| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-1/3861 |
| Registreeritud | 17.06.2025 |
| Sünkroonitud | 18.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-1 Ameti ohutusjärelevalve kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaagentuur |
| Vastutaja | Maret Rannala (põhivaldkond, Ohutusjärelevalve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaaruanne 2024
L k 1 | 22
KESKKONNAARUANNE
EESTI JÄÄTMEKÄITLUS OÜ
2024
Keskkonnaaruanne 2024
L k 2 | 22
SISUKORD
Sisukord 1. Organisatsiooni kirjeldus ................................................................................... 3
1.1 Ettevõtte ajalugu ............................................................................................. 4
1.2 Load, juhtimine, struktuur ................................................................................ 4
1.2 EMAS juhtimissüsteemi käsitlusala .................................................................. 6
2. Keskkonnaalased juhtpõhimõtted (keskkonnapoliitika) ........................................ 7
3. Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimissüsteem ............................................. 7
4. Eesti Jäätmekäitlus OÜ olulised keskkonnaaspektid ............................................ 9
5. Keskkonnaeesmärgid ja -tegevuskava ............................................................... 10
6. Keskkonnaalaste nõuete vastavus .................................................................... 13
7. Keskkonnategevuse tulemuslikkus ................................................................... 14
7.1 Soojusenergia ............................................................................................... 15
7.2 Elektrienergia ................................................................................................ 16
7.3 Materjal- kontoripaber ................................................................................... 17
7.4 Materjal- tarbitud kütus ................................................................................. 18
7.5 Vesi .............................................................................................................. 18
7.6 Jäätmed ........................................................................................................ 19
7.8 Heitmed ....................................................................................................... 20
7.8.1 Masinatest tulenev CO2 heide .................................................................... 20
7.8.2 Tolm .......................................................................................................... 20
8. Tulekahju korral gaaside ja laguproduktide keskkonda sattumine ........................ 20
9. Bioloogiline mitmekesisus ............................................................................... 20
10. Töötajate kaasamine ........................................................................................ 21
11. Sotsiaalne vastutus ......................................................................................... 22
12. Aruande kinnitamine ....................................................................................... 22
Keskkonnaaruanne 2024
L k 3 | 22
1. Organisatsiooni kirjeldus Eesti Jäätmekäitlus OÜ on Eesti kapitalil põhinev jäätmekäitlusettevõte, kelle emafirmaks on Scand Finance OÜ (reg. 14243338).
Eesti Jäätmekäitlus OÜ juriidiline aadress on Puidu, Ojaküla, 72610 Paide linn, Järva maakond.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ jäätmekäitlusplatside asukohad on:
- Puidu, Ojaküla, 72610 Paide linn, Järva maakond. - Viljakuivati, Sõmeru küla, 72614 Paide linn, Järva maakond
EMAS keskkonnajuhtimissüsteemiga (joonis 1) plaanitakse katta Puidu kinnistul katastrid: 56701:001:0155; 56701:001:0156; 56501:003:0298. Katastrit 56701:001:0154 ja 56501:003:0990 EMAS keskkonnajuhtimissüsteemiga ei kaeta, kuna seda osa Eesti Jäätmekäitlus OÜ poolt ei rendita.
Joonis 1. Punase joone sees on EMAS KKJS kaetav territoorium.
Viljakuivati kinnistul on EMAS keskkonnajuhtimissüsteem (joonis 2) kinnistul katastrinumbriga 56501:001:0531. Sellest 1596 m2 on koostööpartneri keskkonnaloaga kaetud hetkel ning Eesti Jäätmekäitlus OÜ poolt kaalutakse võimalust kogu territoorium Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnaloaga katta.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 4 | 22
Joonis 2. Punase joone sees on EMAS KKJS kaetav territoorium Viljakuivatis. Sinisega koostööpartneri kasutatav territoorium.
Puidu ja Viljakuivati kinnistutel hakkab toimuma ettevõtte põhitegevus ehk jäätmete vastuvõtmine, töötlemine, vaheladustamine ja üleandmine kliendile peale keskkonnaloa saamist.
Ettevõtte juhtimine toimub Peetri majas asuvast kontorist Peetris, Rae vallas, Harjumaal. Peetri kontorit EMAS keskkonnajuhtimissüsteemiga ei kaeta.
1.1 Ettevõtte ajalugu Jäätmekäitlusega alustas ettevõte aastal 2020, esialgu peamiselt jäätmekäitluse transportteenuse osutamisega ning jäätmete vahendamisega, eelneva teostamiseks hangiti veovahendid ehk konkslift konteinerite kastid ja veoautod. Äritegevuse alustamisel alustati koheselt ka jäätmekäitluskoha otsimisega, asupaigaks valiti tookord jäätmekäitluseks sobiv asukoht Maardus.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ-le väljastati keskkonnaluba Kiltri tee 12a Maardu linn käitluskohta 31.05.2021 aastal, ning saadi ka EMAS registreerituks, kuid registreering katkes 2024. aastal, kuna kinnistu oli müüdud.
Ettevõte otsis peale Maardu kinnistu müüki uue käitluskoha asukohta Puidu, Ojaküla. Selles käitluskohas toimus juba varem jäätmete käitlemine Scanwaste OÜ poolt, kes aga tegevuse lõpetas ning Eesti Jäätmekäitlus OÜ hakkas ettevalmistusi tegema tulevase keskkonnaloa vastavusse viimisega.
1.2 Load, juhtimine, struktuur Eesti Jäätmekäitlus OÜ omab jäätmete veoluba JÄ/334676 ja jäätmete edasimüüja ja vahendaja luba JÄ/334697. Jäätmed võetakse kliendi juurest peale ning viiakse luba omavasse jäätmekäitluskohta.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 5 | 22
Samuti on olemas pinnasetäiteload RE.JÄ/521160 (Raua 5b, Viljandi) ja RE.JÄ/522487 (Timberi, Seljametsa küla, Pärnu maakond), mida taotleti juba Maardus tegutsemise ajal. Pinnasetäiteloaga platsidele EMAS registreeringut pole plaanis taotleda.
Ettevõtet juhib Eesti Jäätmekäitlus OÜ juhatuse liige. 2024 aasta algul töötas Eesti Jäätmekäitlus OÜs 6 inimest. Seisuga 31.12.2024 töötas ettevõttes 12 inimest, 60% töötas väljaspool Peetrit. Palgal olid keskkonnaspetsialist, platsijuht, platsitöölised, müügijuht, logistik, EJK juhatuse liige. Töötajate arv on ajas muutuv.
Peetri kontoris töötas 2024 aasta lõpu seisuga 5 inimest, Puidu kinnistul töötas alaliselt 7 inimest, nendest 1 osalise ajaga. Personalijuht osutab teenust lepingu alusel. Viljakuivati kinnistul inimesi ei ole, kuid sinna on planeeritud 4 töökohta, mis täidetakse vastavalt vajadusele Puidu kinnistu töötajatega või võetakse töötajaid täiendavalt juurde.
Ettevõtte struktuur seisuga 31.12.2024 on ära toodud alljärgneval joonisel 3.
Rohelise kastiga piiratud struktuuriosa näitab käitluskohtade töötajaid (Puidu, Viljakuivati).
Joonis 3. Eesti Jäätmekäitlus OÜ struktuur seisuga 31.12.2024.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ tippjuhtkonda kuulub juhatuse liige, kes juhib ja suunab ettevõtte töökorraldust. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise eest vastutab Eesti Jäätmekäitlus OÜ juhatuse liige, kes praktilise töö on delegeerinud keskkonnaspetsialistile.
2025. aasta algul liitus meeskonnaga käitlusjuht ning müügijuhi ülesanded jaotati teistele töötajatele: platsijuht ning logistik.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 6 | 22
Eesti Jäätmekäitlus OÜ põhiprotsess on kirjeldatud alloleval joonisel 4.
Joonis 4. Ettevõtte põhiprotsess.
EMAS keskkonnajuhtimissüsteemiga plaanitakse katta jäätmete vastuvõtmine, jäätmete töötlemine, jäätmete vaheladustamine ja jäätmete üleandmine luba omavale kliendile või prügilale. Sama protsessiosa EMAS keskkonnajuhtimissüsteemiga kaetus hakkaks kehtima mõlemal kinnistul: nii Viljakuivatis, kui Puidul.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ-s on kehtestatud missioon, visioon ja põhiväärtused, mis kajastuvad ka asutuse tegevuses. Visioon annab arusaamise, kuhupoole Eesti Jäätmekäitlus OÜ soovib liikuda. Missioon annab vastuse küsimusele, miks Eesti Jäätmekäitlus eksisteerib. Põhiväärtused annavad vastuse, kuidas Eesti Jäätmekäitlus OÜ kooskõlas missiooniga tegutseb, et saavutada visiooni.
VISIOON: Meie visiooniks on olla juhtiv ettevõte jäätmekäitluse valdkonnas, saavutades 90% jäätmete ringlussevõtu määra. Soovime olla eeskujuks teistele ettevõtetele, näidates, et keskkonnasäästlikud praktikad on mitte ainult võimalikud, vaid ka kulutõhusad ja kasulikud nii keskkonnale kui ka ettevõtetele.
MISSIOON: Meie missiooniks on edendada keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid, et saavutada võimalikult efektiivne jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Püüame suunata uuesti ringlusesse ja taaskasutada maksimaalne kogus ehitus- ja lammutusjäätmetest, aidates sellega säästa loodusressursse ja toetada keskkonna jätkusuutlikku arengut.
VÄÄRTUSED:
• Kvaliteetne teenus • Keskkonda hoidev toimimine • Koostöötahe
1.2 EMAS juhtimissüsteemi käsitlusala Jäätmete käitlus on üks osa Eesti Jäätmekäitlus OÜ põhitegevusest, milleks on jäätmete kogumine ja käitlus (NACE 38.11 ja 38.22). Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusalaks on jäätmete kogumine ja käitlus s.o. jäätmete vastuvõtmise, töötlemise, vaheladustamise ja üleandmisega seotud
Keskkonnaaruanne 2024
L k 7 | 22
otsese ja kaudse negatiivse keskkonnamõju leevendamine kõikides käitluskohtades (Puidu ja Viljakuivati). Keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusalasse ei kuulu tellimine, vedu, konteinerite rent, Peetri kontor, Viljandi ja Timberi kinnistud (seal jäätmekäitluskohta pole, on pinnasetäitekoht).
2. Keskkonnaalased juhtpõhimõtted (keskkonnapoliitika) Eesti Jäätmekäitlus OÜ eesmärk on tegutseda võimalikult keskkonda säästval viisil. Selle tagamiseks jälgime ja arendame oma keskkonnajuhtimist. Eesmärgi saavutamiseks:
• Väldime oma tegevustega keskkonnareostust, meile on oluline keskkonna saastamise vältimine.
• Hoiame oma olulisi keskkonnaaspekte kontrolli all. • Kohustume vastuvõetud jäätmeid maksimaalselt liigiti sorteerima, mis
võimaldaks materjale üha rohkem ringlusse võtta ja taaskasutusse suunata. • Hoiame enda tekitatud ja jäätmete töötlemise käigus tekkinud jäätmete hulga
minimaalsena. • Arutame ettevõtte töötajatega keskkonnaalaseid teemasid, et suurendada
taaskasutuse efektiivsust. • Korraldame ettevõttesiseseid koolitusi ja juhendamisi. • Kohustume järgima kõiki meile kohalduvaid seaduslikke ja keskkonnalubadest
tulenevaid nõudeid. • Meie töötajad ja koostööpartnerid saavad meile ettepanekuid teha uute
keskkonda säästvate lahenduste ja parendusettepanekute osas- kuulame nad ära ja arvestame võimaluse korral meie edaspidise tegevuse juures.
• Kohustustume oma keskkonnaalast tulemuslikkust järjepidevalt parandama. Keskkonnaalased juhtpõhimõtted on huvipooltele kättesaadavad Eesti Jäätmekäitlus OÜ kodulehel www.jäätmekäitlus.ee.
3. Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimissüsteem Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimissüsteem lähtub keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest ja on üles ehitatud vastavalt Euroopa Liidu EMAS määruse nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2009 määruses (EÜ) nr 1221/2009 (jõustunud 11.01.2010) organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), nimetatud määruse
Keskkonnaaruanne 2024
L k 8 | 22
muudatuses EL määrus 2017/1505 (28.08.2017) ning Euroopa Komisjoni 19.12.2018 määruses 2018/2026. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist. Keskkonnajuhtimissüsteemi ülesehitus tugineb üldiselt tunnustatud Plan-Do-Check-Act (PDCA) juhtimissüsteemi lähenemisele ning hõlmab kavandamise, elluviimise, kontrolli ja täiustamise etappi ning avaliku keskkonnaaruande koostamist. Keskkonnajuhtimissüsteemi kavandamisel on kindlaks määratud välised ja sisemised tegurid ning riskid, mis võivad avaldada positiivset või negatiivset mõju Eesti Jäätmekäitlus OÜ suutlikkusele saavutada oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemused. Samuti on välja selgitatud Eesti Jäätmekäitlus OÜ olulised keskkonnaaspektid ning nendest tingitud oluline keskkonnamõju, mis on aluseks Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnaeesmärkide, tegevuskavade ja tööplaanide seadmisele. Keskkonnajuhtimissüsteem on dokumenteeritud ulatuses, mis tagab EMAS määruse nõuete täitmise. Juhtimissüsteemi dokumentatsiooni moodustavad muuhulgas erinevad poliitikad, kavad, protsessiskeemid, juhendid, registrid ja tõendusdokumendid. Keskkonnaalaste juhtpõhimõtete järgimist ja juhtimissüsteemi toimimist hinnatakse korrapäraselt kogutud keskkonnamõju iseloomustava teabe alusel ning siseauditite käigus. Keskkonnaeesmärkide täitmise, tegevuskava elluviimise ja siseauditite tulemused vaatab üle Eesti Jäätmekäitlus OÜ juhatuse liige koos keskkonnatöörühmaga. Vajaduse korral täiendatakse keskkonnaeesmärke ja tegevuskava. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimist Eesti Jäätmekäitlus OÜ iseloomustab joonis 5:
Keskkonnaaruanne 2024
L k 9 | 22
Joonis 5. Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimissüsteem
4. Eesti Jäätmekäitlus OÜ olulised keskkonnaaspektid Keskkonnaaspektid on seotud organisatsiooni toimingute ja teenustega, mis mõjutavad keskkonda, põhjustades keskkonnaseisundit halvendavaid tagajärgi või, kui tegemist on positiivsete aspektidega, aitavad keskkonda kaitsta ning soovimatut keskkonnamõju vähendada. Otsesed keskkonnaaspektid on seotud tegevuste ja teenustega, mida organisatsioon saab tavaliselt ise otse ohjata/kontrollida. Kaudsed keskkonnaaspektid on keskkonnaaspektid, mis võivad tuleneda organisatsiooni kolmandate isikutega suhtlemisest ja mida organisatsioon saab mõjutada mõistlikul määral. Eesti Jäätmekäitlus OÜ on teinud kindlaks oma tegevuse otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid, samuti on tuvastatud hindamise tulemusena aspektid, millel on keskkonnale oluline mõju. Keskkonnaaspektide olulisuse hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriumeid: aspekti sagedus; keskkonnamõju, tagajärg; olulisus huvipooltele; toimimise, meetmete tase; nõuete olemasolu. Olulised keskkonnaaspektid vaadatakse üle vähemalt kord aastas ja need võetakse arvesse keskkonnaeesmärkide seadmisel. Hindamise tulemusena on Eesti Jäätmekäitlus OÜs määratletud järgmised olulised keskkonnaaspektid alljärgnevas tabelis 1:
Keskkonnaaruanne 2024
L k 10 | 22
KESKKONNAASPEKT (O-otsene, K-
kaudne) KESKKONNAMÕJU
Peenosakesi sisaldavate õhuheitmete (tolm) teke (O)
Välisõhu saastamine, terviseoht
Tulekahju korral gaaside ja laguproduktide keskkonda sattumine (O)
Välisõhu, pinnase ja põhjavee saastamine
Tabel 1. Eesti Jäätmekäitlus OÜ olulised keskkonnaaspektid Kaudsed keskkonnaaspektid ei saanud olulisuse skoori täis ja seetõttu ei ole tabelis 1 kajastatud.
5. Keskkonnaeesmärgid ja -tegevuskava Keskkonnaeesmärkide ja -tegevuskava suunised tulenevad Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest ning nendes arvestatakse Eesti Jäätmekäitlus OÜ tegevusega seotud olulisi keskkonnaaspekte. Keskkonnaeesmärgid ja -tegevuskava koostatakse üheks tegevusaastaks. Keskkonnategevuskavast tulenevad ülesanded lõimitakse tööprotsessidesse ja töötajate tööülesannetesse. Keskkonnaeesmärkide ja -tegevuskava täitmise määra hinnatakse kord aastas juhtkonna ülevaatusel. 2024. aastaks ei püstitatud uusi numbrilisi eesmärke, kuna Puidu kinnistul alustati keskkonnaloaga vastavusse viimise ettevalmistustega 2024. aasta esimeses pooles. Siiski loodi keskkonnaspetsialisti ametikoht ja eesmärgiks oli uuesti hakata juurutama EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi 2024. aasta teisel poolel ning sealhulgas koguda ka tarbimise andmeid. Jälgiti vee ja elektri tarbimist, kontoripaberi tarbimist, ühildati sõite ning sõideti jalgrattaga tööle suvisel ajal, jälgiti tuleohutuse nõudeid ning hoiduti tolmu tekitamisest. 2024. aastaks seatud eesmärgid täideti ning kokkuvõttes saab 2024. aasta tulemusi hinnata heaks, sest olulised keskkonnaaspektid ning keskkonnategevuse tulemuslikkus on kontrolli all. Viljakuivati kinnistul tegevusi ei toimunud 2024. aastal ning seetõttu ei ole ka midagi mõõdetud. Siiski tehti Viljakuivati territooriumi korrastamise plaan, mis sätestas eesmärgiks alustada korrastamisega 2025. aasta I kvartalis. Täpsemad selgitused on esitatud järgnevas ptk. 7 Keskkonnategevuse tulemuslikkus.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 11 | 22
2024. aasta keskkonnaeesmärgid ja tulemusindikaatorid on välja toodud tabelis 2.
Keskkonnaaspekt Keskkonnaeesmärk 2024 Tegevuste ja ülesannete täitmine 2024 lõpu seisuga
Vee ja elektrienergia tarbimine
Vee ja elektri energia kulu arvestamine Puidu kinnistul
Täidetud. Puidu kinnistul seirati tarbimist. Eesmärk oli kulu arvestamine (vt ptk Tulemuslikkus). Töötajaid informeeriti vee ja elektrienergia kokkuhoiu ja keskkonnasäästlikkuse vajadusest. Viljakuivatis tegevusi ei toimunud ning seal alustatakse elektri kulu arvestust peale elektriga liitumist.
Kontoripaberi kasutamine
Kontoripaberi kulu arvestamine Puidu kinnistul
Täidetud. Peeti paberi kasutuse statistikat Puidu kinnistul. Printimisega tegelevat töötajat teavitati printimise vajaduse läbimõtlemise vajadusest ja võimaluse korral 2-poolse printimise kasutamisest. Viljakuivati kinnistul tegevusi ei tehtud ning paberikulu arvestamine seal pole asjakohane.
CO2, heitmete tekitamine
Sõitude ühildamine, optimaalsema marsruudi valimine. Jalgrattaga tööle sõitmine.
Täidetud. Puidu käitlusplatsi töötajad sõidavad ühise transpordiga tööle, kui marsruut ja kellaaeg on kattuvad. Suvisel ajal sõideti jalgrattaga tööle. Viljakuivati kinnistul liikumisi ei toimunud.
Tuleoht Puidu kinnistule tulekustutite hankimine
Suuremas osas täidetud. Tehti kindlaks, palju on tulekustuteid vaja ning osteti vajalikul määral tulekustuteid Puidu kinnistule. Viljakuivati kinnistule ostetakse kustutid tegevuse alustamisel.
Peenosakesi sisaldavate
Hoiduda tolmu tekitamisest, mis
Täidetud. Puidu ja Viljakuivati kinnistutel ei käideldud jäätmeid,
Keskkonnaaruanne 2024
L k 12 | 22
õhuheitmete (tolm) teke
territooriumilt välja võiks lennata
mis võiksid tolmu tekitada. 0 kaebust naabrite poolt esitatud.
Jäätmete pikaajaline ladustamine
Territooriumi korrastamine Pooleli. Puidu ja Viljakuivati territooriumit korrastati vastavalt püstitatud tegevusplaanile.
Tabel 2. Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnaeesmärgid ja –tegevused. Ettevõttele pole väljastatud keskkonnaluba, mis nõuab peenosakeste seiret. Kui keskkonnaloa nõuetega kaasneb peenosakeste mõõtmise kohustus, siis võtab Eesti Jäätmekäitlus OÜ viivitamatult selle oma vastavuskohustuseks ning viib mõõtmised läbi. 2025. aastal plaanib Eesti Jäätmekäitlus OÜ jätkata keskkonnategevustega ning keskkonnaeesmärgid on jätkuvalt seotud paremate keskkonnaalaste tulemuste saavutamisega:
Keskkonnaaspekt Keskkonnaeesmärk 2025
Tulemusnäitaja Tulemus 2025 a lõpuks
Tulekahju korral gaaside ja laguproduktide keskkonda sattumine
Tuleohu ja kahju ennetamine
0 MV Tuleõnnetusi pole toimunud
Peenosakesi sisaldavate õhuheitmete teke
Peenosakesi sisaldavate õhuheitmete (tolm) tekke vähendamine
0 MV Naabrite poolt pole kaebusi esinenud
Jäätmete pikaajaline ladustamine
Tekkivate jäätmekoguste vähendamine ja jäätmekäitluse kontrolli all hoidmine
Taaskasutusse suunatud jäätmete osakaal
Peale keskkonnaloa saamist on suunatud vähemalt 80% ehitus- lammutusjäätmetest taaskasutusse. Kontorijäätmeid tekitada mitte üle 2024 a. taseme
Vee ja elektrienergia tarbimine
Vee- ja elektrienergia tarbimise vähendamine
Mitte tarbida üle 2024 a taseme
On tarbitud 2024. a tasemel ja võimaluse korral vähendatud
CO2 heitmete tekitamine
Vähendada masinatest tulenevat CO2 emissiooni
Alustada masinatest tuleneva CO2 emissiooni üle arvestuse pidamist. Alustada kasutatud diislikütuse üle arvestuse pidamist.
Arvestust on peetud CO2 emissiooni üle. Kasutatava diisli koguse üle on arvestust peetud.
Kontoripaberi kasutamine
Kontoripaberi tarbimise vähendamine
Mitte tarbida üle 2024 a taseme
Kuupõhist arvestust on peetud. Kontoripaberit on tarbitud 2024. a
Keskkonnaaruanne 2024
L k 13 | 22
tasemel ja võimaluse korral vähendatud
6. Keskkonnaalaste nõuete vastavus EJK on määratlenud oma tegevust puudutavad keskkonna- ja muud nõuded ning teostab regulaarselt nende ülevaatust ja vastavuse hindamist. Õigusaktide nõuete järgimine käib läbi protsessijuhtimise. Kõik olulised õigusaktide ja juhendite järgimine on integreeritud protsessijuhtimisse. Lisaks tõendavad Eesti Jäätmekäitlus OÜ tegevuste vastavust EMAS juhtimissüsteemi siseauditid, tegevuse vastavus väljastatud keskkonnalubadele ja ettekirjutuste, kohtumenetluste lahendite asutuse kahjuks tehtud otsuste puudumine. 2024. aastal hinnati Eesti Jäätmekäitlus OÜ juhtimissüsteemi vastavust esmase ülevaatuse käigus ning asuti puudujääke korrigeerima. Alates 2025. aasta esimesest kvartalist viiakse süstemaatiliselt läbi EMAS juhtimissüsteemi siseauditeid. Eesti Jäätmekäitlus OÜ töötajatele on tehtud seadusandluse koolitus ning nad teavad, kuskohast leida õigusaktide registrit ning kohalduvaid õigusakte. Seadusandluse muudatusi jälgib keskkonnaspetsialist, kes vajadusel teavitab seadusandluse muudatustest asjassepuutuvaid töötajaid, kelle töökorraldust seadusandluse muudatus puudutab. Ettevõte täidab järgmiste seadusaktide ja nendest tulenevate alamaktide nõudeid: jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, keskkonnavastutuse seadus, tuleohutuse seadus, töötervishoiu- ja tööohutuse seadus jne. Keskkonnajuhtimissüsteemi ülesehitusel ja tulemuste hindamisel on võetud arvesse Euroopa Komisjoni poolt 3.04.2020 avaldatud dokumendi ehk EL Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/519, nõudeid (edaspidi EL jäätmekäitlussektori sektori võrdlusdokument), mille osas on võimaluse korral nõuetele vastavus täpsemalt esitatud peatükis 7. Ettevõttes on analüüsitud parima võimaliku tehnika rakendamist. Jäätmeloaga ei ole kehtestatud ning ettevõttele ei kohaldu sektoripõhised Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1147 jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuded, kuivõrd ettevõte ei käitle nii suurtes kogustes jäätmeid. Jäätmete käitlemisel on arvesse võetud asjakohaseid Komisjoni otsuse (EL) 2020/519 punktis 3.4 toodud jäätmekäitlussektori parimaid keskkonnajuhtimise tavasid.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 14 | 22
Ettevõttele on väljastatud keskkonnaload: JÄ/334676 Jäätmete vedu (üle- Eestiline); JÄ/334697 Jäätmete edasimüüja või vahendaja; RE.JÄ/521160 Jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine Raua 5b, Viljandi; RE.JÄ/522487 Jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine Timberi pinnasetäitekoht. Ettevõte täidab nendest lubadest tulenevaid kohustusi ja esitab aruandeid Keskkonnaametile kord aastas. Puidu ning Viljakuivati kinnistutele taotletakse keskkonnalubasid peale EMAS registreeringu saamist. Eesti Jäätmekäitlus OÜle on oluline edastada oma keskkonnaalaseid väärtusi ja nõudeid ka oma territooriumil toimetavatele koostööpartneritele. Selleks informeeritakse neid ettevõttes kehtestatud keskkonnapõhimõtetest. Pikaajaliselt territooriumil töötavale koostööpartnerile (nt kopplaadurijuht) tutvustatakse Töötaja Meelespead.
7. Keskkonnategevuse tulemuslikkus Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine on organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi osa, mis annab informatsiooni süsteemi tegevuse edukusest. Keskkonnamõju iseloomustamiseks ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks esitatakse aruande järgnevates alalõikudes Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajate andmed elektrienergia, materjali (kontoripaber, tarbitud kütus), vee, jäätmete, bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse ja heitmete (tolm, masinatest tuleneva CO2 heited) kohta, samuti oluliste aspektidega seotud erinäitajate kohta. Soojust eraldi ei esitada, kuna soojusenergiat ei kasutata. Iga valdkonna kohta on esitatud põhinäitajad, mis koosnevad eri elementidest:
• arv A, mis näitab aasta sisendit, kogust; • arv B, mis iseloomustab asutuse iga-aastast tegevust üldiselt; • arv R, mis tähistab A ja B suhtarvu.
Asutuse tegevuse üldiseks hindamiseks ja kontrollväärtuseks on arv B, mis tähistab ettevõtte kogu aastast taaskasutusse antud jäätmete kogust (tonnides) ja mis on tavapärane näitaja jäätmekäitluse sektoris ja on võrreldav EL võrdlusdokumendi näitajaga. Kuna Eesti Jäätmekäitlus OÜ ei ole oma territooriumil 2024. aastal jäätmeid töödelnud ja taaskasutusse suunanud, siis arv on alljärgnev:
Keskkonnaaruanne 2024
L k 15 | 22
Arv B aastate lõikes: Aasta 2022 2023 2024 Puidu kinnistu 0 0 0 Viljakuivati kinnistu 0 0 0
Kuna Viljakuivatis tegevus puudub, ning Puidu kinnistule keskkonnaluba alles taotletakse, siis arv B aastas on 0. Peale keskkonnalubade saamist arvutatakse uus arv B väärtus. 2022. ja 2023. aastal nendel kinnistutel ei tegutsetud ning seetõttu B= 0. Alljärgnevalt on iga põhinäitaja kohta on toodud tegelik tulemus (arv A), suhtarv (arv R=A/B) ja asutuse piirtasemed ehk eesmärgi saavutamise soovitud tasemed. Kus võimalik, on tulemusi võrreldud EL jäätmekäitlussektori võrdlusdokumendiga.
Kokkuvõtlikult on keskkonnategevuse põhi- ja erinäitajad esitatud tabelis 3 Eesti Jäätmekäitus OÜ käitluskohtade (Puidu ja Viljakuivati) tulemuslikkuse põhinäitajad. Selgitused tabelis sisalduvate numbrite ja mõõtmiste kohta esitatakse alljärgnevalt iga põhinäitaja kohta eraldi. Kuna Eesti Jäätmekäitlus OÜ ei tegutsenud Puidu kinnistul 2022. ja 2023. aastal, siis nende aastate kohta näitajaid edastada ei saa. Viljakuivati kinnistul ei tegutsetud aastatel 2022-2024 ning selle käitluskoha kohta samuti andmeid edastada ei saa.
Tabel 3 Eesti Jäätmekäitus OÜ käitluskohtade (Puidu ja Viljakuivati) tulemuslikkuse põhinäitajad.
7.1 Soojusenergia Eesti Jäätmekäitlus OÜ pole oma keskkonnaaspektide hindamisel hinnanud soojusenergia kasutust olulise aspektina, kuna soojusenergiat ei kasutata.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 16 | 22
Eesti Jäätmekäitlus OÜ tegutseb hajaasustuse piirkonnas ning ruume köetakse lokaalselt. Kontoriruumide ja sorteerimisliini kütmiseks Puidu kinnistul on võimalik kasutada ainult elektrikütet, mille tarbimine väljendub asutusele esitatud elektriarve koosseisus. Ladusid ei köeta üldse.
Viljakuivati kinnistul on olemas elektri valmidus, kuid kinnistule liini sisse ei tule ning elektri tarbimist seega ei ole. Ruume pole ka tarvis kütta, kuna seal ainult ladustatakse ja purustatakse jäätmeid.
Kontoriruumide kütmiseks kulunud soojust pole eraldi välja arvutatud ning see kajastub asutusele esitatava elektri arve koosseisus.
Seega Viljakuivati ja Puidu kolme aasta (2022-24) soojusenergia tarbimine on 0 MWh.
Sellest tulenevalt pole otstarbekas esitada arvu A, soovitud eesmärki ning arvu R.
Tabelis 3 Eesti Jäätmekäitus OÜ käitluskohtade (Puidu ja Viljakuivati) tulemuslikkuse põhinäitajad sellest tulenevalt soojusenergia tarbimist ei kajastata.
7.2 Elektrienergia Eesti Jäätmekäitlus OÜ pole oma keskkonnaaspektide hindamismeetodist tulenevalt varasemalt hinnanud elektrienergia kasutust olulise aspektina, kuid on oma keskkonnategevuskavasse sisse viinud elektritarbimise vähendamise.
2024. aastal kulunud elektri kogus on 39309,09 kWh. Taastuvenergiat ettevõte ise ei tooda ega kasuta. Elekter ostetakse teenuse pakkujalt vastavalt tema paketile.
2022. ja 2023. aasta andmeid ei ole võimalik võrreldavalt esitada, kuna neid pole varasemalt kogutud- Eesti Jäätmekäitlus OÜ ei tegutsenud siis veel Puidu ja Viljakuivati kinnistutel.
2025. aastal plaanib Eesti Jäätmekäitlus OÜ elektri kasutuse arvestust pidada ja võrrelda 2024. aasta tulemusega, kogudes infot Puidu kinnistu kohta. Viljakuivati kinnistul hakatakse elektri arvestust pidama peale liitumist elektrivõrguga.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ Puidu kontorid (I ja II korrusel) kasutavad elektrit valgustuseks ja ruumide kütteks, olmevee soojendamiseks ja puurkaevust vee võtuks. Kontoritehnika kasutab elektrit, samuti pesumasin tööriiete pesemiseks. Sorteerimisliin, kile- ja papipress ning vahtplasti press on territooriumil olemas ja kasutavad elektrit oma tööks, kuid neid seadmeid 2024. aastal ei kasutatud. Välisvalgustus, videovalve, autokaal kasutavad samuti elektrit. Autokaalu ei kasutatud 2024. aastal. Laohooneid ei köeta elektriga, kuid ruumi valgustust seal kasutatakse.
Viljakuivati kinnistul elektrienergiat ei kasutata ning kolme aasta tulemused on 0 kWh.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 17 | 22
Elektrienergia tarbimine Puidu kinnistul oli 2024. aastal kokku 39309,09 kWh.
Arv A = kogu aastane (2024) elektri kasutamine = 39309,09 kWh
Asutuse soovitud eesmärk = elektri kasutuse piirtase (2024) = 39309,09 kWh/a
Arv R = suhe A ja B= tegelik elektri kasutus kogu aastase taaskasutusse antud jäätmete koguse kohta (2024)= 0 kWh/t.
Kuna taaskasutusse antud jäätmete hulk on 0, siis arv R ei saa arvutada. Arvutustabelis ja alljärgnevas tekstis väljendatakse seda siinkohal 0-ga. 2025. aasta keskkonnaaruandes on arv R teine, kuna arv B muutub.
Eesmärk 2025: mitte tarbida üle 2024. aasta taseme ehk 39309,09 kWh/t Puidu kinnistul. Viljakuivati kinnistul alustada elektritarbimise arvestust peale keskkonnaloa saamist ja elektrivõrguga liitumist.
7.3 Materjal- kontoripaber Eesti Jäätmekäitlus OÜ pole oma keskkonnaaspektide hindamismeetodist tulenevalt varasemalt hinnanud kontoripaberi kasutust olulise aspektina, kuid on oma keskkonnategevuskavasse sisse viinud kontoripaberi vähendamise.
Allpool toodud graafikul on esitatud 2024. aastal kulunud kontoripaberi arvestuslik kogus (lehte), kuna täpseid mõõtmisi ei tehtud. 2022. ja 2023. aasta andmeid ei ole võimalik võrreldavalt esitada, kuna neid pole varasemalt kogutud- Eesti Jäätmekäitlus OÜ ei tegutsenud siis veel Puidu ja Viljakuivati kinnistutel. 2025. aastal plaanib Eesti Jäätmekäitlus OÜ paberi kasutuse arvestust ja andmete võrreldavust parendada, kogudes infot Puidu kinnistu kohta.
Viljakuivati kinnistul kontoripaberit ei ole kasutatud ning kolme aasta tulemus on 0 lk/a.
Kontoripaberi kasutus Puidu kinnistul 2024. aastal arvestuslikult oli 840 lehte.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ jätkab paberikasutuse jälgimist ning paberikulu kasvamisel analüüsitakse põhjuseid.
Arv A = kogu aastane (2024) paberikasutus = 840 lehte
Asutuse soovitud eesmärk = paberikasutuse piirtase (2024) =840 lehte/a
Arv R = suhe A ja B = tegelik paberikasutus vastuvõetud ja taaskasutusse antud jäätmete hulga kohta (2024) = 0 lehte/t.
Kuna taaskasutusse antud jäätmete hulk on 0, siis arv R ei saa arvutada. 2025. aasta keskkonnaaruandes on arv R teine, kuna arv B muutub.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 18 | 22
Eesmärk 2025: mitte tarbida üle 2024. aasta taseme ehk 840 lehte/a Puidu kinnistul. Viljakuivati kinnistul alustada kontoripaberi kulu jälgimist peale keskkonnaloa saamist ja reaalsete töödega alustamist.
7.4 Materjal- tarbitud kütus
Ettevõttes tööprotsesside ellu viimiseks kulub diiselkütet laaduritele, ekskavaatoritele ning puiduhakkurile. Antud seadmeid tellitakse sisse teenusena koostööpartneritelt, seega kütuse kulu sisaldub teenuse hinnas. 2024. aastal neid seadmeid ei kasutatud. Olenevalt asjaolust, et kütus on üks osa keskkonnaalasest koormusest, siis efektiivistatakse kütuse tarbimisega seotud töölõike selliselt, et kütuse tarbimine oleks minimaalne. Peale keskkonnaloa saamist kord kuus analüüsitakse tarbimismahtu ning kord aastas teostatakse täpsem kokkuvõte. Ettevõtte töötajad kasutavad tööle ja koju sõiduks isiklikke sõidukeid ning kombineerivad omavahel liikumist ja kulusid vähendamaks fossiilsete kütuste tarbimist. Töötajate isiklikke sõidukeid ettevõte ei jälgi. Bensiini kasutab ettevõtte ehitustehnika kasutamisel (generaator, mootorsaag jne) pigem harvadel juhtudel, tarbimine on marginaalne ja ei jälgita kulu.
Arv A = kogu aastane (2024) diiselkütuse kasutus = 0 l
Asutuse soovitud eesmärk = diiselkütuse kasutuse piirtase (2024) =0 l/a
Arv R = suhe A ja B = tegelik diiselkütuse kasutus taaskasutusse antud jäätmete hulga kohta (2024) = 0 l/t.
Kuna käitluskohtadele vastu võetud ja taaskasutusse antud jäätmete hulk on 0, siis arv R ei saa arvutada. 2025. aasta keskkonnaaruandes on arv R teine, kuna arv B muutub.
Eesmärk 2025: mõõta tarbitud diiselkütuse kogust. Selle põhjal tehakse eesmärgid 2026. aastaks (Puidu, Viljakuivati).
7.5 Vesi Eesti Jäätmekäitlus OÜ pole oma keskkonnaaspektide hindamismeetodist tulenevalt varasemalt hinnanud vee kasutust olulise aspektina, kuid on oma keskkonnategevuskavasse sisse viinud vee tarbimise 2024. a. tasemel hoidmise või võimalusel vähendamise Puidu kinnistul. Vett kasutatakse seal olmeveena. Jäätmekäitlusprotsessis vett pole kasutatud 2024. aastal. Töötajate poolt tarbitud marginaalses koguses pudelivett ei arvestata veekasutuse hulka.
Vett võtab Puidu kinnistu oma territooriumil asuvast puurkaevust PRK0059443. Allpool on esitatud 2024. aastal kulunud vee arvestuslik kogus (m³), kuna täpseid mõõtmisi ei tehtud ja kirja ei pandud. 2022. ja 2023. aasta andmeid ei ole võimalik võrreldavalt esitada, kuna
Keskkonnaaruanne 2024
L k 19 | 22
neid pole varasemalt kogutud- Eesti Jäätmekäitlus OÜ ei tegutsenud siis veel Puidu ja Viljakuivati kinnistutel. 2025. aastal plaanib Eesti Jäätmekäitlus OÜ vee kasutuse arvestust ja andmete võrreldavust parendada, kogudes infot Puidu kinnistu kohta.
Viljakuivati kinnistul vett ei ole tarbitud (kinnistul pole ei puurkaevu ega veetrassi) ning kolme aasta vee kasutus on 0 m³.
Arv A = kogu aastane (2024) vee kasutamine Puidu kinnistul = 179 m3
Asutuse soovitud eesmärk = vee kasutuse piirtase (2024) = 179 m3/a
Arv R = suhe A ja B = tegelik vee kasutus taaskasutusse antud jäätmete hulga kohta (2024) = 0 m3/t
Kuna taaskasutusse antud jäätmete hulk on 0, siis arv R ei saa arvutada. 2025. aasta keskkonnaaruandes on arv R teine, kuna arv B muutub.
Eesmärk 2025: mitte tarbida üle 2024. aasta taseme ehk 179 m3/a Puidu kinnistul. Viljakuivati kinnistul vett pole plaanis tarbida.
7.6 Jäätmed Puidu kinnistul asuvad eelmisest omanikust jäänud sorteeritud ja töödeldud jäätmed. Peale keskkonnaloa saamist võtab ettevõte need oma bilanssi ja hakkab neid üle andma luba omavale kliendile. Seetõttu neid jäätmeid siin kajastatud ei ole.
Eesti Jäätmekäitlus OÜ pole oma Puidu kinnistu kontoritegevustest tulenevat jäätmeteket oma keskkonnaaspektide hindamismeetodist tulenevalt varasemalt hinnanud olulise aspektina, kuid jäätmeid kogutakse liigiti ja kogust jälgitakse.
Asutuse keskkonnaloa kohaseid jäätmeid (st. veoloaga jäätmed, vt ptk 6) monitooritakse ning kord aastas esitatakse Keskkonnaametile aruanne vastavalt väljastatud keskkonnalubadele.
Kuna Puidu ja Viljakuivati keskkonnaloa kohaseid jäätmeid siinkohal esitada ei saa, toob asutus välja Puidu kinnistul tekkinud kontoris tekkinud jäätmete arvestuse.
2024. aastal tekkinud kontori jäätmete arvestuslik kogus oli 0,017 t. 2022. ja 2023. aasta andmeid ei ole võimalik võrreldavalt esitada, kuna neid pole varasemalt kogutud. 2025. aastal plaanib Eesti Jäätmekäitlus OÜ jäätmete arvestust ja andmete võrreldavust parendada, kogudes infot käitluskohtade kaupa.
Arv A = kogu aastane (2024) kontorijäätmete kasutamine Puidu kinnistul = 0,017t;
Asutuse soovitud eesmärk = kontori jäätmete tekitamise piirtase (2024) = 0,017t/a;
Keskkonnaaruanne 2024
L k 20 | 22
Arv R = suhe A ja B = tegelik kontori jäätmete tekitamine taaskasutusse antud jäätmete hulga kohta (2024) = 0 t/t.
Kuna taaskasutusse antud jäätmete hulk on 0, siis arv R ei saa arvutada. 2025. aasta keskkonnaaruandes on arv R teine, kuna arv B muutub.
Eesmärk 2025: mitte tekitada kontori jäätmeid üle 2024. aasta taseme ehk 0,017/a Puidu kinnistul. Viljakuivatis alustada kontorijäätmete tekke monitoorimist reaalse töödega alustamise järgselt.
7.8 Heitmed
7.8.1 Masinatest tulenev CO2 heide
Eesti Jäätmekäitlus OÜ pole CO2 heitmeid oma keskkonnaaspektide hindamismeetodist tulenevalt varasemalt hinnanud olulise aspektina, kuid oma käitlusplatside tegevuse käigus tekkivaid heitmeid hakatakse monitoorima.
Eesmärk 2025: Pidada arvestust masinatest tuleneva CO2 heite kohta.
7.8.2 Tolm
Tolmu teke on hinnatud oluliseks aspektiks, kuid tekkinud tolmu kogust pole mõõdetud. Kui keskkonnaloaga sätestatakse nõue tolmu kogust mõõta, võtab Eesti Jäätmekäitlus kasutusele meetmed tekkiva tolmu koguse mõõtmiseks.
Tolmu puhul on ettevõte võtnud mõõdikuks 0 MV (naabrite kaebused) aasta jooksul ning see täideti 2024. aastal. Eesmärk 2025. aastaks on samuti 0 MV.
8. Tulekahju korral gaaside ja laguproduktide keskkonda sattumine
Tuleoht on hinnatud ettevõtte poolt oluliseks aspektiks.
Mõõdikuks loeb ettevõte 0MV (juhtunud õnnetust ja peaaegu juhtunud õnnetust) aastas. 2024. aastal see eesmärk täideti. 2025. aasta eesmärk samuti 0 MV.
9. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogilist mitmekesisust mõjutab Eesti Jäätmekäitlus OÜ oma hoonete, käitlus- ja vaheladustusplatside ning ligipääsuteede kaudu.
Nõuetekohaselt on jäätmete töötlemise ja vaheladustamise platsid kaetud kõvakattega, et vältida pinnasesaastumist.
Keskkonnaaruanne 2024
L k 21 | 22
Bioloogilist mitmekesisust soodustatakse Puidu kinnistul kaevu hooldusalas pindalaga 314,159m2 ning Viljakuivati kinnistul nendes kohtades, kus jäätmete käitlemist ei toimu. Väljaspool käitluskohtasid looduskaitse suunitlusega maa-alasid ei omata. Pinnasetäite platsid Timberis ja Viljandis on rajatud eesmärgiga sinna kunagi käitlusplatsid rajada.
Andmed bioloogilise mitmekesisuse kohta Puidu ja Viljakuivati käitlusplatsidel on toodud alljärgnevas tabelis 4 Bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutus. Viljakuivati kogu kasutatavast maa-alast on osa territooriumit Demolit OÜ kasutuses (1596 m2).
Nimetus Puidu Viljakuivati Kogu kasutatav maa-ala, m2 21090,38 17691,37 Hoonete alune pind, m2 4381,94 4205,84 Kõvapinnasega kaetud maa-ala, m2 12371,83 4393,22 Hoonete ja platsi alune maa-ala kokku, m2 16753,77 8599,06 Vaba maa osakaal, % 19,08 48,60
Tabel 4. Bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutus
10. Töötajate kaasamine Töötajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tutvustab Eesti Jäätmekäitlus OÜ suuliselt, e-kirjades, OneDrives ja teadetetahvlil (Puidu) regulaarselt erinevaid keskkonnahoiu- ja energiasäästuteemasid ning Eesti Jäätmekäitlus OÜ panust keskkonnasõbralikku ja hoolivasse keskkonda ning kogukonda. Eesti Jäätmekäitlus OÜ töötajad on kaasatud järgmiselt:
• keskkonnajuhtimissüsteemi alane teavitustöö toimub läbi Eesti Jäätmekäitlus OÜ OneDrive keskkonna, väljatrükkide, e-mailide ja suuliste vestluste kaudu;
• töötajatel on võimalus esitada ettepanekuid ja ideid keskkonna, kvaliteedi ja töökeskkonna parandamiseks suuliselt oma otsesele juhile või saata ettepanek keskkonnaspetsialisti või personalipeaspetsialisti e-postile (sõltuvalt teemast). On olemas võimalus teha oma ettepanek kirjalikult paberi peal. Kõiki ettepanekuid ja ideid kaalutakse ning hinnatakse regulaarselt. Heakskiidu saanud ideed viiakse ellu ning nende autoreid tunnustatakse;
• töötajatel on võimalus panustada keskkonnajuhtimissüsteemi audiitorina, läbides vastava väljaõppe;
• keskkonnatöörühma liikmed ja kutsutud külalised (nt koostööpartner) hindavad keskkonnaaspekte ja nende olulisust;
• töötajatele on tehtud EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi tutvustav ettekanne, materjalid on OneDrive keskkonnast leitavad;
• iga-aastastel keskkonnaauditel on hea võimalus kaasa rääkida süsteemi parendamiseks;
• uue töötaja tööletulekul räägitakse EMAS keskkonnajuhtimissüsteemist ning töötaja panusest;
Keskkonnaaruanne 2024
L k 22 | 22
• Töötaja Meelespeas on kirjas, kuidas töötajad saavad panustada Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnaeesmärkide saavutamisse läbi oma igapäevase käitumise;
• juhtkonna liige, käitlusjuht, keskkonnaspetsialist teevad külastusi platsidele ja kontoritesse ning nii on võimalus arutada erinevaid tõstatunud teemasid;
• esmasel keskkonnaülevaatusel kaasati juhte ja vesteldi töötajatega ning koostööpartneriga;
• KKJS puudutavates küsimustes saavad töötajad pöörduda keskkonnaspetsialisti poole.
11. Sotsiaalne vastutus Ettevõte pakub piirkonnas elavatele inimestele tööd. Samuti on ettevõte valmis tegevusega alustamise korral vastu võtma koolilapsi, et teha neile ekskursiooni ning tutvustada jäätmete käitlemise protsessi.
12. Aruande kinnitamine AS Metrosert, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0001, kinnitab peale Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2024. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis nõuetele. Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I,II,III ja IV.
Keskkonnaaruanne on kinnitatud 02.06.2025
Evelin Kurmiste EMAS tõendaja Metrosert AS www.metrosert.ee
Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee
Registrikood 70009540
Keskkonnaamet
[email protected] 17.06.2025 nr 1-12/25/65 Päring seoses Eesti Jäätmekäitlus OÜ keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega
Eesti Jäätmekäitlus OÜ (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi
KAUR) 16.04.2025 taotluse1 ning 03.06.2025 korrigeeritud taotluse2 ühenduse
keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu saamiseks. Taotlusega
esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja.
EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri
2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta
ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“
(edaspidi määrus) ning selle lisad.
EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh
veenduda pädevate täitevasutuste3 kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et puuduvad
tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.
Organisatsiooni tegevusvaldkonda asjassepuutuvatel pädevatel täitevasutustel3
Keskkonnametil, Päästeametil ja Paide Linnavalitsusel palume teavitada, kas Teile teadaolevalt
esineb organisatsiooni suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
rikkumiste kohta, mis võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.
Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave
koos keskkonnalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid,
väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAURi e-posti aadressile
[email protected] 14 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamise kuupäevast. Juhul kui
tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad palume teil seda
vastuskirjaga kinnitada.
Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev
1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/36 2 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/36-3 3 EMAS määruse art 2 p. 26 definitsiooni kohaselt
2 (2)
täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste
keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud
rikkumistest.
Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga
Tatjana Rõõm (vt kontaktandmed allpool). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Keskkonnaaruanne 2024 Sama: Päästeamet, Paide Linnavalitsus Tatjana Rõõm [email protected]