Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Jõelähtme vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

Jõelähtme küla, 74202, Harjumaa

Teie 05.06.2025

Meie 17.06.2025 nr 9.3-1/25/4711-3

Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II

etapi detailplaneeringu menetluse

uuendamisest vastuskiri

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) Jõelähtme Vallavalitsuse 23.05.2025 korralduse nr

417 „Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneeringu menetluse uuendamine“.

Menetlus uuendati tulenevalt AS OmaKoduMaja 21.03.2025 taotlusest, mille põhisisuks on

detailplaneeringuga maaomaniku õiguste piiramine ainult ajutiste hoonete püstitamisega.

Detailplaneeringuga nähakse ette viis äri- ja tootmismaa krunti. Hoonestusalasse võib ehitada

hooned maksimaalselt maapealse korruselisusega kuni 2 (va pos nr 5, kus lubatud 3 korrust)

korrust ehk kuni 18 meetrit, krundil 4 on maksimaalne lubatud kõrgus 7,5 m. Lubatud on ehitada

ka kaar- ja viilhalle.

Vastavalt 28.06.2018 kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjale jääb detailplaneeringu ala Loo

aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu alusel määratud perspektiivsele

Rail Balticu raudteemaale, kuhu on lubatud kuni raudteetrassi täpsema planeerimise ja

väljaehitamiseni rajada ajutise iseloomuga ehitisi. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on

alal lubatud hoonestuse rajamine tingimusliku ehitusõigusega, s.t kohustus ehitised likvideerida,

kui osutub vajalikuks nende kruntide kasutamine Rail Balticu kasutamiseks ja riik soovib selleks

vajalikku maad võõrandada. Pärast detailplaneeringu kehtestamist on selgunud Rail Balticu

trassi täpne asukoht, alustatud osaliselt selle ehitamisega ning sellest tulenevat on langenud ära

vajadus näha detailplaneeringus ette vajadus rajada planeeringualale ajutise iseloomuga ehitisi.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodu järgnev:

 Mõju naaberkinnistutele sh visuaalne mõju lokaalsel tasandil Nehatu küla elanikele -

tuleneb ümbritseva ruumikasutuse olulisest muutumisest. Planeeringu realiseerumine

võib vähendada elukeskkonna kvaliteeti ning kinnistutel paikneva kinnisvara väärtust

läbi avatud vaadete sulgemise ning elamute paigutumise tajutavalt „tööstuspiirkonna

taha“. Samas vähendab äri-tootmishoonestus raudtee tajutavat mõju (müra, vibratsioon).

Visuaalses plaanis asendub avarus tihedama keskkonnaga.

 Krundile pos 3 on kavandatud 4 meetri kõrgune plankaed, mis vähendab müra levikut

Nehatu küla elamualadele ja eraldab visuaalselt perspektiivse parkla ja ladustamisala.

 Planeeritav ala paikneb kahe suure müraallika juures (Tallinn-Narva mnt ja raudtee). Nii

olemasolevate kui ka planeeritava alade võimaliku mürahäiringu seisukohast oluliseks

ja määravaks jäävad ka edaspidi põhimaanteed ning raudtee. Suurematest teedest tulenev

liiklusmüra olemasolevate hoonete juures reeglina mürataset ei ületa, kavandatav

hoonestus võib teatud kohtades mürataset vähendada. Olenemata kavandatava tegevuse

2(2)

täpsest iseloomust peab detailplaneeringualal arendatav tegevus ja alast väljapoole

naaberaladeni ulatuv mõju müra osas vastama 01.02.2017 kehtestatud välisõhus leviva

müra normtasemetele (KeM määruse nr 71 lisas 1), samuti ei tohi naaberaladeni ulatuda

vibratsiooni piirväärtusi ületav vibratsiooni tase vastavalt Sotsiaalministri 17. mai 2002.

a määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

 Planeeringualal uushoonestuse rajamisel, nii ehitusplatsidel kui ka lähiümbruses tuleb

rakendada ettevaatusabinõusid, mis piiravad müra teket eelkõige elamute ja teiste

müratundlike alade läheduses. Lähimad elamud paiknevad kavandatavast hoonestusest

Nehatu külas raudtee ja Pirita jõeoru vahel ca 20 meetri kaugusel. Ehitustegevusega

kaasneva müra minimiseerimiseks kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kõik

mürarikkad seadmed, mida on vaja kasutada väljaspool ajavahemikku kella 07:00–

23:00, tuleb varustada akustiliste sulguritega.

 Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud

olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist).

Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi

ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud normtasemeid.

 Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb hoonete projekteerimisel (vundamendid,

seinad, aknad jms) arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku

vibratsiooni ning müraga. Arendajal tuleb hinnata olemasolevat olukorda ning vajadusel

rakendada leevendavaid meetmeid. AS Eesti Raudtee ei võta endale kohustusi

raudteeliiklusest tingitud kahjulike keskkonnamõjude, sealhulgas raudteelt leviva müra-

ja vibratsioonitaseme leevendamiseks. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb

kanda arendajal või planeeritud kruntide igakordsel omanikul.

Terviseamet juhib tähelepanu, et detailplaneeringule rajatavate hoonete ja tegevusest

põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu müra

ja vibratsiooni levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik hinnata.

Eelneva tõttu tuleks erilist rõhku asetada mõõtmistele enne kasutusloa andmist –

ehitusseadustiku § 54 lg 1. Seda nii seadmete kui ka tegevuse põhjustatud müra ja

vibratsiooni osas. Sealjuures on asjakohane välja selgitada, kas müra- ja

vibratsioonitasemed püsivad normi piires ka sellisel kasutuse ajal, kui tegevus on kõige

intensiivsem (näiteks suvel).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]