Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 1.2-2.1/3132-1 |
Registreeritud | 17.06.2025 |
Sünkroonitud | 18.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Asjaajamine ja arhiivihaldus |
Sari | 1.2-2 Kirjavahetus juriidiliste isikutega |
Toimik | 1.2-2.1 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu Kantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei |
Vastutaja | Argo Kerb (halduse valdkond, Kommunikatsiooniosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585
Urvo Klopets
Riigikogu Kantselei
Teie 23.05.2025 nr Meie 17.06.2025 nr 1.2-2.1/3132-1
Vastus
Lugupeetud Riigikogu juhatus ja lugupeetud Varro Vooglaid
Vastame meile edastatud Riigikogu liikme Varro Vooglaiu küsimustele.
Ohuteavituse süsteem EE-ALARM on loodud viimase kolme aasta jooksul. Selle peamised
elemendid on ohualapõhine ja keele-eelistusi arvestav SMS-teavitus, tiheasustusega alade
sireenivõrgustik, mobiilirakendused “Ole Valmis!” ja “Eesti äpp” ning ERRi kanalid. Mitmed
kanalid ja meetmed on veel piloteerimis- ja planeerimisjärgus.
Testi tulemuste põhjal analüüsib Siseministeerium hetkel, kuidas süsteemi edasi arendada, et
tagada mitme kanali kaudu asukohapõhine, lihtne ja selge ohuteavitus.
1. Kas Riigikogu territooriumil on ohuteavituse sireenid olemas? Kui ei ole, siis miks ei
ole neid paigaldatud?
Riigikogu hoone asub kahe erineva sireeniposti kuuldavusalas. Mõlemad postid asuvad umbes
700 meetri kuni ühe kilomeetri kaugusel. 14. mai testi ajal kumbki neist ei käivitunud
korrektselt. Üle Eesti käivitus testimisel 72% sireenidest, neist 10% viivitusega. Seetõttu ei
kostnud sireenid ka Riigikogu ümbruses.
Riik peab inimesi ohust kiiresti teavitama, eriti kui ohus on elu, tervis või julgeolek. Teavitus
toimub alati mitme kanali kaudu, et ükski kanal ei jääks ainsaks infokandjaks. Mõned kanalid
toimivad ka ilma andmesideta, teised vajavad seda. Sireenid on mõeldud eelkõige väljas
viibivate inimeste teavitamiseks. Siseruumides nende kuulmist ei saa alati tagada – selleks
peaks välitingimustes kasutama väga suurt helivõimsust, mis võib seal viibijatele ohtlik olla.
Seetõttu kasutavadki üldjuhul riigid paralleelselt mitmeid teavitamise viise.
2. Kui sireenid on olemas, siis miks need 14. mail ei käivitunud?
Testi käigus selgus, et mitmete sireenipostide kontrollmoodulid on defektsed ja vajavad tootja
poolt garantiikorras väljavahetamist. Sama probleem esines ka Riigikogu ümbrust katvate
sireenidega. Tootja hinnangul on rike seotud COVID-19 kriisi ajal tekkinud kiipide tarne- ja
kvaliteediprobleemidega. Uued moodulid on tarnimisel ning nende paigaldus on algamas.
2 (2)
Samuti selgus, et riist- ja tarkvarahäirete tõttu ei töötanud mõne sireeniposti akud. Parandustööd
on juba käimas. Kõik diagnoositud kitsaskohad ja probleemid saavad lahendatud järgmise paari
kuu jooksul.
3. Kui sireenid on olemas ja ka käivitusid, siis need istungisaali ei kostunud?
Kahjuks ei käivitunud Riigikogu ümbruse sireenid. Samas andis test väärtuslikku teavet seni
märkamata jäänud tehniliste probleemide kohta.
Siseruumides viibijaid teavitatakse muude kanalite kaudu, nagu näiteks SMS-teavitus, Ole
Valmis! rakendus ja Eesti äpp. Samuti on riiklik ohuteavituse süsteem arendamisel vastavalt
ohuhinnangutele, et tagada ka uued sobilikud lahendused erinevateks olukordadeks.
4. Milliseid samme kavatsetakse astuda, et tagada tõhus ohuteavitus Riigikogu hoonetes
ja nende vahetus läheduses?
14. mai testi tulemustest lähtuvalt on parandustööd juba käimas. Kontrollmoodulite vahetus
käib, ning hinnanguliselt on kriitilisemad probleemid lahendatud hiljemalt augusti lõpuks üle
kogu Eesti.
Siseruumides kasutatakse ohuteavituseks peamiselt SMS-teavitusi, äppe ja ERRi kanaleid.
Näiteks Iisraelis ja Ukrainas on peamisteks teavitusteks just kriisiäpid, mis võimaldavad kiiret
ja visuaalse lisainfoga teavitust.
Mõistame, et tavaajal ei ole väga paljud inimesed neid rakendusi alla laadinud. Kutsume kõiki
üles seda tegema, et ohu korral oleks info kiirelt kättesaadav.
Lisaks plaanib siseministeerium EE-ALARM SMS-teavituste kõrvale juurutada ka Cell
Broadcast süsteemi, mis ei vaja rakendusi ning levib sekunditega, erinevalt SMSidest, mille
laiaulatuslik levik võib võtta kümneid minuteid.
5. Kes vastutab selle eest, et Riigikogu liikmetele ja töötajatele oleks tagatud toimiv
ohuteavitussüsteem?
Riigikogus on Riigikogu Kantseleil võimalik luua ka hoonesiseseid teavitussüsteeme. Soovi
korral oleme valmis neid selles küsimuses nõustama ja toetama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Argo Kerb
ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Argo Kerb
+372 53053788
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|