse alusel, milles on määratud tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu),

võimalusel tööde maht, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused.

Tellimus on täitjale esitatav kirjalik pöördumine tööde teostamiseks, kas

tellimuskirjana, mille järel sõlmitakse hankeleping kindlal vormil või tööde

halduskeskkonna (nt Jira) kaudu. (seega iga tellimus on konkreetne töö, millel on

konkreetse sisu, maksumus ja tähtaeg ehk andmed, mis vaidlustaja oleks saanud esitada

hankepassis);

• Raamlepingu p 6.9: Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse

alati hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. (seega Vaidlustaja poolt

viidatud „tellimused perioodil 19.04.2023-18.04.2024“ olid siiski väikse mahuga

tööülesanded, millest ükski ei ületanud 20 000 eurot ehk ükski tellimus ei saanud juba

ainuüksi maksumuse tõttu vastata riigihankes seatud kvalifitseerimistingimusele).

5.6.3. RHS § 83 lg 3 võimaldab igal hankijal esitada raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingute andmed koondina pärast iga 12 kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest

arvates. Antud sätte rakendamine hankijate poolt ei võta pakkujatelt kohustust esitada

riigihangetes nõutud vajalikud ja asjakohased andmed hankepassis enda kvalifikatsiooni

tõendamiseks. Olenemata sellest, kas need tellimused on tehtud ühe pakkujaga sõlmitud

raamlepingute alusel või mitte, on küsimus tellimuse, mis on võrdsustatud hankelepinguga,

sisus – tellimusega tellitud tööde mahus, maksumuses ja tööde tegemise ajas. Pakkuja võib olla

täitnud sadu väiksemahulisi tellimusi, mis ei pruugi üleüldse vastata vaidlusaluse riigihanke

kvalifitseerimistingimusele ja seega ei näita nende tellimuste täitmine ka vaidlustaja suutlikust

täita tulevikus vaidlusaluse riigihanke tingimustele vastavaid sarnaseid lepinguid. Seega

Vaidlustaja soov tugineda sellistele tellimuste koonditele ja leida, et need tõendavad Vaidlustaja

vastavust riigihankes esitatud tingimustele, on absurdne (kasutades Vaidlustaja sõnu).

Käesoleval juhul on Hankija lisaks kõigele veendunud, et sellist detektiivitööd ei peaks tegema

ükski Hankija, et tõendada mõne pakkuja vastavust Riigihankes seatud

kvalifitseerimistingimustele.

6. Kolmas isik AKTSIASELTS HELMES palub jätta vaidlustus rahuldamata.

6.1. Hankija on näinud väga konkreetselt ette, et raamleping ei sobi eraldiseisvalt referentsi

esitamiseks, kuid võib olla esitatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud. Vaidlustaja

märkis vaidlustuses, et esitas hankepassis andmed ühe hankelepingu ja nelja raamlepingu kohta.

See aga viitab selgelt asjaolule, et Vaidlustaja ei ole hankepassis märkinud ära seega nõutud

kahte hankelepingut, vaid on kasutanud just otsesõnu keelatud raamlepinguid referentsi

tõendamiseks.

9 (18)

Hankepassiga menetlustes tuleb eristada formaalset kontrolli, mille käigus tehakse otsus üksnes

hankepassis esitatud kinnituste põhjal (RHS § 104 lg 6), ja sisulist kontrolli, kus kontrollitakse

esitatud tõendeid (RHS § 104 lg 7). Õiguskirjanduses on leitud, et ettevõtja ei saa

kvalifitseerimise tingimustele rohkem, vähem või osaliselt vastata. Hankija ei saa

proportsionaalsuse kaalutlusel kvalifitseerimata jätmise asemel tunnistada ettevõtjat osaliselt

kvalifitseerituks, vaid otsus tuleb teha jah/ei põhimõttel: kes vähemalt ühele tingimusele ei

vasta, see edasises hankemenetluses ei osale. Käesoleval juhul on Vaidlustaja selgelt eksinud

referentslepingute esitamisel pakkumuse koosseisus.

6.2. On ilmne, et Vaidlustaja ei ole selgelt hankelepingute andmeid esitatud ei hankepassis ega

üheski muus pakkumuse koosseisus olevas dokumendis isegi mitte viiteliselt, rääkimata

konkreetselt hankepassi väljadel nõutud andmete esitamisest. Tegemist on uute, pakkumuse

esitamise tähtaja järel, esitatud hankelepingutega.

Hankijal ei ole kohustust raamlepingu viidete alusel minna ja asuda uurima, milliseid

hankelepinguid täpsemalt täidetud on.

Esiteks ei ole avalikult kättesaadavad hankelepingu sisu puudutavad andmed raamlepingu

alusel, vaid näha on üksnes maksumus, periood ja täitmise fakt. RHR-is on näha avalikult

üksnes järgmised andmed (väljavõte referentsina kasutatud raamlepingu alusel hankes 259652

sõlmitud hankelepingust):

Teiseks ei ole Hankijal ka sellist kohustust hakata otsima pakkuja hoolsuskohustuse täitmiseks

ise tõendeid ja sobilikke hankelepinguid - seda peab tegema pakkuja oma pakkumuse

koosseisus ja vaidlustaja seda ei teinud.

6.3. Hankekomisjoni protokollist nähtub ka lisaks asjaolu, et Hankija on lisaks teostanud

täiendavat kontrolli, et sisuliselt veenduda ka selgitustaotluses esitatud andmete ja kinnituste

õigsuses. Selline õigus on Hankijal kahtlemata olemas, kuid Hankija selleks kohustatud ei ole.

Hankija siiski kontrollis põhjalikult esitatud andmeid ning tuvastas asjaolu, et Eleringiga

sõlmitud raamlepingu puhul on Vaidlustaja esitanud andmeid, mis ei kattu tellija enda

kinnitusega. Seega vaidlustuses märgitud neljanda raamlepingu puhul puudusid

kvalifitseerimistingimustele vastavad hankelepingud juba ainuüksi maksumusest tulenevalt ja

seda kinnitas ka tellija Hankijale. Ka hankes viitenumber 259652 sõlmitud raamlepingu alusel

ei ole ükski konkreetne hankeleping maksumuselt üle 100 000 euro.

Vaidlustaja on esitanud ühe hankelepingu ja neli raamlepingut, sealhulgas näiteks kaks

raamlepingut, mille alusel ei olnud ükski sõlmitud hankeleping üle vajaliku rahalise piirmäära.

Vaidlustaja peab ise seisma selle eest, et esitatud andmed oleksid korrektsed, õiged ja kooskõlas

nõuetega. Tegemist on pakkuja hoolsuskohustusega ning Hankija ei saa asuda Vaidlustaja

10 (18)

asemel tema hankepassi nõuetele vastavaid lepinguid lisama. Hankija on õiguspäraselt

põhjaliku menetluse tulemusel jõudnud otsusele, et Vaidlustajat ei ole võimalik kvalifitseerida

käesoleval juhul.

6.4. RHS § 4 p 15 kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija

vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused. Raamleping loob seega suletud süsteemina toimiva

alusraamistiku teatud liiki hankelepingute sõlmimiseks kindlate isikute vahel kas raamlepingus

kindlaksmääratud tingimustel või igakordsete minikonkursside tulemusel. Raamlepingust ei

tulene selle pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi, st raamlepingu alusel ei

toimu toodete müüki ega teenuste osutamist. Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust

hankelepinguid sõlmida. Raamleping ei ole hankelepingu liik, kuigi RHS § 29 lg 1 alusel

kohalduvad raamlepingule paljuski hankelepingu sätted. Raamlepingu peamine erisus

hankelepingust seisneb selles, et raamlepinguga ei ole hankija kohustatud tellima

raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või teenuseid. See tähendab, et raamlepingu võib

hankija jätta täies ulatuses kasutamata, st mitte sõlmida selle alusel ühtegi hankelepingut.

Raamlepingut on kirjeldatud kui ebapiisava õigusliku siduvusega lepingut, mille jõustamiseks

on tarvis sõlmida hankeleping.

Kuna kvalifikatsiooni kontrollimiseks on oluline tuvastada pakkuja varasem reaalne kogemus,

mitte pelgalt sõlmitud lepingute hulk, siis on ilmne, miks Hankija sellise tingimuse

kvalifitseerimisel seadis. Samuti on RHS § 98 lg 3 puhul ilmne, et välistus puudutab samas

sättes viidatud RHS § 8 mõttes hankelepinguid. See tähendab, et RHS § 98 lg 3 alusel ei või

hankija piirata kvalifitseerimistingimust selliselt, et lubatud on üksnes hankijatega sõlmitud

lepingute esitamine referentsina. RHS § 98 lg 3 käesoleval juhul ei kohaldu.

Raamleping ei ole leping selle sisulises mõttes, vaid tegemist on riigihanke vahendiga. Seega

ei ole Hankija eksinud ka RHS § 101 lg 1 p 2 vastu, võimaldades pakkujatel esitada nii

hankelepinguid, raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid kui ka mistahes muid lepinguid.

Hankija on keelanud lepingulise referentsina kasutada riigihankevahendit. Analoogselt ei ole

võimalik juba riigihanke instituudi olemusest tulenevalt referentsina kasutada dünaamilist

hankesüsteemi, millega vaidlustaja liidetud on. Pelk fakt, et pakkuja on sõlminud raamlepingu

(või on liidetud dünaamilise hankesüsteemiga) ei anna talle kogemust, millele tugineda).

6.5. Kolmas isik ei nõustu ka selle käsitlusega, justkui oleks RHS § 3 põhimõtetega vastuolus

asjaolu, et Hankija ei asunud ise välja selgitama, millised konkreetsed hankelepingud viidatud

raamlepingute alusel täidavad tingimused. Kvalifitseerimistingimus ei sisaldanud endas üksnes

maksumust või ajalist piirangut, vaid ka konkreetseid sisulisi nõudeid. Vaidlustaja ei ole

tõendanud, et Hankija saanuks RHR-is raamlepingu leidmisel tuvastada, millistes konkreetsetes

hankelepingus oli kasutusel Java tehnoloogia ning teostati äri- ja süsteemianalüüse ning

infosüsteemi arendusi. Liiatigi ei ole Hankijal ka mistahes kohustust seda teha.

Vaidlustaja väide, et ta ilmselgelt soovis raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele

tugineda, ei ole tõendatud. Hankepassis ta mistahes viiteid hankelepingutele ei teinud,

hankekomisjoni protokolli kohaselt esitati teabevahetuse raames veel ebaselgeid eksitavaid

andmeid selle kohta, mis täpne leping ja millise minikonkursi alt tegelikult sõlmitud on. Lisaks

tekkis hankekomisjonil koguni kahtlus sellest, kas vaidlustaja kinnituskiri käsitleb üldse raam-

või hankelepingut. Vaidlustaja on selgelt eksinud nii pakkumuse kui teabevahetuse raames

andmete esitamisel, mistõttu ei ole Hankijal olnud faktiliselt pakkumuse koosseisus esitatud

andmete pinnalt võimalik tuvastada üheselt Vaidlustaja kvalifikatsioonile vastavus. Sellises

olukorras on aga ainuõige jätta pakkuja kvalifitseerimata.

6.6. Vaidlustaja poolt hankepassi lisamata jäänud andmed konkreetsete,

11 (18)

kvalifitseerimistingimustele vastavate, hankelepingute kohta on sisuline puudus, mida ei ole

võimalik kõrvaldada selgituste teel. Tegemist ei ole esitatud andmete täpsustamisega, vaid

täiesti uute andmetega, mida Hankijal ei ole võimalik arvesse võtta otsuse tegemisel.

Kvalitatiivset valikut puudutavate dokumentide puhul on keskne tähendus eelkõige andmetel,

mis on aluseks ettevõtja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse või hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisele. Nii luges EK asjas Esaprojekt ettevõtja soovi

tugineda pärast dokumentide esitamise tähtpäeva sellise ettevõtja kogemusele, keda algses

taotluses nimetatud ei olnud, dokumentide sisuliseks ja seepärast keelatud selgitamiseks. EK

leidis, et uued andmed oleksid muutnud algsete andmete kohaselt kvalifitseerimise nõuetele

mittevastava taotleja nõuetele vastavaks, mistõttu oleks ettevõtja saanud teiste ettevõtjate ees

ebaausa eelise. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks eitada, sh ka objektiivselt varasemast ajast

pärinevate andmete või dokumentide, juurde esitamist olukorras, kus pakkuja on jätnud mitmed

või märkimisväärse osa nõutud dokumentidest või andmetest esitamata

6.7. Kolmanda isiku täiendavad seisukohad.

6.7.1. On väga põhimõtteline vahe, kas kogemus on olemas ja seda on võimalik ka kontrollida

pakkumuse koosseisus esitatud andmete alusel või mitte. Riigihanke alusdokumentides

märgitud nõuete täitmist peab tõendama pakkuja, mitte ei pea hankija asuma erinevatest

allikatest kokku otsima vajalikku informatsiooni kontrolli teostamiseks. Vastupidisel juhul

tekiks väga ohtlik praktika, kus pakkujal puuduvad mistahes kohustused hankija küsitud

andmeid pakkumuse raames esitada ning hiljem vastavalt soovile ja vajadusele siis pakkumust

täiendada. See on ilmne ja põhjendamatu eelis teiste pakkujate suhtes, kes pidasid andmete

esitamisel kinni hankija seatud tähtajast. Vaidlustaja faktiliselt ei esitanud hankepassis andmeid,

mis võimaldaksid Hankijal kontrollida riigihanke alusdokumentides märgitud

kvalifitseerimistingimuse täitmist.

6.7.2. Riigihanke viitenumbriga 246185 puhul ei ole asjakohane viide, kuna viide oli

hankelepingule, mis ka vastas Hankija hinnangul nõuetele. Kolmas isik nõustub siin Hankijaga,

et Hankija soovis näha konkreetselt siduvat referentslepingut (hankeleping või mõni muu

erasektori leping), mille alusel on täidetud kõik nõutud tingimused. Vaidlustaja selliseid

hankelepinguid piisavas koguses ei märkinud ning leiab nüüd vaidlustusmenetluses, et Hankija

pidanuks ise valima erinevate hankelepingute seast sobilikud. Selline argumentatsioon ei ole

kooskõlas pakkuja hoolsuskohustusega – Vaidlustaja kohustus oli märkida sobilikud lepingud

hankepassis ning faktiliselt vaidlustaja seda ei teinud.

6.7.3. Vaidlustaja püüab leida Esaprojekt lahendist endale meelepärasemat tõlgendust, kuid

põhimõte jääb samaks – hankelepingud, millele Vaidlustaja tugineda soovis, ei olnud

hankepassis nimetatud. Samamoodi oli ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas 3-19-631.

Mistahes konkreetsetele hankelepingutele viitamine peale pakkumuste esitamise tähtaega on

pakkumuse muutmine, sest pakkumuse koosseisus neid ei sisaldunud. Pakkumuse koosseisus

olid viited üksnes neljale raamlepingule ning mitte ühelegi hankelepingule nende alusel.

Viidatud raamlepingute alusel on sõlmitud hankelepinguid palju, kuid pole ilmne, mis on nende

sisu ega ka vastavus kvalifitseerimistingimustele. Kolmas isik jääb seisukohale, et selliste

andmete esitamine, mis võimaldaks hankijal sisuliselt kontrollida kvalifitseerimistingimustele

vastavust käesoleval juhul eeldab pakkumuse sisulist muutmist ega ole seetõttu ka lubatav.

6.7.4. Vaidlustaja püüd näidata raamlepingut hankelepinguna ei ole asjakohane - raamleping on

kõigest riigihankevahend ja see ei muutu ühegi kasutusviisi korral, täpselt nagu ei muutu

hankelepinguks dünaamilises hankesüsteemis liitumine. Raamleping, dünaamiline

hankesüsteem jt riigihankevahendid „ärkavad ellu“ siis, kui sõlmitakse siduv hankeleping.

On fakt, et pelgalt raamlepingu sõlmimine ei anna Vaidlustajale kogemust – kogemuse annavad

12 (18)

selle alt sõlmitud hankelepingud, millele vaidlustaja aga tuginenud ei ole hankepassis. Täpselt

sama olukord on ka ühe pakkujaga raamlepingute puhul – raamleping ise ei anna kompetentsi,

annavad selle alt tehtud tellimused ehk sõlmitud hankelepinguid ja kui igaüks neist ei ole

hankija nõutud mahus, siis neid lepinguid referentsina esitada ei saa. Raamlepingu alusel

sõlmitud hankelepingud ei muutu üheks suureks hankelepinguks, vaid nagu hankija korrektselt

märkis, siis neid üksnes esitletakse RHR-is vastavalt, kui hankija ei pea vajalikuks ükshaaval

lepingu aruandeid esitada. Lisaks ei pruugi hankija kvalifitseerimistingimuse abil kontrollida

üksnes konkreetses rahalises mahus tehtud töid, vaid ka võimekust vajalikus mahus projekti

algusest lõpuni vedada. See tähendab, et vajalik on tuvastada võimekus lepingu algusest lõpuni

täitmist vajalikus 100 000 euro mahus, mitte näiteks kümne pisema, 10 000 euro suuruse,

tellimuse täitmist. Vaidlustaja saab teha valiku oma kogemuste seast, mida esitada hankepassi

ja kui ta jätab selle tegemata või teeb ebakorrektselt, siis see on risk, mida kannab pakkuja ise.

RHS § 98 lg 3 mõte ei seisne raamlepingu lubatavuses, vaid keelus välistada erasektoriga

sõlmitud lepingud. Säte viitab konkreetselt RHS §-le 8, mitte §le 29, mis käsitleb raamlepingut.

Seega sätte sisuks on konkreetselt ja piiratult „Hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat

kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud käesoleva seaduse § 8

tähenduses.“ Kui seadusandja soovinuks käsitleda selles kontekstis ka riigihanke vahendist

raamlepingut, olnuks sätte viide ka vastav.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus

7.1. Hankija on kehtestanud järgmise pakkujate kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi

Tingimus): „Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise

kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat

tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga

lepingu kohta.

Referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu võetud.

Iga lepingu raames peab olema teostatud vähemalt järgmised tööd:

• äri- ja süsteemianalüüs,

• infosüsteemi arendamine, testimine ja juurutamine.

Pakkuja esitab sõlmitud ja nõuetekohaselt täidetud lepingute andmed hankepassis - lepingute

nimekirja koos lepingu maksumusega, lepingupartnerite nime, kontaktandmete, tööde

kirjelduse ning lepingu kehtivusajaga. Täidetuks loetakse lepinguid, mis on täielikult täidetud

ja lepingu täitmise tähtaeg on saabunud ning mille alt teostatud tööd on tellijale üle antud ja

tellija poolt vastu võetud.

Kui lepingu või teenuse eripära võimaldab töid üle anda ja vastu võtta etapiviisiliselt, loetakse

täidetuks ka sellised pakkumuste esitamise tähtpäeval kehtivad lepingud, mille alt on teostatud,

tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud töid hanketingimustes nõutud mahus ja vähemalt

100 000 EURi ulatuses. Kui lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena, siis ka riigihanke

viitenumber.

Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni

tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud.

Nõutav dokument: Pakkuja esitab andmed teostatud sarnaste teenuslepingute kohta

hankepassis.

13 (18)

Seega Tingimuse kohaselt pidi pakkuja Tingimusele vastavuse tõendamiseks esitama vähemalt

kahe 36 kuud enne 21.11.2024 täidetud Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde

lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta ja ei saanud

Tingimusele vastavust tõendada raamlepingutega.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Tingimuses esitatud raamlepingu esitamise

keeld on tühine.

Kui kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise ja kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on

tuvastada pakkuja võimalik suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita, siis raamlepinguga selle

eesmärgi täitmine pole võimalik.

7.1.1. Riigihanke üldandmete kohaselt hanke eesmärk on sõlmida ühe pakkujaga raamleping

riigihangete registri arendus- ja hooldustööde tellimiseks. Riigihanke eeldatav (maksimaalne)

maksumus on 3,3 miljonit eurot. Raamlepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid. Selles

Riigihanke etapis pole teada see, millise maksumusega üksikuid hankelepinguid sõlmitakse,

mistõttu Tingimuses nõutud eelnev kogemus 100 000 eurose maksumusega lepingute täitmisel

viitab sellele, et ühe sõlmitava hankelepingu maksumus võib olla u 100 000 eurot

(käibemaksuta).

7.1.2. RHS § 4 p-i 15 kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija

vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused.

RHS § 30 lg-te 3 ja 4 järgi on olemas ühe pakkujaga sõlmitud raamleping, mille alusel

sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja mitme pakkujaga

sõlmitud raamlepingud, kus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute

tingimusi, hankija korraldab raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu

osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. Nii ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu kui

ka mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingute puhul toimub teenuse osutamine mitte

raamlepingu, vaid sõlmitavate hankelepingute alusel. Kogemuse saab ettevõtja mitte sellest, et

ta on sõlminud raamlepingu, vaid sellest, et ta on raamlepingu alusel sõlminud hankijaga

hankelepingu ja täitnud seda.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus nägi ette, et raamlepingutega ei saa oma

vastavust Tingimusele tõendada ja Hankija pidi sellest kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuma.

Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et RHS § 98 lg 3 mõte ei seisne raamlepingu

lubatavuses, vaid keelus välistada erasektoriga sõlmitud lepingud.

7.2. Vaidlustaja esitas hankepassis Tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed 5 lepingu

kohta:

1) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Maksu- ja Tolliameti

arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber

246185) tulemusel sõlmitud hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46;

2) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „OKAS-2 (Objekti

kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026“

(viitenumber 263358) tulemusel sõlmitud raamleping;

3) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Tarkvaraarendus ja

hooldusteenus“ (viitenumber 245409) tulemusel sõlmitud raamleping;

4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Tervishoiukorralduse

infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 259652) tulemusel

sõlmitud raamleping;

14 (18)

5) Elering AS riigihanke „Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse

ostmine“ (viitenumber 215461) tulemusel sõlmitud raamleping.

25.04.2025 pöördus Hankija Vaidlustaja poole ja palus esitada hankepassis toodud andmetele

vastavad lepingud, mis ei oleks raamlepingud. Hankija palus esitada vaid need lepingud, mille

registreerimisnumber, tööde maksumus, tööde teostamise periood vastavad hankepassis

esitatud andmetele ning lepingu sisu vastab Tingimustele.

Vastuseks esitas Vaidlustaja 30.04.2025 Hankijale kolme tellija kinnitused lepingute

nõuetekohase täitmise kohta:

1) riigihange viitenumber 263358 – hankeleping nr 6-2/24/73, maksumus 205 269, 18.04.-

33.10.2024;

2) riigihange viitenumber 245409 – hankeleping 6-2/22/162, maksumus 438 415,4,

17.11.2022-26.01.2024;

3) riigihange viitenumber 215461 – maksumus 427 000, 05.2020-08.2022.

7.3. Hankija on põhjendanud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist kokkuvõtlikult järgmiselt:

1) Teostades hankepassis esitatud andmete kontrolli tuvastas Hankija, et esitatud viiest

lepingust vaid üks leping (Tabelis 1 jrk-s esimene) on hankeleping, ülejäänud nelja

lepingu näol on tegemist raamlepingutega, mida kvalifitseerimistingimuse kohaselt

esitada ei tohtinud.

Pakkuja vastas Hankija teabepäringule tähtaegselt, kuid pakkuja ei täpsustanud

hankepassis esitatud andmeid ega esitanud hankepassis esitatud andmetega kooskõlas

olevaid lepinguid, vaid pakkuja esitas kolm tõendit tööde tellijatelt.

Võrreldes tõenditega esitatud kahe Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse

lepingute andmeid hankepassis toodud Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse lepingute andmetega, nähtub, et pakkuja asus selgitusega

muutma oma esitatud lepingute andmeid. Pakkuja poolt selgitusega esitatud tõendites

on esitatud andmed raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta, pakkumuse

koosseisus esitatud hankepassis on aga ainult raamlepingute andmed. Ka tööde

teostamise perioodid ja lepingute maksumused, mis on esitatud tõendites, ei ühti

hankepassis esitatud andmetega.

2) Hankija tuvastas, et kuivõrd Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse

riigihange „Tarkvaraarendus ja hooldusteenus“ (viitenumber 245409) on korraldatud

raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga, siis ei vasta selgitusega esitatud tõendi

andmetes tõele ka hankelepingu nr 6-2/22/162 juurde märgitud riigihanke viitenumber.

RHRi andmete kohaselt on hankelepingu nr 6-2/22/162 aluseks oleva hanke

(minikonkursi) viitenumber 255998, aga tõendil ja pakkuja hankepassis viidatakse

hankele viitenumber 245409, mis on raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke

viitenumber.

Tegemist ei ole samade lepingute andmetega, mille pakkuja esitas hankepassis ja

millega ta soovis kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendada.

Lisaks kahele Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tõendile, on pakkuja

selgitusele lisanud ka kolmanda, Elering AS-i, tõendi, millest nähtub, et pakkuja on

sõlminud 427 000 eurose maksumusega lepingu varahalduse valdkonna lahenduste

arendus- ja hooldusteenuse ostmiseks. Elering AS tõendis esitatud andmed ühtivad

pakkuja hankepassis esitatud andmetega, kuid samas on andmed vastuolus RHR-is

avaldatud andmetega. RHR-ist nähtub, et pakkuja hankepassis esitatud andmetega

leping on raamleping. Hankija pärast selgitusega esitatud Elering AS-i tõendi saamist

ka ise vastava päringuga Elering ASi poole. Elering AS vastas Hankijale 05.05.2025

ning kinnitas, et sõlmitud lepingu näol on tegemist raamlepinguga. Ühtlasi juhtis

Elering AS hankija tähelepanu asjaolule, et viidatud raamlepingu alusel on küll

suuremate tööde jaoks sõlmitud hankelepinguid, kuid ükski neist ei ületa 100 000 eurot.

15 (18)

3) Selgitusega esitatud uute (lepingu)andmete aktsepteerimine pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks oleks vastuolus nii RHS § 104 lg

2 p-s 2 sätestatud nõudega (esitada kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavad

andmed hankepassis) kui ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2)

ning hankija läbipaistva ja kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3

p 1).

4) Võttes arvesse, et pakkuja hankepassis oli esitatud vaid üks hankeleping, mis vastas

Tingimusele, kuid neli raamlepingut, mille esitamine ei olnud lubatud, ei vasta pakkuja

kogemus kogumis riigihankes seatud tingimustele tehnilisele ja kutsealasele pädevusele

esitatud nõuete osas ning pakkuja Askend Estonia OÜ tuleb jätta kvalifitseerimata (RHS

98 lg 51).

Seega on Hankija on tuvastanud ühe Vaidlustaja hankepassis esitatud lepingu vastavuse

Tingimusele ja asunud seisukohtale, et:

• ülejäänud neli lepingut on raamlepingud, millede esitamise Tingimus välistas;

• tellijate kinnitusetega on Vaidlustaja asunud muutma hankepassis esitatud lepinguid (2

Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse lepingut);

• AS-iga Elering leping on raamleping, mille alusel on sõlmitud hankelepingud, kuid

ühegi neist maksumus ei ületa 100 000 eurot.

7.4. RHS § 104 lg 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava

hankepassi esitamist esialgse tõendina muuhulgas pakkuja suhtes tema kvalifitseerimise

tingimustele vastamise tõendina. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama

pakkuja kinnitust kõikidele kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavuse kohta, ja hankija

nõutud andmeid esitatud tingimustele vastavuse kohta.

Seega kui Hankija nõudis Tingimusele vastavate lepingute kohta hankepassis andmeid, tuli

pakkujal need hankepassis esitada.

Kuna Hankija oli Tingimuses selgelt andnud teada, et referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud

raamlepinguid, pidi olema pakkujatele, sh Vaidlustajale, selge, et hankepassis tuleb esitada

andmed üksnes selliste lepingute kohta, mis pole RHS-i kohaselt raamlepingud.

7.5. Vaidlust pole selles, et Hankija oli Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistanud ja asunud

seejärel kontrollima Vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavust Tingimusele.

RHS § 104 lg 8 kohustab hankijat nõudma eduka pakkumuse esitanud pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele ja andmetele vastavate dokumentide esitamist.

Hankija tohib üldjuhul võimaldada üksnes pakkumuses esitatud andmete täpsustamist või

parandamist (RHS § 46 lg 4), kuid mitte selliste andmete esitamist, mis tulnuks esitada

pakkumuste esitamise tähtpäevaks.

Euroopa Kohus on oma otsuse C-131/16 p-is 33 asunud seisukohale, et selgituste nõudmisega,

mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb

hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ka Riigikohus on

selgitanud, et [---] hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks

siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult.

Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente

ja andmeid. [---] (Riigikohtu 13.06.2013 otsus 3-3-1-24-1, p 22).

Käesoleval juhul ei saa 30.04.2025 Vaidlustaja esitatud selgituste puhul rääkida Vaidlustaja

hankepassis esitatud dokumentide sisu selgitamisest, kuna hankepassis Tingimuse kohta

16 (18)

esitatud andmed raamlepingute kohta ei tõenda Vaidlustaja vastavust Tingimusele ning uusi

lepinguid (ka raamlepingute alusel sõlmitud hankelepinguid), millele Vaidlustaja oma

hankepassis ei viita, ei saanud Hankija Vaidlustaja Tingimusele vastavuse kontrollimisel

arvestada.

Pakkujatel on hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus. Esitades oma hankepassis

andmed lepingute kohta, pidi Vaidlustaja ka ise veenduma, et need lepingud vastavad

Tingimusele.

RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija sama paragrahvi lg-tes 7 ja 8 nimetatud dokumentide

esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle

andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab hankija arvestada olemasolevaid või

andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, kuid RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et

hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on

võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas, aga mitte see, et hankija asuks

pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust ise otsima, isegi, kui see oleks võimalik.

7.6. Järgnevalt võtab vaidlustuskomisjon seisukoha Vaidlustaja hankepassis esitatud nelja

raamlepingu kohta.

7.6.1. Vaidlustaja hankepassis on järgmised andmed: Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, riigihange „OKAS-2 (Objekti kontrollimise andmekogu süsteem)

rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026“ (viitenumber 263358) (28.06.2023, maksumus

493 197eurot).

Riigihangete registri andmetel on 28.06.2023 riigihankes viitenumber 263358 sõlmitud

raamleping ühe pakkujaga. Riigihangete registris puuduvad mistahes andmed tellimuste ja

sõlmitud hankelepingute kohta.

Tellija kinnitusest nähtub, et Vaidlustaja on täitnud hankelepingut nr 6-2/24/73, maksumus

205 269 eurot, täitmine 18.04.-30.10.2024.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et andmed hankelepingu nr 6-2/24/73 kohta, mille

olemasolust ei saa teha mingit järeldust Vaidlustaja hankepassis esitatud andmete alusel, on

uued andmed (uue lepingu kohta), mida Hankija ei saanud Vaidlustaja kvalifikatsiooni

kontrollimisel arvesse võtta. Vaidlustaja oli hankepassis esitanud andmed üksnes raamlepingu

kohta.

7.6.2. Vaidlustaja hankepassis on järgmised andmed: Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, riigihange „Tarkvaraarendus ja hooldusteenus“ (viitenumber 245409)

(17.11.2022, maksumus 570 826 eurot)

Riigihangete registri andmetel on 2022 märtsis sõlmitud kolm raamlepingut, läbi on viidud

kolm minikonkurssi, milledest üks (viitenumber 255998) on lõppenud hankelepingu

sõlmimisega.

Riigihangete registrist ja tellija kinnitusest nähtub, et riigihange viitenumber 245409

(minikonkurss viitenumber 255998) on 17.11.2022-29.06.2023 Vaidlustaja täitnud

hankelepingut 6-2/22/162, maksumus 438 415,4 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et andmed hankelepingu 6-2/22/162 kohta, mille

olemasolust ei saa teha mingit järeldust Vaidlustaja hankepassis esitatud andmete alusel, on

uued andmed (uue lepingu kohta), mida Hankija ei saanud Vaidlustaja kvalifikatsiooni

17 (18)

kontrollimisel arvesse võtta. Vaidlustaja oli hankepassis esitanud andmed üksnes raamlepingu

kohta.

7.6.3. Vaidlustaja hankepassis on järgmised andmed: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus,

riigihange „Tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd“

(viitenumber 259652), 19.04.2023, maksumus 990 779 eurot.

Riigihangete registri andmetel on 19.04.2023 riigihankes viitenumber 259652 sõlmitud

raamleping ühe pakkujaga. Puuduvad mistahes andmed tellimuste esitamise ja hankelepingute

sõlmimise kohta.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on õigesti järeldanud, et see leping ei vasta

Tingimusele – tegemist on raamlepinguga ja Vaidlustaja pole selle lepinguga seonduvalt

Hankijale selgitusi esitanud.

7.6.4. Vaidlustaja hankepassis on järgmised andmed: Elering AS, riigihange „Varahalduse

valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse ostmine“ (viitenumber 215461), 01.05.2020-

01.08.2022, maksumus 427 000 eurot.

Riigihangete registri andmetel on riigihankes viitenumber 215461 sõlmitud raamleping ühe

pakkujaga. Tellija Elering AS-i kinnitusest tuleneb, et perioodil 05.2020-08.2022 on töid tehtud

maksumusega 427 000 eurot. Riigihangete registris puuduvad mistahes andmed esitatud

tellimuste ja sõlmitud hankelepingute kohta. 05.05.2025 on tellija Elering AS Hankijale mh

andnud teada, et riigihanke „Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse

ostmine“ viitenumber: 215461 tulemusel sõlmiti raamleping ühe partneriga. Vastava

raamlepingu alt on küll suuremate tööde jaoks sõlmitud hankelepinguid, kuid üskki neist ei

ületa 100 000 euro summat.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on õigesti järeldanud, et see leping ei vasta

Tingimusele - tegemist on raamlepinguga ja Hankija on välja selgitanud ka selle, et ükski selle

raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping ei vasta Tingimusele – ei ületa 100 000 eurot.

7.7. Tulenevalt eespooltoodust jääb vaidlustus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsusele

rahuldamata.

8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja

kvalifitseerimise otsused on vaidlustatud üksnes põhjusel, et Vaidlustaja on ebaõigesti jäetud

kvalifitseerimata. Kuna vaidlustuskomisjon ei tunnista kehtetuks Hankija otsust Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmise kohta, tuleb jätta hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest

tulenevalt rahuldamata ka vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukas tunnistamise,

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

9.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

9.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 3845,5 eurot (käibemaksuta) 20 tunni ja 15 minuti õigusabi osutamise eest

18 (18)

tunnitasu määraga 190 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

vaidlustusasi on tavapärasest lihtsam ja asja materjalide maht väike, mistõttu ei ole Kolmanda

isiku lepingulise esindaja kulud tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul on Kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud kulud summas 2850 eurot

(käibemaksuta) 15 tunni õigusabi osutamise eest ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 9.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets