Leping

Koostööleping nr 2-9/54112-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi SKA), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Raasiku Vallavalitsus, registrikood 75010708 , asukoht Tallinna mnt 24, Aruküla, 75201 Harju maakond (edaspidi täitja), mida esindab põhimääruse alusel vallavanem Raul Siem, edaspidi koos pooled või eraldi pool, lähtudes SKA ja täitja ühisest huvist arendada isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist kohalikus omavalitsuses, sõlmisid käesoleva koostöölepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine

kohalikus omavalitsuses 2023-2024“ tulemusena. 1.2. Lepingu alusel osutatavaid teenuseid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, TAT

„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“, tegevus „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. lisa 1 – konkursi tingimused ja kord; 1.3.2. lisa 2 – teenusmudeli katsetamise kirjeldus; 1.3.3. lisa 3 – vormid (1-10) lepingu täitmisel; 1.3.4. lisa 4 – hindamisvahendi metoodiline juhis; 1.3.5. lisa 5 – täitja taotlus. 1.3.6. Lepingu lisadeks on muudatused, mis allkirjastatakse ka pärast lepingu sõlmimist.

1.4. Lepingu lisaks olevaid vorme on SKAl õigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu täitmise käigus. Vormide muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on SKA avalike ülesannete osaline isikukeskne ümberkorraldamine. 2.2. Lepingu eesmärgiks on piloteerida SKA ja kohalike omavalitsuste koostöös uue isikukeskse

komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli rakendatavust omavalitsustes, sh katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.

2.3. Täitja osutab isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamise teenust (edaspidi teenus) vastavalt konkursi ja lepingu tingimustele Põhja-Eesti piirkonnas, Raasiku valla haldusterritooriumil.

2.4. Täitjale eraldatakse abivajavatele isikutele abi korraldamiseks 10 (kümme) teenuskohta, sh on 0 (null) majutuses teenuskohta. Teenuskohtade arvu võib muuta vahehindamiste alusel või täiendavate teenuskohtade taotlemisel Lisa 1 „Konkursi tingimused ja kord“ punktis 2.4.3 toodud tingimustel. Kui vahehindamiste käigus selgub, et kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) eraldatud teenusekohtade arvust on tegelikult täidetud vähem kui 90%, vähendatakse KOVile eraldatud teenuskohtade arvu ja lepingu punktis 4.2 sätestatud lepingu rahalist mahtu.

2.5. Teenus hõlmab erinevaid teenuskomponente, mille loetelu on esitatud lepingu Lisas 2. 2.6. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded, samuti teenuse sihtgrupp on

esitatud lepingu Lisas 2. 3. Lepingu tähtaeg 3.1. Leping jõustub selle allkirjastamisest. Täitja alustab teenuse osutamise tegevustega

01.01.2023. 3.2. Leping kehtib kuni 31.12.2024 või kuni lepingu maksimaalse rahalise mahu täitumiseni,

sõltuvalt sellest, milline tingimus saabub/täitub varem.

4. Lepingu rahaline maht ja tasumise tingimused 4.1. SKA tasub täitjale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest vastavalt teenuskohtade arvule ja

reaalselt osutatud teenuskomponentidele: 4.1.1. teenusmudeli koordineerimise tasu, lähtudes kaasatud abivajajate arvust.

Teenuse I etapil on aluseks abivajajate prognoos, II etapil on aluseks tegelikult kaasatud abivajajate arv ehk vahehindamise tulemus;

4.1.2. kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud teenuskomponentide maksumuse. Tasutakse teenuskomponentide eest, mis on loetletud lepingu Lisas 2 „Teenusmudeli katsetamise kirjeldus“. Teenuskomponentide maksumuse aluseks on hinnad, mis on kokku lepitud täitja ja teenust vahetult osutava isiku (teenuskomponendi osutaja) vahel sõlmitud lepingus või tasud, mis on sätestatud kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjas ning avaldatud täitja kodulehel, arvestades piirhinnaga teenuskomponentide erisust (teenuskomponentide maksumuse regulatsioon on täpsemalt sätestatud Lisa 1 punktis 2.5.2).

4.2. Lepingu maksimaalseks rahaliseks mahuks on 114 828 eurot (summa koos maksude ja maksetega, nende lisandumisel).

4.3. Täiendavate teenuskohtade andmisel lepingu punkti 2.4. alusel ja lepingu mahu suurendamisel ei tohi kõikide KOVidega sõlmitud lepingute summa ületada projekti eelarvet.

4.4. SKA-l ei ole kohustust tasuda teenuse eest lepingus fikseeritud maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult osutatava teenuse rahaline maht konkursi igas osas sõltub projekti kaasatud teenusesaajate tegelikust abivajadusest, st vastavalt nende abivajaduse hindamise tulemustest, individuaalsesse tegevusplaani kavandatud ja reaalselt kasutatud teenuskomponentide mahust, maksumusest ja teenuse kasutamise kestusest. Sellest tulenevalt võib konkursi osade suhtes sõlmitavate lepingute täitmise tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktis 4.2 märgitud summa.

4.5. Aruandevorm ja arve peavad olema esitatud SKAle hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu 7. kuupäevaks. Arve tasumise eelduseks on nõuetekohase aruandevormi („Teenuskomponentide_andmekogu“) ja arve esitamine.

4.6. SKA kontrollib esitatud dokumentide vastavust 20 tööpäeva jooksul. Juhul kui andmete kontrollimisel ja võrdlemisel tuvastatakse erinevusi või puudusi, taotleb SKA täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 tööpäeva jooksul.

4.7. SKA tasub esitatud arved 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on saanud arve (koos arve lisaks olevate dokumentidega) ja täitja on nõuetekohaselt esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud puudused. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad SKAle olema esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid.

4.8. Täitja esitab SKAle arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ja konkursi nimetus.

4.9. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 20 tööpäeva arve esitamisest.

5. Lepingu täitmine 5.1. Pool kohustub tegema teise poolega koostööd lepingu eesmärkide saavutamiseks. Pooled

juhinduvad koostöös avalike huvidega seotud kaalutlustest.

5.2. Täitja on kohustatud: 5.2.1. täitma lepingut nõuetekohaselt ja osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt,

kooskõlas lepingu, konkursi tingimuste ja esitatud taotlusega. Täitja tegevused on loetletud lepingu Lisa 2 „Teenusmudeli katsetamise kirjeldus“ punktis 3.1.;

5.2.2. Täitja peab lepingu täitmise käigus tegema tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka;

5.2.3. tagama lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise ja säilitamise kooskõlas õigusaktide ja lepinguga;

5.2.4. järgima SKA täiendavaid ja põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid lepingu täitmisel; 5.2.5. esitama SKAle nõuetekohaselt ja tähtaegselt lepingus kokku lepitud aruanded,

arved ja muud dokumendid. SKA nõudmisel peab olema täitjal (või täitjaga kokkuleppel teenuseid vahetult osutanud isikutel) võimalik dokumentaalselt tõendada teenuskomponentide osutamist pilootprojektis osalevatele abivajajatele;

5.2.6. säilitama lepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2030; 5.2.7. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Täitja ja tema partnerid lisavad kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod.

5.3. Täitjal on õigus:

5.3.1. saada tasu osutatud teenuste eest; 5.3.2. pöörduda SKA poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik lepingu nõuetekohaseks

täitmiseks.

5.4. SKA on kohustatud: 5.4.1. lähtuma pilootprojekti elluviimisel lepingu Lisa 2 „Teenusmudeli katsetamise

kirjeldus“ punktis 3.2. sätestatud SKA tegevustest; 5.4.2. maksma teenuse eest kokku lepitud tasu; 5.4.3. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni nõuetele vastavust

lepingus sätestatud tähtaja jooksul.

5.5. SKAl on õigus: 5.5.1. anda täitjale teenuse osutamiseks juhiseid; 5.5.2. kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, sh õigus mistahes ajal lepingu täitmisel ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist;

5.5.3. teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt ja regulaarselt teenuse sisu ja kvaliteedi osas, et hinnata, kas teenuse osutamine vastab oma sisu ja kvaliteediga teenusega hõlmatud isikute vajadustele, sh õigus saada selgitusi osutatud teenuste ning nende otstarbekuse ja vajalikkuse kohta;

5.5.4. nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 5.5.5. nõuda tagasi täitjale väljamakstud tasu juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis seavad

kahtluse alla rahaliste vahendite mitteotstarbekohase kasutamise, selliste rahaliste vahendite ulatuses.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingu rikkumine oli tahtlik.

6.2. Täitja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest eelkõige, kui leping on jäänud täitmata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õigus- kaitsevahendi SKA. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.3. SKA esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse lepingu täitmisel ilmnenud puudused ja vajadusel määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. SKA võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on SKA-l õigus nõuda leppetrahvi 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast, kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt.

6.5. Kui täitja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui SKA-l ei ole heastamise vastu huvi, nt konfidentsiaalsusnõuete rikkumine, on SKA-l õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast.

6.6. Lepingus sätestatud lepingu täitmise tähtajast või lepingu punkti 6.3. alusel esitatavas pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on SKA-l õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

6.7. Kui SKA viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda SKA-lt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.

6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on SKA-l õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. Oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste rikkumine.

6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. SKA-l on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.

6.11. Lepingu punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõu esinemise asjaoludel, eelkõige kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks teenuse osutamine lepingus sätestatud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise tingimusi. Sellisel juhul võivad pooled piirangute/ohu ajaks kokku leppida muudatustes, mis tagavad eesmärgipärase ja projekti tingimustele vastava teenuse osutamise. Muudatused lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja loetakse lepingu lisaks.

6.12. SKAl on lepingu punktis 6.11. nimetatud olukorras õigus ühepoolselt lepingu täitmine peatada, kui lepingu tingimuste kohane teenuse osutamine võib ohtu seada teenuse osutajate või teenuse saajate elu või tervise. Sellisel juhul edastab SKA täitjale peatamise otsuse, mis loetakse lepingu lisaks.

6.13. Kui lepingu rikkumine täitja poolt toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, nõuab SKA täitjalt tagasi kulud kogu finantskorrektsiooni ulatuses.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 7.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.3. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.4. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

7.5. Poolte volitatud esindajad: 7.5.1. SKA volitatud esindaja Viktooria Iljin, telefon +372 5886 7716, e-post

[email protected]. SKA volitatud esindajal on õigus esindada SKA-d kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine;

7.5.2. Täitja volitatud esindaja Karin Möllits, telefon +372 5556 7128, e-post [email protected].

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on SKAl eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid SKA eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaal- suskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Täitja tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kolmandate osapooltega sõlmitud lepingute täitmisel ning sõlmib volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise lepingu.

9. Lepingu muutmine ja lõpetamine 9.1. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Pooled on teadlikud, et lepingu üleandmisele kehtivad muuhulgas seadusest tulenevad piirangud.

9.2. Pooled võivad lepingut muuta juhul, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks.

9.3. Objektiivsest vajadusest tulenevalt on SKAl täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 3 (kolm) kuud.

9.4. SKA-l on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et lepingu täitmine jätkub. SKA teatab täitjale lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

9.5. Pooled muudavad lepingut ja sõlmivad lepingu lisa seoses teenuskohtade arvu muutmisega lepingu punktis 2.4. sätestatud tingimustel.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks kohtule. 10.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Sotsiaalkindlustusamet Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkindlustusamet Raasiku Vallavalitsus Maret Maripuu Raul Siem

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

rakendamine kohalikus omavalitsuses 2023-2024

Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku esitada taotlus konkursile

„Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses 2023-2024“

vastavalt konkursi dokumentides sisalduvatele tingimustele.

1. ÜLDANDMED

1.1 Konkursi

läbiviija

kontaktandmed

Sotsiaalkindlustusamet

registrikood 70001975

aadress Paldiski mnt 80, Tallinn 10617

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

1.2 Konkursi

vastutav isik ja

kontaktandmed

projektijuht Viktooria Iljin

teenuste osakond, erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus

e-post: [email protected]

1.3 Konkursi

nimetus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus

omavalitsuses 2023-2024

1.4 Lepingu

rahastamisallikas

Teenusmudeli katsetamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, TAT

„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“, tegevus

„Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi

katsetamine“.

1.5 Konkursi

dokumentatsioon

Lisa 1. Konkursi tingimused ja kord (edaspidi Konkursikutse)

Lisa 3. Koostöölepingu (edaspidi Leping) projekt koos vormide ja

juhisega

Lisa 4. Teenusmudeli katsetamise kirjeldus (sh teenusmudeli

katsetamisel KOV tegevused ja teenuskomponentide loetelu)

Dokumentatsiooni erinevad osad täiendavad üksteist ning moodustavad

tervikliku aluse taotluse koostamiseks.

1.6 Konkursil

osalemise

vormid

Lisa 2. Vormid konkursil osalemiseks:

Lisa 2.1. Taotluse vorm

Lisa 2.2. Ühistaotlejate volikiri

Lisa 2.3. Taotleja poolse juhtumikorraldaja (katsetamist koordineeriva

töötaja) CV vorm

Lisa 2.4. Kokkuvõttev hinnang abivajaduse ja teenuse osutamise kohta

(edaspidi Kokkuvõttev hinnang).

2. KONKURSI KIRJELDUS

2.1. Konkursi eesmärk

Konkursi eesmärk on leida üle Eesti partnerid kohalike omavalitsuste hulgast, kes on valmis

katsetama oma piirkonnas psüühilise erivajadusega inimeste teenuste uudset

korraldusmudelit.

2.2. Konkursi objekti lühikirjeldus

Konkurss viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud meetme „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise

hoolduse kättesaadavus“ tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku

erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ raames, mille sisuks on katsetada

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) koostöös

isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli (edaspidi ISTE) rakendatavust

(kasutusele võtmist ja juurutamist) omavalitsustes. Ühelt poolt hõlmab see psüühilise

erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhineva lähenemise katsetamist ja

teisalt on eesmärgiks katsetada korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste abi ja

teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamise täpsem sisu, sh selle eesmärgid,

sihtrühm ja korraldusskeem on esitatud Lisas 4 (Teenusmudeli katsetamise kirjeldus).

Detailsema ülevaate katsetatavast teenusmudelist ja teenuskomponentidest, millest

teenusmudel koosneb, annavad Lisa 4 ptk 4 „Isikukeskse teenusmudeli kirjeldus“ ja ptk 5

„Teenuskomponentide loetelu“.

2023 - 2024 aastal osutatakse uue korraldusmudeli baasil teenust kuni 825 psüühilise

erivajadusega inimesele üle Eesti (edaspidi: konkursil KOVide vahel jaotatavad

teenusekohad). Konkurss on jaotatud kolmeks osaks Eesti piirkondade alusel. Konkursi

käesoleva vooru osade kirjeldus, teenusekohtade arv piirkonniti (konkursi osades) ja

teenusekohtade jaotamise põhimõtted on kirjeldatud käesoleva Konkursikutse punktis 2.4.

Konkursil ei ole seatud ülempiiri sellele, mitu KOVi teenusmudelit piloteerima hakkavad.

Teenusekohtade jaotamise kohta konkursil osalevate KOVide vahel leiab täpsemat teavet

Konkursikutse punktist 2.4. ja 3.

Teenusmudeli katsetamise eelarvest kaetakse kohalikes omavalitsustes katsetamisega

seotud tegevuste kulud, sh nii abivajajatele reaalselt osutatavate teenuskomponentide

maksumus kui KOV korralduskulud (eelkõige tööjõukulud). Täpsemalt on finantseerimise

tingimused kirjeldatud Konkursikutse punktides 2.5.1. ja 2.5.2.

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine toimub konkursil osalevates

omavalitsustes kahes etapis – tegevustega 2023 aastal liitunud KOVis algab mudeli

katsetamine ettevalmistava I etapiga, mis kestab neli kuud, sellele järgneb II etapp, mis on

teenusmudeli rakendamise põhietapp ja kestab teenusmudeli katsetamise lõppemiseni.

Etappide kirjelduse leiab Lisa 4 (Teenusmudeli katsetamise kirjeldus).

2.3. Taotlejad (sh ühistaotlejad)

2.3.1. Nõuded taotlejale

SHS § 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud

isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi

saamiseks vajalikes tegevustes. Käesoleval konkursil saavad taotlejaks olla üksnes

kohaliku omavalitsuse üksused (vallad või linnad) kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

kellel on õigus ja kohustus osutada SHS § 15 lg 1 sätestatud teenust. Vallad ja linnad võivad

taotluse esitada enda ametiasutuse kaudu, kelle õiguslik vorm äriregistri poolt peetava riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutuste registri kohaselt on „kohaliku omavalitsuse asutus“. Valla ja

linna ametiasutus tegutseb sellisel juhul valla või linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel.

Taotlejaks võib olla valdade või linnade ühine ametiasutus ja valla või linna ühise ametiasutuse

hallatava asutus, kes täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

Taotleja võib osaleda ainult selles konkursi osas, mis on tema asukohajärgne piirkond

(konkursi osadeks jaotamise kohta vt täpsemalt Konkursikutse punkt 2.4.).

2.3.2. Ühistaotlejad

Taotlejaks võib olla ka mitu kohalikku omavalitsust ühiselt (edaspidi ühistaotlejad). Sellisel

juhul nimetavad ühistaotlejad taotluste menetlemisega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega

seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja ning kinnitavad ühistaotlejate solidaar-

vastutust. Ühistaotluse korral peab esitama ühistaotlejate volikirja vastavalt Lisas 2.2 etteantud

vormile.

Ühiselt võivad taotluse esitada vaid KOVid, kes kuuluvad asukohajärgselt samasse piirkonda

(vt Konkursikutse punkt 2.4.), st ühistaotluste esitamine piirkondade üleselt ei ole lubatud.

2.3.3. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriv juhtumikorraldaja

Taotleja esitab taotluses andmed teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineeriva

juhtumikorraldaja kohta. Seejuures on oluline:

 Teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineerivaks juhtumikorraldajaks saab olla KOV

teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja antud

sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või

sellele vastav kvalifikatsioon1. Juhtumikorraldaja peab olema taotluse esitaja teenistuja

(ametnik või töötaja).

 Kui projektiperioodi jooksul vahetub koordineeriv juhtumikorraldaja või lisandub töötaja,

kes viib läbi koordineeriva juhtumikorraldaja tegevusi, peavad lisandunud ja vahetunud

töötajad vastama ülalnimetatud tingimustele.

 Kui KOVis planeeritakse teenusmudeli piloteerimise tegevused jaotada mitme töötaja

vahel, peavad ülaltoodud tingimustele vastama kõik KOVis teenusmudeli piloteerimisel

inimesega juhtumikorralduse ja hindamise tegevusi tegevad töötajad.

1 Projektis tuginetakse Sotsiaalhoolekande seaduses § 161 sätestatud määratlusele, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötajana nimetada ametisse isiku, kellel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrghariduse sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

Teisi teenusmudelis kirjeldatud KOV tegevusi võivad teha vastavate oskustega teised

KOV töötajad.

Teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineeriva(te) töötaja(te) nõuetele vastavuse

tõendamiseks tuleb taotlusega esitada:

 juhtumikorraldaja CV (Lisas 2.3. etteantud vormil) ja ärakiri haridust tõendavast

dokumendist (või dokumentidest). Kui haridus on omandatud välisriigis, tuleb taotlusele

lisada SA Archimedes struktuuriüksuse ENIC/NARIC Keskuse hinnang haridust

tõendava dokumendi kohta. Kui dokumentides on nimi muutunud, lisada nime

muutumist tõendavad dokumendid.

 Kui taotluses esitatud info kohaselt planeeritakse KOVis teenusmudeli piloteerimisel

tegevused jaotada mitme töötaja vahel, tuleb esitada nõutud dokumendid kõigi

abivajava inimesega juhtumikorralduse ja hindamise tegevusi tegevate töötajate kohta.

 Taotlusesse tuleb märkida teave ka selle kohta, kas KOVis on kavandatud, et

teenusmudeli piloteerimist jääb koordineerima taotluses märgitud juhtumikorraldaja või

kavatseb KOV taotluse rahuldamisel ja piloteerimise käivitumisel tööle võtta uue töötaja

ning taotluses märgitud juhtumikorraldaja asendada (töötaja asendamisel tuleb jälgida

tema vastavust nõuetele).

2.4. Konkursi osad ja teenusekohtade jaotus

Käesoleva konkursi raames jaotatakse 2023-2024 aastaks taotlejate vahel kuni

825 teenusekohta (st uue teenusmudeli baasil osutatakse abi kuni 825 psüühilise

erivajadusega inimesele).

825-st teenuskohast 50 teenuskohta on planeeritud jaotada KOVidele, kes soovivad katsetada

isikukeskset teenuskomponendipõhist lähenemist abivajavale inimesele viisil, kus inimene ei

ela oma kodus, vaid elab püsivalt ja ööpäevaringselt KOVile või tema koostööpartnerile

kuuluvas ja inimesele kasutada antud eluruumides (majutusüksuses) ning kus KOV korraldab

koostöös baas- ja lisatoetuse osutajatega inimesele peresarnase elukorralduse ning

vajaduspõhise ja paindliku abi lähtudes isikukeskse teenusmudeli põhimõtetest. Seega on

825-st teenuskohast 50 teenuskohta abivajavatele inimestele majutuses (need võivad olla

inimestele, kes on taotluse esitamise ajahetkel kogukonnas elamise teenusel, kuid alates

01.01.2023 väljuvad riiklikult erihoolekande teenuselt ja abi korraldamine toimub koostöös

KOVi lepingupartneritega isikukeskse teenusmudeli põhimõtete alusel). KOV saab majutuses

teenuskohtadele võtta abivajavaid inimesi, kelle elukoha kandeks rahvastikuregistris (edaspidi

RR) on taotleja haldusüksus, kuid inimese viibimiskoht võib olla teenuseosutaja asukoht, mis

ei ole sama RR-i elukoha kandega. Abivajava inimese viibimiskoht peab olema kantud RRi või

sotsiaalteenuste andmeregistrisse (STAR-i) teenusosutaja majutusüksuse aadressiga.

Majutuses teenuskohad peavad asuma hoonetes, millele on väljastatud kasutusluba ehitise

kasutamise otstarbega „Elamud“ koodidega 1100 - 11319, va koodiga 11320 ühiselamud2.

2 Majandus- ja taristusministri määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf#

Konkurss viiakse läbi Eesti piirkondade alusel kolmes osas. Teenusekohad jaotuvad konkursi

osade vahel järgmiselt:

Konkursi

osa

Piirkond Piirkonda

kuuluvad

maakonnad

Teenuskohtade arv (sh 50

majutuses teenuskohad)

I osa Kesk- ja Ida-

Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Virumaa

Järvamaa

Viljandimaa

Jõgevamaa

220

II osa Lääne-ja

Lõuna- Eesti

Hiiumaa

Läänemaa

Pärnumaa

Saaremaa

Põlvamaa

Tartumaa

Valgamaa

Võrumaa

280

III osa Põhja-Eesti Harjumaa

Raplamaa

325

KOKKU 825

Taotlejal tuleb märkida soovitud teenusekohtade koguarv, sh tuleb taotluses (vt Konkursikutse

Lisa 2.1.) eraldi ridadel välja tuua:

1) Mitu teenuskohta soovitakse perioodil 2022 teenusmudeli katsetamisse kaasatud

jätkuva abivajadusega inimestele;

2) Mitu teenuskohta soovitakse uutele abivajavatele inimestele;

3) Mitu majutuses teenuskohta soovitakse teenusmudeli katsetamiseks KOVi

koostööpartnerist teenuseosutajaga uutele abivajavatele inimestele (võivad olla

inimestele, kes on taotluse esitamise ajahetkel kogukonnas elamise teenusel, kuid

alates 01.01.2023 väljuvad riiklikult erihoolekande teenuselt ja abi korraldamine toimub

isikukeskse teenusmudeli põhimõtete alusel).

Taotluse saab esitada minimaalselt 5 (viiele) teenusekohale. Taotlust ei saa esitada ainult

majutuses teenuskohtadele. Taotlust ei saa esitada suuremale arvule teenusekohtadele, kui

on piirkonna teenusekohtade koguarv (sh ühistaotlejad).

2.4.1. Teenuskohad 2022 aastal teenusmudeli katsetamisel osalenud abivajajatele

Kui KOV on osalenud isikukeskse teenusmudeli katsetamisel 2022 aastal ja soovib

nimetatud perioodil kaasatud abivajajatele teenuse osutamist jätkata ka 2023-2024

aastal, tuleb taotluse lisana esitada nendest igaühe kohta kokkuvõttev hinnang

(konkursikutse Lisa 2.4 etteantud vormil). Baastoetuse osutaja ja KOV-i poolt koostatud

ning taotluse lisana esitatud kokkuvõtvast hinnangust peab selguma teenusmudeli

katsetamisel osaleva inimese abivajadus eri eluvaldkondade lõikes, seni pakutud abi ja KOVi

hinnang teenuse jätkumise vajalikkuse kohta.

Seoses ISTE katsetamisega 2023-2024 uuest struktuuritoetuste rahastusperioodist ja uue

TAT-i „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tegevusena tuleb kõikide 2023

aastal teenusmudelist abisaavate inimeste, sh 2022 teenusmudeli katsetamisel osalenud

inimeste kohta, esitada uued sisenemise ankeedid (koostöölepingu projekti lisa vorm 3.1.)

vastavalt teenusmudeli kirjelduse punktile 3.1. alapunkt 6. See tähendab, et kõikide 2022

aastal teenusmudeli katsetamisel osalenud inimeste kohta peab olema omavalitsus esitanud

hiljemalt 31.12.2022 väljumise ankeedid (2022 a koostöölepingu lisa vormil 3.2.)

2.4.2. Teenuskohtade ümberjaotamine piirkondade lõikes

Juhul kui taotluste menetlusetapis jääb mõnes piirkonnas osa teenusekohti jaotamata (ei olnud

piisavalt taotlejaid), jaotatakse vabad kohad ümber nende teiste piirkondade vahel, kus esitati

rohkem teenusekoha taotlusi, kui oli KOVidele jaotatavate teenuskohtade koguarv piirkonnas.

Kohtade ümberjagamisel eelistatakse piirkondi, kus teenusekohtade puudujääk on kõige

suurem (vajadus täiendavate teenusekohtade järgi on kõige suurem) ning see aitab kaasa

teenusmudeli katsetamise eesmärkide täitmisele. Kohtade ümberjagamise otsuse teeb SKA

taotlusi menetlev komisjon. Kohtade ümberjagamise eesmärk on tagada teenusmudeli

katsetamise eesmärgid, paindlikkus ja eesmärk kaasata võimalikult palju abivajavaid isikuid

erinevatest KOVidest, tagada abivajajaile teenuse jätkuvus ning võimalikult kiire ja paindlik

teenus.

2.4.3. Täiendavate teenuskohtade jagamine lepingu kehtivuse ajal

Lepingu kehtivuse ajal on konkursi käigus jaotamata teenuskohtade (vabade teenuskohtade)

olemasolul konkursil osalevatel KOVidel, kellega on sõlmitud koostööleping, võimalik lisaks

neile eraldatud ja lepingus fikseeritud teenuskohtadele taotleda juurde täiendavaid

teenuskohti.

Täiendavate teenuskohtade taotlemise tingimused ja põhimõtted:

1) Täiendavaid teenuskohti jaotatakse kuni vabade kohtade lõppemiseni. Täiendavalt

jaotatakse teenuskohti, mis on jäänud konkursil välja jaotamata või vabanenud

vahehindamise tulemusel. Täiendavate teenuskohtade andmisel käesoleva punkti

alusel ja KOV lepingu mahu suurendamisel ei tohi kõikide KOVidega sõlmitud lepingute

summa ületada konkursi eelarvet.

2) Teenuskohtade arvu suurendamiseks esitab KOV täiendavate teenuskohtade taotluse

(koostöölepingu projekti lisa vorm 3.10).

3) KOV saab taotleda täiendavaid teenuskohti kolm korda teenusmudeli katsetamise ja

koostöölepingu kehtivuse perioodil. Täiendavate teenuskohtade taotlus tuleb SKA-le

esitada hiljemalt järgmistel kuupäevadel: 15.06.2023, 15.12.2023, 15.06.2024.

Majutuses teenuskohti saab taotleda ühe korra hiljemalt 15.12.2023.

4) KOV saab lisaks taotletud teenuskohti täitma asuda pärast SKA vastavat positiivset

otsust, aga mitte varem kui alates taotluse esitamise kuule järgneva kuu esimesest

päevast.

5) KOV saab teenuskohti juurde taotleda teenusmudeli rakendamise teises etapis

eeldusel, et olemasolevatest teenuskohtadest on viimase vahehindamise seisuga

täidetud vähemalt 90% ja vähemalt ühe baastoetuse osutajaga on koostöö käivitunud.

6) Täiendavate teenuskohtade saamisel tegutseb KOV uute abivajajate kaasamisel

vastavalt teenusmudeli kirjelduse punktis 3.1. alapunktis 6 nimetatud KOV tegevustele.

Taotlejate pingerida selgitatakse välja taotlustes esitatud sisulise kirjelduse alusel.

Täiendavate teenuskohtade taotluste hindamisel lähtub SKA projektijuht punkti 3.3

alapunktides 2,3,8,9 ja 10 hindamispunktide põhimõtetest: täielikult kirjeldatud 20, osaliselt

kirjeldatud 10 ja üldse mitte kirjeldatud 0 punkti. Täiendavate teenuskohtade taotlust ei

rahuldata, kui taotluses mõni alakriteeriumit kirjeldav osa on hinnatud 0 punktiga. Maksimaalne

punktisumma teenuskohtade taotlemisel on 40 ja majutuses teenuskohtade taotlemisel 60.

Projektijuhil on õigus jätta täiendavate teenuskohtade taotlus rahuldamata, kui esitatud taotlus

ei ole kooskõlas teenusmudeli katsetamise eesmärgiga ja ei aita kaasa soovitud tulemuste

saavutamisele.

2.5. Eeldatav maksumus

Konkursi eelarvest kaetakse kohalikes omavalitsustes piloteerimisega seotud tegevuste

kulud, sh nii teenuse osutamise kulud (nn teenuskomponentide maksumus) kui KOV

korralduskulud (nn teenusmudeli koordineerimise maksumus, sh juhtumikorraldaja töötasu).

Teenuskomponentide maksumuse ja teenusmudeli koordineerimise maksumuse kujunemist

on täpsemalt selgitatud p.2.5.1 ja 2.5.2.

Lepingute alusel SKA poolt tehtavate väljamaksete maksimaalne rahaline maht perioodil

01.01.2023 - 31.12.2024 konkursi kõikides osades kokku on kuni 9 630 750 eurot (siin ja

edaspidi koos kõikide maksude ja maksetega, nende lisandumisel), mis hõlmab järgnevat:

1) teenusmudeli koordineerimise maksumus proportsionaalselt taotleja deklareeritud

teenusekohtade arvule, eeldatavas summas kuni 907 830 eurot;

2) teenuskomponentide maksumus, st teenuskomponentide eest makstav eeldatav ja

ühtlasi maksimaalne rahaline maht, summas kuni 8 722 920 eurot.

Kõikide lepingute alusel SKA poolt tehtavate väljamaksete maksimaalne rahaline maht

summas 9 630 750 eurot jaguneb konkursi osade lõikes järgmiselt (perioodil 01.01.2023-

31.12.2024):

Konkursi

osa

Piirkond Maksimaalne

rahaline maht

(eurot)

sh teenusmudeli

koordineerimise

tasu (eurot)

sh

teenuskomponentide

maksumus (eurot)

I osa Kesk- ja Ida-Eesti 2 557 704 242 088 2 315 616

II osa Lääne-ja Lõuna-

Eesti

3 262416 308 112 2 954 304

III osa Põhja-Eesti 3 810 630 357 630 3 453 000

KOKKU 9 630 750 907 830 8 722 920

Käesolevas tabelis on fikseeritud konkursi piirkondade maksimaalne rahaline maht. Tabelis

esitatud piirkondade mahud on indikatiivsed. Tegelikult osutatava teenuse rahaline maht

konkursi igas osas sõltub teenusmudeli katsetamisel kaasatud teenusesaajate tegelikust

abivajadusest, st vastavalt nende abivajaduse hindamise tulemustest, personaalsesse

tegevusplaani kavandatud ja reaalselt kasutatud teenuskomponentide mahust, maksumusest

ja teenuse kasutamise kestusest. Sellest tulenevalt võib konkursi osade suhtes sõlmitavate

lepingute täitmise tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud

maksimaalne rahaline maht.

Kui konkursikutse punkti 2.4.2. või 2.4.3. kohaselt jaotatakse piirkondade vabad kohad ümber,

siis vähendatakse rahalisi vahendeid (lepingu rahalist mahtu) konkursi ühes osas (piirkonnas)

ning samaaegselt suurendatakse rahalisi vahendeid teises osas, milles suurendati

teenuskohtade arvu.

Taotleja ei esita oma taotluses teenusmudeli koordineerimise maksumust ega

teenuskomponentide maksumust (vt nende sisulist kirjeldust täpsemalt p. 2.5.1. ja

2.5.2.), vaid esitada tuleb soovitud teenusekohtade arv (st teenusmudeli piloteerimisse

kaasatavate abivajajate arv). Lepingukohase maksimaalse rahalise mahu, mis koosneb

teenusmudeli koordineerimise maksumusest ja teenuskomponentide arvestuslikust

maksumusest, arvutab SKA välja vastavalt KOVile jaotatud teenuskohtade arvule.

2.5.1. Teenusmudeli koordineerimise maksumus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimisega seotud korralduskulude katteks

makstakse lepingupartneriks olevale KOVile teenusmudeli koordineerimise tasu, mis on

mõeldud teenusmudeli katsetamise tegevuse elluviimisega seotud sihipäraste kulude

katmiseks, sh:

a) töötajate töötasu ja tööjõumaksud (omavalitsuses katsetamise tegevustega seotud

töötajate, sh koordineeriva juhtumikorraldaja palgafond);

b) büroo- ja sidekulud, sh IT-varade ja tarkvaralitsentside soetamise kulud;

c) tegevuse elluviimisega seotud töövahenditele ja töökeskkonnale, ruumide rendi- ja

kommunaalkulud;

d) teenusmudeli katsetamise tegevustega seotud transpordikulud;

e) teenusmudeli katsetamise raames toimuvatel koolitustel vm üritustel osalemiseks

vajalikud majutuskulud.

Alapunktides b)-e) nimetatud kulude osakaal ei tohi ületada summaarselt 10% teenusmudeli

koordineerimise kogumaksumusest.

Teenusmudeli katsetamise perioodil maksab SKA lepingu täitjale (KOV) teenusmudeli

koordineerimise tasu täitja poolt teenusmudeli piloteerimisse kaasatud abivajajate arvust ja

teenuse osutamisest lähtuvalt. Seejuures võetakse piloteerimise I etapis aluseks konkursi

taotluses KOV poolt esitatud teenusekohtade arv (st teenusesaajate prognoos), II etapis aga

lähtutakse KOV poolt vahehindamise ajaks tegelikult täidetud teenusekohtade arvust (st

teenusmudeli tegevustesse kaasatud ja teenuskomponente saanud abivajajate arvust), mis

selgitatakse välja SKA poolt läbiviidavate KOV vahehindamiste käigus3 (vt põhjalikumalt Lisa

4, Teenusmudeli katsetamise kirjeldus punkt 2.3.).

Teenusmudeli koordineerimise tasu ühes kuus on fikseeritud summa ning sõltub

teenuskohtade arvust. SKA maksab KOVile kui täitjale teenusmudeli koordineerimise tasu

igakuiselt (sh tööjõukulu koos kõigi maksudega) proportsionaalselt vastavalt antud

omavalitsuse teenusekohtade arvule, mis on ühe teenuskoha kohta on 45,85 eurot.

3 Vahehindamised toimuvad I etapi lõppedes (4 kuud pärast KOVis teenusmudeli piloteerimisega alustamist) ehk 30.04.2023 ja edaspidi üks kord iga kuue kuu tagant (31.10.2023, 30.04.2024 ja 31.10.2024). 2023. aastal toimub II etapis olevate KOVide esimene vahehindamine 30.04.2023 seisuga ja edaspidi samuti üks kord iga kuue kuu tagant.

Näide: teenusmudeli koordineerimise tasu KOVile ühes kuus ja tasu ülemmäär kokku

01.01.2023-31.12.2024 võttes aluseks teenuskohtade arvu.

KOV

teenuskohtade

arv

Koordineerimistasu

ühes kuus perioodil

01.01.2023-

31.12.2024

Koordineerimistasu

aastas perioodil

01.01.2023-

31.12.2024

Koordineerimistasu

maksimaalmäär

perioodil

01.01.2023-

31.12.2024

10 kohta 458,50 5 502,00 11 004,00

20 kohta 917,00 11 004,00 22 008,00

30 kohta 1 375,50 16 506,00 33 012,00

40 kohta 1 834,00 22 008,00 44 016,00

50 kohta 2 292,50 27 510,00 55 020,00

Näiteks 10 teenusesaaja puhul 458,50 eurot kuus ja aastas 5502 eurot ehk perioodi

01.01.2023 - 31.12.2024 eest (24 kuud) mitte rohkem kui 11 004 eurot; aga 50 teenusesaaja

puhul maksab SKA KOVile 2292,50 eurot kuus ning aastas 27 510 eurot ehk perioodi

01.01.2023 - 31.12.2024 eest (24 kuud) mitte rohkem kui 55 020 eurot.

Teenusmudeli koordineerimise tasu kasutamise üle otsustab lepingupartner (KOV) lähtuvalt

omavalitsuse vajadustest - kas teenusmudeli katsetamiseks võetakse tööle täiendav töötaja

(juhtumikorraldaja) või tasustatakse omavalitsuses juba töötavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid

katsetamisega seotud tööülesannete täitmise eest vms. Oluline on seejuures, et KOVis oleksid

kaetud kõik teenusmudeli koordineerimisega seotud vajalikud tegevused/funktsioonid,

sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat (sh nt abivajaduse hindamine,

teenuskomponentide hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja

partneritega).

Juhul kui I etapi lõpus või II etapis perioodiliselt toimuvate vahehindamiste käigus selgub, et

KOVile eraldatud teenusekohtade arvust on tegelikult täidetud vähem kui 90% (lubatud

kõikumine tulemusnäitajast arvust on 10%), vähendatakse KOVile eraldatud teenuskohtade

arvu ja arvestatakse antud KOVi teenuse koordineerimistasu ülemmäär ümber samas

proportsioonis.

Vahehindamise tulemusel vabanenud teenuskohad kuuluvad jagamisele täiendavate

teenuskohtade jaotamise põhimõtete alusel vastavalt Konkursikutse punktile 2.4.3.

2.5.2. Teenuskomponentide maksumus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimisel vastutab KOV oma piirkonnas kogu

psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise korralduse ja tervikprotsessi eest, sh teeb

kõik endast oleneva, et tagada piirkonna abivajajatele vajalike teenuskomponentide

kättesaadavus, selgitab välja või kehtestab teenuskomponentide hinnad. Teenusmudeli

katsetamisel võivad teenuse osutajateks (nii baastoetuse kui lisatoetuse teenuskomponentide

pakkujateks) olla nii kohaliku omavalitsusüksuse asutused, äriühingud kui mittetulundussektori

organisatsioonid. Teenusepakkujate leidmisel ja teenuskomponentide maksumuse

kujundamisel (sh hinnakokkulepete sõlmimisel) võib KOV rakendada kõiki sotsiaalkaitseliste

abimeetmete korraldamise võimalusi, lähtudes asjakohastest regulatsioonidest, sh KOVis

kehtestatud hankekorrast, riigihangete seadusest ja muudest õigusaktidest ning rahaliste

vahendite säästva ja eesmärgipärase kasutamise põhimõttest.

Baastoetuse osutajaks võib olla juriidiline isik, kelle puhul äriregistris või riigi ja kohaliku

omavalitsuse asutuste registris märgitud põhitegevusalade loetelu hõlmab

sotsiaalhoolekandelisi tegevusi. Baastoetuse osutaja võib olla KOV ise või tema allasutus või

omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja (MTÜ, SA või äriühing).

SKA tasub KOVile teenusmudeli tegevustesse kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud

teenuskomponentide maksumuse KOVi poolt SKAle esitatud arvete alusel. Tasutakse nende

teenuskomponentide eest, mis on loetletud Lisa 4 ptk-s 5 (Teenuskomponentide loetelu) ja

seejuures on teenuskomponentide maksumuse aluseks hinnad, mis on kokku lepitud KOV ja

teenust osutava isiku (nt teenuskomponenti pakkuva juriidilise isiku) vahel sõlmitud lepingus

või tasud, mis on sätestatud kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ja KOV kodulehel

avaldatud hinnakirjas.

Erisusena on 2023-2024. aastal hinnapiiriga teenuskomponentideks:

a) teenuskomponent „Intervallhoid“, mille arvestuslik isikupõhine kuu piirhind 2023-

2024.a on ühes kuus 1380 eurot, kuid mis võib kuude lõikes erineda, sh olla

suurem kui 1380 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi

ületada arvestuslikku 12 kuu piirhinda.4

b) Teenuskomponendid „Töötamise toetamine“ ja „Töösarnase või rakendustegevuse

toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas“, mille arvestuslik isikupõhine kuu

piirhind perioodil 2023-2024 on 305 eurot, kuid mis võib kuude lõikes erineda, sh

olla suurem kui 305 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi

ületada arvestuslikku 12 kuu piirhinda.5

Summaarselt ei tasu SKA KOVile teenusmudeli katsetamise vältel teenuskomponentide

maksumuse eest rohkem kui tema eelarve maksimaalmäärani, mis arvutatakse iga KOVi

puhul järgmiselt:

KOV

teenuskomponentide =

maksimaalmäär

teenusekohtade

arv KOV taotluses X

teenuskomponentide

maksumus ühe inimese kohta6

Teenuskomponentide maksumuse arvestamisel inimese kohta on erinevad arvestuslikud

maksumused vastavalt sellele, kas abivajavale inimesele osutatakse teenuskomponente

majutuses teenuskohal või mitte. Teenuskomponentide arvestuslik maksumus ühes kuus ühe

inimese kohta on 432,60 eurot. Majutuses teenuskohal on ühe inimese teenuskomponentide

arvestuslik ühe kuu maksumus 563,80 eurot.7

4 Tuginetud on 2022 erihoolekandeteenuse igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena ühe kuu maksumusele, mis on 1380 eurot. 5 Tuginetud on 2023 a pikaajalise kaitstud töö teenuse maksimaalsele maksumusele kuus, mis on 305 eurot. 6 Teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta on 10 382,40 eurot ja majutuses teenuskohal oleva inimese puhul 13 531,20 eurot kogu lepinguperioodi (24 kuud) vältel kokku. Täpsustuseks, teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta on arvestuslik – st reaalselt võib erinevatele abivajajatele osutatud teenuskomponentide maksumus olla erinev ja see ei ole piiratud näidistena esitatud arvutustes toodud summadega, kuid KOVile projekti jooksul kokku tasutav summa ei tohi ületada KOV maksimaalmäära. 7 Majutuses teenuskohtadel tasub inimene ise oma eluaseme, toiduainete ja toitlustuse korraldamisega seotud kulude eest (juhul, kui ta ei suuda ise toitlustuse korraldamisega tegeleda) vastavalt tegelikele kuludele, mis arvestatakse inimese kohta personaalselt vastavalt tegelikele majutuse ja toitlustuse kuludele ning tasutakse abivajava inimese poolt vastavalt TO poolt esitatud arvetele. Need kulud ei kuulu hüvitamisele katsetava teenusmudeli teenuskomponentide maksumuse sees.

KOV kogueelarve maksimaalmäära arvestamisel rakendatakse majutuses teenuskoha puhul

inimese kohta teenuskomponentide arvestuslikuks maksumuseks kõrgem summa, kuna

omavalitsusel võivad olla sellele inimesele osutatava abi korraldamisel potentsiaalselt

suuremad kulud - inimesed võivad olla suurema abivajadusega, mille tõttu nad võivad vajada

suuremas mahus abi ja seetõttu võivad teenuskomponendi mahud olla suuremad, millega

kaasnevad KOVile suuremad kulud.

Tabelis on esitatud näitlikult KOV teenuskomponentide maksumuse maksimaalmäärad

lepinguperioodil 01.01.2023-31.12.2024 vastavalt erinevale teenuskohtade arvule, sh on

tabelis esitatud näited kui KOVil on osad teenuskohad majutuses.

KOV

teenuskohtade

arv

2023-2024 KOV

teenuskomponentide

maksumuse

maksimaalmäär

lepinguperioodil

(24 kuud)

KOV teenuskohtade

arv, sh majutuses

teenuskohad

2023-2024 KOV

teenuskomponentide

maksumuse

maksimaalmäär

lepinguperioodil

(24 kuud)

5 teenuskohta 51 912,00

5 teenusekohta, sh 2

majutuses

teenuskohta 58 209,60

10 teenuskohta 103 824,00

10 teenusekohta, sh

3 majutuses

teenuskohta 113 270,40

20 teenusekohta 207 648,00

20 teenusekohta, sh

5 majutuses

teenuskohta 223 392,00

25 teenusekohta 259 560,00

25 teenusekohta, sh

5 majutuses

teenuskohta 275 304,00

30 teenusekohta 311 472,00

30 teenusekohta, sh

7 majutuses

teenuskohta 333 513,60

40 teenusekohta 415 296,00

40 teenusekohta, sh

10 majutuses

teenuskohta 446 784,00

50 teenusekohta 519 120,00

50 teenusekohta, sh

12 majutuses

teenuskohta 556 905,60

1. Näide:

KOV teenuskomponentide maksimaalmäära arvestamine 5 teenuskoha puhul:

(5 teenuskohta x 432,60 eurot x 24 kuud) = 51 912,00 eurot on teenuskomponentide

maksimaalmäär.

KOV teenuskomponentide maksimaalmäära arvestamine 5 teenuskoha puhul, kui

neist 2 on majutuses teenuskohad:

(3 teenuskohta x 432,60 eurot x 24 kuud)+(2 teenuskohta x 563,80 eurot x 24 kuud= 58 209,60

eurot on teenuskomponentide maksimaalmäär.

2. Näide:

KOV teenuskomponentide maksimaalmäära arvestamine 50 teenuskoha puhul:

(50 teenuskohta x 432,60 eurot x 24 kuud)= 519 120 eurot on teenuskomponentide

maksimaalmäär.

KOV teenuskomponentide maksimaalmäära arvestamine 50 teenuskoha puhul, kui

neist 12 on majutuses teenuskohad:

(38 teenuskohta x 432,60 eurot x 24 kuud)+(12 teenuskohta x 563,80 eurot x 24 kuud)= 556

905,60 eurot on teenuskomponentide maksimaalmäär.

KOV ei tohi koostöölepingus nimetatud maksimaalmäära konkursi perioodil ületada.

Teenuskomponentide maksumuse mahu täitumisel KOV leping lõppeb (st kui kõigile taotleja

poolt teenusmudeli katsetamisse kaasatud abivajajatele summaarselt osutatud

teenuskomponentide maksumus ületab KOV maksimaalmäära, siis taotleja leping lõppeb).

Juhul kui I etapi lõpus või II etapis perioodiliselt toimuvate vahehindamiste käigus selgub, et

KOVile eraldatud teenusekohtade arvust on tegelikult täidetud vähem kui 90% (lubatud

kõikumine tulemusnäitajast arvust on 10%) vähendatakse KOVile eraldatud teenuskohtade

arvu ja arvestatakse antud KOVi teenuskomponentide maksumuse ülemmäär ümber samas

proportsioonis.

Vahehindamise tulemusel vabanenud teenuskohad kuuluvad jagamisele täiendavate

teenuskohtade jaotamise põhimõttele alusel vastavalt konkursi tingimuste punktile 2.4.3.

2.6. Koostöölepingu kestus ja tingimused

Kõigi edukaks osutunud taotlejatega sõlmib SKA koostöölepingu (edaspidi leping). Eeldatavalt

sõlmitakse lepingud 2022.a. novembris. Lepingute sõlmimise tähtaeg on indikatiivne ja ei oma

õiguslikku tähendust. Leping kehtib alates 01.01.2023 kuni 31.12.2024 (eeldatavalt kuni 24

kuud) või kuni lepingu maksimaalse rahalise mahu täitumiseni, sõltuvalt sellest, milline

tingimus saabub (täitub) varem.

Lepingu projekt on toodud Lisas 3. Leping sõlmitakse Lepingu projektis sätestatud tingimustel

edukaks tunnistatud taotlejatega.

Taotlejal peab olema valmisolek alustada teenusmudeli rakendamisega (teenusmudeli

kasutusele võtmise ja juurutamisega) alates kuupäevast, mil temaga sõlmitud leping jõustub

(tegevustega võib alustada kohe kui leping on sõlmitud).

3. KONKURSI LÄBIVIIMISE KORD

3.1. Taotluse vormistamine ja esitamine

1. Konkursil „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses

2023-2024“ osalemiseks tuleb esitada taotlus vastavalt konkursi dokumentides

sisalduvatele tingimustele. Dokumendid tuleb esitada esindusõigust omava isiku poolt

digitaalselt allkirjastatult. Nõutavate dokumentide loetelu:

a) taotlus, mis tuleb vormistada ja esitada Lisas 2.1. toodud taotluse vormil eesti

keeles. Muul kujul esitatud taotlusi ei arvestata;

b) juhul kui taotlus esitatakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös, tuleb esitada

ühistaotlejate volikiri vastavalt Lisas 2.2 etteantud vormile;

c) KOVis teenusmudeli katsetamise tegevusi koordineeriva juhtumikorraldaja CV

vastavalt Lisas 2.3. etteantud vormile ja tema haridust tõendavate dokumentide

ärakirjad.

Kui haridus on omandatud välisriigis, lisada SA Archimedes struktuuriüksuse

ENIC/NARIC Keskuse hinnang haridust tõendava dokumendi kohta. Kui

dokumentides on nimi muutunud, lisada nime muutumist tõendavad dokumendid.

(Kui taotluses esitatud info kohaselt planeeritakse KOVis teenusmudeli

piloteerimise koordineerimine (sh juhtumikorralduse tegevused) jaotada mitme

töötaja vahel, tuleb esitada nõutud dokumendid kõigi abivajava inimesega

juhtumikorralduse ja hindamise tegevusi tegevate töötajate kohta);

d) kokkuvõtvad hinnangud 2022 a teenusmudeli katsetamisel kaasatud inimeste

abivajaduse hindamiseks Lisana 2.4. etteantud vormil kõigi nende varasemalt

kaasatud inimeste kohta, kellel on jätkuv abivajadus ja seetõttu peab KOV

oluliseks, et teenuse osutamine jätkuks neile inimestele ka 2023-2024. aastal.

Kui KOV soovib varasemalt kaasatud inimestele katsetada teenusmudeli tegevusi

majutuses teenuskohtadel, tuleb taotleda need teenuskohad majutuses

teenuskohtadena ning nende jaotamine ja hindamine toimub majutuses teenuskohtade

kriteeriumite alusel.

e) juhul kui soovitakse teenuskohti majutuses teenusmudeli katsetamiseks, tuleb

esitada koostöö valmisolekut tõendav dokument koostööpartneriga, kelle

majutusüksuses on planeeritud koostöös baas- ja lisatoetuse osutajatega

inimesele peresarnane elukorraldus ning komponendipõhine teenusmudeli

katsetamine ja kus inimene püsivalt ja ööpäevaringselt elab ning kes on valmis

koostööks teenusmudeli katsetamisel teenusmudeli kirjelduse ja konkursi

tingimustele vastavalt;

f) juhul kui majutusüksus, kus majutuses teenuskohad asuvad, on KOV omandis või

valduses tuleb esitada kirjalik kinnitus või eelkokkulepe konkreetse majutusüksuse

haldamise ja administreerimise eest vastutajaga8, et seal tagatakse koostöös baas-

ja lisatoetuse osutajatega inimesele peresarnane elukorraldus ning

komponendipõhine teenusmudeli katsetamine teenusmudeli kirjelduse ja konkursi

tingimustele vastavalt.

KOV-idel, kes taotlevad majutuses teenuskohti, tuleb täiendavalt täita taotluse Lisa 2.1.

teenusmudeli rakendamise sisulise kirjelduse osas alakriteeriumi punktid 8-11.

2. SKA annab konkursi väljakuulutamisest teada ameti kodulehel

(https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/riigihanked). Konkursil

osalemiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud kirjalik taotlus.

Taotluse esitamise tähtaeg on 04. november 2022 kell 11:00. Taotlused esitada e-posti

aadressile [email protected] märksõnaga „Erihoolekande teenusmudeli

katsetamise konkurss 2023-2024“. Kõigile taotlejatele saadetakse taotluse kättesaamise kohta

kinnitus konkursitaotluses märgitud e-posti aadressil.

8 Selgituseks - Koostööd kinnitav dokument esitatakse vastavalt KOVi eneseregulatsioonile ja pädevusele (nt asutuse juhi valmisolekut tõendav kinnitus, koostöös KOV-iga töötada välja teenusmudeli katsetamiseks vajalikud tingimused).

3. Konkursi dokumentide ja tingimuste kohta saab selgitusi või täiendavat teavet e-posti teel

konkursi vastutavalt isikult.

3.2. Taotluste vastavuse kontroll ja hindamine

1. Avaliku konkursi raames esitatud taotluste vastavust kontrollib ja hindab SKA peadirektori

käskkirja alusel moodustatud komisjon.

2. Taotluste vastavuse kontroll:

a) vastavaks tunnistatakse taotlused, milles taotleja on esitanud Konkursikutse

punktis 3.1. nõutud dokumendid ja taotleja vastab Konkursikutse punktis 2.3.

esitatud nõuetele;

b) SKAl on õigus küsida taotluse kohta lisainformatsiooni ja selgitusi, kui taotluse

kontrollimisel tekib ebaselgus. Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama 3

tööpäeva jooksul vastavasisulise selgitustaotluse saamisest arvates. Juhul kui

taotleja ei vasta selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul, võib SKA jätta taotluse

vastavaks tunnistamata. Mittevastav taotleja edasise hindamise etapis ei osale.

2. Teenuskohtade jaotamine ja taotluste hindamine:

a) komisjon vaatab esmalt läbi aastal 2022 teenusmudeli katsetamisel osalevate

KOVide poolt esitatud isikute kokkuvõtvad hinnangud, selgitab välja, millised

KOVid on taotlenud osalevate isikute teenuse jätkamist ja otsustab, mitu

teenuskohta jagatakse juba teenusmudeli katsetamises osalevate jätkuva

abivajadusega inimeste jaoks. Aastal 2022 osalenud KOV-ide abivajadusega

inimestele välja jagatud teenuskohtade arvu võrra väheneb igas konkursi osas

taotlejate vahel jaotatav teenuskohtade arv.

b) edukaks tunnistatakse igas konkursi osas enim punkte saanud taotlejad selles

arvus teenuskohtades, mis on jäänud jaotamiseks peale eelmises punktis a)

märgitud teenuskohtade väljajagamist;

c) komisjon hindab ja võrdleb taotlusi ja jagab ülejäänud teenuskohad

väärtuspunktide meetodil, pingerea alusel taotlejatele piirkondade kaupa järgmiste

tingimuste kohaselt vastavalt punktis 3.3. toodud hindamiskriteeriumitele:

- majutuses teenuskohtade kõigi alakriteeriumide eest antud punktid liidetakse ja

maksimaalne punktisumma on 70.

- tavapäraste teenuskohtade kõigi alakriteeriumite eest antud punktid liidetakse ja

maksimaalne punktisumma on 120;

d) juhul kui hindamiskriteeriumite kohaselt on samas konkursi osas taotlused saanud

punkte võrdselt, tõuseb moodustatavas pingereas ettepoole taotlus, mis on saanud

summaarselt rohkem punkte:

-tavapäraste teenuskohtade puhul hindamiskriteeriumite 3, 4 ja 5 eest. 9

-majutuses teenuskohtade puhul hindamiskriteeriumite 9, 10 puhul.10

9 Hindamiskriteerium 3. Teenusmudeli katsetamise üldine korraldus KOVis, projekti koordineeriva juhtumikorraldaja tegevuste kirjeldus. Hindamiskriteerium 4. Baastoetuse osutamine KOVis. Koostöö, järjepideva ja tervikliku abi osutamise korraldus. Hindamiskriteerium 5. Lisatoetuse osutajad KOVis. Teenuskomponentide olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. 10 Hindamiskriteerium 9. Majutuses teenusmudeli katsetamise üldine korraldus ja koostöö teenuseosutajatega. Hindamiskriteerium 10. Teenuskomponentide korraldus ja osutamine.

Kui eelnevate punktide alusel ei ole võimalik pingerea järjekorda välja selgitada,

selgitatakse taotlejate järjekord välja liisku heites;

e) juhul kui mõnes konkursi osas (piirkonnas) jääb osa teenusekohti jaotamata (ei ole

piisavalt taotlejaid), võib SKA jaotada vabad kohad täiendavalt ümber vastavalt

konkursi tingimuste punktile 2.4.2.

3. SKAl on õigus küsida hindamise aluseks olevate asjaolude kohta selgitusi, kui taotluse

hindamisel tekib ebaselgus. Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama 3 tööpäeva jooksul

vastavasisulise selgitustaotluse saamisest arvates.

4. Komisjon annab oma hinnangu 15 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaja

saabumist ja teavitab taotlejaid otsusest taotluses märgitud e-posti aadressil. SKA

peadirektor kinnitab käskkirjaga edukad koostööpartnerid, kellega sõlmitakse leping (lisa

3), mille SKA edastab taotlejale allkirjastamiseks. Juhul kui taotleja ei allkirjasta lepingut

10 tööpäeva jooksul, loetakse, et taotleja on konkursil osalemisest loobunud. Juhul kui

taotleja loobub lepingust, teavitatakse lepingu saamise võimalusest piirkondlikus

pingereas järgmist taotlejat.

3.3. Hindamiskriteeriumid

Taotlejad ei esita taotlustes juhtumikorralduse maksumust ega teenuskomponentide

maksumust. Taotlejate pingerida selgitatakse välja taotlustes esitatud sisulise kirjelduse

alusel, lähtudes Konkursi tingimuste ja käesolevas punktis esitatud hindamiskriteeriumitest.

Konkursi kõikides osades toimub taotluste hindamine alljärgnevas tabelis esitatud

kriteeriumide kohaselt.

Maksimumpunktide summa hindamiskriteeriumite eest on tavapäraste teenuskohtade puhul

120 ja majutuses teenuskohtade puhul 70 juhul, kui taotleja on esitanud soovi katsetada

teenusmudelit majutuses teenuskohtadel ning neid hinnatakse eraldi. Tavapäraste

teenuskohtade hindamisel hinnatakse hindamiskriteeriume 1-7 ja majutuses teenuskohtade

hindamisel hinnatakse hindamiskriteeriume 8-11. Tavapäraste teenuskohtade pingerida

selgitatakse välja hindamiskriteeriumitele 1-7 antud hindepunktide alusel ning majutuses

teenuskohtade pingerida selgitatakse välja hindamiskriteeriumitele 8-11 antud hindepunktide

alusel. Iga alakriteeriumi eest antakse hindamispunkte järgmiselt:

1. alakriteeriumile vastav taotluse osa on „täielikult kirjeldatud“ ja sellele antakse vastavad

hindamispunktid, kui taotluses on esitatud kõik sisulises alakriteeriumis nõutud andmed

detailselt, nähtub andmete analüüs ja tegevuste läbimõeldus ning terviklik kavandamine;

2. alakriteeriumile vastav taotluse osa on „osaliselt kirjeldatud“ ja sellele antakse vastavad

hindamispunktid, kui taotluses on esitatud kõik taotluse vormi alakriteeriumi osas nõutavad

andmed, kuid info on sisult üldine, vähese põhjendusega, madala detailsuse astmega ja

üksnes kordab konkursi tingimustes sätestatut;

3. 0 (null) punkti, kui taotluses on alakriteeriumile vastavas osas nõutud andmed puudu või

sisuliselt kirjeldamata või kordab sisulise muutuseta varasemat taotlust. SKAl on õigus jätta

hindamata taotlused, kus on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud

teadlikult esitamata.

Taotluste hindamise kriteeriumid Täielikult

kirjeldatud

Osaliselt

kirjeldatud

Üldse

mitte

1 Üldine eesmärk, miks taotleja konkursil osaleb,

mida piloteerimisest ootab, millist muutust loodab

saavutada

15 7,5 0

2 Teenusmudeli katsetamisse kaasatavad abivajajad

KOVis: ülevaade, milliseid abivajajaid planeeritakse

kaasata ja kuidas, mille põhjal on kaasatava rühma

prognoos tehtud

20 10 0

3 Teenusmudeli katsetamise üldine korraldus KOVis,

katsetamist koordineeriva juhtumikorraldaja

tegevuste kirjeldus

20 10 0

4 Baastoetuse osutamine KOVis. Koostöö,

järjepideva ja tervikliku abi osutamise korraldus

20 10 0

5 Lisatoetuse teenuseosutajad KOVis.

Teenuskomponentide olemasolu ja kättesaadavuse

tagamine

20 10 0

6 Koostöö teiste valdkondadega (sh esmase

abivajaduse märkamine)

15 7,5 0

7 Riskid ja nende maandamise võimalused 10 5 0

Majutuses teenusmudeli katsetamisel

hinnatavad kriteeriumid

8 Majutuses teenuskohtadele kaasatavad abivajavad

inimesed KOV-is

20 10 0

9 Majutuses teenusmudeli katsetamise üldine

korraldus ja koostöö teenuseosutajatega

20 10 0

10 Teenuskomponentide korraldus ja osutamine 20 10 0

11 Riskid majutuses peresarnase elukorraldusega

katsetamisel ja nende maandamise võimalused

10 5 0

Lisa 2.1. Taotluse vorm Sotsiaalkindlustusamet Konkurss: Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses 2023-2024

Taotleja

Nimi: Raasiku Vallavalitsus Registrikood: 75010708 Juriidiline aadress:

Kaastaotleja(d)

Nimi: Registrikood: Juriidiline aadress:

Taotleja kontaktandmed (KOV üldised kontaktandmed)

Telefon: 6070348 E-post: [email protected]

Taotleja allkirjaõiguslik esindaja

Nimi: Raul Siem Ametinimetus: vallavanem Esindusõiguse alus: põhimäärus

Esitame käesolevaga taotluse isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks.

Andmed teenusmudeli katsetamist KOVis koordineeriva juhtumikorraldaja kohta (kui teenusmudeli katsetamise juhtumikorraldus jagatakse KOVis mitme töötaja vahel, esitada andmed kõigi kohta).

Ees- ja perekonnanimi Anna Karula

Isikukood 48502070213

Töökoht ja ametinimetus Sotsiaaltööspetsialist

E-post [email protected]

Telefon 55541805

Kas pärast edukaks taotlejaks kinnitamist plaanitakse KOVis juhtumikorraldajat vahetada?

☒ Jah, teenusmudeli katsetamist hakkab KOVis koordineerima teine spetsialist

☐ Ei, KOVis jääb teenusmudeli katsetamist koordineerima taotluses märgitud spetsialist

Planeeritav teenusekohtade arv (teenusmudeli katsetamisse kaasatavate inimeste arv kokku) Märkus: taotluse saab esitada minimaalselt 5 (viiele) teenusekohale. 10

sh taotletav teenuskohtade arv KOV-is 2022 projekti kaasatud inimestele1 9

sh taotletav teenuskohtade arv uutele abivajavatele inimestele 1

sh taotletav teenuskohtade arv majutuses teenuse osutamiseks

Kinnitame, et 2022 projekti kaasatud inimeste abivajadus, seni pakutud abi ja teenuse jätkumise vajadus on hinnatud ning esitatud taotluse lisadena (vorm 2.4). Majutuses teenuskohtade katsetamisel koostööpartneri andmed:

Koostööpartner

Nimi: Registrikood: Juriidiline aadress:

Koostööpartneri esindaja

Nimi: Ametinimetus:

Koostööpartneri kontaktandmed

Telefon: E-post:

Majutuses teenuskohtade asukoht Majutuskohtade täpne asukoha aadress:

Teenusmudeli rakendamise sisuline kirjeldus:

Taotluste hindamise kriteeriumid Kirjeldus

1 Üldine eesmärk, miks taotleja konkursil osaleb, mida piloteerimisest ootab, millist muutust loodab saavutada.

Kirjeldada eesmärke, miks taotleja soovib osaleda teenusmudeli piloteerimisel ja kuidas see seostub taotleja muude tegevuste eesmärkidega.

Sihtrühmale, kellele ISTE projekt on suunatud, ei ole meie vallas vajalikke toetavaid tegevusi/teenuseid projektiväliselt pakkuda. Alustasime teenuste pakkumist teenusmudeli piloteerimist projekti sihtrühmale 2020. aasta

1 Kui KOV on osalenud ISTE projektis aastal 2022 ja soovib mõnele või kõigile sel ajal projekti kaasatud abivajajatele teenuse osutamist jätkata ka 2023-2024. aastal, tuleb taotluses teenust jätkavate inimeste jaoks vajalike teenuskohtade arv eraldi välja tuua ja taotluse lisana esitada nendest igaühe kohta kokkuvõttev hinnang (vorm 2.4 „Kokkuvõttev hinnang abivajaduse ja teenuse osutamise kohta“).

sügisel ning näeme, et sellega on vaja kindlasti jätkata. Eesmärgiks on tagada kvaliteetsete ja isikukesksete teenuste kättesaadavus Raasiku valla psüühilise haigusega ja intellektihäirega inimestele, et toetada maksimaalselt nende paremat toimetulekut, mis on iga projektis oldud aastatega paranenud. Kõige suurem eesmärk on, et teenuseid/tegevusi saaksime tulevikus pakkuda oma valla inimestele koha peal. Leida selleks projekti käigus sobivaimad koostööpartnerid. Luua erinevaid koostöösuhteid, erinevate ettevõtetega ja teiste valdadega. Saada projekti raames toimuvate infopäevade kaudu teada teiste KOVide häid praktikaid, et endal vallas välja töötada terviklik lahendus Raasiku valla erihoolekande klientidele.

2 Teenusmudeli katsetamisse kaasatavad abivajajad KOVis: ülevaade, milliseid abivajajaid planeeritakse kaasata ja kuidas, mille põhjal on kaasatava rühma prognoos tehtud.

- milliseid abivajajaid ja kui palju planeeritakse kaasata teenusmudeli piloteerimisel, sh kui palju praeguseid EHK järjekorras olevaid abivajajaid, sihtrühma kuuluvaid koolilõpetajaid, erihoolekandeteenustel (EHK) viibijaid (sh ööpäevaringselt EHK väljujate prognoos) jt abivajajate rühmad; - kuidas taotleja selgitas oma piirkonnas välja pilootprojekti sihtgrupi suuruse; - kuidas taotleja plaanib pilootprojektis osalejad leida ja mis ajaks täidab kõik taotluses esitatud teenusekohad.

Raasiku vald on väike omavalitsus, mistõttu on meie väljakutseks, kuidas pakkuda teenust sihtrühmale, mis on väga heterogeenne. Peame teenuste kavandmisel ja osutamisel olema paindlikud, et kaasata tegevustesse väga erinevate vajadustega kliendid. Samas on väikese omavalitsusena meil pigem hea ülevaade oma piirkonna võimalikest klientidest. Teenusmudel piloteerimisse kavatsetakse kaasata 10 klienti, neist 9 on olnud kaasatud ISTE projekti ka 2022 aastal. 1 projektis osaleja on erihoolekandeteenuste järjekorras. Üks vaba koht, on planeeritud 16-20 aastasele noorele, kes on lastekaitse juhtumist välja tulnud. Projekti sooviksime tutvustada Raasiku valla koolides, et toetada läbi projekti põhikooli lõpetajaid, ehk aitaks projektis osalemine ennetada või leevendada erinevaid probleeme võimalikult vara. Tänu varasemale kogemusele eeldame, et kõik teenuskohad saavad täidetud 2022.a esimestel kuudel.

3 Teenusmudeli katsetamise üldine korraldus KOVis, projekti koordineeriva juhtumikorraldaja tegevuste kirjeldus.

- mis on teie arvates valla- või linnavalitsuse peamine roll ja ülesanded teenusmudeli piloteerimisel?

- mida konkreetselt teeb ja mille eest vastutab projekti KOVis koordineeriv juhtumikorraldaja?

- kas KOVis hakkab teenusmudeli piloteerimist koordineerima üks või mitu töötajat? Kui mitu, siis

Kuna Raasiku vallas on erihoolekande valdkonnas veel lühike kogemus, siis teenusmudel piloteerimiseks oleme kavandanud järgnevalt: - Juhtumikorraldaja viib läbi toetusvajaduse hindamise ning koostab ja koordineerib teenuse saamist, tegeleb teenuseosutajate kaasamisega projekti, teenuskomponentide pakkujate leidmiseks hangete läbiviimisega ja lepingutega, tegeleb aruandlusega ja järelvalvega, teeb kandeid STARi.

milline on nende omavaheline tööjaotus? - kas KOVis hakkab teenusmudeli piloteerimist

koordineerima olemasolev töötaja või on plaanis selleks tööle võtta uusi töötajaid?

- milliseid teisi KOV töötajaid veel on plaanis kaasata ja milliste tegevuste puhul?

- kas ja milleks kaasatakse teenusmudeli piloteerimisel ka omavalitsuse juhtkond?

- Baasteenust hakkab osutama omavalitsus ise ning selleks, oli meil 2022 aastast tööl tegevusjuhendaja, kellega soovime koostööd jätkata ka edaspidi. Kes töötab teatud osa projektis osalejatega igapäevaselt. Uues projektis plaanime kaasata projekti baasteenuse osutaja väljaspoolt, kuni 50% 10st projektis osalejast. KOVist on kaasatud veel sotsiaaltööspetsialist ning vajadusel lastekaitsespetsialist perede puhul, kus vanema erivajadusest tulenevalt vajab toetamist ka ülejäänud pere või ka erivajadusega alaealiste puhul, kes sisenevad projekti. KOVi töötajatest saame oma koostööpartnerite hankimisel kaasata ka juristi. Omavalitsuse juhtkond on kaasatud ja kaasatakse kui kohapeal alustatakse uute teenuste osutamisega vallavalitsuse poolt nt. päevakeskuse loomine, kus pakutakse sihtrühmale erinevaid teenuseid

4 Baastoetuse osutamine KOVis. Koostöö, järjepideva ja tervikliku abi osutamise korraldus.

- mida peab KOV silmas baastoetuse osutaja valimisel? Mida eeldab baastoetust osutavalt organisatsioonilt?

- ülevaade teenuseosutajatest, kes hakkavad KOVis projekti kaasatud inimestele baastoetust osutama. Kas teenusmudeli piloteerimisel hakkab baastoetuse osutaja rollis olema KOV ise, mõni KOV allasutus või väline partner, kes leitakse järgides RHSi ja KOV hankekorra nõudeid?

- Mis on baastoetuse osutaja roll ja vastutus? - Kuidas tagatakse baastoetuse osutaja tegevustes

sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtete järgimine? - Milline saab olema baastoetuse osutaja ja KOVis

teenusmudeli piloteerimist korraldava juhtumikorraldaja omavaheline tööjaotus? Kuidas korraldatakse jooksev infovahetus ja sisuline koostöö?

- Kuidas selgitatakse välja baastoetuse komponentide maksumus? Millest KOV lähtub baastoetuse hinnataseme suunamisel?

Siiani on KOVis baasteenust osutanud omavalitsus ise. Senine praktika omavalitsus baasteenuse osutajana on meie vallas ennast õigustanud. KOVi projektiga seotud spetsialistid on kõik kvalifitseeritud spetsialistid, tänaseks omavad ka kogemust isikukeskse teenusmudeliga, mistõttu oleme veendunud, et taoliselt on tagatud ka teenuse kvaliteet ning asutuse sisene infovahetus. Uues projektis on plaanis hankida baastoetuse osutaja teatud protsendile projektis osalejale ka väljastpoolt KOVi. Baastoetuse osutaja leidmisel lähtume olemas olevatest teenuse osutajatest, kellega oleme loonud hea ja usaldusväärse kontakti. Oskame projektis osalejaid juba seostada baasteenuse osutajatega, kes on meile siiani lisatoetuse komponente pakkunud. Väline partner leitakse RHSi ja KOV hankekorra nõudeid jälgides. KOVil allasutust, kes projekti raames meile baastoetust saaks osutata, ei ole. Baastoetuse osutaja roll on tagada abivajajale terviklik ja järjepidev personaalne juhtumikorralduslik abi ja toetus, sh tegevusplaani koostamine ja selle täitmise jälgimine ning selle elluviimiseks vajaliku võrgustikutöö korraldamine. Projektis osalejale teenuste planeerimine, seostamine sobivate teenuse osutajatega. Baastoetuse osutaja tegevustes sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtete

jälgimist teostame regulaarselt teenus osutajaga kontaktis olles, regulaarsed kohtumised. Igakuiselt projektis osalejate osalemise lehti jälgides. Kindlasti baastoetuse osutaja taustauuring, enne koostöö algust. Spetsialistid peavad vastama kvalifikatsioonile.

Baastoetuse komponentide maksumuse kujunemisel võrdleme teiste KOVide baastoetuse osutajate hinnakirju. Katsume jääda komponentide hinnastamisel keskmise tunnihinna juurde.

5 Lisatoetuse teenuseosutajad KOVis. Teenuskomponentide olemasolu ja kättesaadavuse tagamine.

Kirjeldus, kes ja millist teenuskomponenti pakub + kui piirkonnas komponenti ei ole, siis mis plaan on selle tekkimiseks. - ülevaade, kes hakkavad KOVis projekti kaasatud

inimestele lisatoetust osutama (teenuskomponentide või eluvaldkondade lõikes). Milliseid erihoolekande-, rehabilitatsiooni- vm sotsiaalteenuste teenuseosutajaid vm organisatsioone näeb taotleja lisatoetuse osutajatena.

- Milliseid teenuskomponente piirkonnas ei ole? Kuidas on kavas leida või ellu kutsuda puuduolevad teenuskomponentide osutajad? Kuidas taotleja tagab inimesele teenusemudelis kirjeldatud teenus- komponentide kättesaadavuse?

- Kui palju on lisatoetuse osutajate hulgas KOV iga seotud asutusi, vabaühendusi vm väliseid partnereid? Kuidas KOV erinevate teenuseosutajate kaasamiseni jõuab, mis protsessi läbides (viiakse läbi hange, võetakse hinnapakkumine vm, vastavalt KOV hankekorrale)?

Lisaks baasteenusele plaanib KOV pakkuda ka mitmeid lisatoetuse komponente, selleks võtsime 2022 alguses tööle tegevusjuhendaja, kes projektis osalejatega töötab. Plaanime selle lahendusega jätkata ka järgmisel aastal. Lisatoetuse komponente, mille pakkumise võimekus kohapeal puudub, hangitakse mujalt. Senine kogemus on näidanud, et kõike teenuskomponente ei ole vaja osutada kohapeal ning klientidele sobib ja kohati nad isegi eelistavad, saada teenust väljaspool oma koduvalda. Seetõttu on plaanis kaasata lisatoetuse osutamiseks erinevaid teenuseosutajaid Tallinnast ja naabervaldadest. Kuna sihtrühm on väga heterogeenne, siis on vajalik erinevate teenuseosutajate kaasamine. Senise kogemuse baasilt on võimalikud koostööpartnerid lisatoetuse osutamisel nt MTÜ Perede ja Laste Nõuandekskus, MTÜ Loodus- ja Loomateraapiakeskus, MTÜ Libertas Kliinik, Adeli Eesti OÜ, Pool&LooP OÜ, Heaolu ja Taastumise Kool OÜ, OÜ Biarni. OÜ Arstikeskus Confido. Kuna Raasiku vallas kaasatavate klientide arv ei ole väga suur, siis lisatoetuse pakkuja valitakse/otsitakse vastavalt konkreetse kliendi vajadusele. See annab meile võimaluse läheneda maksimaalselt individuaalselt kõikidele klientidele, mitte pakkuda valmis standardset

- mida peab KOV silmas lisatoetuse osutajate valimisel? Mida eeldab lisatoetuse komponente osutavalt organisatsioonilt? Kas ja milliseid nõudeid esitatakse teenust osutavatele spetsialistidele?

- Mis on lisatoetuse osutaja roll ja vastutus? - Kuidas tagatakse baastoetuse osutaja tegevustes

sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtete järgimine? - Kuidas korraldatakse KOVis lisatoetuse osutajate ja

teiste teenusmudeli piloteerimise osapoolte infovahetus ja koostöö?

- kuidas kujunevad teenuskomponentide maksumused piirkonnas, kuidas KOV maksumused välja selgitab?

lahendust kõigile. Koostööd erinevate teenuseosutajate vahel koordineerib juhtumikorraldaja. Teenuskomponentide hinnad, mida ostetakse sisse, sõltuvad konkreetsest teenuseosutajast. Senine kogemus on näidanud, et sisse ostetavate teenuste hindade osas ei ole KOVil „kauplemisruumi“- teenuseosutaja ütleb oma hinna ja tingimused ning sellest tuleb lähtuda. Omavalitsuse enda hindade kujundamisel arvestatakse reaalsete kuludega ja piirkonna teiste teenuseosutajate sarnase teenuse osutamise hinnatasemega.

6 Koostöö teiste valdkondadega (sh esmane abivajaduse märkamine).

- milliste sidusvaldkondadega on vaja koostööd teha ja kuidas, et toetada inimese toimetulekut. Kuidas taotleja on kavandatud oma piirkonnas koostöösuhted käivitada ja töös hoida. - kuidas on korraldatud koostöö teiste osapooltega, et tagada piirkonna elaniku abivajaduse tekkimisel selle kiire märkamine - kirjeldus, milliseid kogukondlikke ressursse ja kuidas on kavas teenusmudeli rakendamisel kaasata.

Peamisteks sidusvaldkondadeks on haridus ja tervishoid, mille osas kohapeal ka koostöö toimib. Uute partnerite osas on vajalik esmane kontakti loomine ning suhete ülesehitamine ning regulaarne kontakt. Kuigi kohapeal ei ole veel päevakeskust, teevad kohalikud rahvamajad sageli ka päevakeskuse tööd, mistõttu peame neid oluliseks kogukondlikuks ressursiks.

7 Riskid ja nende maandamise võimalused.

- milliseid riske ja võimalikke probleeme näeb taotleja isikukeskse teenusmudeli rakendamisel - mil viisil taotleja teenusmudeli rakendamisega seotud riske vähendada kavatseb

Suurimaks riskiks on sihtrühm, kes on väga heterogeenne, mistõttu vajavad nad kõik ka erinevaid teenuskomponente. Kuna kohapeal komponentide osutajaid ei ole, siis on vajalik leida teenuseosutajad mujalt. Samas aga kui tegemist on vaid ühe kliendiga, kes vajab konkreetset teenuskomponenti, siis see ei ole teenuse osutajale atraktiivne (ajakulu ei ole mõistlik). Riski maandamiseks saame koostööd teha naaberomavalitsustega- teenuseosutajal on erinevad kliendid küll erinevatest omavalitsustest, kuid need omavalitsused ei ole üksteisest kaugel. Riskiks on senine puudulik töö erihoolekande valdkonna klientidega Raasiku vallas, mistõttu puudub võimalikel klientidel harjumus teha koostööd omavalitsusega, puudub ootus, et teenuseid on võimalik kohapeal korraldada. Riski maandamiseks on vajalik klientidega individuaalne suhtlemine.

Majutuses teenusmudeli katsetamisel hinnatavad kriteeriumid

8 Majutuses teenuskohtadele kaasatavad abivajavad inimesed KOV-is

- ülevaade, milliseid abivajajaid planeeritakse majutuses teenuskohtadele kaasata;

- kuidas ja mille põhjal on selle katsetatava sihtrühma arvestus tehtud.

9 Majutuses teenusmudeli katsetamise üldine korraldus ja koostöö teenuseosutajatega

-kellele kuuluvas ja millises majutusüksuses on planeeritud teenusmudeli katsetamine, - milline arv inimesi elab majutusüksuses, -kuidas on koostöö teenusosutajatega planeeritud, kui majutusüksus, kus inimene elab asub teises haldusüksuses, kui on inimese RR-i elukoha kanne. -milliseid tegevusi on vaja eelnevalt korraldada, kui katsetamisele tullakse inimestega, kes on seni olnud riiklikul erihoolekande teenusel – kogukonnas elamine või muu erihoolekande teenus -kuidas on planeeritud koostöö KOV juhtumikorraldaja, baastoetuse, lisatoetuse osutajate ja majutusüksuse töötajate vahel -kuidas on planeeritud korraldada inimese rahalise olukorra hindamine ja toetamine, kui inimese netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

10 Teenuskomponentide korraldus ja osutamine

- milles nähakse teenuskomponentide korraldamise ja hinnastamise erisusi ning milliseid hinnastamise reegleid või määrasid on planeeritud rakendada majutuses peresarnase elukorraldusega katsetamisel -millisena nähakse teenuskomponentide mahtude erisusi majutuses peresarnase elukorraldusega elamises katsetamisel.

11 Riskid majutuses peresarnase elukorraldusega katsetamisel ja nende maandamise võimalused

Kinnitame, et teenusmudeli katsetamiseks planeeritud majutuses teenuskohad asuvad hoonetes, millele on väljastatud kasutusluba ehitise kasutamise otstarbega „Elamud“ koodidega 1100 - 11319, va koodiga 11320 ühiselamud2 . Kinnitame, et:

1) oleme tutvunud konkursi tingimustega ja kõikide seotud dokumentidega ning konkursi käigus SKA antud selgitustega ning võtame üle

kõik dokumentides esitatud tingimused ja nõustume kõigi koostöölepingu projektis sätestatud tingimustega;

2) me ei osuta isikutele samaaegselt samalaadse sisu ja eesmärgiga tegevusi mitme välisrahastuse vahendite tegevuse raames (sh

Euroopa Liidu struktuurifondidest või muudest välisrahastuse vahenditest).

3) meie esitatud taotlus on jõus 90 päeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates;

4) tagame koostöölepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise kooskõlas õigusaktidega;

5) meie käsutuses on koostöölepingu täitmiseks vajalikud vahendid ja ressursid või võimalus neid vahendeid saada.

Allkirjastatud digitaalselt Nimi RAUL SIEM Ametinimetus vallavanem

2 Majandus- ja taristusministri määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf#

1

Lisa 2

TEENUSMUDELI KATSETAMISE KIRJELDUS Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses

(redaktsioon IV, kehtib alates 01.01.2023)

Taustainfo ............................................................................................................................. 2

Mõisted ................................................................................................................................. 3

1. KATSETAMISE OBJEKT, EESMÄRK JA SIHTRÜHM.................................................... 4

1.1. Katsetamise objekt .................................................................................................. 4

1.2. Katsetamise eesmärk .............................................................................................. 4

1.3. Sihtrühm .................................................................................................................. 5

1.4. Teenusmudeli piloteerimise osapooled .................................................................... 6

2. PILOTEERIMISE SISU JA ETAPID ............................................................................... 7

2.1. Teenusmudeli lühikirjeldus ...................................................................................... 7

2.2. Piloteerimise korraldus ja etapid KOVis ................................................................... 8

2.3. Omavalitsuste teenuskohtade arvu vahehindamine................................................. 9

2.4. Teenuskomponentide osutamine ja teenusmudelivälise abi kombineerimine .........10

3. POOLTE TEGEVUSED TEENUSMUDELI KATSETAMISEL .........................................10

3.1. KOV tegevused teenusmudeli katsetamisel ...........................................................10

3.2. SKA tegevused teenusmudeli katsetamisel ............................................................14

4. ISIKUKESKSE TEENUSMUDELI KIRJELDUS .............................................................15

4.1. Teenusmudeli aluspõhimõtted ................................................................................15

4.2. I etapp: Abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga ........................17

4.3. II etapp: Abivajaduse hindamine.............................................................................18

4.4. III etapp: Teenuse planeerimine .............................................................................19

4.5. IV etapp: Plaani elluviimine ....................................................................................20

4.6. Juhised osalejatele teenusmudeli rakendamiseks ..................................................22

5. TEENUSKOMPONENTIDE LOETELU ..........................................................................24

2

Taustainfo

Heaolu arengukava 2016-20231 ja erihoolekande arengukava 2014-20202 kohaselt on üheks

Eesti sotsiaalhoolekande arendamise prioriteetseks suunaks erihoolekandeteenuste

deinstitutsionaliseerimine ja teenusekasutaja vajaduste keskseks kujundamine. Alates 2016.

aastast on Eestis tegeldud uudse erihoolekande teenusmudeli väljaarendamisega, et

kujundada erihoolekandeteenused ümber psüühilise erivajadusega inimese ja tema

perekonna vajadustest lähtuvalt ning muuta teenuste korraldus senisest paindlikumaks.

2016-2017 viis Sotsiaalministeerium koostöös lepingupartner Trinidad Wiseman OÜ-ga läbi

teenusedisaini protsessi, mille tulemusel töötati välja isikukeskne komponendipõhine

erihoolekandeteenuste teenusmudeli prototüüp3. Loodud teenusmudelis käsitletakse

psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamist eluvaldkondade üleselt, integreerides

erinevate süsteemide poolt osutatavad tegevused üheks terviklikuks inimest ja tema lähedasi

toetavaks teenuseks. Toimetulekut toetavaid tegevusi ja teenuse sisukomponente on võimalik

uues süsteemis paindlikult kombineerida ja kohandada vastavalt inimese abivajadusele.

Disainiprotsessi käigus jõuti tulemusele, et isikukeskse lähenemise puhul on otstarbekas hoida

teenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige

lähemal ning kus on ülevaade ja võimalused kogukonna ressursside kasutamiseks (sh

võimalused korraldada suhtlust teenuseosutajatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke

teenuskomponente).

Alates 2017. aastast on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) katsetanud uut teenusmudelit

ESF rahastatava tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste

süsteemi piloteerimine“ raames4. 2017-2018 viidi SKA korraldamisel läbi esimene

teenusmudeli katsetamine5, mille raames katsetati uut isikukeskset vajaduspõhist

teenusmudelit ja kus psüühilise erivajadustega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi

korraldas kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Esimeses katsetamises osales kaheksa Eesti

omavalitsust. Tuginedes esimesel piloteerimisel saadud kogemustele ja teenusedisainerite

ettepanekutele arendati ja parendati isikukeskset erihoolekande teenusmudelit ning 2019.

aastal käivitus teine katsetamine. Ajaperioodil 2019-2022 korraldas SKA kokku neli

konkursivooru leidmaks kohalikest omavalitsustest lepingupartnereid, kes täiendatud

teenusmudelit katsetaksid. Oktoobris 2019 alustas teenusmudeli katsetamisega 8 KOVi,

veebruaris 2020 lisandus 5 KOVi ja novembris 2020 liitusid veel 7 KOVi. 2021. aasta lõpuks

katsetas teenusmudelit 20 ning 2022. aastal juba 28 KOV-i Eesti erinevatest piirkondadest.

Saadud praktilistele kogemustele tuginedes on otstarbekas jätkata isikukeskse teenusmudeli

põhimõtete rakendamist ja KOV tasandil psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldamise

katsetamist.

Uus teenusmudel toetab psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonnaelus osalemist ja

kaasamist kogukonna tasandil, sh aitab kaasa psüühilise erivajadusega inimeste

1 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 2 Erihoolekande arengukava aastateks 2014-2020, https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf 3 Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti lõpparuanne. Trinidad Wiseman, 2017. Tellija Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 4 Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“, toetuse andmise tingimused (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“, https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0 5 Vt SKA kodulehel „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon- kontaktid/projektid#Isikukeskse%20erihoolekande%20teenusmudeli%20pilootprojekt%20kohaliku%20omavalitsuse%20korraldu se%20baasil

3

võimetekohasele osalemisele tööhõives. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamist

KOV korralduse baasil viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi suuna „Iseseisvat toimetulekut

toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ meetme

„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja

paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ raames.

Mõisted

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise dokumentatsioonis kasutatakse

mõisteid alljärgnevas tähenduses.

 Baastoetuse osutaja - organisatsioon, mille sotsiaalhoolekande praktik tagab

teenusmudeli piloteerimises osalevale abivajajale tervikliku ja järjepideva personaalse

juhtumikorralduslikku abi ja toetuse, sh tagab tegevusplaani koostamise ja jälgib selle

täitmist ning korraldab selle elluviimiseks vajalikku võrgutikutööd (vt p.1.4. ja ptk. 4).

Baastoetuse osutajaks võib olla juriidiline isik, kelle puhul äriregistris või riigi ja kohaliku

omavalitsuse asutuste registris märgitud põhitegevusalade loetelu hõlmab

sotsiaalhoolekandelisi tegevusi. Baastoetuse osutaja võib olla KOV ise, KOV hallatav

asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja (vabaühendus,

sihtasutus või äriühing). Baastoetuse osutaja võib samaaegselt olla ka lisatoetuse

osutajaks.

 Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või

püsiva kuluga psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele, kes oma tervislikust

seisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude

toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks ning

igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel.

 Juhtumikorraldaja - antud teenusmudeli katsetamise raames on juhtumikorraldaja

KOV vastutusel olevate teenusmudeli tegevuste peamine läbiviija (sh abi- ja

toetusvajaduse hindamine ja inimese teenussüsteemiga seostamine ja võrgustikutöö,

teenusmudeli rakendamisega seotud korralduslik tegevus, sidusvaldkondade vahelise

koostöö initsieerimine) ja teenusmudeli tegevuste elluviimise eest vastutaja, kontaktisik

SKA-le. Teenusmudeli katsetamist KOVis koordineerivaks juhtumikorraldajaks saab

olla KOV teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja antud

sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või

sellele vastav kvalifikatsioon.

 Kogukond - asumid või piirkondlikud kogumid, kus toimub üksteise märkamine,

suhtlemine ja abistamine igapäevaelulistes asjades, ühised tegevused ning loomulik

mitteformaalne suhtlus ja seotus läbi suhete, mis võimaldab kriisides ja teatud

ressursside katkestuste korral hakkama saada (Gilchrist, 2019).

 Lisatoetuse osutajad - erinevad teenuskomponente osutavad organisatsioonid, sh

tänased erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste vm sotsiaalteenuste osutajad, ka

kogukonnateenuseid pakkuvad organisatsioonid (vt p.1.4). Lisatoetuse

teenuseosutajaks võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOVi-väline omavalitsuse

partneriks olev organisatsioon (vabaühendus, sihtasutus või äriühing). Lisatoetuse

osutaja võib samal ajal olla ka baastoetuse osutajaks.

 Psüühilise erivajadusega inimesed - raske, sügava ja püsiva kuluga

psüühikahäirega inimesed, sh nii psüühilise haigusega inimesed kui intellektipuudega

inimesed.

 Sidusvaldkond - psüühilise erivajadusega inimesele teisi vajalikke teenuseid ja

toetusmeetmeid osutavad valdkonnad väljaspool tänast erihoolekande- ja sotsiaalse

4

rehabilitatsiooni teenuste süsteemi, nt haridus- või tervishoiusüsteem, tööhõive

süsteem jm.

 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mis on mõeldud

erivajadusega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Teenuse toel õpivad

inimene ja tema lähedased, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega

igapäevaselt hakkama saada.

 Teenus - psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele terviklikult ja

integreeritult osutatav abi, mis kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema

toetamiseks vajalikest tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Teenus moodustub

seniste erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste väiksemateks üksikosadeks

lahutamise ja nendest inimese vajadustele vastava tervikliku teenuste paketi

koostamise tulemusena. Teenus on erinevatest teenuskomponentidest moodustuv

pakett.

 Teenuskomponent - konkreetses eluvaldkonnas abivajaja toimetulekut toetav

tegevus, hinnatud toetusvajadusele vastav tegevus. Teenuskomponendid põhinevad

seni erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste osaks olevatel tegevustel.

 Teenuseosutajad - üldnimetus baastoetuse osutajate ja/või lisatoetuse osutajate

kohta. Organisatsioonid, mille sotsiaalhoolekande praktikud teostavad teenusmudelis

nii baastoetuse kui lisatoetuse tegevusi ja osutavad teenuskomponente.

Teenuseosutaja võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse

partneriks olev teenuseosutaja (vabaühendus, sihtasutus või äriühing).

1. KATSETAMISE OBJEKT, EESMÄRK JA SIHTRÜHM

1.1. Katsetamise objekt

Tegevuse „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“

raames katsetatakse uut isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit, kus psüühilise

erivajadusega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi korraldab KOV.

1.2. Katsetamise eesmärk

Eesmärk on katsetada SKA ja KOV koostöös uue isikukeskse komponendipõhise

erihoolekande teenusmudeli rakendatavust (teenusmudeli kasutuselevõtmist ja juurutamist)

omavalitsustes. Eelkõige on eesmärgiks katsetada psüühilise erivajadusega inimeste

abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus

psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV.

Tegevuse raames soovib SKA:

1) katsetada praktikas uue isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli

tegevusprotsesse ja selgitada välja, kuidas teenusmudel toetab tööealiste psüühilise

erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist, sh nende

võimetekohast osalemist tööturuteenustel ja tööhõives;

2) abivajava inimese varaseks märkamiseks kohalikul tasandil parendada KOVide

koostööd sidusvaldkondade partneritega;

3) arendada esmakordse abivajaja vajaduste hindamist ning juurutada ühtset abi- ja

toetusvajaduse hindamist kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil, samuti testida abi- ja

toetusvajaduse hindamisvahendi sobivust sihtrühma toetusvajaduse määra

väljaselgitamiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks;

5

4) toetada KOVides juhtumikorralduse töömeetodi rakendamist, et tagada psüühilise

erivajadusega abivajajale ja tema lähedastele järjepidev koordineeritud tugi ja

nõustamine kohalikul tasandil, KOV poolt;

5) suurendada sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavust regionaalselt, toetades

omavalitsustes teenuskomponentide hankimist ning teenuseosutajate lisandumist;

6) välja selgitada teenusmudeli sobivus sihtrühma eri alarühmade puhul, sh soodustada

isikukeskse lähenemise abil kooli lõpetamise järgselt võimalikult iseseisva elu jätkamist

ja psüühilise erivajadusega inimeste integreerumist kogukonda;

7) toetada kogukonna ressursside kaasamist psüühilise erivajadusega inimeste teenuste

süsteemi;

8) analüüsida teenusmudeli rakendamisega seotud kulusid, saada ülevaade

teenuskomponentide kulupõhise hinna ja isikupõhiste eelarvete6 kujunemisest.

Katsetamise käigus soovib SKA koguda KOVidelt ja teistelt teenusmudeli katsetamisel

osalevatelt partneritelt tagasisidet ja analüüsida teenusmudeli rakendajate jt osapoolte

kogemust uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse kohta. Kogutud teadmist

analüüsides saab SKA teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste

tegemiseks, et teenuste korraldust täiendada ja parandada.

1.3. Sihtrühm

Katsetatava isikukeskse teenusmudeli sihtrühmaks (edaspidi nimetatud ka abivajaja) on

raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed, kelle puhul on täidetud

kõik alljärgnevad tingimused:

1) ta on vähemalt 16- aastane;

2) tal ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega alkoholisõltuvust;

3) sihtgrupp vastab ühele järgmistest tingimustest:

a. ta on erihoolekandeteenusel, kuid tema abivajadus on muutunud, mille tõttu on

vajalik teenuse vahetus (nt vajavad vähesema toetusega teenust) või 7

b. ta ei kasuta veel erihoolekandeteenuseid, kuid on SKA erihoolekandeteenuse

järjekorras, või

c. ta vajab KOV sotsiaaltöötaja või SKA teenuste konsultandi (SKA poolne

juhtumikorraldaja) hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või

tööturule sisenemiseks toetavaid integreeritud teenuseid.

Sihtrühma kohta kasutatakse dokumentatsioonis terminit abivajaja või teenusesaaja.

Erihoolekande teenusmudeli piloteerimises osalev abivajaja ei tohi samaaegselt saada

erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis (küll

tohib abivajaja liikuda ühest süsteemist teise, st olla teenusmudeli tegevustesse sisenemise

hetkel erihoolekandeteenustel, kuid inimese avalduse korral ISTE tegevustes osalemiseks,

tuleb omavalitsusel ja/või teenuseosutajal koheselt algatada erihoolekandeteenuste

lõpetamise menetlus). Samuti ei tohi teenusmudelis osalev abivajaja saada samaaegselt

samalaadseid teenuseid mitme välisrahastusel (sh Euroopa Sotsiaalfondist) rahastatava

tegevuse raames (vt ka p.2.4).

6 Isikupõhise eelarve (nim ka isikustatud, isiklikuks eelarveks) rakendamisel toimub teenuse planeerimine ja kasutatud teenuskomponentide maksumuse (teenusekulu) üle arvestuse pidamine isikupõhiselt. Abivajaval inimesel on talle eraldatud eelarvesumma piires õigus ise otsustada, millise teenuseosutaja juures ta soovib teenust saada ja talle eraldatud teenuseraha kasutada. 7 Sh inimesed, kes on olnud varasemalt ööpäevaringsel või kogukonnas elamise teenusel.

6

1.4. Teenusmudeli piloteerimise osapooled

Teenusmudeli piloteerimisel on olulisteks osapoolteks:

 valla- või linnavalitsus, kes vastutab teenusmudeli korralduse ja koordineerimise eest

oma piirkonnas (sh tagasiside andmise eest SKAle), samuti psüühilise erivajadusega

inimeste abivajaduse märkamise, hindamise ja inimese teenussüsteemiga seostamise

eest;

 baastoetuse osutaja, kes osutab abivajajale terviklikku ja järjepidevat personaalset

juhtumikorralduslikku tuge. Baastoetuse osutaja vastutab inimesele tervikliku teenuse

planeerimise ja tegevusplaani elluviimise eest. Baastoetuse osutajaks võib olla juriidiline

isik, kelle puhul äriregistris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris märgitud

põhitegevusalade loetelu hõlmab sotsiaalhoolekandelisi tegevusi. Baastoetuse osutaja

võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev

teenuseosutaja (vabaühendus, sihtasutus või äriühing)8;

 lisatoetuse osutaja, kelleks on erinevad teenuskomponentide osutajad, sh tänased

erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutajad jm sotsiaalteenuste

osutajad, aga ka kogukonnateenuste osutajad. Lisatoetuse osutajaks võib olla KOV ise,

KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja

(vabaühendus, sihtasutus või äriühing);

 SKA, kes vastutab teenusmudeli piloteerimisel omavalitsustele vajaliku toe tagamise eest

oma valdkondliku pädevuse piires, samuti teenusmudeli tegevuste finantseerimise eest.

SKA loob piloteerimise üldise raamistiku tuginedes teenusmudeli põhimõtetele. Lisaks on

SKA ülesanne koostöö raames koondada, vahendada ja analüüsida informatsiooni

erinevate KOVide katsetamisel saadud kogemuste ja praktikate kohta, teostada kontrolli

koostöölepingu täitmise üle ja ühtlustada üle-eestiliselt KOVide praktikat teenusmudeli

rakendamisel;

 Sidusvaldkondade partnerid ja kogukonnas tegutsevad organisatsioonid, kelle

teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast tulenevalt õigus ja vajadus ning

kellega teevad KOV, baas- ja lisatoetuse osutajad koostööd.

Teenusmudeli piloteerimisel tohib kasutada vaid praktikuid, kellel on olemas vajalikud

teadmised ja oskused klienditööks abivajajatega.

 KOVis on võtmeisikuks teenusmudeli piloteerimist koordineeriv juhtumikorraldaja, kes

peab olema KOV teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on kutseseaduse alusel välja

antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või

sellele vastav kvalifikatsioon9. Teenusmudeli piloteerimiseks võib KOVis koordineeriva

juhtumikorraldaja täiendavalt tööle võtta või rakendada KOVis olemasolevaid vajalike

teadmiste ja oskustega töötajaid. Oluline on, et piloteerimisel oleksid omavalitsuses kaetud

kõik teenusmudeli koordineerimisega seotud tööülesanded, sõltumata sellest, kas neid

täidab üks või mitu töötajat (sh abi- ja toetusvajaduse hindamine, abivajaja seostamine

baastoetuse osutajaga, teenuskomponentide hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete

korraldus SKA ja partneritega jm teenusmudeli katsetamise administratiivsete küsimustega

tegelemine). Teenusmudeli tegevusi, mis on seotud vahetult klienditööga (sh inimeste

abivajaduse märkamise, hindamise ja inimese teenussüsteemiga seostamise ja

8 KOVi välise baas- või lisatoetuse osutaja kaasamiseks tuleb järgida KOV hankekorda ning riigihangete seaduse põhimõtteid ja nõudeid (st läbi viia KOV hankekorra nõudeid järgiv protsess). 9 Teenusmudeli katsetamisel tuginetakse Sotsiaalhoolekande seaduses § 161 sätestatud määratlusele, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötajana nimetada ametisse isiku, kellel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrghariduse sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

7

võrgustikutööga) peab läbi viima KOV teenistuja (ametnik või töötaja), kellele on

kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud

kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon;

 Baas- või lisatoetuse teenuskomponente vahetult osutavad praktikud peavad omama

vastavasisulist pädevust või väljaõpet, mis võimaldab osutada teenuskomponendi sisulisi

tegevusi. Piloteerimises osalev KOV peab tagama, et teenusmudeli elluviimisel

rakendatakse vaid nõutava kvalifikatsiooni ja väljaõppega praktikuid. Kui

teenuskomponendi tegevuse teostajale on õigusaktides sätestatud kvalifikatsioon või

haridusnõuded, peab KOV tagama teenuskomponente vahetult osutavate praktikute

vastavuse nõuetele (nt kehtestama nõuded töötajate värbamisel ja/või nimetama nõuded

lepingupartnerite hankimisel). Vastutus teenuskomponentide osutajate kvalifikatsiooni ja

väljaõppe olemasolu kontrollimisel on KOV-il.

2. PILOTEERIMISE SISU JA ETAPID

2.1. Teenusmudeli lühikirjeldus

Isikukeskne erihoolekande teenusmudel käsitleb psüühilise erivajadusega inimese toetamist

eluvaldkondade üleselt, integreerides seni erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused

inimest ja tema lähedasi toetavaks terviklikuks teenuseks. Uues teenusmudelis on psüühilise

erivajadusega inimesele osutatava toetuse sisu ja korraldus senisest teenusekorraldusest

erinev:

1) Teenusmudeli katsetamise raames osutavad teenuseosutajad abivajajatele senistest

erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenustest erineva sisulise ülesehitusega teenust (nö

teenuskomponentidest koosnevat teenust), mis põhineb seni erihoolekande- ja sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuste osaks olevatel tegevustel ning mida on teenusdisaini protsessi

käigus vajaduspõhiselt täiendatud. Uues teenusmudelis käsitletakse psüühilise

erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatavat abi tervikliku integreeritud

teenusena, mis põimitakse iga abivajaja puhul kokku personaalselt tema toetamiseks

vajalikest tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Erihoolekande ja sotsiaalse

rehabilitatsiooniteenuste tegevused on jagatud teenuskomponentideks, mida

kombineeritakse vastavalt inimese vajadustele. Igale teenusmudeli piloteerimises

osalevale abivajajale tagab personaalse toe konkreetne sotsiaalhoolekande praktik

(baastoetuse osutaja töötaja), kes teda nõustab, juhendab ja kes koordineerib inimese

eluolukorrale vastavalt võrgustikutööd teiste osapooltega, sh lisateenuskomponentide

osutajatega ja sidusvaldkondade partneritega.

2) Uues teenusmudelis on lisaks sisulisele ülesehitusele tänasest erinev ka teenuste

korraldamise tasand. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldab praegu psüühilise

erivajadusega inimestele osutatavaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid SKA,

muid sellele sihtrühmale vajalikke sotsiaalteenuseid aga KOV. Uue teenusmudeli

piloteerimisel vastutab kogu psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise korralduse

ja protsessi eest oma piirkonnas KOV. Praktikas tähendab see KOV tegevust selle nimel,

et:

a. omavalitsuses elavaid psüühilise erivajadusega abivajavaid inimesi on märgatud;

b. KOVis kaasatud psüühilise erivajadusega inimeste abivajadus on hinnatud;

c. iga abivajaja on kokku viidud teda järjepidevalt toetava sotsiaalhoolekande

praktikuga (baastoetuse osutaja töötajaga), kes vastutab inimesele vajaliku abi

andmise eest (sh tagab abivajajale teenuse osutamise teenusmudelis nimetatud

8

viisil ja kontakti loomise erinevate teenuskomponentide osutajate ja

sidusvaldkonna osapooltega);

d. piirkonnas on abivajajatele vajalikud teenuskomponendid kättesaadavad

(teenuskomponentide osutajateks võivad olla nii senised KOVi lepingupartnerid,

SKA lepingupartnerid kui ka uued teenuseosutajad).

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli detailne kirjeldus on käesoleva dokumendi peatükis

4 ja teenuskomponentide sisukirjeldused peatükis 5.

2.2. Piloteerimise korraldus ja etapid KOVis

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimine toimub teenusmudeli katsetamisega

liitunud KOVides kaheetapilisena.

 I etapp on teenusmudeli piloteerimise ettevalmistav etapp, mis algab KOVi jaoks pärast

SKA ja katsetamisel osaleva KOVi vahelise koostöölepingu sõlmimist10. I etapis jätkub

protsess, mis algab juba konkursi taotluse koostamise ajal – teenusmudeli piloteerimises

osalevas KOVis töötatakse välja kohalike oludega sobiv korraldusskeem. I etapp kestab 4

kuud.

Piloteerimise I etapi eesmärk on anda KOVile võimalus keskenduda oma piirkonnas

teenusmudeli piloteerimiseks vajalike partnerite leidmisele, nendega koostöösuhete

loomisele (teenuseosutajad, sidusvaldkondade partnerid), teenuskomponentide

hankimisele, hinnakirja(de) väljatöötamisele ning töökorralduse paika panemisele. Sellega

paralleelselt toimub KOVis ka piirkonna psüühilise erivajadusega inimeste kaasamine

teenusmudeli tegevustesse. I etapis ei eeldata, et kõik planeeritud abivajajad jõuavad

teenuseosutaja juurde ja neile on osutatud teenuskomponente. Samas tuleb korralduslike

tegevustega paralleelselt eesmärgipäraselt tegeleda konkursi taotluses lubatud inimeste

arvu täitmisega. I etapi lõpuks peab olema kaasatud vähemalt 90% KOV taotluses

prognoositud inimeste arvust11.

KOVil tuleb leida piirkonnas kaasatud abivajajatele vajalikud baastoetuse ja lisatoetuse

teenuskomponentide osutajad ning luua nendega lepingulised suhted, viies vajadusel

selleks läbi hanke(d). Oluline on ka luua kontaktid kõigi nende sidusvaldkonna

organisatsioonidega, kellel on kokkupuude psüühilise erivajadusega inimestega ning kes

võivad olla inimese abivajaduse esmaseks märkajaks.

SKA poolt toimub piloteerimise raamistiku tutvustamine ja täpsustamine, sh

lepingupartnerite koolitamine ja juhendamine teenusmudeli toimimise, osapoolte tegevuste

ja vastutuse osas, samuti teenusmudelis kasutatavate hindamisvahendite osas.

I etapi tulemus: koostöölepingus SKAga kokku lepitud teenusekohtadest on vähemalt 90%

täidetud, KOVis on koostöösuhted loodud kõikide kaasatud inimestele vajalike

teenuskomponentide osutajatega (kui teenuskomponente ei osuta KOV asutus, siis ostab

KOV teenuse sisse riigihangete seadust ja KOV hankekorda järgides),

teenuskomponentide hinnakirjad on olemas.

 II etapp algab KOVis teenusmudeli piloteerimise perioodi viiendast kuust ja kestab

teenusmudeli katsetamise lõpuni. II etapis on KOVis põhirõhk abivajajate teenusele

kaasamisel ja hoidmisel, teenuste jooksval korraldamisel ja jooksvate probleemide

lahendamisel. Selle kõrvalt arendatakse koostöösuhteid, otsitakse uusi partnereid inimeste

10 Varasemalt koostöölepingu alusel katsetamisega liitunud KOVid jätkavad 2023. aastal teenusmudeli katsetamist kohe II etapis, nemad ettevalmistavat I etappi uuesti ei läbi. 11 Abivajaja loetakse kaasatuks, kui tema kohta on täidetud sisenemise ankeet (vorm 3.1.).

9

abivajadustele vastavate teenuskomponentide osutamiseks (viies vajadusel selleks läbi

täiendavaid hankeid) jmt. SKA kogub KOVidelt ja teistelt katsetamises osalevatelt

partneritelt regulaarselt tagasisidet, kaardistab ja analüüsib piloteerimises osalejate

kogemusi uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse kohta, toimub

kogemuste vahetamine.

Piloteerimise II etapi eesmärk on teenusmudeli rakendamine KOVis, jooksvate

probleemide lahendamine ja regulaarne tagasiside andmine teenusmudeli toimivuse

kohta.

II etapi tulemus: KOVile eraldatud teenuskohad on täidetud (lubatud kõikumine

tulemusnäitajates 10%), KOVis kaasatud inimeste abivajadus on hinnatud ja nad saavad

teenusmudeli raames hindamistulemusele vastavat isikukeskset tuge ja teenuseid (vt

täpsemalt nõuded p.3.1.). Olemas on kõikide teenuskomponentide osutajad. KOV poolt

täidetakse teenusmudeli kirjelduse punktis 3.1. nimetatud tegevusi. Koostöö ja tagasiside

andmine SKAle toimib.

Piloteerimise vältel toimuvad regulaarselt kogemusseminarid mudeli katsetamisel tekkinud

küsimuste arutamiseks ja ühiste lahenduste leidmiseks, samuti regulaarse tagasiside

andmiseks ja saamiseks.

2.3. Omavalitsuste teenuskohtade arvu vahehindamine

Piloteerimise vältel teostab SKA regulaarselt KOVide vahehindamisi jälgimaks teenuskohtade

arvu täitumist ning teenusmudeli tegevuste läbiviimist. Vahehindamise tulemused mõjutavad

katsetamisel osaleva KOVi edasist rahastamist - täpsemalt, vahehindamise alusel korrigeerib

SKA vajadusel KOVi teenuskohtade arvu ja sellega seoses ka igakuiselt makstavat

teenusmudeli koordineerimise tasu.

 I etapis lähtutakse KOV rahastamisel KOV-SKA koostöölepingus fikseeritud

teenuskohtade arvust. I etapi lõpus toimub esimene vahehindamine ehk neljanda kuu

lõpuks peab olema kaasatud koostöölepingus fikseeritud abivajajate arvust vähemalt 90%

(lubatud kõikumine tulemusnäitaja arvus on 10%). Kui tulemusnäitaja ei ole saavutatud,

vähendatakse KOVile eraldatud teenuskohtade arvu täitmata teenuskohtade võrra ja

vastavalt sellele korrigeeritakse ka KOVile makstavat teenusmudeli koordineerimise tasu

ja teenuskomponentide maksimaalset maksumuse määra.

 II etapis lähtutakse omavalitsuse rahastamisel viimase vahehindamise tulemustest. KOVile

antud teenuskohtadest peab II etapis olema täidetud 90% (lubatud kõikumine

tulemusnäitaja arvus on 10%). Lisaks teenuskohtade täituvusele hinnatakse, kas kaasatud

inimestele on tehtud abi- ja toetusvajaduse hindamine ja kas abi on osutatud järgides

käesoleva dokumendi p 3.1. nõudeid. Kui tulemusnäitaja ei ole saavutatud, vähendatakse

vahehindamise tulemustele tuginedes KOVile eraldatud teenuskohtade arvu täitmata

teenuskohtade võrra ja vastavalt sellele korrigeeritakse ka KOVile makstavat teenusmudeli

koordineerimise tasu ja teenuskomponentide maksimaalset maksumuse määra.

Esimene vahehindamine toimub I etapi lõpus (4 kuu möödudes koostöölepingu jõustumisest)

ehk 30.04.2023 seisuga, edaspidi iga kuue kuu tagant (31.10.2023, 30.04.2024 ja

31.10.2024). Varasemalt teenusmudeli katsetamisega liitunud KOVidele, kes jätkavad II

etapis, toimub 2023. aastal esimene vahehindamine 30.04.2023 seisuga ja edaspidi samuti

iga kuue kuu tagant.

10

2.4. Teenuskomponentide osutamine ja teenusmudelivälise abi

kombineerimine

Katsetamisel ei saa osaleda sihtrühma kuuluv abivajaja, kes saab samaaegselt erihoolekande-

või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis (küll tohib abivajaja

liikuda ühest süsteemist teise, st olla teenusmudeli tegevustesse sisenemise hetkel

erihoolekandeteenustel).

Abivajaja võib teenusmudeli tegevustes osalemise ajal kasutada sidusvaldkondade partnerite

poolt osutatavaid teenuseid ja tegevusi, kuid tuleb vältida samalaadse sisu ja eesmärgiga

tegevuste dubleerivat osutamist. Kui inimene osaleb teenustel või projektide tegevustes, mis

on sisult ja eesmärgilt samad teenusmudelis osutatavate teenuskomponentidega (sh Euroopa

Sotsiaalfondist ja teistest allikatest rahastatavad tegevused, Töötukassa teenused ja projektid,

Tervise Arengu Instituudi projektid jmt), ei või ta samaaegselt saada neid (kokkulangevaid)

teenuskomponente isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamise raames (vt peatükk

5).

Inimesele vajalike teenuskomponentide ning teiste teenuste ja projektide tegevuste sisulise

kattuvuse jälgimine toimub sidusvaldkondadega koostöö käigus. Dubleerimise vältimise eest

vastutab teenusmudeli piloteerimist koordineeriv KOV juhtumikorraldaja.

3. POOLTE TEGEVUSED TEENUSMUDELI KATSETAMISEL

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine toimub KOVide ja SKA koostöös.

Teenusmudeli katsetamine hõlmab nii otsese klienditööga seotud tegevusi kui korralduslikke

tegevusi, sh nii kohalikus piirkonnas kui üleriiklikult teenusmudeli juurutamisega seotud

tegevusi.

3.1. KOV tegevused teenusmudeli katsetamisel

Katsetamise käigus KOV:

1) kaardistab sihtgruppi kuuluvad inimesed oma vallas või linnas ja esitab taotluses

teenusmudeli katsetamisel osalevate inimeste arvu;

2) kaardistab kogukonna ressursid (nt seltsingud, vabatahtlikud) ja teenuseosutajad, kes

piirkonnas osutavad teenuskomponente, mida on vaja inimesele ja tema lähedastele abi

ja toe tagamisel. Teenuskomponentide puudumisel leiab teenusekomponendi osutaja (nt

mujalt piirkonnast) või soodustab uute teenuse osutajate tekkimist oma piirkonnas;

3) leiab ühikuhinna põhised teenuskomponentide osutajad lähtudes olemasoleva konkurentsi

ning raha otstarbeka ja säästlikuma kasutamise põhimõtetest, viies vajadusel läbi

riigihanke(d), kooskõlas riigihangete seaduse ja asutuse hankekorraga12. Selgituseks - nii

baastoetuse kui lisatoetuse teenuseosutaja võib olla kas KOV ise (nt sotsiaalosakonna

ametnik või koosseisuline töötaja), KOV hallatav asutus või KOVi-väline organisatsioon

(vabaühendus, sihtasutus või äriühing). KOV võib hankida teenuskomponente ühekaupa

või tervikkomplektina. KOV võib teenuskomponente hankides täpsustada hinnastamise

põhimõtteid ja tingimusi ning määratleda täpsemalt oma partneritega seotud tingimused ja

ootused teenusmudeli tegevuste elluviimisel lähtudes konkreetse sihtrühma ja oma

12 Alla 300 000 € sotsiaalteenuse ostu puhul on tegemist alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära hankega, mida ei pea läbi viima riigihangete registris ja mille tellimise kord on sätestatud KOV hankekorras.

11

piirkonna abivajavate inimeste vajadustest, kuid ei tohi kitsendada kirjeldatud

teenusmudeli tegevusi ja võimalusi. Teenuskomponente võib juurde hankida teenusmudeli

katsetamise jooksul vastavalt kaasatud inimeste abivajadusele. Seejuures KOV:

a. jälgib ja tagab baastoetuse osutajaid valides ja nendega lepingulisi suhteid luues, et

katsetamise vältel oleks täidetud nõue, et baastoetuse osutaja on juriidiline isik, kelle

puhul äriregistris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris märgitud

põhitegevusalade loetelu hõlmab sotsiaalhoolekandelisi tegevusi;

b. jälgib ja tagab baas- ja lisatoetuse osutajaid valides ja nendega lepingulisi suhteid luues,

et kui teenuskomponendi tegevuse (kirjeldus peatükis 5) teostajale on õigusaktides

sätestatud kvalifikatsiooni- või haridusnõuded, siis vastaks teenuskomponente vahetult

osutavad praktikud nendele nõuetele kogu teenusmudeli katsetamise vältel. Nimetatud

nõue ei laiene teenuskomponentidele, millele ei ole õigusaktidest tulenevalt haridus ja

kvalifikatsiooninõudeid, nt vaba aja ja huvitegevuse toetamine, liikumise toetamine,

rakendus kogukonnas. Sellisel juhul jääb KOVile vastutus tagada vajadusel tegevuse

läbiviijale vajalik ettevalmistus, pidev toetus, koostöö ja vajadusel supervisioon töös

sihtgrupiga ning mõlemapoolne turvalisus ja tegevuste kvaliteet;

c. jälgib ja tagab baas- ja lisatoetuse osutajate teenuse kvaliteedi vastavuse

sotsiaalteenuste kvaliteedipõhimõtetele ning teenusmudeli tegevuste osutamise

vastavalt konkursi tingimustele kogu katsetamises osalemise perioodil.

4) avaldab valla- või linnavalitsuse kodulehel KOV teenuskomponentide nimekirja koos

teenuseosutajate nimedega ja osutatavate teenuskomponentide ühikupõhised

maksumused, sh nii KOV-i, tema hallatava asutuse kehtestatud hinnad, kui sisse

ostetavate teenuskomponentide hinnakirjad. KOV kontrollib ja tagab, et kodulehel

avaldatud hinnakirjad on asja- ja ajakohased ning varasemad hinnakirjad on kogu

katsetamise perioodil kättesaadavad;

5) abivajajate varaseks märkamiseks ja teenussüsteemiga sidumiseks:

a. määrab teenusmudeli katsetamise kontaktisiku ja avaldab valla või linna kodulehel

tema kontaktandmed;

b. jagab oma vallas või linnas avalikkusele informatsiooni isikukeskse teenusmudeli

võimalustest ja rakendamise kogemustest;

c. kaardistab sidusvaldkondade asutused, nt tervishoiu- ja haridusasutused,

hoolekandeasutused, politsei, töötukassa bürood, kogukonnateenuste osutajad jm

asjassepuutuvad ja/või potentsiaalsed kogukonnas tegutsevad organisatsioonid

piirkonnas;

d. lepib sidusvaldkondadega kokku suhtluskanalid ja koostööprotsessid abivajaja

seostamiseks teenussüsteemiga ja muude toetusmehhanismidega oma piirkonnas;

e. tagab proaktiivse sekkumise: abivajava inimesega võetakse ühendust kohe, kui

abivajadust märgatakse ja ennetatakse kriisiolukordade tekkimist.

6) abivajava inimese kaasamiseks ja talle abi osutamiseks:

a. tagab abivajava inimese teenusmudelis osalemiseks sisenemise ankeedi täitmise ja

allkirjastamise (vorm 3.1.“Ankeet_sisenemisel“) ning kontrollib inimese sihtrühma

kuulumist regulaarselt katsetamise vältel;

b. viib läbi inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise kasutades teenusmudeli

hindamisvahendit (vorm 3.3. „Hindamisvahend“). Kaasatud inimese abi- ja

toetusvajaduse hindamine tuleb läbi viia esimesel võimalusel pärast inimese liitumist

teenusmudeli tegevustega (pärast sisenemise ankeedi täitmist), kuid mitte hiljem kui

30 kalendripäeva jooksul ankeedi täitmise kuupäevast alates;

c. määratleb hindamisinstrumendi abil inimese abivajaduse taseme eri eluvaldkondades.

Valib abi – ja toetusvajaduse hindamise tulemusi arvestades isiku ja vajadusel tema

12

lähedastega välja baastoetuse ja lisatoetuse osutajad (vt ptk 4 ja 5). Seejärel teeb

hindamise tulemustele tuginedes otsuse inimese abivajaduse olemasolu ja

baastoetuse osutaja juures teenusmudeli põhimõtetel ja tegevustega temale vajaliku

abi osutamise kohta (sarnane haldusaktiga);

d. seostab inimese baastoetuse osutajaga ja tagab, et koostöös inimesega alustatakse

teenuse planeerimist (st alustatakse baastoetuse teenuskomponentide osutamisega),

mille tulemusel valmib hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul inimesele personaalne

tegevusplaan. Tegevusplaani vormina võib kasutada baastoetuse osutaja poolt loodud

vormi, millel on vähemalt samad andmeväljad nagu on teenusmudelis katsetamiseks

kasutataval vormil (näidiseks vorm 3.4.“ Tegevusplaan“). Tegevusplaani võib hiljem

vajadusel muuta ja täpsustada (vt samuti p 4.4.).

7) tagab inimesele baastoetuse ja lisatoetuse komponentide osutamise lähtudes isikukeskse

teenusmudeli kirjeldusest (vt ptk 4);

8) tagab, et baastoetuse osutaja koordineeriks inimese eluolukorrale vastavalt võrgustikutööd

erinevate sidusvaldkondade ja teenuskomponentide osutajate vahel, sh KOV

juhtumikorraldajaga;

9) tagab, et baastoetuse osutaja viib regulaarselt läbi kaasatud abivajajate hindamise ja

tegevusplaani korrigeerimise ning muudatused teenuskomponentide osutamises vastavalt

inimese muutunud abivajadusele ning edastab sellekohase info KOV juhtumikorraldajale;

10) tagab, et baastoetuse osutaja koostab abivajavale inimesele kokkuvõtva hinnangu

abivajaduse ja teenuse osutamise kohta (vt vorm 3.9. Kokkuvõttev hinnang) teenusmudeli

katsetamise tegevuste lõppedes, inimese teenuse vajaduse lõppedes, inimese

teenusmudelis osalemise katkestamisel või teenusmudeli tegevuste kontrolli käigus KOV-

i esitatud nõude peale;

11) peab inimese kohta toimikut (võimalusel digitaalselt) ja koondab toimikusse katsetamise

käigus inimesele abi osutamisel koostatud dokumendid ja informatsiooni kõigist

teenuskomponentidest, mida inimesele või tema lähedastele osutatakse;

12) avab inimese kohta menetluse sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris (edaspidi

STAR). Kannab STAR-i inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemused ja vajadusel

viibimiskoha märke vastavalt SKA meeskonna antud juhistele;

13) teeb ise ja soodustab oma teenuskomponente osutavate lepingupartnerite ja KOV

hallatavate asutuste koostööd sidusvaldkondade esindajate ja kogukonnas tegutsevate

organisatsioonidega, kelle teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast tulenevalt

õigus ja vajadus;

14) lähtub isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamisel teenuskomponentide (vt ptk

5) ja teenusmudeli (vt ptk 4) kirjeldusest;

15) tagab teenusmudeli piloteerimisel juhtumikorralduse töömeetodi rakendamise.

Juhtumikorralduse tagamisel on lepingupartneril sõltuvalt kohalikest vajadustest õigus

valida, kas teenusmudeli koordineerimise tasu siduda sotsiaaltöötaja (hindamine, mille

eelduseks on sotsiaalhoolekandes töötamiseks vastav erialane kõrgharidus) ja/või

teenuskomponentide administreerimisega seotud (hankimine, lepinguliste suhete

korraldus, arveldamine) tööjõukuludega või täidab neid rolle üks ja sama Inimene;

16) katsetab abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit ning teeb täiendus- ja

muudatusettepanekuid, mis toetavad hindamisvahendi kasutamist KOV-ides. Oodatud on

ka KOVi muud ettepanekud, nt andmevahetuse, isikukeskse teenusmudeli ning info- ja

koolitusvajaduse osas;

17) arvestab SKA ettepanekuid isikukeskse teenusmudeli tegevuste ja protsessi parendamisel

ning lähtub antud juhistest teenusmudeli rakendamisel. Lepingupartner osaleb koos

13

baastoetuse osutajaga SKA koolitustel ja kogemusseminaridel teenusmudeli

rakendamiseks ning edukaks läbiviimiseks, vastab tagasisideküsitlustele jm SKA

päringutele;

18) osutab sihtgrupile isikukeskse teenusmudeli kohaselt abimeetmeid, eesmärgiga toetada

inimese jõudmist tööturuteenustele, avatud tööturule või võimetekohasele muule hõivega

seotud või samastatud tegevusele (nt pikaajaline kaitstud töö, vabatahtlik töö, õppimine

vms);

19) teeb igakülgset koostööd sidusvaldkondade partnerite ja kogukonnas tegutsevate

organisatsioonidega, kelle teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast tulenevalt

õigus ja vajadus ning kellega teevad KOV, baas- ja lisatoetuse osutajad koostööd.

20) KOV ja tema partnerid täidavad struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,

toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõudeid

ja korda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrust nr

54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“13.

Aruandlusega seoses KOV:

1) esitab igakuiselt SKAle teenuskomponentide osutamisele järgneva kalendrikuu

7. kuupäevaks isikute kohta koondarve, millel kajastub teenusmudeli koordineerimise tasu

summa ja kõikide eelmise kuu tasumisele kuuluvate teenuskomponentide maksumuste

summa;

2) esitab igakuiselt SKAle isikupõhise kulude koondaruande kõikide teenuskomponentide

kohta (vt vormi 3.8.„Teenuskomponentide andmekogu“) komponentide osutamisele

järgneva kalendrikuu 7. kuupäevaks. Teenuskomponentide planeerimisel, osutamisel ja

aruandluses lähtutakse teenuskomponentide loetelust (käesoleva dokumendi ptk 5

“Teenuskomponendid“);

3) tagab, et teenuskomponentide osutamine kaasatud abivajajatele on dokumentaalselt

tõendatud ja vajadusel SKAle esitatav. Selleks täidetakse iga abivajaja kohta „Teenuse

osutamise andmestik“ (vt vormi 3.5.“ Teenuse osutamise andmestik“), mis kajastab

inimesele teenuskomponentide osutamise tegevusi ja see info on teenuseosutaja esindaja

poolt allkirjastatud (nt teenuseid vahetult osutanud praktiku või organisatsiooni vastutava

isiku või KOV-i lepingupartneri vastutava isiku poolt).

Teenuseosutaja võib kasutada teenuskomponentide osutamise sisutegevuste

dokumenteerimiseks ja arvete koostamise aluseks oma elektroonilise töölaua töövorme,

juhul, kui neil on samad andmeväljad nagu on vormil 3.5.;

4) täidab kaasatud abivajajate kohta tegevustega liitumisel ja lõpetamisel ankeedi ning võtab

inimeselt või tema seaduslikult esindajalt nõusoleku isikuandmete töötlemiseks (vt vormid

3.1.„Ankeet_sisenemisel“ ja 3.2.“Ankeet_väljumisel“). Kogub ja säilitab katsetamisel

osalejate ankeedid ja isikuandmete töötlemiseks antud nõusolekud vastavalt sõlmitud

koostöölepingus sätestatule;

5) edastab digitaalselt ja isikuandmete töötlemise nõudeid järgides jooksvalt ja esimesel

võimalusel SKA-le katsetamisega liitunud abivajaja ankeedi isikuandmete töötlemise

nõusolekuga ning väljumisel väljumise ankeedi koopiad. Ankeedid tuleb saata hiljemalt

möödunud perioodi koondaruande esitamise tähtajal, so 7. kuupäevaks;

6) tagab teenusmudeli tegevuste mõju hindamiseks abivajava inimese poolt elukvaliteedi

hinnangu täitmise (vorm 3.6.“ Elukvaliteedi hindamise küsimustik“) koheselt, kui inimene

on baastoetuse osutaja juurde suunatud. Elukvaliteedi hinnang täidetakse kaasatud

13 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012

14

inimese poolt teenuskomponentide kasutamisega alustamisel (st baastoetuse - teenuse

planeerimisega alustamisel) ning edaspidi regulaarselt pärast aasta möödumist eelmisest

hinnangust ja/või teenusmudeli tegevuste lõpetamisel. Elukvaliteedi hinnangu küsimustik

täidetakse alati, kui inimene lõpetab teenusmudeli tegevustes osalemise, sh ka siis kui

eelmisest elukvaliteedi hinnangu täitmisest ei ole veel aasta möödunud. Kogub ja koondab

jooksvalt inimese poolt täidetud elukvaliteedi hinnangu andmed tabelisse „Elukvaliteedi

hinnangute koondandmed“ (vorm 3.7.) ning edastab need SKA-le möödunud kvartalile

järgneva kuu 7. kuupäevaks;

7) peab arvestust lepingu alusel tehtavate väljamaksete maksumuse üle ja jälgib, et ei

ületataks lepingu maksimaalset rahalist mahtu ega teenuskomponentide maksumusele

seatud piiranguid (vt täpsemalt Konkursi tingimused ja kord p 2.5.2);

8) teenusmudeli katsetamise ja/või koostöölepingu lõppedes esitab kõikide teenusmudeli

katsetamisel abi saanud inimeste kohta väljumise ankeedid (vormil 3.2.

„Ankeet_väljumisel“).

3.2. SKA tegevused teenusmudeli katsetamisel

Piloteerimise käigus SKA:

1) nõustab, juhendab ja koolitab teenusmudeli katsetamisel osalejaid teenusmudeli

aluspõhimõtete, toimimise, osapoolte tegevuste ja vastutuse osas, korraldab kogemuste

vahetamist. Teenusmudeli rakendamist puudutav kogemuste vahetamine toimub kogu

katsetamise vältel;

2) korraldab teenusmudelis kasutatavate vormide, hindamisvahendite ja küsimustike

kasutamise väljaõpet;

3) kogub KOVidelt ja teistelt katsetamisel osalevatelt partneritelt regulaarselt tagasisidet ja

analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse

kohta;

4) jõustab KOVe teenuste korraldamisel ning arendamisel, arendab katsetatavat

teenusmudelit jooksvalt kogu katsetamise perioodi vältel;

5) vahendab informatsiooni erinevate KOVide teenusmudeli katsetamisel saadud kogemuste

kohta, eesmärgiga ühtlustada üle-eestilist teenusmudeli juurutamise praktikat;

6) kogub ja vahendab teavet teiste sarnaste tegevuste ja programmide kohta. Teeb koostööd

sidusvaldkondadega teenusmudeli katsetamiseks vajalike tegevuste elluviimise

toetamiseks;

7) teostab teenusmudeli katsetamise raames elluviidavate tegevuste ja koostöölepingust

tulenevate kohustuste üle kontrolli;

8) tasub teenusmudeli piloteerimise eest kokku lepitud tasu (sh teenuskomponentide

maksumuse arvete alusel ja teenusmudeli koordineerimise tasu teenusekohtade arvust

lähtuvalt);

9) kontrollib koostöölepingus sätestatud tähtaja jooksul esitatud arvete ja dokumentatsiooni

vastavust nõuetele.

15

4. ISIKUKESKSE TEENUSMUDELI KIRJELDUS

Erihoolekande teenuste eesmärgiks on toetada psüühilise erivajadusega inimeste võimalikult

iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelus läbi juhendamise või kõrvalabi tagamise

erinevates eluvaldkondades. Piloteeritav teenusmudel töötati välja teenusedisaini tegevuste

raames aastatel 2016-2017 ning seda on täiendatud pärast aastast katsetamist ja

mõjuanalüüsi aastal 2017-2018. Edaspidise katsetamise käigus saadud tagasisidele

tuginedes on aastatel 2019-2021 ning 2022 toimunud teenusmudeli protsesside ja tegevuste

kirjelduste (pisi)täiendamine.

Isikukeskse teenusmudeli eesmärgiks on olla:

Detailne teenusmudeli joonis:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Erihoolekanne/tenusmudeli_joonis.png

ISTE mudeli rakendamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste, erihoolekandeteenuste ja

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhiste põhimõtetest. Vastutus kvaliteetsete

teenuste korraldamise eest lasub KOV-il. Teenuste osutamise kvaliteedi tagab teenuse

osutaja.

4.1. Teenusmudeli aluspõhimõtted

 Isikukesksed, sihtgrupi ja tema lähedaste vajadustele vastavad teenused

Komponendipõhises teenusmudelis on võimalik koostada abivajajale personaalselt tema

toetusvajadusele vastav teenuspakett.

Olulisel kohal on inimese ja tema pere võimalus valida sobivaid teenuskomponente

erinevate teenuseosutajate juurest. Vajadusel on inimesele võimalik toetust osutada juba

teenussüsteemi sisenemise varajases faasis. Kui inimesel on tema erivajadusest

tulenevalt otsustamine ja valik raskendatud, võimaldab omavalitsuse juhtumikorraldaja

ja/või baastoetuse osutaja teha inimesel toetatud valikuid. Lisaks psüühilise erivajadusega

inimestele vajavad toetust ka nende lähedased. Lähedaste toetamiseks on teenusmudelis

eraldi lisatoetuse komponentide rühm. Perede hoolduskoormuse vähendamisele,

psühholoogilisele ja praktilisele toimetulekule suunatud teenuskomponentidel nagu

nõustamine, koolitused, tugigrupid jms, on oluline osa inimesele ja tema lähedastele

tervikliku toetuse planeerimisel. Peredele suunatud toetus on eriti oluline juhul, kui inimene

ise keeldub abist või ei ole vajalik abi ja teenuskomponendid koheselt kättesaadavad ning

hoolduskoormus langeb vaid pere õlgadele.

 Kasutajasõbralik, lihtne ja arusaadav teenussüsteem, sujuv liikumine

teenussüsteemis

Teenusmudeli väljatöötamise oluliseks põhimõtteks oli leida teenussüsteemi sisenenud

abivajajale ja tema lähedastele parim, meeldivaim, mugavaim ja kiireim viis jõuda vajaliku

16

toetuseni. Sellest lähtuvalt on teenusmudeli üks fookustest selgelt teenussüsteemi

sisenemisel ja abivajaduse märkamisel. Teenusmudeli eesmärk on tagada abivajajale ja

lähedastele esmane info ja nõustamine seal, kus abivajadust märgati (nt KOV

sotsiaaltöötajalt, intellektipuudega noorele juba koolist, psüühikahäirega inimesele haiglast

või esmatasandi tervisekeskusest). Selleks kaardistab KOV teenusmudeli rakendamisel

oma piirkonna sidusvaldkonnad, informeerib neid piirkonna teenusmudeli korraldusest

ning lepib kokku koostööpõhimõtted, sh abivajajast teavitamise ja info edastamise viisid.

See eeldab KOV-i poolt proaktiivset abi osutamist, mis tagab abivajajale ja tema perele

informeerituse õigustest ja teenussüsteemi võimalustest, samuti abi esimeste valikute

tegemisel ja otsustamisel.

Mudeli oluline osa on teenussüsteemi sisenenud abivajajale teenuse planeerimine ja

plaani elluviimine baastoetuse näol. Pidev baastoetus tagab ka sujuva ülemineku ja

liikumise teenuste vahel, erinevate sekkumiste, sh sidusvaldkondade teenuste ning

kogukonnaressursside koordineerimise ja inimesele kättesaadavuse.

Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise ja teenuste planeerimise protsess peab olema

võimalikult kaasav, isikukeskne ja terviklik. Protsessi kaasatakse vaid minimaalselt

vajalikke, inimese ja lähedaste vajadusi tundvaid osapooli või erialapraktikuid. Abi- ja

toetusvajaduse hindamisel tuleb lähtuda andmetest ja informatsioonist, mis on inimese

kohta juba varasemalt läbiviidud hinnangute ja otsuste alusel kogutud ja inimese poolt

varasemalt esitatud, nt töövõime hindamise- ja puude hindamise andmed, info

andmebaasidest (nt STAR, haridussüsteemi arenguetappide hindamised). Teenuste

planeerimiseks vajalikku lisainformatsiooni inimese toetusvajaduse ja toimetuleku kohta

saab lisaks koguda baastoetuse osutaja poolt läbi koostegemise ja kogemise keskkonnas,

kus inimene elab ja tegutseb. Toetuse planeerimisel on oluline mõõdetavate eesmärkide

seadmine seoses elukvaliteedi parandamise või säilitamisega, samuti inimese

võimetekohase arendamisega, mille saavutamist on võimalik töö käigus hinnata. Loodud

lahendustes on arvestatud ka psüühikahäirega inimeneute eripära ning vajadust saada nn

abi situatsioonis, kui inimene keeldub abist või tema seisund vajab kiiret sekkumist.

 Paindlikkus teenuste planeerimisel ning korraldamisel

Komponendipõhine teenusmudel võimaldab kombineerida erinevaid teenuskomponente

ning koostada igale inimesele ja tema perele sobiva teenuskomponentidest koosneva

teenuspaketi. Teenuse protsess võimaldab paindlikult muuta ja täiendada teenuspaketti -

kombineerida toetuse sisu lähtudes inimese taastumise/ arengu faasidest, klienditeekonna

etappidest, inimese ja pere muutuvatest vajadustest. Teenuskomponentide planeerimisel

ja osutamisel lähtutakse samuti abivajaja toetusvajadusest - komponendi maht ja vajalik

toetuse määr sõltub konkreetselt inimese eluolukorrast ja vajadustest.

Mudel võimaldab ühe inimese teenuspaketis paindlikult kombineerida erinevate

teenuseosutajate poolt osutatavaid teenuskomponente. Selline paindlikkus võimaldab

teenuseosutajatel ka spetsialiseeruda ning arendada spetsiifilisi tõenduspõhiseid

programme ja tegevusi (nt peredele suunatud perekoolitusprogramm, tugi- ja

eneseabigrupid jm). Mitme erineva teenuseosutaja teenuskomponentide kombineerimise

läbi saab luua integreeritud teenuspakette, kus abivajaja ei jää ühe asutuse nn

ökosüsteemi kinni ja on erinevate kohtade ning inimeste läbi kogukonnaga paremini

seostatud.

17

Teenusmudeli kirjeldus lähtub neljast peamisest erihoolekande teenuse klienditöö etapist:

(1) abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga,

(2) abi- ja toetusvajaduse hindamine,

(3) teenuse planeerimine,

(4) plaani elluviimise tagamine.

Alljärgnev isikukeskse teenusmudeli detailne kirjeldus on jagatud kaheks peamiseks osaks:

(a) taustal toimuvad tegevused, mis ei ole vahetu töö abivajajaga

(b) tegevused, mille käigus toimub otsene töö abivajava inimese ja tema lähedastega

Teenusmudeli jaotamine etappideks võimaldab selgelt määratleda igas etapis osutatava

toetuse eest vastutajad ja nende ülesanded.

4.2. I etapp: Abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga

Vastutab: KOV

Eesmärgiks on abivajajate võimalikult varajane märkamine ning proaktiivne abi

teenussüsteemi sisenemisel läbi koostöö sidussüsteemidega.

Ettevalmistavad taustategevused:

o Sidussüsteemide kaardistamine ja partnerite informeerimine abi osutamise

korraldusest – KOV vastutab oma piirkonnas abivajaduse proaktiivse märkamise ja

koostöö toimimise eest kaardistades sidussüsteemid (nt kiirabi, psühhiaatri kabineti,

haigla, Töötukassa, koolid, varjupaigad jm piirkonnas olulised asutused)

o Suhtluskanalite ja koostööprotsesside kokku leppimine abivajaja seostamiseks

teenussüsteemi (KOV juhtumikorraldajaga) ja piirkonna teiste toetusmehhanismidega.

Otsene töö abivajajaga:

o Sidussüsteemide töötajatele edastatav info toetab abivajajat teenussüsteemi

sisenemisel – töötajad on informeeritud, teadlikud ja oskavad abivajadust märgata ning

abivajajat teenussüsteemi sisenemisel toetada. Nad teavad, kuidas toimib piirkonnas

psüühilise erivajadusega inimeste toetussüsteem ning oskavad abivajaja sellega

õigeaegselt seostada.

18

o Sidussüsteemist edastatud info tulemusel jõuab sotsiaaltöötaja proaktiivselt abivajajani

seal, kus vajadust märgati (nt koolis, kodus, haiglas). Inimese abivajadus avaldub

üldjuhul sidusvaldkonna töö raames (nt tervishoid, haridus, tööhõive). Oluline on, et

KOV-i sotsiaaltöötaja võtab inimesega ühendust kohe kui abivajadust märgati, mitte ei

oodata, kuni inimene või pere ise pöörduvad või on tekkinud kriisiolukord.

4.3. II etapp: Abivajaduse hindamine

Vastutab: KOV

Abi- ja toetusvajaduse hindamise eesmärk on abivajaduse taseme määratlemine eri

eluvaldkondades ja teenusele õigustatuse tuvastamine. Abivajadust hinnatakse

hindamisinstrumendi abil ning selle tulemus on sisendiks omavalitsusele juhtumi

dokumenteerimiseks (STAR süsteem, haldusotsus) ning baastoetuse osutajale teenuse

planeerimiseks järgmises etapis.

Ettevalmistavad taustategevused:

Sotsiaaltöötaja eeltäidab hindamise instrumendi olemasoleva info põhjal (dokumentatsioon ja

info formaalsetest kanalitest nt STARi päringud, mis annavad info puude olemasolu ja

rehabilitatsiooniplaani kohta, Töötukassas teostatud töövõime hindamise kohta jms). Samuti

koondatakse kokku info, mis kogunes abivajaduse märkamise faasis erinevate

sidusvaldkondade poolt.

Otsene töö abivajajaga (ja/või lähedastega):

(A) Koostöövalmis inimese puhul informeerib sotsiaaltöötaja abivajajat ja/või tema lähedasi

nende õigustest ja toetusvõimalustest. Tutvustab neile teenussüsteemi toimimise

põhimõtteid (kasutades teenusmudeli jaoks loodud infomaterjali abivajajale) ning selgitab,

mida abi- ja toetusvajaduse hindamisel hinnatakse ning kuidas teenuse planeerimine

sellest lähtuvalt toimuma hakkab. Samuti tutvustatakse piirkonna baastoetuse osutajaid

ning koos tehakse informeeritud valik, millise baastoetuse osutajaga vajalike

teenuskomponentide planeerimist jätkata (juhul kui piirkonnas on mitu baastoetuse

osutajat). Sotsiaaltöötaja seostab abivajaja seejärel sobiva baastoetuse osutajaga. Juhul,

kui piirkonnas ei ole mitut baastoetuse osutajat, on soovitatav baastoetuse osutaja

hindamisele kaasata, et abivajaja võimalikult kiiresti seostada ning baastoetuse osutajat

võimalikult vara informeerida.

(B) inimese puhul, kes ei ole valmis koostööks toimub samuti abi- ja toetusvajaduse

hindamine. Sotsiaaltöötaja küsib selleks võimalusel lisainfot abivajajaga kokku puutuvatelt

inimestelt. Selle info põhjal otsustab sotsiaaltöötaja (võimalusel koos abivajaja

lähedastega) sobivaima baastoetuse osutaja, kes hakkab abivajajaga kontakti ja

usaldussuhet üles ehitama.

19

Abivajajale ning tema lähedastele on teenussüsteemi sisenemisel oluline usaldusväärse

kontakti olemasolu, kellelt saada terviklikku infot ja nõustamist kõigi teenuskomponentide ja

teenuseosutajate, oma õiguste ja võimaluste kohta. KOV vastutuseks on oma tööd korraldada

nii, et abivajajal ja tema lähedastel tekiks arusaam oma õigustest ja võimalustest ning

kindlustunne, et nende huvide ja õigustega arvestatakse.

Abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusel on võimalik abivajaja seostada tema jaoks vajaliku

spetsialiseerumisega baastoetuse teenuseosutajaga, kes jätkab terviklikult toe planeerimist ja

abi osutamist.

4.4. III etapp: Teenuse planeerimine

Vastutab: baastoetuse osutaja

Inimesele vajalike teenuskomponentide ja nende tegevuste planeerimisega tegeleb

teenusmudelis ainult baastoetuse osutaja. Eesmärk on personaalse tegevusplaani

koostamine, teenuskomponentide planeerimine ja teenuskomponentide osutajatega

seostamine. Järjepidevalt, kogu katsetamise perioodi vältel, jälgitakse abivajaduse muutumist,

hinnatakse senise teenuse tulemuslikkust ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel

inimesele osutatava teenuspaketi sisu ümber. Tegevusplaan, sinna planeeritud

teenuskomponendid ja selle muudatused kooskõlastatakse KOViga, kes vastutab vajalike

teenuskomponentide olemasolu ja eelarve eest.

Kokkupuude teenuse kasutaja (ja/või lähedastega):

(A) Koostöövalmis abivajaja puhul koostab baastoetuse osutaja koos abivajajaga (ja/või

lähedastega) personaalse tegevusplaani, mis allkirjastatakse teenuse saaja ja plaani

koostaja(te) poolt. Tegevusplaani koostamisel võib baastoetuse osutaja aluseks võtta

endale ja inimese vajadustele sobiva metodoloogia, kuid see peab olema kaasav (st

abivajaja ja lähedased on teadlikud teenussüsteemi võimalustest ning neid toetatakse

informeeritud valikute tegemisel) ning võtma aluseks abi- ja toetusvajaduse hindamise

tulemused (st teenuse planeerimine ja eesmärkide seadmine peab lähtuma tuvastatud

abivajaduse tasemest erinevates eluvaldkondades).

Teenuse planeerimise algetapis toimub inimese poolt hinnangu andmine oma elukvaliteedi

erinevatele aspektidele kasutades elukvaliteedi hindamise küsimustikku14. Baastoetuse

osutaja toetab ja motiveerib inimest oma elukvaliteedi üle arutlema ja küsimustikku täitma.

(B) Inimese puhul, kes ei ole valmis koostööks, koostatakse toetusplaan. Toetusplaani

koostamisse kaasatakse võimalusel abivajaja lähedased jt olulised võrgustiku liikmed.

Toetusplaani eesmärgiks on üldjuhul abivajajaga kontakti loomine ning koostöövalmiduse

saavutamine taastumisprotsessi toetamisel ja abi vastuvõtmiseks. Koostöövalmiduse

14 Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011 https://www.iss.it/documents/20126/45616/ANN_11_04_07.pdf

20

saavutamisel vaadatakse toetusplaan üle ja asutakse koostama inimesele personaalset

tegevusplaani.

Koostatud tegevusplaani (või toetusplaani) eesmärkidest lähtuvalt planeeritakse kliendile

teenuskomponendid ning seostatakse ta vastavate erihoolekande teenusmudeli

teenuskomponentide või sidusvaldkondade teenuste osutajatega. Teenusmudel võimaldab

teenuskomponente paindlikult ja vajaduspõhiselt tegevusplaani juurde lisada kohe, kui

baastoetuse osutaja selleks vajadust näeb. Regulaarsed vahehinnangud ja kokkuvõtted ning

andmete lisamine (mitte kustutamine) võimaldab muutusi jälgida, olukorda võrrelda.

Tegevus- ja/või toetusplaani pannakse kirja ka inimese lähedasele vajalik abi, selle eesmärk

ja eesmärgist tulenevalt planeeritud teenuskomponendid.

Teenuse planeerimise ajal on vajadusel võimalik abivajajale osutada hädavajalikke

teenuskomponente „Personaalne toetamine erakorralistes eluolukordades“ ja „Igapäevaelu

toetamine“ ning abivajaja perele teenuskomponenti „Pere nõustamine ja koolitus“.

Kogu teenusmudeli katsetamise perioodi jooksul jälgib baastoetuse osutaja inimese

abivajaduse muutumist. Pärast aastast teenuskomponentide osutamist palub baastoetuse

osutaja anda inimesel uuesti hinnang oma elukvaliteedile. Elukvaliteedi hinnangust,

abivajaduse muutusest ja sellest lähtuvad tegevusplaani muutused fikseeritakse

tegevusplaanis. Juhtumipõhiselt otsustatakse tegevusplaani ülevaatamise ja/või abivajaduse

ümberhindamise sagedus (minimaalselt kord aasta jooksul).

Taustategevused:

Baastoetuse osutajal on võimalik teenuse planeerimisse kaasata vajadusel väliseid

spetsialiste/eksperte, kui baastoetuse osutaja vajab abivajaja vajaduste mõistmiseks ning

teenuse planeerimiseks lisapädevust (komponent: välise spetsialisti/eksperdi kaasamine

teenuse planeerimisse, nt tööks abist keeldujate või muude spetsiifiliste vajadustega

sihtgruppide puhul, nt pervasiivse arenguhäirega inimeste, suurema ohtlikkuse või

riskikäitumisega inimeste puhul, kellega tööks baastoetuse osutaja kogemusest ei piisa).

4.5. IV etapp: Plaani elluviimine

Vastutused:

● Baastoetuse osutaja tagab tervikliku plaani elluviimise (terviklik personaalne

juhtumikorraldus).

● Lisatoetuse teenuskomponendi osutaja vastutab inimese tegevusplaani oma

teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuse kvaliteedi eest.

● KOV (juhtumikorraldaja) vastutab teenuste rahastuse haldamise, vajalike

teenuskomponentide hangete korraldamise, aruandluse, teenuse kvaliteedi nõuetele

vastavuse ja omavaheliste lepinguliste kohustuste täitmise eest.

21

Plaani elluviimise etapis teevad kõik osapooled koostööd – baastoetuse osutaja, lisatoetuse

osutaja(d) ning KOV tagamaks paindlik ja terviklik teenuse osutamine, mis arvestab inimeste

personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades.

Teenuse osutamine toimub läbi lisatoetuse teenuskomponentide, mida võivad osutada

erinevad teenuseosutajad (sh baastoetuse osutaja). Komponendipõhine lähenemine

võimaldab kombineerida ühte teenuspaketti nii tänaseid erihoolekande ja

rehabilitatsiooniteenuse sisutegevusi kui ka olemasolevaid kogukonna ressursse.

Kogu plaani elluviimise etapis jätkub baastoetuse osutamine.

Kokkupuude teenuse kasutajaga (ja/või lähedastega)

Baastoetuse osutaja nõustab abivajajat ja seostab ta lisatoetuse komponentide osutaja(te)ga.

Vastavalt tuvastatud abivajadusele ja teenuse planeerimise tulemustele osutatakse inimesele

lisatoetuse teenuskomponente erinevates eluvaldkondades, et tagada inimesele isikukeskne

ja terviklik teenus. Teenuskomponentide osutamine toimub paindlikult lähtuvalt inimese

vajadusest sh tema elu- või töökohas, koolis, kogukonnas, pargis, teenuse osutaja ruumides

vms.

Baastoetuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames inimese vajaduste osas

tervikvaate omamine, võrgustiku töö koordineerimine ja lisatoetuse osutajatega esmane

seostamine, sh sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine. Toetuse eesmärgiks on terviklik

personaalne juhtumikorraldus (sh tagada inimesele informeeritus protsessist, luua lihtne ja

arusaadav dokumentatsioon, arusaadav ülevaade teenussüsteemi toimimise põhimõtetest,

toetus teenuskomponentidega tutvumiseks koha peal jms). Baastoetuse osutaja tagab

abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise lisatoetuse

teenuskomponentideni jõudmisel.

Taustategevused

Baastoetuse osutaja tagab teenusplaani elluviimise koostöös lisatoetuse komponentide

osutajate ja KOViga.

KOV tagab plaani elluviimiseks vajalikud tegevused juhtumikorraldaja ja teenusmudeli

administreerimisega seotud töötajate kaudu, sh teenuste osutamiseks hangete korraldamise,

aruandluse ja rahastuse haldamisega (vajadusel korraldatakse KOVis teenuskomponendi

sisse ostmine mujalt piirkonnast).

Baastoetuse osutaja tagab inimese planeeritud lisatoetuse komponentideni jõudmise ja

kättesaadavuse abivajajale. Baastoetuse osutaja peab arvestust osutatud

teenuskomponentide mahu ja tegevuste üle vormi „Teenuse osutamise andmestik“ (vorm 3.5.)

abil. Igakuiselt edastatakse see info KOV juhtumikorraldajale, kes on teadlik abi korralduse

tegevustest ja kannab andmed vormile 3.8. „Teenuskomponentide_andmekogu“.

Teenusmudeli tegevuste lõppedes, inimese teenuse vajaduse lõppedes, inimese poolt

teenusmudeli tegevuste katkestamisel, või KOV-i poolt teenusmudeli tegevuste kontrolli käigus

esitatud nõude peale koostab baastoetuse osutaja kokkuvõtte teenuse osutamisest ja

hinnangu inimese abivajaduse kohta (vorm 3.9.“Kokkuvõttev hinnang“). Kokkuvõtvas

hinnangus kirjeldatakse isikukeskselt tegevusi ja nende mõju inimesele, põhjendatakse

muudatusi tegevusplaanis, nimetatakse takistused ja antakse soovitusi edaspidiseks.

22

4.6. Juhised osalejatele teenusmudeli rakendamiseks

Teenusmudeli rakendamiseks piloodis tuleb kohalikul tasandil läbi mõelda ja korraldada

mitmeid aspekte. Järgnev juhis annab ülevaate, millistele küsimustele tuleb piloodi alguses

kindlasti mõelda.

1. Esimene suurem teema, millega tuleb tegeleda, on kohaliku tasandi optimaalse

rollide/vastutuse jaotuse määratlemine teenusmudeli rakendamiseks. See sõltub suuresti

sellest, millised ressursid piirkonnas olemas on ja milline on olnud senine töökorraldus ning

teenuste osutamise praktika. Suures plaanis tuleb otsustada, kas on otstarbekam:

(A) KOV sotsiaalosakonnas tagada kõigi ülesannete täitmiseks vajalik ressurss ja pädevused;

(B) baas- ja lisatoetusega seotud ülesanded delegeerida hallatavatele asutus(t)ele või osta

sisse vajaliku pädevusega teenuseosutaja(te)lt.

Vastutuste ja rollide määratlemisele aitavad kaasa järgnevad küsimused:

➔ Kes tegeleb psüühilise erivajadusega inimeste abi- ja toetusvajaduse hindamisega KOVis?

➔ Kes tegeleb KOVis piloodi koordineerimisega (teenuskomponentide kättesaadavuse

tagamine, aruandlus, arvepidamine)?

➔ Kes tegeleb baastoetuse osutamisega (teenuse planeerimise ja plaani elluviimise

tagamisega)? Kas baastoetust osutab erinevatele sihtgruppidele (nt intellektipuue,

psüühikahäire, suure hooldusvajadusega liitpuue jm) üks baastoetuse osutaja?

➔ Kuidas toimub infovahetus ning koostöö KOVi ja baastoetuse osutaja vahel? Milliseid

kanaleid kasutatakse?

➔ Kas piirkonnas on olemas keerulisemate kliendigruppide vajaduste hindamiseks ja neile

teenuskomponentide planeerimiseks ning osutamiseks piisav pädevus (sh tänane

sotsiaalse rehabilitatsiooni pädevus)?

➔ Kes on võimalikud lisatoetuse komponentide osutajad piirkonnas?

➔ Kes hindab psüühilise erivajadusega inimeste vajadused ja vastutab uute

teenuskomponentide arendamise eest?

➔ Kas mingeid teenuskomponente tasub teistest piirkondadest sisse osta või tuleks nende

osutamine koha peal välja arendada?

➔ Millist ressurssi ja pädevust on vaja koha peal juurde arendada? Milliste ressursside

arendamine võiks toimuda koostöös naaberomavalitsusega?

➔ Millised saavad olema teenuskomponentide hinnastamise põhimõtted, sh nii hallatavatel

asutustel kui teenuskomponentide hankimisel?

➔ Kuidas korraldada kohaliku kogukonna informeerimine ja kaasamine? Kes tegeleb

kogukonnaressursside kaardistamisega, mida oleks võimalik kogukonnapõhisteks

teenusteks kasutada?

2. Kui piirkondlik teenuse korraldus on paigas, siis tuleb sellest sidussüsteeme informeerida,

et tagada abivajajate võimalikult kiire märkamine ja teenussüsteemiga seostamine.

➔ Kes KOVis kaardistab piirkonna kõige olulisemad sidussüsteemid, mille raames võib

inimese abivajadus ilmneda (tervishoid, haridus, korrakaitse jne)?

➔ Kes informeerib sidussüsteeme piirkonna teenussüsteemi toimimisest ning lepib kokku

edaspidise koostöö toimimise põhimõtted (sh rollid, vastutused, kontaktisikud,

infovahetamise protseduurid)?

➔ Mis on see info, mida sidussüsteemi esindaja peaks abivajajale/perele andma vahetult

peale abivajaduse märkamist (neil on vaja teada, mis hakkab juhtuma, millal ja kuidas).

Mis kujul see info sidussüsteemidele edastada (nt infovoldik, kiri)?

➔ Kelle poole sidussüsteemi esindaja KOVis pöördub, kui abivajajat on märgatud? Kes,

kuidas ja kui kiiresti hakkab abivajajaga tegelema?

23

24

5. TEENUSKOMPONENTIDE LOETELU

Teenuskomponentide loetelu annab täpse ülevaate teenuse planeerimiseks vajalikest baas- ja lisatoetuse teenuskomponentidest.

BAASTOETUSE KOMPONENDID

Baastoetuse osutaja töötab juhtumikorralduse põhimõtteid järgides ning tagab läbi personaalse ja sisulise juhtumikorralduse tervikliku plaani elluviimise, sh koordineerib terviklikult võrgustikutööd. Baastoetuse teenuskomponentide eesmärk on kõikide inimese eluolukorras vajalike osapoolte koostöö hoidmine tagamaks paindlik ja terviklik teenuse osutamine, mis arvestab inimeste personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades.

Baastoetuse raames toimub inimesele tegevusplaani koostamine, teenuskomponentide planeerimine ja seostamine teenuskomponentide osutajatega. Järjepidevalt, kogu teenuse perioodi vältel, jälgitakse abivajaduse muutumist ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel teenus ümber. Baastoetuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames inimese vajaduste osas tervikvaate omamine, sh lisatoetuse osutajatega esmane seostamine (nt vajadusel inimese perearsti nimistusse saamisega seotud toimingud jms või Töötukassa tegevustega esmane seostamine).

Baastoetuse osutaja tagab abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise lisatoetuse teenuskomponentide osutajateni jõudmisel.

Teenuskomponendid sisaldavad eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist. Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas.

Komponendi nimetus Komponendi selgitus

Töö maht:

individuaalne või grupitegevus

Teenuse planeerimine

Teenuse planeerimise raames toimub: 1. terviklik ja järjepidev toetusvajaduse ja selle muutumise hindamine (sarnased kohustuslikud tegevused nagu on

erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustel); 2. teenuskomponentide planeerimine, sh tegevusplaani koostamine koos inimesega, vajadusel kaasates inimese

lähedased ja teised vajalikud sidusvaldkonna esindajad; 3. regulaarne toetusvajaduse arvestamine, tegevusplaani üle vaatamine ja muudatuste planeerimine; 4. teenuse tegevuste kokkuvõte, tulemuste ja mõju hindamine;

Komponendi tegevused on oma iseloomult meeskondlikud tegevused, kus võivad osaleda vastavalt inimese eluolukorrast tulenevale vajadusele erinevad spetsialistid ja sidusvaldkonna esindajad. Sidusvaldkonna esindajad saavad osaleda teenuse planeerimisel oma põhitegevuse eesmärgist ja valdkonna ülestest koostöö kokkulepetest tulenevalt. Teenuse planeerimise komponent ei sisalda muid teenuse sisutegevusi. Kui on vajadus muude individuaalsete sisutegevuste järele, lisandub lisatoetuse personaalse toetamise teenuskomponent või muud lisatoetuse komponendid vastavalt abivajadusele (nt igapäevaelu toetamine või hõivatuse toetamine).

Individuaalne tegevus

25

Tegevusplaani elluviimise tagamine

Tegevusplaani elluviimise tagamise raames toimub:

1. tegevusplaani elluviimise terviklik toetamine ja selle täitmise koordineerimine; 2. võrgustikutöö koordineerimine ja teostamine (sh sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine), koostöö kõikide inimese eluolukorrast

tulenevate võrgustikuliikmete ja sidusvaldkonna esindajatega (nt tervishoiutöötajad, haridussüsteemi töötajad, tööhõivesüsteemi töötajad, teised teenuse osutajad);

3. inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest, esmane seostamine ja kontaktide loomine vajalike teenuskomponentide osutajate ning sidusvaldkondade ja KOV teenustega, sh vajadusel:

a) tervishoiuteenustega sidumine, et inimene jõuaks vajalike teenusteni ning jälgiks ravi, vajadusel esmased pere- või eriarsti vastuvõttude organiseerimine;

b) teavitustöö kogukonnas: kogukonna hirmude maandamine ja positiivse suhtumise tekkimise toetamine. Naabrite/kogukonna/ võrgustiku toetamine ja teavitamine, et tagada neile ja inimesele turvaline koostöö;

c) toetamine kogukonnateenuste kasutamisel: otsitakse võimalusi korraldada toetust viisil, et inimene seostatakse võimalikult maksimaalselt tegevustega tema loomulikus elukeskkonnas;

d) nõustamine ja abi rahaliste toetuste taotlemisel, eestkoste korraldamisel. Käsitletav kui esmane toetus, kontaktide loomine, olukordade selgitamine sidusvaldkondade esindajatega, sh sissetuleku tagamisel, nt töövõime või puude hindamise õiguse välja selgitamisel abistamine ja asjaajamise korraldamine, tagamaks, et inimesele tekkiks võimalus regulaarseks sissetulekuks.

Komponendi tegevused on oma iseloomult ühe töötaja poolt läbi viidavad tegevused, mida tehakse inimese vajadustest ja huvidest

lähtuvalt. Need on vajalikud tegevusplaani kui terviku ja seal olevate teenuskomponentide rakendamiseks ja elluviimiseks.

Teenusplaani elluviimise tagamise komponent ei sisalda muid teenuse sisutegevusi. Teenuskomponent ei ole igapäevaselt inimese

kõrval toimetamine ja sisuliste tegevuste läbiviimine. Kui on vajadus muude individuaalsete sisutegevuste järele, nt igapäevaelu

regulaarsed tegevused ja toimetamised vastavalt abivajadusele, siis on tegemist lisatoetuse komponentidega (nt igapäevae lu

toetamine, füüsilise tervise, liikumise toetamine vms).

Individuaalne tegevus

Välise spetsialisti/eksperdi konsultatsioon teenuse planeerimiseks

Välise spetsialisti konsultatsiooni eesmärk on luua lisapädevuse kaasamise võimalus baastoetuse osutajale teenuse planeerimisel. Lisapädevuse kaasamise vajadus võib tuleneda keerulisest kliendijuhtumist, kus baastoetuse osutajal puudub spetsiifilise psüühilise erivajadusega sihtgrupiga töös kogemus. Komponendi raames on võimalik sisse osta konsultatsiooni spetsialistidelt/ekspertidelt, kel on rehabilitatsioonispetsialisti pädevus ja/või kogemus väga spetsiifiliste või keeruliste kliendigruppidega. Baastoetuse osutaja saab välist spetsialisti kaasata teenuse planeerimise protsessis, enne tegevusplaani valmimist, aga ka regulaarse toetusvajaduse ja tegevusplaani ülevaatamise käigus ja muudatuste planeerimisel. Näiteks on võimalik kaasata eripädevusega väline ekspert juhtumite puhul, kus inimene keeldub abist madala haigusteadlikkuse tõttu, kuid sotsiaaltöötaja hinnangul vajab juhtum sekkumist. Väline ekspert aitab sel juhul baastoetuse osutajal koostada toetusplaani kontakti loomiseks ja koostöövalmiduse saavutamiseks.

Individuaalne tegevus

26

LISATOETUSE KOMPONENDID

Lisatoetuse eesmärk on tagada paindlikkus ja terviklik lähenemine teenuse sisu planeerimisel, mis arvestaks kõiki eluvaldkondi. Komponendipõhine lähenemine võimaldab kombineerida ühte teenussüsteemi nii tänaseid erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuse sisutegevusi kui ka kogukonna ressursse. Lisatoetuse teenuskomponendi osutaja:

 vastutab oma teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuskomponendi kvaliteedi eest.

 teeb oma tegevuste läbiviimiseks ja eesmärgi täitmiseks teenuskomponendi sees vajadusel võrgustikutööd. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt);

 hindab oma tegevuse mõju ja tulemusi. Teenuskomponendid sisaldavad eeltööd, otsest tööd inimesega ja järeltööd, vajadusel dokumenteerimist. Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas.

Komponendi valdkond

Komponendi nimetus

Komponendi kirjeldus Töö maht:

individuaalne või grupitegevus

Personaalne toetus

Personaalne toetamine erakorralistes eluolukordades

Personaalne toetamine inimese elus ettetulevates erakorralistes eluolukordades. Teenuskomponendiga tagatakse:

1) personaalne toetus ootamatult tekkinud kriisi korral või olukorras, mis vajab kiiret sekkumist nt inimese või

tema pere toetamine haiguse äkilisel ägenemisel, raviarsti/tööandajaga suhtlemine; töövõimetuslehe

korraldamine; ootamatu haiglaravi vajadus ja selle korraldamine, sh tahtest olenematule ravi vajaduse korral

jne. Võimalik tagada kiire sekkumine ja toetus ebastabiilse olukorra stabiliseerimiseks, inimese baasvajaduste

ja turvalisuse tagamiseks.

2) haiguskriitikata inimese ja/või abist keelduja motiveerimine, koostöö ja usaldussuhte loomine, et abivajaja

oleks valmis abi vastu võtma ja jõuaks erinevate eluvaldkondade teenuskomponentideni. Eesmärk on luua

kontakt, kasvatada koostöövalmidust ja motiveerida abi vastu võtma ning valmistada ette tingimused

tegevusplaani koostamiseks koostöös baastoetuse osutajaga.

Käsitletav ka kiire ja lühiajalise kriisiabi ja/või SOS kontaktina – töötaja tegevus, kes on kättesaadav ja toetab inimest

kriisi korral lühiajaliselt.

Teenuskomponent ei ole inimese regulaarne igapäevane nõustamine ja toetamine. Kasutatakse ainult sellisel juhul, kui tegevus vastab ülalnimetatule ja/või seda ei ole võimalik liigitada mingi muu teenuskomponendi tegevuseks.

Individuaalne tegevus

Pere toetamine

Teenus- komponendid on suunatud toetama ja abistama hooldus-

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia perele

Psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia perele (psüühilise erivajadusega inimese hooldus- ja toetuskoormusega kaasnevate olukordadega toimetulekuks), sh teraapia koos abivajava inimesega. Psühholoogiline nõustamine psüühikahäirega vanema alaealistele lastele ja noortele (individuaalne, grupis, laagrites vm).

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

27

koormusega pereliikmeid ja lähedasi selle ülesandega toime tulema

Pere nõustamine ja koolitus

Vaimse tervise alane nõustamine perele sh: Informeerimine, emotsionaalne ja praktiline toetus ning juhendamine haiguse ja sellest tulenevate piirangute ja võimaluste mõistmiseks, sobiva toe pakkumiseks, peresuhete ja toetuse optimeerimiseks, sh kriisiolukorras käitumise ja sobivate strateegiate õppimiseks. Perele koolitus, grupinõustamine vaimse tervise teemadel, sh: Informeerimine, emotsionaalne ja praktiline toetus ning juhendamine haiguse ja sellest tulenevate piirangute ja võimaluste mõistmiseks, sobiva toe pakkumiseks, peresuhete ja toetuse optimeerimiseks, sh kriisiolukorras käitumise ja sobivate strateegiate õppimiseks. Näiteks perekoolituse metoodika: Hamilton Family Education and Training Program´i (Hamilton, Kanada)

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Kogemus- nõustamine perele

Kogemusnõustamine perele sarnase kogemusega perede või taastujast kogemusnõustaja poolt. Teenuskomponendi tegevusena saab olla nõustamine raske, sügava või püsiva psüühikahäire (teenusmudeli katsetamise sihtgrupp) kogemusega inimese või sellise inimese pereliikme poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teenuskomponendi käigus toimub teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Tugigrupp perele - regulaarselt toimuv toetusgrupp (sarnaste probleemidega peredele), grupijuhtimisel osalevad koos eriala praktikutega ka kogemusnõustajad. Eneseabigrupp perele - sarnase kogemusega inimeste toetus, grupijuhina tegutseb tavapäraselt kogemusnõustaja, kellel on kogemus olla ise samas olukorras pereliige.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Intervallhoid

Ajutise hoiu teenus kodus või teenuseosutaja juures, eesmärgiga võimaldada lähedastele puhkust – teenuskomponendil eesmärk pere suunal. Abivajadusega inimesele teenuskomponenti lühiajaliselt osutades on selle sees tagatud lisatoetuse komponentidest vähemalt igapäevaelu toetamine ning vaba aja ja huvitegevuse toetamine. Vastavalt inimese vajadustele saavad sellele lisanduda ka teenuskomponentide – liikumine eluruumides, füüsilise aktiivsuse toetamine – tegevused. Teenuskomponendi osutamine tähendab, et teenuseosutaja on määratlenud, millisele sihtgrupile ja millise toetusvajaduse määraga inimestele ta ajutist hoidu osutab. Vastavalt sellele on kirjeldatud konkreetse teenuseosutaja intervallhoiu teenuskomponendis lisatoetuse teenuskomponendi tegevused. Kui teenuskomponenti kasutab pere ja abivajaja lühiajaliselt ja ajutiselt, siis tuleb osutada ja arvestada intervallhoidu, kui erinevate lisatoetuse komponentide tervikut. Sellele ei lisandu samaaegselt eraldi teisi lisatoetuse komponente. Intervallhoid ole inimesele regulaarselt igal tööpäeval teenuseosutaja juures päevasel ajal toimetulekuks vajalike teenuskomponentide osutamisega. Kui kasutatakse pere hoolduskoormuse vähendamiseks igapäevaselt päevasel ajal hoiu teenust, kus toimub abivajaja toetamine ja abistamine, siis on tegemist teenuseosutaja pinnal erinevate lisatoetuse teenuskomponentide osutamisega ning tegemist ei ole intervallhoiuga. Koduses keskkonnas inimesele intervallhoiu teenuskomponendi osutamisel rakenduvad samad põhimõtted. Teenuskomponendil võib olla ööpäevahind, kui teenuskomponenti osutatakse ja kasutatakse ööpäevaringselt, kuid teenuskomponentide koondaruandes tuleb arvestada ja esitada teenuskomponendi hind ja maht tunnipõhise ühikuna. Teenuskomponent „Intervallhoid“ on piirhinnaga komponent, mille arvestuslik isikupõhine kuu piirhind on ühes kuus 1380 eurot, kuid mis võib kuude lõikes erineda, sh olla suurem kui 1380 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi ületada arvestuslikku 12 kuu piirhinda.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

28

Sotsiaalsed suhted

Sotsiaalsete suhete toetamine

Sotsiaalsete suhete soodustamine, loomine ja säilitamine, sh:

a) nõustamine ja toetus lähedastega suhete taastamiseks ja hoidmiseks; b) alaealiste lastega suhete taastamine ja toetamine, haiguse tõttu kannatanud/katkenud suhete taastamine

alaealiste lastega c) vanade sõprussuhete taastamine, uute sõprade leidmine, ärakasutamise ennetamine. d) võimalused ja piisav tugi turvaliste seksuaal- ning paarisuhete loomiseks. (UCLA moodul nt kasutuses

Maarjakülas, Tallinna Vaimse Tervise Keskuses, HENK). e) toetus ja nõustamine lapsevanemaks olemisel, sh lapsevanemaks vajalike oskuste arendamine, tugi ja

nõustamine lapse kasvatamisel individuaalselt või grupis (kursused, tugigrupp jm). Tegevuseks ei ole lapsega pere tugiisiku teenuse tegevuste läbiviimine, mis on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduses KOV teenusena.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Vaimne tervis

Taastumise ja vaimse tervise haigusega toimetuleku toetamine

Tegevused, mis on suunatud psüühikahaigusega inimestele vajaliku abi tagamiseks ja taastumisteekonna protsesside toetamiseks raskest vaimse tervise häirest taastumisel.

a) Vaimse tervise alase info jagamine ja nõustamine (sh digitaalselt, telefoni teel) ning teiste tegevusi läbi viivate praktikuteni edasi jõudmise tagamine.

b) Raviarstiga koostöös sobiva ravi ja seda toetavate taastumistegevuste planeerimine, sh ohumärkide plaani ja kriisikaardi koostamine koostöös oluliste tugivõrgustiku liikmetega (lähedased, vaimse tervise õde jt).

c) Nõustamine ja toetus haiguse, selle sümptomite, ravi ja ravimi kõrvalmõjudega toimetulekuks, haiguse ägenemise ennetamiseks, sh sümptomite kontrolli jms grupiõppeprogrammid.

d) Nõustamine ja toetus haiguse mõjude, takistuste, stressi ja negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks. e) Taastumiskursus - taastumise mõtteviisi arendamiseks, oma loo ja taastumisprotsessi läbitöötamiseks,

eesmärkide läbimõtlemiseks. f) Vaimse tervise alane (psühhiaatria õde, psühhiaater) või sotsiaalne nõustamine ja teraapiad, sh nt kognitiivne

remediatsioon, erinevad loovteraapiad, tegevusteraapia jms.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

Teenuskomponendi tegevused on suunatud abivajajate kognitiivsete võimete arendamiseks ja säilitamiseks, sh nii intellektipuudega inimestele kui tõsise vaimse tervise haiguse inimestele, kellel on haiguse tõttu kognitiivsed võimed langenud. Motoorse võimekusega tegelemine aitab kaasa vaimse tervise stabiilsusele ja vaimse võimekuse säilimisele. Teraapiad ning tegevused vaimse ja motoorse võimekuse säilitamiseks ja arendamiseks, sh:

a) erinevad loovteraapiad b) sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi nõustamine ja tegevused, nt alternatiivkommunikatsiooni

vahendite planeerimine ja kasutama õppimine – PCS, piktogrammid, aistinguliste abivahendite alane nõustamine

c) sensoorse interpretatsiooni toetamine (aistinguliste iseärasuste kaardistamine ja sellega arvestavate sekkumiste planeerimine);

d) sensoorne dieet, tunnetuslik suhtlemine (nt pervasiivse arenguhäire lähenemised), e) füsioteraapia, sh loomade kaasamine teraapiates f) erinevad tegevusteraapilised tegevused, sh tegevusteraapia jms.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

29

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

Nõustamine ja psühhoteraapia personaalse identiteedi tugevdamiseks, jõustamiseks, taastumisloo läbitöötamiseks, stressi, emotsioonide ja negatiivsete mõtetega toimetulekuks, oma keha tunnetuseks jms.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Kogemus- nõustamine

Teenuskomponendi tegevusena saab olla kogemusnõustamine raske, sügava või püsiva psüühikahäire (teenusmudeli katsetamise sihtgrupp) kogemusega inimese poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Kogemusega inimeste vahel toimuv teadmiste- ja kogemuste vahetus ja/või nõustamine, mille käigus jagatakse kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/ või praktilist tuge. Kogemusnõustamine vastavalt sellele, mis on isiku eesmärgid või väljakutsed. Rääkimine inimestega, kes on sarnase taastumisprotsessi läbi teinud. Eesmärgiks on haiguse, ravimite kõrvaltoimete ja sümptomitega toimetulekuks haigusteadlikkuse tõstmine. Tugigrupp ja/või eneseabigrupp - toetusgrupid sarnase probleemiga inimeste toetamiseks, haiguse ja sümptomitega toimetulekuks, erinevatele probleemidele, psüühikahäirest tulenevatele piirangutele ja diagnoosigruppidele suunatud grupid, nt depressiooni suund, sõltuvus, häälte kuulmine jne. Tugi- ja eneseabigruppe võivad juhtida spetsialistid koos kogemusnõustajaga või vastava väljaõppega kogemusnõustaja üksi.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Riski- ja probleemse käitumise juhtimine

Teenuskomponendi tegevuseks on etteplaneeritud ja kavandatud tegevused inimesel esineva riski- ja probleemse käitumise maandamiseks ja olukordade ennetamiseks. Tegevusi viiakse läbi pikema ajaperioodi jooksul ning konkreetselt kokkulepitud tegevussammudena. Ei ole ootamatute kriiside akuutne lahendamine. Riskijuhtimine - riskikäitumise hindamine ja juhtimine, sh riskide hindamine kahjustava sündmuse ennetamiseks (nt enda hooletusse jätmine, suitsiid, agressiivsus, oht lastele). Tegevuste planeerimine olemasolevate riskide ohjamiseks ja kõigi seotud osapoolte kaitsmiseks. Koostatakse vajadusel ohumärkide plaan, kriisikaart jm (nt CARe metoodika alusel). Probleemse käitumise juhtimine, sh käitumiseksperdi nõustamine toetusmeeskonnale ja perele probleemse käitumise mõistmiseks ja korrigeerimiseks, emotsioonide ja negatiivsete mõtetega toimetulekuks. Inimese ettevalmistus kriisiolukorraks, nt harjutamine ja õpetamine kriitilistes olukordades käituma - turvalisuse tagamise ja abi kutsumise oskused. Teenuskomponendi osutaja võib olla valmis osutama ka tegevusi (nõustamist ja toetust) ootamatult tekkinud kriisi korral nt inimese või tema pere toetamist haiguse äkilisel ägenemisel, kiiret nõustamist lähedastele. On olemas valmisolek tagada töötaja, kes on kättesaadav ja toetab inimest (mobiilne kriisiabi).

Individuaalne tegevus

Füüsiline tervis

Füüsilise tervise alane nõustamine ja toetus

Füüsilise tervise eest hoolitsemise toetamine, nõustamine ja motiveerimine tervislike eluviiside tagamiseks (füüsiline aktiivsus, toitumine, tervislikud eluviisid jms). Tervishoiuteenustega jooksev (igapäevavajadustega seonduvalt) kontakti loomine, hoidmine ja seostamine (pereõde, perearst jm arstidega kontakti loomine, vajadusel retseptide ja ravimitega seonduvad tegevused.)

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Füüsilise aktiivsuse toetamine

Sportimis- ja liikumisvõimalused: värskes õhus viibimise ja sportimisvõimaluste tagamine individuaalseks liikumiseks, treeninguks ja/või rühmatreeningud.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks

Füsioteraapiline nõustamine jm teraapilised tegevused füüsilise tervise toetamiseks. Tegevusega tagatakse inimesele tema füüsilise sooritusvõime ja tegevuskeskkonnaga seotud hindamine ja kohanduste soovitamine. Inimese füüsilise liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate ja/või säilitavate tegevuste/juhiste koostamine ja rakendamise toetamine/nõustamine. Eesmärk on anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

30

Sisaldab ka abivahendite vajaduse hindamist ja sobivate abivahendite soovitamist ja kasutama õpetamist spetsialisti poolt (füsioterapeut, tegevusterapeut vms, kellel on vastav õigus ja pädevus). On samuti inimese ja tema lähedaste nõustamine, sh ergonoomiliste abistamise võtete õpetamine inimese elu- ja tegevuskeskkonnas. Ei ole füsioteraapiline ravi.

Liikumine eluruumides

Siirdumise ja liikumise toetamine inimese elukeskkonnas. Teenuskomponendiga tagatakse inimesele vajalik tugi (vajadusel abivahend või ka vahetu teise inimese poolt osutatav füüsiline tugi) ja teda on juhendatud oma igapäevases eluruumides liikumiseks ja tegutsemiseks.

Individuaalne tegevus

Liikumine väljaspool eluruume

Transpordi kasutamise toetamine - transpordi planeerimine ja harjutamine. Toetus (nt ühis) transpordi kasutamisel (liikumisteede planeerimine, harjutamine). Teenuskomponendiga tagatakse inimesele nõustamine ja juhendamine transpordi kasutamise ja planeerimise osas. Vajadusel harjutatakse kasutama ühistransporti, läbima uusi teekondi (hirmude maandamine, toetamine uutes ja/või ärevust tekitavates olukordades).

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Hõivatus

Töötamise toetamine

Töötamise toetamise komponendi raames toimub igakülgne toetus töö otsimisel ja/või säilitamisel sh: a) Sobivaks tööks inimese töösuutlikkuse hindamine - töösuutlikkuse ja -oskuste, ressursside ja riskide

hindamine ning kaardistamine. Praktiliste töötegevuste käigus sobivate töövaldkondade väljaselgitamine. b) Vajaliku toetuse ja tööotsingute planeerimine.

c) Esmane karjäärinõustamine - nõustamine töö leidmiseks, säilitamiseks, tuleviku planeerimiseks. d) Töö leidmine - toetus töö leidmisel ja töötamiseks vajalike tugiteenuste korraldamisel, sh vajadusel koostöö

töötukassaga. e) Töötingimuste kohaldamine - erivajadustest lähtuvate paindlike ja sobivate töötingimuste ning töökeskkonna

loomise toetamine. Tööandjaga suhtlemine ja toetamine paindlike ning vajadustele vastavate töötingimuste korraldamiseks ja tagamiseks. Tööandja motiveerimine sobivate tingimuste loomiseks.

f) Töö juhendamine tööga alustamisel ja töö lõpetamisel. g) Töötamise toetamise tegevused võivad toimuda teenuseosutaja juures, tööandja juures või kohandatud

keskkonnas sh töö- või tegevuskeskustes. Teenuskomponendi arvestuslik isikupõhine kuu piirhind 2023-2024.a on 305 eurot, kuid see võib kuude lõikes erineda, sh olla suurem kui 305 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi ületada arvestuslikku 12 kuu piirhinda.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Töösarnase või rakendus- tegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

Tähenduslike töösarnaste või rakenduslike tegevuste teostamise võimalus turvalises ja kohandatud keskkonnas, kus saab teha võimetekohaseid ülesandeid jõukohases tempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Töösarnased tegevused toimuvad teenuseosutaja juures või kohandatud keskkonnas sh töö- või tegevuskeskustes. Rakendus töö- ja/või tegevuskeskuses - rakendustegevused inimese aktiviseerimiseks. Töösarnase ja rakendustegevusega seotud toimetulekuoskuste grupid, huvidel põhinevad tegevusringid jm, mis tagavad piisava hõivatuse. Teenuskomponendi arvestuslik isikupõhine kuu piirhind 2023-2024.a on 305 eurot, kuid see võib kuude lõikes erineda, sh olla suurem kui 305 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi ületada arvestuslikku 12 kuu piirhinda.

Grupi tegevus

31

Õppimise toetamine

Õppimise toetamine - toetus õpivõimaluste leidmisel, õpingute alustamisel ja säilitamisel. Õppimistingimuste kohaldamine - erivajadustest lähtuvate paindlike ja sobivate õppimistingimuste ja -keskkonna loomise toetamine. Vajadusel hariduse tugiteenuste korraldamine.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Rakendus kogukonnas

Vabatahtliku töö võimaluste leidmine vm võimaluste loomine kogukonda panustamiseks, sh vabatahtliku tegevuse leidmine. Juhendamine või abistamine kogukonna tegevustega liitumisel.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine

Vaba aja sisustamine, huvitegevuse leidmine ja säilitamine. Puhkuse ja hõive (töö jm rakenduse) vahelise tasakaalu hoidmine. Huviringides osalemise toetamine tegevuskeskuses või kogukonnas. Toetus huviringi valimisel ja sinna kohale jõudmisel ning tegevustega liitmisel. Individuaalse huvitegevuse toetamine kogukondlikes tegevusi pakkuvates asutustes, tegevustega liitumisel toetamine.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Eluase Toetus elukoha vahetusel

Sobivama elamispinna korraldamine - nõustamine sobiva elamispinna või eluasemega teenuse valikul, võimalike elamispindadega teenuskohtadega tutvumine kohapeal. Toetus sobivama elamispinna organiseerimiseks, kui olemasolev eluase raskendab taastumist. Kolimisplaan/üleminekuplaan - kolimise planeerimine, koostöös kliendi ja tema perega tegevusplaani koostamine kolimisega seotud praktiliste küsimuste lahendamiseks, toetuse ja teenuse vahetuse sujuvaks üleminekuks. Praktiline abi kolimise teostamiseks (transport jm). Uue elukeskkonnaga tutvumine (vajadusel juba eelnevalt), kogukonna ja ümbrusega tutvumine.

Individuaalne tegevus

Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine

Toetus vastavalt inimese vajadusele ja võimekusele. Igapäevaelu toetamise komponendi raames toetatakse inimest vastavalt tema vajadustele ja võimekusele (meeldetuletus, juhendamine, toetus, hooldus) alljärgnevates igapäevaelu valdkondades:

a) Söömise ja söögitegemise toetamine - tugi poes käimisel ja/või toidu valmistamisel või söömisel. b) Enese eest hoolitsemise toetamine - tugi hügieenitoimingutes, riietumisel jms. c) Majapidamistoimingute toetamine - tugi koristamisel, pesu pesemisel jm elukoha eest hoolitsemisega seotud

toimingutes. d) Rahadega toimetuleku toetamine, sh toetus eelarve planeerimisel ja raha kasutamisel, rahaliste toimingute

tegemisel, pangateenuste kasutamisel, arvete tasumisel, sh võlgade tekkimise vältimine. e) Asjaajamise toetamine, sh suhtlus ametiasutuste ja erinevate teenuseosutajatega, regulaarsed tegevused

sissetuleku tagamiseks, nt KOV toimetulekutoetus jms ühekordsed toetused.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

Ettevalmistus iseseisvumiseks

Iseseisvuskursus - iseseisva(ma) eluga toimetulekuks vajalike oskuste arendamine kursuse/laagri, individuaal- või grupitöö viisil. Iseseisva elu harjutamine ajutisel elamispinnal. Kohanemise toetamine - üleminekut võimaldav ja kohanemist toetav tegevus, sh uue teenuskomponendi osutajaga tutvumise periood, mis tagaks sujuvama ülemineku teenuste vahel ning informeeritud otsuse uue teenuskomponendi osutaja valikul.

Individuaalne tegevus Grupi tegevus

TOETUSVAJADUSE HINDAMISE METOODILINE JUHIS

Sisukord

Toetusvajaduse hindamisvahendi arendamine ja teoreetiline taust ................ 2

Toetusvajaduse hindamise eesmärk ................................................................. 4

Toetusvajaduse astmed .................................................................................. 5

Ettevalmistavad tegevused ja alusmaterjali kogumine ..................................... 6

Juhised hindamisinstrumendi kasutamiseks ..................................................... 7

Kommentaaride lahter .................................................................................... 7

Kas ja kuidas on toetus täna korraldatud? ...................................................... 7

Olulisemad vajadused (spetsialisti, lähedase hinnangul) ................................. 8

Inimese enda nimetatud vajadused ................................................................ 8

Hindamise teemavaldkonnad ............................................................................ 8

Teemavaldkond A – Üld- ja isikuandmed ........................................................ 9

Teemavaldkond C – Abivahendid .................................................................... 9

Teemavaldkond D – Hinnatavad elukvaliteedi valdkonnad ............................. 9

Teemavaldkond E – Kokkuvõte ..................................................................... 19

Teemavaldkond – Info hindamise läbiviimise ja alusandmete kohta ............. 21

Toetusvajaduse hindamisvahendi arendamine ja teoreetiline

taust

Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“ raames koostati 2016-2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenussüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ lõppraport 1, milles on kirjeldatud uut isikukeskset ja paindlikku erihoolekande teenusmudelit.

Teenusmudeli üheks osaks on sotsiaalhoolekandelist abi vajava inimese toetus- ja abivajaduse hindamine teenuste rahastaja ja korraldaja, vastavalt siis Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse, poolt. Toetuse või abivajaduse hindamise kohustuse toob välja ka sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt inimese abivajadust tuleb hinnata ning selgitada välja inimese abivajadusele vastav abi ehk sobiv sotsiaalhoolekande abimeede2.

Inimese vajaduste (toetusvajaduse) tuvastamiseks kasutatava hindamisvahendi välja töötamise aluseks on elukvaliteedi valdkonnad, mis tuginevad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud spetsiifilisele elukvaliteedi instrumendile - WHOQOL (The World Health Organization Quality of Life Instruments (THE WHOQOL-100 and THE WHOQOL-BREF3). Elukvaliteet on Maailma Terviseorganisatsiooni määratluses (1993) inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega.

Maailma Terviseorganisatsiooni elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, rahanduslik seisund, hõive, perekond ja sotsiaalsed suhted, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine, uskumused ja väärtused. Kui inimesel on nendes valdkondades toetuse ja abi vajadus, kuid see on katmata, siis ei ole võimalik inimesel oma toimetulekut ühiskonnas tagada ning ohustatud on inimese elukvaliteet täisväärtusliku ühiskonna liikmena.

Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes elukvaliteedi valdkonnas4. Seetõttu on vajalik sotsiaalhoolekande abimeetme rakendamisel tuvastada, millises elukvaliteedi valdkonnas on inimesel toetust vaja.

1Trinidad Wiseman, 2017, Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Lõppraport. Sotsiaalministeerium, http://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 2 Sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 30.12.2015, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019155?leiaKehtiv 3 The WHO quality of life (WHOQOL-100) structure. http://www.who.int/healthinfo/survey/whoqol- qualityoflife/en/index4.html 4 Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised, Sotsiaalkindlustusamet, 2018 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/eesti_sotsiaalteenuste_kvaliteedijuhis.pdf

Hindamisvahendi koostamise raames analüüsiti läbi Eestis kasutusel olevad erinevad hindamisvahendid sotsiaalteenuste ja sotsiaalhoolekande abivajaduse tuvastamiseks (kohalike omavalitsuste poolt kasutatavad hindamisvahendid, Sotsiaalministeeriumi poolt 2005 a loodud „Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks“, psühhiaatrilis-psühholoogiline skaala toimetulekupotentsiaali ja rehabiliteeritavuse hindamiseks (PPS-1), riskikäitumise hindamisvahend, rehabilitatsiooniteenuse vajaduse eelhindamise vahend, töövõime hindamisvahend, puude hindamise küsimustik (WHODAS 2.0)).

Lisaks tutvuti nii Eestis kui ka mujal maailmas kasutatavate spetsiifiliste probleemidega inimeste rehabilitatsioonis ja ravis kasutatavate hindamisvahenditega (nt GAF - Global Assessment of Functioning Scale, PSP - Personal and Social Performance Scale, CAN - The Camberwell Assessment of Need).

Lähtudes läbi töötatud materjalidest ja isikukesksest lähenemisest jõuti seisukohale, et isikukeskse ja paindliku lähenemise saavutamiseks tuleb vältida teenuste korraldaja ja rahastaja tasemel ametnike poolt läbi viidavaid detailidesse laskuvaid, sageli dubleerivaid tegevusvõimet ja toimetulekuoskusi kaardistavaid hindamisi. Teenuse rahastaja ja korraldaja (SKA, KOV-i) poolt viiakse läbi ülevaatlik üldine eluvaldkondadele tuginev toetusvajaduse tuvastamine, mis tuvastab inimese abivajaduse ja sotsiaalhoolekande abimeetme õigustatuse. See võimaldab teha otsuse sotsiaalhoolekande abimeetmete kohta ning valida, milliste tegevustega, millise spetsialisti abiga on võimalik inimese elukvaliteeti hoida või paranda ning suunata inimene vastava abimeetme pakkuja poole. Toetusvajaduse hindamise eesmärgiks on tuvastada, kas inimene on õigustatud sotsiaalhoolekande abimeetmele ning millistes elukvaliteedi jaoks olulistes valdkondades inimene toetust vajab. Eesmärgiks ei ole detailselt tuvastada inimese tegevus- või osalusvõimet. Inimese õigustatust sotsiaalhoolekande abimeetmele saab enamuses juhtudel tuvastada inimese kohta juba riigi andmebaasides olevale informatsioonile tuginedes (nt tervisehoius, haridussüsteemis või töötukassas kogud informatsioon). Juhul kui inimese kohta ei ole varasemalt nendes süsteemides infot kogutud, siis saab esmase toetusvajaduse tuvastada olulistes eluvaldkondades tegutsemisel kõrvalabi vajaduse olemasoluga läbi lihtsate küsimuste.

Abimeetme kasutamisele asumisel toimub teenuseosutaja poolt tõenduspõhistel hindamismeetoditel inimese detailsem hindamine ning sellele tuginedes planeerib iga teenuseosutaja oma konkreetsed tegevused ja spetsialistide sekkumised, mille eesmärgipärasust ja tulemuslikkust on võimalik hiljem mõõta vastavalt konkreetsele hindamismetoodikale, mida kasutas teenuseosutaja5.

Läbitöötatud materjalidele tuginedes koostati teenusdisaini projekti raames sotsiaalhoolekande abimeetmete korraldaja ja rahastaja tasemel kasutamiseks esmase abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument, mis määratleb inimese toetusvajaduse 7 eluvaldkonnas ja võimaldab tuvastada inimese toetusvajaduse määra astmetel 0-4.

5 Trinidad Wiseman, 2017, Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Lõppraport. Sotsiaalministeerium, lk 20-21, http://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid

Hindamisvahendi esimesele prototüübile andsid oma sisendi ja kommentaarid täienduseks erinevad erihoolekandeteenuste osutajad. Hindamisvahendi esimest prototüüpi on piloteerinud:

 8 kohalikku omavalitsust ajaperioodil 2017-2018 toimunud erihoolekandeteenuse uue teenusmudeli pilootprojekti tegevuste raames.

 Erihoolekandeteenuse osutajad 283 inimese teenusvajaduse hindamisel, kes kasutasid 2017 dets- 2018 märts hindamisvahendit ööpäevaringsetel erihoolekandeteenusel olevate inimeste toetusvajaduse hindamiseks ning abivahendina hinnangu andmiseks inimestele erihoolekandeteenuse vajaduse osas.

Saadud tagasisidele tuginedes arendati hindamisvahendi prototüüpi. Lisandusid mõned täiendavad küsimused, korrigeeriti olemasolevate küsimuste sõnastusi ja vastuste valikuid. Tehtud ettepanekute põhjal vahetati eluvaldkondade järjestust ning mõned küsimused liikusid teiste eluvaldkondade alla, kui nad olid esimeses prototüübis.

Tuginedes sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud volitusnormile kasutatakse alates 01.04.2019 Sotsiaalkindlustusameti poolt hindamisvahendit ühe tööriistana protsessis, mille käigus tuvastatakse inimese õigustatust erihoolekandeteenusele. Erihoolekandeteenuse taotlemisel tuvastatakse hindamisprotsessis inimesel ka sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajadus. Hindamisvahendi arendamine toimub pidevalt edasi lähtudes eesmärgipärasusest ja kasutajamugavusest.

Toetusvajaduse hindamise eesmärk

Toetusvajaduse hindamise eesmärgiks on välja selgitada, millistes eluvaldkondades ja millisel määral inimene toetust ja/või abi vajab, selleks et säilitada või parendada tema elukvaliteeti ning tagada võimalikult võrdne toimetulek ja osalemine ühiskonnas.

Inimese kohta olemasoleva informatsiooni kogumine ja koondamine struktureeritud ülesehitusega hindamisvahendisse annab võimaluse saada ühtne terviklik pilt, millistes eluvaldkondades on inimesel toimetulekuks abi ja toetust vaja. Selle tulemusel näeb sotsiaaltöötaja, milliseid tegevusi on vaja inimesele toetuse pakkumisel teha, et säiliks või paraneks tema elukvaliteet. Teades vajalikke tegevusi tuleb võrrelda ja hinnata, millistel olemasolevatel sotsiaalhoolekande abimeetmetel on samad tegevused, mis on vajalikud inimesele toetuse tagamiseks. Sellele tuginedes teeb sotsiaaltöötaja otsuse, et inimene on õigustatud sotsiaalhoolekande abimeetmete kasutaja ning kaalutlusotsuse alusel valib, milliste sotsiaalhoolekande süsteemis olevate abimeetmetega (teenuste või muude abiliikidega) on võimalik inimesele vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda. Hindamise tulemustele tuginedes saab sotsiaaltöötaja suunata inimese konkreetse teenuseosutaja juurde teenust saama. Abi korraldamisel tegutseb sotsiaaltöötaja juhtumikorralduse põhimõtete alusel ja seostab inimese ka temale vajalike teisi abimeetmeid osutavate organisatsioonidega. Toetusvajaduse hindamisel kogutud teenuseosutamiseks

oluline informatsioon edastatakse abimeetme pakkujale. See info on esmaseks sisendiks teenuseosutaja poolt läbi viidavale detailsemale ja individuaalsele tegevusvõime hindamisele (vt sotsiaalteenuste kvaliteedi juhised – isikukeskne ja vajaduspõhine teenus). Teenuseosutaja juures koostatakse vastavalt teenuse iseloomule ja nõuetele personaalne tegevusplaan või hooldusplaan. Personaalses tegevusplaanis või hooldusplaanis nimetatakse inimese toetuseks vajalikud tegevused nendes eluvaldkondades, milles oli toetusvajadus tuvastatud.

Hindamisinstrumendiga hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut ja toetusvajadust seitsmes eluvaldkonnas:

(1) sotsiaalsed suhted - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks; (2) vaimne tervis - 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks; (3) füüsiline tervis - 3 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks; (4) hõive - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks; (5) vaba aeg ja huvitegevus - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks; (6) elukeskkond - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks; (7) igapäevatoimingud - 5 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks.

Igas valdkonnas on vähemalt üks küsimus, millega hinnatakse inimese toetusvajaduse astet ning kommentaaride lahtris täpsustatakse konkreetse inimese spetsiifilisi vajadusi, lisades selles eluvaldkonnas inimese kohta käivat faktilist infot. Vaimse tervise, füüsilise tervise ja igapäevatoimingute valdkond jaotub rohkemateks toetusvajadust määratlevateks küsimusteks, kuna need valdkonnad on mitmetahulisemad ning vajavad erinevaid küsimusi, et mõista, millises tegevuses inimene täpsemalt abi võib vajada.

Toetusvajaduse astmed

Aste Toimetulek Toetusvajadus

0 Iseseisev Ei vaja toetust.

1 Madal toetusvajadus

Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nõustamist.

2 Keskmine toetusvajadus

Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1-4 korda nädalas) juhendamist ja abi.

3 Kõrge toetusvajadus

Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust.

4 Äärmuslik toetusvajadus

Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust ja/või järelevalvet või tegevuste üle võtmist teise isiku poolt.

Toetusvajaduse astmete põhjal saab välja arvutada inimese toetusvajaduse skoori. Võimalik maksimum skoor saab olla 60.

Skoor ei ole hetkel kasutuses konkreetse sobiva sotsiaalhoolekande abimeetme määrajana. Käesoleval ajal toimub erinevate abivajaduse astmetega inimeste, nende toetusvajaduse

skoori ja kaalutlusotsustena valitud sotsiaalhoolekande abimeetmete kohta informatsiooni kogumine. Piisaval hulgal andmete olemasolul saab analüüsida, millise toetusvajaduse skooriga inimesed, millisele teenusele suunati. Sellel alusel on võimalik anda soovituslikke suuniseid ja seoseid skoori ja sobiva sotsiaalhoolekande meetme vahel.

Üldine põhimõte toetusvajaduse astme ja sobiva sotsiaalhoolekande abimeetme valikul on selline, et kui inimese toetusvajaduse astmed jäävad vahemikku 0-2, siis on tema vajaduseks toetavad abimeetmed, mis ei ole ööpäevaringset tegevust nõudvad ehk ta ei vaja ööpäevaringselt konkreetses eluvaldkonnas abi. Kui inimese toetusvajaduse astmed jäävad eluvaldkonnas 3-4, siis vajab ta kindlasti igapäevaselt abi või isegi ööpäevaringselt ja temale sobilikeks abimeetmeteks võivad olla ööpäevaringsed meetmed või ka tegevuste asendamine teise inimese poolt (nt õiguste eest seismine ja asjaajamine eestkostja poolt).

Aga see seos ei ole nii otsene iga eluvaldkonna puhul. Nt võib inimesel olla sotsiaalsete suhete valdkonnas äärmuslik toetusvajadus ehk aste 4, sest ta on kõnetu ning ei suuda ise suhelda ja suhteid luua ega neid säilitada, kuid see ei tähenda, et ta vajaks ööpäevaringset teenust.

Skoori, toetusvajaduse astmete, vajalike abimeetmete ja selleks kuluvate rahaliste hüvitiste suuruse seoste analüüsimine on edasine arendusprotsess.

Ettevalmistavad tegevused ja alusmaterjali kogumine

Enne inimese/lähedase küsitlemist ja kohtumist kogutakse kokku ja vaadatakse üle kogu sotsiaaltöötajale kättesaadav informatsioon ja muu oluline tasutainfo inimese kohta, mis on seotud toetusvajaduse hindamise teemade ja valdkondadega - dokumentatsioon ja info formaalsetest kanalitest (nt koolisüsteemist väljuva noore puhul haridussüsteemis tehtud individuaalse arengu kaardid, arenguplaanid) ning andmebaasidest (päringud, mis annavad infot puude ja rehabilitatsiooniplaani kohta, Töötukassa töövõime hindamise, võimalusel terviseinfosüsteemi andmed tervise seisundi ja KOV osutatud teenuste kohta, varasemate teenuste kasutamisel loodud ja kogutud info jms).

Kui andmepäringutest selgub, et inimesel on riiklikes süsteemides läbi viidud hindamisi (nt töövõime hindamine, rehabilitatsiooniplaan, puude olemasolu hindamine), siis tuleb nende materjalidega tutvuda ning kasutada seal olevat infot toetusvajaduse hindamise läbiviimisel, eeltäites olemasoleva infoga hindamisvahendi eluvaldkondade vastused. Inimesega ja/või tema lähedastega kohtudes saab eeltäidetud lahtreid värskendada/täiendada/parandada, kui inimesega kohtudes on veendutud, et dokumentide ja/või infosüsteemide põhjal eeltäidetud info ei vastu tõele.

Juhul kui inimesel ei ole teisi lähedasi, kes saaksid infot anda, saab eeltäidetud infot täiendada ka muult inimeselt saadud infoga. Inimese/lähedase käest küsitakse infot, mida ei ole võimalik saada eelnevalt olemasolevatest andmetest või on põhjendatud kahtlus, et need ei vasta tõele.

Juhised hindamisinstrumendi kasutamiseks

Hindamisvahend ei kohusta kõiki küsimusi üks-ühele inimeselt üle küsima või esitama täpselt sõna-sõnalt ette kirjutatud küsimusi. Inimesega kohtudes ja hindamise jaoks infot kogudes tuleb viia läbi inimlik vestlus pidades kinni olulistest teemadest ja toetudes iga eluvaldkonna juures välja toodud küsimustele.

Kui sotsiaaltöötaja on inimesega varem töötanud ning inimese abivajaduse määrast erinevates eluvaldkondades juba teadlik, siis ei pea sellekohast informatsiooni inimeselt üle küsima. Infot, mis on teada ja ilmselge, ei küsita inimese käest üle. Eesmärk ei ole inimest üle kuulata või sõna- sõnalt hindamisvahendi küsimusi esitada, vaid saada kinnitust eelnevalt kogutud infole.

Hindamisvahendi eluvaldkondade küsimused on valdavalt kinnised küsimused algusega „Kas...“. Olemasolevale infole tuginedes ja vestlus inimesega peab andma selguse, kuidas vastata „Kas?“ küsimusele - „Ei“ või „Jah“.

Oluline, et sotsiaaltöötaja saab teada info, mille põhjal teha valikud eluvaldkonnas toetusvajaduse esinemise ja selle määra osas. Inimeselt ja tema lähedastelt tuleb küsida vaid neid küsimusi, mille kohta teistest ametlikest allikatest infot ei saa.

Kommentaaride lahter

Siia tuuakse välja igas valdkonnas eraldi just selles eluvaldkonnas konkreetse inimese tegevusvõime kohta käivad faktilised andmed ja eripärad ning täpsustatakse toetusvajaduse spetsiifikat (mis aspektist või tegevusest inimene täpsemalt selles valdkonnas toetust vajab).

Lisaks faktilisele infole toetuse osas on soovitav kommentaaride lahtrisse märkida ka inimese tugevused ja olemasolevad ressursid selles valdkonnas, mis võivad aidata inimesel iseseisvamalt hakkama saada, sh inimese motivatsioon toetust vastu võtta.

Kui inimese tegelikku toetusvajaduse astet pole võimalik tuvastada, siis tuleb ka seda märkida konkreetse eluvaldkonna juures kommentaari lahtrisse (nt seetõttu, et ta pole saanud selle valdkonna tegevusi senimaani ise teha ja/või selle kohta puudub informatsioon). Sel juhul saab see olla teenusele suunamisel üks eesmärkidest, et teenuse käigus selguks inimese tegevusvõime ja suutlikkus selles valdkonnas ise tegevusi teha. Siin lahtris tuleb nimetada - milline, missugune.

Kas ja kuidas on toetus täna korraldatud?

Selles lahtris tuleb välja tuua kas, milliste abimeetmetega ja kelle poolt on täna toetusvajadus kaetud. See võib olla korraldatud juba mõne kasutatava teenusega ja/või inimese ning tema pere või sotsiaalvõrgustiku poolt (lähisugulased, tuttavad, naabrid). Või ei ole vajalikku toetust

hindamise ajaks korraldatud. Sel juhul võib olla vajalik kiirelt konkreetne abimeede tagada, et inimene ei oleks abitus olukorras. Selline vajadus tuleb sel juhul kanda järgmisesse lahtrisse „Olulised vajadused“. Juhul, kui kõikide või enamuse eluvaldkondade juures on selgunud, et inimene vajab toetust astmetes 2-4 ja lahtris „Kas ja kuidas on toetus täna korraldatud?“ on valitud vastusena, et toetus on tagatud pereliikmete poolt, siis on see selge informatsioon sotsiaaltöötajale, et tegemist on suure hoolduskoormusega pereliikmetega, kes vajavad ise toetust, et oma hoolduskoormusega toime tulla. Kindlasti tuleb tegeleda pereliikmete nõustamisega ja pakkuda võimalusi nende hoolduskoormuse vähendamiseks.

Vastuse saab valida etteantud valikute hulgast. Juhul, kui etteantud valikus ei ole sobivat, saab lisada täiendava variandi.

Olulisemad vajadused (spetsialisti, lähedase hinnangul)

Selles lahtris tuleb välja tuua ja ära nimetada need tegevused, mida sotsiaaltöötaja, spetsialistidest võrgustiku liikmed (nt raviarst, varasem teenuseosutaja, tugiisik, tegevusjuhendaja vms) või lähedane peavad edasise toetuse pakkumisel olulisimaks, mida tuleks kindlasti silmas pidada ja/või mis vajavad kiiret sekkumist. Siin osas tuleb lähtuda kommentaaride lahtris nimetatud inimese eripärast või faktilise tegevusvõime infost konkreetses valdkonnas. Kõige olulisem info, kui inimene läheb uude kohta teenusele või esimest korda teenusele ja teenuseosutaja peab sellist infot kindlasti teadma ja sellega arvestama. Vajaduste lahtris tuleb nimetada konkreetse inimese inimlikke vajadusi, mitte anda hinnanguid, mida inimene ei oska või millist teenust tuleb kasutada. Selleks on allpool kokkuvõtte osa. Siin tuleb täites mõelda – mida vajab, millise tegevuse järgi on vajadus.

Inimese enda nimetatud vajadused

Selles lahtris tuleb ära märkida konkreetses valdkonnas inimese enda poolt nimetatud vajadused, soovid, eesmärgid – mida ta soovib saada, kuhu jõuda, mis on puudu, milles on takistus, mida ta ise peab esmaselt vajalikuks oma elus. Kui inimene ei oska hindamise ajal midagi nimetada, siis nii tulebki märkida „ei oska nimetada“ või kui ei olegi vajadusi, sest selles valdkonnas on kõik saavutatud ja hindamise ajal ei tule soove, siis tulebki märkida, et „pole vajadusi.“ Hindamise ajal võibki see nii olla. Kui inimene väljendab ennast ja nimetab oma vajadused ise, kuid tal on eestkostja, kes on teisel arvamusel, siis tuleb siia ikkagi inimese poolt nimetatu.

Hindamise teemavaldkonnad

Piloteerimisel täidab sotsiaaltöötaja lühendatud kujul inimese üldandmed. Omavalitsuse sotsiaaltöötajal on mitmed isiku üldandmed (nt puue, töövõimetus) olemas STAR-is kliendivaates, kui seal on avatud inimesega seoses menetlus. Selle tõttu ei ole käesolevas

hindamisvahendis neid andmed dubleeritud, kuna pole mõtet neid andmeid uuesti kanda Excelis olevasse hindamisvahendisse.

Teemavaldkond A – üld- ja isikuandmed (veerud A-K)

See hindamise osa on sisuliselt ISIKUKAART, mis koosneb:

1. Demograafilistest andmetest - isikukood, nimi, sugu, vanus, elukoht, tegelik viibimiskoht, e-post, telefoninumber;

2. Muudest isikuga seotud andmetest - diagnoosid.

Selles osas on pikemas hindamisvahendi versioonis koos andmed, mis on juba olemas riigi erinevates infosüsteemides. Hindamisvahendi elektrooniline arendus näeb ette, et kõik sellised andmed tulevad inimese kohta hindamisvahendisse automaatse päringuga teistest infosüsteemidest, pärast seda kui elektroonilisse hindamisvahendisse on sisestatud inimese isikukood.

Teemavaldkond C – Abivahendid (veerud L-N)

Selles osas tuleb ära märkida, kas inimene kasutab oma toimetulekuks abivahendit. Kui kasutab, siis tuleb ära märkida abivahend(id), mida inimene kasutab; kas abivahendit kasutatakse koduses keskkonnas või väljaspool kodust keskkonda. Vastavalt abivahendi liigile saab lisada ka täpsustava kommentaari abivahendi kohta. Nt kui inimene kasutab ortoosi või proteesi, saab kommentaari lahtrisse lisada, mis ortoosi või proteesi kasutatakse: labajalaortoos, sääreprotees. Kui inimene kasutab mähkmeid, saab kommentaaride lahtrisse kirjutada, mis suuruses mähkmeid kasutatakse.

Teemavaldkond D – Hinnatavad elukvaliteedi valdkonnad (veerud O-DY) Sotsiaalsed suhted (veerud O– AE)

„Kas inimesel on sotsiaalne võrgustik, kellega suhelda?“ eesmärgiks on välja selgitada, kas inimesel on olemas lähivõrgustik väljaspool hoolekandeasutust ja/või teenuste pakkujaid, kellele toetuda, millised need suhted on, kui sageli suheldakse või kohtutakse. Nimetada tuleb vähemalt nö põhivõrgustikku kuuluvad inimesed, kes on teada.

Inimesega läbi viidud vestluse käigus tuleb puudutada ka füüsilise läheduse ja seksuaalse suhtlemise teemasid ning selle käigus saadud info tuleb kanda küsimuse „Kas inimesel on sõpra/partnerit, kellega tunneb füüsilist/seksuaalset lähedust?“ vastuse väljale lihtsalt „EI“ või „Jah“ vastusena. Eesmärk ei ole kirjeldada põhjalikult inimese füüsilise läheduse ja seksuaalsusega seotud küsimusi, vaid pigem ära märkida, kas inimesel on olemas keegi inimene, kelle puhul ta saab öelda, et „JAH“ nende sõprus või suhtlus on midagi rohkemat, kui

ainult „sõprussuhtlus“.

„Kas inimene suudab iseseisvalt suhelda teiste inimestega, luua uusi suhteid või säilitada olemasolevaid?“

Küsimusest võib näha korraga 2-3 küsimust - suutlikkus suhelda, luua suhteid ja säilitada suhteid.

Vastust märkides tuleb olemasolevale materjalile tuginedes hinnata, kas sellele küsimusele saab vastata „EI“ või „JAH“. Kui kas või ühes nendest kolmest on vastuseks „EI SUUDA“ tulebki kogu selle küsimuse vastuseks „EI“. Järgnevate punktide juures tuleb inimesega seotud konkreetsed asjaolud/faktid lühidalt välja tuua. Toetusvajaduse astme juures on ära toodud võimalikud näited, mis abistavad sobivat astet valida. Kõik seal kirjeldatu ei pruugi esineda inimesel, kelle kohta hindamisvahendit täidetakse.

Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada järgmisi allpool nimetatud asjaolusid ning neid arvestades valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetselt inimese suhtlusvõime ja suhetega seotud faktiline info kommentaaride lahtrisse. Vajaduste lahtris tuleb nimetada konkreetse inimese inimlikke vajadusi suhtlemise ja sotsiaalsete suhetega seotud valdkonnas, mitte anda hinnanguid, millist teenust tuleb kasutada. Selleks on võimalus lõpus KOKKUVÕTTE juures.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Millist suhtlemisviisi isik kõige enam kasutab (tagasihoidlik, väldib silmkontakti; tundub olevat suhtluseks valmis; räägib, küsib ise küsimusi; väljendab poolehoidu ja koostöövalmidust; arutleb ja diskuteerib; on pealekäiv ja vajadusel valmis jõudu kasutama oma tahtmise saamiseks)?

*Isiku läbisaamine teiste inimestega (professionaalid, pere, teised olulised inimesed). Kuidas isik suhtub teistesse ja kuidas temasse suhtutakse?

*Eneseväljendus ja kõne mõistmine. Kas on olemas verbaalne kõne; kas räägib üksikuid sõnu või täislausetega; kas arusaamine kõnest on tasakaalus tema rääkimisoskusega; kuidas end väljendab - miimika, žestid, liigutused, häälitsemine, naer, nutt, hääletoonid, kõne rõhuasetused, intonatsioon ja pausid; kas suudab väljendada soove/valu/ebameeldivust; kas saab räägitud/ kirjutatud vm viisil kujutatud sõnumite otsesest ja kaudsest tähendusest aru; kas saab aru enda ümber toimuvast; kas suudab dialoogis osaleda?

*Alternatiivsete kommunikatsioonivahendite kasutamine ja nende mõistmine . Kas kasutab PCS-pilte, piktogramme, enda loodud vm märke? Kirjeldada olulisimad.

*Kontakti loomine. Kas on suhtlemisaldis, kellega eelistab suhelda – töötaja vm autoriteedi, kaaslaste, lähedastega –, kellega tekib hea kontakt; kas loob kontakte teistega arvestavalt või enesekeskselt; kas oskab küsida seda, mida vajab?

* Kontakti säilitamine ja lõpetamine. Kas oskab hoida suhteid; kas vajab abi suhtlemisel; kas oskab kuulata suhtlemisel teist inimest või räägib vahele; kas oskab/julgeb väljendada oma

arvamust; kas oskab arvestada partneri arvamuse/tunnetega; kas on domineeriv/hooliv/pealetükkiv/passiivne; kas saab aru, kui temaga suhtlemine ei ole soovitud; kas oskab suhtlemisakti lõpetada?

* Kas peab kinni kokkulepetest? Kas saab aru kokkuleppe tähendusest; kas saab aru sõnalisest või tegevuslikust kokkuleppest?

Vaimne tervis (veerud AF-BB)

Teemavaldkonna küsimuste eesmärgiks on välja selgitada kuivõrd on psüühikahäire ja/või intellektihäire või muud vaimse tervise probleemid inimese toimetulekut ja elukorraldust takistavad ja/või esineb selle tõttu inimesele või teistele ohtlikkust ja/või kahjustavat käitumist.

„Kas inimesel on haigusteadlikus ja ta suudab iseseisvalt järgida raviplaani?“ (veerg AF)

Küsimusest võib näha korraga 2 küsimust - haigusteadlikkuse olemasolu ja raviplaani järgimine. Vastust märkides tuleb olemasolevale materjalile tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Kui kas või ühele osale on vastuseks „EI“ tulebki kogu selle küsimuse vastuseks „EI“. Kui haigusteadlikkus on muutlik, siis selline info tuleb kirjutada kommentaaride lahtrisse. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning neile tuginedes valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada kommentaaride lahtrisse konkreetse inimese kohta faktiline info.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

* Millal algasid probleemid tervisega, sh vajadusel ka vaimse tervise häired? Kas on vaimse tervise tõttu viibinud tahte vastaselt haiglas või hooldekodus? Kui sageli on esinenud tahtevastaselt ravimisi?

* Kas oskab/tahab ravimite võtmisel järgida arstide poolt ette antud instruktsioone ja neid iseseisvalt võtta? Kas suudab neelata tablette? Kas eirab ravimite võtmist/peidab ettenähtud ravimeid/vajab kontrollimist? Kas on ravimisõltuvus?

Kommentaaride/lühikirjelduse lahtrisse tuleb välja tuua konkreetsed ilmingud, käitumise eripära, mida tuleb teenuseosutamisel arvestada, mis võib raskendada või kaasa aidata abimeetme osutamisele või millega on vaja tegeleda, et vähendada selle mõju toimetulekule ja elukvaliteedile. Vajaduste lahtris tuleb nimetada konkreetse inimese kohta käiv info ja faktid haigusteadlikkuse ja raviplaani järgimisega, mitte anda hinnanguid, millist teenust tuleb kasutada. Selleks on allpool kokkuvõtte osa.

„Kas psüühikahäirest tulenevalt on mõjud inimese käitumisele ja tegevusele?“ (veerg AL)

Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada kuivõrd avaldab inimese psüühikahäire mõju tema käitumisele, tegevustele ja igapäevaeluga toimetulekule ning kui suur on selle tõttu tema toetusvajadus. Sobivat toetusvajaduse astet valides tuleb mõelda, kas inimesel esinevad mingid kirjeldatud ilmingud või sümptomid, mis on välja toodud toetusvajaduse astmete juures. Toetusvajaduse astme juures on ära toodud võimalikud näited, mis aitavad sobivat astet valida. Kõik seal kirjeldatu ei pruugi esineda inimesel, kelle kohta hindamisvahendit täidetakse.

Inimesel ei pea esinema toetusvajaduse astmes nimetatud kõiki ilminguid, vaid ainult mõned, et valida nimetatud toetusvajaduse aste.

Kommentaaride lahtrisse tuleb välja tuua, milline toetusvajaduse astmete juures nimetatud või mõni muu tegevus või käitumine konkreetsel inimesel avaldub. Vajaduste lahtris tuleb nimetada konkreetse inimese vajadus mis on seotud inimese psüühikahäirest tuleneva mõjuga käitumisele ja tegevusele, mitte anda hinnanguid, millist teenust tuleb kasutada. Selleks on lõpus kokkuvõtte osa.

„Kas inimese kognitiivne võimekus piirab tema otsuste tegemist igapäevaelu küsimustes ning ajas, kohas ja inimestes orienteerumist?“ (veerg AR)

Kognitiivse võimekuse hindamisel ei ole eesmärgiks hinnata kõiki kognitiivset võimekust näitavaid valdkondi. Toetusvajaduse tuvastamisel tuleb aru saada, kas inimese kognitiivne võimekus piirab tal teha otsuseid igapäevaelu küsimustes ning orienteerumist ajas, kohas ja inimestes. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „Ei“ või „JAH“. Toetusvajaduse astet valides tuleb otsustada, kuivõrd vajab inimene kognitiivse võimekuse piiratuse tõttu toetust ja/või kõrvalabi. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada kommentaaride lahtrisse konkreetse inimese kohta faktiline info. Kommentaaride lahtrisse tuleb välja tuua, milline toetusvajaduse astmete juures nimetatud olukord, otsuse tegemise oskusvõi käitumine konkreetsel inimesel avaldub. Vajaduste lahtris tuleb nimetada konkreetse inimese kohta käiv info ja faktid, mis on seotud inimese kognitiivse võimekusega, mitte anda hinnanguid, millist teenust tuleb kasutada. Selleks on allpool kokkuvõtte osa.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

* Orienteerumine. Kuidas orienteerub inimene ajas, kohas, ruumis ja isikutes.

*ajas – selgita inimese teadlikkust nädalapäevast, kuupäevast, kuust ja aastast.

*kohas – selgita inimese teadlikkust kohast, kus asutakse, vahetust ümbruskonnast, oma linnast või oma riigist.

*ruumis – selgita, kas tunneb teed ruumis kohast A kohta B.

*isikutes – on teadlik endast ja ümbruskonnas olevatest isikutest

*Otsuste langetamine/probleemilahendusoskus - nt kas suudab langetada otsuseid, et oleks igapäevaelu vajalikud tegevused ja toimingud tehtud, kas küsib abi/püüab ise toime tulla. Kas muutub pahatujuliseks/on abitu, lepib ebameeldivusega?

Turvalisuse ja riskikäitumise hindamisel tuleb küsimusele „Kas inimesel esineb riskikäitumist, mis ohustab tema enda ja/või teiste turvalisust ja emotsioonidega toimetulekut?“ (veerg AX) vastust märkides tuleb tugineda olemasolevale infole ja materjalidele ning hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. „JAH“ vastuse korral tuleb märkida tabelis vastav riskivaldkond, kus on inimesel ilmingud esinenud. Selle taha märkida, millal viimati riskikäitumine on esinenud ja kas tegeletakse riskikäitumise juhtimisega.

Riskikäitumine, mis esineb lahtris (veerg AY) vali kõik riskikäitumise valdkonnad, mis esinevad:

1-Enese hooletusse jätmine: nt ei joo või ei söö korralikult, raskused oma füüsilise tervise eest hoolitsemisel, soovib elada ebakindlates või ebaturvalistes tingimustes, positiivsete sotsiaalsete kontaktide puudumine, võimetus ise sisseoste teha, kasutab ebapiisavat/ebasobivat riietus, raskused hügieeninõuete täitmisel, rahalised raskused, kommunikatsiooniraskused, teiste poolt täheldatud probleemide eitamine, arusaamise puudumine oma elulistest ja tervislikest vajadustest.

2-Ennast kahjustav käitumine (suitsiid, enesevigastamine jms): sügava masenduse väljendamine, arvamus, et puudub kontroll oma elu üle, abituse või lootusetuse väljendumine, varasemad suitsiidikatsed, suitsiidimõtete väljendamine, suitsiidi esinemine perekonnas, isoleeritud ja positiivsete sotsiaalsete kontaktide puudumine.

3-Agressiivsus/ vägivaldsus/vaenulikkus (sh verbaalne ja füüsiline vägivaldsus): varem esinenud vägivalla juhtumid, ohtlikud impulsiivsed teod, impulsiivse käitumise märgid, varasemalt relvade kasutamine, vihamärgid- kellele suunab oma viha, varasemad vägivalla meetodite kasutamine, teadaolevad personaalsed vallandavad tegurid, paranoilised luulud teistest inimestest, hallutsinatsioonid vägivallakäskudest, viha- ja frustratsioonimärgid, vägivallast fantaseerimine, sündsusetu seksuaalkäitumine.

4-Risk lastele või teistele, kes on inimesest: nt ei suuda täita vanema kohuseid ja tagada vajalikku keskkonda või on temast sõltuvad abivajavad vanemad - täpsusta kindlasti, kes on temast sõltuvad.

5-Ärakasutamine teiste inimeste poolt: ärakasutamine teiste poolt võib olla füüsiline, seksuaalne, materiaalne, suur mõjutatavus, väärkohtlemine teiste poolt, emotsionaalne haavatavus.

6-Sõltuvus alkoholist vm ainetest: nt uimastite- või alkoholi kuritarvitamisega kaasnevad ohud ja käitumise muutumine, miks tarvitab sõltuvusaineid, mis võib olla eesmärk?

7-Raskesti mõistetava käitumise esinemine: sageli vallanduvad ootamatud segaduses olemisest tulenevad agressiivsed või ohtlikud käitumise ilmingud nagu asjade loopimine,

enesevigastamine, muu enese või teiste kahjustamine ja sellest tulenevad ohud inimesele endale või teistele.

8-Lootusetus, jõuetus ja motivatsiooni puudumine, et teha eluks vajalikke toiminguid.

9-Oht teiste inimese varale: inimese tegevuses või käitumises on ilmingud, millest tulenevad ohud teiste inimeste varale, nt kahjustamine, vargus vms.

Turvalisuse ja riski valdkondade kommentaaride lahtris tuleb ära märgitud konkreetse riski puhul kirjutada, milles riskikäitumine seisneb, millised ilmingud või tegevused on nimetatud riskivaldkonnas toimunud. Võimalusel märkida käitumise või tegevuste sümptomeid, mis viitavad võimalikule riskikäitumise vallandumisele.

Füüsiline tervis (veerud BC-BX)

Küsimuse „Kas inimese suudab iseseisvalt hoolitseda oma füüsilise tervise eest ja kasutada tervishoiuteenuseid?“ (veerg BC) eesmärgiks on teada saada, kuivõrd on inimesel vajalik toetust oma somaatiliste haiguste ja üldise füüsilise tervisega seonduvalt, va vaimne tervis. Lähtuda tuleb sellest, kas inimesel on somaatilisi haigusi, mis vajavad regulaarselt jälgimist, kas ta läheb ise arsti juurde, suudab panna omale arsti juurde aega, kui tal on näiteks mingid valud või muud somaatilised kaebused? Kas ta suudab iseseisvalt minna perearsti poolt antud suunamiskirja alusel eriarsti juurde vastuvõtule, anda analüüse?

Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning neid arvestades valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse. Toetusvajaduse astet valides tuleb otsustada, kuivõrd vajab inimene toetust oma füüsilise tervise eest hoolitsemisel ja tervishoiuteenuste kasutamisel.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Üldhinnang: milline on inimese tervis, kui tihti tuleb ette haigestumisi? Kas oskab abi küsida, anda märku kui on halb olla; kas suudab vajadusel püsida voodis, tema teadlikkus oma haigustest? Mil viisil mõjutab haigus kliendi igapäevaeluga toimetulekut? Millist kõrvalabi ja toetust klient vajab seoses somaatiliste/krooniliste haigustega?

*Allergiad: Kas on allergiaid, mille vastu ja milles väljendub; kas on toidutalumatust, erimenüü vajadust?

Küsimus „Kas inimene suudab iseseisvalt liikuda eluruumides?“ (veerg BI) eesmärgiks on tuvastada, kas inimene vajab toetust ja abi seoses liikumisega oma igapäevastes eluruumides, kas liikumises on mingeid eripärasid. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning neid arvestades

valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt

*Kuidas inimene liigub/liigutab – kas liigub väga ettevaatlikult/tormakalt/liigutused on spastilised? Millised on piirangud liikumisel? Kas abivahendid on liikumispiirangu täielikult kompenseerinud? Kas suudab ise asendit muuta, siirduda ühest kohast teise, voodist ratastooli – seistes/istudes/lamades; kas suudab ise maha kukkunud asja üles tõsta/riiulisse panna?; millised tegevused valmistavad raskusi säilitamaks tasakaalu; kas esineb tasakaaluhäireid?

Küsimuse „Kas inimene suudab iseseisvalt liikuda väljaspool eluruume (sh füüsiline liikumine, transpordi planeerimine, transpordi kasutamine)?“ (veerg BS) eesmärgiks on tuvastada, kas inimene vajab toetust ja abi seoses liikumisega väljaspool eluruume ja sellega seotud transpordi korraldamisel. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning neid arvestades valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Kuidas ja millega inimene liigub väljaspool eluruume? Milline on tema ühistranspordi kasutamise oskus ja kogemus? Kui pikki vahemaid on suuteline kõndima? Kas käib jalutamas/sõidab jalgrattaga? Kas suudab või on võimalik kasutada ühistransporti? Kas on võimeline tellima taksot, sotsiaaltransporti, et jõuda avalike teenusteni?

Elukeskkond (veerud BY – CF)

Küsimuse „Kas inimene vajab uut elamispinda? (nt puudub elamispind, olemasolev ei sobi)“ eesmärk on teada saada, kas inimese praegune eluase vastab tema vajadustele ja võimekusele või on see ebasobiv ja on vajalik vahetada elukohta. Nt võib inimene elada koos oma vanematega, kuid suhted on konfliktsed ning halvendavad oluliselt inimese vaimset tervist, mille tõttu on vajalik inimesel asuda elama vanematest eraldi. Samuti võib inimene olla asutuses hooldusteenusel, kuid see ei vasta tema võimekusele ja toimetuleku astmele ning ta võiks elada väljaspool asutust. Sellistel juhtudel tuleb märkida vastuseks „JAH“ ning kommentaaride lahtris tuua välja, miks ta vajab uut elamispinda. Nimetada konkreetsed faktid, miks olemasolev elamispind ei ole sobiv

Küsimuse „Kas inimene on võimeline iseseisvalt oma eluaset säilitama või sobivat eluaset otsima/taotlema?“ eesmärk on tuvastada, kas inimene vajab toetust, et tema praegune olemasolev eluase säiliks, et ta saaks seal edasi elada. Nt kui inimene elab isiklikus korteris, majas, sotsiaalkorteris või ka teenuseosutaja poolt tagatud pinnal, kas ta tuleb iseseisvalt toime sellega seotud maksete eest tasumisel, korraldama suhtlust korteriühistuga. Või kui inimene vajab uut eluaset, kas ta on võimeline otsima eluaset üüriturult, taotlema

sotsiaaleluruumi kohalikult omavalitsuselt?

Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ülal kirjeldatud olukordadele, lähtuda inimese elusituatsioonist ning neid arvestades valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Hõivatus (veerud CG- CO)

Küsimuse „Kas inimene suudab iseseisvalt leida või säilitada tööd, õppimisvõimalusi vm töösarnast rakendust (sh vabatahtlik töö ja tegevused kogukonnas)?“ (veerg CJ) eesmärgiks on tuvastada, kas inimene vajab toetust, et leida võimalusi õppimiseks, töötamiseks või töö säilimiseks või töösarnase tegevuse leidmiseks oma kogukonnas. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning neid arvestades valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

* Arvesta inimese hariduskäiku. Kus on õppinud/kaua; kuidas tuli toime koolis; mis ainetes oli tugev/nõrk; kas koolis meeldis?

*Arvesta inimese töökogemust. Milliseid töid on varem teinud, kus, kui kaua on töötanud; osalise aja või täiskoormusega; ametlikult või mitteametlikult? Milline on olnud tööharjumus ja suhtumine töösse? Millised töised tegevused on meeldinud?

* Millised on tema tööoskused, kas on olemas tööharjumus? Millist tööd suudab teha, kui kaua on võimeline järjest töötama, milline on püsivus? Mis laadi tegevused sobivad nt käsitöö. füüsiline töö jne.

* Kas töötab iseseisvalt? Kas vajab toetust töö tegemisel, mis laadset toetust nt kindlustunde tagamine, juhendamine, kas on tüdinemise oht jm? Suhtumine töösse. Kas on tahe teha tööd?

Vaba aeg ja huvitegevus (veerud CP-CU)

Küsimuse „Kas inimene suudab iseseisvalt oma vaba aega sisustada, leida või säilitada huvitegevuse võimalusi?“ eesmärk on tuvastada, kas inimene vajab toetust, et leida tegevusi, mis jäävad väljapoole igapäevaelu kohustuslikke toiminguid ja töiseid tegevusi ning annavad inimesele võimaluse huvialadeks ja eneseteostuseks. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb mõelda ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning neid arvestades

valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Milliste huvitegevuste ja hobidega on varem tegelenud, millised on olnud vaba aja veetmise eelistused?

*Kuidas on leidnud endale huvitavaid tegevusi?

*Kas eelistab individuaalseid ja üksi olemist võimaldavaid tegevusi või eelistab kollektiivseid ja meeskondlikke tegevusi?

* Millised on tema vabaaja veetmise oskused nt rahvatantsuoskus, oskab mängida suupilli, kepikõnd jne?

Igapäevaelu toimingud (veerud CV- DY)

Küsimuse „Kas inimene on iseseisev oma rahade planeerimisel ning asjaajamisel (sh eelarve planeerimine, rahaliste vahenditega toimetulek, pangateenuste kasutamine, arvete tasumine, suhtlus ametiasutuste ja erinevate teenuseosutajatega)?“ (veerg CV) eesmärk on tuvastada kuivõrd vajab inimene toetud nendest loetletud tegevustes?

Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb lähtuda olemasolevast infost ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Kas inimene tunneb raha; kas suudab eelarvet planeerida ja järgida? Kui vajab abi, siis milles täpselt vajab abi oma rahalistest tegevustes?

*Kas on võlgnevusi, millega on vaja tegeleda?

* Kuidas tuleb toime ametiasutustes käimise ja dokumentatsiooni vormistamisega, nt SKA-s, kohalikus omavalitsuses toetuse või muu abi taotlemisega?

*Muude avalike teenuste kasutamine: millised on inimese kogemused ja oskused, nt pangas käimisel, pangaautomaadi kasutamisel, postkontoris, juuksuris poes; millist toetust vajab?

Küsimuse „Kas inimene suudab iseseisvalt süüa valmistada ja teha sellega seotud tegevusi (sh toidu hankimine poest, toidu valmistamine, toidu soojendamine)?“ (veerg DB) eesmärgiks on tuvastada, kas inimene vajab toetust ja millistest tegevustes täpsemalt, et tal oleks olemas toit, mida süüa. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele

tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb lähtuda olemasolevast infost ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Millised on inimese söömisharjumused? Millised on tema söögivalmistamise oskused ja kogemused?

*Kas inimene on võimeline mõtlema, mida ta süüa soovib, mida tuleb selleks poest osta? Kas ta on võimeline poest toiduaineid ostma, nt kui on ettevalmistatud nimekiri?

Kas inimene on võimeline koju toodud toiduainetest toitu valmistama? Kas on võimeline valmistama lihtsamaid toite, nt võileiba, keetma kartuleid, pastat? Kas ta on võimeline kodus olevat toitu soojendama?

Küsimuse „Kas inimene suudab iseseisvalt süüa ja teha sellega seotud tegevusi (sh toidu või joogi tõstmine taldrikule, valamine tassi, noa, kahvli, lusika kasutamine, toidu tükeldamine)?“ (veerg DH) eesmärgiks on tuvastada, mil määral vajab inimene toetust söömisel ja sellega seotud tegevustes. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb lähtuda olemasolevast infost ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

Millised on inimese söömisharjumused?

* kas sööb iseseisvalt/vajab abistamist/vajab söötmist/ kas on vaja toit potist/pannilt/kausist ette tõsta või suudab seda teha ise;

* kas oskab söömisel kasutada nuga-kahvlit/sööb ainult lusikaga/kasutab kohandatud toidunõusid;

* kas sööb kiirustades/rahulikult/kugistades/neelab toidu tervelt alla; kuidas tuleb toime vedelamate toitude söömisega/tassist joomisega; milline on söömiskultuur/kas saab süüa koos teistega ühises lauas? Kas arvestab teistega;

* kas on toitumiseripärasid(diabeet, dieet)/mis väga meeldib/mis ei maitse üldse?

Küsimuse „Kas inimene suudab iseseisvalt teha majapidamisega seotud tegevusi (sh koristamine, pesu pesemine, kodumasinate kasutamine jm elukoha eest hoolitsemisega seotud toimingud)?“ (veerg DN) eesmärk on tuvastada, mil määral vajab inimene toetust majapidamisega seotud tegevustes, et tema eluase/eluruum ja riided oleksid puhtad ja elukeskkond oleks elamisväärne ning puhas. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas

valikut tehes tuleb lähtuda olemasolevast infost ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

*Kas inimene osaleb igapäevastes kodustes töödes, milliseid majapidamisega seotud töid eelistab teha, millistes töödes vajab toetust? Kas teeb kodutöid vabatahtlikult/suunamisel/ tuleb motiveerida; kas koristab ise oma tuba jne.?

* Tehnilised oskused. Milline on oskus kasutada telefoni, arvutit? Milline on teiste kodumasinate kasutamise oskus nt. pesumasin, triikraud, tolmuimeja jne? Milliseid masinaid veel oskab kasutada nt. muruniiduk, traktor, autojuhiload vms?

Küsimuse „Kas inimene on võimeline iseseisvalt teostama enese hooldusega seotud toiminguid (sh enda pesemine, tualeti kasutamine, riietumine kodus ja riietumine välja minemiseks)?“ (veerg DT) eesmärgiks on tuvastada, mil määral vajab inimene toetust enese hooldusega seotud tegevustes, mis on seotud enesehügieeni ja riietumisega. Vastust märkides tuleb olemasolevale infole ja materjalidele tuginedes hinnata, kas küsimusele saab vastata „ei“ või „jah“. Vastuse osas valikut tehes tuleb lähtuda olemasolevast infost ja arvestada allpool nimetatud asjaolusid ning valida sobiv vastus, märkida toetusvajaduse aste ning kirjutada konkreetse inimese kohta faktiline info kommentaaride lahtrisse.

Olemasolevast informatsioonist otsi järgmiseid fakte (kui neid ei ole, alles siis küsi inimeselt):

* Hügieenitoimingud: Millised on inimene harjumused seoses enesehügieeniga, millised on oskused? Pesemisel, WC-toimingutes? Milline on toetusvajadus: nt tähelepanu juhtimine, meelde tuletamine, suunamine, abistamine? Kas inimesel on hügieenitoimingute tegemisel tema abistamise viisi osas eelistusi või harjumusi?

* Riietumine: Kas inimene riietub ise riidesse/lahti või abiga/mis osas vajab abi/ kas saab ise kinni lukud või nööbid/kas aitab ise riietumisel kaasa (näit. sirutab käe ette vms);

* kas oskab ise riideid valida vastavalt ilmastikule/vahetab vastavalt määrdumisele;

* kas riietub magama minnes lahti/paneb selga ööriided;

* kas lõhub riideid/millest see tingitud on jms?

Teemavaldkond E – Kokkuvõte (veerud DZ- FD)

Tabeli osasse „Kokkuvõte toetusvajaduse määrast eluvaldkondade kaupa“ (veerud DZ – FD) kandub eelnevalt hinnatud eluvaldkondadesse märgitud toetusvajaduse astme number ja konkreetse eluvaldkonna küsimuse juures olevas kommentaari ning kõige olulisemate vajaduste lahtrisse märgitud tekst.

Nii tekib kokkuvõtlik ja ülevaatlik tabel inimese toetusvajaduse astmetest erinevates eluvaldkondades ning tema kohta käivast konkreetsest faktilisest infost ja olulisimatest vajadustest, mida tuleb abimeetmete rakendamisel arvestada.

Tabeli osa „Varasemalt läbiviidud hindamised“ (veerud FE-FG)

Kui inimesele on läbi viidud varasemalt toetusvajaduse hindamist, siis saab siia kanda varasemate hindamiste info:

 Eelmise hindamise aeg

 Eelmine hinnang sotsiaalhoolekande meetme vajaduse kohta

 Eelmises hinnangus nimetatud sobiv sotsiaalhoolekande meede

Valemitest või elektrooniliselt siia praegu infot ei kandu, kuna pole veel varasemalt läbi viidud hindamisi. Aga selle osa saab Excelisse valemitega sisse kirjutada.

Kui viiakse läbi esmakordne toetusvajaduse hindamine, siis jäävad tabeli osa „Varasemalt läbi viidud hindamised“ lahtrid täitmata.

Tabeli osa „Käesoleva hindamise tulemus“ (veerud FH – FJ)

Tuginedes hindamisel tuvastatule ja kokkuvõttes välja toodud eluvaldkondades selgunud toetusvajadusele sõnastab sotsiaaltöötaja veerus „Hinnang sotsiaalhoolekande abimeetmete vajaduse kohta“ sotsiaalhoolekande abimeetme kasutamise õigustatuse otsuse, nimetades ära, kas inimene vajab toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks toetust ja kõrvalabi ning millistes eluvaldkondades see on vajalik.

Peale sotsiaalhoolekande abimeetmetele õigustatuse otsust tuleb analüüsida ja kaaluda, millised sotsiaalhoolekande abimeetmed võimaldavad katta inimesele vajaliku abi- ja toetusvajaduse erinevates eluvaldkondades. Lähtuda tuleb eluvaldkondades selgunud toetusvajadusest ning analüüsida teenuskomponentide ja sotsiaalhoolekande abimeetmete eesmärke ja tegevusi. Sellele tuginedes langetatakse kaalutlusotsus, millis(t)e teenusmudelis olemasoleva(te) teenuskomponentidega või muude abimeetmetega on võimalik inimese abivajadust katta. „Sobiva(d) sotsiaalhoolekande abimeetmed“ (veerg FI) – märgitakse, milliseid teenuskomponente oleks vaja esmase hindamise tulemusel inimesele osutada. NB!!! Lahtrisse kirjutatakse ainult teenuskomponendi nimi. Kui on teada, siis saab siia kirjutada ka, millist KOV tegevust/teenust või teise sidusvaldkonna abimeedet võib vaja minna.

Juhul kui inimese toetusvajaduse aste jääb kõikides valdkondades astmele 0-2 tuleb kaaluda inimesele abimeetmetena toetavaid tegevusi, mis ei ole ööpäevaringsed. Juhul, kui inimese toetusvajadus jääb astmetele 3-4 ja inimesel puuduvad võrgustikuliikmed, kes saavad osaliselt teda abistada koduses keskkonnas, on tõenäoline, et inimene vajab abimeetmeid või teenuskomponente ööpäevringselt.

Igapäevaelu toiminguid saab jaotada astmestatud igapäevaelu tegevusteks ja abivajadus neis annab aluse abivajaduse määrale (K.Hulter Asberg, 1990). 1. Kodused koristustööd

2. Toidu hankimine

3. Liikumisvahendi kasutamine ( kodust väljas) 4. Toidu valmistamine

5. Isiklik hügieen 6. Riietumine

7. WC-kasutamine 8. Liikumine (koduses keskkonnas)

9. Kontinents (soole ja kusepõie valitsemine) 10. Söömine

Abivajadus tegevustes 1-3 - inimene ei vaja igapäevaselt abi- ja toetust Abivajadus tegevustes 4-6 inimesel on igapäevaselt abi- ja toetuse vajadus Abivajadus tegevustes 7-10 inimesel on pidev abi- ja toetuse vajadus

Juhul kui inimesel on olemas pereliikmed ja võrgustik, kes on valmis panustama ööpäevaringselt abi ja toetuse tagamisel, tuleb kaaluda, kuidas ja milliste abimeetmetega on võimalik tagada inimesele ja tema perele vajalikud lahendused tema koduses keskkonnas nii kaua kui võimalik.

Samas on tegemist suure hoolduskoormusega pereliikmete ja/või lähedastega.

Toetusvajaduse instrumendiga kogutud andmed edastatakse teenuseosutajale, kelle juurde inimene baastoetuse saamiseks suundub või sellele organisatsioonile, kes saavad inimesele pakkuda tema vajadustele vastavaid abimeetmeid.

Baastoetuse osutaja juurde suunamisel seab sotsiaaltöötaja hindamisel tuvastatud toetus- ja/või abivajadusega eluvaldkondades üldised eesmärgid abimeetme osutamise ajaks. Abimeetme rakendamisel saavad eesmärkideks olla inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvõime toetamine, parendamine, arendamine või ka olemasolevate oskuste säilitamine vähemalt nendes eluvaldkondades, milles toetus- ja/või abivajadus tuvastati.

Abimeetme osutaja poolt tegevuste käigus inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma eesmärgid ja tegevused vähemalt hindamisinstrumendi abil välja selgitatud abi- ja/või toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Abimeetmete osutamise käigus tehtavad tegevused peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles tuvastati inimesel toetuse- ja/või abivajadus.

Teemavaldkond – Info hindamise läbiviimise ja alusandmete kohta (veerud FK-FN)

Hindamise kuupäev - märgitakse kuupäev, millal lõpetatakse toetusvajaduse hindamise protsess. Hindamise koostaja nimi - märgitakse hindamise läbi viinud isiku või isikute nimi. Hindamise läbiviimise koht - märgitakse koht, kus on inimese/lähedasega hindamise vestlus läbi viidud. Hindamise andmed saadud - märgitakse etteantud vastuste seast, kellelt või millisest dokumentidest on hindamise andmed saadud. Valida saab mitu vastusevarianti ja lisada ka puuduv allikas.

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

rakendamine kohalikus omavalitsuses

2023-2024 TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“

tegevus „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“