Kiri

Justiitsministri

17.06.2025............käskkirjaga

nr 43....kinnitatud

„Õigusriigi tulemusvaldkonna

2024. aasta aruande kinnitamine“

Lisa

Õigusriigi 2024. a tulemusaruanne

Koostatud Justiits- ja Digiministeeriumis

Tallinn 2025

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3

1.1. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ...................................................................... 3

1.2. Tulemusvaldkonna ja programmi lühianalüüs: ........................................................................... 4

2. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 8

2.1. Programmi mõõdikud .................................................................................................................. 8

2.2. Programmi tegevuste täitmise analüüs ........................................................................................ 9

2.2.1 Tegevus 1: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine ...................... 9

2.2.2 Tegevus 2: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine ............................................. 10

2.2.3 Tegevus 3: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus ........................... 11

2.2.4 Tegevus 4: Karistuste täideviimise korraldamine .............................................................. 12

2.2.5 Tegevus 5: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine .......................... 14

2.2.6 Tegevus 6: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele .............................................. 16

3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) ............ 16

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õigusriigi tulemusvaldkonna alla

ning toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra

tagamisele, kus inimeste põhiõigused on kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning

kuritegevust on vähe.

Esmajoones on oluline, et ühiskonna usaldus riigi vastu oleks kõrge, mille tagab arusaadav ja

läbipaistev riigi toimimine. Õigusruum peab toetama rahvusvahelist konkurentsivõimet ja

tagama Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse läbi inimeste õiguste kaitse ning isikuid ja

ettevõtjaid toetava ettevõtluskeskkonna. Luua tuleb turvaline ja õiglane ühiskond, millesse

panustab oluliselt õiguskuulekuse ning selleks vajalike väärtuste kujundamine, õigusrikkumiste

ennetamine, neile reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine. Justiitssüsteem

tervikuna peab olema tõhus ning toetama isikuid ja ettevõtjaid oma õigusküsimuste, sh

õiguskonfliktide või õiguslike probleemide, lahendamisel.

Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad valdkonna strateegilised dokumendid -

õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, kohtu

arengukava 2024-2030 ning vanglateenistuse strateegia 2023-2027.

Õigusriigi tulemusvaldkonna tegevusi viiakse ellu ühe programmi raames. Tulenevalt sellest

antakse ülevaade Justiits- ja Digiministeeriumi ning valitsemisala 2024. aasta eesmärkide ja

mõõdikute saavutamise kohta programmi peatükis. Aruandeaastal ei viidud tulemusvaldkonnas

läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid.

1.1. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Esialgne eelarve

(tuhat €)

Lõplik eelarve

(tuhat €)

Täitmine

(tuhat €)

Kulud 218 265 235 791 215 422

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 3 https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf 4 https://vanglateenistus.ee/meist/lugu-ja-vaartused/vanglateenistuse-strateegia

Tulemusvaldkond Õigusriik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse

justiitssüsteemiga riik

Valdkonna

strateegilised

dokumendid

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20301

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20302

Kohtu arengukava 2024-20303

Vanglateenistuse strateegia 2023-20274

Eesti 2035 sihid

(alasihi täpsusega)

Uuendusmeelne-, usaldusväärne- ja inimesekeskne riigivalitsemine;

Vastutustundlik majandus; Turvaline elukeskkond

Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada

õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju

4

Õigusriigi tulemusvaldkond sisaldab usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi, mis

omakorda koosneb kuuest programmi tegevusest.

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve oli ligi 236 miljonit eurot. Eelarve maht suurenes võrreldes

esialgsega 17,5 miljoni euro võrra (7%). Kõige suurema lõpliku eelarvega oli tegevus

“Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine” ning kõige väiksema lõpliku

eelarvega programmi tegevus “Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele”.

Programmi tegevuste elluviimiseks kasutati 2024. aastal 215 miljonit eurot ehk 91% lõpliku

eelarve mahust. Kõige suurem oli eelarve täitmine programmi tegevustel “Õigusemõistmise,

õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine” (95%), “Karistuste täideviimise korraldamine (93%)

ja “Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus” (90%). Kõige madalama

täituvusega oli programmi tegevus “Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine” (74%).

Enim jäi kasutamata piirmääraga vahendite eelarvet (13,1 miljonit eurot). Vahendite kasutamist

on suuresti mõjutanud IKT projektide edasilükkumine tulenevalt turu olukorrast ja muude

hangete ning soetuste edasilükkumised. Eelarve lõplikku mahtu mõjutasid ka piirmäärata

vahendite tegelikud laekumised (nt majandustegevusest laekunud tulu suurem laekumine,

välisvahendite prognoosist suurem laekumine).

Detailsem ülevaade lõpliku eelarve kujunemise, eelarve täitmise ning jääkide kohta on esitatud

peatükis „Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“.

1.2. Tulemusvaldkonna ja programmi lühianalüüs:

Justiits- ja Digiministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus

inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning

kuritegevust on vähe. Jätkus õiguskaare digitaliseerimine (strateegia „Eesti 2035“

riigivalitsemise sihi muutus B), et muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks ja

digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks.

Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist

toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat,

säästavad aega ja raha ning soodustavad majandustegevust („Eesti 2035“ majanduse sihi

muutus C). 2024. aastal oli õigusloomepoliitika üks peamine märksõna lihtsustamine – kuidas

vähendada bürokraatiat ja halduskoormust, et tagada võimalikult vaba ja konkurentsivõimeline

ettevõtluskeskkond. Koostati tegevused, kuidas õigusloomeliste meetmetega halduskoormust

ja bürokraatiat vähendada. Neist üks peamisi seisneb põhimõttes, et iga uue ettevõtjatele,

mittetulundusühendustele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel

tunnistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit

on kavas hakata rakendama 2025. aastal.

Valimisseadustes muudeti selgemaks elektroonilise hääletamise reeglid, et need oleksid

inimestele arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi tehniline võimekus, et tulevikus saab lisaks

arvutile hääletada ka nutiseadmest ja et hääletajad saavad end ka Smart-ID abil tuvastada.

Seadustes lühendati märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15

päevale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise kiiremaks. Koostöös huvirühmadega

5

analüüsiti avaliku teabe seaduse rakendamise probleeme (nt teabe avalikustamise kohustus,

juurdepääsupiirangute alused ja tähtajad). Töö tulemusena valmis analüüs, mille eesmärk on

avaliku teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamine ning selleks sobivate õiguslike

lahenduste pakkumine.

Muutsime inimeste kodude andmed turvalisemaks, piirates kinnistusraamatu päringusüsteemis

päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam

füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Seejuures säilib kinnistusraamatu

avalikkuse režiim. Käivitus leiutiste infosüsteem, millega muutub ettevõtjatele ja kodanikele

leiutiste ja patentide taotluste menetlemise protsess Patendiametis lihtsamaks ja kiiremaks.

Konkurentsiseaduse muudatustega muutsime ettevõtjatele lihtsamaks grupierandite

rakendamise. Lõime lahenduse, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses

konkurentsiõiguses ning lõppes senine praktika, kus Euroopa Liidu grupierandid tuli Eesti

õigusesse sisuliselt ümber kirjutada.

Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel, sealhulgas jätkus

õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna

juristide järelkasvu.

Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine

peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma

paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töö tõhustamisel on

oluline menetluse lihtsustamine ja tavapärase õigusemõistmisega seotud ülesannete välja

viimine kohtust (nt abielulahutus; maksekäsumenetluse laiendamine elatise asjades),

tsentraliseeritud tugiteenuste jätkuv rakendamine, kvaliteetsed andmekeskkonnad ja

digilahenduste edasiarendamine. 2024. aastal valmistati ette nii tsiviil-, haldus- kui

kriminaalkohtumenetluse tõhustamise eelnõud, asendati vananenud staatiline

statistikakeskkond täielikult justiitssüsteemi ühtse andme- ja analüüsikeskkonnaga (JAAK) ja

võeti üle kollektiivsete esindushagide direktiiv. Samuti tegeleti vabakutsete arendamisega,

muuhulgas töötati välja kohtutäituri tasude ja ametiga seotud kitsaskohtade VTK ja notari tasu

seaduse eelnõu, mis loob mh aluse volikirjade registrile.

Jätkusid erinevate infosüsteemide (e-toimik, äriregister, Riigi Teataja, Ametlikud Teadaanded,

täitmisregister, kohtute infosüsteemid, justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond jne)

arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa nii

kriminaalmenetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise ärikeskkonna, vanglateenistuse ja

kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaasajastamisele. Samuti on see oluline

kvaliteetsete poliitikaotsuste tegemisel.

Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti paberkandjal toimikutest ning mindi täielikult üle

digitaalsetele lahendustele, milleks arendati ning võeti kasutusele mitmeid uusi e-lahendusi.

Kinnipeetavatele loodi e-pood sisseostude tegemiseks, võimalus kasutada e-toimiku lahendust

kohtuga suhtlemisel, rakendati videokohtumiste portaal lähedastega ühenduste hoidmiseks ning

võeti kasutusele turvalised mobiiltelefonid avavangla kinnipeetavatega ühenduse hoidmiseks

väljaspool vanglat liikumisel. Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse

kriminaalhooldusportaal, milles kriminaalhooldusalused saavad hoida ühendust oma

kriminaalhooldusametnikuga ning omada ülevaadet oma katseaja tingimustest ja kohustustest.

6

Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvu vähenemine (aastane vähenemine ca

10%). Vaadati üle pinnakasutus ning sulgeti Tartu vangla E-hoone. Selle tulemusel kaotati ca

90 töökohta ja reaalselt koondati 60 inimest. Kinnipeetavad paigutati ümber suuresti Tallinna

vanglasse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus vanglate osakond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning

edaspidi paiknetakse Viru vanglas. Tallinna vanglas alustati ettevalmistusi arestimaja teenuse

osutamiseks alates II kvartal 2025. Lisaks alustati 2024. aastal vabade vanglakohtade rendi

analüüsiga.

Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire, sõltumatu ja

ohvrisõbralik, sealjuures viidi läbi pilootprojekt, mille kaugem eesmärk on viia

kriminaalmenetlused läbivalt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis aitab veelgi

tõhustada kuriteoohvritele pakutavat tuge. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud narkoainete

seireks, mis võimaldab näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja

mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seaduse- ja praktikamuudatustele,

näiteks vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs, analüüs narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ebaseadusliku käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest,

uuring kauplustest toime pandud varguste menetluspraktikast, noorte hälbiva käitumise uuring

(ISRD4) ning kasutajauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati eelnõud

kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks, sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja

korruptsioonivastase seaduse muutmiseks.

Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste

ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele („Eesti 2035“ rahva

kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). Peamiselt 2024. aastal käivitunud

Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ eesmärk on

soodustada ja edendada 14-29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus,

toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal

püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Korduvkuritegevuse

ennetamiseks jätkatakse roolijoodikute ja lähisuhte vägivalla tegude puhul PEth veremarkeri

kontrolli võimalusega. Seda just nende inimeste puhul, kelle tegude juurpõhjuseks ja käivitajaks

on alkohol.

2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond kohtueelseks kriminaalmenetluseks ja

2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. Samm on üheks olulisemaks

eelduseks digitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekul. Ka kohtuekspertiisis tehti suuri

samme digitaalse menetluse poole ja valmis on saanud uus Kohtuekspertiisi infosüsteem

(KEIS2). Järgmistel perioodidel jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimiseks, mille

raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe

digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on

vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks,

luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete

teenuste kõrval on Justiits- ja Digiministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise

ärikeskkonna loomine, bürokraatia vähendamine ja kohtumenetluse tõhustamine. Jätkuvad

tegevused tõhusa kriminaalõiguse tegevustega ning õigushariduse kvaliteedi parandamisega, et

7

tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik

areng.

Peamised väljakutsed järgmistel perioodidel:

1. Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise ja lisanduvate Euroopa Liidu algatuste

menetlemisega kaasnev töökoormus. Ministeeriumil on vaja praegu üle võtta 18

direktiivi. Lisaks on vaja rakendada ka mitmeid Euroopa Liidu määrusi, millest enamik

eeldavad samuti seaduste muutmist.

2. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks asume rakendama reeglit, et iga uue

ettevõtjatele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistatakse

kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest.

3. Jätkame äriregistri ajakohastamist, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja digiriigile

sobivamaks. Selleks arendame majandusaasta aruande esitamise portaali nii, et

äriühingute esitatud andmete põhjal muutuvad majandusaasta aruanded ca 90% ulatuses

eeltäidetuks.

4. Lähiaastate sõlmküsimuseks on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste

arvuga kohanemine ja Vanglateenistuse tegevuse jätkuv efektiivsemaks muutmise, sh

läbi e-lahenduste edasi arendamise. Seniste trendide jätkumisel tuleb Vanglateenistusel

oma tegevust veelgi konsolideerida.

Peetakse läbirääkimisi vanglarendiks Rootsiga, et kärpe-eesmärkide kõrval kaaluda

võimalust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi realiseerumise korral antakse üks

vangla (Tartu) välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca 250

täiendavat töötajat.

5. Täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamine ning kohtureformi läbiviimine

(kohtuhaldusmudeli muutmine; kohtumenetluse tõhustamine, sh menetluste

kiirendamine ja asjade kohtust välja viimine; digitaliseerimine, automatiseerimine ning

digitööriistade loomine)

6. Jätkata digitaalse kriminaalmenetluse ja andmepõhise kriminaalpoliitika arendustega,

mis võimaldavad menetluse ajal infot andmepõhiselt sisestada ja lugeda ning et

karistuspoliitika oleks tõeliselt andmetel põhinev, mitte vaid käsitööna analüüsitav. Nii

tagame paremini selle, et inimeste turvalisust puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks

tõenduspõhiselt.

7. Keskenduda tuleb suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastasele

võitlusele, laste ja noorte kaitsmisele narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest, alaealiste

vastu suunatud seksuaalkuritegude vastasele võitlusele ning kriminaaltulu

tuvastamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele.

8. Sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavate regulatsioonide korrastamine, et

tagada võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks. Sideandmete

puudumisel võivad avastamata või tõendamata jääda nt korruptsioonikuriteod,

internetikuriteod, mõrvad, narkokuriteod, inim- ja relvakaubitsejad jne.

8

2. Programmi üldinfo

2.1. Programmi mõõdikud

Eesmärk:

Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks

toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud

kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe.

Programmi mõõdikud

Tegelik täitmine Sihttasemed

2022 2023 2024 2024 2025 „Eesti

2035“ siht

Koht maailma vabaduse

edetabelis Allikas: Freedom House

Staatu

s

„vaba

“

Staatu

s

„vaba

“

Staatu

s

„vaba

“

Staatu

s

„vaba

“

Staatu

s

„vaba

“

-

Inimeste hulk, kes tunneb

end oma kodukandis pärast

pimeda saabumist turvaliselt Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium 71% 70% 70% >76% >76%

„Eesti

2035“

rahva

kestlikkus,

tervis ja

sotsiaalkai

tse

(inimese)

sihi

muutus C

World Justice Project

õigusriigi indeks Allikas: World Justice Project 0,82 0,81 0,82 >0,81 >0,81

„Eesti

2035“

riigivalitse

mise sihi

muutus B

Eesti positsioon

rahvusvahelises õigusriigi 10 9 9 <15 <15

„Eesti

2035“

Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks,

tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte

järgimine ning kuritegevust on vähe

Eesti 2035 sihid

(alasihtide

täpsusega)

Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik,

vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond

Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium

Kaasvastutajad

(valitsemisala

asutused)

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), prokuratuur, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Patendiamet, Andmekaitse

Inspektsioon (AKI), vanglad, esimese ja teise astme kohtud,

Konkurentsiamet

9

indeksis

kriminaaljustiitssüsteemi

alakategoorias Allikas: World Justice Project

rahva

kestlikkus,

tervis ja

sotsiaalkai

tse

(inimese)

sihi

muutus C

2.2. Programmi tegevuste täitmise analüüs

2.2.1 Tegevus 1: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

5 Indeksi koduleht: https://globaldatabarometer.org/ Metoodika: https://globaldatabarometer.org/wp- content/uploads/2022/05/GDB-Report-English.pdf . Mõõdik võeti kasutusele 2024. aastal, seetõttu 2022 ja 2023. tulemused ei kajastu. Kahjuks pole seni avaldatud ka 2024. a tulemusi. 6 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world- competitiveness-ranking/

Tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, intellektuaalse omandi

ja konkurentsiõigus, on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja

ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õigusloome

koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja

riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet.

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Global Data

Barometer5, valitsemise

(governance) näitaja

hulgas esitatud

andmekaitseõiguse

kategooria (data

protection law)

- - - ≥90 ≥90

VTK kohustusega

seaduseelnõu Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

56% 56% 62% 60% 65%

Maailma

konkurentsivõime

edetabel (IMD World

Competitiveness

Ranking),

äriseadusandluse

tõhusus6 (business

legislation efficiency)

8 5 11 ≤8 ≤8

Maailma

konkurentsivõime 15 15 20 ≤15 ≤15

10

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Valimisseadustes muudeti selgemaks elektroonilise hääletamise reeglid, et need oleksid

inimestele arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi tehniline võimekus, et tulevikus

saab lisaks arvutile hääletada ka nutiseadmest ja et hääletajad saavad end ka Smart-ID

abil tuvastada.

 Lühendati märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15

päevale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise kiiremaks.

 Koostöös huvirühmadega analüüsiti avaliku teabe seaduse rakendamise probleeme (nt

teabe avalikustamise kohustus, juurdepääsupiirangute alused ja tähtajad). Töö

tulemusena valmis analüüs, mille eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse ja

läbipaistvuse suurendamine ning selleks sobivate õiguslike lahenduste pakkumine.

 Muutsime inimeste kodude andmed turvalisemaks, piirates kinnistusraamatu

päringusüsteemis päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik

e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida.

Seejuures säilib kinnistusraamatu avalikkuse režiim.

 Konkurentsiseaduse muudatustega muutsime grupierandite rakendamise ettevõtjatele

lihtsamaks, arusaadavamaks ja vähem bürokraatlikuks. Lõime lahenduse, mis

võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses ning lõppes

senine praktika, kus Euroopa Liidu grupierandid tuli Eesti õigusesse sisuliselt ümber

kirjutada.

 Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel, sealhulgas jätkus

õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada

õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu.

2.2.2 Tegevus 2: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine

Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamisel tagatakse intellektuaalse

omandi kaitse ja toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust.

Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

7 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world- competitiveness-ranking/ 8 Mõõdik võeti kasutusele 2024. aastal, seetõttu 2022 ja 2023.a kohta andmeid tabelis ei kajastu.

edetabel (IMD World

Competitiveness

Ranking, valitsuse

tõhusus7 (government

efficiency) Olulise mõjuga

eelnõude ja ilma VTK-

ta koostatud eelnõude

suhtes teostatakse

järelhindamine 8

Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

- - 23% 40% 50%

11

2022 2023 2024 2024 2025 Ülemaailmne

innovatsiooniindeks

Global Innovation Index,

Innovation Output9

näitaja koht edetabelis

18 16 16 ≤22 ≤22

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Käivitus leiutiste infosüsteem, mille ettevalmistused algasid juba aastatel 2022-2023.

Sellega muutus leiutiste ja patentide taotluste menetlemise protsess Patendiametis

lihtsamaks ja kiiremaks. Infosüsteemi kasutuselevõtt võimaldab Patendiametil ka

kulusid kokku hoida.

2.2.3 Tegevus 3: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

9 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf (GII overall)

10 Tulemust mõõdetakse kuriteos kannatanute tagasiside küsimustikuga https://kannatanute-tagasiside.just.ee/. Arvesse tuleb

võtta, et võrreldes aasta jooksul registreeritud kuritegudega on tagasiside küsimustiku täitnute arv väga väike, mistõttu

suuremaid järeldusi selle pinnalt teha ei saa. Uues programmis võetakse antud mõõdik sellisel kujul välja. 2024. a osas

tagasisidet ei antud.

Tegevuse kirjeldus: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning

ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne,

ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2022 2023 2024 2024 2025

Kuritegude arv Allikas:

Justiits- ja

Digiministeerium

25 663 27 465 28 345 <26 000 <26 000

Õigusrikkumistega

kokku puutunud

inimeste (ohvrite)

arv Allikas:

Justiits- ja

Digiministeerium

6% 7% 7% <6% <6%

Vägivaldsete

surmade arv

(tapmiste ja mõrva

tagajärjel hukkunute

arv)

18 18 18 <15 <15

Menetluses

osalenute rahulolu10 Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

74% 74 % -% >45% >50%

12

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire,

sõltumatu ja ohvrisõbralik, sealjuures viidi läbi pilootprojekt, mille kaugem eesmärk on

viia kriminaalmenetlused läbivalt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis

aitab veelgi tõhustada kuriteoohvritele pakutavat tuge.

 Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seaduse- ja praktikamuudatustele,

näiteks vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs, lisaks analüüs narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste

diferentseerimise võimalikkusest, uuring kauplustest toime pandud varguste

menetluspraktikast, noorte hälbiva käitumise uuring (ISRD4) ning kasutajauuring

kinnipeetavate seas.

 Riigikogule esitati eelnõud kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks,

sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja korruptsioonivastase seaduse muutmiseks.

 Peamiselt 2024. aastal käivitunud Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ eesmärk on soodustada ja edendada 14-29-

aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende

iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist,

et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.

 2024. aastal käivitati Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Victim

Support Europe koostöös kaheaastane kuriteoohvrite kaitse jätkuprojekt IMPACT,

mille eesmärk on kuriteoohvrite abi kättesaadavuse parandamine ja taasohvristamise

vähendamine.

 2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond kohtueelseks kriminaalmenetluseks

ja 2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. Samm on üheks

olulisemaks eelduseks digitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekul.

 Kohtuekspertiisis tehti suuri samme digitaalse menetluse poole ja valmis on saanud uus

Kohtuekspertiisi infosüsteem (KEIS2).

2.2.4 Tegevus 4: Karistuste täideviimise korraldamine

Tegevuse kirjeldus: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb

korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

2022 2023 2024 2024 2025

Ametniku poolt

süütegude

toimepanemine vangi

vastu

0 0 0 0 0

Kinnipeetavate arv

100 000 elaniku

kohta Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

164 156 117 <170 <180

13

Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

Vangi põgenemine

vangla

siseterritooriumilt Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

0 0 0 0 0

Avavangla täituvus Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

79% 79% 88% 75% 75%

Pikema kui ühe aastase

karistusega vangidel

ning

kriminaalhooldusalustel

on olemas riskide

maandamise

tegevuskava Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

100% 100% 100% 100% 100%

Vangide retsidiivsus 2

aasta jooksul peale

vabanemist Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

31% 30% 30% <35% <35%

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise trend (aastane

vähenemine ca 10%). Tartu vangla suleti osaliselt riigi kärpe eesmärkide täitmiseks.

Selle tulemusel kaotati ca 90 töökohta ja reaalselt koondati 60 inimest. Kinnipeetavad

paigutati ümber suuresti Tallinna vanglasse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus

vanglate osakond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning edaspidi paiknetakse Viru vanglas.

 Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti täielikult paberkandjal toimikutest ning mindi

täielikult üle digitaalsetele lahendustele, milleks arendati ning võetu kasutusele mitmeid

uusi e-lahendusi. Kinnipeetavatele loodi e-pood sisseostude tegemiseks, võimalus

kasutada e-toimiku lahendust kohtuga suhtlemisel, rakendati videokohtumiste portaal

lähedastega ühenduste hoidmiseks ning võeti kasutusele turvalised mobiiltelefonid

avavangla kinnipeetavatega ühenduse hoidmiseks väljaspool vanglat liikumisel.

 Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse kriminaalhooldusportaal, milles

kriminaalhooldusalused saavad hoida ühendust oma kriminaalhooldusametnikuga ning

omada ülevaadet oma katseaja tingimustest ja kohustustest.

 Tihendati läbi turvalise koostööraamistiku (TUKO) ellu kutsumise erinevate

ametkondade omavahelist koostööd õigusrikkujatega tegelemisel, et suurendada nii

tuge õigusrikkujale kui kogukonna turvalisust. Teenuse kasutaja jaoks tähendab TUKO

toetatud võimalust võtta vastutust oma elu eest ning teadmist, et tema käitumine ja

vajadused on mitmete asutuste tähelepanu all. Varasemate kuritegude ohvrite, samuti

teenuse kasutaja lähedaste ja kogukonna jaoks tähendab TUKO raamistik praktilisi

lahendusi nii reaalse turvalisuse suurendamiseks kui ka turvatunde parandamiseks.

14

 Tallinna vanglas alustati ettevalmistusi arestimaja teenuse osutamiseks alates II kv

2025.

 Toimusid eelkonsultatsioonid vanglarendiks Rootsi ja Hollandiga, et kärpe-eesmärkide

kõrval kaaluda võimalust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi realiseerumise

korral antakse Tartu vangla välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca

250 täiendavat töötajat.

 Tehti ettevalmistused, et võtta kasutusse Tallinna vanglas nutipääsla ehk ametnike

sisenemine oleks automatiseeritud sarnaselt lennujaamaga. Selle tulemusel lühenevad

vanglasse sisenemise järjekorrad ning pole vaja nii palju ametnikke, kes kontrolliks

sisenejate isikut.

 Riigikantselei innomeetme projekti käigus viidi lõpuni uudsete tehnoloogiliste

lahenduste projekt koostöös Gscaniga. Eesmärgiks muuta keelatud esemete ja ainete

tuvastamine täpsemaks ilma täiendava inimtööjõu kaasamiseta;

 Likvideeriti riigi äriühing AS Eesti Vanglatööstus ning asendati see vanglate

ettevõtluskeskusega, et suurendada paindlikkust kohanemisel kinnipeetavate arvu ning

profiili muutustega.

 01.07.2024 anti haiglatele üle vanglate meditsiinivaldkonna korraldamine, et oleks

tagatud vanglatervishoiu jätkusuutlikkus ja efektiivsus.

2.2.5 Tegevus 5: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

Tegevuse Eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud.

Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused

ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2022 2023 2024 2024 2025

Pikkade

menetluste

osakaal

kohtutes Allikas:

Justiits- ja

Digiministeeri

um

Tsiviilasjad:

HMK-

19,5%; PMK

– 14,8%;

TMK –

9,8%; VMK

– 19,2%;

Üldmenetlus

es

Kriminaalasj

ad: HMK-

12,8%; PMK

– 8,9%;

TMK –

11,4%;

VMK –

10,5%;

Haldusasjad:

TlnHK –

5,3%; TrtHK

– 26,8%

Tsiviilasjad:

HMK-

21,3%; PMK

– 19,3%;

TMK –

9,3%; VMK

– 20,1%;

Üldmenetlus

es

Kriminaalasj

ad: HMK-

23,6%; PMK

– 17,9%;

TMK –

25,3%;

VMK –

21,7%;

Haldusasjad:

TlnHK –

9,3%; TrtHK

– 27,2%

Tsiviilasjad:

HMK-

25,0%; PMK

– 22,4%;

TMK –

12,6%;

VMK –

21,2%;

Üldmenetlus

es

Kriminaalasj

ad: HMK-

19,2%; PMK

– 7,7%;

TMK –

16,4%;

VMK –

5,4%;

Haldusasjad:

TlnHK –

Rohkem kui

aasta

vanuseid

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluse

s

kriminaalasj

u ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Rohkem kui

aasta

vanuseid

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluse

s

kriminaalasj

u ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

15

8,4%; TrtHK

– 26,7%

Menetlusosal

iste rahulolu

hinnang

kohtute tööle Allikas:

Justiits- ja

Digiministeeri

um

Menetlusosal

iste rahulolu

oli kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

oli kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

oli kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

on kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

on kõrge

Kohtulike

registrite

menetluste

läbiviimine

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul Allikas:

Registrite ja

Infosüsteemid

e Keskus

Kohtulike

registrite

menetlused

viidi läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viidi läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viidi läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Rahulolu

esmatasandi

õigusabi

teenusega Allikas:

Justiits- ja

Digiministeeri

um

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmine. Kollektiivse esindushagi menetlust

on võimalik kasutada siis, kui ettevõtja õigusnormide rikkumine on juba kahjustanud

või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Väga väikeste nõuetega tarbijad ei

jõua tihti üksikult ettevõtja vastu kohtusse, kuid kui sarnaseid nõudeid on palju,

võidakse neid nüüd ka kollektiivselt menetleda. Uued seadusemuudatused võimaldavad

seda teha palju lihtsamalt.

 Vananenud staatiline statistikakeskkond (ÕSA) asendati justiitssüsteemi ühtse andme-

ja analüüsikeskkonnaga (JAAK). JAAK on e-toimiku põhine andmeladu ning koondab

nii kohtu-, kui kohtueelse kriminaalmenetlusete andmeid, uueneb regulaarselt ja toob

kasutajateni kõige värskema statistilise info.

 Interaktiivse kohtustatistika juhtimislaua olulised edasiarendused (ja edaspidi pidevalt

täiendamisel), mis tagab kogu ühiskonnale aktuaalse ülevaate kohtutes toimuvast –

kättesaadav Kohtute menetlusstatistika | Eesti Kohtud

 Vabariigi Valitsusele esitati notari tasu seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse

notaritasusid, et tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti. Eelnõuga luuakse ka volikirjade

register notariaalselt tõestatud volikirjade ehtsuse senisest lihtsamaks ja kiiremaks

16

kontrollimiseks. Notaritasud on sisuliselt ajakohastamata viimased 15-20 aastat, mis on

toomas kaasa notariteenuste kättesaadavuse piiramise.

 Jätkati tegevustega täitmisregistri kasutusele võtmiseks. Vananenud elektrooniline

arestimissüsteem asendati täitmisregistriga. Täitmisregistris hallatakse võlgniku

pangakonto ja rahalise nõude areste ning tagatakse arestimistaotluste edastamine

krediidi- ja makseasutustele. Lisaks saab täitmisregistri kaudu teha päringuid krediidi-

ja makseasutustele nende valduses olevate andmete kohta.

 Jätkati täitemenetluse valdkonna seaduste korrastamisega. Analüüsiti kohtutäituri

tasumäärasid ja täitekuludega seotud praktilisi kitsaskohti. Selle tulemusena valmis

väljatöötamiskavatsus, milles tehti ettepanekud kohtutäituri tasude ajakohastamiseks

ning pakuti õiguslikke lahendusi täitekulude regulatsiooni täpsustamiseks.

 Tehti ettevalmistusi täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmiseks.

Selleks koguti huvirühmadelt laiapõhjalist sisendit sissetuleku arestimise rakendamise

probleemide kohta. Eesmärk on sissetuleku arestimise regulatsiooni oluliselt

lihtsustada. Kehtiv regulatsioon on keeruline ja suurt halduskoormust tekitav (eelkõige

tööandjad).

2.2.6 Tegevus 6: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Tegevuse kirjeldus: Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele

asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh

dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine

ja arendamine

Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024

Vastavus

teenus-

taseme

lepingule

Vastab

lepingus

kokkulepitule

Vastab

lepingus

kokkulepitule

Vastab

lepingus

kokkulepitule

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutas 2024. aastal erinevaid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele.

3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhandetes

eurodes)

Programmi kulud Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve Täitmine

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 218 265 235 791 215 422

Programmi tegevuse kulud Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve Täitmine

Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome

kvaliteedi tagamine 9 480 11 571 7 890

Intellektuaalse omandi valdkonna

rakendamine 4 904 6 240 4 631

17

Kriminaalpoliitika kujundamine ja

elluviimine, sh ennetus 39 542 42 815 38 714

Karistuste täideviimise korraldamine 76 638 83 666 77 892

Õigusemõistmise, õigusregistrite ja

õigusteenuste tagamine 85 581 88 653 84 106

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele 2 120 2 846 2 189

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi lõplik eelarve 2024. aastal oli ligi 236

miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevused on “Õigusemõistmise, õigusregistrite ja

õigusteenuste tagamine “ (38%) ja “Karistuste täideviimise korraldamine” (35%).

Programmi lõplikust eelarvest moodustasid 77% piirmääraga vahendid, 14% arvestuslikud

vahendid, 3% välistoetused, 3% tuludest sõltuvad kulud ning 3% muu.

Programmi lõplik eelarve suurenes algselt planeerituga võrreldes 17,5 miljoni euro võrra

järgnevatel põhjustel:

 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid kulude eelarvet 13,6 miljoni euro võrra;

 negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3,9 miljoni võrra. Kärbiti programmi tegevuse

„Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ ja „Õigusemõistmise,

õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine“ majandamiskulusid;

 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatustest tulenevalt vähenes kulude eelarve kokku

1,1 miljonit eurot, sh Paide ja Valga riigimajja kolimisega vähenes kohtute, prokuratuuri

ja vanglate eelarve kokku 0,2 miljonit eurot, IKT ja kohtuekspertiisiseadmete

investeeringutesse suunati 1,2 miljonit eurot. RIK kulude eelarve suurenes ca 0,3

miljonit eurot seoses IKT teenuste pakkumisega teistele valitsemisaladele;

 VV sihtotstarbelisest reservist eraldati 0,4 miljonit eurot energiatõhusustööde

teostamiseks prokuratuurile, Viru ja Tallinna vanglale, Tartu Maakohtule ja EKEIle;

 välisvahendite eelarve suurenes 4,2 miljoni euro võrra;

 majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve

suurenes 4,3 miljoni euro võrra.

Eelarvest jäi enim kasutamata piirmääraga vahendite eelarvet (13,1 miljonit),

majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid (4,4 miljonit eurot) ja

välisvahendite eelarvet (4,5 miljonit eurot). Arvestuslikke vahendeid kasutati planeeritust

rohkem 1,5 miljonit eurot. Vahendite kasutamist on suuresti mõjutanud IKT projektide ja

muude hangete ning soetuste edasilükkumised.

Programmi tegevuse „Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine“

eelarvet täideti 68% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 7,6 miljonit eurot,

välisvahendeid 0,23 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 0,04 miljonit eurot.

Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 3,7 miljonit eurot,

millest Justiits- ja Digiministeerium 3,1 miljonit eurot, AKI 0,3 miljonit eurot, RIK 0,3 miljonit

eurot ja Konkurentsiamet 0,01 miljonit eurot.

18

Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad piirmääraga vahendid 3,3 miljonit

eurot, seejärel välisvahendid 0,2 miljon eurot, tuludest sõltuvad kulud 0,1 miljonit eurot ja

põhivara kulumi eelarve jääk 0,05 miljonit eurot.

Justiits- ja Digiministeeriumi kasutamata vahenditest kõige suurema osa moodustavad

piirmääraga vahendid (3 miljonit eurot), mis on tekkinud IKT projektide edasilükkumisest.

Vahendid on planeeritud kasutada eestikeelse tehisaru treenimise projektidesse (nt

kohtusüsteemis tehisarule tuginevate süsteemide kasutuselevõtt, mis võimaldab kohtute

koormust vähendada).

RIKi kasutamata eelarve 0,3 miljonit eurot sisaldab uue dokumendihalduse arendamise ja

juurutamise vahendeid. Vahendid eraldati RIKile 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega

sügisel. 2024. aastal alustati arendushangete ettevalmistamise ja arendustöödega, mis jätkuvad

järgnevatel aastatel. Tegemist on üleriigilise uue dokumendihalduse süsteemi arendusega, mille

omanik on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

RTK). RTK eesmärk on pakkuda üleriigilist konsolideeritud dokumendihalduse teenust, mida

toetab dokumendihalduse uus süsteem. Tegemist on 3-aastase projektiga, mida juhib RIK, kogu

projekti valmise aeg on 2027.

AKI piirmääraga kasutamata vahendite jääk on tekkinud eelarves seoses töötajate

haiguslehtede, LHP-le liikumistega. Lisaks jäi 2024. aastal tegemata Schengeni hindamise

jätkutegevusena Schengeni infosüsteemi logide audit, samuti Eurodac audit. 2025. aastal

kasutatakse jääki auditite läbiviimiseks, kohtuvaidlustest tulenevate võimalike kohtukulude

katteks (AKIl on ca 25 kohtuvaidlust ja trahvimenetlused). Väärteomenetluste läbiviimine toob

kaasa tõlkekulu (kui menetlusosaline või tunnistaja ei räägi eesti keelt), samuti, kui on vaja teha

läbiotsimisi, kaasneb kulu transpordile, ületunnitööle. Lisaks on AKIle EL õigusaktidega

tulemas lähiajal täiendavad kohustused, mis toovad endaga kaasa samuti kohustuse osaleda

rahvusvahelises koostöös.

Programmi tegevuse „Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine“ eelarvet täideti

74% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 2 miljonit eurot, välisvahendeid kasutati 1,1

miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude (omatulud) eelarvet 1,6 tuhat eurot ja edasiantavate

maksude eelarvet 1,5 miljonit eurot.

Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 1,6 miljonit eurot,

millest Patendiamet 1 miljon eurot, RIK 0,4 miljonit eurot ja Justiits- ja Digiministeerium 0,2

miljonit eurot.

Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad välisvahendid 0,9 miljonit eurot,

seejärel piirmääraga kulud 0,5 miljon eurot, tuludest sõltuvad kulud 0,06 miljonit eurot,

edasiantavad maksud 0,05 miljonit eurot ning põhivara kulumi eelarve jääk 0,09 miljonit eurot.

Patendiameti kasutamata vahenditest kõige suurema osa moodustavad välisvahendid 0,9

miljonit eurot, mis sisaldab peamiselt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (EUIPO)

sõlmitud koostööprojektide kasutamata vahendeid. 75% koostööprojektist makstakse aasta

alguses ette, aga täitmise aruanne esitatakse alles järgmise aasta jaanuari lõpuks ja Patendiameti

19

panus makstakse välja peale aruande heakskiitmist. EUIPO on iga liikmesriigi ametiga

sõlminud koostööprojektid erinevate kaubamärkide, tööstusdisaini ja autoriõiguste alaste

tegevuste elluviimiseks (IT-arendused, teavitustegevus, töögrupid jm). Lisaks jagatakse osa

EUIPO tegevuse positiivsest tulemist ametite vahel laiali, et täiendavalt rahastada

kaubamärkide ja disainidega seotud tegevusi.

Piirmääraga vahendite jääk 0,04 miljonit eurot tekkis tööstusomandi apellatsioonikomisjoni

(TOAK) tasudelt, mis on täitmata alates 2024. aasta septembrist. Ülekantavaid vahendeid

kasutatakse TOAKi tasude maksmiseks.

Justiits- ja Digiministeeriumil on 2024. aastal tekkinud jääk seoses IKT projektide

edasilükkumisega, mis tulenes turu olukorrast. 2025. aastal tegeletakse edasi aruannete parema

analüüsivõimekuse pakkumiseks vajalike eelduste ja lahenduste loomisega, milleks 2024.

aastal partnerit ei leitud. 2025. aastal keskendutakse sellele, et muuta ettevõtjate kohustuste

täitmine e-Äriregistris lihtsamaks. Lisaks uurime võimalusi kohtutele digitaliseerimise

lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks.

RIKi kasutamata vahendid 0,3 miljonit eurot sisaldavad uue dokumendihalduse arendamise ja

juurutamise seotud vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika

kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17.

Programmi tegevuse „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ eelarvet täideti 90%, sh arvestuslike kulude eelarvet 9,7 miljonit eurot, piirmääraga vahendite

eelarvet 26,3 miljonit eurot, välisvahendites 1,4 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude

eelarvet 0,2 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 1,1 miljonit eurot.

Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid on kokku 4,1 miljonit eurot, millest Justiits-

ja Digiministeerium 2,9 miljonit eurot, EKEI 1 miljon eurot, prokuratuur 0,1 miljonit eurot ja

RIK 0,1 miljonit eurot.

Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad välisvahendid 2,9 miljonit eurot,

seejärel piirmääraga vahendid 1 miljon eurot ning tuludest sõltuvad kulud 1,3 miljonit eurot.

Arvestuslikke kulusid on üle täidetud 0,7 miljonit eurot ning põhivara kulumi eelarve jäägi osas

on üle täitmine 0,45 miljonit eurot.

Arvestuslike kulude eelarve tegelik kasutus oli prognoositust 0,7 miljoni euro võrra suurem

tulenevalt prokuratuuri kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud

tööjõukulude üle täitmisest. Tuludest sõltuvate kulude eelarve tegelik laekumine oli

prognoositavast eelarvest 1,1 miljonit eurot suurem peamiselt tulenevalt EKEI omatulu

suuremast laekumisest. Suurenesid nii PEth analüüside kui joobeekspertiiside tellimused.

Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,4 miljonit eurot

2025. aastasse üle ei kanta.

Justiits- ja Digiministeeriumi kasutamata vahenditest kõige suurem osa on välisvahendid 2,7

miljonit eurot. Suurima jäägiga projektiks oli ESF+ rahastatav projekt „Noorte õigusrikkujate

20

retsidiivsuse vähendamine“, mille eelarve planeeritust aeglasema kasutuse põhjuseks oli

asjaolu, et toetuse andmise tingimuste (TAT) käskkirja tegevuste elluviimise käigus on

selgunud, et uute sekkumiste (sh välisriikide praktika) analüüs, kontseptsiooni või

lähteülesande koostamine, tagasisidestamine partneritega, hankemenetlus, väljaõpe ja

rakendamine võtavad ebamõistlikus ulatuses ajaressurssi ja seetõttu on TAT tegevuste

käivitame ja eelarve kasutus väiksem ja aeglasem. TAT eesmärkide tegevuste ja eelarve

efektiivsemaks ja tulemuslikumaks elluviimiseks muudeti TAT käskkirja ja kaasati rohkem

partnerasutusi, kelle tegevused toetavad noortele pakutavaid teenuseid ja spetsialistide

väljaõpet. Partnerite ringi laiendamine aitab saavutada õigusrikkumiste ennetuses suuremat

mõju ja muutust süsteemis.

Piirmääraga vahendite jääk on 0,2 miljonit eurot tulenevalt sellest, et 2024. aastal on IKT

projektide vahendeid kasutatud planeeritust aeglasemalt. Süüteomenetluse digitaliseerimise

valdkonnas on eesmärk luua lahendus, mis võimaldab uurimisasutustel (kellest mahult suurim

on Politsei- ja Piirivalveamet), prokuratuuril, kohtutel, vanglatel, advokatuuril,

ekspertiisiinstituudil ja teistel seotud osapooltel koondada teavet digitaalsesse toimikusse ja

töötada digitaalse toimikuga. Kuna digitaalsetele menetlustele üleminek ei ole läinud

planeeritud tempos ning vaja on olnud lahendada projektide käigus selgunud ootamatuid

tehnilisi tõrkeid, siis ei ole veel jõutud automatiseerimisega seotud projektideni. Nendega on

plaanis alustada 2025. aastal.

EKEI eelarvevahendite kasutamata jääk 1 miljonit eurot moodustub suures osas tuludest

sõltuvatest kuludest, mille laekumine suurenes nii PEth analüüside arvu kasvust kui

ekspertiiside tellimuste kasvust. 2025. aastal jätkatakse pooleliolevate arendustegevustega.

RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,2 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei

kanta.

Prokuratuuri piirmääraga eelarve vahendite kasutamata jääk 0,3 miljonit eurot oli suuresti

tingitud täitmata ametikohtade arvelt. 2025. aastal kasutatakse jääke nii vaimse kui füüsilise

tervise edendamiseks, et kompenseerida 2025. aasta eelarve kärbet, samuti sõidukite uue

kasutusrendi hankelepinguks, uue tõlketeenuse raamlepinguks (eelmine hange 2022. aastal), E-

ITS rakendamiseks. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,2 miljonit eurot

2025. aastasse üle ei kanta.

RIKi kasutamata vahendid 0,3 miljonit eurot sisaldavad uue dokumendihalduse arendamise ja

juurutamise seotud vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika

kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17.

Programmi tegevuse „Karistuste täideviimise korraldamine“ eelarvet täideti 93%,

peamiselt koosneb see piirmääraga vahenditest summas 74,6 miljonit eurot. Välisvahendeid

kasutati 0,1 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude eelarvet 2,6 miljonit eurot ja põhivara

kulumi eelarvet 0,5 miljonit eurot.

21

Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 5,8 miljonit eurot,

millest Justiits- ja Digiministeerium 2,5 miljonit eurot, RIK 0,4 miljonit eurot ja vanglad 2,9

miljonit eurot.

Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad kindlaksmääratud kulud 4,4 miljonit

eurot, välisvahendid 0,4 miljonit eurot, tuludest sõltuvad kulud 1 miljon eurot ning põhivara

kulumi eelarve jääki 0,15 miljonit eurot.

Tuludest sõltuvate kulude eelarve tegelik laekumine oli prognoositavast eelarvest 2,3 miljonit

eurot suurem tulenevalt vanglate ettevõtluskeskuse käivitamisest, mis teenib omatulu.

Vanglate tööjõukulude jääk oli suuresti tingitud puudumiste arvelt tulenevast kokkuhoiust ja

koosseisude mittetäitmisest. Värbamised käivad, aga tööjõu voolavuse protsent on suurem kui

värbamine suudab kompenseerida. Lisaks on suurenenud konkurents PPAga (konkureerivad

ametikohad ja palgasurve kasv). Vanglate majandamiskulude jääk on tingitud luhtunud

hangetest (nt arenguvestluste keskkond), edasi lükkusid kinnipeetavate tööajaarvestuse ja

turvasüsteemide arendustest, elektroonilise järelevalve teenus odavnes, planeeritud

ajalooraamatu väljaandmine lükkus edasi, sõidukite vähenenud kasutamisest. Toetuse eelarve

puhul on tegu toetusega, mis makstakse vabanevale kinnipeetavale, kui tal endal raha pole (nö

sõidutoetus koju). Jääk on tekkinud, sest kinnipeetavate arv väheneb, nad on vabanedes

jõukamad ja toetust makstakse vähem. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas

1,4 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta.

Kasutamata jääk suunatakse enamasti tööjõukulude katteks (sh arestimaja teenuse ülevõtmine)

ja õigusabikuludeks.

Tuludest sõltuvate kulude kasutamata vahendid on tekkinud seoses Tallinna Vanglas uue

vanglate ettevõtluskeskuse käivitamisega Eesti Vanglatööstus ASi asemel. Ettevõtluskeskus

teenib omatulu vanglale.

Justiits- ja Digiministeeriumil tekkis kasutamata vahendeid, sest 2024. aastal on IKT projektide

vahendeid kasutatud planeeritust aeglasemalt. Süüteomenetluse digitaliseerimise valdkonnas

liigutakse 2021. aastal Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi poolt ühiselt koostatud

tegevuskava alusel. Eesmärk on luua lahendus, mis võimaldab uurimisasutustel (kellest mahult

suurim on Politsei- ja Piirivalveamet), prokuratuuril, kohtutel, vanglatel, advokatuuril,

ekspertiisiinstituudil ja teistel seotud osapooltel koondada teavet digitaalsesse toimikusse ja

töötada digitaalse toimikuga. Tänaseks on kriminaalmenetluste puhul alustatud piloodiga, mille

tulemusena on ca 1500 kriminaalasja menetletud digitaalset toimikut kasutades ning

digitaalsele toimikule üleminekut jätkatakse samm-sammult vastavalt seotud osapoolte

võimalustele loodud lahendusi kasutusele võtta. Kuna digitaalsetele menetlustele üleminek on

ei ole kulgenud loodetud tempoga ning vaja on olnud lahendada projektide käigus selgunud

ootamatuid tehnilisi tõrkeid, siis ei ole veel jõutud automatiseerimisega seotud projektideni.

Nendega on plaanis alustada 2025. aastal. Selle tulemusena automatiseeritakse tegevused, mida

on masinal lihtsam teostada nagu info koondamine ja töötlemine, kokkuvõtete tegemine,

tõlkimine, seoste loomine, faktide eraldamine jne. Samuti liigutakse edasi menetluse käigus ära

22

võetud asitõendite ja varade andmete kujul toimikus kirjeldamisega, mis vajab kasutajate

tagasisidest tulnud täiendusi, mille rakendamisel tekib riigil selgem ülevaade konfiskeeritud ja

äravõetud varadest.

RIKi kasutamata vahendid sisaldavad uue dokumendihalduse arendamise ja juurutamise seotud

vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika kujundamine ja

õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17.

Programmi tegevuse „Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine“

eelarvet täideti 95%, sh arvestusliku kulude eelarvet 24,7 miljonit eurot, piirmääraga vahendite

eelarvet 55,6 miljonit eurot, välisvahendites 0,2 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude

eelarvet 1,2 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 2,4 miljonit eurot.

Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 4,5 miljonit eurot,

millest kohtud 1,4 miljonit eurot, Konkurentsiamet 1,3 miljonit eurot, RIK 1 miljonit eurot ja

Justiits- ja Digiministeerium 0,8 miljonit eurot.

Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad piirmääraga vahendid 3,6 miljonit

eurot, tuludest sõltuvad kulud 1,5 miljon eurot, põhivara kulumi eelarve jääk 0,2 miljonit eurot

ja välisvahendid 0,06 miljonit eurot. Arvestuslike kulude eelarve tegelik kasutus oli

prognoositust 0,8 miljoni euro võrra suurem peamiselt tulenevalt kohtute seaduse alusel

kolmandatelt isikutelt tellitud teenustelt (nt ekspertiisid).

RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 1,2 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei

kanta.

Kohtute kasutamata vahenditest moodustavad põhilise osa piirmääraga vahendid. Arvestuslike

vahendite jäägist moodustab põhilise kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seadusest

tulenevate kohtunike palgafondi jääk. 2024. aasta piirmääraga kasutamata vahendid sisaldavad

I ja II astme kohtute üleselt paberarhiivi massdigitaliseerimise projekti raha (projekt käivitus

oktoobris 2024). Lisaks tekkis kokkuhoid meeskonnaüritustelt, täitmata ametikohtadelt

tulenevalt haiguste tõttu eemalolekutest, administratiivkuludelt. 2025. aastal kasutatakse

ülekantud vahendeid kohtutoimikute massdigiteerimise ja hävitamise projekti jätkamiseks,

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tegevuse koondamiseks kokkuhoiu eesmärgil seniselt

kahelt korruselt ühele korrusele (nõuab eeltöid ja lisakulusid), Pärnu MK Rüütli kohtumaja

sulgemisega 01.07.2025 kasutatakse vahendeid kolimiskuludeks Kuninga tänava kohtumajja,

ruumide sobilikuks kohandamiseks, Tartus asenduspinnalt Kalevi tn kohtumajja tagasi

kolimisega kaasnevate lisakulude katteks.

RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 1,1 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei

kanta.

Konkurentsiameti kasutamata vahenditest moodustavad piirmääraga vahendid 0,5 miljonit

eurot ja tuludest sõltuvad kulud 0,8 miljonit eurot. 2024. aasta eelarve tööjõukulude jääk tekkis

2024. aasta alguses läbi viidud konkurentsiteenistuse struktuurimuudatuse ja eelarvekärbete

23

koosmõjus. Samuti on mõjutanud ebaselgus konkurentsidirektiivi ülevõtmisel.

Majanduskulude ülejääk on põhjustatud sellest, et majandusregulatsiooni analüüside

riigihangete läbiviimine on võtnud eeldatust kauem aega. Lepingud on tänaseks sõlmitud ja

analüüsidega minnakse edasi. 2025. aastal on kavas vahendeid kasutada AI rakenduste

kasutuselevõtmiseks nii konkurentsijärelevalves kui majandusregulatsioonis. Lisaks eelnevale

on lisarahastus vajalik seoses energiaturul tegutsevate ettevõtjate järelevalvega, nt kahe

ettevõtja suhtes alustatud erakorralise järelevalvemenetluse raames on vajalik majavälise

ekspertiisi kaasamine. Maksejõuetuse teenistuse eelarves tekkinud jääk on varatute juriidilise

isikute avaliku uurimisena läbiviidavate pankrotimenetluste pankrotihaldurite tasudeks.

Tuludest sõltuvate kulude jääk 0,8 miljonit eurot sisaldab universaalse postiteenuse maksete

jääki.

RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,05 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei

kanta.

Justiits- ja Digiministeeriumil jäid vahendid 0,8 miljonit eurot osaliselt kasutamata seoses

Advokatuuri riigi õigusabi toetuse planeeritust väiksema kasutusega (0,4 miljonit eurot), lisaks

on jääk tekkinud seoses IKT projektide edasilükkumisega tulenevalt turu olukorrast. 2025.

aastal tegeletakse edasi aruannete parema analüüsivõimekuse pakkumiseks vajalike eelduste ja

lahenduste loomisega, milleks 2024. aastal partnerit ei leitud. 2025. aastal keskendutakse

sellele, et muuta ettevõtjate kohustuste täitmine e-Äriregistris lihtsamaks. Lisaks uurime

võimalusi kohtutele digitaliseerimise lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks.

RIKi kasutamata vahendid sisaldavad nii andmepõhisele aruandlusele ülemineku pilootprojekti

vahendite jääki (Andmepõhise aruandluse projekti eesmärgiks on toetada „Reaalajamajanduse

visioon 2020–2027“ alameesmärgi „Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete

jagamine kolmandatele osapooltele“ saavutamist 2027. aastaks. 2024. aastal hakati töid ja

hankeid ette valmistama, tööd jätkuvad 2025. aastal) kui uue dokumendihaldussüsteemi

arendamise ja juurutamise vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse

“Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17.

Programmi tegevuse „Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele“ eelarvet täideti 77%,

sh piirmääraga vahendite eelarvet 1,9 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 0,3 miljonit.

Programmi tegevuse eelarve ülekantav jääk on 0,7 miljonit eurot, millest RIKi piirmääraga

vahendid on summas 0,3 miljonit eurot ning tuludest sõltuvate kulude eelarve jääk summas 0,4

miljonit eurot. Põhivara kulumi eelarve jäägi osas on üle täitmine 0,06 miljonit eurot.

RIK osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

arendustega seotud teenuseid, kasutamata vahendid on seotud teenindavate asutuste teenustega.

2024. aastal tellisid kliendid arendusteenuseid väiksemas mahus kui aasta alguses prognoositi.

Vahendite kasutamine jätkub samal otstarbel 2025. aastal.

DIGIÜHISKONNA 2024. a tulemusaruanne

Koostatud Justiits- ja Digiministeeriumis

2

Sisukord

Tulemusvaldkonna üldinfo ...................................................................................................................... 3

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud ........................................................................................... 4

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .................................................................................. 5

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ....................................................................................................... 6

Programmi üldinfo .................................................................................................................................. 8

Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud ......................................................................................... 9

Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................................. 10

1. Digiriigi meede .............................................................................................................................. 10

2. Küberturvalisuse meede ................................................................................................................ 13

3. Ühenduvuse meede ........................................................................................................................ 14

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...................................................... 15

LISA. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse .................... 20

3

Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile

soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.

Tulemusvaldkond on enim seotud üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega: „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne

riik“. Täpsemat panust ja seoseid kajastatakse aruande lisas.

Tulemusvaldkond

Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid (valdkonna

arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Digiühiskond Eesti digiühiskond 2030 Digiühiskonna programm,

Justiits- ja Digiministeerium (JDM)* * Kuni 31. detsembrini 2024 oli digiühiskonna valdkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Valdkondlik arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ kinnitati Vabariigi Valitsuses 23.12.2021 ning kogu

valdkonnas on koostatud üks programm. Arengukava uuendamisega alustati 2024. aastal ning

uuendatud versioon peaks valmima 2025. aastal.

Valdkonna struktuursed muudatused:

 Postside valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning alates 2024.

aastast on see regionaalpoliitika programmis.

 Digiühiskonna poliitikavaldkond liikus justiits- ja digiministri vastutusvaldkonda. Eelarveliselt

jäi valdkond 2024. aasta lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse

ning täies mahus liikus Justiits- ja Digiministeeriumisse alates 2025 algusest.

 Digiühiskonna valdkonnaga seotud riigiasutustest jäi Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse

Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning selle tegevused

kajastuvad alates 2025. aastast teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna

ettevõtluskeskkonna programmis, programmi tegevuses „taristu valdkonna ohuennetus ja

tegevuslubade andmine“.

Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ja tulemusaruanded leiab Justiits- ja Digiministeeriumi

kodulehelt1.

1 Justiits- ja digiministeeriumi kodulehekülg: Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium

4

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Digiühiskonna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikud ühtivad.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna ja ühtlasi programmi mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Avalike digiteenustega

rahulolu

Allikas: Teenuste

kataloog, JDM

80% 83% 82% 83% 84%

Turvariski vältimise

kaalutlustel avaliku

sektori või

teenusepakkujaga

elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute

osakaal

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8%

Eesti

kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel

on võimalus liituda

vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega,

mida saab suurendada

kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

* Tegemist on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava riigivalitsemise muutuse „Eesti on edasipürgiv ja demokraatlik riik“

mõõdikuga.

Digiriigi mõõdiku “avalike digiteenustega rahulolu” sisend võetakse teenuste kataloogist, kuhu asutused

esitavad oma teenuste loetelud koos rahulolunäitajatega. Sihttaseme arvutamisel on arvestatud Justiits-

ja Digiministeeriumile esitatud asutuste andmeid, kuid arvestama peab, et osad asutused alles alustavad

teenuste rahulolu hindamist.

Küberturvalisuse mõõdiku “turvariski kaalutlusel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemises hoidunute osakaal” on digiühiskonna arengukava mõõdiku pöördväärtus. 2025-2028

programmi kavandades tekkis vajadus mõõdiku sihttasemete korrigeerimiseks, tulenevalt sellest, et

kasutajad on muutunud küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks ja

ettevaatlikumaks ehk taustsüsteem mõõdiku hindamiseks on muutunud.

Ühenduvuse mõõdikuna “Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda

vähemalt 100 Mbits internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s”, on

korrigeeritud kasutatakse väga suure läbilaskevõimega võrkudega (VHCN) liitumisvõimalust. Seda

5

mõõdetakse ka uues Euroopa Liidu digieesmärke seadvas strateegias Digital Decade2 ning mõõdik

hõlmab võrke, kus internetiühenduse kiirus on minimaalselt 1Gbit/s.

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse vaid üks programm, siis programmi eelarve ja selle täitmine on

võrdne terve tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmisega.

Tabel 2. Digiühiskonna tulemusvaldkonna 2024. aasta eelarve ja täitmine, kulud tuhandetes eurodes.

Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Digiühiskond 150 225 123 324 94 878 77%

Digiühiskonna programmi eelarve koosneb 8 programmi tegevusest, millest kõige suuremate kuludega

on „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ ja kõige väiksem lõplik eelarve on tegevusel „5G taristu ja

teenuste arendamine“. Kõige rohkem täideti programmi tegevuste „Juurdepääsuvõrkude

väljaarendamine“ (95%) ja „5G taristu ja teenuste arendamine“ (90%) eelarveid. Kõige madalama

täitumusega (48%) jäi programmi tegevus “Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine”.

Kogu tulemusvaldkonna eelarve täitmine jäi madalaks (77%). Enim jäi kasutamata piirmääraga

vahendite eelarvet (17,0 miljonit) ja majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid (9,4

miljonit eurot). Eelarve jääkide tekkimise peamised põhjused on edasilükkunud projektid ja hanked,

täitmata ametikohad (sh struktuurimuudatustest tulenevad), mis omakorda takistab tegevuste elluviimist

plaanitud tempos, ning asutuste teadlik kulude kokkuhoid, et katta 2025. aasta eelarves tehtud kärpeid.

Detailsem ülevaade lõpliku eelarve kujunemise, eelarve täitmise ning jääkide kohta on esitatud peatükis

„Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“.

2 Euroopa digikümnendi mõõdikud: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-

2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en

6

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja programmi olukorra

analüüsid kattuvad ja programmi analüüsi eraldi välja ei tooda.

Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“.

Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute tehnoloogiate

kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö

suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi

andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse

ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Täpsemad seosed Eesti

2035 tegevuskavaga on toodud lisas 2.

Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud

Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega rahulolu

on 2024. aastal 82 protsenti (võrreldes 2023. aasta tulemusega on toimunud langus 1 protsent, mille

pinnalt ei saa teha järeldust, et teenuse tase on oluliselt langenud). Tulemus üle 80 protsendi on juba

iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Alates 2022.

aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks

elusündmusteenused. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad 8 elusündmusteenust: abielu, lapse

saamine, kaitseväekohustuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase surm, pension, raske

tervisediagnoosiga lapse toetamine, lahutus. Loodud elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu

võetud. Abiellumise infoteenuse külastatavus eesti.ee platvormil: 2024. aasta jooksul külastati

infoteenust 104 312 korda (eesti, inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 8 700 külastust

kuus. Üle poole (58% ehk u 4300) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-teenusega

rahulolu ehk soovitusindeks on 85. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud

47 271 korda. Kõigi 8 elusündmusteenuse külastusi kokku eesti.ee-s oli aastas 301 497.

Olulise uuendusena teenuste kvaliteedi tõstmiseks avaldati 2024. aasta lõpus Eesti.ee mobiilirakendus,

et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, olenemata

asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui

riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenusteplokke.

2024. aasta oli digiriigi jaoks märgiline ka uute sihtide seadmisel. Valmisid nii andmete ja

tehisintellekti3, personaalse riigi4 kui identiteedihalduse5 valged raamatud. Käivitati ka digiühiskonna

arengukava 2030 uuendamine. Uuendatud arengukava on plaanis vastu võtta 2025. aasta alguses.

Küberturvalisuse mõõdiku järgi langes inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 2023. aastal (2022.

aasta tulemus 95,3%, 2023. aasta tulemus 91,5%). Võrreldes eelmise aastaga on pisut tõusnud ( 2024.

aasta tulemus 91,8%). Suurimateks usalduse mõjutajateks võib pidada üldist muutunud

julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja

3 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, 2024 4 Personaalse riigi valge raamat, 2024. 5 Identiteedihalduse valge raamat, 2024

7

veebiteenuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest

teadlikumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski

pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra muutustest ja

küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka üldist

toimepidevust.

2024. aastal toimunud sihtotstarbelise reservi rahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse

taseme ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele, sh kriitiliste IKT teenuste ühenduste dubleerimisele,

taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse

loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust ja digiühiskonna toimimist

suurendada.

2024. aasta jooksul uuendati küberturvalisuse strateegilised dokumendid. Olukorras, mil globaalne

julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse

kindlustamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud võimalikult komplektselt, hõlmates

küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate teenuste toimimise

kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.

Toimekindluse suurendamiseks võeti 2024. aastal fookusesse riigiasutuste sõltuvused IT-majadest ning

proovile pandi teenuste toimepidevus välisühenduste katkemise korral. Koostöös sihtasutuse CR14 viidi

läbi IT majadele saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade valmisolekut

säilitamaks riigi infosüsteemi kuuluvate teenuste toimimist saartalitluse režiimis e olukorras, mil

võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muuhulgas testiti varukoopiate

taastamist, sõltuvusi andmekeskustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhud.

Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati 2024. aastal KOVe ning haridussektorit

infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel, toimusid praktilised infoturbestandardi rakendamise

töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti kasutusele mõõdik, mis aitab

asutustel hinnata enda vastavust ning kaardistada edasisi tegevusi infoturbestandardi rakendamiseks

ning küberturvalisuse baastaseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste põhjal saab riik teha

paremaid otsuseid sektorite osas, kes vajavad rohkem tuge ning prioriseerida turvapoliitikas meetmeid,

mille rakendamisega jäävad asutused hätta.

Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks6, mis mõõdab küberturvalisust

neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja erinevate sektorite võimekus

intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu

keskmisest kõrgem. 2024. aastal täpsustati mõõdiku metoodikat ning esitatud vastuste põhjal on Eesti

endiselt Euroopa küberturvalisemate riikide seas. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti tugevam

järgmistes valdkondades: riiklikul tasandil reageerimine ja CERT operatiivsus, küberjulgeolekualased

raamistikud, teadus-arendusalane koostöö, kooskõla rahvusvaheliste parimate praktikatega ning

nõuetega.

Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2024. aasta lõpuks on

81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega

võrkudega. 2024. aastal said valmis esimesed projektid taasterahastust rahastatava toetusmeetmest ja

598 aadressi said liitumise võimaluse valguskaabelvõrguga. Samuti jõudis lõpuni kogukonna

lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid 5 küla enda initsiatiivil ja riigi

toetusel valguskaabelvõrgu 100-le aadressile.

6 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index

8

Digiühiskonna tulemusvaldkonna järgmiste aastate olulisemad fookused:

1. Riigi IKT-taristu hukukindlus -saavutada Eesti riigi terviklik võime toimida ja osutada

teenuseid ka meie territooriumil paikneva digitaalse taristu kriisi korral.

2. Üleriigiline IKT juhtimine - tagada riigis praeguse geopoliitilise olukorra ja majanduslike

võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT-korraldus:

a. suurendades kesksete teenuste ja nende komponentide arvu ja kehtestades ärinõuded,

mis võetakse kasutusele kõikides valitsemisalades;

b. revideerides andmekogusid ja nende komponente ning suurendades taaskasutust;

c. vähendades andmekogude moderniseerimise käigus nende arvu ja ökojalajälge.

3. Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt - kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa

kasutamise toel juhtiva andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.

4. Küberturvalisuse tagamine - tagada Eesti digiriigi turvalisus, luues paindliku ja kõiki

sihtrühmi arvestava riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis ennetab proaktiivselt

küberintsidente ja kriise. Eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii

kodanikele kui ka ettevõtetele.

5. Digioskuste ja järelkasvu tagamine, naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris -

kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elaksid riigis digivõimekad inimesed, kes:

a. on vaatamata vanusele või sotsiaalsele staatusele elementaarsete digioskustega, mis

toetavad nende ligipääsu teenustele ja osalusdemokraatia võimalustele (2030: vähemalt

80% inimesi vanuses 16–74 eluaastat on baastasemel digioskustega);

b. on sõltumata tegevusalast tööks vajalike digioskustega ning on suutelised kohanema

tehnoloogiliste muutustega;

c. on kõrgtasemel digioskustega, et toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja luua

selleks eeldusi (2030: vähemalt 10% tööealisest elanikkonnast töötab IT-valdkonnas);

d. suudavad kavandada ja eest vedada digimuutusi erinevates eluvaldkondades, toetades

seeläbi tootlikkuse kasvu ning Eesti majanduse arengut.

Programmi üldinfo

Programmi nimi Digiühiskonna programm

Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti

parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik

Programmi periood 2024-2027

Peavastutaja (ministeerium)* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala

asutused)*

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

(RIT)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

9

*Esitatud 2024. aastal kinnitatud programmile vastavalt. Vastutajate muutumist on selgitatud

tulemusaruvaldkonna üldinfo peatükis.

Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud

Kuna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, siis programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud

on samad.

Tabel 3. Digiühiskonna programmi, meetmete ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Avalike digiteenustega rahulolu

Allikas: Teenuste kataloog, JDM 80% 83% 82% 83% 84%

Turvariski vältimise kaalutlustel

avaliku sektori või

teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute osakaal**

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8%

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

Meede 1

Eesmärk

Digiriik

Tagada parim digiriigi kogemus

Elusündmusteenuste arv

Allikas: JDM

2 5 8 8 10

Programmi tegevus 1.1

Eesmärk

Digiriigi arenguhüpped

Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud

Elusündmusteenuste arv (sihttase,

ehk siis teenuste arv kokku selleks

aastaks)

Allikas: JDM

2 5 8 8 10

Programmi tegevus 1.2

Eesmärk

Digiriigi alusbaasi kindlustamine

Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena

Toetatud riigiasutuste või nende

poolt hallatavate asutuste arv, kelle

digiteenuseid, - tooteid ja -protsesse

toetatakse

Allikas: JDM

2 3 4 4 5

Meede 2

Eesmärk

Küberturvalisus

Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne

Turvariski vältimise kaalutlustel

avaliku sektori või

teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8%

10

Programmi tegevus 2.1

Eesmärk

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine

Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on

ajakohane ja adekvaatne

Programmi tegevuse mõõdik

Küberturvalisuse tagamise ja

arendamise tegevused on

kvaliteetselt ellu viidud

Allikas: JDM

Jah Ei vastanud

ootustele* Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.2

Eesmärk

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime tulla

Teostatud analüüside arv aastas

Allikas: JDM 2 3 3 4 4

Programmi tegevus 2.3

Eesmärk

Küberturvalisuse tagamine

Suurem küberturbe tagamise võimekus

Asjakohased küberturbe meetmed

on rakendatud

Allikas: JDM

E-ITS on

kehtes-

tatud

E-ITS on

uuendatud

E-ITS on

uuendatud

Paranenud

võrreldes

eelmise

aastaga

Paranenud

võrreldes

eelmise

aastaga

Meede 3

Eesmärk

Ühenduvus

Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja

taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid

digiteenuseid

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

Programmi tegevus 3.1

Eesmärk

Õigusruumi tagamine

Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele

Ajakohastatud õigusaktide arv

Allikas: JDM 4 2 4 2 2

Programmi tegevus 3.2

Eesmärk

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine

Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

74,6% 80% 81% 77% 82%

Programmi tegevus 3.3

Eesmärk

5G taristu ja teenuste arendamine

Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga

5G transpordikoridorid e arv*****

Allikas: JDM 0 0 0 1 2

* Eelluviimist jätkatakse 2024

*****Esimene 5G transpordikoridor on plaanitud valmis saada 2025. aastaks.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

1. Digiriigi meede

Programmi tegevuse „Digiriigi järgmised arenguhüpped“ raames olid 2024. aastal olulisemad

tegevused:

TEENUSED:

11

 Alates 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni avalike teenuste

kasutamise lihtsustamiseks elusündmusteenused. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad

8 elusündmusteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohustuse täitmine, Eestisse elama

asumine, lähedase surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toetamine, lahutus. Loodud

elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Abiellumise infoteenuse

külastatavus eesti.ee platvormil: 2024. aasta jooksul külastati infoteenust 104 312 korda (eesti,

inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 8 700 külastust kuus. Üle poole (58%

ehk u 4 300 ) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-teenusega rahulolu

ehk soovitusindeks on 85. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud

47 271 korda. Kõigi 8 elusündmusteenuse külastusi kokku eesti.ee-s oli aastas 301 497.

 2024. aasta lõpus avaldati Eesti.ee mobiilirakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat

ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, olenemata asukohast või ajast. Eesti.ee

rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui riigiportaali eesti.ee

populaarsemaid e-teenusteplokke. Esimesel kuul on olnud allalaadimisi üle 28 000.

 Riiklik e-teenuste disainisüsteem VEERA viimane versioon valmis 2023. aastal. 2024. aastal

toimusid tegevused, et kokku leppida disainisüsteemi juhtimis- ja haldusmudel.

 2024.aastal uuendati teenuse standardit, mis esmakordselt valmis 2022. aastal, Standard, mis

eelkõige on mõeldud otseste avalike teenuste arendamise toetamiseks, koosneb teenuse

arendus- ja osutamisprotsessi kirjeldusest, teenuse osutamise ja arendamise põhimõtetest

ning hindamisväravatest. 2025. aastasse on planeeritud tegevused standardi laialdaseks

kasutusele võtmiseks.

ANDMED JA TEHISARU:

 Riigi üleseks valdkonna koordineerimiseks avaldati andmete ja tehisintellekti valge raamat

2024-2030 ning andmete tegevuskava 2024-2025 ja tehisintellekti tegevuskava 2024-20267.

 Tehisaru laialdasema kasutuselevõtu toetamiseks pakuti kratitoe portfelli enam kui 30

erinevale avaliku sektori organisatsioonile. Avalikus sektoris on tänaseks rakendatud kratte 172

korral. Alustati tehisintellekti määruse rakendamisega. Avalikus sektoris tehisaru kasutamise

läbipaistvuse tagamiseks loodi vorm „Algoritmi kasutamise standard“, mille abil on kõik

avalikud asutused oodatud avalikustama teavet enda kasutuses olevate TI ja algoritmiliste

lahenduste kohta.

 Jätkati Bürokrati baasplatvormi edasi arendamist, rakendamist ja teenuste pakkumist.

Bürokratiga on liitunud 15 asutust ja liidestatud 18 teenust.

 Andmejälgija eesmärk on pakkuda kodanikule selget ülevaadet tema andmetega sooritatud

toimingutest. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et andmejälgija rakendamine asutuses

muutub kohustuslikuks ning kõik haldusalad peavad 2025. aastal looma andmejälgija

rakendamise kava.

 Jätkati õigusliku aluse loomisega andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtuks.

Andmenõusolekuteenust kasutati 2024. aastal enam kui 1 000 000 korral jagamaks riigi käes

olevaid andmeid inimese nõusolekul erasektoriga. Viidi läbi analüüs andmenõusolekuteenuse

laiendamiseks juriidiliste isikute esindamisest tulenevatele võimalustele. Juriidiliste isikute

puhul on kavas rakendada andmenõusolekuteenust 2025. aastal.

 Avaandmete kättesaadavus ja kasutatavus paranes märkimisväärselt. Avaandmete

teabeväravas avalikustatud andmestike arv kasvas 905 andmestiku võrra. Sellega täideti 2025

7Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030

Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026

Andmete tegevuskava 2024-2025

12

aasta RRF eesmärgid aasta enne tähtaega. Käisid ettevalmistused andmete teabevärava

lansseerimiseks. Teabevärava lansseerimine on kavandatud 2025 aasta teises kvartalis ning

pakub ülevaadet kõigist avaliku sektori käes olevatest andmetest ning võimalustest neid tarbida.

 Andmehalduse suunal jätkati andmekvaliteeti parandavate tegevustega, sealhulgas viidi läbi

enam kui 150 andmekvaliteeti ja andmekirjeldust parandavat algatust. Sellega täideti 2025 aasta

RRF eesmärgid aasta enne tähtaega. Valmis uus andmekirjelduste standardi versioon. Vabariigi

Valitsus kinnitas kõigile avaliku sektori asutustele ülesande ajakohastada RIHA

andmekoosseisude kirjeldused märtsiks 2025. Andmekvaliteedi juhiseid täiendati praktiliste

lisadega. Kolme haldusala on toetatud andmekataloogi tarkvara hankimisel ja juurutamisel.

 Avalikus sektori asutuste andmekorralduse edendamiseks alustati andmeüksuse

refentsmudeli, kontrollnimekirja ning asutuse andmeküpsuse mudeli väljatöötamisega.

 Andmete ja tehisaru alase kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks koolitati enam kui 2500

inimest keskvalitsuses. Käivitati andmevaldkonna sisekoolitajate koolitusprogramm.

 Inimkesksema andmete kasutamise toetamiseks töötati välja inimkeskse andmekorralduse

kontseptsioon.

 Loodi Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika.

 Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisaru kasutuselevõttu avalikus sektoris, sh

toetati asutustes katseprojektide läbiviimist. Läbi viidi enam kui 15 generatiivse tehisaru

projekti.

 Inimkeskse andmekorralduse vaatest valmis inimese digitaalse kaksiku prototüüp.

Programmi tegevuse „Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse“

raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused:

DIGIMUUTUSED:

 Avaliku sektori digimuutuste protsessi käigus:

o jätkati riigiüleste kesksete teenuste väljatöötamist, mis pakuvad tööriistu

valdkondlike avalike teenuste osutamiseks, arendamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks (nt

ühtsed tehnoloogia-platvormid ja komponendid, koolitused, nõustamisvormid, juhised,

standardid, ühistegevused (värbamine, hanked), rahastusmudel ja muud jõustavad

meetmed. 2024. aastal valmisid kesksete teenuste rahastuse toel Postkast2.0 ja riikliku

mobiilirakendus.

o hinnatakse ja arendatakse digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist ja ärilist

olukorda, seal hulgas on fookuses teenuste juhtimine, andmehaldus, tehnoloogia,

küberturvalisus, oskused, üldine juhtimisvõimekus ning kestlikkus. Valitsemisalade

kasutuses on loodavad riigiülesed kesksed teenused ning valdkonna digipöörete

edendamist võimestatakse Euroopa Liidu struktuurfondi vahenditega. Valdkondlikes

digipööretes tuleb arvestada valdkonna jätkusuutiku rahastamise eesmärki (sh tulevikus

hakkamasaamist ilma välisvahenditeta). 2024. aasta lõpuks on Euroopa Liidu

struktuurifondide vahenditest toetatud 11 valdkondlikku digipööret.

on arutusel riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardi ning

mõõtmismetoodika loomine. Metoodika hindaks teenuste juhtimise, andmehalduse,

tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse

kvaliteedi kriteeriume. Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning

süsteemne juhtide teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste

elluviimist ning vajadusel tehes ettepanekuid suuna muutmiseks.

13

KESKSELT OSUTATUD IT-ALUSTEENUSED:

 Jätkati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) oluliste

konsolideerimistegevustega. Alustati riigiülese arvutitöökoha 2.0 juurutamist. Uue

arvutitöökoha platvormiga liitus kaheksa astutust (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi haldusaladest kokku 855 töökohta).

TULEVIKUKINDLAD DIGIRIIGI PLATVORMID:

 Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise

hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati selle juurutusega.

 Võeti vastu avaliku pilve kontseptsioon ja viidi läbi keskne avaliku pilve teenuste hange.

 Alustati turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega.

 Uuendati andmesaatkonna riistvaraplatvorm ja käivitati riigipilve Euroopa õlg.

 Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise

hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati selle juurutusega.

 Võeti vastu avaliku pilve kontseptsioon ja viidi läbi keskne avaliku pilve teenuste hange.

DIGIOSKUSED:

 Eesmärgiga kujundada Digiriigi Akadeemia riigitöötajate keskseks õppeplatvormiks nõustati

aasta jooksul asutusi e-kursuste väljatöötamiseks ning platvormi kasutuselevõtuks. 2024. aasta

lõpuks oli platvormiga liitunud üle 18 000 kasutaja ning 12 riigiasutust.

 Spetsialistidele ning juhtidele käivitati neli koolitusprogrammi, mis annavad vajalikud

teadmised ja oskused digimuutuste kavandamiseks ning juhtimiseks, digiteenuste arendamiseks

ja juhtimiseks, IT-arendusprojektide elluviimise toetamiseks ning meeskondade juhtimiseks.

Koolitusprogrammide pakkumisega jätkatakse ka 2025. ja 2026. aastal.

 Talentide järelkasvu toetamise eesmärgil käivitati koostöömudel kutse- ja kõrgkoolidega,

võimaldamaks tudengitel töötada regulaarse õppetöö raames välja lahendusi avaliku sektori

väljakutsete lahendamiseks. Kandideerimisprotsessi lihtsustamiseks ning terviklikuma

praktikakogemuse kujundamiseks käivitati IT-majade ülene riigi IT-praktikaprogramm.

Pilootgruppi esitati 16 praktikakohale üle 350 sooviavalduse.

2. Küberturvalisuse meede

Küberturvalisuse meetme raames keskenduti 2024. aasta jooksul küberturvalisuse arengu strateegiliste

suundade uuendamisele, baasvõimekuse kasvatamisele ja hukukindlusele, et küberturvalisuse riiklik

juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon oleks selge, ajakohane ja tõhus. Olulisemad tegevused olid:

 2024. aasta jooksul uuendati küberturvalisuse strateegilised dokumendid. Olukorras, mil

globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku

ja turvalisuse kindlustamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud võimalikult komplektselt,

hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate teenuste

toimimise kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.

 Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on ministeeriumitel, nende valitsemisala asutustel ja

põhiseaduslikel institutsioonidel võimalik kasutada Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid

ettenägematuteks kulutusteks ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks. 2024. aastal toimunud

sihtotstarbelise reservi rahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse taseme

ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele, sh kriitiliste IKT teenuste ühenduste dubleerimisele,

taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise

14

võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust ja digiühiskonna

toimimist suurendada.

 Toimekindluse suurendamiseks võeti 2024. aastal fookusesse riigiasutuste sõltuvused IT-

majadest ning proovile pandi teenuste toimepidevus välisühenduste katkemise korral. Koostöös

sihtasutuse CR14 viidi läbi IT majadele saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada

riigi IT-majade valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuuluvate teenuste toimimist

saartalitluse režiimis e olukorras, mil võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või

täielikult katkenud. Muuhulgas testiti varukoopiate taastamist, sõltuvusi andmekeskustest ning

selgitati riigipilve kasutusjuhud.

 Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati KOVe ning haridussektorit infoturbemeetmete

kaardistamisel ja rakendamisel, toimusid praktilised infoturbestandardi rakendamise

töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti kasutusele mõõdik,

mis aitab asutustel hinnata enda vastavust ning kaardistada edasisi tegevusi infoturbestandardi

rakendamiseks ning küberturvalisuse baastaseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste

põhjal saab riik teha paremaid otsuseid sektorite osas, kes vajavad rohkem tuge ning

prioriseerida turvapoliitikas meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused hätta.

 2024. aastal on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt suurenenud kübervaldkonna

standardiseerimisega seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse 2. direktiivil ja küberturvalisuse

määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse strateegia),

mistõttu hakati laiemalt koordineerima riigisiseseid tegevusi. Küberturvalisuse taseme

ühtlustamiseks ning Euroopa siseturu toimimise parendamiseks koostati küberturvalisuse

seaduse eelnõu. Võrreldes kehtiva seadusega laiendati eelkõige infoturbe nõuetele vastavat

sihtrühma. Küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmisega suureneb Eestis nende ettevõtete arv, kes

peavad hakkama järgima senisest rangemaid küberturvalisuse nõudeid, sh rakendama

riskijuhtimismeetmeid ning teavitama intsidentidest. Paralleelselt töötati välja siseriiklik eelnõu

väljatöötamiskavatsus, mille käigus hinnatakse ja korrastatakse kohustatud isikute ringi ning

kohustuste ja järelevalvemeetmete proportsionaalsust, vähendades tarneahela ja muid

asjakohaseid riske.

 Pidevalt tegeletakse:

o KÜTS subjektide teadlikkuse tõstmisega infoturbe rakendamise tõhustamiseks;

o Eesti elanike ja ettevõtete teadlikkuse suurendamisega küberhügieenist (sh läbi

avalikkusele suunatud teavituskampaaniate, regulaarsete ohuhinnangute ja KÜDI

kursuste);

o Teadusasutuste ja küberturvalisuse ettevõtetega koostöö tõhustamisega, et suurendada

valmisolekut tulevikuohtudeks ning toetada küberspetsialistide järelkasvu.

o Kriitilise infrastruktuuri kaitse, õppuste korraldamisega ning turvalisuse taseme

tõstmisega, tõstes küberreservi teadlikkust, uuendades ja tõhustades olemasolevaid

keskseid turbeteenuseid ja kaitsemeetmeid (nt. keskne turvatestimine, DDOS-kaitse

jne).

3. Ühenduvuse meede

Ühenduvuse meetme raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused:

 5G kasutusele võtmise soodustamiseks alustasid koostööd kolme Balti riigi sideoperaatorid,

et rajada katkematu 5G ühenduvus Via-Baltica koridorile (TENT koridor). Euroopa

Regionaalarengu Fondist planeeritud 18,7 MEUR 5G toetamiseks on veel riigiabi taotluse

eelfaasis.

15

 2024. aastal sai Euroopa ühendamise rahastust rahastuse meresidekaabli projekt Gotlandi,

Saaremaa ja Hiiumaa vahel, mis toetab Eesti ühenduvuse toimepidevust.

 2024. aasta uuendati raadioseadmete määruseid, viies need kooskõlla rahvusvaheliste otsuste

ja soovitustega. Määruses sätestatud nõuete järgimisel on tagatud häirepuhtus ja raadioseadmete

koostoime ning raadioseadmete kasutamine on ohutu.

 2024. aastal loodi eeldused sageduslubade andmiseks digiraadiole (DAB) ja selle turule

tulemiseks. Seni on toimunud DAB edastus katseprojektidena.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Digiühiskonna programmi 2024. aasta eelarve ja selle täitmine programmi tegevuste kaupa,

kulud tuhandetes eurodes.

Digiühiskonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud kokku 150 225 123 324 94 878 77%

Digiriigi arenguhüpped 3 025 4 773 4 830 101%

Digiriigi alusbaasi kindlustamine 95 895 89 567 65 810 73%

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja

koordineerimine

1 526 2 003 960 48%

Suundumuste, riskide ja mõjude

analüüsivõime arendamine

327 653 517 79%

Küberturvalisuse tagamine 14 241 17 586 14 756 84%

Õigusruumi tagamine 3 105 4 831 4 308 89%

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 25 226 3 722 3 526 95%

5G taristu ja teenuste arendamine 6 881 190 171 90%

Digiühiskonna programmi rahalised vahendid oli kuni 2024. aasta lõpuni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis, kuid valdkonna eest vastutas alates 2024. aasta suvistest

ümberkorraldustest justiits- ja digiminister. Alates 2025. aastast on digiühiskonna eelarve Justiits- ja

Digiministeeriumis (sh ülekantavad vahendid, v.a MKMi valitsemisalasse jäänud asutuse korral).

Digiühiskonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 123,3 miljonit eurot. Sellest 73% moodustas

tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine “ ja 14% tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“

eelarved. Programmi lõplikust eelarvest moodustasid 62% piirmääraga vahendid, 21% välistoetused

ning 10% tuludest sõltuvad kulud.

Programmi lõplik eelarve jäi 26,9 miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid

järgnevad muudatused:

 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 12,9 miljoni euro võrra;

 negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 1,6 miljoni võrra. Kärbiti nii asutuste tegevuskulusid,

kui antavaid toetusi;

 seadusemuudatuste tõttu suurenes eelarve kokku 0,5 miljonit eurot, sh sai RIA Riigikogu

Kantseleilt 1,6 miljonit valimiste infosüsteemi haldamis- ja ülalpidamiskuludeks, RITi eelarve

suurenes 1,5 miljonit seoses teistelt valitsemisaladelt saadud vahenditega arvutitöökoha teenuse

jms kulude katteks, MKM andis 0,3 miljonit SoMi valitsemisalale tulevikukindla

andmemajanduse ökosüsteemi mudeli pilootprojekti läbiviimiseks, 0,1 miljonit KaMi

valitsemisalale kvantside välisprojekti omafinantseeringuks ning vähendas digiühiskonna

16

programmi eelarvet 0,2 miljonit seoses tugiteenuste kulude ümberjagamisega, RIT suunas

tegevuskuludest 2,0 miljonit eurot investeeringute eelarvesse Riigipilve varunduslahenduste

soetamiseks;

 VV sihtotstarbelisest reservist saadi kokku 2,4 miljonit eurot, sellest laiapindse riigikaitse

kuludeks 1,3 miljonit, struktuurifondide projektide halduskuludeks 0,5 miljonit, IT vajaku

kompenseerimiseks 0,4 miljonit ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks 0,2 miljonit eurot;

 välisvahendite eelarve jäi algselt planeeritust 49,0 miljoni võrra väiksemaks;

 majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes

7,9 miljoni võrra.

Programmi tegevuse „Digiriigi arenguhüpped“ eelarvet täideti 101% ulatuses, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 2,2 miljonit eurot, välisvahendeid 1,7 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 0,9

miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve täitmine sisaldab 0,6 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest

reservist saadud vahendeid IT vajaku kompenseerimiseks. Eelarve ületäitmist põhjustas põhivarade

kulumi eelarve alaprognoosimine (mitterahalised vahendid).

Programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ eelarvet täideti 73% ulatuses, sh

piirmääraga vahendite eelarvet 40,0 miljonit eurot, välisvahendeid koos riikliku kaasfinantseeringuga

kasutati 12,4 miljonit, tuludest sõltuvate kulude (omatulud) eelarvet 2,9 miljonit ja põhivarade kulumi

eelarvet 10,5 miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve täitmises sisaldub 4,3 miljoni euro ulatuses VV

sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, sh:

 2,5 miljonit IKT jaotamata vahendid;

 0,9 miljonit eurot IT vajaku kompenseerimiseks;

 0,5 miljonit struktuurifondide projektide halduskulud;

 0,3 miljonit riigimajade IKT seadmete soetuseks;

 0,1 miljonit küberturvalisuse taseme tõstmiseks.

Kasutamata jäi kokku 23,8 miljonit eurot, sellest piirmääraga vahendeid 13,0 miljonit, välisvahendeid

4,0 miljonit ja omatulusid 9,4 miljonit eurot. Samas kasutati põhivarade kulumi eelarvet algselt

planeeritust 2,6 miljoni võrra rohkem.

Piirmääraga vahendite eelarve jäägist 3,1 miljonit moodustavad MKMi (sh RIKS); 0,2 miljonit TTJA ja

9,7 miljonit RITi tegevuskulud.

Kasutamata jäägist kokku 0,6 miljonit eurot tagastatakse VV reservi 2023. aastal IT vajaku

kompenseerimiseks ja riigimajade IKT seadmete soetamiseks eraldatud vahendeid, sh üle 0,2 miljonit

euro investeeringutoetust RIKSi eelarvest, kuna turvalise mobiilside teenuse arendamine otsustati 2024.

aastal lõpetada, ning üle 0,2 miljonit RITi eelarvest, kuna neid riigimajade IKT seadmete soetamise

vahendeid ei olnud riigimajade arenduste (ehitused) edasilükkamise tõttu vaja. Eelarvet on üle jäänud

ka seetõttu, et mõningaid kaupu ja teenuseid saadi algselt planeeritust odavamalt. Veel tagastatakse 0,1

miljonit eurot 2023. aastast 2024. aastasse ülekantud RIKSi investeeringutoetuse jääki, sest satelliitside

seadmete hange läks odavamaks.

Suurima osa ministeeriumi (MKMi) tegevuskulude jäägist ehk 1,7 miljonit eurot moodustavad

sihtotstarbelised toetused. Sellest:

 0,4 miljonit eurot jäi RIKSil kasutamata, sest satelliitside seadmete paigaldus lükkus

ebaõnnestunud hanke tõttu uude aastasse;

 0,3 miljonit eurot turvalise mobiilsideme teenuse sulgemise tõttu kasutamata jäänud vahendeid

plaanib RIKS 2025. aastal kasutada lauatelefoni teenuse turvalisemaks muutmiseks;

17

 0,1 miljonit eurot kantakse 2025. aastasse üle, et jätkata kvantside projektiga, kus välisabi

kasutamiseks on vaja 50 protsenti omafinantseeringut (lepingu partnerid RIKS ja AS

Metrosert);

 0,9 miljonit eurot jäi kasutamata seoses suuremahulise rahvusvahelise teadus- ja

arendustegevuse hankega "Tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem ja taristulised

lahendused: tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel 1.0". Projekti fookus muutus

ministeeriumide töö ümberkorraldamisel laiapõhjalisest teadus- ja arendustegevusest

konkreetsete andmemajandusega seotud pilootprojektide tegemiseks, millega jätkatakse 2025.

aastal JDMis.

Tööjõu- ja majandamiskulud moodustavad MKMi jäägist 0,9 miljonit eurot, mille peamine tekkepõhjus

on täitmata ametikohad. See pidurdas omakorda ka tegevuste elluviimist planeeritud mahus. Veel

sisaldab MKMi tegevuskulude jääk 0,2 miljonit eurot IT vajaku kompenseerimiseks mõeldud

vahendeid, mis eraldati ministeeriumile VV reservist jaanuaris 2025 ja seda veel 2024. aasta eelarvesse.

0,2 miljonit eurot jääki tekkis TTJA tegevuskuludest. 2025. aastal on kavandatud sellest katta 2 ajutise

tähtajalise lepingu kulusid - välise mõjutustegevuse tuvastamine riigi demokraatlikesse protsessidesse

(valimised) sekkumisel ja veebide ligipääsetavuse kontroll. Sideettevõtete kaabelkanalisatsiooni

hulgihinna kujundamise kuluarvestusmudeli tellimiseks on planeeritud 0,15-0,2 miljonit eurot, mida

tuleb katta 2024. aasta jääkidest. TTJA tegevuskulude jääk viiakse üle ettevõtluskeskkonna programmi

tegevusse „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“ seoses ministeeriumite

vastutusalade muutusega.

Suurima osa programmi tegevuse kasutamata jäägist moodustab RITi tegevuskulude jääk – 9,3 miljonit

eurot. Sellest 0,6 miljonit eurot on tööjõukulude ning 8,6 miljonit majandamiskulude jääk, mille

tekkimise põhjused on:

 riist- ja tarkvara hangete vaidlustused ja tarneraskused üldisemalt IT sektoris;

 klientide lisateenuste ja erilahenduste eelarve jäägid tekkisid, sest mitmed kuluread jäeti

klientide poolt 2024. aasta jooksul kasutamata, et neid vahendeid kasutada 2025. aastal nii 2025.

aasta puudujääkide katteks, kui ka 2024. aastast 2025. aastasse lükkunud kohustuste

finantseerimiseks.

Veel sisaldub RITi tegevuskulude jäägis 0,1 miljonit eurot küberturvalisuse taseme tõstmiseks

ettenähtud vahendeid, mis eraldati RIT-ile VV sihtotstarbelisest reservist augustis 2024 ja on planeeritud

kasutada kahe aasta jooksul.

Omatulusid jäi RITil kasutamata 6,0 miljonit eurot. Valdavalt teenitakse neid Riigipilve teenusest, mis

on ressursimahukas valdkond ja vahendeid teenitakse ette, et iga-aastaseid ja tulevikus saabuvaid suuri

kulutusi katta (5-7 aasta pärast). Riigipilv 2.0 kulusid on hetkel kaetud ka selleks ette nähtud

välisvahenditest, mis samuti on aidanud omatuludena teenitud vahendeid kokku hoida. RIA omatulud

on seotud riigivõrgu osakonna teenustega (jääk 3,3 miljonit). Riigivõrgu teenuste kvaliteetseks

toimimiseks ja riigivõrgule seatud toimeesmärkide saavutamiseks on vajalik riigivõrgu seadmete

uuendamine perioodil 2026-2029, mida plaanitakse katta omatulust.

Põhivara kulumi eelarve ülekulu on peamiselt tingitud prognoosi täpsustmisest ja sellest, et aasta jooksul

täiendavalt saadud lisavahenditest soetatud põhivaralt arvestatud kulumit ei ole 2024. aasta riigieelarvet

koostades saanud arvesse võtta.

Programmi tegevuse „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ eelarvet täideti

48%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,8 miljonit eurot ja välisvahendites 0,2 miljonit. Piirmääraga

eelarve hulgas oli 0,2 miljonit VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku

18

kompenseerimiseks. Kasutamata jäi kokku 1,0 miljon eurot, sellest piirmääraga vahendeid 0,7 miljonit

ja välisvahendeid 0,3 miljonit.

Piirmääraga vahendite eelarve jääk koosneb MKM-i tegevuskuludest. Sellest 0,1 miljon eurot oli

planeeritud kõrgemate küberkaitse ja digiriigi kursuste (KÜDI) korraldamiseks, mis kaeti 2024. aastal

VV reservist saadud vahenditest. 0,2 miljonit eurot moodustab täitmata ametikohtade tõttu (3 FTEd,

värvati kavandatust hiljem) tekkinud tööjõukulude jääk. 0,2 miljonit eurot majandamiskulude jääki

tekkis omakorda täitmata ametikohtade tõttu ootele jäänud tegevustest, sh küberturvalisuse

aastakonverentsi korraldamine.

MKMile IT vajaku kompenseerimiseks mõeldud 0,2 miljonit eurot eraldati VV reservist jaanuaris 2025

ja seda veel 2024. aasta eelarvesse.

Välisvahendite (RRF) jääk summas 0,3 miljonit eurot koosneb Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi

„Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek” küberturvalisust

puudutava toetuse vahenditest ja jäi kasutamata ametikohtade hilisema täitmise (1 FTE 100% RRFst ja

1 FTE 80% ulatuses RRFist) ja nende töökohtadele kavandatud tegemata jäänud tegevuste tõttu (mh

tehnoloogiliste uuringute tulevikukindluse tagamiseks ning ülikoolide tugi ja rahastus).

Programmi tegevuse „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ eelarvet

täideti 79%, peamiselt koosneb see piirmääraga vahenditest – 0,5 miljonit eurot. Kasutamata jäi kokku

0,1 miljon eurot MKM-i tegevuskulusid.

Programmi tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“ eelarvet täideti 84%, sh piirmääraga vahendite

eelarvet 11,3 miljonit eurot, välisvahendites 2,2 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 1,3 miljonit.

Piirmääraga eelarve hulgas oli 0,1 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT

vajaku kompenseerimiseks ja 0,8 miljonit laiapindse riigikaitse kuludeks. Kasutamata jäi kokku 2,8

miljonit eurot, sellest piirmääraga vahendeid 2,4 miljonit ja välisvahendeid 0,5 miljonit. Põhivarade

kulumi eelarvet kasutati algselt planeeritust 0,1 miljoni võrra rohkem.

Programmi tegevuse piirmääraga eelarve kasutamata jääk koosneb 2,3 miljoni ulatuses RIA ja 0,1

miljoni ulatuses TTJA tegevuskuludest:

 RIA jäägist üle 1,2 miljoni euro moodustavad litsentside eest tehtud ettemaksete periodiseeritud

kulud, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve täitmisena litsentside kehtimise aastal; 0,6 miljonit

hoiti eelarvevahendeid kokku ning 0,5 miljonit on VV sihtotstarbelisest reservist laiapindse

riigikaitse tegevusteks RIAle eraldatud vahendid. Kuigi MKM esitas taotluse vahendite

reservist saamiseks RaMile juba aprillis, eraldati need RIAle alles 2024. aasta oktoobris.

Seetõttu ei olnud RIAl võimalik kogu aastaks planeeritud tegevusi nii lühikese aja jooksul ellu

viia.

 TTJA tegevuskulude jääk tekkis, sest 2024. aastal rahastati asutuse tööjõukulusid osaliselt VV

sihtotstarbelisest reservist saadud vahenditest. Jääk kantakse üle 2025. aastasse

ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade

andmine“ ning on planeeritud kasutada sideettevõtete kaabelkanalisatsiooni hulgihinna

kujundamise kuluarvestusmudeli tellimiseks (hinnanguliselt 0,1 miljonit eurot).

Programmi tegevuse „Õigusruumi tagamine“ eelarvet täideti 89%, sh piirmääraga vahendite eelarvet

3,8 miljonit eurot, välisvahendite eelarvet 0,2 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 0,3 miljonit.

Piirmääraga eelarve hulgas oli 44 tuhat eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku

kompenseerimiseks. Kasutamata jäi kokku 0,5 miljonit eurot, sellest moodustasid piirmääraga

vahendeid 0,6 miljonit, kuid samas täideti põhivarade kulumi eelarvet algselt planeeritust 0,1 miljoni

võrra enam.

19

Programmi tegevuse eelarve ülekantav jääk on 0,6 miljonit eurot, mille moodustavad 0,15 miljoni euro

ulatuses MKMi ja 0,4 miljoni euro ulatuses TTJA tegevuskulude jäägid.

MKMi tegevuskulude jääk koosneb side-ettevõtjatele makstavatest sidevõrgule juurdepääsu tagamiseks

vajalike investeeringute hüvitamise toetustest (75 tuhat eurot), mis tekkis, kuna ettevõtjate poolt tehtud

investeeringute maht osutus eelarvesse prognoositust väiksemaks.

TTJA eelarve jäägist moodustavad tööjõukulud 0,2 miljonit eurot. Jäägi tekkimise põhjuseks on uute

teenistujate värbamiste venimine. Jääki kasutatakse 2025. aastal tööjõu voolavuse leevendamiseks.

Samuti lisatöödeks peamiselt Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalale ametiabi korras

teenuste osutamiseks – merepäästeks, militaarmonitooringuks, droonisegamiste tuvastamiseks, tuule- ja

päikeseparkide müramõõtmisteks jm.

0,1 miljonit eurot jäi TTJA-l kasutamata majandamiskuludes, sest lõpule ei jõutud Mõigu raadioside

monitooringujaama kolimise, liikuva monitooringujaama ümberehituse ning GPS häirete antennide

soetuse ja paigaldusega. Tööd on mõjutatud seadmete rahvusvahelistest tarneaegadest. Ülekantavad

vahendid on 2025. aastal kavandatud eelpool nimetatud tegevuste lõpetamiseks (valdav osa I-II kv

jooksul), lisaks kaetakse litsentside kallinemine (sagedusplaneerimistarkvara LS Telcom, Skudra

litsentside hooldustasu, litsentsid Tableau, Esecom, Asana, Figma), väikelennuki lennutasu GPS häirete

korral. Vahenditest kaetakse ka TTJA e-teenuste arendusprojekti kulud (programmiülesed).

Ka jäi TTJA-l kasutamata 0,1 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist augustis 2024

küberturvalisuse taseme tõstmiseks saadud vahendeid VPN seadmete soetamiseks. Hanke viis KeMIT

läbi 2024. aastal, kuid seadmeid ei jõutud tarnida. Tarne on planeeritud 2025 I kv.

TTJA jäägid viiakse 2025. aastal üle ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna

ohuennetus ja tegevuslubade andmine“.

Programmi tegevuse „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ eelarvet täideti 95%, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 0,15 miljonit eurot ja välisvahendite eelarvet 3,4 miljonit (peamiselt uue põlvkonna

lairibavõrkude arendamine). Kasutamata jäi kokku 0,2 miljonit eurot välisprojektis „Viimase miili

netiühenduse rakenduskulu“. Projekt on seotud lairiba juurdepääsuvõrkude toetamise RRF meetmega

„Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused

ja kord“, mille rakendamine kestab. Meetme paremaks disainimiseks viidi läbi turutõrkepiirkondade

lairibataristu maksumuse uuring, mille maksumus osutus planeeritust väiksemaks.

Programmi tegevuse „5G taristu ja teenuste arendamine“ eelarvet täideti 90%, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 0,15 miljonit eurot. Kasutamata jäi kokku 19 tuhat eurot, mis kantakse samaks

otstarbeks 2025. aastasse üle.

20

LISA. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

tegevuskava elluviimisesse

„Eesti 2035“ tegevuskavas toodud muutused 2024. aasta olulisemad tegevused

Majandus ja kliima C. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja

vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad

autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-,

digi-, reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning

TAd soodustava õigusraamistiku kujundamine

arvestades mh julgeolekuga seotud riskidega

Töötati välja andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-

2030 ning vastavad tegevuskavad.

Haldusalades kehtestati Andmejälgija nõue.

Toetati andmenõusolekuteenuse kasutuselevõttu.

Parandati avaandmete kättesaadavust ja kasutatavust

(avaandmete teabeväravas avalikustatud andmestike arv

kasvas 905 andmestiku võrra).

Toetati kratitoe portfelli enam kui 30-le avaliku sektori

asutusele.

Töötati välja inimkeskse andmekorralduse kontseptsioon.

Eesti kujundamine maailma üheks turvalise

digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea

kasutada, luua ja pakkuda maailmale

digiteenuseid (sh spetsialistide olemsolu

tagamine, e-residentsuse programmi

arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine

ja interneti kättesaadavuse üle Eesti

parandamine)

Loodi kolm uut sündmusteenust: lahutus, pension ja

terviserikke tõttu toetust vajava lapse aitamine.

Avaldati Eesti.ee mobiilirakendus.

Uuendati teenuste standardit.

Lõppes juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mille

raames rajati valguskaabli ühendus ca 17 000 aadressile.

Riigivalitsemine A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise

Riigiasutuste tugitegevuste keskne juhtimine ja

tõhustamine digitaliseerimise ja

konsolideerimise kaudu

Jätkati avaliku sektori IT teenuste konsolideerimisega RITi.

Alustati riigiülese arvutitöökoha 2.0 juurutamist.

Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste)

planeerimisel nii digi- kui ka rohepöörde

põhimõtete arvestamine ning KOVides vastava

kompetentsi suurendamine

Jätkati digimuutuste elluviimisega. Mh on partneriks ka

ELVL, kes panustab keskselt kohalike omavalitsuste

digivõimekuse arendamisesse.

Spetsialistidele ning juhtidele käivitati neli koolitusprogrammi.

Talentide järelkasvu toetamise eesmärgil käivitati

koostöömudel kutse- ja kõrgkoolidega.

Riigivalitsemine B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse

jaotumise

Platvormipõhise lähenemise arendamine

andmete ja digilahenduste vallas

Valmis avalike pilvede strateegia.

Uuendati andmesaatkonna riistvaraplatvorm ja käivitati

riigipilve Euroopa õlg.

Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur.

Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt

avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine

ja #bürokrati kontseptsiooni levitamine,

säilitades inimesele otsustusõiguse ja

valikuvabaduse ning tagades krattide

usaldusväärsuse ja inimkesksuse)

Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ning

vastavate tegevuskavade väljatöötamine.

Bürokrati baasplatvormi edasi arendamine rakendamine ja

teenuste pakkumine.

21

Digiriigi arendamisel pideva katsetamise

kultuuri ja korralduse arendamine koostöös

erasektori ja vabakonnaga

Katseprojektide toetamine generatiivse tehisintellekti

kasutuselevõtuks avalikus sektoris.

MINISTRI KÄSKKIRI

Õigusriigi ja digiühiskonna 2024. aasta tulemusaruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse“ punkt 18 alapunktide 1 ja 25 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Justiits- ja Digiministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded vastavalt käskkirja lisades toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

17.06.2025 nr 43