Päring

2

SISUKORD

KESTLIKKUSE VÕTMENÄITAJATE ÜLEVAADE ................................................................ 3 JUHATUSE PÖÖRDUMINE................................................................................................... 4 1 KESKKONNAARUANDE SISU JA ULATUS .................................................................. 8

ESTONIAN CELL AS TUTVUSTUS ............................................................................... 9 TEHNOLOOGIA ............................................................................................................10 STRUKTUUR ................................................................................................................12 EESMÄRK, MISSIOON JA VISIOON ............................................................................14 VÄÄRTUSED ................................................................................................................15 ÄRIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED .....................................................................................17

2 KESKKONNAPOLIITIKA .............................................................................................. 19 3 KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI LÜHIKIRJELDUS................................................ 20 4 KESKKONNAASPEKTID JA KESKKONNAMÕJU ...................................................... 21 5 KESKKONNATEGEVUSKAVA JA -EESMÄRGID ....................................................... 23 6 KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE HINNANG ......................................... 25

TULEMUSED, TURUD JA TARNEAHEL .......................................................................25 ELEKTER ......................................................................................................................26 MAAGAAS.....................................................................................................................27 BIOGAASI TOOTMINE..................................................................................................28 HAAVAPUIT ..................................................................................................................29 KEMIKAALIDE KASUTUS .............................................................................................32 ABIMATERJALID JA POOLTOOTED ............................................................................33 VEE KASUTUS .............................................................................................................33 REOVESI JA HEITVESI ................................................................................................37 JÄÄTMEKÄITLUS .........................................................................................................43 KOMPOSTIMINE...........................................................................................................44 LÕHNAAINE JA MÜRA .................................................................................................45 HEITMED VÄLISÕHKU .................................................................................................45 KLIIMAMÕJU JA SÜSINIKU JALAJÄLG .......................................................................47 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS .................................................................................49 ELURIKKUS JA ELUSLOODUS ....................................................................................49

7 KESKKONNAALASED ÕIGUSNÕUDED ..................................................................... 50 8 MUUD KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD ASJAOLUD ...... 52

TÖÖHÕIVE ÜLEVAADE ................................................................................................52 TÖÖTERVISHOID JA -OHUTUS ...................................................................................52 TÖÖTAJATE ARENG JA KASV ....................................................................................53 KOOSTÖÖ JA KOMMUNIKATSIOON HUVIRÜHMADEGA ..........................................54 SOTSIAALNE VASTUTUS ............................................................................................55 TÖÖTAJATE KAASAMINE ............................................................................................55 TUNNUSTUSED ...........................................................................................................56

9 SERTIFITSEERIMINE ................................................................................................... 57 KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE .......................................................................57

3

KESTLIKKUSE VÕTMENÄITAJATE ÜLEVAADE

0

50,000

100,000

150,000

200,000

2021 2022 2023 2024

ESRS E1-6: Mõjuala 1 + 2 emissioonid [t CO2e]

-16%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2021 2022 2023 2024

ESRS E1-5: Taastuvatest allikatest pärit energia osakaal [%]

+14%

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

2021 2022 2023 2024

ESRS E3-4: Vee kulu toodetud tonni kohta [m³/t]

+6%

0

5

10

15

20

2021 2022 2023 2024

ESRS S1-14: Töövõimetustraumade sagedus (LTIFR)

-65%

4

JUHATUSE PÖÖRDUMINE

Ülevaade tootmistegevusest 2024. aastal toimus sellele eelnenud aastaga võrreldes keskmise tootmiskulu märgatav vähenemine. Seejuures oli esimene poolaasta teisest poolaastast märkimisväärselt madalama kulubaasiga. Samal ajal pöördus aasta esimeses pooles kuust kuusse tõusnud keskmine müügihind teisel poolaastal langusele. Kirjeldatud tootmiskulude ja müügihindade arengu kombinatsioonis ei olnud ettevõte aasta kolmandas ja neljandas kvartalis suuteline kogu võimalikku toodangut müüma. Lisaks raskendas tarneid Aasia klientidele läbi aasta kestnud korraldus, kus konteinerilaevad liikusid Euroopa ja Aasia vahelistel liinidel ümber Aafrika, kuna otsetee läbi Punase mere ei olnud seal aset leidvate relvastatud rünnakute tõttu ohutu. 2024. aastal rakendati tehase tootmisvõimekust ~90% ulatuses ja ettevõte tootis 166 995 tonni haavapuitmassi (2023: 136 296 tonni). Aruandeaastal turustati 155 444 tonni puitmassi (2023. aastal 147 145 tonni). Toodetud ja müüdud puitmassi koguse erinevuse tõttu kasvasid 2024. aastal puitmassi laovarud 11 551 tonni võrra.

Aruandeaastal oli AS-i Estonian Cell müügitulu 93 miljonit eurot (86 miljonit eurot 2023.

aastal). Puitmassi müügikäive oli sellest 95% (2023: 95%) ja puitmassi ekspordi osakaal oli

jätkuvalt 100%.

Kahjumi minimeerimiseks oli kõrge elektrihinnaga päevadel tehase seiskamine mõistlikum võrreldes tootmise käimas hoidmisega. Aasta jooksul peatati tootmine kõrge elektrihinna tõttu kokku 20 päeval. Lõppenud aruandeaasta puhaskahjumiks kujunes 8,8 miljonit eurot (2023. aasta puhaskahjum oli 22,9 miljonit eurot).

Bilansipäeva seisuga oli ettevõtte käibekapital negatiivne (lühiajalised kohustused ületasid lühiajalisi varasid 4 652 tuhande euro võrra, 31.12.2023: -466 tuh.eurot). Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõttele 2025. aastal majandusraskusi. Vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused, arvestades muuhulgas emaettevõttega sõlmitud kokkulepet ettevõtte finantseerimiseks 2025. aastal.

2024. aastal toim s sellele eelnenud aastaga võrreldes keskmise

tootmiskulu märgatav vähenemine. Seejuures oli esimene poolaasta

teisest poolaastast märkimisväärselt madalama kulubaasiga. Samal

ajal pöördus aasta esimeses pooles kuust kuusse tõusnud kes mi e

müügihind teisel poolaastal langusele. Kirjeldatud tootmiskulude ja

müügihindade arengu kombinatsioonis ei olnud ettevõte aasta

kolmandas ja neljandas kvartalis suuteline kogu võimalikku

toodangut müüma. Lisaks raskendas tarneid Aasia klientidele läbi

aasta kestnud korraldus, kus konteinerilaevad liikusid Euroopa ja

Aasia v helistel liinidel ümber Aafrika, kuna otsetee läbi Punase

mere ei olnud seal aset leidvate relvastatud rünnakute tõttu ohutu.

2024. aastal rakendati tehase tootmisvõimekust ~90% ulatuses ja

ettevõte tootis 166 995 tonni haavapuitmassi (2023: 136 296 tonni).

Aruandeaastal turustati 155 444 tonni puitmassi (2023. astal 147

145 tonni). Toodetud ja müüdud puitmassi koguse erinevuse tõttu

kasvasid 2024. aastal puitmassi laovarud 11 551 tonni võrra.

5

Keskkond, vastutustundlikkus ja huvigruppide kaasamine Aasta-aastalt on ettevõtte keskkonnajalajälg järjepidevalt vähenenud seoses eelnevatel aastatel tehtud mastaapsete ressursisäästu- ja keskkonnainvesteeringutega ja innovatiivse biogaasi tootmise tehnoloogia kasutuselevõtuga anaeroobses reoveekäitluses juba 2013. aastast.

Eelnenud aastatel olime nii ressursisäästu investeerides kui tööprotsesse optimeerides saavutanud märkimisväärse energiasäästu. Tehas kasutas aasta jooksul 199 GWh elektrienergiat (2023: 172 GWh) ning 11,7 miljonit kuupmeetrit maagaasi (2023: 9,9 miljonit kuupmeetrit). Energiakasutus suurenes eelneva aastaga võrreldes absoluutmahus toodetud puitmassi mahu suurenemise tõttu. 2024. aasta keskmine elektrienergia ja maagaasi erikulu oli rekordiliselt madal.

2024. aastal teostati biogaasi reaktori põhjalik remont, millega kõrvaldati gaasitootmist pärssivad mehaanilised probleemid. Reaktoril on oluline roll nii veepuhastusprotsessi osana kui biogaasi tootmisel. Kui varasematel aastatel on 75% metaanisisaldusega biogaasi toodang ulatunud üle 7 miljoni kuupmeetri aastas energeetilise väärtusega 50 GWh, siis 2024. aastal mõjutas biogaasi tootmist piiratud puitmassi tootmismahust tulenev väiksem energeetiline sisend reaktorisse ning biogaasi tootmise seiskamine reaktori remondi ajaks. Ettevõte tootis 2024. aastal 4,2 miljonit kuupmeetrit biogaasi (2023: 4,0 miljonit kuupmeetrit). Ettevõte müüb toodetud biogaasi partnerile, kes puhastab selle maagaasiga võrreldavale tasemele ja tarnib biometaanina avalikku gaasivõrku.

Kokkuvõttes saame kinnitada, et ettevõte täitis kõrgeimaid keskkonnakaitse normatiive jätkuvalt ka 2024. aastal. Tehases kasutatav parim võimalik tehnika (ingl. k. Best Available Technique) tagab tööstusharu standarditest kõrgema efektiivsuse nii puidu , energia- kui veetarbimises. Samuti on väävli- ja kloorivaba tehnoloogia keskkonnasõbralik. Lisaks majanduslikele efektidele on eelkirjeldatud biogaasijaamal tähelepanuväärne positiivne keskkonnamõju, vähendades veelgi tehase ökoloogilist jalajälge. Ettevõtte keskkonnaeesmärgiks on pidevalt parendada tootmisprotsessi kooskõlas säästva arengu põhimõtetega.

Ettevõte on läbi aastate teinud järjepidevat tööd nii ohutuse, töötajate rahulolu, keskkonnahoiu kui kogukonda panustamise ja informeerimisega ettevõtte tegemistest.

Ettevõttes töötas aruandeaasta lõpus 85 täistöökohaga töötajat (2023: 86 töötajat). Kogu väärtusahelas alates metsavarumisest kuni kauba klientideni viimiseni saab tööd enam kui 500 inimest.

Meie eesmärk on, et iga töötaja lahkuks tööpäeva lõpus töölt sama tervelt, kui ta oli tööle tulles. 2024. aastal juhtus ettevõttes 1 kaotatud tööpäevadega tööõnnetus, milliste edaspidi ärahoidmiseks rakendasime täiendavaid meetmeid (2023: 2 tööõnnetust). Samuti soovime tõsta töötajate motivatsiooni, töötajaid arendades ja arvestades töötajate tagasisidega ettevõttele. Ettevõte viib lisaks iga-aastaselt läbi arenguvestlused kõikide töötajatega ja töötajate rahulolu-uuringu, et arvestada töötajate tagasisidet motiveeriva ja ohutu töökeskkonna tagamisel.

Sarnaselt varasemate aastatega jätkas Estonian Cell põllumeestele komposti tasuta jagamist. Estonian Cell valmistab komposti veepuhastusprotsesside tulemusel tekkivast biomudast, mida segatakse haavakoorega. Tekkinud kvaliteetne ja orgaaniline kompost on valmis kasutamiseks põllumajanduses, et seeläbi mullaviljakust parandada. Seda on kinnitanud koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega läbi viidud erinevad kompostiga seotud uuringud, mille tulemuste alusel leevendati ka ettevõttele kehtivaid komposti stabiliseerimisnõuete piirnorme.

Estonian Cell väärtustab Kunda linna, Viru-Nigula valla ja Lääne-Virumaa kogukonna elu, olles olnud kohaliku kogukonna haridus-, kultuuri- ja spordiprojektide toetaja. Estonian Cell on läbi aastate toetanud erinevaid jooksuüritusi, terviseradade rajamist, noorte treeninguvõimalusi,

6

tehnikaharidust Kunda Ühisgümnaasiumi robootikaringis ja klaveriõpinguid Kunda Muusikakoolis. 2024. aastal keerulises majanduslikus olukorras toetas ettevõte vaid üksikuid väiksemaid projekte.

Ettevõte toetab jätkuvalt erinevate tasemete juhtide ja tippspetsialistide aktiivset osalust erinevates haridusprojektides, sh erinevaid ettevõtlusalaseid või erialaseid loenguid pidades ja kutsudes koolinoori töövarjupäevadele tehasesse. Ettevõte peab oluliseks ka kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tööstust populariseerivat selgitustööd, mistõttu korraldatakse regulaarselt huvilistele tehast ja tootmisprotsessi tutvustavaid ekskursioone. 2024. aastal toimus hulk ettevõtte tegemisi tutvustavat üritusi ja ekskursioone, sh „Laps tööle kaasa“ ja metsarahva päev.

Läbipaistvuse tagamiseks avaldab ettevõte vabatahtlikult iga-aastaselt oma kodulehel www.estoniancell.ee keskkonna- ja vastutustundlikkuse aruande. Lisaks on ettevõte sarnaselt kõigile teistele grupi ettevõtetele kaasatud Heinzel Grupi vastutustundlikkuse aruande koostamisse ja ettevõtte näitajad on arvestatud ja avalikustatud iga-aastases vastutustundlikkuse aastaaruandes grupi kodulehel https://www.heinzel.com/en/downloads/.

Investeeringud ja arengusuunad järgnevaks majandusaastaks 2024. aastal toimunud müügi- ja sisendhindade stabiliseerumine ja 2025. prognoositav areng võimaldavad samm-sammult ettevõtte majandustulemust parandada. Selles on oluline osa ka fikseeritud elektrienergia ja maagaasi ostulepingutel, mis on 2025. aastal märgatavalt paremal hinnatasemel võrreldes lõppenud aastaga. Siiski on ettevõte eksportöörina lühiajalises perspektiivis suures sõltuvuses logistikaahelate toimivusest ja globaalsest majandusarengust, aga ka Eestis toodetud puitmassi omahinna konkurentsivõimest Euroopa ja Aasia turgudel.

Arvestades meie turusektori sõltumatute analüütikute tulevikuennustusi eeldatakse aastani 2030 kõrge saagikusega lehtpaberipuust toodetava puitmassi nõudluse kasvu keskmiselt koguni 4% aastas. Seda ennekõike mõjutatuna kiirelt kasvava e-kaubanduse sektori suurenevast nõudlusest kergekaalulise pakendi järele, aga ka jätkuvalt kasvavast trendist asendada ühekordsed plastikpakendid keskkonnavõtmes jätkusuutlikumate materjalidega. Samuti tõstab puitmassi ehk värske puidukiu nõudlust väheneva trükipaberi tootmismahu tõttu kahanev vanapaberi saadavus.

2025. aastal on fookus jätkuvalt sisemiste protsesside täiustamisel, hõlmates nii keerukaid tootmisprotsesse kui inimeste juhtimist ja kommunikatsiooni varasemast veelgi paremal tasemel, et tõsta 24/7 maksimumvõimsusel töötava tehase tootmismahtu ja muuta ressursside kasutamine senisest veelgi efektiivsemaks, seeläbi ka keskkonnahoidu panustades. Lisaks puitmassi kvaliteedi optimeerimine vastavalt klientide vajadustele lõpptoodangu parameetreid arvestades, on fookus tehase töö optimeerimisel, et minimeerida kõige kõrgemate elektrienergia tunnihindade mõju, vältides samal ajal tootmise täielikku seiskamist viidatud perioodidel.

Puitmassitööstus on tootmisprotsessi omapära tõttu energiaintensiivne mistahes maailma riigis ja seda ka parimat võimalikku tehnikat kasutades, nagu Estonian Cell seda teeb. Seetõttu on energia ja energiast sõltuvate sisendite hinna mõju tootmishinna konkurentsivõimele kriitilise tähtsusega kõikidele puitmassitootjatele. Traditsiooniliselt on puitmassitööstused rajatud metsarikastesse piirkondadesse. Ettevõtte konkurentsivõimele omavad seetõttu siseriiklikult suurt mõju lisaks energia turuhinnale ka energiale kehtestatud tasud ja maksud. Eesti on seni näiteks taastuvenergia tasu näol otsustanud kehtestada energiaintensiivsele tööstusele teiste riikidega võrreldes oluliselt koormavama tasu ja seeläbi eirata Euroopa Liidu poolt ka rohelise ülemineku paketis taaskehtestatud soovitusi, et olulise ärakolimisriskiga tööstus Euroopasse jääks. Seetõttu jätkab ettevõte siseriiklikku selgitustööd tööstuse konkurentsivõime teemal, seda nii riiklikult reguleeritud tasude piiramisel kui sarnaselt teiste

7

Euroopa riikidega mahukate ja mõõdetava mõjuga tööstusinvesteeringute toetamisel teel süsinikuneutraalsuse poole.

Kui energiakriisile eelnenud turuolukorras oli meie eesmärgiks müügimahtu piiranud tootmismahtu maksimeerida, siis aeg-ajalt erakordselt kõrgele tõusva elektri hinna tingimustes oleme kohandanud oma strateegiat ja suutnud olla paindlikud teatud mahtude tootmisest ja müügist loobumisel, juhul kui ülikõrge energiakulu tõttu omahind ebamõistlikult kõrgeks peaks kujunema. Erinevate varasemalt kirjeldatud eelduste alusel plaanime 2025. aastal toota 188 000 tonni puitmassi ja jätkame tööd selle nimel, et jõuda lähiaastatel tasemeni 200 000 tonni aastas.

Ettevõte jätkab tööd roheenergia tootmislahendustega ja CO2 jalajälje vähendamise nimel, et saavutada emaettevõtte Heinzel Grupi eesmärkidega kooskõlas võrreldes 2021. aastaga vähemalt 70% (mõjuala 1 ja mõjuala 2) süsiniku emissiooni vähenemine aastaks 2030. Kohapealne planeeritav energiatootmise projekt võimaldab lisaks vähendada fossiilsetest allikatest pärit energia saadavuse ja hinnastamisega seotud riske ning vähendab mõjuala 1 tasemel tehase otsest süsiniku emissiooni tervelt 80% võrra. Arvestades lahenduse keerukust plaanime projekteerimise lõpetada 2025. aastal, aga mahukate investeeringute elluviimine võtab otsuse järgselt vähemalt 2 aastat.

Täname meie töötajaid pühendumise eest ja kliente ning partnereid hea koostöö eest, mis on võimaldanud meil väga suurte väljakutsetega aastast tervena välja tulla, et jätkata paranemise kursil 2025. aastal, mille eesmärgiks on nii töötajate kui tehase hea tervise tagamine ning mõistagi ka head majandus- ja keskkonnaalased tulemused!

Vastutustundliku ettevõtluse tunnustused Panustades vastutustundlikku ja jätkusuutlikku tegevusse, pälvis Estonian Cell 2023. aastal neljandat aastat järjest Eesti vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme märgise. Lisaks tunnustas 2024. aasta alguses maailma suurim ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamise platvorm Ecovadis Estonian Celli püüdlusi jätkusuutlikkuse vallas taas kuldmedali väärilise hinnanguga.

Täname meie töötajaid pühendumise eest ja kliente ning partnereid hea koostöö eest, mis on võimaldanud meil väga suurte väljakutsetega aastast tervena välja tulla, et jätkata paranemise kursil 2025. aastal, mille eesmärgiks on nii töötajate kui tehase hea tervise tagamine ning mõistagi ka head majandus- ja keskkonnaalased tulemused!

Siiri Lahe Juhatuse liige

Rain Pärn Juhatuse liige

8

1 KESKKONNAARUANDE SISU JA ULATUS

Ettevõtte: AS Estonian Cell

Tegevuskoht: Jaama tn 21, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

Juhtimissüsteemi käsitlusala:

Pleegitatud keemilis-termo-mehaanilise haavapuitmassi tootmine. Production of bleached-chemi-thermo-mechanical pulp.

Elutsükli hindamine: Elutsükli hindamine algab ümarpuidu saabumisega Estonian Cell territooriumile ja lõppeb valmistoodangu lahkumisega ettevõtte territooriumilt.

NACE tegevusala kood(id): 17.11 Paberimassi tootmine

Sisu: Keskkonnaaruanne on koostatud lähtuvalt EMAS määruse nõuetele, mille kohaselt on ülevaatuse põhiteemadeks:

organisatsiooni suhtes kohaldatavad õigusaktide nõuded; otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kindlakstegemine; keskkonnaaspektide olulisuse hindamise kriteeriumid; kõikide olemasolevate keskkonnajuhtimistavade ja -menetluste analüüsimine; varasemate vahejuhtumite uurimisest saadud tagasiside hindamine.

Raporteerimise periood: 01.01.2024 ⎯ 31.12.2024.

1 Keskonnaaruande sisu

ja ulatus

9

ESTONIAN CELL AS TUTVUSTUS

Haavapuitmassi tehas asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, Jaama tn 21 maaüksusel (katastrinumbriga 34501:008:0015). Jaama tn 21 maaüksuse pindala on 79,8 ha, kinnistu on 50% ulatuses tootmismaa ja 50% ulatuses maatulundusmaa.

AS Estonian Cell on pleegitatud kemitermomehaanilist haavapuitmassi (BCTMP – Bleached ChemiThermoMechanical Pulp) tootev tehas, mis alustas tootmist 2006. aasta aprillis.

Estonian Cell toodab viit erinevat kvaliteeti pleegitatud kemitermomehaanilist haavapuitmassi (Aspen BCTMP), mis erinevad üksteisest peamiselt jahvatusastme, heleduse, kohevuse ja tõmbetugevuse poolest:

ASPEN 350/84 B ASPEN 350/84 BS ASPEN 350/84 MB ASPEN 350/85 HT ASPEN 450/80 HB

Haavapuitmass on üks paberitootmise toorainetest, mida meie kliendid lisavad 15-40% ulatuses sõltuvalt paberi lõppotstarbest. Haavapuitmass leiab kasutust kõrgekvaliteedilise trükipaberi, kartongi, papi ning pehmete paberite (tualett- või köögipaber) valmistamisel. Veel kasutavad haavapuitmassi spetsiaalpaberi tootjad, kes valmistavad muuhulgas parfüümipakendeid, kleebiste aluspabereid, paberkotte ja tapeete. Huvitava asjaoluna kasutatakse puitmassi ka premium-kingataldade tootmiseks. Puitmassi kasutamine spetsiaalpaberi ja kartongi tootmises on kasvavas trendis. Tootmise eripärast tingituna saame oma klientidele toota just neile sobivate näitajatega toote.

Tehas ehitati Kundasse, Liiva maaüksusele, millele eelnes põhjalik Keskkonnamõjude hinnang (KMH). KMH viidi läbi sõltumatu Eesti kekkonnamõju hindamise ettevõte, Ecoman OÜ poolt, kes kaasas tööle Eesti vastava ala tunnustatud spetsialiste. Hindamisprotsessi käigus oli lisaks eksperthinnangutele analüüsitud planeerimiskavade, projektide, tehnoloogiliste protsesside ja erialakirjanduse andmeid. Oluliste keskkonnamõjude hindamisel kasutati mudelarvutsi ning tehti laborikatseid ja analüüse.

Ettevõttele väljastati 2003. aastal Keskkonnakompleksluba (KKL) nr 1.

Ehitustöö viidi läbi 24 kuu jooksul ning tehas käivitus 2006 aasta kevadel. Eestis praegu tegutsevatest ettevõtetest on Estonian Celli tehase 153 miljoni eurose algmaksumusega välisinvesteering viimase kahe aastakümne suurim.

Puittooraineks on muuks otstarbeks väheväärtuslik haavapuit, minimaalse läbimõõduga 6 cm. Vastavalt keskkonnakompleksloale võime tarbida kuni 600 000 tm haavapuitu aastas. Puitmassi tootmine koosneb järgmistest tootmisetappidest: puidu tarnimine ja ladustamine, puidu koorimine, hakkimine (laastutamine), hake pesemine, immutamine, keetmine ja

10

jahvatamine, massi sorteerimine, pleegitamine, veetustamine, kuivatamine, pressimine, ladustamine ning valmistoodangu pakkimine.

Keemilise töötlemise protsess toimub kaheastmelisel immutamisel tõusva kontsentratsiooniga immutuslahuses, sellele järgneval jahvatusel ja kontsentreeritud massi järelvalmimisel pärast jahvatust. Nende protsesside tulemusena lagundatakse puidulaast kiududeks ja vesinikperoksiidi toimel antakse kiumassile ka esialgne valgedus, mis tõstetakse vajalikule tasemele viimases pleegitusastmes. Pleegitatud kiumassi pestakse, kuivatatakse helveskuivatis, pressitakse ja pakitakse. Haavapuitmassi pleegitamiseks kasutatakse aktiivse kemikaalina vaid vesinikperoksiidi, mistõttu ei teki tehase käitamisel tavapärase tselluloosi tootmisega kaasnevat toksilisi kloororgaanilisi ühendeid sisaldavat reovett.

TEHNOLOOGIA

Estonian Celli jaoks on minimaalne keskkonnamõju olnud üks olulisi tegevuspõhimõtteid tehase rajamisest saadik. Tehnoloogia vastab Euroopa Liidu direktiivi IPPC ja Helsingi Komisjoni poolt kehtestatud PVT (inglise keeles BAT – Best Available Technology ehk Parim Võimalik Tehnika) nõuetele, tänu millele suudab Estonian Cell täita kõrgeimaid keskkonnanõudeid.

Energiaintensiivse ettevõttena teadvustame endale, et keskkonnahoidlikkus ja ressursiefektiivsus peab peegelduma ka meie majandustulemustes. Oleme läbi oma tegutsemisaastate investeerinud energia- ja ressursiefektiivsusesse ning likvideerinud pudelikaelu, suurendades seeläbi keskkonnahoidu. Aastatel 2006-2018 oleme kokku investeerinud keskkonnahoidu 28 miljonit eurot ning 2019-2024 aastatel lisa 25 miljonit eurot.

Tabel 1 Väljavõte olulisematest 2010-2024. aasta investeeringutest

Aasta Investeering Investeeringu maksumus

Efekt

2010 LC-Refiner & HC-Refiner hakkesöödu ümberehitus

2,5 MEUR Elektritarbimine vähenes 10%

2013 Pakkepressi & pakkeliini ümberehitus 4,8 MEUR Tootmismaht tõusis 10%

2014 Puitmassi sõelsorterite vahetus 0,9 MEUR* *0,3 MEUR KIKi Ühtekuuluvusfondist

Lõpptoodagu kvaliteet paranes (tikusus vähenes 66%) ja praaktoodangut tekkis 2,2% vähem

2014 Anaeroobse reoveetöötluse & biogaasi tootmise kompleksi ehitus; mehaanilise eelpuhastuse ehitus

10,7 MEUR Saavutati BAT nõuetele vastav reoveetöötlus. Lisaväärtusena muudetakse reovees olev orgaanika biogaasiks

2018 Aeroobne reoveetöötlusjaam 5,2 MEUR* *0,5 MEUR KIKi Euroopa Regionaalarengu Fondist

Energiatarbimine vähenes 30%

2019 Auru ja massi eralduse tsentrifuug 1 MEUR Maagaasi kokkuhoid 6,5 Nm3/adt

2019 Hakkepesur veetustamiskruvi ja kaarsõeltega

1,6 MEUR Hakkepesu tootlikkuse tõus kuni 25%. Lisaks hakke kvaliteedi paranemine

2019 Uus pleegitussüsteem 2,5 MEUR Jääkperoksiidi koormuse vähenemine reoveejaamale, tootmiskemikaalide kokkuhoid kuni 15 kg/adt

2019 Kaksikrullpressid 4,7 MEUR Võrkude ja valtide vahetamise kadumine; tootlikkuse ja stabiilsuse tõus

2019 Täiendav pakkepress ja konveierliin 3,5 MEUR Tootmismahu kasv kuni 185 000 adt/a

2020 Kõiki tööprotsesse hõlmav majandustarkvara S4HANA

0,8 MEUR Kõigi ärivaldkondade integreerimine ühes tarkvaras

2021 Uus koorepurusti 0,15 MEUR Tootlikkuse tõus

11

Aasta Investeering Investeeringu maksumus

Efekt

2021 Uus platsitõstuk 0,26 MEUR Töökindluse tõus ja remondikulude vähenemine

2022 Sagedusmuundurite asendus 0,19 MEUR Elektrienergia sääst

2022 Uus platsitõstuk 0,26 MEUR Töökindluse tõus ja remondikulude vähenemine

2022 Gaasiboileri remont 0,14 MEUR Töökindluse tõus

2022 Kaks impregnaatori kruvi 0,11 MEUR Töökindluse tõus

2022 Uus olmereovee trass 0,06 MEUR Keskkonnanõuete tagamine

2023 Katlamaja projekti ettevalmistus 0,48 MEUR Maagaasi kasutamise vähendamine

2023 Uus valmistoodangu tõstuk 0,25 MEUR Töökindluse tõus ja remondikulude vähenemine

2023 Veski mootori hooldusremont 0,10 MEUR Kvaliteedi nõuete tagamine

2023 Sagedusmuundurite asendus 0,13 MEUR Elektrienergia sääst

2024 HC pleegitusmahuti põhja vahetus, segisti ja tühjendussüsteemi uuendamine

0,52 MEUR Töökindluse tõus ja remondikulude vähenemine

2024 Energia tootmise projektiga seotud kulutused, võtmeseadmete, integratsiooni ja hoonestamise projekteerimine

0,90 MEUR CO2 emissiooni vähendamine fossiilse maagaasi vähendamise arvelt

2024 Reaktori kapitaalremont 0,17 MEUR Keskkonnanõuete tagamine

2024 Kuivatuse ventilaatori varumootor 1MW

0,15 MEUR Töökindluse tõus ja remondikulude vähenemine

2024 Sagedusmuundurid 0,16 MEUR Elektrienergia sääst

2024 HV veski nr.1 rootori taastamine 0,11 MEUR Töökindluse tõus ja remondikulude vähenemine

2024 VPJ puhuri kapitaalremont 0,11 MEUR Keskkonnanõuete tagamine

Põhilised protsessis kasutatavad seadmed pärinevad Austria firmalt Andritz AG ja Rootsi tarnijalt Valmet AB. Biogaasitootmise kompleksi tarne toimus Rootsi firmalt Purac AB. Kasutatav tehnoloogia on uus ja modernne. Peamisteks eelisteks teiste sarnaste tehnoloogiate ees on väiksem energia- ja toorveekulu tootetonni kohta.

Meie eelised võrreldes traditsiooniliste keemiliste tselluloositehastega on:

ei kasutata toksilisi klooriühendeid; puudub väävliühenditest tulenev lõhn; põhitoorainena kasutatakse muuks otstarbeks väheväärtuslikku haaba; kõrge puidu saagikus (90%).

Foto: Christoph Heinzel

12

STRUKTUUR

Tehase omanikuks on Kesk- ja Ida- Euroopa üks suurimaid ajakirjapaberi ja tselluloositootjaid Heinzel Holding GmbH. Austria kontsernile kuulub kaks tehast Austrias (Laakirchen Papier AG ja Zellstoff Pöls AG), üks Saksamaal (Raubling Papier GmbH) ning üks Eestis (AS Estonian Cell).

Grupi müügiorganisatsiooni kuuluvad globaalselt aktiivne tselluloosi, paberi ja papi müügiga tegelev ettevõte Wilfried Heinzel AG ning Ida- ja Lääne-Euroopas juhtival kohal olev paberi hulgimüügiga tegelev ettevõte Europapier International AG. Lisaks on grupis vanapaberi kogumise ja edasimüügiga tegelev ettevõte Bunzl & Biach GmbH.

Ettevõtte tegevust juhib juhatus, mis koosneb 2 liikmest – finantsdirektor ja tehasejuht. Juhtkonda kuulub lisaks juhatuse liikmetele veel 9 erineva valdkonna juhti.

31. detsember 2024 seisuga töötab Estonian Cellis 85 inimest, kellest enamus töötab vahetult tootmisprotsesside juhtimisel. Ettevõte töötab järgmiste osakondadena:

TOOTMISOSAKOND. Hõlmab tegevusi paberipuu ladustamisest laoplatsil kuni puitmassi pakkimiseni pakkeliinil. Tootmisosakonda juhib tootmisjuht, kellele allub viis puitmassiliini operaatorit, neli kuivatusliini operaatorit ja viis pakkeliini operaatorit. Tootmistegevus toimub neljas vahetuses. Igat vahetust juhib vahetuse juht, kelle ülesandeks on tootmisprotsessi ja vahetuse meeskonna juhtimine.

13

PUIDUETTEVALMISTUSOSAKOND. Tegeleb pabripuu ladustamise ja hakkimisega hakkeliinil. Puiduettevalmistusosakonda juhib tootmisjuht, kellele allub vanemoperaator, neli hakkeliini operaatorit, neli hakkeliini tõstukijuhti, neli palgiplatsi tõstukijuhti ja frontaallaadurijuht. Tootmistegevus toimub neljas vahetuses. Igat vahetust juhib vahetuse juht, kelle ülesandeks on tehnoloogiliste protsesside ja vahetuse personali juhtimine.

LABOR. Siin toimub puitmassi kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja vee parameetrite määramine. Labori tegevust juhib keskkonna- ja kvaliteedijuht, kellele allub 4 puitmassilaboranti ning 1 veelaborant.

VEEPUHASTUSJAAM. Jaama tegevust juhib samuti keskkonna- ja kvaliteedijuht, kellele allub veepuhastusjaama- ja tehnoloogiajuht ning viis veepuhastusjaama operaatorit. Veepuhastusjaama operaatorite vastutusalas on toorveepuhastusjaama, reoveepuhastusjaama ning mudatöötluse opereerimine.

VALMISTOODANGU LADU. Selle tegevust juhib logistikajuht, kellele allub kaubaväljastaja-tõstukijuht ja kaks tõstukijuhti.

HOOLDUSOSAKOND. Osakonna ülesandeks on ennetava hoolduse ja remontide planeerimine ning teostamine. Hooldusosakonna tööd juhib hooldusjuht, kes lisaks vastutab ka ohutusega seotud teemade eest ettevõttes. Hooldusjuhi alluvuses töötab mehaanika- ja automaatikainsener, instrumenditehnik, mehaanika ja automaatika nooreminsener, tehnik- diagnostik ja elektrikäidujuht Vahetustes töötab kaheksa mehaanikut ja viis elektrikut.

ADMINISTRATSIOON. Koosneb finantsjuhist (kes vastutab ka personaliküsimuste eest), pearaamatupidajast, finantsanalüütikust, tootmis- ja finantsanalüütikust, müügijuhist, müügiassistendist, logistikajuhist, ostujuhist, ostu- ja tehnikaspetsialistist, puiduostujuhist, piirkondlikust puiduostujuhist, puiduostuassistendist ja varuosade laohoidjast.

Alates 1.01.2025 on tehase finantsdirektor senine finantsjuht Meelis Kuzma ning alates 17.03 liitus ettevõttega personali- ja ohutusjuht Eve Leis.

14

EESMÄRK, MISSIOON JA VISIOON

Estonian Cell tegutseb oma äritegevuses täielikus harmoonias Heinzel Grupis kehtestatud parimate ärijuhtimise põhimõtetega. Järgime Heinzel Grupi äritegevuse eesmärki (ingl purpose) ja vastutustundlikkuse põhimõtteid ning nendega kooskõlas oleme kokku leppinud oma ettevõtte missiooni ja visiooni ning lisaks oleme sõnastanud Heinzel Grupi põhiväärtused arusaadavalt kohalikku konteksti. 2022. aasta algul lisandus Heinzel Grupi eeskujul missiooni kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse mõiste.

HEINZEL GRUPI EESMÄRK

Väärtuse taasloomine meie partneritele, inimestele ja planeedile

HEINZEL GRUPIS me uuendame. Me taasloome igavese tsükliga vanale uut väärtust. Loome vanadest materjalidest uusi tooteid ja teenuseid meie kauaaegsetele äripartneritele. Me taaskasutame, taastame, müüme edasi, leiutame ja investeerime. Uuendame oma ettevõtteid neisse investeerides ja tuleviku jaoks ümber kujundades. Me puhume vanadele ettevõtetele sisse uue elu. Me tunneme rõõmu ja rahulolu käivitatud uuenemis- ja ringlusprotsessist.

Meie näidete loetelu on pikk. Väheväärtuslikust puidust toodame tselluloosi ja kõrge väärtusega paberit. Vanapaberist toodame uue paberi. Vanadest joogipakenditest loome taaskasutatud kiud. Tehaste kõrvalsaadustest toodame orgaanilisi kemikaale, soojust ja elektrit. Areneme koos oma äripartnerite vajadustega, pakkudes alati uusi tooteid ja teenuseid.

Meie arusaam väärtusest on lai. Loome oma partneritele majanduslikku väärtust. Kasutades säästvaid materjale, vältides keskkonna kahjustamist ja aidates kaasa looduse taaselustamisele loome väärtust meie planeedile. Pakkudes sisukaid ja tasuvaid töövõimalusi kohalikes kogukondades loome ühiskondlikku väärtust. Usume, et äri toob kasu meie partneritele, inimestele ja planeedile.

HEINZEL GRUPI MISSIOON

Paneme puidukiud jätkusuutlikult ringlusse. Varustame oma partnereid kogu maailmas nende jaoks vajalike jätkusuutlike toodetega.

HEINZEL GRUPP toob jätkusuutlikud tooted ülemaailmsesse ringlusse. Oleme metsanduse väärtusahela liikmed ja ringmajanduse osa. Meie tooted on valmistatud taastuvatest ressurssidest ja taaskasutus on meie äri lahutamatu osa.

Meie missiooniks on teenindada oma rahvusvahelisi kliente puidukiu põhiste toodetega. Meie fookuses on alati meie äripartnerite vajadused ning neile jätkusuutlike, taastuvate, taaskasutatavate ja uuenduslike lahenduste leidmine, mis aitavad neil keskkonda positiivselt mõjutada. Vaatame järjekindlalt pikaajalist perspektiivi nii majandusliku, keskkonna- kui sotsiaalse jätkusuutlikkuse valdkonnas, sest meie eesmärk on luua püsivaid muutusi meie partnerite, meie inimeste ja meie planeedi jaoks.

HEINZEL GRUPI VISIOON

Suuname oma ärisektorit ühiskonda ja loodust positiivselt mõjutama.

Aastaks 2030 tunnustatakse meid kui jätkusuutlikkuse liidrit tselluloosi- ja paberitööstuses. Me juhime muutusi ja avaldame mõõdetavat positiivset mõju ettevõtlusele, ühiskonnale ja loodusele. Oleme osa lahendusest, mitte probleemist, sest anname ennetavalt panuse ülemaailmsesse võitlusesse kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu.

15

Näitame, mida on võimalik saavutada jätkusuutlike tooteid tootes, müües ja reklaamides ning mittesäästlike alternatiive asendades.

Meie eesmärk on oma äri ülemaailmselt kasvatades maksimeerida oma positiivset mõju. Lahendame kõik vastuolud äritegevuse ja looduse kaitsmise, kasvu ja jätkusuutlikkuse vahel. Selleks minimeerime ja tasakaalustame positiivselt igasuguseid kahjustusi metsadele, jõgedele, merele ja õhule ning kasutades oma mõjuvõimu koos äripartneritega suuname oma tööstust sama tegema.

Uuenduslike tehnoloogiate ja toodete abil saavutame endale seatud ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid ja saavutame süsinikuneutraalsuse varem kui meie tööstusharu teised ettevõtted. Haarame kinni uutest ärivõimalustest, mida tuleviku ring- ja taastuvmajandus loob – meie partnerite, meie inimeste ja meie planeedi hüvanguks.

VÄÄRTUSED

VASTUTUSTUNDLIKKUS

Võtame oma tegude eest täieliku vastutuse. Vastutame oma õnnestumiste, kohustuste ja vigade eest.

PARTNERID: VASTUTUS ÄRIPARTNERITE EES

Tegutseme alati professionaalselt ja võtame oma tegude eest täieliku vastutuse. Täidame oma kohustusi ja peame oma lubadusi. Võtame vastutuse oma äripartnerite pikaajalise edu eest.

INIMESED: VASTUTUS KOLLEEGIDE EES

Meie igapäevane eesmärk on töötada ausalt ja professionaalselt, leides pigem lahendusi kui probleeme. Tunnistame oma vigu ja hoiame oma meeskonda. Samuti hoolitseme enda eest, järgides tervise- ja ohutusjuhiseid.

PLANEET: VASTUTUS ÜHISKONNA JA LOODUSE EES

Rõhutame kõigis oma tegevustes keskkonnasäästlikkust. Teame, et parema homse nimel tuleb täna vältida keskkonnakahjusid. Ettevõttena ja üksikisikutena tegutseme vastutustundlike ühiskonnaliikmetena. Globaalse kaubanduse edendajate ja kasusaajatena suurendame rahvusvahelist mõistmist.

AUSTUS

Me kuulame ja austame üksteist. Oleme avatud konstruktiivse tagasiside andmisele ja vastuvõtmisele. Austame kõiki, kellega koos töötame.

PARTNERID: AUSTUS ÄRIPARTNERITE VASTU

Suhtleme tihedalt oma klientide ja tarnijatega, järgides seejuures kõrget ärieetikat. Austame oma partnerite soove ja muresid ning oleme alati viisakad. Oskus toime tulla kultuuriliste erinevuste ja mitmekesisusega on meie ettevõtte üks peamisi tugevusi.

INIMESED: AUSTUS KOLLEEGIDE VASTU

Hindame ausat ja avatud käitumist ning edendame vastastikust usaldust ja lugupidamist. Austame isikliku kasvu vajadust ja soovi ning toetame talentide arengut. Oleme ühtsed oma mitmekesisuses, mis teeb meist tugevad ja toetavad meeskonnamängijad.

PLANEET: AUSTUS ÜHISKONNA JA LOODUSE VASTU

16

Austame keskkonda ning rahvusvahelisi ja kohalikke seadusi ja määrusi. Austame oma naabrite, kogukondade ja kõigi teiste sidusrühmade muresid.

TÄIUSLIKKUS

Püüame ületada ootusi kvaliteedi, teeninduse ja tõhususe osas.

PARTNERID: TÄIUSLIKKUS ÄRIPARTNERITE SUUNAS

Peame kinni kõrgetest kutsestandarditest ja pakkudes kõrgeima kvaliteediga tooteid ja teenuseid ületame oma äripartnerite ootusi. Püüdleme oma tegevuse, turuteadmiste ja tootealase oskusteabe pideva täiustamise poole, et olla oma klientidele parim partner.

INIMESED: TÄIUSLIKKUS KOLLEEGIDE SUUNAS

Meie eesmärk on luua rahuldust pakkuv töökeskkond, mis motiveerib meid pingutama ja võimaldab kõigil silma paista. Me inspireerime oma kolleege olema parimad, mis nad olla saavad. Teame, et meeskonnana töötades suudame saavutada silmapaistvamaid tulemusi, kui keegi meist üksi saavutaks. Usume enda ja oma ettevõtte pidevasse õppimisse, koolitamisesse ja täiustamisesse. Julgustame üksteist uusi äriideid mõtlema ja oma teadmisi üksteisega jagama.

PLANEET: TÄIUSLIKKUS ÜHISKONNA JA LOODUSE SUUNAS

Mida iganes me ka ei teeks, me ei rahuldu sellega, et oleme keskmised. Oma tegevuses keskkonna ja ühiskonna heaks püüame alati seada kõrgeid standardeid ja ületada ootusi, olles teistele eeskujuks. Meie eesmärk on olla tuntud oma tipptaseme poolest nii enda ärivaldkonnas kui väljaspool seda.

17

ÄRIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED

Käitumisreeglid

Vastutustunne – Täiuslikkus – Austus Aus, seadusekuulekas ja õiglane käitumine on iseenesest mõistetavad Heinzel Grupis ja Estonian Cellis. Iga meie töötaja käitub vastutustundlikult nii partnerite, omaniku kui meie grupi hüvanguks. Olemaks täiuslikud, toetame pidevat õppimist ja arengut. Meie ettevõtte kultuur tagab vastastikku austava koostöö, kus selline väärkäitumine nagu diskrimineerimine, ahistamine või muu sarnane on kohatu ja lubamatu.

Nõuetele vastavus Vastavushalduse süsteem on kogu Heinzeli kontsernis sügavalt juurdunud ning see sisaldab suuniseid ja meetmeid, mis tagavad kõigi ettevõtete äriprotsesside vastavuse vastavatele riigipõhistele õigusaktidele, õigusraamistikele ja määrustele ning ka sisemistele direktiividele. Kõiki töötajaid koolitatakse regulaarselt tundmaks ära mittevastavusega seotud riske.

Meie äripartnerid Toetame ausat konkurentsi ning meie eesmärk on järgida kõiki õigusnorme. Konkurentsi- ja kartelliseaduse rikkumine on rangelt keelatud. Meie töötajad ei tohi meie äritegevusega seoses otseselt ega kaudselt nõuda keelatud kingitusi, eraldisi, teenuseid ega muid isiklikke hüvesid. Heinzeli kontsern toetab annetuste ja sponsorlusega teatud mittetulundusühinguid ja projekte. Annetusteks on lubatud hariduse, teaduse, tervise, kultuuri, kunsti ja tervishoiu ning lisaks spordi toetamine. Kõik asjakohased tegevused peavad vastama kohalikele seadustele ja sise- eeskirjadele.

Tervise ja keskkonna kaitse Pühendume oma töötajate turvalisuse ja tervise toetamisele mitmesuguste erimeetmete abil, suurendades seeläbi efektiivsust ja tööga rahulolu. Meie eesmärk on parandada puidu kui tooraine säästvat töötlemist, et tagada keskkonnale sobivad tootmisprotsessid.

Huvide konflikt Rõhutame era- ja ärihuvide ranget eraldamist. Huvide konflikti juhtumid tuleb kohe avalikustada. Kõik töötajad on kohustatud kogu oma töövõime pühendama tööandjale. Põhiprintsiibina on igasugune seda kohustust mõjutav kõrvaltegevus keelatud. Kui pole eraldi kokku lepitud, võivad meie töötajad kasutada ettevõtte vara ainult ärilistel eesmärkidel.

Informatsioon Sise- ja välisaruanded ning dokumentatsioon on koostatud tõepäraselt ja täielikult. Peame kinni andmekaitse ja infoturbe eeskirjadest. Kõik Heinzeli kontserni töötajad on kohustatud hoidma rangeimat usaldust kõigi ärisaladuste ning kõigi nende käsutusse sattunud isikuandmete suhtes, mis neile ametialaste ülesannete täitmisel on avaldatud.

Rahvusvahelised konventsioonid Meie ärikäitumise suhtes kohaldatakse asjakohast õigusraamistikku ja rahvusvaheliselt kehtivaid konventsioone. Kõige olulisemad, kuid mitte ainult, kohalduvad konventsioonid on inimõiguste ülddeklaratsioon (ÜRO, 1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), mitmed Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsioonid, mis on peamiselt seotud inimõiguste keelustamisega, lapsed ja sunniviisiline töö, mittediskrimineerimise reeglid jms ning OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele (2000 ja 2011).

Keskkonna, sotsiaalsed ja juhtimise riskid On kehtestatud riskide hindamise ja juhtimise põhimõtted, et toime tulla nii keskkonna, sotsiaalsete kui ärijuhtimisega seotud riskidega. Riske hinnatakse vähemalt kord aastas tippjuhtkonna poolt ja riske maandavad tegevuskavad koostatakse kõigi riskide osas, mis on potentsiaalselt olulise mõjuga.

18

Vastutustundlikkus ei ole meie töö, see on meie eluviis

Me hoolime keskkonnast ja koostöö selles küsimuses on meie jaoks oluline. Sellepärast püüdleme oma igapäevaelus keskkonnasõbraliku väärtusahela poole. Samuti püüame tagada jätkusuutliku koostöö oma töötajate, klientide ja ühiskonna vahel. Jätkusuutlik koostöö on meie filosoofia. Kasutame oma ressursse teadlikult ja püüame vältida keskkonnamõjusid. Tootmisprotsesside püsiva optimeerimisega vähendame pidevalt tooraine ja energia tarbimist. Tihedas koostöös metsatööstusega oleme pühendunud säästvale metsamajandamisele. Meie eesmärk on toorainete tõhusa kasutamise abil veelgi suurendada oma ökotõhusust. Kasutame maksimaalselt ära puidu töötlemisel tekkivad jäätmed, suunates need pea 100%-liselt tagasi ringlusse.

Iga päev kujundame ja arendame asju meeskonnana, pidades alati silmas jätkusuutlikkuse tähtsust sidusrühmade suhetes. Põhiväärtustele tuginedes otsime ettevõtte ja meeskonnana lahendusi kiiresti muutuva turu väljakutsetele ning kasvame sel viisil pidevalt.

Oma töös keskendume jätkusuutlikkusele ja orienteerume tulevikule. Vaatleme jätkusuutlikkust nii ökoloogilisest kui ka majanduslikust aspektist. Panustame aktiivselt tselluloosi- ja paberitööstuses ringmajanduse tagamisele, muutes jäätmete ringlussevõtu oma äri lahutamatuks osaks.

Loomisrõõm on see, mis meid ajendab ja motiveerib. Naudime lisaväärtuse loomist oma klientidele ja äripartneritele. Oleme uhked oma töö üle ja hindame väljakutset ideede väljatöötamisel ja arendamisel.

Soovime pidevalt kasvada, oma edule toetuda ning uusi ideid ja perspektiive avastada. Oleme suunatud tulevikule ja mõtleme globaalselt, olles alati avatud uutele võimalustele. Me esitame endale pidevalt väljakutseid ega peatu kunagi.

Toetame tugevalt pikaajalisi suhteid oma töötajate ja äripartneritega. Me hoolime oma kolleegidest, meeskonnast, partneritest, klientidest ja sidusrühmadest. Me teame, et sõltume neist ja usume, et inimsuhetes luuakse väärtus.

Estonian Cell lähtub oma äritegevuses täielikult kontserni Heinzel Group kehtestatud parimate ärijuhtimise põhimõtetest ning kooskõlas nendega oleme kokku leppinud käitumisreeglid oma ettevõtte töötajatele ja äripartneritele, sh tarnijatele ning avaldanud need oma kodulehel: https://files.heinzel.com/Tarnijate_kaitumiseeskiri_EE.pdf

19

2 KESKKONNAPOLIITIKA

Ettevõtte keskkonnapoliitika eesmärgiks on säästva arengu põhimõtteid järgides tagada ettevõtte stabiilne areng.

Ettevõte lähtub oma tegevuses järgnevast keskkonnapoliitikast ja põhimõtetest:

rakendame sobivaid töömeetodeid ja tehnoloogiaid ning parendame neid pidevalt, et hoida kontrolli all ja minimeerida oma tegevuste

negatiivseid keskkonnamõjusid; järgime meie tegevusele kohaldatavaid õiguslikke ja muid nõudeid, mis seonduvad

meie tegevuste keskkonnaaspektidega; väldime või püüame vähendada keskkonna saastamist ning kasutame ratsionaalselt

loodusressursse ja säästame energiat; tootmisprotsessis kasutame keskkonnasõbralikke materjale ja keskkonna-säästlikke

meetodeid; eelistame keskkonnasõbralikke tarnijaid; vähendame jäätmete koguseid ja tõhustame nende sorteerimist ning soosime jäätmete

taaskasutamist; ennetame ja käsitleme võimalikke keskkonnaprobleeme avalikult koostöös

ametivõimude ja omanikega, tagades üldsuse teavitamise ja oma keskkonnategevuse läbipaistvuse.

arendame järjepidevalt keskkonnajuhtimissüsteemi, et suurendada seeläbi keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Keskkonnapoliitika on aluseks ettevõtte keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamisele. Seda on tutvustatud ettevõttesiseselt ja ettevõtte partnerfirmadele ning tehtud kättesaadavaks ettevõtte huvipooltele (vt kodulehekülg www.estoniancell.ee).

2 Keskkonnapoliitika

20

3 KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI LÜHIKIRJELDUS

Ettevõte on rakendanud täismahus kvaliteedi-, tööohutuse, keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemid, mis on sertifitseeritud ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001 ja ISO 50001.

Keskkonnajuhtimissüsteemid on osa tehase üldisest juhtimissüsteemist, mis tähendab meie tootmistegevusest põhjustatud keskkonnamõjude (keskkonnariskide) väljaselgitamist, kontrollimist ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamist ning tehase konkurentsivõime

suurendamist keskkonnasõbraliku ettevõtte ehk rohelise ettevõtte maine abil.

2024. aasta alguses toimus energiajuhtimissüsteemi ISO 50001, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide ISO 9001, 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi 45 001 vaheauditid. Samuti viidi läbi EMAS-i (Eco - Management and Audit Scheme) vaheudit.

Keskkonnajuhtimissüsteem (edaspidi KJS) on juurutatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt heakskiidetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi määruse nõuete kohaselt. EMASi määruse nõuetele vastava KJS-i juurutamist alustati Estonian Cellis 2020. aastal. Keskkonnaaruanne on dokument, kus Estonian Cell kirjeldab oma keskkonnategevust ja - mõju. Keskkonnamõju iseloomustamiseks ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks esitatakse aruandes ettevõte ressursivajaduse andmed.

Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine lähtub ettevõte struktuurist. Põhivastutus keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise ja parendamise eest lasub juhtkonnal ja struktuuriüksuste juhtidel. Keskkonnategevuste näitajaid mõõdame, seirame ja hindame vähemalt kord kvartalis ning nende tulemuste põhjal koostame igal aastal avalikkusele kättesaadava keskkonnaaruande.

3 Keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldus

21

4 KESKKONNAASPEKTID JA KESKKONNAMÕJU

Oleme kindlaks määranud oma tegevusega seonduvad keskkonnaaspektid ning nendest aspektidest tuleneva keskkonnamõju. Käesolevas aruandes käsitleme keskkonnaaspekte, mis omavad olulist keskkonnamõju (nii positiivset kui negatiivset) ning mida ettevõte saab oma tegevusega mõjutada.

Kaudsed keskkonnaaspektid tulenevad AS-i Estonian Cell suhtlemisel kolmandate isikutega ning on eelkõige seotud alltöövõtjate ja klientide tegevuste ja nende tulemuslikkusega. Oleme sisse viinud suuremate tarnijate hindamise ning kaardistame ettevõtete tegevuse vastavust kvaliteedijuhtimisstandarditele. Suhtleme aktiivselt klientidega ning tagame haava paberipuu ringlussevõtu – meie puitmass läheb pika tarbimisajaga toodete valmistamiseks (tapeet, raha, trükipaber, kartong jne), mis leiab suures osas ka hiljem taaskasutuse vanapaberina.

Oma panuse rohepöördesse saame anda ka pideva ressursitõhususe suurendamisega. Meie tehas suudab tõsta puidu väärtust 5 korda võrreldes toorpalgi ekspordiga. Samuti toimub meil jäätmevaba puitmassi pakendamine, st pakkepaber leiab kliendi juures täies ulatuses taaskasutuse.

Keskkonnaaspektide kindlaksmääramise ja nende mõju olulisuse hindamisega tegeleb juhtkond. Hindamist viiakse läbi üks kord aastas või tootmise, tehnoloogia, seadmete muutmisel või huvipoolte nõudmisel. Iga leitud aspektiga seotud tegelikud ja potentsiaalsed negatiivsed või positiivsed keskkonnamõjud dokumenteeritakse tabelis. Keskkonnaaspektide hindamiseks kasutatakse järgmisi kriteeriume: mõju ulatus (A); mõju esinemise sagedus (B); vastavus õiguslikele nõuetele (C) ning mõju suhetele huvipooltega (D).

Tabel 2 Olulised keskkonnaaspektid.

Tegevuse või teenuse element Keskkonnaaspekt Keskkonnamõju

Puidu kasutamine puitmassi tootmises

Haava- ja kasepuidu kasutus Taastuva loodusvara kasutamine, Metsaraie mõju metsa ökosüsteemile

Reoveepuhastusjaamas reovee puhastamine

Reoveepuhasti ja torujuhtme trassi avariid (Otsene)

Põhjavee-, pinnase- ja merereostus, elukeskkonna halvenemine

Kemikaalide kasutamine tootmistegevuses (Immutamine ja pleegitamine)

Mg(OH)2, EDTA, Na2SiO3, NaOH, H2O2 kasutus (Otsene)

Taastumatute loodusressursside kasutus, Kemikaalide tootmise mõjud

Diiselkütuse ladustamine Diiselkütuse mahuti plahvatus või kütuse leke (Otsene)

Pinnase-ja vee reostus

Heitvee tekkimine reovee puhastamise käigus

Heitvee teke (Otsene) Põhjavee-, pinnase ja merereostus, Ökosüsteemi muutused rannikualal

Toorvee võtmine Kunda jõest Jõevee kasutamine (Otsene) Taastuvate loodusressursside kasutamine, Muutused jõevee tasemes.

Kemikaalide kasutamine tootmistegevuses (Immutamine ja pleegitamine)

Kemikaalide leke (Otsene) Kemikaalide sattumine keskkonda (vette, pinnasesse, õhku). Reostus

Puukoorte kuhi, Biomuda ja puukoore segamine komposteerimis-väljakul ning ladustamine

Lõhna heide (Otsene) Ebameeldiva lõhna levik, Ümberkaudsetele elanikkele ebameeldiva lõhna häiring

Taseme mõõtmine mahutis Ioniseeriv kiirgus (Otsene) Ioniseeriva kiirguse mõju inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale

Valmistoodangu ladustamine Tulekahju (Otsene) Heitmed õhku, Valmistoodangu hävimine

Tootmisprotsessist ja kompostimisväljakult tekkiv reovesi

Reovee teke (Otsene) Veepuhasti reostuskoormuse suurenemine, Keskkonnareostuse ohu vähendamine

Aunades kompostimine

Vesiniksulfiidi, ammoniaagi, NMVOC teke (Otsene)

Õhu saastamine, heitmed välisõhku

4 Keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju

22

Tegevuse või teenuse element Keskkonnaaspekt Keskkonnamõju

Heitvee tekkimine reovee puhastamise käigus ja juhtimine süvamere laskmekaudu Soome lahte

Meretoru lekked (Otsene) Rannikuala reostus, Mere ökosüsteemi muutused.

Tabel 3 Positiivsed keskkonnaaspektid.

Tegevuse või teenuse element Keskkonnaaspekt Keskkonnamõju

Keskkonnanõuete täitmine Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine

Keskkonnategevuse süstemaatiline haldamine, õigusaktide ja muude nõuete täitmise tagamine, keskkonnaeesmärkide täitmise tagamine

Keskkonnanõuete täitmine Keskkonnaalase seire ja mõõtmiste korraldamine

Kompleksloa nõuete ja keskkonnaeesmärkide täitmine; keskkonnareostuse ohu vähendamine

Keskkonnamõju vähendamine Komposttist istutuspottide valmistamine, panustamine metsauuendusse

Ökoloogilise jalajälje vähendamine

Ümarpuidu koorimine ja hakkimisel tekkinud jäätmete kasutamine

Puukoore ja puidujäätmete kasutamine

Jäätmete taaskasutamine, Prügila reostuskoormuse vähendamine

Reoveepuhastusjaamas gaasi tootmine

Biogaasi väärindamine Fossiilsete kütuste asendamine taastuvate biokütustega

Lubatud heitkoguste ühikutega kauplemine

CO2 heitkoguste seire vastavalt kavale

Kava nõuete täitmine, Keskkonnaeesmärkide täitmise tagamine

Puidu kasutamine puitmassi tootmises

Haava- ja kasepuidu kasutus Võimalus varuda puitu vanematest haavapuistutest, Haavametsade majandamise soodustamine

Saepuru ja puukoore müük partneritele

Jäätmete ringlussevõtt Jäätmetekke vähendamine, Jäätmete ringlusse võtmine

Spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõtete teenuste kasutamine sorteeritud jäätmete vastuvõtmiseks

Jäätmete sorteerimine ja üleandmine

Keskkonna saastatuse vähenemine, Prügilate reostuskoormuse vähendamine

Kemikaalide kasutamine tootmistegevuses (Immutamine ja pleegitamine)

Efektiivsusinvesteering pleegitusprotsessi

Pleegituskemikaalide kulu vähendamine, Kemikaalide tootmise mõjude vähendamine

Puitmassi kuivatamine Biogaasi kasutamine Enda toodetud biogaasi taaskasutamine, Fosiilsete kütuste kasutamise vähendamine

Jääksoojuse regenereerimise süsteem - auru kasutamine aurukateldes.

Jääksoojuse kasutamine Soojuse taaskasutamine, Soojuse tootmise mõjude vähenemine

Puukoore komposteerimine koos biomudaga

Komposti tootmine Jäätmete taaskasutamine, Mullaviljakuse tõstmine

Reoveepuhastist tekkinud setted Setete kasutus Jäätmete taaskasutamine, Prügila reostuskoormuse vähendamine

Reoveepuhastusjaamas reovee puhastamine

Biogaasi teke Taastuvenergiaallika teke

23

5 KESKKONNATEGEVUSKAVA JA -EESMÄRGID

Töötame järjepidevalt sellega, et vähendada mõju keskkonnale ja kogukonnale. Meie jaoks tähendab see järgmist:

täita seadusandluse rangeimaid nõudeid nii õhu- kui veekeskkonna kaitsega seoses; hoida ära ebameeldivaid lõhna- ja helihäiringuid; tagada jäätmete taaskasutus ja vähendada jäätmeid, mida ei saa taaskasutada.

Keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded on püstitatud keskkonnapoliitikast lähtudes ning nende täitmist kavandatakse keskkonnakava alusel. Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamisel on võetud arvesse ettevõtte olulisi keskkonnaaspekte, kohaldatavate õigusaktide nõudeid ja muid ettevõtte poolt aktsepteeritud nõudeid (ka kliendinõudeid), aga ka ettevõtte enda ärinõudeid ja tehnoloogilisi võimalusi.

Keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded on järgmised:

tagada haavapuidu säästlik kasutamine tootmisprotsessis; tarbida säästlikult elektrienergiat; tagada loodusliku gaasi efektiivne kasutamine; kasutada säästlikult pinnaveevarusid ja tagada vee korduvkasutus; suurendada sertifitseeritud puidu osakaalu; tagada reoveesette nõuetekohane töötlus; puhastada reovesi nii puhtalt, et see ei mõjutaks merekeskkonna taimestikku ega

loomastikku; tõsta huvipoolte keskkonnaalast teadlikkust ning informeeritust ettevõtte ja tema

toodete kohta; tagada olulist keskkonnamõju omavate tegevuste tõhus seire ja mõõtmine; informeerida keskkonnategevuse tulemustest erinevaid huvigruppe; tööjõu valikul eelistada võimalusel Lääne-Virumaa elanikke; tagada stabiilne tootmisprotsess.

Tabel 4 2024. aastal kavandatud ja elluviidud parendustegevused.

Nr Parendustegevus Tulemuse HINNANG (seisuga 31.12.2024)

1 Parendada koostööd OÜ-ga GreenGas Energy biogaasi kasutamiseks; Biogaasi kogus müügiks 3,023 Milj. Nm3/aastas.Tulemus jäi saavutamata. Seda peamiselt planeeritust väiksema tootmismahu tõttu

2 Uute energiaefektiivsete lahenduste juurutamine 1,19 MWh/adt ja gaas 70 Nm3/adt. Gaasi eesmärk täideti, el.energia kulu eesmärki ei saavutatud. Seda peamiselt planeeritust väiksema tootmismahu tõttu

3 Tehase stabiilsuse tagamine, toorvee ringkasutus 15,3 m3/adt Tulemust ei saavutatud seoses vähendatud tootmiskiirusele.

4 Keskendusime tootmiseprotsessi stabiilsusele ja sujuvale kvaliteedivahetusele

OFF osakaal 3,89 %. Eesmärki ei saavutatud.

5 Paigaldasime vastavalt plaanile sagedusmuundureid mootoritele, mis ei pea töötama 100% võimsusega;

Pidev protsess. Aastaks planeeritud tööd lõpetatud

6 Biomassil katlamaja projekteerimise ettevalmistused Projekteerimisega alustatud.

5 Keskkonnategevuskava

ja -eesmärgid

24

Nr Parendustegevus Tulemuse HINNANG (seisuga 31.12.2024)

7 Mudamajas veesüsteemi parendatud kulude vähendamiseks. Veekulu vähenemine ca 700 m3/kuus. Projekt lõpetatud.

Tabel 5 Keskkonnaeesmärgid, nende indikaatorid ning hinnang saavutatud tulemusele 2024.a.

Eesmärk Tegevused Indikaator Hinnang

Puitmassi kvaliteedi näitajate vastavus spetsifikatsioonile

Tehase stabiilsuse tagamine, sujuv kvaliteedivahetus

OFF osakaal alla 1,5 %

Aasta OFF sisaldus 3,89 %. Eesmärki ei täidetud seoses ebastabiilse tootmisega.

Vähendada elektrienergia kulu tooteühiku kohta

Uute energiaefektiivsete lahenduste juurutamine (sagedusmuundurid, efektiivsed elektrimootorid,LED valgustid).

<1,18 MWh/adt 1,19 MWH/adt. Eesmärki ei täidetud seoses ebastabiilse tootmisega.

Vähendada toorvee kulu tooteühiku kohta

Tehase stabiilsuse tagamine, toorvee ringkasutus

15 m3/adt Veetarve keskm 15,3 m3/adt

Vähendada kemikaalide kulu tootmisprotsessis

Investeeringu peenhäälestus, kemikaalide kulu minimeerimine

H2O2 54,27 kg/adt ja NaOH kulu 40,34 kg/adt

Tegelik oli H2O2 58.4 kg/adt ja NaOH kulu 43,2 kg/adt. Eesmärki ei täidetud seoses ebastabiilse tootmisega.

Kompleksloa nõuete täitmine ja heitvee piirväärtuste mitteületamine

Aeroobse puhastusetapi optimeerimine. Regulaarsed heitvee proovide võtmised.

Keskkonnaametilt ei ole märkusi või kaebusi. Heitveeproovid ei ületa piirväärtusi.

OK

Biogaasi väärindamine Koostöö parendamine GreenGas OÜ- ga, kadude vähendamine, stabiilse töö tagamine

Biogaasi kogus müügiks 4,136 Nm3/aastas

Müüdi 3,023 milj. Nm3.Eesmärki ei saavutatud

Reoveesette kvaliteedi nõuete tagamine vastavalt määrusele 29

Katsete läbiviimine koostöös Maaülikooliga, eksperthinnangu esitamine Keskkonnaministeeriumile, määruse muutmise taotluse esitamine.

Reoveesete vastab määruses esitatud nõuetele.

Määruse muudatused jõustusid 9.06.2023

Kiirkuivati tsükloni efektiivsuse määramine 1 kord iga kahe aasta tagant

Otseste mõõtmiste mõõteprotokollid PM Emissioonid vastavalt loale

Tehtud 02.05.2024

Ettevõte teostab kord poolaastas neljast seirepuurkaevust põhjavee kvaliteedi näitajate määramist.

Ettevõte teostab kord poolaastas neljast seirepuurkaevust põhjavee kvaliteedi näitajate määramist.

Seireprotokollid KK1, KK, KK3 ja KK4

Tehtud

Meretoru lekete vältimine Meretoru lekete kontroll, tuukriülevaatus 1x aastas

Tuukriülevaatus läbi viidud

Tehtud

KHG emissioonide hindamine Ettevõtte sisene KHG vähendamise strateegia ja tegevused. Esitada eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega

Tähtajalised aruanded

Esitatud

Arvestuse pidamine kasutatud materjalide, energia, diiselkütuse, tooraine, jäätmete tekke jm üle

Andmete kokkukogumine ja analüüs Kogutud aastaandmete register/aruanne

Tehtud

25

6 KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE HINNANG

Eesmärkide ja ülesannete täitmist hinnatakse ja uuendatakase kord aastas juhtkonna ülevaatusel. 2024. aasta eesmärkide püstitamisel võeti aluseks 2023. aasta näitajad. 2024. aasta eesmärgid kinnitati 25.01.2024 a. juhtkonna koosolekul.

2024. aastaks püstitatud eesmärgid täideti osaliselt, kuna tehas töötas vähendatud kiirusega seoses sisendhindade tõusuga ning puitmassi turuhindade langusega. Saavutamata jäid eesmärgid kemikaalide kasutuse, kvaliteedi ja elektrienergia kulu osas.

Ettevõtte peab arvestust kasutatud vee, abimaterjalide üle, samuti tekkinud jäätmete, heitvee, kasutatud energia jm üle. Keskkonnatulemuslikkuse põhinäitajatest esitatakse ainult need näitajaid, mis jäävad EMAS käsitlusalasse. Põhinäitajatest esitatakse sisend/väljund ja selle suhtarv tootetonni kohta.

TULEMUSED, TURUD JA TARNEAHEL

2024. aastal rakendati tehase tootmisvõimekust ~90% ulatuses ja ettevõte tootis 166 995 adt (air dry ton ehk õhkkuiva tonni) haavapuitmassi.

Aruandeaastal oli AS-i Estonian Cell müügitulu 93 miljonit eurot (86 miljonit eurot 2023. aastal). Puitmassi müügikäive oli sellest 95% (2023: 95%) ja puitmassi ekspordi osakaal oli jätkuvalt 100%.

2024. aastal müüs Estonian Cell 155 444 õhkkuiva tonni puitmassi, mis oli 5,3 % võrra rohkem kui eelnenud aastal.

Ettevõtte toodang eksporditakse 100%-liselt, peamiselt Lääne-Euroopasse ja Aasiasse. 2024. aastal müüdi kogumahust Euroopasse 61% ja Aasiasse 39%. Suuremad Euroopa kliendid asuvad Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, Aasia kliendid Indias. Meie eesmärk on pakkuda kõrge kvaliteediga puitmassi ja teenust meie klientidele ning mitte kaotada ühtegi klienti toodangu või teenuse kvaliteedi mittevastavuse tõttu.

182 670

136 296

166,995

2022 2023 2024

Tootmismaht,adt

6 Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hinnang

26

2024. aastal kasutasime puitmassi transportimiseks 35 % ulatuses maismaa- ja 65% ulatuses meretransporti (laevadega 34% ja konteineritega 31%).

Meie eesmärk on alati leida optimaalsed transpordilahendused, et tagada meie ettevõtte efektiivsuse kooskõla keskkonnakaitse nõudmistega. Hindame oma äripartnereid regulaarselt, et tagada kõrgete jätkusuutlikkuse standardite järgimine kogu tarneahelas.

ELEKTER

Ettevõte kasutab tootmisprotsessis energiaallikatena elektrienergiat ja maagaasi. Eesti suurima elektrienergia tarbijana kasutame ligikaudu 2,5% kogu Eestis tarbitavast elektrienergiast.

2024. aastal kasutasime energiat absoluutarvuna 199 GWh (+27 GWh võrreldes 2023. aastaga), aga seda kõrgema tootmismahu tõttu. Aasta jooksul rakendatud energiasäästumeetmed toote tonni kohta suutsid vähendada kulu tooteühiku kohta.

2024. aastal on elektri kogukulu tonni toote kohta vähenes 5,88 %. Järgmise aasta eesmärk on saavutada kulu 1,17 MWh/adt.

27

Tabel 6 Energia tarbimine, MWh või suhtarv MWh toote tonni kohta

2022 2023 2024 2022 suhtarv

2023 suhtarv

2024 suhtarv

Käitise elektrienergia tarbimine

216 011 171 671 198 816 1,18 1,26 1,19

Tehas kasutab kogu elektrienergia puitmassi tootmiseks ja tootmisprotsessi toetavateks tegevusteks. Tehases on 15 mõõtepunkti. Mõõtmisandmed salvestatakse Mill Information System’i (MIS) infobaasi. Andmed on kättesaadavad sekundilise täpsusega.

MAAGAAS

Tehases kasutatakse kuivatusliini põletites, aurukateldes auru tootmiseks ning abikateldes soojuse tootmiseks maagaasi.

Tootmisprotsessides kasutati 2024. aastal 11,7 miljonit Nm3

maagaasi. Aastane gaasi kogutarbimine vähenes turuolukorrast tingitud seisakute ja tootmiskoguse vähenemise tõttu.

Kütuste kulu tootetonni kohta on 2024. aastal langenud 3,7 %. Järgmiseks aastaks on eesmärk hoida kulu tasemel 68,9 Nm3/adt.

Tabel 7 Maagaasi ja asenduste kulu ja sellega ekvivalentne soojusenergia

2022 2023 2024 2022 suhtarv

2023 suhtarv

2024 suhtarv

Maagaas, th. m3/a 12 870 9 390 11 695 0,0705 0,0689 0,0700

LNG, MWh/a 823 740 0 0,0045 0,0054 0

Põlevkivi õli, MWh/a 3 969 4 690 0 0,0217 0,0344 0

Kütuste kulu kokku, MWh/a 127 555 104 500 110 518 0,6983 0,7667 0,662

Ekvivalentne soojusenergia, TJ/a

459 376 410 0,0025 0,0027 0,0025

72.9 72.7

70.0

2022 2023 2024

Kütuste kulu, Nm3/adt

28

BIOGAASI TOOTMINE

Estonian Cell käivitas tehase reovees olevatest jäätmetest biogaasi tootmise 2014. aastal ja on hetkel suurim biogaasi tootja Eestis. Ettevõte rajas 11 miljonit eurot maksma läinud biogaasikompleksi, olles sellega esimene julge mehaanilise puitmassi tööstus Euroopas, kus biogaasitootmine rajati põhitootmise kõrvale. Lisaks

innovaatilisele lahendusele püstitati Euroopa suurim ühe-mahutiline biogaasireaktor.

Aastas toodame 75%-lise metaanisisaldusega biogaasi kuni 8 miljonit m3. Toodetud biogaasi kogust, CH4 ja H2S sisaldust mõõdetakse online analüsaatoriga pidevalt ja CO2 sisaldust portatiivse seadmega 1 kord nädalas. Tekkiv biogaas on võimalik puitmassi tootmisprotsessis ise ära kasutada või tarnida see partnerile, kes väärindab biogaasi oma tehases maagaasi ekvivalendiks ehk biometaaniks.

Alates 2018. aasta II kvartalist müüme toodetud biogaasi OÜ-le Greengas, kelle tehases tõstetakse metaanisisaldus maagaasiga samale tasemele ning seejärel suunatakse biometaan maagaasivõrku. Kohaliku kütuse ehk transpordikütuseks kasutatava biometaani tootmise käivitumine on Eesti energiamajandusele märgilise tähendusega. Samuti aitab Estonian Celli ja OÜ Greengas vaheline koostööprojekt kaasa Eesti ees seisvate taastuvenergia eesmärkide täitmisele ja fossiilsete energiaallikate kasutamise vähendamisele Eestis. OÜ Greengas poolt toodetud Eestimaine biometaan jõudis esmakordselt müügile 2018. aasta aprillis ning seda saab tankida Eesti Gaasi tanklates Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Summaarne keskkonnajalajälg koostööprojekti tulemusel ei muutu. Kui biogaasi ainult ise tarbides vähendas Estonian Cell oma süsinikujalajälge tervelt 1/3 võrra, siis biogaasi partnerile tarnides kandub efekt Eesti riigi tasemele edasi.

2024. aastal jätkasime lahenduste otsimisega juba varem alanud tagasilöökidele biogaasi reaktori koormamisel. Reaktoril on oluline roll nii veepuhastusprotsessi osana kui biogaasi tootmisel. 2024. aastal mõjutas biogaasi tootmist lisaks ka puitmassi kvaliteedist tulenev väiksem energeetiline sisend reaktorisse ja ettevõte tootis sarnaselt eelmise aastaga 4,0 miljonit kuupmeetrit biogaasi. Ettevõte müüb toodetud biogaasi partnerile, kes puhastab selle maagaasiga võrreldavale tasemele ja tarnib biometaanina avalikku gaasivõrku.

Foto: Reti Kokk

29

Kahjuks oli ka 2024. aastal probleeme biograanulite settivusega ja reaktori koormamisega ning maksimaalne loodetud biogaasi tootmistase jäi saavutamata.

HAAVAPUIT

Puitmassi toorainena kasutame 100% kiirekasvulist haavapuud (Populus tremula). Tehase rajamise eelselt ei olnud Eestis haavapuule leitud väärtust lisavat tööstuslikku otstarvet ja puit jäi metsa mädanema või veeti paberipuuna riigist välja.

Igal aastal eksporditakse töötlemata kujul Eestist välja 6-7 korda suurem kogus paberipuitu. Ka sellest saab paber, kuid meie riiki jääv tulu piirdub palgi väärtusega, mis on puitmassiga võrreldes üle 5 korra väiksem.

Foto: Jarek Jõepera

Foto: Reti Kokk

30

Puitu mehaaniliselt töödeldes kasutame ressurssi säästlikult: võrreldes tselluloositehastega tarbib puitmassitehas aastas 2x vähem puitu, sest 90% kasutatud puidust jääb meie lõpptootesse. Tselluloositehastes on see protsent 40-50.

Lisaks võimaldab ettevõttes kasutatav tehnoloogia kasutada ka madala kvaliteediga puitu, mille südamemädanik hõlmab kuni 60% ümarmaterjali diameetrist. Tehases kasutatakse puitu diameetriga 6-60 cm. Taolised kvaliteedinõuded võimaldavad kasutusele võtta varasematel aastatel seismajäänud haavametsi (kaasa arvatud

vanemates segapuistutes üleseisnud südamemädanikust nakatunud jämedamõõdulisi puid).

Alates tehase loomisest kuni 2020. aasta lõpuni ostsime puitu erametsast valitud partneri vahendusel. Soovides olla efektiivsemad ja otsekontaktis metsaomanikuga alustas alates 1. jaanuarist 2021 AS Estonian Cell haavapaberipuu otsevarumist Eestist ja lähiriikidest. Selle jaoks loodi eraldi puiduostu osakond, mille loomine on end igati õigustanud.

Oluliseks keskkonnaaspektiks meile ja meie klientidele on paberipuu tarnetes sertifitseeritud puidu osakaal. Meie eesmärk on sertifitseeritud puidu osakaalu suurendada. Kuna Eesti erametsa puit ei ole valdavalt sertifitseeritud (kuid vastab FSC kontrollitud päritolu nõuetele), siis oleme vajaliku sertifitseeritud puidu koguse hankimiseks ostnud osa puitu Läti Riigimetsast või varem Venemaalt (tarned Venemaalt peatati kohe pärast Ukraina sõja algust).

2022 2023 2024

Ostetud puitmaterjal (m3) 491,754 317,705 432,010

Kasutatud puitmaterjal (m3) 467,161 357,276 439,130

Sertifitseeritud puit (m3) 454,405 299,749 403,428

200,000

250,000

300,000

350,000

400,000

450,000

500,000

550,000

Puidukasutuse ülevaade

31

Alates 2011. aasta juunist on ettevõttel FSC sertifikaat NC-COC-009128. FSC standardi juurutamise eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku metsade majandamist läbi turueeliste loomise. Alates 2012. aasta märtsist lisandus PEFC sertifikaat (NC-PEFC/COC-000002). 2024. aastal oli 94% ostetud puidust FSC ja PEFC väitega materjal. 47% puidust omas 100% FSC või PEFC sertifikaati.

100% meie ostetud puidust on kontrollitud päritoluga, mis tähendab, et välistatud on puit, mis on raiutud aladelt, kus:

kasvatatakse geneetiliselt muundatud puid; looduslikud metsad on asendatud istandikega; rikutakse inim- või tavaõigusi; metsavarumine on seotud õigusrikkumistega; kõrge kaitseväärtusega metsade kaitseväärtused on ohustatud või ei ole täielikult

kaitstud kehtiva seadusandluse poolt.

Keskmiselt tarbib Estonian Cell aastas kuni 450 000 m3 puitu aastas, keskmine puidukulu

tootetonni kohta on 2,6-2,7 tihumeetrit.

Ettevõtte puitmaterjali kasutus tõusis võrreldes eelneva aastaga tootmismahu suurenemise tõttu. Puitmaterjali kulu tootetonni kohta on natuke suurenenud seoses toodetud kvaliteetide vahekorraga. Keskkonnakompleksloas lubatud koguseid ei ole ületatud. 2024. aasta suurimaks väljakutseks oli puidu kättesaadavus, üldsuse surve raiemahtude osas ja turutingimuste muutus ning sellest tingituna kõrgeks tõusnud puidu hind.

Tabel 8 Ettevõtte puitmaterjali kulu.

2022 2023 2024 KKL

Puitmaterjali kasutus, m3/a 467 161 357 276 439 130 600 000

Puitmaterjali kulu tootetonni kohta, m3/adt 2,557 2,600 2,63

32

KEMIKAALIDE KASUTUS

Ettevõttes kasutatakse tootmisprotsessis järgmisi kemikaale:

vesinikperoksiid; naatriumhüdroksiid; EDTA (etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumsool); naatriumsilikaat; väävelhape; magneesiumhüdroksiid.

Ettevõte on käideldava vesinikperoksiidi koguste ja kemikaali omaduste tõttu klassifitseeritud A- kategooria ohtlikuks ettevõtteks.

Veepuhastusjaamas kasutatavad kemikaalid:

polüalumiiniumkloriid; soolhape; karbamiid; fosforhape; naatriumhüpoklorit; polümeerid.

Kõikide kemikaalide kulu jälgitakse päevase täpsusega juhtimissüsteemis MIS. Kompleksloaga lubatud puitmassi tootmiseks kasutatavaid kemikaalide koguseid ega veepuhastuses kasutatavaid kemikaalide koguseid ei ole ületatud.

2024. aastal kasutati kokku 19 801 tonni põhikemikaale ning 2 350 tonni abikemikaale veepuhastuses.

Kemikaalid 2022 2023 2024 KKL Kulu tootetonni kohta, kg/adt

2022 2023 2024

Põhikemikaalid 23 523 15 756 19 801 74 340 128,77 115,60 118,57

Abikemikaalid 2 364 1 958 2 350 8 714 12,94 14,37 14,07

Ettevõttel on territooriumil oma kaasaegne topeltpõhjaga kütusemahuti ja tankla, mis asub asfalteeritud pinnal ega oma ohtu keskkonnale. Lisaks on tankla kõrval olemas ka absorbendi konteiner. Juhul kui kütus satub ületankimise korral kõvakattega pinnale, on võimalik see absorbendiga segada ning seejärel kokku korjata. Kütust kasutatakse transportsõidukite ja – tõstukite tankimiseks.

Toormed ja abimaterjalid ladustatakse vastavalt materjali omadustele selleks ettenähtud laohoones või mahutites, mis on varustatud turvabasseinidega. Mahutite ümber on

turvabasseinid, mis mahutavad kogu mahutis oleva kemikaali. Turvabasseinist on kemikaal võimalik juhtida veepuhastusjaama avariibasseini. Hoiukohtade aluspind on valatud betoonist, mis välistab lekke või mahuti purunemise tõttu toormete, abimaterjalide või ohtlike aine te sattumise pinnasesse ja pinna-ning põhjavette. Toormete ja abimaterjalide hoiukohad ei asu veekogude, puurkaevude ega ka äravoolutorustike läheduses.

Foto: Reti Kokk

33

Kogu tootmisprotsessi vältel (nii puitmassi tootmisel kui veepuhastamisel) on välistatud inimeste otsene kokkupuude kemikaalidega. Inimeste kokkupuude kemikaalidega on võimalik ainult hooldus- ja remonditööde läbiviimise käigus. Kemikaalid tarnitakse tehasesse autotsisternidega ning mahalaadimise viib läbi kemikaalitarnija autojuht. Kemikaalide mahalaadimiseks on välja töötatud juhendid ning kõikides juhtimiskeskustes asuvad kemikaalide ohutuskaardid.

ABIMATERJALID JA POOLTOOTED

Abimaterjale ja pooltooteid kasutatakse toodangu pakkimisel või seadmete hooldamisel. Toormete ja abimaterjalide, sh kemikaalide ja määrdeõlide hoiustamine ja transport toimub ainult kõvakattelistel (betoneeritud või asfalteeritud) pindadel.

Tabel 9 Abimaterjalide ja pooltoodete kasutus, kg/a.

Toore, abimaterjal või

pooltoode 2022 2023 2024 KKL

Kulu tootetonni kohta, kg/adt

2022 2023 2024

Pakkepaber 723 979 540 353 667 948 790 000 3,963 3,965 3,999

Traat 429 337 315 718 375 902 672 000 2,350 2,316 2,251

Määrdeained 19 053 25 938 19 575 60 000 0,104 0,190 0,117

Vedelgaas, lämmastik

600 600 2 400 1 800 0,003 0,003 0,014

Diiselkütus 174 887 153 926 178 219 450 000 0,960 1,129 1,067

Keskkonnakompleksloas lubatud koguseid ei ole ületatud. 2024. aastal vajasime rohkem lämmastikku seoses tehniliste probleemidega. Pakkepaberi ja traadi kulu tootetonni kohta on stabiilne. Määrdeainete ja diiselkütuse kasutamine tootetonni kohta on vähenenud.

VEE KASUTUS

Estonian Cell vajab tootmiseks ca 7 000 m3 toorvett ööpäevas,

keskkonnakompleksloaga on meil luba ööpäevas kasutada kuni 10 000 m3

toorvett.

Käitis ammutab tehnoloogilise vee Kunda jõest 2011. aastal rajatud pais- tehiskärestiku juurest (ca 45 m pikkune tehiskärestik keskmise langusega ca 3 %, Kunda II pais). Veehaarde nimi: Kunda haavapuitmassi tehas, veehaarde kood: PIH0000067. Kunda jõgi kuulub Natura 2000 kaitsealade

hulka. Jõevee keskmisest vooluhulgast tarbib Estonian Cell 1,4%, mis ei mõjuta kalade elutingimusi.

Toorvesi Kunda jõest pumbatakse toorveepuhastusjaama (AS Estonian Cell VPJ). Veepuhastusjaama projekteeritud jõudlus on 10 000 m3/päevas. Tehase pumpla on varustatud automaatseadmetega (ööpäevane automaatseade), mille abil saab vaadata täpseid vooluhulkasid ning hinnata veetaseme kõikumist Kunda jões. Veevõtu üle peetakse arvestust taadeldud veemõõtja näidu alusel.

Jõevett töödeldakse järgmiselt:

võrepuhastus;

34

keemiline töötlemine; flokulatsioon ja gravitatsiooniline selitamine; filtreerimine; pehmendamine.

Toorveepuhastusjaamas töödeldakse vett kemikaalidega (naatriumhüpoklorit, polüalumiiniumkloriid ja anioonne polümeer) ning selitatakse flokulaatorselitis. Peenem fraktsioon püütakse kinni liivafiltrites ning seejärel toimub vee pehmendamine kationiitfiltrites. Puhastatud ja pehmendatud vesi pumbatakse tehasesse vastavalt vajadusele.

Toorvee töötlemisel tekkiv reovesi (helvestamisel (flokulatsioonil) ja selitamisel tekkinud setted, liivafiltri tagasipesu vesi, ioonvahetusvaigu taastamisvoo vesi) suunatakse reoveepuhastusjaama. Puhastisse suunatav vesi moodustab ca 5% töödeldavast veest. Osa tehases kasutatavast veest aurustub tootmisprotsessis, peamiselt helveskuivatis.

Veekasutus 2024. aastal oli 2,562 miljonit m3. Keskkonnakompleksloaga on Estonian Cellil lubatud aastas kasutada 3,36 miljonit m3

toorvett.

Tabel 10 Toorvee kasutus tehase tarbeks

2022 2023 2024 KKL

Pinnaveekasutus Kunda jõest, milj m3/a 2,84 2,25 2,56 3,36

Veekulu tootetonni kohta, m3/adt 15,55 16,54 15,34 16,6

2024. a toorvee kulu tootetonni kohta vähenes, kuna tootmiskiirus tehases oli eelmise aastaga parem. Jälgime pidevalt vee kulu toodetud tonni kohta ning grupiüleselt oleme seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2030 värske vee kulu tonni kohta -25% (võrreldes 2021. aastaga).

Põhjavett käitise territooriumilt ei ammutata. Olmevesi võetakse Kunda Vesi AS-i veetrassist. Olmevee kulu üle peetakse arvestust taadeldud veemõõtja näidu alusel.

35

Tabel 11 Olmevee kasutus

2022 2023 2024

Olmevesi, m3/a 7 968 5 999 7 075

Olmevee kulu tootetonni kohta, m3/adt 0,044 0,044 0,042

Aastal 2024 on olmevee kasutus tavatarbeks jäänud samale tasemele.

Ettevõtte territooriumil on 4 kontrollkaevu (KK 1; KK 2; KK 3 ja KK 4), kust atesteeritud proovivõtjad Keskkonnauuringute Keskusest käivad regulaarselt võtmas veeproove.

Ettevõtte on teostanud kord poolaastas neljast seirepuurkaevust põhjavee kvaliteedi

näitajate määramist vastavalt kompleksloas sätestatud korrale.

Tabel 12 Seirekaevude seire nõuded

Omaseire liik

Mõõtepunkti asukoht

Analüüsi- ja proovivõtu

nõuded

Nimetus Seire sagedus

Põhjavee seire

MV1 Põhjavee saastatuse seire tehase territooriumil paiknevas seirekaevus.

Ammoonium (NH4+), Hägusus, PHT (Permanganaatne oksüdeeritavus), Kloriid, Kuivjääk, Värvus, Üldkaredus, Fe-üld, Sulfaat SO4, Elektrijuhtivus, pH, Veetemperatuur, Lahustunud hapnik, Fenoolid

Üks kord poolaastas MV2

MV3

MV4

Joonis 1 Kontrollkaevude asukoht ettevõtte territooriumil (sinisega MV1,MV2,MV3,MV4).

36

Tabel 13 Seirekaevude põhjavee kvaliteedi näitajad

Proovivõtu koht

Kuupäev NH4 (mg/l) Hägusus(F

TU) PHT

(mg/l) Cl (mg/l)

Kuivjääk (mg/l)

Värvus (mg/l)

Üldkar (mgekv/l

)

Üld Fe

(mg/l )

SO4 (mg/l) Elek juh (µS/cm)

pH

KK1 27.04.2022 0,27 140 19 8,1 760 40 12 7,3 250 1048 7,1

KK1 11.10.2022 0,34 55 20 11 700 50 10 4,6 220 967 7,2

KK1 18.05.2023 0,29 140 17 12 840 40 12 7,1 180 1099 6,9

KK1 23.10.2023 0,22 67 17 9,4 780 60 11 4,1 300 1059 7,1

KK1 08.05.2024 0,36 72 20 8,6 710 60 11 7,4 200 969 7,1

KK1 29.10.2024 0,26 120 20 12 730 91 9,6 11,0 190 960 7,1

KK2 27.04.2022 0,02 49 37 3,9 370 120 4,7 6,9 120 548 7,3

KK2 11.10.2022 0,09 31 36 8,1 510 100 6,9 5,5 170 789 7,1

KK2 18.05.2023 0,06 57 26 9,2 530 100 6,9 5,6 170 680 6,8

KK2 23.10.2023 0,09 14 30 6,8 410 140 5,4 1,8 88 601 8,8

KK2 08.05.2024 0,037 20 26 4,4 380 80 5,1 3,5 110 569 6,9

KK2 29.10.2024 0,087 39 28 8,3 640 139 7,9 8,0 210 820 7,0

KK3 27.04.2022 0,05 79 25 21 1300 40 15 4,0 600 1615 7,2

KK3 11.10.2022 0,01 90 45 28 1400 50 18 2,0 430 1865 7,4

KK3 18.05.2023 0,26 31 13 48 1700 20 20 3,9 900 2010 6,8

KK3 23.10.2023 0,16 21 23 37 1600 60 18 2,4 760 1860 7,9

KK3 08.05.2024 0,066 58 26 13 1200 40 16 6,8 510 1562 7,2

KK3 29.10.2024 0,038 100 39 27 1500 83 11 1,8 520 1900 7,2

KK4 27.04.2022 0,23 460 6,5 5,1 1600 10 21 42 910 1845 6,7

KK4 11.10.2022 0,59 500 9,4 11 1300 18 18 54 610 1647 7,2

KK4 18.05.2023 1,2 520 12 19 1200 10 16 65 590 1458 6,9

KK4 23.10.2023 0,53 81 6,6 5,3 1500 20 19 11 820 1706 7,2

KK4 08.05.2024 0,93 34 3,0 3,1 1100 20 16 6,3 580 1371 6,7

KK4 29.10.2024 0,43 260 9,0 9,9 1300 10 8,7 23 500 1600 7,3

37

REOVESI JA HEITVESI

Aasta-aastalt oleme suutnud tagada, et merre juhitakse veelgi puhtam reovesi, mille keskkonnajalajälg ja energiakulu on järjest väiksem. Selle tagamiseks oleme varasematel aastatel teinud olulisi investeeringuid ning jätkame oma protsesside viimistlemist, et saavutada ja isegi ületada kehtestatud keskkonnastandardeid kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Paralleelselt viime läbi regulaarseid mereuuringuid, et tagada merekeskkonda juhitava puhastatud heitvee ohutus.

Käitise reovesi puhastatakse tootmise juurde kuuluvas anaeroobses puhastusjaamas, mis koosneb anaeroobsest reaktorist ja eelpuhastusest (kombineeritud anaeroobne/aeroobne reoveetöötlus). Kõik reoveed puitmassi tootmisprotsessist, kooreplatsilt ja toorveepuhastusjaamast kogutakse kokku ning juhitakse tehase puhastusseadmetele.

Ettevõte on investeerinud sademevee ümberehitusprojekti, mille tulemusena pumbatakse kõik nõrg- ja saastunud sademeveed tehase avariibasseini kaudu reoveepuhastisse.

2019. aastal viidi lõpuni uus investeering tehase reoveepuhasti aeroobse protsessi laiendamiseks ja parendamiseks. Uus puhasti aitab likvideerida reoveepuhastuse pudelikaelu, suurendas energiaefektiivsust ja parendas veelgi puhastatud heitvee kvaliteeti.

2018. ehitatud ja 2019. aastal kasutusele võetud aeratsioonibassein koosneb kolmest eraldiseisvast selektorist ja kolmest aeratsioonimahutist. Mahutite põhjas on uut tüüpi ja töökindlamad aeraatorid, mis suudavad tagada pidevalt vajaliku lahustunud hapniku kontsentratsiooni mahutites.

Reoveepuhastus toimub mitmeastmeliselt:

Suurem osa mehaanilisest ebapuhtusest (saepuru, puidukiud) eraldatakse võreseadme ja kolme trummelsõela abil;

Primaarflotatsioonis eraldatakse peenem fraktsioon puidukiudu ja kõrgmolekulaarsed lahustunud orgaanilise aine osised;

Tekkiv flotovaht juhitakse mudatöötluse süsteemi; Reovesi suunatakse edasi jahutustornidesse, kus temperatuur viiakse alla 38 ºC, et

tagada bioloogilise protsessi toimimiseks vajalik keskkond Anaeroobses reaktoris muundatakse biolagunev reostus hapnikuvabas keskkonnas

metaaniks (CH4), süsinikdioksiidiks (CO2) ja vähesel määral ka uueks biomassiks Aeroobses etapis lagundatakse mikroorganismide abil orgaaniline aine. Osa tekkivast

aktiivmudast, mis eraldatakse järelselitis, juhitakse aeratsioonibasseini tagasi, ülejääk aga suunatakse mudatöötlemissüsteemi.

Tekkiv biomuda ja flotatsioonimudasegu tihendatakse lintfilterpresside ja tsentrifuugidega ning kõrvaldatakse protsessist

Tehase reoveepuhastusjaam koosneb järgnevatest etappidest:

38

Revovee puhasti puhastusefektiivsuse hindamine toimub kahe automaatse proovivõtjaga: üks peale trummelsõelasid ja teine voolukambris. Mõlemast proovivõtukohast tuleb seirata 1 x aastas: BHT, heljum, KHT, pH, SO4, Püld, Nüld. Reoveepuhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Puhastusastet tuleb hinnata üks kord aastas ühe siseneva vee ja ühe väljuva vee keskmistatud proovi alusel. Puhastusastme määramine tuleb teostada samal ajal kui teostatakse reostuskoormuse määramine.

Tabel 14 Puhasti tõhusus, %

Seiratav näitaja 2023 2024

BHT7 99,4 % 99,50

KHT 95,1 % 95,80

HELJUM 98,8 % 98,90

Nüld* 78,7 % 73,5

Püld* 91,1 % 86,6

SO4 84,4 % 80,9

* Lämmastiku ja fosfori puhul pole korrektne arvutada reduktsioone, kuna toitaineid lisatakse kunstlikult karbamiidi ja fosforhape näol.

Ettevõtte reoveepuhastusprotsess vastab parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuetele ning viimaste aastate keskmised heitetasemed on alljärgnevad:

39

2024. aastal oli heitvee eriheide tootetonni kohta 15,9 m3 ning keemiline hapnikutarve (KHT) 10,7 kg/t.

2024. aastal oli bioloogiline hapnikutarve (BHT7) 0,61 ja heljum (HA) 0,32 kg tootetonni kohta.

2024. aastal oli summaarne lämmastiku (N-üld) heide 0,118 ja summaarne fosfori (P-üld) heide 0,015 kg tootetonni kohta.

Puhastatud heitvesi suunatakse olemasoleva torustiku kaudu Soome lahte (Veekogu nimetus: Sitturikivi karid (suubla kood VEE3109000); Veekogumi nimetus: Narva-Kunda lahe

40

rannikuvesi (EE_1). Heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu. Väljalaskme nimi: Estonian Cell süvamerelask, väljalaskme kood: LV135.

Süvamerelaskme suubla asub 2,4 km kaugusel rannast 11 m sügavusel mere põhjas. Käitaja plaanib teha tuukriuuringuid igal aastal kogu meretoru ulatuses, mis aitab võimalikke riskikohti kiiremini tuvastada ja lekkeid ennetada.

Tehase eeliseks on veepuhastusjaam, kus tagatakse vähemalt 90% KHT (keemilise hapnikutarbe) ja 96% BHT7 (bioloogilise hapnikutarbe) puhastusaste.

Merre juhitava heitvee kvaliteet on määratletud õigusaktidega ja kompleksloaga. Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi hindamiseks analüüsitakse tehase veelaboris regulaarselt nii puhastile siseneva kui ka väljuva vee kvaliteedinäitajaid. Samuti analüüsitakse põhiparameetreid iga tehnoloogilise etapi järgselt, et tagada maksimaalne tõhusus ning toitainete optimaalne doseering.

Estonian Celli tehase heitvee süvalasu merekeskkonna seiret teostab Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Seiret on tehtud 2005. a. alates ning tulemused kinnitavad, et merevesi väljalasu piirkonnas on puhas. 2019. aastal teostati seire, mille eesmärgiks oli merevee kvaliteet, põhjavee taimestik ja – loomastik. Samuti uuritakse ka iga-aastaselt raskemetallide sisaldust heitvee väljalasu piirkonnas.

Tabel 15 Merre suunatud heitvee kogus.

2022 2023 2024 KKL

Heitvee kogus, milj. m3/a 2,84 2,31 2,65 3,0

Heitvee kogus tootetonni kohta, m3/adt 15,650 16,934 15,897

Keskkonnakompleksloas lubatud heitvee vooluhulka ei ole ületatud. Heitvee kogus tootetonni kohta 2024.a vähenes võrreldes 2023. aastaga seoses tehase suurema stabiilsusega ja tootmiskiirusega.

2024 aastal viidi läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadurite merekeskkonna raskete metallide seire ning raskmetallide kontsentratsiooni piirnorme pole ületatud.

Tabel 16 Süvamerre väljalaskme seire nõuded.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Seiratav näitaja Proovi võtmise sagedus

Estonia Celli süvamerrelask

LV135 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaks korda kuus

Keemiline hapnikutarve (KHT) Kaks korda kuus

Heljum Kaks korda kuus

Üldlämmastik (Nüld) Kaks korda kuus

Üldfosfor (Püld) Kaks korda kuus

Sulfaat (SO4) Kaks korda kuus

Vesinikioonide konsentratsioon (pH)

Kaks korda kuus

Kaadmium (Cd) Üks kord kvartalis

Kroom (Cr) Üks kord kvartalis

Nikkel (Ni) Üks kord kvartalis

Plii (Pb) Üks kord kvartalis

Tsink (Zn) Üks kord kvartalis

Vask (Cu) Üks kord kvartalis

Estonian Celli süvamerrelask heitvesi vastab kompleksloas esitatud nõuetele ja seire on läbi viidud vastavalt nõuetele.

41

Väljalaskme nimetus Estonian Celli süvamerelask

Tabel 17 Tekkiva heitvee reostusnäitajad.

Aasta Kuupäev

Komponent, analüüs tulemus mg/l

pH HA BHT7 KHTCr Üld P Nüld SO4 Cd Cr Cu Ni Pb Zn

Merre juhitud heitvesi (Ühik mg/l)

2022 I kvartal 8,23 23,80 51,33 845 0,57 5,57 94 0,00066 0,0045 0,0069 0,016 0,0096 0,13

2022 II kvartal 8,23 34,83 31,50 716 0,91 5,57 92 0,0011 0,0037 0,013 0,011 0,0079 0,16

2022 III kvartal 8,27 36,17 55,67 821 0,50 7,47 79 0,0019 0,0052 0,0064 0,01 0,0055 0,13

2022 IV kvartal 8,23 40,17 28,33 681 0,80 8,37 96 0,0017 0,0043 0,0048 0,0065 0,0012 0,16

2023 I kvartal 8,15 24,57 34,17 631 0,68 5,92 91 0,00077 0,006 0,021 0,013 0,0068 0,14

2023 II kvartal 8,22 18,02 26,50 625 0,99 4,70 82 0,0016 0,0019 0,0038 0,0079 0,00091 0,11

2023 III kvartal 8,17 14,78 25,32 442 1,28 4,88 73 0,0033 0,005 0,0027 0,012 0,0025 0,19

2023 IV kvartal 8,17 10,85 18,00 588 0,61 5,28 72 0,0031 0,0034 0,0062 0,0092 0,0019 0,15

2024 I kvartal 8,17 21,32 22,92 700 0,67 6,6 54 0,0014 0,0054 0,0079 0,0076 0,00093 0,088

2024 II kvartal 8,0 19,67 17,83 627 0,79 6,60 47 0,0013 0,0034 0,0083 0,0048 0,0008 0,20

2024 III kvartal 8,18 23,00 69,83 732 1,44 9,60 111 0,001 0,0052 0,013 0,018 0,005 0,084

2024 IV kvartal 8,07 17,63 42,10 633 1,06 7,93 102 0,0015 0,005 0,01 0,011 0,005 0,12

Lubatud mg/l

6-9 50 125 1250 2 15

42

Käitise läänepoolsel küljel asub tiik, kuhu dreenib põhiliselt põhjavett, mis ülevoolu kaudu voolab mööda kraavi põhja-loodesuunas. Tiigi eesmärk on immutada ja setitada sademevett. Tiigist toimub väljavool loodusesse läbi kahe plasttoru. Suurem osa sademeveest voolab Lontova mäest alla Kunda jõkke (suubla asub Lontova silla kõrval). Vooluhulk arvutatakse mahu- või kaalumeetodil. Loodusesse juhitavale sademeveele teostatakse visuaalset seiret ning võetakse proove, mida analüüsitakse akrediteeritud laboris. Väljalaskme nimetus: Estonian Cell läänepoolse tiigi väljalask, väljalaskme kood: LV004.

Tabel 18 Heitvee kogus tiigist.

2022 2023 2024

Heitvee kogus, m3/a 12 407 8 424 7 344

Heitvee teke tootetonni kohta, m3/adt 0,068 0,062 0,044

Tabel 19 Seire nõuded.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood

Seiratav näitaja Proovi võtmise sagedus

Estonian Celli läänepoolse tiigi väljalask

LV004

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas

Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord poolaastas

Heljum Üks kord poolaastas

Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas

Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas

Sulfaat (SO4) Üks kord poolaastas

Vesinikioonide konsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas

Naftasaadused Üks kord poolaastas

Tabel 20 Tiigi reostuskoormuse näitajad.

Aasta Kuupäev Komponent, raskmetallid analüüs tulemus mg/l

pH HA BHT7 KHTCr Nafta Üld P Nüld

Jõkke juhitud heitvesi (Ühik mg/l)

2022 I kvartal 8,1 3 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2022 II kvartal 8,1 3 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2022 III kvartal 8,1 8 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2022 IV kvartal 8,1 8 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2023 I kvartal 8,1 2 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2023 II kvartal 8,1 2 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2023 III kvartal 8,2 2 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2023 IV kvartal 8,2 2 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2024 I kvartal 8,0 8 <3 <14 <0,02 <0,02 1,1

2024 II kvartal 8,0 8 <3 <14 <0,02 <0,02 1,1

2024 III kvartal 8,1 2 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

2024 IV kvartal 8,1 2 <3 <14 <0,02 <0,02 <1

Lubatud mg/l

6-9 40 15 125 5 1 45

Estonian Celli läänepoolse tiigi väljalask heitvesi vastab 2024. a kompleksloas esitatud nõuetele ja seire on läbi viidud vastavalt nõuetele.

43

JÄÄTMEKÄITLUS

Tehases tekib põhiliselt viit tüüpi jäätmeid:

biopuhasti jääkmuda puidujäätmed (puukoor, saepuru) sõelmed olmejäätmed ohtlikud jäätmed

Enamiku aastasest biojäätmemahust moodustab biopuhasti jääkmuda. Teise suure osa moodustab puukoor, millest osa kasutatakse komposteerimisel, osa müüakse biokütusena katlamajadesse. Lisaks müüakse biokütuseks ka sõelmed. Saepuru müüakse puitlaastplaadi tootjatele.

Ettevõtte tegevuse tulemusena tekkivaid jäätmeid sorteeritakse võimalikult suures ulatuses, et suurendada taaskasutatavate jäätmete koguseid ja vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid. Jäätmekäitlusettevõtete poolt ettevõtte territooriumile paigutatud taaskasutatavate (plast, paber, papp, klaas) ja ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite asukohad kooskõlastab paigutaja eelnevalt ettevõttega. Nimetatud jäätmete kogumisvahendid varustatakse vastuvõetavate jäätmete liiki iseloomustava kleebise või kirjaga.

Ettevõte korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise: väldib jäätmete segunemist nende tekkekohas ning kogub jäätmed liigiti. Taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed paigutatakse erimahutitesse ja antakse üle jäätmekäitlejale. Puidu- ja puukoorejäätmete ladustamine toimub asfalteeritud ja dreenitud ladustamisplatsil. Osa tootmises tekkivast puukoorest ja saepurust müüakse edasi kindlatele parteritele biokütusena ja seda ei käsitleta jäätmetena. 2022. aastal vahetus meie tehases jäätmekäitleja ning võtame eesmärgiks veelgi paremini korraldada oma jäätmemajandust. Kui varem koguti kõik õlised ja määrdunud pakendid ühte ja samasse konteinerisse, siis nüüd sorteerime kõik ohtlikud jäätmed liigiti. Paberi, papi ja kartongi kogume kokku, need pressitakse papipressiga kuubikuteks ning taaskasutatakse hiljem.

2024. aastal tekkis jäätmeid kokku 66 608 tonni (2023. aastal 58 462). Suurem kogus on tingitud sellest, et veepuhastuses tekkis rohkem reoveesetet.

Tabel 21 Tekkinud jäätmete kogused, t/a

Jäätmete liik 2022 2023 2024 KKL Kogus tootetonni kohta, kg/adt 2022 2023 2024

Puukoore- ja puidujäätmed 03 03 01

23 663 14 975 8 837 86 100 129,54 109,9 52,9

Reovee kohtpuhastussetted 03 03 11

33 188 20 252 26 238 61 300 181,68 148,6 157,1

Sekundaarne teke 32 048 38 102 40 300 - 175,44 279,6 241,3

Paber- ja kartongpakend 15 01 01 0 4,906 0 - 0 0,036 0

Plastpakendid 15 01 02 0,17 0 0 - 0,0009 0 0

Ehitus- ja lammutuspraht 17 09 04 17,50 15,78 11,74 - 0,0958 0,116 0,070

Paber ja kartong 20 01 01 12,336 4,906 0 - 0,067 0,036 0

Olmeprügi 20 03 01 35,493 40,799 37,626 - 0,194 0,299 0,225

Raud ja teras 17 04 05 43,18 0 0 - 0,236 0 0

Kasutuselt kõrvaldatud Metallseadmed 16 02 14 01

0 0 0 - 0 0 0

Mootori- ja määrdeõlid 13 02 08* 0,99 35,086 15,90 - 0,0054 0,257 0,095

Ohtlikke ained sisaldavad pakendid 15 01 10*

0,613 2,895 1,784 - 0,0033 0,021 0,011

44

Jäätmete liik 2022 2023 2024 KKL Kogus tootetonni kohta, kg/adt 2022 2023 2024

Ohtlike ainetega saastunud puhastuskaltsud jne 15 02 02*

4,235 3,282 2,677 - 0,0232 0,0241 0,016

Laborikemikaalid 16 05 06* 0,149 0,097 0,169 - 0,0008 0,0007 0,001

Hg sisaldavad jäätmed 20 01 21* 0 0,089 0,046 - 0 0,0006 0,0003

Patareid ja akud 20 01 33* 0 0,043 0,03 - 0 0,0003 0,0002

Ohtlikke ained sisaldavad väikesed seadmed 20 01 35 04*

0,289 0 - 0,0016 0

Ohtlikke ained sisaldavad suured seadmed 20 01 35 14*

0 0,405 0,363 - 0 0,0029 0,0022

Õli sisaldavad jäätmed 16 07 08* 16,891 0 0 - 0,0925 0 0

* Ohtlikud jäätmed

Tabelis on näidatud tekkinud jäätmete kogused, sekundaarse tekke alla on võetud ettevõtte poolt puukoore- ja puidujäätmete ning reovee kohtpuhastussetete kompostimisel saadud kompost.

Kompleksloaga lubatud jäätmete koguseid ei ole ületatud, puukoore- ja puidujäätmete, reovee kohtpuhastusetete ning ohtlike ainete kogus tootetonni kohta on vähenenud. Olmeprügi, ehitus ja lammutusprahi ning sekundaarne materjali kogus tootetonni kohta on kasvanud. Ülejäänud jäätmete kogus on jäänud eelneva aasta tasemele.

KOMPOSTIMINE

Komposteerimise eesmärk on biolagunevate jäätmete muutmine kasutuskõlblikuks läbi aeroobse või anaeroobse kääritamise. Ettevõtte territooriumil toimub komposteerimine aeroobsel meetodil lahtistes vaaludes. Käitises tekib aastas kuni 86 000 tonni puukoort ja saepuru. Puukoorest ca 20 000 tonni läheb segamisele reoveesettega ning sellest segust valmistatakse komposti. Seejärel segu stabiliseeritakse, tehakse vajalikud analüüsid ning antakse taaskasutamiseks lepingupartneritele registreerimistõendi alusel põlluviljakuse tõstmiseks Viru-Nigula valla põldudel.

Komposteerimisega leiame rakenduse kahele meie tootmises tekkivale jääkproduktile ning tulemuseks on kvaliteetne kompost põllumajanduses ja haljastuses kasutamiseks. Reoveesette stabiliseerimisel (kompostimisel) peetakse kompostimispäevikut, milles fikseeritakse kompostimisaunades saavutatud temperatuurid.

Biomuda puhtana tootmisterritooriumil ei ladustata. Tööpäeviti toimub pidev biomuda segamine puukoorega, ladustamine aunadesse ning kompostimine. Valmis komposti (töödeldud reoveesette ehk biomuda ja koore segu) hoitakse asfalteeritud ja dreenitud platsil (1,5 ha). Peamiselt toimub komposti ladustamine tehase territooriumil külmal perioodil, kui komposti väljavedu on keelatud.

Jäätmekäitlusväljaku lõhnaheidet aitab vähendada komposti regulaarne segamine, et vältida anaeroobsete tingimuste teket. Komposti ei ladustata käitise territooriumil üle 6 kuu varu. Vedude teostamisel arvestatakse tuule suunda.

Enne sette ja komposti põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb vähemalt 4 korda aastas määrata sette pH, raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus ning stabiliseerituse näitaja.

2024. aastal anti koostööpartneritele üle 40 400 tonni komposti. Eesmärgiga täita ennekõike munitsipaalreovee parameetritest lähtudes kehtestatud regulatiivseid nõudeid on ettevõte olnud tihedas dialoogis Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga.

45

Tabel 22 Komposti näitajad.

Näitajad Ühik Kontsentratsioon, 2022

Kontsentratsioon, 2023

Kontsentratsioon, 2024

Orgaaniline aine % 82,87 86,00 77,2

Kuivaine % 45,87 41,4 31,75

Kaadmium mg/kg KA 2,92 2,00 1,5

Kroom mg/kg KA 2,41 1,23 10,65

Vask mg/kg KA 19,07 12,50 12,0

Elavhõbe mg/kg KA 0,015 0,015 0,019

Nikkel mg/kg KA 7,08 1,85 6,0

Plii mg/kg KA 2,35 1,55 3,8

Tsink mg/kg KA 256 195 165

Üldlämmastik g/kg 1,97 1,5 1,25

Üldfosfor g/kg 0,25 0,21 0,13

LÕHNAAINE JA MÜRA

AS Estonian Cell puhul on lõhna allikateks aeratsioonibassein ja kompostimisaunad. Lõhnaaine hetkeline heitkogus on leitud arvutusliklul teel, kasutades määruses nr 81 haavapuitmassi tootmisele esitatud lõhnaühikuid. Vastavalt määrusele nr 81 on lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. See tähendab, et lõhnaaine kontsentratsioon võib vastuvõtja juures olla üle 0,25 OU/m3

mitte rohkem kui 15% aasta lõhnatundidest. Vastuvõtjate ehk lähimate elamute juures lõhnaaine esinemine häiringutaset ei ületata.

Käitise tegevusega kaasneb müra teke tehase tööst (kiirkuivati, puidu laadimine, purustamine) ning tehast teenindavast transpordist.

2024. aastal saime ühe mürakaebuse Malla küla elanikelt. Välisfirmalt telliti müramõõtmised ning soovitused müra vähendamiseks. Müra allikaks oli õhutussüsteem veepuhastuses. Paigaldati müra summutavad paneelid torustiku esimesele lõigule. Ettevõte on teostanud omaseire korras müramõõtmised. Käitise territooriumi piiril on müratase alla piirtaset.

HEITMED VÄLISÕHKU

Ettevõte välisõhu saasteainete heide on seotud põletusseadmete (aurukatlad 2 x 8,5 MWth), haavapuidumassi kuivati (kiirkuivati kütteseadmed 13 MWth ja 10 MWth), auruventilaatori, avariipõleti (12 MWth), aeratsioonibasseini ja kompostimisaunadega. Välisõhu osas on arvestatud kahe erineva stsenaariumiga:

I stsenaarium - Põletusseadmetes kasutatakse kütusena maagaasi ja biogaasi. Avariipõleti on kasutusel.

II stsenaarium - Põletusseadmetes kasutatakse kütusena ainult maagaasi, avariipõletit ei kasutata.

Avariipõletit kasutatakse vaid juhtudel, mil tehnilised probleemid ei võimalda biometaani tehasel AS Estonian Cell toodetavat biogaasi vastu võtta, mistõttu see põletatakse ära avariipõletis (ehk rakendub I stsenaarium). Tuginedes hajumisarvutuse tulemustele ei ületa ühegi saasteaine hajumisel tekkiv arvutuslik maksimaalne saastetase kehtestatud piirväärtust kummagi stsenaariumi korral samuti ka koosmõjul teiste ettevõtete (AS Estonian Cell, AS Adven Eesti käitiste ja AS Kunda Nordic Tsement) heiteallikatega ei territooriumide piiril ega piirist väljaspool, sh ka lähimate elamute juures.

46

Ettevõttes jälgitakse hoolega, et korstnatest väljuvad gaasid ei ületaks keskkonnakompleksloaga kehtestatud saastenorme. Välisõhku väljastatav gaaside segu sisaldab tavalisi gaasikütuse põlemisprodukte, millele lisandub kuivatusprotsessis veeauru ja puitmassi osakeste tolmu. Põhiosa tolmust eraldatakse kuivatusseadmete koosseisu kuuluvas püüdetsüklonis. Õhusaaste allikaks on ka protsessi käivitamiseks vajaminevat tehnoloogilist auru tootev katlamaja.

Lisaks eraldavad tootmisprotsessist saastet välisõhku puidulaastude immutamine ja jahvatamine, mis toimuvad kõrgendatud temperatuuril ja kemikaalide lisamisega. Seadmetest väljuv auru-gaasi segu pestakse ja kondenseeritakse skruberis, mis püüab põhiosa lisanditest. Kuna tehases töödeldakse vaid haaba ja immutuskemikaalid ei sisalda väävliühendeid, siis puuduvad lenduvate ainete hulgast halvastilõhnavad väävliühendid ja okaspuidu töötlemisel tekkivad terpeenid. Reoveepuhasti aeratsioonibasseinist eraldub välisõhku ammoniaaki (NH3) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NM- VOC), kompostimisaunadest eraldub välisõhku divesiniksulfiidi (H2S), ammoniaaki (NH3) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NM-VOC).

Tabel 23 Heitmed õhku, t/a (kõikidest saatealikatest kokku).

SAASTEAINE 2022 2023 2024 KKL/

UUS 2022

Kogus tootetonni kohta, kg/adt

2022 2023 2024

Lämmastikdioksiid 36,273 28,824 33,205 54,99/50,735 0,198 0,211 0,199

Süsinikoksiid 16,668 15,728 18,447 28,99/28,107 0,091 0,115 0,110

Süsinikdioksiid 25 586 19 628 23 159 34 905/34 308 140 144 139

Tahked osakesed summaarsed

17,591 9,71 15,731 35,65/20,626 0,096 0,071 0,094

Ammoniaak 1,705 1,251 1,525 0,569/1,708 0,0093 0,0092 0,0091

Divesiniksulfiid 2,659 2,146 2,226 0,016/2,659 0,0145 0,0157 0,0133

Süsinikdioksiid biomassist

209,406 191,078 161,501 1,146 1,402 0,967

Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)

45,384 36,946 40,860 61,761/54,364 0,248 0,271 0,245

Kõikide saasteainete puhul mahuvad ettevõtte näitajad piirnormidesse, mis kõneleb vastutustundlikust tegutsemisest. Saasteainete hajumisarvutused maapinna- lähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme hindamiseks näitavad, et saasteaineid esinebki vaid tehase vahetus läheduses ning need ei levi välja ettevõtte territooriumilt. Seega võivad isegi Estonian Celli läheduses elavad inimesed olla muretud, kui ettevõtte korstnatest auru tõuseb. Tegemist on tootmisprotsessis eralduva veeauruga, mis tekib puitmassi kuivatamisel.

47

Tootmisest eraldub välisõhku kõige enam – s.o 90% – veeauru (kokku 350 tonni/ööpäevas), ülejäänud 10% moodustavad tahked osakesed ning maagaasi põlemisproduktid.

Teatavasti ei saa üht kütuseliiki teisega võrdsustada – eriti selgelt tuleb see välja süsiniku eriheite kontekstis. Estonian Cell kasutab peamise kütusena maagaasi, mis on süsiniku eriheite poolest teistest kütuseliikidest loodussõbralikum. (Allikas: Fachbuch Regenerative Energiesystem, 2019).

KLIIMAMÕJU JA SÜSINIKU JALAJÄLG

Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aastal heaks kiidetud Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil püütakse saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne.

Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, et:

edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel puhta ringmajanduse suunas; taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta kõigis majandussektorites, sealhulgas:

investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse; toetada tööstuse innovatsiooni; võtta kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid; vähendada energiasektori süsinikuheidet; tagada hoonete energiatõhusamaks muutmine; teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete keskkonnastandardite

parandamiseks.

Heinzel Grupis ja Estonian Cellis on mõistetud teema tõsidust ja alustatud protsesside kaardistamisega, hindamisega ja tulevikuplaanide koostamisega, mistõttu hindame järjepidevalt enda kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone. Oma süsiniku jalajälje mõõtmisel kasutame Greenhouse Gas (GHG) Protocol metoodikat ning selleks, et hõlmata nii otseseid kui kaudseid emissioone, jagame süsiniku jalajälje kolme rühma: mõjuala 1, 2 ja 3. Estonian Celli emaettevõtte Heinzel Group on liitunud SBTi initsiatiiviga ning selle kohaselt on grupiülene skoop 1+2 eesmärk saavutada aastaks 2030 42%-

48

line CO2 emisioonide vähenemine ning skoop 3 puhul -25% (võrreldes 2021. aastaga) ning aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Oleme paika pannud ettevõttesisese KHG vähendamise strateegia ning vastavad tegevused. Tänu energiaefektiivsuse kasvule oleme suutnud aasta-aastalt vähendada toodetud tonni kohta tekkivaid emissioone. 2024. aastal absoluutväärtuses tootmismahu tõusu tõttu emissioonid kasvasid.

Tabel 24 CO2 emissioonid, tCO2e.

2022 2023 2024 Kulu tootetonni kohta, t/adt

2022 2023 2024

Skoop 1 26 086 20 052 23 491 0,14 0,15 0,14

Skoop 2 137 508 122 755 138 086 0,75 0,90 0,83

Skoop 3* 255 254 203 136 205 672 1,40 1,49 1,23

Kokku 418 848 345 943 367 249 2,29 2,54 2,20

*metoodika muutus 2023. aastal (sisaldab GHG protokolli kategooriaid 1-15)

Meie lähiaastate prioriteedid on seotud kahe strateegilise projektiga:

Keskkonnajalajälje vähendamise peamise projektina on fookuses võimalik biokatlamaja, kus plaanime kasutada tehases tekkivaid biojäätmeid, et vähendada sõltuvust sisseostetavast maagaasist. Oleme projektiga faasis kus oleme kokku kogunud vajaliku baasinfo, teinud võimalike lahenduste osas eelvaliku, projekteerime tehnilist lahendust ja tegeleme lepingutingimuste ettevalmistamisega.

Lisaks tegeleme paralleelselt ka väiksemate projektidega, et tehase energiaefektiivsust tõsta ja kasvuhoonegaase vähendada.

49

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS

Bioloogilist mitmekesisust väljendatakse ettevõttes maakasutuse kaudu. Haavapuitmassi tehas asub Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kunda linnas Jaama tn 21 maaüksusel (katastrinumbriga 34501:008:0015). Jaama tn 21 maaüksuse pindala on 79,8 ha, sellest kõvakattega 14,5 ha.

Tabel 25 Käitise maakasutus, ha.

2022 2023 2024 2022 suhtarv

2023 suhtarv

2024 suhtarv

Käitise maakasutus 79,8 79,8 79,8

0,00044 0,00058 0,00048

Kõvakattega kaetud maa osa 14,5 14,5 14,5 0,00008 0,00011 0,00009

ELURIKKUS JA ELUSLOODUS

Ettevõttes järgitakse igapäevaselt ringmajanduse põhimõtteid. Töötame järjepidevalt energiatõhususega, ressursside vähendamisega, puidu väärindamisega, jäätmete taaskasutamisega ning keskkonnamõjude vähendamisega meie käitises.

Puitmassi tootes loome alternatiivi varem sõna otseses mõttes metsa mädanema jäetud puidule, mille muudeks alternatiivideks oleks oluliselt väiksema lisandväärtusega puidu eksport või küttepuuna kasutus. Puitmassi tootes suurendame puidu väärtust majandusele enam kui viis korda võrreldes paralleelselt toimuva puidu ekspordiga.

Ettevõttel on tänaseks põhimõtteliselt jäätmevaba tootmine, kuna puitmassi tootmisest tekkivad jäätmed saadetakse ringlusse: saepuru puitkiudplaatide ja haavakoor energia tootmiseks, reovees olevast orgaanilisest ainest toodetakse väärtuslikku biogaasi ning biomuda läheb põldudele mullaviljakuse tõstmiseks.

Koos Eesti maaülikooliga oleme viimasel aastal läbi viinud mitmeid rakendusuuringuid kompostimise parendamiseks, tootestamise võimalikkuse hindamiseks ning väetisväärtuse uurimiseks.

Foto: Estonian Cell

50

7 KESKKONNAALASED ÕIGUSNÕUDED

Meie keskkonnaalast tegevust reguleerivad nii Euroopa kui ka Eesti riiklikest ja kohalike omavalitsuste õigusaktidest tulenevad nõuded.

Tööstusheite seaduse (THS) kohaselt on kompleksluba nõutav tselluloosi- ja paberitööstusele. Ettevõttele väljastati Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 3. jaanuaril 2003 keskkonnakompleksluba. Keskkonnaamet algatas kompleksloa muutmise menetluse seoses vajadusega viia kompleksloal olevad andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Muudetud ja täiendatud keskkonnakompleksluba hakkas kehtima 15.07.2024.

Keskkonnakompleksluba antakse üheaegselt saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimisel ning jäätmete käitlemisel. Keskkonnakompleksluba on dokument, mis annab õiguse kasutada käitist viisil, mis tagab tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Keskkonnakompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee-, õhu- ja pinnasekaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise.

Ettevõttele väljastatud keskkonnaluba on avalik ning kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt keskkonnaloas fikseeritud nõuetele, esitab ettevõte Keskkonnaametile kogutud/käideldud jäätmete info (jäätmearuanne), emissioonid õhku (välisõhu aruanne) ning veeseire andmed (veearuanne). Vastavuskohustuste täitmist hinnatakse regulaarsete auditite ja sisekontrollide ning erinevate ametite kontrollide käigus ning tulemusena. Siseauditid toimuvad vastavat ettevõtte siseauditite aastaplaanile.

Keskkonnaloa taotlus sisaldab muuhulgas ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi kirjeldust, tehnoloogia protsesside, tehnilise varustatuse, parima võimaliku tehnika kirjeldust (PVT) ning võrdlust parima võimaliku tehnika osas. Vastavus parimale võimalikule tehnikale on kirjeldatud Kompleksluba nr 1 tabelis nr 5.

Ettevõte järgib oma tegevuses järgmiseid PVT dokumente:

Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EL, 26. september 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks.

Euroopa Komisjoni 10.08.2018 rakendusotsus (EL) 2018/1147, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alased järeldused (WT PVT-järeldused)

Õiguslike ja muude nõuetega pidevaks kursis olekuks ning oma vastavuskohustuste täitmiseks on ettevõttes loodud õigusaktide jms nõuete elektrooniline andmebaas, mille ajakohastamise eest on vastutavad valdkonna juhid ja spetsialistid. Õiguasktide andmebaas on keskkonna- ja kvaliteedijuhi järelvalve all ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele. Ajakohaste muudatustega kursis olemiseks kasutab ettevõte Riigi Teataja keskkonda.

Oma igapäevases keskkonnalases tegevuses lähtub ettevõte asjakohastest Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja kohalike omavalitsuste õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Kohalikul tasandil järgib ettevõte erinevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju ning käitluskoha olemasolu korral muid asjakohaseid eeskirju ja nõudeid.

7 Keskkonnaalased õigusnõuded

51

Peamised riikliku tasandi õigusaktid, mida ettevõte oma tegevustes peab järgima on:

Jäätmeseadus Pakendiseadus Keskkonnatasude seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Keskkonnaseire seadus Kemikaaliseadus Tuleohutuse seadus Tööstusheite seadus Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi

piirväärtused ning kasutamise nõuded Veeseadus Naftasaaduste kasutamise nõuded ja kuja täpsustatud ulatus Atmosfääriõhu kaitse seadus nendel seadustel põhinevad alamaktid.

Koos emaettevõttega HEINZEL GROUP on Estonian Cell pühendunud ÜRO säästva arengu

tegevuskava 2030 eesmärkidele (SDG). Need eesmärgid hõlmavad olulisi ülemaailmseid

väljakutseid, nagu vaesuse vastu võitlemine, haridus, sooline võrdõiguslikkus ja kliimameetmed.

Grupiüleselt oleme tuvastanud, et kaheksa nendest eesmärkidest on eriti asjakohased ja sidusime

need kahese olulisuse hindamise käigus oma äritegevusega 2022. aastal.

HEINZEL GROUP koostab igaastaselt kestlikkuse aruande, mis põhineb ESRSi (Euroopa

jätkusuutlikkuse aruandlusstandardi) lõplikul versioonil. Hetkel ei ole kõiki andmepunkte veel piisavalt

kogutud ja kirjeldatud, kuid aruandlust täiendatakse iga-aastaselt, et tähtaegselt vastata kõigile

nõuetele. Aruandes esitatud andmed on koondatud grupi tasemel, mis eeldab konsolideerimise

ulatuse määratlemist samal viisil nagu ettevõtte finantsaruandes.

Oma suuruse tõttu peake Estonian Cellil olema ESRS kestlikkusaruandluse koostamise kohustus,

kuid kuna emaettevõte koostab konsolideeritud aruannet, siis ei pea tütarettevõte seda eraldi

koostama. Heinzel Grupi vastutustundlikkuse aruanded on kättesaadavad lingilt:

https://www.heinzel.com/en/downloads/

52

8 MUUD KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD ASJAOLUD

TÖÖHÕIVE ÜLEVAADE

Kogu väärtusahelas alates metsavarumisest kuni kauba klientideni viimiseni saab tööd enam kui 500 inimest. Estonian Cellis töötab 85 täistöökohaga töötajat. Kuni 30-aastaseid töötajad on ettevõttes 2,4%, 30-50 aastaseid 64,3% ja üle 50- aastaseid 33,3 %. Ettevõttes töötab 15 naist ja 70 meest.

Töötajate värbamisel ja juhtimisel anname kõigile võrdsed võimalused, tagame õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, rassi, rahvuse, keele, usu, päritolu või muude asjaolude tõttu.

Kõikide vabade töökohtade täitmiseks teavitame tööpakkumistest esmalt töötajaid ettevõttesiseselt, sest soosime igati meie töötajate arengut ja liikumist oma meeskondade vahel, pakkudes karjäärivõimalusi. Kui ettevõttesiseselt ei õnnestu vajaliku kompententsiga inimest leida, kaasame tunnustatud värbamisportaalide ja ajakirjanduse abi.

TÖÖTERVISHOID JA -OHUTUS

Ettevõte viib iga-aastaselt läbi töötajate rahulolu uuringut, et arvestada töötajate tagasisidet motiveeriva ja ohutu töökeskkonna tagamisel. Ettevõttes on määratud töökeskkonnaspetsialist ning igasse osakonda on valitud töökeskkonnavolinikud. Regulaarselt viib tehase juht koostöös töökeskkonna volinikega läbi töökeskkonna sisekontrolli, milles on välja toodud avastatud puudused, vajalikud meetmed ning puuduste kõrvaldamise tähtajad. Sisekontrolli aruanne on kättesaadav kõikidele osakonna- ja valdkonnajuhtidele ning vahetuse juhtidele. Igapäevaseid kontrolle teostavad tehase territooriumil vahetuse juhid, kes vajadusel korraldavad puuduste kõrvaldamise.

Estonian Cellis on koostatud ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate seadmete kohta, mis asuvad nii serveril kui juhtimiskeskustes. Juhendeid tutvustatakse töötajatele allkirja vastu. Tarnijate ja koostööpartneritega on sõlmitud „Kokkulepe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse kohta“ ning neile on üle antud „Üldised käitumis- ja ohutusreeglid AS Estonian Cell territooriumil“, milles kirjeldatakse kõiki ettevõttes esinevaid ohutegureid ning ohtude vähendamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Estonian Cell peab tööohutust väga oluliseks ning oma tegevuse lahutamatuks osaks.

Meie töötervishoiu- ja ohutusealased tegevused 2024. aastal olid:

Ohutu töökeskkonna tagamine kõikidele ettevõtte territooriumil viibivatele inimestele; Tööliste kaasamine töökeskkonna - ja ohutusega seotud teemadel; Ennetada nakatumist viirushaigustesse ja tagada kõigi töötajate tervis ning tööprotsesside

tõrgeteta toimimine; Järjepidev ohutusalane riskihindamine ja olemasolevate tegevuste piisavuse hindamine; Hoida ära või minimeerida võimalike hädaolukordade mõju ettevõttes viibivatele inimestele; Korraldada regulaarselt ohutusalaseid koolitusi kõikidele töötajatele;

Foto: Estonian Cell, ettevõtte suvepäev

8 Muud keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud

53

Võimalike vigastusohtude regulaarne tuvastamine ja ennetus; Tagada mõistlikul määral ressursid töötajate TTO pidevaks arendamiseks ja parendamiseks; Töötajate rahulolu suurendamine; Null tööõnnetust.

Töötaja turvalisus tööülesannete täitmisel on kesksel kohal. 2024. aastal toimus 1 tööõnnetus, mille kohta on viidud läbi põhjalik analüüs.

TÖÖTAJATE ARENG JA KASV

Igal aastal toimuvad ettevõttes ohutuspäevad, millest võtavad osa kõik ettevõtte töötajad.

2024. aastal viidi ohutuspäevad läbi koostöös välislektoritega, et harjutada

koostööd võimalike hädaolukordade puhul ja käsitletud teemaks oli käitumine tulekahju korral.

2024. aastal viidi taaskord läbi arenguvestlused kõigi töötajatega, suurendamaks töötajate rahulolu ja motivatsiooni, andmaks töötajatele juhi seisukohast vaadatuna adekvaatset tagasisidet nende tööülesannete täitmise kohta ning võimalust töötajatele anda oma otsesele juhile tagasisidet töökorralduse, juhtimiskultuuri ja töökeskkonna parendamise osas.

Samuti on mitmed töötajad osalenud täiendõppe kursustel/koolitustel. 2024. aastal läbitud koolitused:

• Metsasektori koolitusprogramm 56 h

• Tõstukijuhi koolitus 16 h

• Elektriohutusteadlikkus 64 h

• Tehnosüsteemide isolatsiooni koolitus, 48 h

• Katlakäitaja koolitus 160 h

• Ventilatsioonitööd, 26 h

• Tuumaenergia konverents 8h

• Tuleohutuskoolitus, 8 h

Kõigile töötajatele viime läbi ka e-õppe koolitusi.

Ettevõttele on oluline tunnustada pikaajalist kogemust ja panustamist ettevõtte arengusse, mistõttu kehtivad töötamisajast sõltuvad täiendavad staažipuhkuse päevad ja lisaks tunnustab ettevõte pikaaegseid töötajaid tööjuubelite täitumisel. 2024. aastal täitus 15- aastane tööjuubel kokku 2 töötajal ja 20-aastane tööjuubel 1 töötajal.

Aasta lõpus valitakse ja tunnustatakse parimaid töötajaid. 2024. aastal valiti parimad töötajad kõikidest osakondadest. Lisaks ettevõttesisestele auhindadele valisime esile toodud töötajate seast ka kaks Heinzel Grupi parima töötaja kandidaati.

Foto: Estonian Cell, ohutuspäev

Foto: Estonian Cell

Foto: Estonian Cell

Foto: Estonian Cell

54

KOOSTÖÖ JA KOMMUNIKATSIOON HUVIRÜHMADEGA

Meile on oluline tõendada meie sotsiaalset ja keskkonna vastutustundlikkust olles avatud igakülgsele kommunikatsioonile. Oleme valmis andma pädevat teavet nii kogu tehase, selle strateegia ja eesmärkide kohta kui ka kõnelema väiksema tähtsusega igapäeva probleemidest. Lisaks viime igal kuul kooli- ja töögruppidele läbi mitmeid ekskursioone ja ringkäike tehases. Usume, et ainult aus ja avatud dialoog ning koostöö kõigi huvigruppidega saab tagada pikaajalise eduka toimimise.

Ettevõte on läbi aastate teinud järjepidevat tööd nii ohutuse, töötajate rahulolu, keskkonnahoiu kui kogukonda panustamise ja informeerimisega ettevõtte tegemistest. Estonian Cell annab iga-aastaselt välja Keskkonnalehte, kus lisaks olulisematele keskkonnaaspektidele antakse ülevaade ettevõtte üldistest arengutest, koostööprojektidest kogukonnaga ja töökeskkonnast. Keskkonnalehte jaotatakse tasuta kõigile piirkonna elanikele, lisaks saadetakse see valikulisele nimekirjale keskkonna- ja valitsusasutustele. oto: Estonian Cell, metsarahvapäev

2024. aastal osales AS Estonian Cell populaarsel üle-eestilisel metsarahvapäeval, mille raames tutvustasid oma metsasid metsaomanikud ja oma uksed avasid ka metsa- ja puidutööstusettevõtted. AS Estonian Cell avas oma uksed soovijatele ning oli meeldiv võimalus tutvustada meie automatiseeritud ja keskkonnasõbralikku tootmisprotsessi ning selgitada, kuidas meie tehas väärindab haavapuitu ja kuidas see mõjutab Eesti majandust.

Estonian Cell osales ka Eesti kaubandus- ja Tööstuskoja poolt ellu viidud algatuses „Tööle kaasa!“ ning pakkusime noortele võimalust töömaailmaga tutvuda. Kõigi töötajate lapsed said võimaluse külastada oma vanema töökohta.

Foto: Estonian Cell

Foto: Estonian Cell

55

Heinzel Grupi tegevuse eesmärgid, visioon, missioon ja väärtused läbisid 2023. aasta alguses uuenduskuuri, tuues sisse uue tegevuse eesmärgi taasluua väärtust meie parteritele, meie inimestele ja meie planeedile.

Ettevõtte tähtsündmused leiavad kajastust Heinzel Grupi aastaraamatutes, mis on kõigile huvilistele kättesaadavad interneti vahendusel. Olulisemate sündmuste kohta jagab ettevõte omal initsiatiivil teavet ajakirjandusele, olles samal ajal valmis vastama ausalt ja avatult ettevõtte tegevust puudutavatele küsimustele. Heinzel Grupi vastutustundlikkuse aruanded on kättesaadavad lingilt: https://www.heinzel.com/en/downloads/

SOTSIAALNE VASTUTUS

Ettevõte toetab jätkuvalt erinevate tasemete juhtide ja tippspetsialistide aktiivset osalust erinevates haridusprojektides, sh erinevaid ettevõtlusalaseid või erialaseid loenguid pidades ja kutsudes koolinoori töövarjupäevadele tehasesse. Ettevõte peab oluliseks ka kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tööstust populariseerivat selgitustööd, mistõttu korraldatakse regulaarselt huvilistele tehast ja tootmisprotsessi tutvustavaid ekskursioone.

Estonian Cell väärtustab Kunda linna, Viru-Nigula valla ja Lääne-Virumaa kogukonna elu, olles olnud kohaliku kogukonna haridus-, kultuuri- ja spordiprojektide toetaja. Estonian Cell on läbi aastate toetanud erinevaid jooksuüritusi, terviseradade rajamist, noorte treeninguvõimalusi, tehnikaharidust Kunda Ühisgümnaasiumi robootikaringis ja klaveriõpinguid Kunda Muusikakoolis. 2024. aastal keerulises majanduslikus olukorras toetas ettevõte vaid üksikuid väiksemaid projekte.

TÖÖTAJATE KAASAMINE

AS- i Estonian Cell tegevuseesmärgid on saavutatavad ainult ühiseid põhiväärtusi kandvate töötajate kaudu. Töötaja põhiväärtused on ettevõtlikkus, vastutustunne, austus, täiuslikkus. Meie töötajad tunnevad AS-i Estonian Cell keskkonnapoliitikat, oma tööga seotud keskkonnaaspekte. Ettevõttes viiakse läbi regulaarselt ringkäike, mille käigus hinnatakse tööohutusalaseid ja keskkonnaalaseid aspekte ning tuuakse välja parendamist vajavad teemad. Kõik parendustegevused fikseeritakse kirjalikult ja märgitakse tegevustele vastutavad inimesed ja tähtaeg.

Keskkonnaeesmärke ja teisi ettevõttele olulisi keskkonnateemasid kajastatakse ettevõtte sisevõrgus- Heinzel Net ning iga-aastasel infopäevadel, mis toimuvad igal sügisel. Heinzel Net sisevõrgule on ligipääs kõigil töötajatel, lisaks keskkonnateemadele jagatakse seal ettevõttega seotud uudiseid ja üldinfot.

Foto: Reti Kokk

Foto: Reti Kokk

56

Samuti on ettevõttes olemas parendusettepanekute esitamise võimalus, mida soositakse ka rahalise premeerimise abil. Kõik töötajad võivad teha ettepanekuid nii keskkonnaalaste kui ka tehniliste protsesside parendamise vallas.

Meie eesmärk on, et iga töötaja lahkuks tööpäeva lõpus töölt sama tervelt, kui ta oli tööle tulles. 2024. aastal juhtus ettevõttes 1 kaotatud tööpäevadega tööõnnetus, milliste edaspidi ärahoidmiseks rakendasime täiendavaid meetmeid (2023: 2 tööõnnetust). Samuti soovime tõsta töötajate motivatsiooni, töötajaid arendades ja arvestades töötajate tagasisidega ettevõttele. Ettevõte viib lisaks iga-aastaselt läbi arenguvestlused kõikide töötajatega.

TUNNUSTUSED

Estonian Cell panustab jätkuvalt vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse suunas, mille tõestuseks on Vastutustundliku Ettevõtluse Sertifikaadi ja Kuldtaseme kvaliteedimärgise saavutamine nii 2020, 2021, 2022 kui 2023. aastal. Kvaliteedimärgis omistatakse Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksis osalenud ettevõtetele, kes peavad oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ja panustavad strateegiliselt sotsiaalse- ja looduskeskkonna arengusse.

2024. aasta kevadel pälvis Estonian Cell suure tunnustuse jätkusuutlikkuse vallas, kui Ecovadis platvorm tunnustas Estonian Celli püüdlusi kestlikkuse osas kuldmedali väärilise hinnanguga. Ecovadis on maailma suurim ja usaldusväärseim ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamise platvorm, mida kasutavad ka paljud puitmassi- ja paberitootmise valdkonna suurimad tootjad üle kogu maailma. Platvormi eesmärk on anda liitunud ettevõtete jätkusuutlikkuse programmidele erapooletu hinnang ning võimaldada seda hinnangut jagada ka enda klientide ja koostööpartneritega.

57

9 SERTIFITSEERIMINE

Ettevõte on rakendanud täismahus kvaliteedi-, tööohutuse-, keskkonna- ja energiajuhtimise süsteemid, mis on sertifitseeritud ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 ja ISO 50001:2018 alusel.

2017. aasta detsembris auditeeriti ettevõte energiajuhtimise protseduurid, mille tulemusel väljastati AS-le Estonian Cell kuuenda ettevõttena Eestis ISO 50001 sertifikaat.

2024. aasta alguses toimus energiajuhtimissüsteemi ISO 50001, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide ISO 9001, 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi 45 001 vaheauditid. Samuti viidi läbi EMAS-i (Eco - Management and Audit Scheme) vaheudit.

KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE

Bureau Veritas Estonia OÜ, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0002 Eestis. Bureau Veritas Estonia OÜ poolt väljastatud tõendaja deklaratsioon on tunnistus selle kohta, et organisatsioonis on rakendatud ja toimib EMAS määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem. Bureau Veritas Estonia OÜ poolt hinnatakse ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnaaruande vastavust Euroopa ühenduse määrusele nr 1221/2009/EÜ (EMAS määrus), muudetud Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 2017/1505 ja (EL) 2018/2026.

Käesolevas keskkonnaaruandes on rakendatud:

• Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017

• Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, millega muudeti Euroopa Parlamendi Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 13.märts 2025.

Andres Martma EMAS tõendaja Bureau Veritas Estonia OÜ www.bureauveritas.ee

9 Sertifitseerimine

58

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet

[email protected] 16.06.2025 nr 1-12/25/64 Päring seoses aktsiaselts Estonian Cell keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega Aktsiaselts Estonian Cell (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi KAUR)

29.05.2025 taotluse1 ning 12.06.2025 korrigeeritud taotluse2

ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -

auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu saamiseks. Taotlusega esitati keskkonnaaruanne,

mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja.

EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009.

aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse

keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus

(EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“ (edaspidi määrus) ning

selle lisad.

EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh

veenduda pädevate täitevasutuste3 kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et puuduvad tõendid

kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.

Organisatsiooni tegevusvaldkonda asjassepuutuvatel täitevasutustel Keskkonnametil, Viru-

Nigula vallal ja Päästeametil palume teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni

suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis võiksid

takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave

koos keskkonnalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused

või samaväärsed dokumendid) edastada KAURi e-posti aadressile [email protected] 14 päeva

jooksul alates käesoleva kirja kättesaamise kuupäevast. Juhul kui tõendid kehtivate

keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad palume teil seda vastuskirjaga kinnitada.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga

Maria Plink (vt kontaktandmed allpool).

1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/54 2 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/54-6 3 EMAS määruse definitsiooni kohaselt (art 2 p.26)

2 (2)

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Keskkonnaaruanne 2024 Sama: Viru-Nigula vald, Päästeamet Maria Plink [email protected]