Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ 2024. aasta tulemusaruanne

Lisa: majandus- ja tööstusministri käskkirja

„Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ 2024.

aasta tulemusaruanne“ juurde

DIGIÜHISKONNA 2024. a tulemusaruanne

Tallinn 2025

2

Sisukord

Tulemusvaldkonna üldinfo ...................................................................................................................... 3

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud ........................................................................................... 4

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .................................................................................. 5

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ....................................................................................................... 6

Programmi üldinfo .................................................................................................................................. 8

Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud ......................................................................................... 9

Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................................. 10

1. Digiriigi meede .............................................................................................................................. 10

2. Küberturvalisuse meede ................................................................................................................ 13

3. Ühenduvuse meede ........................................................................................................................ 14

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...................................................... 15

LISA. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse .................... 21

3

Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile

soovijatele kättesaadav ning meie küberruum on turvaline ja usaldusväärne.

Tulemusvaldkond on enim seotud üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega: „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne

riik“. Täpsemat panust ja seoseid kajastatakse aruande lisas.

Tulemusvaldkond

Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid (valdkonna

arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Digiühiskond Eesti digiühiskond 2030 Digiühiskonna programm,

Justiits- ja Digiministeerium (JDM)* * Kuni 31. detsembrini 2024 oli digiühiskonna valdkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Valdkondlik arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ kinnitati Vabariigi Valitsuses 23.12.2021 ning kogu

valdkonnas on koostatud üks programm. Arengukava uuendamisega alustati 2024. aastal ning

uuendatud versioon peaks valmima 2025. aastal.

Valdkonna struktuursed muudatused:

 Vabariigi Valitsuse seaduse 01.07.2023 jõustunud redaktsiooniga liikus postside valdkond

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning alates 2024. aastast on see

regionaalpoliitika programmis.

 Peaministri 12. augusti 2024. a korraldusega nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel

ja ministrite vastutusvaldkonnad“ määrati digiühiskonna poliitikavaldkond justiits- ja

digiministri vastutusvaldkonda. Eelarveliselt jäi valdkond 2024. aasta lõpuni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning täies mahus liikus Justiits- ja

Digiministeeriumisse Vabariigi Valitsuse seaduse 01.01.2025 jõustunud redaktsiooniga.

 Digiühiskonna valdkonnaga seotud riigiasutustest jäi Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse

Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning selle tegevused

kajastuvad alates 2025. aastast teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna

ettevõtluskeskkonna programmis, programmi tegevuses „taristu valdkonna ohuennetus ja

tegevuslubade andmine“.

Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ja tulemusaruanded leiab Justiits- ja Digiministeeriumi

kodulehelt1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt2.

1 Justiits- ja digiministeeriumi kodulehekülg: Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg: Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

4

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Digiühiskonna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikud ühtivad.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna ja ühtlasi programmi mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Arengukava

sihttase 2030

Avalike digiteenustega

rahulolu

Allikas: Teenuste

kataloog, JDM

80% 83% 82% 83% 84% 90%*

Turvariski vältimise

kaalutlustel avaliku

sektori või

teenusepakkujaga

elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute

osakaal

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8% <4%**

Eesti

kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel

on võimalus liituda

vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega,

mida saab suurendada

kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82% 100%

* Tegemist on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava riigivalitsemise muutuse „Eesti on edasipürgiv ja demokraatlik riik“

mõõdikuga.

** Tegemist on arengukava mõõdiku pöördväärtusega.

Digiriigi mõõdiku “avalike digiteenustega rahulolu” sisend võetakse teenuste kataloogist, kuhu asutused

esitavad oma teenuste loetelud koos rahulolunäitajatega. Sihttaseme arvutamisel on arvestatud Justiits-

ja Digiministeeriumile esitatud asutuste andmeid, kuid arvestama peab, et osad asutused alles alustavad

teenuste rahulolu hindamist.

Küberturvalisuse mõõdiku “turvariski kaalutlusel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemises hoidunute osakaal” on digiühiskonna arengukava mõõdiku pöördväärtus. 2025-2028

programmi kavandades tekkis vajadus mõõdiku sihttasemete korrigeerimiseks, tulenevalt sellest, et

kasutajad on muutunud küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks ja

ettevaatlikumaks ehk taustsüsteem mõõdiku hindamiseks on muutunud.

Ühenduvuse mõõdikuna “Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda

vähemalt 100 Mbits internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s”, on

korrigeeritud kasutatakse väga suure läbilaskevõimega võrkudega (VHCN) liitumisvõimalust. Seda

5

mõõdetakse ka uues Euroopa Liidu digieesmärke seadvas strateegias Digital Decade3 ning mõõdik

hõlmab võrke, kus internetiühenduse kiirus on minimaalselt 1Gbit/s.

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse vaid üks programm, siis programmi eelarve ja selle täitmine on

võrdne terve tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmisega.

Tabel 2. Digiühiskonna tulemusvaldkonna 2024. aasta eelarve ja täitmine, kulud tuhandetes eurodes.

Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Digiühiskond 150 225 123 324 94 878 77%

Digiühiskonna programmi eelarve koosneb 8 programmi tegevusest, millest kõige suuremate kuludega

on „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ ja kõige väiksem lõplik eelarve on tegevusel „5G taristu ja

teenuste arendamine“. Kõige rohkem täideti programmi tegevuste „Juurdepääsuvõrkude

väljaarendamine“ (95%) ja „5G taristu ja teenuste arendamine“ (90%) eelarveid. Kõige madalama

täitumusega (48%) jäi programmi tegevus “Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine”.

Kogu tulemusvaldkonna eelarve täitmine jäi madalaks (77%). Enim jäi kasutamata piirmääraga

vahendite eelarvet (17,0 miljonit) ja majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid (9,4

miljonit eurot). Eelarve jääkide tekkimise peamised põhjused on edasilükkunud projektid ja hanked,

täitmata ametikohad (sh struktuurimuudatustest tulenevad), mis omakorda takistab tegevuste elluviimist

plaanitud tempos, ning asutuste teadlik kulude kokkuhoid, et katta 2025. aasta eelarves tehtud kärpeid.

Detailsem ülevaade lõpliku eelarve kujunemise, eelarve täitmise ning jääkide kohta on esitatud peatükis

„Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“.

3 Euroopa digikümnendi mõõdikud: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-

2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en

6

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja programmi olukorra

analüüsid kattuvad ja programmi analüüsi eraldi välja ei tooda.

Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“.

Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute tehnoloogiate

kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö

suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi

andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse

ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Täpsemad seosed Eesti

2035 tegevuskavaga on toodud lisas 2.

Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud

Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega rahulolu

on 2024. aastal 82 protsenti (võrreldes 2023. aasta tulemusega on toimunud langus 1 protsent, mille

pinnalt ei saa teha järeldust, et teenuse tase on oluliselt langenud). Tulemus üle 80 protsendi on juba

iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Alates 2022.

aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks

elusündmusteenused. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad 8 elusündmusteenust: abielu, lapse

saamine, kaitseväekohustuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase surm, pension, raske

tervisediagnoosiga lapse toetamine, lahutus. Loodud elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu

võetud. Abiellumise infoteenuse külastatavus eesti.ee platvormil: 2024. aasta jooksul külastati

infoteenust 104 312 korda (eesti, inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 8700 külastust

kuus. Üle poole (58% ehk u 4300) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-teenusega

rahulolu ehk soovitusindeks on 85. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud

47 271 korda. Kõigi 8 elusündmusteenuse külastusi kokku eesti.ee-s oli aastas 301 497.

Olulise uuendusena teenuste kvaliteedi tõstmiseks avaldati 2024. aasta lõpus Eesti.ee mobiilirakendus,

et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, olenemata

asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui

riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenusteplokke.

2024. aasta oli digiriigi jaoks märgiline ka uute sihtide seadmisel. Valmisid nii andmete ja

tehisintellekti4, personaalse riigi5 kui identiteedihalduse6 valged raamatud. Käivitati ka digiühiskonna

arengukava 2030 uuendamine. Uuendatud arengukava on plaanis vastu võtta 2025. aasta alguses.

Küberturvalisuse mõõdiku järgi langes inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 2023. aastal (2022.

aasta tulemus 95,3%, 2023. aasta tulemus 91,5%). Võrreldes eelmise aastaga on pisut tõusnud ( 2024.

aasta tulemus 91,8%). Suurimateks usalduse mõjutajateks võib pidada üldist muutunud

julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja

4 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, 2024 5 Personaalse riigi valge raamat, 2024. 6 Identiteedihalduse valge raamat, 2024

7

veebiteenuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest

teadlikumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski

pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra muutustest ja

küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka üldist

toimepidevust.

2024. aastal toimunud sihtotstarbelise reservi rahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse

taseme ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele, sh kriitiliste IKT teenuste ühenduste dubleerimisele,

taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse

loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust ja digiühiskonna toimimist

suurendada.

2024. aasta jooksul uuendati küberturvalisuse strateegilised dokumendid. Olukorras, mil globaalne

julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse

kindlustamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud võimalikult komplektselt, hõlmates

küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate teenuste toimimise

kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.

Toimekindluse suurendamiseks võeti 2024. aastal fookusesse riigiasutuste sõltuvused IT-majadest ning

proovile pandi teenuste toimepidevus välisühenduste katkemise korral. Koostöös sihtasutuse CR14 viidi

läbi IT majadele saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade valmisolekut

säilitamaks riigi infosüsteemi kuuluvate teenuste toimimist saartalitluse režiimis e olukorras, mil

võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muuhulgas testiti varukoopiate

taastamist, sõltuvusi andmekeskustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhud.

Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati 2024. aastal KOVe ning haridussektorit

infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel, toimusid praktilised infoturbestandardi rakendamise

töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti kasutusele mõõdik, mis aitab

asutustel hinnata enda vastavust ning kaardistada edasisi tegevusi infoturbestandardi rakendamiseks

ning küberturvalisuse baastaseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste põhjal saab riik teha

paremaid otsuseid sektorite osas, kes vajavad rohkem tuge ning prioriseerida turvapoliitikas meetmeid,

mille rakendamisega jäävad asutused hätta.

Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks7, mis mõõdab küberturvalisust

neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja erinevate sektorite võimekus

intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu

keskmisest kõrgem. 2024. aastal täpsustati mõõdiku metoodikat ning esitatud vastuste põhjal on Eesti

endiselt Euroopa küberturvalisemate riikide seas. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti tugevam

järgmistes valdkondades: riiklikul tasandil reageerimine ja CERT operatiivsus, küberjulgeolekualased

raamistikud, teadus-arendusalane koostöö, kooskõla rahvusvaheliste parimate praktikatega ning

nõuetega.

Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2024. aasta lõpuks on

81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega

võrkudega. 2024. aastal said valmis esimesed projektid taasterahastust rahastatava toetusmeetmest ja

598 aadressi said liitumise võimaluse valguskaabelvõrguga. Samuti jõudis lõpuni kogukonna

lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid 5 küla enda initsiatiivil ja riigi

toetusel valguskaabelvõrgu 100-le aadressile.

7 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index

8

Digiühiskonna tulemusvaldkonna järgmiste aastate olulisemad fookused:

1. Riigi IKT-taristu hukukindlus - saavutada Eesti riigi terviklik võime toimida ja osutada

teenuseid ka meie territooriumil paikneva digitaalse taristu kriisi korral.

2. Üleriigiline IKT juhtimine - tagada riigis praeguse geopoliitilise olukorra ja majanduslike

võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT-korraldus:

a. suurendades kesksete teenuste ja nende komponentide arvu ja kehtestades ärinõuded,

mis võetakse kasutusele kõikides valitsemisalades;

b. revideerides andmekogusid ja nende komponente ning suurendades taaskasutust;

c. vähendades andmekogude moderniseerimise käigus nende arvu ja ökojalajälge.

3. Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt - kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa

kasutamise toel juhtiva andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.

4. Küberturvalisuse tagamine - tagada Eesti digiriigi turvalisus, luues paindliku ja kõiki

sihtrühmi arvestava riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis ennetab proaktiivselt

küberintsidente ja kriise. Eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii

kodanikele kui ka ettevõtetele.

5. Digioskuste ja järelkasvu tagamine, naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris -

kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elaksid riigis digivõimekad inimesed, kes:

a. on vaatamata vanusele või sotsiaalsele staatusele elementaarsete digioskustega, mis

toetavad nende ligipääsu teenustele ja osalusdemokraatia võimalustele (2030: vähemalt

80% inimesi vanuses 16–74 eluaastat on baastasemel digioskustega);

b. on sõltumata tegevusalast tööks vajalike digioskustega ning on suutelised kohanema

tehnoloogiliste muutustega;

c. on kõrgtasemel digioskustega, et toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja luua

selleks eeldusi (2030: vähemalt 10% tööealisest elanikkonnast töötab IT-valdkonnas);

d. suudavad kavandada ja eest vedada digimuutusi erinevates eluvaldkondades, toetades

seeläbi tootlikkuse kasvu ning Eesti majanduse arengut.

Programmi üldinfo

Programmi nimi Digiühiskonna programm

Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti

parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik

Programmi periood 2024-2027

Peavastutaja (ministeerium)* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala

asutused)*

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

(RIT)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

9

*Esitatud 2024. aastal kinnitatud programmile vastavalt. Vastutajate muutumist on selgitatud

tulemusaruvaldkonna üldinfo peatükis.

Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud

Kuna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, siis programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud

on samad.

Tabel 3. Digiühiskonna programmi, meetmete ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Avalike digiteenustega rahulolu

Allikas: Teenuste kataloog, JDM 80% 83% 82% 83% 84%

Turvariski vältimise kaalutlustel

avaliku sektori või

teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute osakaal**

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8%

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

Meede 1

Eesmärk

Digiriik

Tagada parim digiriigi kogemus

Elusündmusteenuste arv

Allikas: JDM

2 5 8 8 10

Programmi tegevus 1.1

Eesmärk

Digiriigi arenguhüpped

Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud

Elusündmusteenuste arv (sihttase,

ehk siis teenuste arv kokku selleks

aastaks)

Allikas: JDM

2 5 8 8 10

Programmi tegevus 1.2

Eesmärk

Digiriigi alusbaasi kindlustamine

Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena

Toetatud riigiasutuste või nende

poolt hallatavate asutuste arv, kelle

digiteenuseid, - tooteid ja -protsesse

toetatakse

Allikas: JDM

2 3 4 4 5

Meede 2

Eesmärk

Küberturvalisus

Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne

Turvariski vältimise kaalutlustel

avaliku sektori või

teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8%

10

Programmi tegevus 2.1

Eesmärk

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine

Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on

ajakohane ja adekvaatne

Programmi tegevuse mõõdik

Küberturvalisuse tagamise ja

arendamise tegevused on

kvaliteetselt ellu viidud

Allikas: JDM

Jah Ei* Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.2

Eesmärk

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime tulla

Teostatud analüüside arv aastas

Allikas: JDM 2 3 3 4 4

Programmi tegevus 2.3

Eesmärk

Küberturvalisuse tagamine

Suurem küberturbe tagamise võimekus

Asjakohased küberturbe meetmed

on rakendatud

Allikas: JDM

E-ITS on

kehtes-

tatud

E-ITS on

uuendatud

E-ITS on

uuendatud

Paranenud

võrreldes

eelmise

aastaga

Paranenud

võrreldes

eelmise

aastaga

Meede 3

Eesmärk

Ühenduvus

Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja

taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid

digiteenuseid

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

Programmi tegevus 3.1

Eesmärk

Õigusruumi tagamine

Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele

Ajakohastatud õigusaktide arv

Allikas: JDM 4 2 4 2 2

Programmi tegevus 3.2

Eesmärk

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine

Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

Programmi tegevus 3.3

Eesmärk

5G taristu ja teenuste arendamine

Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga

5G transpordikoridorid e arv*****

Allikas: JDM 0 0 0 1 2

* Seoses ressursi puudusega on tegevuskava koostatud, kuid elluviimist jätkatakse 2024

*****Esimene 5G transpordikoridor on plaanitud valmis saada 2025. aastaks.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

1. Digiriigi meede

Programmi tegevuse „Digiriigi järgmised arenguhüpped“ raames olid 2024. aastal olulisemad

tegevused:

TEENUSED:

11

 Alates 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni avalike teenuste

kasutamise lihtsustamiseks elusündmusteenused. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad

8 elusündmusteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohustuse täitmine, Eestisse elama

asumine, lähedase surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toetamine, lahutus. Loodud

elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Abiellumise infoteenuse

külastatavus eesti.ee platvormil: 2024. aasta jooksul külastati infoteenust 104 312 korda (eesti,

inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 8700 külastust kuus. Üle poole (58%

ehk u 4 300 ) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-teenusega rahulolu

ehk soovitusindeks on 85. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud

47 271 korda. Kõigi 8 elusündmusteenuse külastusi kokku eesti.ee-s oli aastas 301 497.

 2024. aasta lõpus avaldati Eesti.ee mobiilirakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat

ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, olenemata asukohast või ajast. Eesti.ee

rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui riigiportaali eesti.ee

populaarsemaid e-teenusteplokke. Esimesel kuul on olnud allalaadimisi üle 28 000.

 Riiklik e-teenuste disainisüsteem VEERA viimane versioon valmis 2023. aastal. 2024. aastal

toimusid tegevused, et kokku leppida disainisüsteemi juhtimis- ja haldusmudel.

 2024.aastal uuendati teenuse standardit, mis esmakordselt valmis 2022. aastal, Standard, mis

eelkõige on mõeldud otseste avalike teenuste arendamise toetamiseks, koosneb teenuse

arendus- ja osutamisprotsessi kirjeldusest, teenuse osutamise ja arendamise põhimõtetest

ning hindamisväravatest. 2025. aastasse on planeeritud tegevused standardi laialdaseks

kasutusele võtmiseks.

ANDMED JA TEHISARU:

 Riigi üleseks valdkonna koordineerimiseks avaldati andmete ja tehisintellekti valge raamat

2024-2030 ning andmete tegevuskava 2024-2025 ja tehisintellekti tegevuskava 2024-20268.

 Tehisaru laialdasema kasutuselevõtu toetamiseks pakuti kratitoe portfelli enam kui 30

erinevale avaliku sektori organisatsioonile. Avalikus sektoris on tänaseks rakendatud kratte 172

korral. Alustati tehisintellekti määruse rakendamisega. Avalikus sektoris tehisaru kasutamise

läbipaistvuse tagamiseks loodi vorm „Algoritmi kasutamise standard“, mille abil on kõik

avalikud asutused oodatud avalikustama teavet enda kasutuses olevate TI ja algoritmiliste

lahenduste kohta.

 Jätkati Bürokrati baasplatvormi edasi arendamist, rakendamist ja teenuste pakkumist.

Bürokratiga on liitunud 15 asutust ja liidestatud 18 teenust.

 Andmejälgija eesmärk on pakkuda kodanikule selget ülevaadet tema andmetega sooritatud

toimingutest. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et andmejälgija rakendamine asutuses

muutub kohustuslikuks ning kõik haldusalad peavad 2025. aastal looma andmejälgija

rakendamise kava.

 Jätkati õigusliku aluse loomisega andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtuks.

Andmenõusolekuteenust kasutati 2024. aastal enam kui 1 000 000 korral jagamaks riigi käes

olevaid andmeid inimese nõusolekul erasektoriga. Viidi läbi analüüs andmenõusolekuteenuse

laiendamiseks juriidiliste isikute esindamisest tulenevatele võimalustele. Juriidiliste isikute

puhul on kavas rakendada andmenõusolekuteenust 2025. aastal.

 Avaandmete kättesaadavus ja kasutatavus paranes märkimisväärselt. Avaandmete

teabeväravas avalikustatud andmestike arv kasvas 905 andmestiku võrra. Sellega täideti 2025

8Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030

Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026

Andmete tegevuskava 2024-2025

12

aasta RRF eesmärgid aasta enne tähtaega. Käisid ettevalmistused andmete teabevärava

lanseerimiseks. Teabevärava lanseerimine on kavandatud 2025 aasta teises kvartalis ning pakub

ülevaadet kõigist avaliku sektori käes olevatest andmetest ning võimalustest neid tarbida.

 Andmehalduse suunal jätkati andmekvaliteeti parandavate tegevustega, sealhulgas viidi läbi

enam kui 150 andmekvaliteeti ja andmekirjeldust parandavat algatust. Sellega täideti 2025 aasta

RRF eesmärgid aasta enne tähtaega. Valmis uus andmekirjelduste standardi versioon. Vabariigi

Valitsus kinnitas kõigile avaliku sektori asutustele ülesande ajakohastada RIHA

andmekoosseisude kirjeldused märtsiks 2025. Andmekvaliteedi juhiseid täiendati praktiliste

lisadega. Kolme haldusala on toetatud andmekataloogi tarkvara hankimisel ja juurutamisel.

 Avalikus sektori asutuste andmekorralduse edendamiseks alustati andmeüksuse

refentsmudeli, kontrollnimekirja ning asutuse andmeküpsuse mudeli väljatöötamisega.

 Andmete ja tehisaru alase kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks koolitati enam kui 2500

inimest keskvalitsuses. Käivitati andmevaldkonna sisekoolitajate koolitusprogramm.

 Inimkesksema andmete kasutamise toetamiseks töötati välja inimkeskse andmekorralduse

kontseptsioon.

 Loodi Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika.

 Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisaru kasutuselevõttu avalikus sektoris, sh

toetati asutustes katseprojektide läbiviimist. Läbi viidi enam kui 15 generatiivse tehisaru

projekti.

 Inimkeskse andmekorralduse vaatest valmis inimese digitaalse kaksiku prototüüp.

ROHEDIGI:

 Rohelise digiriigi arendamise tegevuskava töötati välja 2024. aastal, kuid on Vabariigi

Valitsuses kinnitamata.

Programmi tegevuse „Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse“

raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused:

DIGIMUUTUSED:

 Avaliku sektori digimuutuste protsessi käigus:

o jätkati riigiüleste kesksete teenuste väljatöötamist, mis pakuvad tööriistu

valdkondlike avalike teenuste osutamiseks, arendamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks (nt

ühtsed tehnoloogia-platvormid ja komponendid, koolitused, nõustamisvormid, juhised,

standardid, ühistegevused (värbamine, hanked), rahastusmudel ja muud jõustavad

meetmed. 2024. aastal valmisid kesksete teenuste rahastuse toel Postkast2.0 ja riikliku

mobiilirakendus.

o hinnatakse ja arendatakse digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist ja ärilist

olukorda, seal hulgas on fookuses teenuste juhtimine, andmehaldus, tehnoloogia,

küberturvalisus, oskused, üldine juhtimisvõimekus ning kestlikkus. Valitsemisalade

kasutuses on loodavad riigiülesed kesksed teenused ning valdkonna digipöörete

edendamist võimestatakse Euroopa Liidu struktuurfondi vahenditega. Valdkondlikes

digipööretes tuleb arvestada valdkonna jätkusuutiku rahastamise eesmärki (sh tulevikus

hakkamasaamist ilma välisvahenditeta). 2024. aasta lõpuks on Euroopa Liidu

struktuurifondide vahenditest toetatud 11 valdkondlikku digipööret.

on arutusel riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardi ning

mõõtmismetoodika loomine. Metoodika hindaks teenuste juhtimise, andmehalduse,

tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse

13

kvaliteedi kriteeriume. Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning

süsteemne juhtide teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste

elluviimist ning vajadusel tehes ettepanekuid suuna muutmiseks.

KESKSELT OSUTATUD IT-ALUSTEENUSED:

 Jätkati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) oluliste

konsolideerimistegevustega. Alustati riigiülese arvutitöökoha 2.0 juurutamist. Uue

arvutitöökoha platvormiga liitus kaheksa astutust (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi haldusaladest kokku 855 töökohta).

TULEVIKUKINDLAD DIGIRIIGI PLATVORMID:

 Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise

hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati selle juurutusega.

 Võeti vastu avaliku pilve kontseptsioon ja viidi läbi keskne avaliku pilve teenuste hange.

 Alustati turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega.

 Uuendati andmesaatkonna riistvaraplatvorm ja käivitati riigipilve Euroopa õlg.

 Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise

hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati selle juurutusega.

 Võeti vastu avaliku pilve kontseptsioon ja viidi läbi keskne avaliku pilve teenuste hange.

DIGIOSKUSED:

 Eesmärgiga kujundada Digiriigi Akadeemia riigitöötajate keskseks õppeplatvormiks nõustati

aasta jooksul asutusi e-kursuste väljatöötamiseks ning platvormi kasutuselevõtuks. 2024. aasta

lõpuks oli platvormiga liitunud üle 18 000 kasutaja ning 12 riigiasutust.

 Spetsialistidele ning juhtidele käivitati neli koolitusprogrammi, mis annavad vajalikud

teadmised ja oskused digimuutuste kavandamiseks ning juhtimiseks, digiteenuste arendamiseks

ja juhtimiseks, IT-arendusprojektide elluviimise toetamiseks ning meeskondade juhtimiseks.

Koolitusprogrammide pakkumisega jätkatakse ka 2025. ja 2026. aastal.

 Talentide järelkasvu toetamise eesmärgil käivitati koostöömudel kutse- ja kõrgkoolidega,

võimaldamaks tudengitel töötada regulaarse õppetöö raames välja lahendusi avaliku sektori

väljakutsete lahendamiseks. Kandideerimisprotsessi lihtsustamiseks ning terviklikuma

praktikakogemuse kujundamiseks käivitati IT-majade ülene riigi IT-praktikaprogramm.

Pilootgruppi esitati 16 praktikakohale üle 350 sooviavalduse.

2. Küberturvalisuse meede

Küberturvalisuse meetme raames keskenduti 2024. aasta jooksul küberturvalisuse arengu strateegiliste

suundade uuendamisele, baasvõimekuse kasvatamisele ja hukukindlusele, et küberturvalisuse riiklik

juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon oleks selge, ajakohane ja tõhus. Olulisemad tegevused olid:

 2024. aasta jooksul uuendati küberturvalisuse strateegilised dokumendid. Olukorras, mil

globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku

ja turvalisuse kindlustamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud võimalikult komplektselt,

hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate teenuste

toimimise kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.

 Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on ministeeriumitel, nende valitsemisala asutustel ja

põhiseaduslikel institutsioonidel võimalik kasutada Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid

ettenägematuteks kulutusteks ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks. 2024. aastal toimunud

14

sihtotstarbelise reservi rahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse taseme

ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele, sh kriitiliste IKT teenuste ühenduste dubleerimisele,

taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise

võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust ja digiühiskonna

toimimist suurendada.

 Toimekindluse suurendamiseks võeti 2024. aastal fookusesse riigiasutuste sõltuvused IT-

majadest ning proovile pandi teenuste toimepidevus välisühenduste katkemise korral. Koostöös

sihtasutuse CR14 viidi läbi IT majadele saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada

riigi IT-majade valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuuluvate teenuste toimimist

saartalitluse režiimis e olukorras, mil võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või

täielikult katkenud. Muuhulgas testiti varukoopiate taastamist, sõltuvusi andmekeskustest ning

selgitati riigipilve kasutusjuhud.

 Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati KOVe ning haridussektorit infoturbemeetmete

kaardistamisel ja rakendamisel, toimusid praktilised infoturbestandardi rakendamise

töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti kasutusele mõõdik,

mis aitab asutustel hinnata enda vastavust ning kaardistada edasisi tegevusi infoturbestandardi

rakendamiseks ning küberturvalisuse baastaseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste

põhjal saab riik teha paremaid otsuseid sektorite osas, kes vajavad rohkem tuge ning

prioriseerida turvapoliitikas meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused hätta.

 2024. aastal on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt suurenenud kübervaldkonna

standardiseerimisega seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse 2. direktiivil ja küberturvalisuse

määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse strateegia),

mistõttu hakati laiemalt koordineerima riigisiseseid tegevusi. Küberturvalisuse taseme

ühtlustamiseks ning Euroopa siseturu toimimise parendamiseks koostati küberturvalisuse

seaduse eelnõu. Võrreldes kehtiva seadusega laiendati eelkõige infoturbe nõuetele vastavat

sihtrühma. Küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmisega suureneb Eestis nende ettevõtete arv, kes

peavad hakkama järgima senisest rangemaid küberturvalisuse nõudeid, sh rakendama

riskijuhtimismeetmeid ning teavitama intsidentidest. Paralleelselt töötati välja siseriiklik eelnõu

väljatöötamiskavatsus, mille käigus hinnatakse ja korrastatakse kohustatud isikute ringi ning

kohustuste ja järelevalvemeetmete proportsionaalsust, vähendades tarneahela ja muid

asjakohaseid riske.

 Pidevalt tegeletakse:

o KÜTS subjektide teadlikkuse tõstmisega infoturbe rakendamise tõhustamiseks;

o Eesti elanike ja ettevõtete teadlikkuse suurendamisega küberhügieenist (sh läbi

avalikkusele suunatud teavituskampaaniate, regulaarsete ohuhinnangute ja KÜDI

kursuste);

o Teadusasutuste ja küberturvalisuse ettevõtetega koostöö tõhustamisega, et suurendada

valmisolekut tulevikuohtudeks ning toetada küberspetsialistide järelkasvu.

o Kriitilise infrastruktuuri kaitse, õppuste korraldamisega ning turvalisuse taseme

tõstmisega, tõstes küberreservi teadlikkust, uuendades ja tõhustades olemasolevaid

keskseid turbeteenuseid ja kaitsemeetmeid (nt. keskne turvatestimine, DDOS-kaitse

jne).

3. Ühenduvuse meede

Ühenduvuse meetme raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused:

 5G kasutusele võtmise soodustamiseks alustasid koostööd kolme Balti riigi sideoperaatorid,

et rajada katkematu 5G ühenduvus Via-Baltica koridorile (TENT koridor). Euroopa

15

Regionaalarengu Fondist planeeritud 18,7 MEUR 5G toetamiseks on veel riigiabi taotluse

eelfaasis.

 2024. aastal sai Euroopa ühendamise rahastust rahastuse meresidekaabli projekt Gotlandi,

Saaremaa ja Hiiumaa vahel, mis toetab Eesti ühenduvuse toimepidevust.

 2024. aasta uuendati raadioseadmete määruseid, viies need kooskõlla rahvusvaheliste otsuste

ja soovitustega. Määruses sätestatud nõuete järgimisel on tagatud häirepuhtus ja raadioseadmete

koostoime ning raadioseadmete kasutamine on ohutu.

 2024. aastal loodi eeldused sageduslubade andmiseks digiraadiole (DAB) ja selle turule

tulemiseks. Seni on toimunud DAB edastus katseprojektidena.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Digiühiskonna programmi 2024. aasta eelarve ja selle täitmine programmi tegevuste kaupa,

kulud tuhandetes eurodes.

Digiühiskonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud kokku 150 225 123 324 94 878 77%

Digiriigi arenguhüpped 3 025 4 773 4 830 101%

Digiriigi alusbaasi kindlustamine 95 895 89 567 65 810 73%

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja

koordineerimine

1 526 2 003 960 48%

Suundumuste, riskide ja mõjude

analüüsivõime arendamine

327 653 517 79%

Küberturvalisuse tagamine 14 241 17 586 14 756 84%

Õigusruumi tagamine 3 105 4 831 4 308 89%

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 25 226 3 722 3 526 95%

5G taristu ja teenuste arendamine 6 881 190 171 90%

Digiühiskonna programmi rahalised vahendid oli kuni 2024. aasta lõpuni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis, kuid valdkonna eest vastutas alates 2024. aasta suvistest

ümberkorraldustest justiits- ja digiminister. Alates 2025. aastast on digiühiskonna eelarve Justiits- ja

Digiministeeriumis (sh ülekantavad vahendid, v.a MKMi valitsemisalasse jäänud asutuse korral).

Digiühiskonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 123,3 miljonit eurot. Sellest 73% moodustas

tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine “ ja 14% tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“

eelarved. Programmi lõplikust eelarvest moodustasid 62% piirmääraga vahendid, 21% välistoetused

ning 10% tuludest sõltuvad kulud.

Programmi lõplik eelarve jäi 26,9 miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid

järgnevad muudatused:

 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 12,9 miljoni euro võrra;

 negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 1,6 miljoni võrra. Kärbiti nii asutuste tegevuskulusid,

kui antavaid toetusi;

 seadusemuudatuste tõttu suurenes eelarve kokku 0,5 miljonit eurot, sh sai RIA Riigikogu

Kantseleilt 1,6 miljonit valimiste infosüsteemi haldamis- ja ülalpidamiskuludeks, RITi eelarve

suurenes 1,5 miljonit seoses teistelt valitsemisaladelt saadud vahenditega arvutitöökoha teenuse

jms kulude katteks, MKM andis 0,3 miljonit SoMi valitsemisalale tulevikukindla

16

andmemajanduse ökosüsteemi mudeli pilootprojekti läbiviimiseks, 0,1 miljonit KaMi

valitsemisalale kvantside välisprojekti omafinantseeringuks ning vähendas digiühiskonna

programmi eelarvet 0,2 miljonit seoses tugiteenuste kulude ümberjagamisega, RIT suunas

tegevuskuludest 2,0 miljonit eurot investeeringute eelarvesse Riigipilve varunduslahenduste

soetamiseks;

 VV sihtotstarbelisest reservist saadi kokku 2,4 miljonit eurot, sellest laiapindse riigikaitse

kuludeks 1,3 miljonit, struktuurifondide projektide halduskuludeks 0,5 miljonit, IT vajaku

kompenseerimiseks 0,4 miljonit ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks 0,2 miljonit eurot;

 välisvahendite eelarve jäi algselt planeeritust 49,0 miljoni võrra väiksemaks;

 majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes

7,9 miljoni võrra.

Programmi tegevuse „Digiriigi arenguhüpped“ eelarvet täideti 101% ulatuses, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 2,2 miljonit eurot, välisvahendeid 1,7 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 0,9

miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve täitmine sisaldab 0,6 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest

reservist saadud vahendeid IT vajaku kompenseerimiseks. Eelarve ületäitmist põhjustas põhivarade

kulumi eelarve alaprognoosimine (mitterahalised vahendid).

Programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ eelarvet täideti 73% ulatuses, sh

piirmääraga vahendite eelarvet 40,0 miljonit eurot, välisvahendeid koos riikliku kaasfinantseeringuga

kasutati 12,4 miljonit, tuludest sõltuvate kulude (omatulud) eelarvet 2,9 miljonit ja põhivarade kulumi

eelarvet 10,5 miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve täitmises sisaldub 4,3 miljoni euro ulatuses VV

sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, sh:

 2,5 miljonit IKT jaotamata vahendid;

 0,9 miljonit eurot IT vajaku kompenseerimiseks;

 0,5 miljonit struktuurifondide projektide halduskulud;

 0,3 miljonit riigimajade IKT seadmete soetuseks;

 0,1 miljonit küberturvalisuse taseme tõstmiseks.

Kasutamata jäi kokku 23,8 miljonit eurot, sellest piirmääraga vahendeid 13,0 miljonit, välisvahendeid

4,0 miljonit ja omatulusid 9,4 miljonit eurot. Samas kasutati põhivarade kulumi eelarvet algselt

planeeritust 2,6 miljoni võrra rohkem.

Piirmääraga vahendite eelarve jäägist 3,1 miljonit moodustavad MKMi (sh RIKS); 0,2 miljonit TTJA ja

9,7 miljonit RITi tegevuskulud.

Kasutamata jäägist kokku 0,6 miljonit eurot tagastatakse VV reservi 2023. aastal IT vajaku

kompenseerimiseks ja riigimajade IKT seadmete soetamiseks eraldatud vahendeid, sh üle 0,2 miljonit

euro investeeringutoetust RIKSi eelarvest, kuna turvalise mobiilside teenuse arendamine otsustati 2024.

aastal lõpetada, ning üle 0,2 miljonit RITi eelarvest, kuna neid riigimajade IKT seadmete soetamise

vahendeid ei olnud riigimajade arenduste (ehitused) edasilükkamise tõttu vaja. Eelarvet on üle jäänud

ka seetõttu, et mõningaid kaupu ja teenuseid saadi algselt planeeritust odavamalt. Veel tagastatakse 0,1

miljonit eurot 2023. aastast 2024. aastasse ülekantud RIKSi investeeringutoetuse jääki, sest satelliitside

seadmete hange läks odavamaks.

Suurima osa ministeeriumi (MKMi) tegevuskulude jäägist ehk 1,7 miljonit eurot moodustavad

sihtotstarbelised toetused. Sellest:

 0,4 miljonit eurot jäi RIKSil kasutamata, sest satelliitside seadmete paigaldus lükkus

ebaõnnestunud hanke tõttu uude aastasse;

17

 0,3 miljonit eurot turvalise mobiilsideme teenuse sulgemise tõttu kasutamata jäänud vahendeid

plaanib RIKS 2025. aastal kasutada lauatelefoni teenuse turvalisemaks muutmiseks;

 0,1 miljonit eurot kantakse 2025. aastasse üle, et jätkata kvantside projektiga, kus välisabi

kasutamiseks on vaja 50 protsenti omafinantseeringut (lepingu partnerid RIKS ja AS

Metrosert);

 0,9 miljonit eurot jäi kasutamata seoses suuremahulise rahvusvahelise teadus- ja

arendustegevuse hankega "Tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem ja taristulised

lahendused: tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel 1.0". Projekti fookus muutus

ministeeriumide töö ümberkorraldamisel laiapõhjalisest teadus- ja arendustegevusest

konkreetsete andmemajandusega seotud pilootprojektide tegemiseks, millega jätkatakse 2025.

aastal JDMis.

Tööjõu- ja majandamiskulud moodustavad MKMi jäägist 0,9 miljonit eurot, mille peamine tekkepõhjus

on täitmata ametikohad (sh asekantsler). See pidurdas omakorda ka tegevuste elluviimist planeeritud

mahus, sh asekantsleri väliskommunikatsiooni ja seotud lähetusi. Ka on kulusid osaliselt kaetud VV

sihtotstarbelisest reservist saadud vahenditest, millega vabanesid digiriigi arengu valdkonna piirmääraga

vahendid. Veel sisaldab MKMi tegevuskulude jääk 0,2 miljonit eurot IT vajaku kompenseerimiseks

mõeldud vahendeid, mis eraldati ministeeriumile VV reservist jaanuaris 2025 ja seda veel 2024. aasta

eelarvesse.

0,2 miljonit eurot jääki tekkis TTJA tegevuskuludest. Tööjõukulude jääk tekkis, kuna 2024. aastal

rahastati tööjõukulusid osaliselt VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahenditest. 2025. aastal on

kavandatud sellest katta 2 ajutise tähtajalise lepingu kulusid - välise mõjutustegevuse tuvastamine riigi

demokraatlikesse protsessidesse (valimised) sekkumisel ja veebide ligipääsetavuse kontroll.

Majandamiskulude jäägist jätkatakse 2025. aastal kavandatud tegevuskulude katmisega: viiakse läbi

põhjalik digiligipääsetavuse seire maksumusega 27 tuhat eurot ning soetatakse digiligipääsetavuse

testimiseks ekraanilugeja litsents. Sideettevõtete kaabelkanalisatsiooni hulgihinna kujundamise

kuluarvestusmudeli tellimiseks on planeeritud 0,15-0,2 miljonit eurot, mida tuleb katta 2024. aasta

jääkidest. TTJA tegevuskulude jääk viiakse üle ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu

valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“ seoses ministeeriumite vastutusalade muutusega.

Suurima osa programmi tegevuse kasutamata jäägist moodustab RITi tegevuskulude jääk – 9,3 miljonit

eurot. Sellest 0,6 miljonit eurot on tööjõukulude ning 8,6 miljonit majandamiskulude jääk, mille

tekkimise põhjused on:

 riist- ja tarkvara hangete vaidlustused ja tarneraskused üldisemalt IT sektoris;

 klientide lisateenuste ja erilahenduste eelarve jäägid tekkisid, sest mitmed kuluread jäeti

klientide poolt 2024. aasta jooksul kasutamata, et neid vahendeid kasutada 2025. aastal nii 2025.

aasta puudujääkide katteks, kui ka 2024. aastast 2025. aastasse lükkunud kohustuste

finantseerimiseks.

Veel sisaldub RITi tegevuskulude jäägis 0,1 miljonit eurot küberturvalisuse taseme tõstmiseks

ettenähtud vahendeid, mis eraldati RIT-ile VV sihtotstarbelisest reservist augustis 2024 ja on planeeritud

kasutada kahe aasta jooksul.

Omatulusid jäi RITil kasutamata 6,0 miljonit eurot. Valdavalt teenitakse neid Riigipilve teenusest, mis

on ressursimahukas valdkond ja vahendeid teenitakse ette, et iga-aastaseid ja tulevikus saabuvaid suuri

kulutusi katta (5-7 aasta pärast). Riigipilv 2.0 kulusid on hetkel kaetud ka selleks ette nähtud

välisvahenditest, mis samuti on aidanud omatuludena teenitud vahendeid kokku hoida. RIA omatulud

on seotud riigivõrgu osakonna teenustega (jääk 3,3 miljonit). Riigivõrgu teenuste kvaliteetseks

toimimiseks ja riigivõrgule seatud toimeesmärkide saavutamiseks on vajalik riigivõrgu seadmete

18

uuendamine perioodil 2026-2029. RIA baaseelarves selleks vahendeid ei ole, lisataotlusi täiendavate

vahendite saamiseks ei ole rahuldatud. Seepärast on asutus teadlikult varunud omatulude reservi. Kui

RIA riigivõrgu osakonnal on vaja teha ühekordseid suuremaid kulutusi riigivõrgu seadmete

uuendamisel, siis on hädavajalikud vahendid olemas.

Põhivara kulumi eelarve ülekulu on peamiselt tingitud prognoosi ebatäpsusest ja sellest, et aasta jooksul

täiendavalt saadud lisavahenditest soetatud põhivaralt arvestatud kulumit ei ole 2024. aasta riigieelarvet

koostades saanud arvesse võtta.

Välisvahendeid jäi kasutamata sest plaanitud kujul ei olnud võimalik läbi viia häkatone, seoses digi

valdkonna liigutamisega JDMi ei jõutud otsusele ühtse digiriigi inforuumi loomises, ei jõutud ellu viia

kõiki plaanitud tegevusi teenuste, andmete, tehnoloogia ja teistes digi valdkondades.

Programmi tegevuse „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ eelarvet täideti

48%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,8 miljonit eurot ja välisvahendites 0,2 miljonit. Piirmääraga

eelarve hulgas oli 0,2 miljonit VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku

kompenseerimiseks. Kasutamata jäi kokku 1,0 miljon eurot, sellest piirmääraga vahendeid 0,7 miljonit

ja välisvahendeid 0,3 miljonit.

Piirmääraga vahendite eelarve jääk koosneb MKM-i tegevuskuludest. Sellest 0,1 miljon eurot oli

planeeritud kõrgemate küberkaitse ja digiriigi kursuste (KÜDI) korraldamiseks, mis kaeti 2024. aastal

VV reservist saadud vahenditest. 0,2 miljonit eurot moodustab täitmata ametikohtade tõttu (3 FTEd,

värvati kavandatust hiljem) tekkinud tööjõukulude jääk. 0,2 miljonit eurot majandamiskulude jääki

tekkis omakorda täitmata ametikohtade tõttu ootele jäänud tegevustest, sh küberturvalisuse

aastakonverentsi korraldamine.

MKMile IT vajaku kompenseerimiseks mõeldud 0,2 miljonit eurot eraldati VV reservist jaanuaris 2025

aga 2024. aasta eelarvesse.

Välisvahendite (RRF) jääk summas 0,3 miljonit eurot koosneb Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi

„Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek” küberturvalisust

puudutava toetuse vahenditest ja jäi kasutamata ametikohtade hilisema täitmise (1 FTE 100% RRFst ja

1 FTE 80% ulatuses RRFist) ja nende töökohtadele kavandatud tegemata jäänud tegevuste tõttu (mh

tehnoloogiliste uuringute tulevikukindluse tagamiseks ning ülikoolide tugi ja rahastus).

Programmi tegevuse „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ eelarvet

täideti 79%, peamiselt koosneb see piirmääraga vahenditest – 0,5 miljonit eurot. Kasutamata jäi kokku

0,1 miljon eurot MKM-i tegevuskulusid: riikliku küberturvalisuse osakonnas oli 1 FTE täitmata. Selle

tõttu jäid 2024. aastal tegemata teatud tegevused, sh E-ITS auditi põhjal ISO27001 sertifikaadi

väljastamise tegevus- ja ressursiplaan.

Programmi tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“ eelarvet täideti 84%, sh piirmääraga vahendite

eelarvet 11,3 miljonit eurot, välisvahendites 2,2 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 1,3 miljonit.

Piirmääraga eelarve hulgas oli 0,1 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT

vajaku kompenseerimiseks ja 0,8 miljonit laiapindse riigikaitse kuludeks. Kasutamata jäi kokku 2,8

miljonit eurot, sellest piirmääraga vahendeid 2,4 miljonit ja välisvahendeid 0,5 miljonit. Põhivarade

kulumi eelarvet kasutati algselt planeeritust 0,1 miljoni võrra rohkem.

Programmi tegevuse piirmääraga eelarve kasutamata jääk koosneb 2,3 miljoni ulatuses RIA ja 0,1

miljoni ulatuses TTJA tegevuskuludest:

 RIA jäägist üle 1,2 miljoni euro moodustavad litsentside eest tehtud ettemaksete periodiseeritud

kulud, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve täitmisena litsentside kehtimise aastal; 0,6 miljonit

19

hoiti eelarvevahendeid kokku ning 0,5 miljonit on VV sihtotstarbelisest reservist laiapindse

riigikaitse tegevusteks RIAle eraldatud vahendid. Kuigi MKM esitas taotluse vahendite

reservist saamiseks RaMile juba aprillis, eraldati need RIAle alles 2024. aasta oktoobris.

Seetõttu ei olnud RIAl võimalik kogu aastaks planeeritud tegevusi nii lühikese aja jooksul ellu

viia.

 TTJA tegevuskulude jääk tekkis, sest 2024. aastal rahastati asutuse tööjõukulusid osaliselt VV

sihtotstarbelisest reservist saadud vahenditest. Jääk kantakse üle 2025. aastasse

ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade

andmine“ ning on planeeritud kasutada sideettevõtete kaabelkanalisatsiooni hulgihinna

kujundamise kuluarvestusmudeli tellimiseks (hinnanguliselt 0,1 miljonit eurot).

Programmi tegevuse „Õigusruumi tagamine“ eelarvet täideti 89%, sh piirmääraga vahendite eelarvet

3,8 miljonit eurot, välisvahendite eelarvet 0,2 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 0,3 miljonit.

Piirmääraga eelarve hulgas oli 44 tuhat eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku

kompenseerimiseks. Kasutamata jäi kokku 0,5 miljonit eurot, sellest moodustasid piirmääraga

vahendeid 0,6 miljonit, kuid samas täideti põhivarade kulumi eelarvet algselt planeeritust 0,1 miljoni

võrra enam.

Programmi tegevuse eelarve ülekantav jääk on 0,6 miljonit eurot, mille moodustavad 0,15 miljoni euro

ulatuses MKMi ja 0,4 miljoni euro ulatuses TTJA tegevuskulude jäägid.

MKMi tegevuskulude jääk koosneb side-ettevõtjatele makstavatest sidevõrgule juurdepääsu tagamiseks

vajalike investeeringute hüvitamise toetustest (75 tuhat eurot), mis tekkis, kuna ettevõtjate poolt tehtud

investeeringute maht osutus eelarvesse prognoositust väiksemaks. Veel sisaldub MKMi jäägis 79

tuhande euro ulatuses tugiteenuste tööjõu- ja majandamiskulusid, mis jäid kasutamata tänu täitmata

ametikohtadele, teenistujate liikumisele jms.

TTJA eelarve jäägist moodustavad tööjõukulud 0,2 miljonit eurot. Jäägi tekkimise põhjuseks on uute

teenistujate värbamiste venimine ning ametikohtade täitmiseks konkursside luhtumine: 2024. aastal

toimus 52 konkurssi, millest luhtus 12 ehk 23%. Ka hoidis asutus eelarvet teadlikult kokku, arvestades

järgnevate aastate kärpeülesannet ning asjaolu, et RESi koostamise raames ei saa järgnevatel aastatel

taotleda täiendavaid vahendeid muuks, kui vaid õigusaktidega lisanduvateks uuteks

majandamiskuludeks või investeeringuteks. Jääki kasutatakse 2025. aastal tööjõuvoolavuse

leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, ülekoormuse leevendamiseks ajutiste võlaõiguslike

lepingute sõlmimise teel, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks. Ka kriisiolukordades

täiendava raadioside monitoorimise võimaldamiseks - lisatasud 24 h monitoorimisvõimekuse

ülalpidamiseks ja ajutiseks täiendavaks abitööjõuks. Samuti lisatöödeks peamiselt Kaitseministeeriumi

ja Siseministeeriumi haldusalale ametiabi korras teenuste osutamiseks – merepäästeks,

militaarmonitooringuks, droonisegamiste tuvastamiseks, tuule- ja päikeseparkide müramõõtmisteks jm.

0,1 miljonit eurot jäi TTJA-l kasutamata majandamiskuludes, sest lõpule ei jõutud Mõigu raadioside

monitooringujaama kolimise, liikuva monitooringujaama ümberehituse ning GPS häirete antennide

soetuse ja paigaldusega. Tööd on mõjutatud seadmete rahvusvahelistest tarneaegadest. Ülekantavad

vahendid on 2025. aastal kavandatud eelpool nimetatud tegevuste lõpetamiseks (valdav osa I-II kv

jooksul), lisaks kaetakse litsentside kallinemine (sagedusplaneerimistarkvara LS Telcom, Skudra

litsentside hooldustasu, litsentsid Tableau, Esecom, Asana, Figma), väikelennuki lennutasu GPS häirete

korral. Vahenditest kaetakse ka TTJA e-teenuste arendusprojekti kulud (programmiülesed).

20

Ka jäi TTJA-l kasutamata 0,1 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist augustis 2024

küberturvalisuse taseme tõstmiseks saadud vahendeid VPN seadmete soetamiseks. Hanke viis KeMIT

läbi 2024. aastal, kuid seadmeid ei jõutud tarnida. Tarne on planeeritud 2025 I kv.

TTJA jäägid viiakse 2025. aastal üle ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna

ohuennetus ja tegevuslubade andmine“.

Programmi tegevuse „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ eelarvet täideti 95%, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 0,15 miljonit eurot ja välisvahendite eelarvet 3,4 miljonit (peamiselt uue põlvkonna

lairibavõrkude arendamine). Kasutamata jäi kokku 0,2 miljonit eurot välisprojektis „Viimase miili

netiühenduse rakenduskulu“. Projekt on seotud lairiba juurdepääsuvõrkude toetamise RRF meetmega

„Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused

ja kord“, mille rakendamine kestab. Meetme paremaks disainimiseks viidi läbi turutõrkepiirkondade

lairibataristu maksumuse uuring, mille maksumus osutus planeeritust väiksemaks.

Programmi tegevuse „5G taristu ja teenuste arendamine“ eelarvet täideti 90%, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 0,15 miljonit eurot. Kasutamata jäi kokku 19 tuhat eurot, mis kantakse samaks

otstarbeks 2025. aastasse üle.

21

LISA. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

tegevuskava elluviimisesse

„Eesti 2035“ tegevuskavas toodud muutused 2024. aasta olulisemad tegevused

Majandus ja kliima C. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja

vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad

autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-,

digi-, reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning

TAd soodustava õigusraamistiku kujundamine

arvestades mh julgeolekuga seotud riskidega

Töötati välja andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-

2030 ning vastavad tegevuskavad.

Haldusalades kehtestati Andmejälgija nõue.

Toetati andmenõusolekuteenuse kasutuselevõttu.

Parandati avaandmete kättesaadavust ja kasutatavust

(avaandmete teabeväravas avalikustatud andmestike arv

kasvas 905 andmestiku võrra).

Toetati kratitoe portfelli enam kui 30-le avaliku sektori

asutusele.

Töötati välja inimkeskse andmekorralduse kontseptsioon.

Eesti kujundamine maailma üheks turvalise

digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea

kasutada, luua ja pakkuda maailmale

digiteenuseid (sh spetsialistide olemsolu

tagamine, e-residentsuse programmi

arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine

ja interneti kättesaadavuse üle Eesti

parandamine)

Loodi kolm uut sündmusteenust: lahutus, pension ja

terviserikke tõttu toetust vajava lapse aitamine.

Avaldati Eesti.ee mobiilirakendus.

Uuendati teenuste standardit.

Lõppes juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mille

raames rajati valguskaabli ühendus ca 17 000 aadressile.

Riigivalitsemine A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise

Riigiasutuste tugitegevuste keskne juhtimine ja

tõhustamine digitaliseerimise ja

konsolideerimise kaudu

Jätkati avaliku sektori IT teenuste konsolideerimisega RITi.

Alustati riigiülese arvutitöökoha 2.0 juurutamist.

Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste)

planeerimisel nii digi- kui ka rohepöörde

põhimõtete arvestamine ning KOVides vastava

kompetentsi suurendamine

Jätkati digimuutuste elluviimisega. Mh on partneriks ka

ELVL, kes panustab keskselt kohalike omavalitsuste

digivõimekuse arendamisesse.

Spetsialistidele ning juhtidele käivitati neli koolitusprogrammi.

Talentide järelkasvu toetamise eesmärgil käivitati

koostöömudel kutse- ja kõrgkoolidega.

Riigivalitsemine B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse

jaotumise

Platvormipõhise lähenemise arendamine

andmete ja digilahenduste vallas

Valmis avalike pilvede strateegia.

Uuendati andmesaatkonna riistvaraplatvorm ja käivitati

riigipilve Euroopa õlg.

Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur.

Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt

avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine

ja #bürokrati kontseptsiooni levitamine,

säilitades inimesele otsustusõiguse ja

valikuvabaduse ning tagades krattide

usaldusväärsuse ja inimkesksuse)

Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ning

vastavate tegevuskavade väljatöötamine.

Bürokrati baasplatvormi edasi arendamine rakendamine ja

teenuste pakkumine.

22

Digiriigi arendamisel pideva katsetamise

kultuuri ja korralduse arendamine koostöös

erasektori ja vabakonnaga

Katseprojektide toetamine generatiivse tehisintellekti

kasutuselevõtuks avalikus sektoris.

KÄSKKIRI

17.06.2025 nr 71

Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ 2024. aasta

tulemusaruanne

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ 2024. aasta tulemusaruande (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister