Kiri

Adressaatide nimekiri.pdf

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Kaitsevägi [email protected]

Päästeamet [email protected]

Maa-ja Ruumiamet [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus

Eesti Keskkonnaühenduse Koda

Saare Wind Energy OÜ

Elering AS

MTÜ Saaremaa Rannarahva Selts

Saarte Kalandus MTÜ

Eesti Kalurite Liit MTÜ

MTÜ Elurikkuse kaitse

MTÜ Koovi külaselts

MTÜ Karala-Pilguse hoiuala selts

[email protected]

SWE ühenduskaabli hoonestusluba_eelnõu.pdf

EELNÕU

Hoonestusloa andmine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-

11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse

algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, edaspidi SWE) esitas 02.04.2024 TTJA-le

hoonestusloa taotluse meretuulepargi osaks olevate ühenduskaablite rajamiseks Saaremaa

läänerannikule. Taotlust täiendati 19.04.2024, 23.04.2024 ning 17.07.2024. Taotlus ja sellega seotud

dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris

https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr 16-7/24-04691).

1.1. EhS § 1131 lõike 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu

piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga.

Lähtuvalt EhS § 104 lõikest 2 loetakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitisteks ka veekaabelliine,

torujuhtmeid ja muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga

ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Eeltoodust

tulenevalt on meretuulepargi ühenduskaablite puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega

avalikus veekogus ning tarvilik on hoonestusloa taotlemine.

1.2. Hoonestusloa taotluse kohaselt paigaldatakse Saaremaa läänerannikule kuni 4

vahelduvvoolukaablit pingel 220 kV, ühe ühenduskaabli maksimaalseks ülekandevõimsuseks on

arvestatud 350 MW. Ühenduskaablite koridori laius on ca 300 meetrit (nelja elektrikaabli

paigaldamiseks vajalik ala, millele lisandub 100 m kaitsevöönd mõlemal pool äärmisi kaableid) ning

pikkus meretuulepargi põhiala servast Saaremaa rannikuni on ca 16,5 km. Sõltuvalt kasutatavast

tehnoloogiast paigaldatakse ühenduskaablid merepõhja kuni 2 m sügavusele süvendisse laiusega 0,45-

1 m. Hoonestusloaga koormatava ala pindala on taotluses esitatud koordinaatide kohaselt 11,87 km2

ehk ca 11,9 miljonit m2, millest otseselt ühenduskaablite alla jääva ala pindala on pärast ehitustööde

teostamist ca 0,019 km2. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

1.3. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on SWE meretuulepargi ühendamine Eesti põhivõrguga Elering

AS-i poolt Saaremaale rajatavas liitumispunktis. SWE meretuulepargi rajamine on oluline samm

elektritootmises taastuvatele energiaallikatele üleminekul, riikliku energiajulgeoleku tagamisel ja Eesti

majanduse edendamisel. Hoonestusloa taotluse esemeks olevate ühenduskaablite paigaldamine on

SWE meretuulepargi käitamiseks ja toodetud elektrienergia põhivõrku kandmiseks vältimatult vajalik.

1.4. Hoonestusloa alale paigutatavate kaablite täpne asukoht selgub tehnilisel projekteerimisel ja

kaablipaigaldamise tööde teostamisel. Ühenduskaablite koridori kaldalähedases alas on

maabumiskoha piirkond mõnevõrra laiem, et võimaldada optimaalset asukohavalikut tehnilisel

projekteerimisel, arvestades muuhulgas maismaale rajatava Elering AS-i alajaama liitumise asukohaga,

mis selgub Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatatud Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames.

1.5. Ühenduskaabliga koormatav mereala kattub osaliselt 23.12.2024 otsusega nr 1-7/24-422 algatatud

Elering AS-i Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Edela-Saaremaa – Ventspils merekaabli hoonestusloa

menetluses hõlmatud avaliku veekogu koormatava alaga.

2. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2

punktidele 18 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punktile

EELNÕU

6 ning § 15 punktile 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (edaspidi KMH

eelhinnang) veekogu põhja elektriülekandeliini rajamisel ja sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

2.1. TTJA koostas vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ KMH eelhinnangu „Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi ühenduskaablite

rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ olemasolevate andmete, sh Roheplaan OÜ töö „Saare

Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne

heakskiitmisele. 22.05.2024“ (edaspidi KMH aruanne), põhjal ilma lisauuringuteta. TTJA järeldas KMH

eelhinnangus, et kavandatava tegevusega ehk SWE meretuulepargi osaks olevate ühenduskaablite

rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sh ei avaldu ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala

kaitse-eesmärkidele ning hoonestusloa menetluses on põhjendatud keskkonnamõju hindamine

algatamata jätta.

2.2. SWE meretuulepargi ühenduskaablite randumiseks on valitud kaks alternatiivi. KMH aruande

tulemustest lähtuvalt ei saa eelistada alternatiivi 1 (põhja poolne) alternatiivile 2 (lõuna poolne), kuna

suures ulatuses kulgeb ühenduskaabel samas koridoris hargnedes selle idapoolses madalamas ranniku

osas. See, milline alternatiiv on eelistatuim, selgub lõplikult maismaal Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringuga tehtavatest valikutest ja otsustest.

2.3. TTJA järeldus põhineb KMH aruandele, milles on asjakohaselt ja piisavalt hinnatud kõiki

meretuulepargi rajatisi (sh ühenduskaablid), mille ehitamisel või ehitamise järgselt võib kaasneda

keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei erine KMH aruandes esitatud infost ühenduskaabli rajamise

osas. Kuna KMH aruanne käsitleb kavandatava tegevusega kaasneda võivaid mõjusid piisavalt ning

asjaolud ei ole muutunud, on TTJA-l tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

3. TTJA edastas 14.06.2024 kirjaga nr 16-7/24-04691-006 SWE hoonestusloa taotluse dokumendid ning

KMH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamise ning keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile,

Transpordiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile, Päästeametile, Saaremaa

Vallavalitsusele, MTÜ-le Saaremaa Rannarahva Selts, Eesti Kalurite Liit MTÜ-le, Saarte Kalandus MTÜ-

le, Elering AS-ile, Sunly Wind OÜ-le ning 13.08.2024 kirjaga nr 16-7/24-04691-033 Siseministeeriumile.

Täiendavalt kaasati 17.06.2024 ning 27.06.2024 menetlusse ühenduskaablite randumiskoha

piirinaabrid.

3.1. Oma ettepanekud ja märkused esitasid järgmised menetlusosalised: Koovi kinnistu (registriosa

7834; katastritunnus 44001:004:0170) omanik 18.06.2024 e-kirjaga, Kapa-Koovi kinnistu (registriosa

728734; katastritunnus 43301:001:0414) omanik 21.06.2024 e-kirjaga, MTÜ Saare Rannarahva Selts

28.06.2024 kirjaga nr 5/SWEk, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10.07.2024 kirjaga nr 6.2-

15/2918-1, Saaremaa Vallavalitsus 31.07.2024 kirjaga nr 5-4/3381-2. Kuivõrd nimetatud kirjadega

esitatud ettepanekute ja märkuste alusel ei olnud tarvilik hoonestusloa taotlust muuta või

hoonestusloale lisatingimusi seada, on otstarbekas neid käesolevas otsuses mitte käsitleda.

3.2. Oma ettepanekud ja märkused esitasid ka alljärgnevad menetlusosalised.

3.2.1. Muinsuskaitseamet märkis 28.06.2024 kirjas nr 1.1-7/1224-1, et uuringutest olenemata ei ole

tööde käigus välistatud mattunud arheoloogiliste leidude avastamine. Kui tööde käigus tuleb välja

arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja

teatada sellest Muinsuskaitseametit.

EELNÕU

3.2.2. Keskkonnaamet palus 04.07.2024 kirjas nr 6-3/24/12877-2 üle kontrollida, et KMH eelhinnangus

nimetatud meetmed oleksid heakskiidetud KMH aruandes toodud meetmetega kooskõlas ja nendega

arvestatakse hoonestusloa menetluses.

3.2.3. Elering AS märkis 12.07.2024 kirjas nr 1.1-20/2024/482-2, et ei näe konflikti kahe hoonestusloa

ala kattuvuses senikaua kui on võimalik leida kõikide meretuuleparkide kaabliühenduste ja Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse hoonestuslubade taotluste alusel trassid merelt maismaale.

3.3. Terviseametil (26.06.2024 kiri nr 9.3-4/24/6402-3), Päästeametil (02.07.2024 kiri nr 7.2-3.4/3898-

3), Kaitseministeeriumil (05.07.2024 kiri nr 12-3/24/83), Kliimaministeeriumil (05.07.2024 kiri nr 7-

12/24/2984-2) Transpordiametil (08.07.2024 kiri nr 7.2-4/24/10560-3) ning Siseministeeriumil

(30.08.2024 e-kiri) puudusid vastuväited ja ettepanekud hoonestusloa menetluse algatamisele. Sunly

Wind OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kalurite Liit MTÜ ning Saarte Kalandus MTÜ määratud

tähtajaks oma seisukohta ei esitanud.

4. SWE esitas TTJA-le 17.07.2024 e-kirjaga vastuse asjaomaste asutuste seisukohtadele ja täiendatud

hoonestusloa taotluse ning 09.08.2024 vastuskirja Saaremaa Vallavalitsuse seisukohtadele. TTJA

analüüsis SWE poolt 17.07.2024 ning 09.08.2024 esitatud vastuseid piirinaabrite, MTÜ Saare

Rannarahva Selts ning Saaremaa Vallavalitsuse märkustele ja leidis, et toodud selgitused ja

ettepanekud on arusaadavad, asjakohased ja piisavad. TTJA arvestab hoonestusloa tingimuste

seadmisel Keskkonnaameti, Muinsuskaitseamet ning Elering AS-i seisukohtadega.

4.1. TTJA edastas 04.10.2024 kirjaga nr 16-7/24-04691-036 Keskkonnaametile täiendatud KMH

eelhinnangu ja käesoleva otsuse eelnõu kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet teatas 24.10.2024 kirjas

nr 6-3/24/12877-5, et kooskõlastab KeHJS § 11 lõike 10 alusel otsuse eelnõu märkustega.

5. TTJA algatas 07.11.2024 otsusega nr 1-7/24-366 „Hoonestusloa menetluse algatamine ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ hoonestusloa menetluse SWE poolt 19.04.2024

esitatud ja 23.04.2024 ning 17.07.2024 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama otsusega jättis

TTJA algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne olulist

keskkonnamõju ning kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele. Täiendavaid keskkonnauuringuid ei olnud

hoonestusloa menetluse raames vaja läbi viia.

Õiguslikud põhjendused

6. EhS § 11312 ja § 11313 tulenevalt saab pädev asutus otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad

hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikele 3

tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud.

6.1. EhS § 11313 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa

taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud

uut tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva

hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; 4)

taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) inimese elule, tervisele,

keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega

leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või

sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala

on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus

koormatava ala muutmisega. EhS § 11313 lõike 2 kohaselt võib keelduda hoonestusloa andmisest ka

EELNÕU

juhul, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatava ehitise kohta esineb põhjendatud

kahtlus, et see võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist,

riigikaitseobjekti või majandust. EhS § 11313 lõike 3 kohaselt võib hoonestusloa andmisest keelduda

isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle

taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest.

6.2. Vastavalt EhS § 11312 lõikele 2 tuleb hoonestusloa andmisel määrata: 1) hoonestusloa omaja; 2)

avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus

ruutmeetrites; 3) ehitise asukoht koormataval alal; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise lubatud

maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitiste suurim

lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala; 7) hoonestusloa kehtivusaeg; 8) hoonestusloa

kasutamise piirangud; 9) muud vajalikud tingimused.

6.3. Tulenevalt EhS § 11321 lõigetest 1 ja 2 peab ehitise omanik avaliku veekogu koormamise korral

kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega maksma igal aastal hoonestustasu, mille suurus on kolm

protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel

arvutatud hinnast ja see arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.

6.4. Kuivõrd SWE taotluse menetlemise ajal on muutunud TTJA-le hoonestusloa andmise pädevuse

aluseks oleva EhS § 11312 lõike 1 sõnastus, tuleb HMS § 5 lõikest 5 lähtuvalt hoonestusloa andmisel

kohaldada selle sätte enne 01.08.2024 kehtinud redaktsiooni. Sellest tulenevalt annab TTJA

hoonestusloa ehitisregistri väliselt.

7. KMH eelhinnangus toodust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest tulenevalt peab taotleja

kavandatava tegevuse elluviimisel arvestama asjaomaste asutuste seatud ja KMH eelhinnangus toodud

tingimuste, leevendusmeetmete ja töökorralduslike nõuetega. TTJA on seisukohal, et põhjendatud ja

otstarbekas on nende tingimuste kehtestamine hoonestusloa tingimustena.

8. Lähtudes SWE poolt 04.02.2024 esitatud hoonestusloa taotlusest, selle 19.04.2024, 23.04.2024 ja

17.07.2024 täiendustest, asjaomaste asutuste arvamustest, KMH eelhinnangu järeldustest, SWE

17.07.2024 ja 09.08.2024 esitatud vastuskirjadest ning menetluse vältel kogutud teabest ei ole TTJA

tuvastanud EhS § 11313 lõigete 1 ja 2 kohaseid hoonestusloa andmisest keeldumise aluseks olevaid

asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul põhjendatud hoonestusloa andmine Saare Wind

Energy OÜ 17.07.2024 esitatud taotluse alusel.

Ärakuulamine

9. TTJA saatis xx.06.2025 kirjaga nr X hoonestusloa andmise korralduse eelnõu tutvumiseks ning

arvamuse ja seisukoha andmiseks asjaomastele asutustele, piirinaabritele ning Saare Wind Energy OÜ-

le, Elering AS-ile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Eesti Kalurite Liit, MTÜ-le Saarte Kalandus,

MTÜ-le Saare Rannarahva Selts, MTÜ-le Elurikkuse Kaitse, MTÜ-le Koovi Külaselts ja MTÜ-le Karala-

Pilguse Hoiuala Selts

9.1.

OTSUS

Tulenevalt eeltoodust ning haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5; ehitusseadustiku § 11312 lõikest 1

(enne 01.08.2024 kehtinud redaktsioon) ja lõikest 2, § 11314 lõikest 1, § 11321 lõigetest 1, 2 ja 4 ning

§ 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ lisast ning lähtudes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tööst „Saare Wind Energy OÜ

meretuulepargi ühenduskaablite rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“; menetluses

EELNÕU

kogutud materjalidest ja Saare Wind Energy OÜ 02.04.2024 esitatud ning 19.04.2024, 23.04.2024 ja

17.07.2024 täiendatud hoonestusloa taotlusest, otsustan:

1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu põhja koormamiseks meretuulepargi ühenduskaabliga

Saaremaa läänerannikul.

2. Määrata hoonestusloa omajaks Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106).

3. Määrata hoonestusloa kehtivusajaks 50 aastat.

4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala koordinaatideks L-EST süsteemi koordinaadid, mis on

toodud otsuse Lisas 1. Koormatava ala pindala on kokku 11 870 717 m2.

5. Määrata ehitisele järgmised tingimused:

1) suurim lubatud ehitusalune pind: 25 000 m2 ;

2) maksimaalne kaevise laius: 1 m;

3) maksimaalne kaevise sügavus: 2 m;

4) suurim lubatud arv: 4 elektrikaablit;

6. Määrata ehitise kasutamise otstarbeks: 22144 – veekaabelliin.

7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste kohustuslike tingimuste ja

leevendusmeetmetega:

1) Liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) peab meriheina kooslused taastama pärast

kaablitrassi rajamist. Taastamise efektiivsust saab kontrollida järelseirega ja vajadusel peab

taastamisprotseduuri kordama. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse

meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus).

Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m

mõlemale poole kaablitrassist).

2) Ühenduskaabli trassi rajamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud

kaabli kaetavale alale paigutama looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi).

3) Merepõhja süvistamisega seotud tegevused tuleb võimalusel ajastada selliselt, et välistada kõige

produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august) kaasates merebiolooge konkreetsete tööde

(detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

4) Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil, on vajalik

paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas 15. aprill kuni 31. august. Heljumipilve, milles

heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, levikul väljaspoole kaablikoridori

puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd ajutiselt

peatada. Heljumi kontsentratsiooni loodusliku fooni peab määrama ja fikseerima ehitustegevuse

eelselt.

5) Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Elering AS-i maismaale rajatava alajaama asukoht),

peab ehituseelselt ette nägema ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamise, et minimeerida ja

leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

6) Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab välistama otsesed kaabli paigaldustööd müra

tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil aprillist juulini. Kaabli paigaldamise täpne

EELNÕU

tehnoloogia peab selguma ehitusprojektis ja tööde teostamise kavas. Kui tööde teostamise kavaga

koostöös ornitoloogide ja Keskkonnaametiga selgitatakse, et kaableid on võimalik paigaldada

tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa ja keskkonnaloa väljastajatel õigus antud ajalistest

piirangutest loobuda.

7) Kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.

aprillist 15. juunini.

8) Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige madalama

keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et

vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju

demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, peab kaablid merepõhja süvistama või need

katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb

magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju

vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks

otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise

vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju.

9) Kui on selgunud rajatiste täpsed asukohad, tuleb vajadusel sukeldujate või allveeroboti abil

kontrollida veealuse arheoloogiaväärtusega objekte, mida ehitustööd otseselt võivad mõjutada.

Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad kavandatavatele ehitistele lähemale kui 500 m.

Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

10) Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit.

11) Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani.

12) Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad punktis 4 nimetatud alaga ristuvaid ehitisi.

8. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste kohustuslike seiremeetmetega:

1) Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt peab valitud trassikoridoris ette nägema ehituseelse

elupaikade kaardistamise, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Pärast

hoonestusloa saamist peab paika panema täpse seirekava koostöös vastava valdkonna ekspertidega.

2) Tuulepargi arendamisel ja edasisel opereerimisel peab ühenduskaabli alal teostama lisaks muu

ehitusaegse, ehitusjärgse ja opereerimise aegse seire, mis peab sisaldama merepõhja kooslusi, -

elustikku (sh Loodusdirektiivi elupaigatüübid, HUB elupaigad (tase 5 ja 6) ja HELCOM Red Listi

biotoobid) ja veesamba/veekvaliteedi osa. See peab koosnema nii regulaarsetest vaatlustest ehituse

vahetute mõjude dokumenteerimiseks kui edasise ekspluateerimise puhul häiritud koosluste

taastumise jälgimiseks.

3) Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil, on vajalik

paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas 15. aprill kuni august. Heljumipilve, milles

heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, levikul väljaspoole kaablikoridori

puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m peab tööd ajutiselt

peatama. Heljumi kontsentratsiooni loodusliku fooni peab määrama ja fikseerima ehitustegevuse

eelselt

4) Ehitusetapi aegseks kalastiku operatiivseireks peab välja töötama detailse seireprogrammi, mis on

vajalik kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste jooksvaks seiramiseks ehitustööde ajal. Seire

peab toimuma kaablitöödel ja hõlmama kaablikoridoride ala.

EELNÕU

5) Kasutusetapi aegseks kalastiku seireks peab välja töötama seireprogrammi, mis on vajalik kalastiku

liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks tuulepargi tööfaasis. Seire tuleb läbi viia igal aastal

esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Täpne uuringute

plaan tuleb formuleerida arendaja, otsustaja ja uurimisasutuse koostöös.

6) Meretuulepargi opereerimise ajal peab toimuma regulaarne kaablitrasside tehnilise seisukorra seire.

9. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast

päevast maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteatise.

10. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev

ehitis avalikust veekogust eemaldada.

11. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa

oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks.

Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud

tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (Endla tn 10a, 10122

Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

otsusest teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082

Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

create-2025_6_17-135 PM-Adeele_Vesingi (1).eml

Tere!

Edastame Teile dokumendi 16-7/24-04691-050 “Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks”

Lugupidamisega

Adeele Vesingi
ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
+372 667 2135 | [email protected]
www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Adressaatide nimekiri.pdf

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Kaitsevägi [email protected]

Päästeamet [email protected]

Maa-ja Ruumiamet [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus

Eesti Keskkonnaühenduse Koda

Saare Wind Energy OÜ

Elering AS

MTÜ Saaremaa Rannarahva Selts

Saarte Kalandus MTÜ

Eesti Kalurite Liit MTÜ

MTÜ Elurikkuse kaitse

MTÜ Koovi külaselts

MTÜ Karala-Pilguse hoiuala selts

[email protected]

SWE ühenduskaabli hoonestusluba eelnõu.pdf