Käskkiri

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise

tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate,

eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas

olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (edaspidi

meede) sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on NEET1-olukorras ja NEET-riskis noori abistava

süsteemi arendamine ja rakendamine ning tervise tõttu haavatavamas olukorras olevate inimese

töövõime säilitamise ja parandamise edendamine.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 01.01.2024–31.12.2029.

Meetme eelarve on 68 293 687 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 47 805 581 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 20 488 106 eurot). Käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste

(edaspidi TAT) eelarve on 3 082 800,30 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetus

2 157 960,21 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 924 840,09 eurot. Tegevused on

seotud meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu toetatud majandus- ja infotehnoloogiaministri

19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ § 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevusega.

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2).

ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on

koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10

nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

1 NEET - noored, kes ei õpi ega tööta

2

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtide

ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on

kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni

väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirja lisas 1.

Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa

erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise

teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas olukorras näiteks tervisest tuleneva takistusega

inimesed, aga samuti noored. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda erinevate

sihtrühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.

Noorte töötus kasvas järsult COVID-19 pandeemiast tulenenud kriisi tõttu ja selle tase on püsinud

siiani kõrge. Kuigi 2021. aastal noorte olukord pisut paranes, võis 2022. aasta I poolel märgata

uuesti noorte töötuse kasvu. 2022. aasta teisel poolel noorte töötus küll vähenes, kuid aasta

keskmine noorte töötuse määr (15–24-aastaste vanuserühmas 18,6%; 15–29 vanuserühmas 10,9%)

jäi 15–24-aastaste vanuserühmas kõrgemaks kui 2021. aastal (16,7%), kuid 15–29-aastaste

vanuserühmas püsis samal tasemel. 2022. aastal oli 15–24-aastaseid noori töötuid kokku 10 400,

15–29-aastaseid 13 300. Ehkki 2023. aasta I kvartalis noorte töötuse määr võrreldes 2022. a IV

kvartaliga langes (15–24-aastaste vanusegrupis 11,5%-ni ja 15-29-aastaste vanusegrupis 7,9%-ni),

tõusis see taas 2023. aasta II kvartalis (15–24-aastaste vanusgrupis 16,4%-ni, 15–29-aastaste

vanusegrupis 11,0%-ni), mis on jätkuvalt oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr (2023. a II

kvartalis oli 15–74-aastaste töötuse määr 6,7%). Nii Rahandusministeeriumi kui Eesti Panga

majandusprognoosi kohaselt kasvab töötus veel ka 2024. aastal. Noored loetakse töötuks ka siis,

kui nad otsivad tööd õpingute kõrvalt. 2022. aastal oli selliseid noori 48%. Problemaatilisem on

olukord siis, kui noor ei õpi ega tööta ehk kuulub nn NEET-olukorras noorte hulka. 2022. aastal

oli 15–29-aastaseid NEET-olukorras noori 20 800, kellest 57,2% (11 900) olid mehed ja 42,8%

(8900) naised, sh koguarvust 16,3% (3400) neist olid haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsed.

Eestlastest sihtgrupi noori oli 14 600 (70%) ja mitte-eestlasi 6200 (30%). 2023. aasta I ja II kvartali

tööjõu-uuring näitab sihtgrupi koguarvus langustrendi.

Euroopa Komisjoni eesmärk aastaks 2030 on, et NEET-olukorras noorte osatähtsus (15–29-

aastased) ei ületaks 9%2. Eesti on seadnud sama eesmärgi. 2022. aastal oli Eestis NEET määr

10,6%.

Noorte töötuse kasvu põhjuseks COVID-19 pandeemia ajal oli, et see vähendas tööjõuvajadust

valdkondades, mis on tavapäraselt pakkunud noortele tööturule suundumise võimalusi (teenindus,

majutus ja toitlustus). Kriisiperioodidel satuvad esmalt löögi alla noorte töötamisvõimalused.

Praegune tööturu olukord on eelkõige keeruline vähese kogemusega noortele ehk neile, kes ei ole

varem töötanud või on äsja koolipingist lahkunud.

Riigi strateegilistes eesmärkides rõhutatakse vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi

tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende tööhõivevalmidust ja kaasata neid

tööturule. Kuna noorte vähesel haridusel ja töötusel on kaugeleulatuvad isiklikud ja

sotsiaalmajanduslikud tagajärjed, on oluline aidata noori tööturule. Noortesse suunatud

investeeringud annavad pikaajalist kasu, vältides kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste

kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja koolituselt, ning kasvatades lisandväärtust, mida loob

aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud. „Eesti 2035“ kavas on rõhutatud vajadust viia inimeste

2 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/index.html

3

teadmised, oskused ja hoiakud tööturu vajaduste ja majanduse struktuurimuutustega kooskõlla.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on välja toodud, et tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb muu

hulgas tegeleda riskirühmadega ehk noorte, eakate ja muukeelsete elanikega.

Kõik Euroopa Liidu riigid on võtnud kohustuse rakendada nõukogu 2020. aasta aprilli soovituses3

käsitletud tugevdatud noortegarantiid. Soovitus on osa Euroopa Liidu noorte tööhõive

toetuspaketist. Eesmärk on tagada alla 30-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks

jäämist või formaalharidusest lahkumist kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamise,

õpipoisiõppe või praktika pakkumine. Laiemas tähenduses soovitakse noortegarantii raames

pakutavate tegevustega vähendada noorte üldist tõrjutusriski ning ennetada nende tööturult ja/või

haridussüsteemist väljalangemist ning NEET-olukorda sattumisel tagada võimalikult kiire ja sujuv

naasmine haridussüsteemi või tööturule. Noortegarantii tugevdamise elluviimiseks on Vabariigi

Valitsuse poolt 28.04.2022. aastal kinnitatud Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja erinevate seotud osapoolte koostöös ettevalmistatud „Noortegarantii

tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“ (edaspidi noortegarantii

tegevuskava)4, mis on raamistik noorte konkurentsivõime suurendamise ja nende tööturul

osalemise toetamiseks. Käesolev TAT on vastava tegevuskava osaks. Seejuures on

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakond ühes vastavate ülesannetega liikunud alates 2023. aasta

juulikuust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Tervisest tuleneva takistusega inimesed on inimesed, kellele on määratud puue puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas inimesed, kellele riiklike elatusrahade seaduse

alusel on määratud invaliidsusgrupp ja on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on

tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Tööturuteenuste toel

soodustatakse tervisest tuleneva takistusega inimestel tööle saamist ja tööl püsimist, et võimaldada

neile paremat sissetulekut ja eneseteostust. Teenused võimaldavad inimesel individuaalsete

piirangutega toime tulla või kohaneda.

Suures osas kattub vastav sihtrühm vähenenud töövõimega inimestega, kes on inimesed, kellel on

registreeritud püsiv töövõimetus või puuduv või osaline töövõime. Vähenenud töövõimega inimesi

(vanuserühmas 16 aastat kuni pensioniiga) oli 2022. aastal 104 400. Nende tööhõive määr (20–64-

aastased) oli 53,9%, mis on ligi 30 protsendipunkti võrra vähem kui Eesti keskmine.

Siiski on tervisest tulenevate takistustega inimeste tööturu olukord ajas paranenud. 2022. aastal

Sotsiaalministeeriumi tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centari poolt läbiviidud

töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamise

aruandes5 tõdeti, et töövõimereformi tulemusel on suurenenud vähenenud töövõimega inimeste

võimekus tööd leida ja paranenud vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek (Centar

2022).

Töövõime toetamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline jätkuvalt toetada sellesuunalisi

poliitikaid, et säilitada tervisest tuleneva takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste töövõime. Sealhulgas tuleb toetada nii töötajaid kui tööandjaid ning ennetada tööturult

kõrvale jäämist ning ka varasele pensionile jäämist.

3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020H1104(01)&from=EN 4 https://www.sm.ee/noortegarantii 5 https://centar.ee/tehtud-tood/toovoime-toetamise-susteemi-loomise-ja-juurutamise-makromajandusliku-moju-

hindamine

4

Käskkirja ja seletuskirja on välja töötanud Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (SKA). Käskkirja

on koostanud MKM-i tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212,

[email protected]), tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (5913 7963,

[email protected]), nõunik Tiina Vinkel (tel 5919 3945, [email protected]), nõunik

Heidi Paabort (5854 8258, [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii

tugisüsteemi koordinaator Liis Seeme (5389 8598, [email protected]).

Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, [email protected]).

II Eelnõu struktuur ja sisu

Käskkiri sisaldab 15 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala“;

2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“;

3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“;

4. punkt „Toetatavad tegevused“;

5. punkt „Sihtrühm“;

6. punkt „Näitajad“;

7. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“;

8. punkt „Eelarve“;

9. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

10. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

11. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“;

12. punkt „Aruandlus“;

13. punkt “Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine”;

14. punkt „Vaide esitamine“;

15. punkt „Käskkirja jõustumine“.

Punkt 1. Reguleerimisala

Punktis 1 sätestatakse käskkirja reguleerimisala ning riigiabi õigusraamistikuga seonduvad sätted.

Riigiabi reguleerivad Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktid ning riigisisesel tasandil

konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107

lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul

ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikide vahelist kaubandust. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi

kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis,

vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi

see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas

faktiliselt toetatav tegevus on majandustegevus. Teisisõnu, kas TAT-i raames pakutakse vastutasu

eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes

pakkuda ka konkurendid.

5

Seega tuleb hinnata, kas TAT tegevuste puhul on tegemist majandusliku või mittemajandusliku

tegevusega. TAT-i raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, sest elluviija MKMi

kui valitsusasutuse ülesanded on avalikud ülesanded, mis ei ole majandustegevus ELi toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Samuti on partner Sotsiaalkindlustusamet riigiasutus, mis

täidab avalikke ülesandeid, mis ei ole majandustegevus.

Kui elluviija teenuseid ise ei osuta, võib kaudseks abi saajaks olla ka ettevõtja, kellelt elluviija

eespool nimetatud tegevuste elluviimiseks tellib. Siinkohal on oluline, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnana,

mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil.

TAT-i raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevus ja antav toetus ei ole riigiabi.

Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija

ja partner. Toetatavate tegevuste, elluviija ja partneri valikul lähtuti ühendmääruse §-s 7 sätestatud

rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+’ist rahastatavale 6.

prioriteetse suuna meetme 21.4.2.3. rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja

rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Tegevuse elluviija on MKMi tööhõive osakond ning

partner on Sotsiaalkindlustusamet.

Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk, lähtekohad ja tulemused

Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid, lähtekohad ja tulemused.

Toetuse andmise eesmärkideks on:

1) panustada NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende

arengutakistustest üle saamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks

inimesteks;

2) tervisest tuleneva takistuste ehk seisundi tõttu, millest tulenevalt on inimesele määratud puue

või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimese töövõime säilitamise ja parandamise edendamine, vähenenud töövõimega inimeste

tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine ning seeläbi töövõime

toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas

inimene“ saavutamisse. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel

mõõdetakse järgmiste näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, tööjõus osalemise määr 15–74-aastased.

Sätestatakse ka sekkumise seosed TERE-programmiga. Toetuse andmisel lähtutakse heaolu

tulemusvaldkonna tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“ ja tegevused lähtuvad EL-i rohe- ja

digipöörde eesmärkidest. Lisaks on arvesse võetud ka tulevikutöö prognoose. Punktis 4.1.

6

nimetatud tegevused kuuluvad noortegarantii tegevuskava tegevuste hulka. Noortegarantii

tegevuskava omakorda lähtub nõukogu soovitusest „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“6.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Punktis 4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Perioodi 2021–2027 EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no

significant ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT

koostamisel on arvestatud EL-i põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis

sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte).

Tegevused jagunevad kaheks:

1) NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli7 rakendamise toetamine kohalikes

omavalitsuste üksustes on tegevus, mis moodustab tervikliku sekkumise meetme 21.4.2.3 raames

avatud taotlusvoorude kaudu elluviidavate tegevustega, täpsemalt majandus- ja

infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“

raames § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatavate tegevustega, mille eesmärk on suurendada

mittetöötavate 15–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või

haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule, ning

tegevusi, mis toetavad ennetustööd, mis on suunatud lastele ja noortele alates 13-ndast eluaastast.

Avatud taotlusvoorudest viivad noortele suunatud tegevusi ellu kohalikud omavalitsused, kelle

projektide vastavushindamist teostab ühes Riigi Tugiteenuste Keskusega ka

Sotsiaalkindlustusamet.

TAT võimaldab Sotsiaalkindlustusametil luua ja hoida toimivana terviklik tugisüsteem kohalike

omavalitsuse üksuste poolt tegevuste elluviimiseks ja toetamiseks, mis omakorda on seotud

noortegarantii tugisüsteemiga (edaspidi NGTS). NGTS on toetus 15–29-aastastele noortele

haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. NGTS asub kohaliku omavalituse üksuses

ning koosneb registritepõhisest infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest.

Samuti võimaldab TAT MKM-l ellu viia laiemalt noortegarantii tegevuskava eesmärke ja

suurendada teadlikkust tegevuskavast.

2) Töövõime toetuse süsteemi arendamise tegevused on seotud Eesti Töötukassa kaudu vähenenud

töövõimega inimestele pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega. Vastavaid analüüsi- ja

poliitikate arendamise tegevusi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakond.

4.1 Noorte, kes ei õpi ega tööta tööturul, toetamine

Tegevustega viiakse ellu noortegarantii tegevuskava, arendatakse välja NEET-olukorras noortega

töötavate spetsialiste toetav süsteem, toetatakse kohalike omavalitsuse üksusi nii süsteemsel kui

ka individuaalsel tasandil, et tagada noortele kvaliteetse abi kättesaadavus üle terve Eesti. NEET-

olukorras noorte kui põhisihtrühma puhul on TAT-is kõigi vastavate tegevuste puhul läbivalt

kaasnevaks sihtrühmaks ka NEET-riskis noored. NEET-riskis noorte mõiste hõlmab noori alates

6 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2020.372.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2020%3A372%3ATOC 7 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts

7

13-ndast eluaastast, kes on ametlikult mõne haridusasutuse õpilaste nimekirjas, kuid kellel on enda

või teiste osapoolte hinnangul suur tõenäosus NEET-olukorda sattumiseks.

Valdkonnaülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamise

toetamine kohalikes omavalitsustes ja noortegarantii tegevuskava elluviimise toetamine.

Sotsiaalkindlustusameti tegevuste kaudu arendatakse NEET-olukorras ja NEET-riskis noortega

töötavaid spetsialiste toetav süsteem ning toetatakse kohalikke omavalitsusi nii süsteemsel kui ka

individuaalsel tasandil, et tagada NEET-olukorras ja -riskis noortele kvaliteetne abi kättesaadavus

üle terve Eesti.

Noortegarantii tegevuskava kontekstis on NEET-olukorras 15–29-aastane (k.a) isik, kes ei õpi ega

tööta. Seejuures võib ta osaleda koolitusel, nt töötukassa tööturukoolitus vm lühiajaline koolitus,

mis ei ole tasemeõpe.

Tegevused on seotud meetme 21.4.2.3 raames avatud taotlusvoorude kaudu elluviidavate

tegevustega, täpsemalt majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ raames § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega.

Toetatavad tegevused:

1) Töötatakse välja NEET-olukorras noort toetava spetsialisti pädevusraamistik ja koolituskava.

NEET-olukorras noorte tulemuslikuks toetamiseks on oluline neid toetavate spetsialistide

pädevusraamistiku, kompetentsimudeli ja koolituskava väljatöötamine. Noored, eriti haavatavas

olukorras, vajavad võrreldes teiste sihtgrupiga teistsugust, individuaalsemat ja komplekssemat

lähenemist. Samuti on oluline nt spetsialistide traumateadlikkuse, õigusraamistiku (nt

andmekaitse) jm teadmiste arendamine. Noori toetava spetsialisti tööriistakastis on oluline näiteks

märkamine, valdkondade ülese koostöö tegemine, erinevad nõustamistehnikad ja teadlikkus

erinevatest sekkumistest. Selleks, et välja töötada NEET-olukorras ja -riskis töötavate

spetsilistidele suunatud lõplik koolituskava, on oluline enne seda läbi viia mitmeid

ettevalmistavaid tegevusi (nt analüüse, hankeid, kohtumisi jmt).

2) Korraldatakse kohalike omavalitsuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras noortega

tegelevatele spetsialistidele koolitusi ja teisi kaasavaid õpitegevusi. Täiendkoolitusel arvestatakse

ja käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid.

Väljatöötatud pädevusraamistiku ja koolituskava alusel viiakse läbi koolitusi ja teisi kaasavaid

õpitegevusi nagu näiteks infopäevad, seminarid, kokkusaamised. Koolituse loomisel on oluline

selle ligipääs ja kättesaadavus noortega töötavatele spetsialistidele üle Eesti ja seda erinevatel

perioodidel, mistõttu toimuvad need nii virtuaalselt kui ka füüsiliste kohtumistena8.

3) Luuakse NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli elluviimist toetav

kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise süsteemi kontseptsioon kohalikule

omavalitsusele.

Kontseptsiooni loomisel hinnatakse elluviidud tegevuste tulemusi, et võtta arvesse kohalikes

omavalitsuses kasutusel olevaid parimaid praktikaid NEET-olukorras noorte toetamisel. Selleks

on vajadus mõista ja analüüsida sihtgrupi toetamisest lähtuvaid erisusi, millega arvestada nii töö

8 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust

8

kirjeldamisel, analüüsimisel kui ka tulemuste tõlgendamisel. Hõlmatud on sise- ja välislähetused

metoodika ning juhtumikorralduse arendamisega seoses.

4) Analüüsitakse ja hinnatakse TAT-i tegevuste mõju ja tulemuslikkust.

Selleks, et rakendada noorte heaks parimaid sekkumisi, hinnatakse TAT-ist elluviidavaid tegevusi

ja tulemuslikkust erinevate sihtrühmade lõikes ning tehakse vajadusel muudatusi ning

kavandatakse TAT järgselt tegevuste elluviimist.

5) Infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine.

Noorte efektiivsemaks toetamiseks on vajadus kohalike omavalitsuste spetsialistidele luua ja

tagada aja- ja asjakohane töökeskkond. Selleks on oluline, et NEET-olukorras noorte toetamisel

on kasutusel kasutajamugav ja juhtumite ning laiemalt sekkumise elluviimist ja hindamist

võimaldav info- ja töö kirjeldamise süsteem. See võimaldab noori toetavatel spetsialistidel oma

tööd paremini korraldada ja hinnata ning riigi tasandil on võimalik analüüsida rakendatud

sekkumiste dünaamikat, mõju ja tulemuslikkust. Tegevused eeldavad esmalt NEET-olukorras ja -

riskis noorte töö kirjeldamiseks ja arendamiseks vajalike andmete kaardistamist, analüüsi ja

andmesüsteemi loomiseks vajaliku andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist.

6) Kohalike omavalitsuse üksuste riigipoolne toetamine NEET-olukorras noorte toetamise ja

teenuste koostöömudeli rakendamisel.

Selleks, et kohaliku omavalitsuse üksused saaksid järgida nii pädevusraamistikku, NEET-

olukorras noorte toetamise ja teenuse koostöömudelit jt kokkulepitud seotud metoodikaid, on

oluline riigipoolne tugi nõustamiste ja muude toetavate tegevuste näol. Nõustamisel on aluseks

võetud, et kohalikud omavalitsused pakuvad NEET-olukorras noortele tuge, rakendades selleks

erinevaid meetodeid (noortegarantii tugisüsteemi kasutamine, võrgustikupõhine noortest teadmine

ja leidmine, noorele noortekeskse juhtumikorraldusliku toe pakkumine tema enda initsiatiivi

korral, töö pidev analüüs jmt). Lisaks jälgitakse, et NEET-olukorras noorte toetamine peab olema

KOV-is multidistsiplinaarne, sealhulgas võtma arvesse seda, millised on noore varasemad

kogemused ja võimalused sotsiaal-, haridus- ja meditsiinisüsteemis. Soovitud tulemuseks kohaliku

omavalitsuse üksuses on terviklahendus, mis arvestab kohalike omavalitsuste enda võimaluste ja

ressurssidega ning kohalikus omavalitsuses elavate noorte vajadustega, hõlmates muu hulgas

partnerite informeeritust kättesaadavate võimaluste kohta ning kirjeldades asutusepõhise

regulaarse koostöö ja infovahetuse põhimõtteid eesmärgiga NEET-olukorras noori ajakohasemalt

märgata ning neid sobivaima lahenduseni suunata.

7) Noortegarantii süsteemi ja tegevuskava koordineerimine, sh tegevuskava seiramine ja

eesmärkide ja tegevuste elluviimise tagamine.

NEET-olukorras ja -riskis noorte toetamise aluseks on noortegarantii tegevuskava, mille

tulemuslikuks elluviimiseks on oluline riigi tasandil noortegarantii juhtrühmaga seotud osapoolte

koostöö tulemuslik juhtimine ja pidev seiramine. Juhtrühma kohtumiste eesmärk on anda ülevaade

noortegarantii tegevuskava rakendamisest ning tekitada konkreetsete fookusteemade puhul

diskussioon. Juhtrühma arutelu tulemusena saab tegevusi muuta ja parandada, et tõhusamalt ja

mõjusamalt täita tugevdatud noortegarantii eesmärke.

Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega jälgib noortegarantii rakendamist Euroopa poolaasta

raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse tööhõivekomitees (EMCO) läbi kõigi liikmesriikide

tegevuskavade rakendamine. Igal aastal tuleb teha riikide noortegarantii kavade kvantitatiivset

9

seiret, mis põhineb ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikul (noortegarantii seire). Samuti

jätkavad liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid regulaarseid kohtumisi, et arutada

rakendamise edusamme, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid projekte ning osaleda

vastastikuses õppes.

Tegevused hõlmavad nii noortegarantii tegevuskava juhtrühma kohtumistega seotud tegevusi ja

kulutusi kui Euroopa tasandil noortegarantii elluviimise seiramisega ja noortegarantii

koordinaatorite ja noortegarantii elluviimisega seotud kohtumiste kulutusi.

8) Teavitustegevuste läbiviimine.

Lähtuvalt sihtgrupi heterogeensusest ei pruugi NEET-olukorras või -riskis noored olla teadlikud

erinevatest lahendus- ja toetusvõimalustest, mis puudutavad näiteks tööturule suundumist või

õpingute juurde naasmist. Eelmisel noortegarantii perioodil, mis tugines 2013. aasta EL nõukogu

soovitusele noortegarantii loomise kohta, on olnud töös mitmeid erineva nimega programme ja toe

võimalusi, mis võivad noores tekitada segadust või ei tunne nad end nendest võimalustes ära.

Samuti ei ole noored tihti teadlikud Eesti Töötukassa pakutavatest toetuste ja teenuste võimalustest

tööturule suundumisel või oma karjääritee leidmisel. Ka ühiskond tervikuna ei ole veel

teadvustanud noorte töötuse või mitteaktiivsuse probleeme ning nende lahendamata jätmise

pikaajalisi mõjusid.

Selleks, et kirjeldatud olukorda muuta, on oluline järgida, et kommunikatsioon on nii sisu kui

kättesaadavuse vaatest sihtgrupipõhine ja lähtub kaasaegsetest kommunikatsioonipõhimõtetest.

Vajadus on lisaks korraldada kommunikatsioonikampaaniaid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse

tasandil, luua sealhulgas noortegarantii ühtne visuaal tegevuste selgeks eristamiseks ning

suurendada avalikkuse teadlikkust NEET-olukorras ja -riskis noorte probleemidest.

4.2. Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste

tööturul toetamine

Punktis sätestatakse tegevuse eesmärk, tegevuse sisu, tulemus ja sihtrühm.

Tegevuse sisuks on töövõime süsteemi arendamine ja poliitikate kujundamine ja

poliitikakujundamise arendustegevused, sealhulgas spetsialistide koolitamine tööks tervisest

tuleneva takistusega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö edendamine ja

vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine.

Tervisest tulenev takistus on seisund, millisel juhul inimesele on määratud puue puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel

määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või tal on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Tervisest tuleneva takistuse mõiste

vastab Vabariigi Valitsuse määruses „tööhõiveprogramm 2024–2029“9 vastavale definitsioonile.

1) Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine.

Tervisest tuleneva takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevaid inimesi toetava ja

jätkusuutlikku tööhõivepoliitika tagamisel on vaja toetada nii tööturuteenuseid ja -toetusi kui

9 Tööhõiveprogramm 2024–2029–Riigi Teataja

10

töövõimetoetust puudutavate poliitikaotsuste teadmispõhisust poliitikaanalüüside,

analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside läbiviimisega. Poliitikakujundajatel on vajalik

jälgida kujundatud poliitika kulgu, kaardistada sihtrühmade liikumine toetusmeetmete vahel,

hinnata prognooside paikapidavust, meetmete (sh teenused) asjakohasust ja tulemuslikkust,

analüüsida ja vajaduse korral muuta meetmete korraldust, kasutada andmeid täiendavate meetmete

(sh teenuste) ja rahastamise planeerimisel. Tegevuse raames tehakse vastavaid poliitikaanalüüse

ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika

kujundamiseks ja rakendamiseks ning tagada kaasaegne, asjakohane, tulemuslik ja praktikas

kasutatav õigusraamistik ning meetmete ja teenuste tervik.

2) Poliitikakujundajate pädevuse suurendamine.

Kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada töövõimepoliitika kujundajate ja rakendajate

kompetentsi seda toetavate koolituste ja õppereiside ning seminaride korraldamise ning teavikute

hankimise kaudu. Põhjendatud poliitikaotsuste tegemisel on tähtis poliitikakujundajate pädevuse

suurendamine, sealhulgas teiste riikide parima praktika kättesaadavus ja kasutamise oskus.

3) Sihtgrupiga kokkupuutuvate osapoolte koostöö ja andmevahetuse ja metoodikate arendus.

Tervisest tuleneva takistustega isikuid toetava ja neid kaasava tööhõivepoliitika loomisel on

oluline lähtuda eelkõige valdkondade ülesest lähenemisest, kus keskmes on inimene ning koostöö

pädevate asutuste vahel korraldatakse inimese ümber nõnda, et mistahes uksest inimene sisse läheb

suunatakse ta ilma suurema koormuseta õige abini. Seetõttu on oluline koostööprotsesside

ümberkorraldus ja andmevahetusprotsesside aja- ja asjakohastamine. Oluline on sündmusteenuse

arendamine ja töövõime hindamise metoodika edasiarendamine.

4) Teavitustegevused ja hoiakute kujundamine.

Ühiskonnas levivad tervisest tuleneva takistusega inimeste suunal endiselt eelarvamused ja

hoiakud, mis takistavad erivajadusega inimestel tööle minna või seal püsida. Teavitamise ja

hoiakute kujundamise eesmärk on suunata tööandjaid nägema tervisekahjustusega inimesi kui

potentsiaalset tööjõudu ning võimestada tervisest tuleneva takistusega inimesi tööturul aktiivselt

ja võimetekohaselt osalema. Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse

teavitusviise (sealhulgas tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, otsekommunikatsioon

sihtrühmadega jne). Teavitustegevuste tõhustamiseks tellitakse vajadusel uuringuid, mis

võimaldavad tegevusi paremini sisu vastavuse ja ligipääsetavuse vaatest ette valmistada ja nende

tulemuslikkust hiljem hinnata.

5) Töövõimesüsteemi arendamine.

TAT-i raames pakutavates tegevustes välditakse soostereotüüpset lähenemist ametitele ja

tööturule. Tegevuste kavandamisel võetakse arvesse, et noorte karjäärivalikuid mõjutavad

erinevad tegurid, sh ka soostereotüübid ja -rollid ning leitakse viise stereotüüpide mõju

vähendamiseks. Materjalide koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja

stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning tervisest tulenevate takistustega inimeste

suhtes. Tegevustega soodustatakse ka mittetraditsioonilisi erialavalikuid ning erialade

tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse

soo ja vanuse järgi.

11

4.3. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse ja keskkonnahoiu

põhimõtete järgimine

TAT-i elluviimise käigus proovitakse tagada, et inimene saab tegevustes osaleda viisil, mis tema

olukorda ei kahjusta. Tegevuste elluviimisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad

olla nt liikumis-, nägemis-, intellekti- või kuulmispuudega. TAT-is nimetatud tegevuste

elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis-, intellekti- või kuulmispuudega inimestele oleks

tagatud enne ja pärast tegevusi neile sobival viisil informatsiooni saada ja ligipääs ning võimalus

tegevuses osaleda. Abimeetmeid tuleb vajadusel planeerida kõigi puudeliikide lõikes.

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste

rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta. Tegevuste käigus jälgitakse, kas TAT tegevustest

mõjutatud kohaliku omavalitsuse või Eesti Töötukassa tegevustesse jõuab näiteks

ebaproportsionaalselt vähe poisse või tüdrukuid, eestlasi või venelasi, erivajadustega inimesi. Kui

mõni selline tendents ilmneb, analüüsitakse põhjuseid ja otsitakse võimalusi, kuidas seda olukorda

muuta.

Punktis 5 nimetatakse iga tegevuse sihtrühm. Nii on NEET-noortele suunatud tegevuse

sihtrühmaks SKA ja kohaliku omavalitsuse üksuse NEET-olukorras ja -riskis noortega töötavad

spetsialistid ning MKM-i ja noortegarantii tegevuskavas hõlmatud ministeeriumite teenistujad.

Terviseriskiga ja tööturul haavatavamas olukorras olevatele inimestele suunatud tegevuste

sihtrühmaks on töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad. Läbi MKM tegevuste saab mõjutatud

ka laiem avalikkus.

Punkt 6. Näitajad

Punktis 6 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii

kvantitatiivselt kui ajaliselt. Esitatud on meetmete nimekirja väljundnäitaja ja projektispetsiifilised

väljundnäitajad, nende algtasemed ning sihttasemed. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu. TAT

tegevused toetavad meetmete nimekirja väljundnäitajat „Osaluskordade arv“ sihttasemega 150

osalemist aastaks 2024 ja 1000 osalemist aastaks 2029. Projektispetsiifilise näitaja „NEET-

olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva töö kirjeldamise ja analüüsi IT-

lahenduse kontseptsiooni loomine, tehniline teostamine ja kasutamine” puhul on väljundiks

“andmelahendussüsteem on loodud ja/või arendatud“, kuna TATi kinnitamise hetkel ei ole veel

selge, kas vajalike eesmärkide saavutamiseks saab tegemist olema olemasoleva IT-lahenduse

täiendamise või uue loomisega.

Lisaks jälgitakse projektispetsiifiliste näitajatena toetatud KOV-ide arvu, NGTS teavitustegevuste

kontseptsiooni loomist, sihtgrupist lähtuva juhtumikorraldusliku juhendi väljatöötamist,

andmelahendussüsteemi arendamist ja NGTS hindamise elluviimise analüüsi läbiviimist. Samuti

jälgitakse TAT tervisest tulenevate takistustega sihtgrupi toetamiseks vajaliku töövõime

hindamise analüüsi läbiviimist ja sündmusteenuse teavitustegevuste elluviimist.

TAT ei panusta meetmete nimekirja tulemusnäitajasse. TAT toetab meetmete nimekirja

väljundnäitaja sihttaseme saavutamist.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

12

Meetmete

nimekirja

väljund-

näitaja

Tegevus 4.1. NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes

Osaluskordade arv 0 150 1000 Koolitusel ja erinevates

programmi tegevustes

(sh koolitused ja

õppevisiidid,) osalenud

spetsialistide arv

Projekti-

spetsiifi-

lised

näitajad

Tegevus 4.1. NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes

Toetatud kohalike

omavalitsuste arv

0 65 74 Seiratakse alates aastast

2024 NGTS uue

perioodi seirega liitunud

KOV-ide arvu.

Teavitustegevused 0 1 NG teavitustegevused

on elluviidud ja

NGTSi

teavitustegevuste

kontseptsioon 2024–

2029 on loodud ja

tegevuskava on

teostatud

NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste

koostöömudelist lähtuva

metoodilise

juhtumikorraldusliku

juhendi loomine ja

ajakohastamine

0 1 Sihtgrupist lähtuv

juhtumikorralduslik

juhend on välja töötatud

ja KOV-idele kodulehe

kaudu kättesaadav

NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste

koostöömudelist lähtuva

töö kirjeldamise ja

analüüsi IT-lahenduse

kontseptsiooni loomine,

tehniline teostamine ja

kasutamine

0 1 Andmelahendussüsteem

on loodud ja/või

arendatud

Analüüsitegevused 0 1 NGTSi toimimise

analüüs on läbiviidud

Projekti-

spetsiifi-

lised

näitajad

Tegevus 2.2 Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras

olevate inimeste tööturul toetamine

Analüüsitegevused 0 1 Töövõime hindamise

analüüs on läbiviidud

Tervisest tulenevate

takistustega inimeste

0 1 Sündmusteenuse

teavitustegevuste

13

sündmusteenuse

teavitus

kampaania on ellu

viidud

Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ning lõpeb

31. detsembril 2029. a.

Punkt 8. Eelarve

TAT eelarve on 3 082 800,30 eurot, sh ESF+ toetus 70 protsenti ehk 2 157 960,21 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 924 840,09 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa

on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis TAT eelarve kulukohtade kaupa.

Punkt 9. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

TAT-s on abikõlblikud noortele suunatud tegevusega 4.1 seoses nõustamiseks vajalikud,

pädevusraamistiku, metoodikate ja koolitusprogrammi väljatöötamise, läbiviimise ja hindamise

kulud ning teavitustegevuste kulud. Samuti on abikõlblikud punktis 4.2 toodud toetatava

tegevusega seoses töövõimesüsteemi arendamise ja poliitikakujundamisega seotud kulud.

Abikõlblikud on ka kõik ühendmääruse § 16 lõike 1 kohased personalikulud. Muuhulgas on

abikõlblikud ka lähetuskulud ning tööga seotud kulud nagu näiteks muuhulgas transpordikulud.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist

tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea

osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses

eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT tegevuste otsestest personalikuludest.

Punkt 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude

hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid

kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse

saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti

esitada rakendusüksusele makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa

Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset

esitada ei tule.

14

Punkt 11. Elluviija ja partneri kohustused

Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete

seaduse järgimisele.

Rakendusasutuse nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise

protsessis. Elluviija on kohustatud rakendusasutusele esitama iga kuu eelarve täitmise aruande.

Rakendusasutus on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning

selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas

(aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või

ülekasutamine) TAT-i elluviimisse.

Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva

jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui

väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud

eelarveaasta kohta uus väljamaksete prognoos.

Partner peab täitma lisaks TAT-is sätestatule ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja §-s 11 kehtestud

kohustusi. Ühtlasi on loetletud täiendavad kohustused, mida partner elluviijale peab esitama ning

mis tähtaegadest lähtuma.

Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+’ist rahastatud tegevustes

osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate

andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SIS-i, mille kaudu kogutakse infot osalejate

kohta.

Punkt 12. Aruandlus

Sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes

puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad

jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida

tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande

esitamise kohustust elluviijal ei ole.

Punkt 13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 14. Vaide esitamine

Nimetatakse vaide lahendaja ja õiguslik alus.

Punkt 15. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2024. a.

15

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV Käskkirja mõjud

Käskkirjaga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad NEET-olukorras ja NEET-riskis

noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende arengutakistustest üle saamist ja noorte

kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks inimesteks ning tervisest tulenevate

takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamisse.

Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Läbi TAT tegevuste võimestatakse kohalike omavalitsuse üksusi NEET-olukorras või -riskis

olevate noorte toetamisel ja tõstetakse laiema ühiskonna teadlikkust NEET-olukorras noorte

vajadustest ja toetusvõimalustest. TAT-i tegevused mõjutavad positiivselt NEET-olukorras noorte

toetamist kohalikul tasandil. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse läbi teadmiste ja oskuste

tõstmise NEET-olukorras noorte abistamisel, et noored oleks endaga toimetulevad ning panustaks

Eesti ühiskonna arengusse. TAT tegevused aitavad vähendada NEET-olukorras noorte arvu ja

tõsta NEET-olukorras olevate noorte toetamise kvaliteeti. Teavitustegevuste läbiviimise kaudu

tõuseb nii NEET noorte enda kui ka avalikkuse teadlikkus NEET-olukorras noorte

toetusvõimalustest, mis omakorda aitavad murda ühiskonnas levivaid stereotüüpe ja muuta

hoiakuid ning võimaldavad seeläbi NEET-olukorras olevaid noori paremini toetada.

TAT tegevused avaldavad positiivset sotsiaalset mõju tervisest tuleneva takistusega inimeste

tööhõivele läbi ühiskonna ja sihtgrupi teadlikkuse tõstmise ning teadus- ja tõenduspõhiste tööhõive

poliitikate kujundamise.

TAT tegevustes jälgitakse ja vähendatakse sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide

mõju noorte töö- ja erialavalikutele ning julgustatakse nii tüdrukuid kui poisse valima ka

mittetraditsioonilisi ameteid.

TAT panus Eesti 2035 näitajatesse: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, tööjõus osalemise määr 15–74-aastased.

Regionaalareng

TAT-i tegevused panustavad regionaalarengusse ja „Eesti 2035“ näitajasse „Tööjõus osalemise

määr 15–74-aastased.“, kuna läbi kohalike omavalitsuste toetamise NEET-olukorras noorte

abistamisel on võimalik tõsta NEET-olukorras noortele pakutavate teenuste kvaliteeti üle terve

Eesti, mille tulemusel jõuab rohkem noori hõivesse. Varasemad NEET-olukorras noortele

16

suunatud tegevussuundade mõjuanalüüsid10 11 on välja toonud NEET-olukorras ja -riskis noorte

jätkuva valdkondadeülese toetusvajaduse, senise valitud lähenemise tõhususe ning riiklike

ressursside suunamist üle Eesti. Noore sujuva koolist tööle jõudmise üheks mõjuriks on see, kus

noor elab ja üles kasvab ning millised võimalused selles piirkonnas on. Noortele mõeldud

toetusvõimaluste ligipääs ja kättesaadavus ei ole võrdne kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu

ei ole noore toetamine Eesti eri piirkondades ühtlane.

Regiooniti oli 2022. aasta lõpu seisuga arvuliselt 15–29-aastaseid NEET-olukorras noori kõige

rohkem Põhja-Eestis (8700, sh Tallinnas neist 6900), mis on sihtgrupi koguarvust 41,8%. Samas

võttes aluseks sihtgrupi noorte osatähtsuse vastavas sihtrühmas, oli NEET-olukorras noorte

osamäär kõige kõrgem Kesk-Eestis (16,1%) ja Kirde-Eestis (12,8%). Põhja-Eestis oli see näitaja

kõige madalam (vastavalt Põhja-Eestis 7,3% ja Tallinnas 9,5%). Regionaalsest vaatest on oluline

arvesse võtta ja toetada lisaks sihtgrupi koguarvule piirkondi, kus nii üldine töötuse määr (sh

noorte töötuse määr) kui ka NEET-olukorras noorte määr on keskmisest kõrgemad.

Regionaalsest vaatest on sarnane olukord tööjõus osalemise määra osas. 15–74-aastaste isikute, sh

15–24-aastaste tööjõus osalemise määr on kõige madalam Kirde-Eestis. Sellele järgneb vastavalt

vanusegrupile Lõuna-Eesti (15–24-aastased 37,2%, 25–49-aastased 88,3%) ja Kesk-Eesti (50–74-

aastased 56,4%). Maakonniti on 2022.aasta lõpu seisuga kõige madalamad 15–74-aastaste tööjõus

osalemise määrad Valga (58,3%), Ida-Viru (61,4%), Põlva (61,6%) ja Lääne-Viru (65%)

maakonnas. Vastava teadmisega on arvestatud ja piirkondade ühtlasema noori toetavate teenuste

tagamiseks suunatakse perioodil 2024–2029 KOVidele ja noori toetavatele KOV allasutustele

vajalikku spetsiifilist tuge (nt tugisüsteemi kasutamine, rahaliste lisaressursside leidmine,

spetsialistidele suunatud piirkondlikud koolitused ja õppekäigud jmt).

TATi tegevuste kaudu soovitakse võimestada kohalike omavalitsuse üksusi nägema teiste

piirkondade noorte toetamise potentsiaali ja mõtestada oma noorte toetamist lisaks omavalitsuse

enda võimalustele omavalitsuste- või maakondade üleselt, rakendades selleks 2021–2022

perioodil Haridus- ja Noorteameti, Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi koosloomes välja töötatud riiklikku valdkondadeülest NEET-olukorras

noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamist kohalikele omavalitsustele.

Koostöömudeli üks eesmärke ja soovitusi on tegevuspiirkonnas algatada omavalitsuste- ja

valdkondadeülene partnerlusel põhinev võrgustik, mis võimaldab näha ühisosasid ja lahendada

ühiselt noorte toetamisega seotud tugitegevuste ligipääsu ja kättesaadavusega seotud

probleemkohti. Piirkondade ühistest lahendusvajadustest lähtuvalt loodud võrgustikul on suurem

ressursiline potentsiaal jätkata tööd ka peale projekti lõppemist NEET noorte toetamiseks. Noorte

õigustatud ootuse printsiibist saada tuge olenemata sellest, millises piirkonnas ta elab, jälgitakse

TATi 4.1 tegevuste elluviimisel nii omavalitsuste kui regioonide vaatest Noortegarantii

Tugisüsteemi toimimist ja tõhusust noorte toetamisel ja pakutakse vajadusel lisatuge teavitustöö,

kovisioonide või koolituste osas.

Lisaks on elluviidavate tegevuste kontekstis oluline, et üle terve Eesti erinevate kohalike

omavalitsuste ja laiemalt maakondade toetamisel võetakse arvesse ühe või teise piirkonna

eripärasid, nt Hiiu ja Saare maakonna toetamisel saarte olemust; Ida-Virumaa kohalike

omavalitsuste toetamisel integratsiooni ja keeleküsimusi; Kagu-Eestis sarnaselt Ida-Virumaale

kõrge töötuse ja erinevate kultuurikontekstidega arvestamine. Regionaalset tasakaalustatust

10 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi-rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/ 11 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/civitta_esf_noortemeetme_vahehindamine_-

_lopparuanne_07022020.pdf

17

suurendava sekkumise eripäradega arvestamise aluseks on lisaks üldisele piirkondlikule sihtgrupi

statistikale nagu NEET-olukorras noort koguarv, NEET-olukorras noorte ja noorte töötuse määr

ja kohalikele omavalitsustele loodud riskitunnuste analüüsimudel12, mis võib suurendada NEET-

olukorda sattumise tõenäosust.

TAT tegevuste raames läbi viidavate erinevate analüüside ja uuringute läbiviimisel on oluliseks

eesmärgiks muuhulgas analüüsida ka regionaalset mõju.

Keskkond/kliima

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju

keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset

keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega,

ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest.

Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid

kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem,

kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik tegevuste 4.1 ja 4.2 raames. Erinevates toetavates

tegevustes nagu koostööseminarid ja koolitused osalevate inimeste kohta tuleb koguda

isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimisel ning õigusaktides ettenähtud

andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021_2027 § 19 lg 1).

Tegevus 4.1 raames viiakse ellu infotehnoloogilise andmevahetussüsteemide loomine ja

arendamine, mis eeldab esmalt koostöös spetsialistidega noori toetavate või töö analüüsimiseks

vajalike tunnusandmete kaardistamist, pärast mida on võimalik otsustada, milline

infotehnoloogiline vahend luuakse või arendatakse. Süsteemiga seotud planeeritavate kogutavate

isikuandmete vaatest viiakse läbi vajalik andmekaitsealane mõjuhinnang.

Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega

andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on

osaleja nimi, asutuse nimetus, ametinimetus, kontaktandmed ja isikukood.

Indikaatori „osaluskordade arv“ raames kogutakse koolitustel ja õppevisiitidel osalejate kohta

lisaks ka osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1057 artiklis 17 ning I lisas vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning need

tuleb esitada rakendusüksusele läbi e-toetuse infosüsteemi SIS (sündmuste infosüsteem).

TAT tegevused ei ole otseselt seotud NEET-olukorras noorte nõustamistegevustega, seda teevad

KOVid TAT tegevustega seotud avatud taotlusvoorude projektide raames. Sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmekogu alusel kasutab SKA vaid vastavate tegevuste üldist

statistikat.

12 Haridus- ja Noorteamet. (2023). “Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist? Analüüsi aruanne.”

18

SKA töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta.

SKA säilitab andmeid ÜSS2021_2027 § 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni.

SKA rakendab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku

hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest.

V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

TAT-i tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele

valikukriteeriumitele.

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

TAT-i mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud TAT

punktis 1. Kooskõla riiklike ja valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud TAT punktis 3 ja

seletuskirja II peatükis. TAT-i mõju meetmete nimekirjas nimetatud näitajasse on kirjeldatud

seletuskirja punktis 4.

2. TAT-i põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

eesmärgi saavutamisele. TAT-i eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate

tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel

lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse

korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse

hindasid turult või töötatakse need ise välja.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakond

ning partneriks Sotsiaalkindlusamet. Partner on selleks nõusoleku andnud.

Sotsiaalkindlustusametil on kompetents ja võimekus tegevusi ellu viia, sest see on sarnaseid

tegevusi viinud ellu ESF toel juba perioodil 2014–2020 ning on peamiseks kompetentsikeskuseks,

toetamaks kohalikke omavalitsusi NEET-olukorras ja riskis noorteni jõudmisel ja abistamisel.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja

IV osas.

19

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile

ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Samuti edastati

eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Tähtajaks 01.12.2023 kooskõlastas

Rahandusministeerium eelnõu märkustega, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palus

arvestada täpsustuste ja täiendustega. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlas märkusteta, kuid palus

arvestada tähelepanekutega. Sotsiaalkindlustusametil tähelepanekuid ei olnud. Märkuste ja

kommentaaridega arvestati, ning tehti vastavad täiendused.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht.

2. Riskide hindamise tabel.

KÄSKKIRI

18.12.2023 nr 159

Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul

haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1.Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige

noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras

olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete

kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,

ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme

21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu

struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade

tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja

maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.4. Toetuse kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning selleks

vajalikud vormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ning finantskorrektsiooni otsus toimetatakse

kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2

2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2.3. Elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakond (edaspidi

elluviija).

2.4. Partner on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi partner).

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

3.1. Punktis 4.1. nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on:

3.1.1. panustada 15–29-aastaste noorte, kes ei õpi ega tööta (edaspidi NEET-olukord) ja NEET

olukorra riskis (edaspidi NEET-risk) olevate noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende

arengutakistustest ülesaamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks

inimesteks;

3.1.2. läbi ennetustegevuste toetada noori alates 13-ndast eluaastast, et nad ei satuks NEET

olukorda.

3.2. Punktis 4.1. nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on:

3.2.1. välja töötatud, ellu viidud ja hinnatud NEET-olukorras ja -riskis noorte toetamiseks vajalik

pädevusraamistik ja NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel (edaspidi

koostöömudel), metoodika ja koolitusprogramm;

3.2.2. partneri poolt kohaliku omavalitsuse üksuste toetamise tulemusel on NEET olukorras ja -

riskis noortel võimalik üle Eesti saada kvaliteetset abi ja tuge lahenduste leidmisel;

3.2.3. „Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“ (edaspidi

noortegarantii tegevuskava) elluviimine elluviija poolt koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga koordineeritud ja teavitustegevused ellu viidud.

3.3. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on tervisest tuleneva takistuse tõttu ehk

seisundi tõttu, millest tulenevalt on inimesele määratud puue või tal on tuvastatud osaline või

puuduv töövõime, tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste töövõime säilitamise ja

parandamise edendamine, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja

varase pensionile jäämise ärahoidmine ning seeläbi töövõimereformi tulemuste jätkusuutlikkuse

tagamine.

3.4. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on töövõime süsteem arendatud,

vajalikud osapooled on kaasatud ning panustatud on tervisest tuleneva takistuse tõttu tööturul

haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturule kaasamist toetavatesse teavitustegevustesse

ning tagatud on valdkonna jätkusuutlik teadmistepõhine poliitikakujundamine.

3.5 Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas

inimene“ saavutamisse.

3

3.6. Punktis 3.5. nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti

2035“ näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud

selgitavast juhisest:

3.6.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.6.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3.6.3. ligipääsetavuse näitaja;

3.6.4. tööjõus osalemise määr 15–74. a.

3.7. Toetuse andmisel lähtutakse riigi eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna ja „Heaolu

arengukava 2023–2030“ tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja

hoidmine“ tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“.

3.8. Punktis 4.1. nimetatud tegevused kuuluvad noortegarantii tegevuskava tegevuste hulka ning

punktides 4.1. ja 4.2. nimetatud tegevused lähtuvad Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde

eesmärkidest.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1. nimetatud eesmärki,

punktis 3.2. nimetatud tulemustesse ning punktides 6.1. ja 6.3. nimetatud näitajatesse:

4.1.1. NEET-olukorras ja -riskis noort toetava spetsialisti pädevusraamistiku ja koolituskava

väljatöötamine;

4.1.2. kohaliku omavalitsuse üksuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras ja -riskis

noortega tegelevatele spetsialistidele koolituste ja teiste kaasavate õpitegevuste korraldamine;

4.1.3. koostöömudeli elluviimist toetava kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise

süsteemi kontseptsiooni loomine kohaliku omavalitsuse üksusele;

4.1.4. elluviija ja partneri tehtud tegevuste mõju ja tulemuslikkuse analüüsimine ja hindamine;

4.1.5. koostöömudeli infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide tehniline loomine ja

arendamine;

4.1.6. kohaliku omavalitsuse üksuse riigipoolne toetamine koostöömudeli rakendamisel;

4.1.7. noortegarantii tegevuskava ja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) elluviimise

koordineerimine ja toetamine ning tegevuskava elluviimise seiramine;

4.1.8. teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine.

4.2. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.3. nimetatud eesmärki,

punktis 3.4. nimetatud tulemustesse ning punktis 6.4. nimetatud näitajatesse:

4.2.1. poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside ja arendustegevuste läbiviimine;

4.2.2. poliitikakujundajate pädevuse suurendamine;

4.2.3. sihtrühmaga kokkupuutuvate osapoolte koostöö ja andmevahetuse ja metoodikate arendus;

4.2.4. teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine;

4.2.5. töövõimesüsteemi arendamine.

4.3. Punktides 4.1. ja 4.2. nimetatud tegevuste puhul tagatakse, et:

4.3.1. tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid, millega seoses arvestatakse eri soost ja rahvusest

sihtrühma liikmete ning erivajadusega inimestega, tagamaks neile võrdsed võimalused tegevustes

osaleda;

4.3.2. tegevuste digitaalne ja veebisisu peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse

ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud

ligipääsetavuse nõuetele;

4

4.3.3. tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, milleks elluviija ja partner

rakendavad riigihangete läbiviimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume1 ning kasutavad

keskkonnasäästlikke lahendusi2.

4.4. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses.

5. Sihtrühm

5.1. Punkti 4.1. tegevuste sihtrühm on NEET olukorras ja -riskis noortega töötavad partneri ja

kohaliku omavalitsuse üksuse spetsialistid ning elluviija ja noortegarantii tegevuskavas hõlmatud

ministeeriumite teenistujad.

5.2. Punkti 4.2. tegevuste sihtrühm on töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad.

6. Näitajad

6.1. Punktis 4.1. nimetatud tegevused toetavad rakenduskava väljundnäitajat „osaluskordade arv“,

milles arvestatakse toetatavates tegevustes osalenud riiklikul ja kohalikul tasandil NEET-olukorras

ja -riskis noori toetavate spetsialistide arvu.

6.2. Punktis 6.1. nimetatud väljundnäitaja 2029. aasta sihttasemeks on 1000 osaluskorda ning

2024. aasta vahesihttasemeks on 150 osaluskorda.

6.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused panustavad järgmistesse projektispetsiifilistesse näitajatesse:

6.3.1. NGTS seirega liitunud ja toetatud kohaliku omavalitsuse üksuste arv, mille 2029. aasta

sihttasemeks on 74 ning 2024. aasta vahesihttasemeks on 65 üksust;

6.3.2. noortegarantii teavitustegevused on ellu viidud ja NGTSi teavitustegevuste kontseptsioon

2024–2029 on loodud ja tegevuskava on teostatud, mille 2029. aasta sihttasemeks on üks

teavitustegevus;

6.3.3. sihtrühmast lähtuv juhtumikorralduslik juhend on välja töötatud ja kohaliku omavalitsuse

üksuste kodulehtede kaudu kättesaadav, mille 2029. aasta sihttasemeks on ühe NEET-olukorras

noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva metoodilise juhtumikorraldusliku juhendi

loomine ja ajakohastamine;

6.3.4. andmelahendussüsteem on loodud või arendatud, mille 2029. aasta sihttasemeks on ühe

NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva töö kirjeldamise ja analüüsi

IT-lahenduse kontseptsiooni loomine, tehniline teostamine ja kasutamine;

6.3.5. NGTS-i toimimise analüüs on läbi viidud, mille 2029. aasta sihttasemeks on üks

analüüsitegevus.

6.4. Punktis 4.2. nimetatud tegevused panustavad järgmistesse projektispetsiifilistesse näitajatesse:

6.4.1. töövõime hindamise analüüs on läbi viidud, mille 2029. aasta sihttasemeks on üks

analüüsitegevus;

6.4.2. sündmusteenuse teavitustegevuste kampaania on ellu viidud, mille 2029. aasta sihttasemeks

on üks tervisest tulenevate takistustega inimeste sündmusteenuse teavitustegevus.

1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 2 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

5

6.5. Sekkumise tulemusnäitajaks on pärast teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond,

mille 2029. aasta sihttasemeks on 38 protsenti.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ning lõpeb

31. detsembril 2029. a.

8. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 3 082 800,30 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on

2 157 960,21 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 924 840,09 eurot (30 protsenti).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17.

9.2. Toetatavate tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt

ühtse määra alusel 15 protsendi ulatuses tegevuste otsestest personalikuludest.

9.3. Abikõlblikud kulud on punktides 4.1. ja 4.2. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlblike kulude hüvitamiseks tegelike kulude alusel vastavalt

ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Kaudseid kulusid hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 28

lõikele 3.

10.2. Abikõlbliku kulu eest peab elluviija tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid hiljemalt

31. detsembril 2029. a.

10.3. Enne esimese makse saamist esitab elluviija rakendusüksusele:

10.3.1.toetuse taotlemisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti alusel väljavõtte oma

raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas toetusega seotud kulusid ja tasumist

eristatakse raamatupidamises muudest elluviija kuludest. Eristamist ei nõuta kaudsete kulude osas;

10.3.2. elluviija hankekorra;

10.3.3. volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

10.4. Punktis 10.3. nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on perioodil 2014–2020

toetuse makse taotlemisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab

rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse.

10.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija rakendusüksusele

kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

10.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

10.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse

tehakse pärast elluviija kohustuste täitmist ning rakendusüksuse kontrollitud lõpparuande

kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 17. jaanuariks 2030.

6

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija kohustub lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule täitma järgmist:

11.1.1. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

kaupa;

11.1.2. rakendama tegevusi vastavalt rakendusasutuse kinnitatud eelarvele;

11.1.3. esitama rakendusasutusele eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu

kohta rakendusasutuse poolt väljatöötatud vormil;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks

või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist, kuid esimese eelarveaasta väljamaksete

prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja kinnitamisest;

11.1.5. esitama rakendusüksusele korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui

maksetaotlus erineb rohkem kui 25 protsendi võrra punktis 11.1.4 nimetatud prognoosist.

11.1.6. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.2. Partner kohustub lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 11 sätestatule esitama:

11.2.1. elluviija nõudmisel punktis 10.3. nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid;

11.2.2. elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta kulude planeerimiseks eelarveprognoosi ja

jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või

partneri vajadusest;

11.2.3. elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks

või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne eelarveprognoosis märgitud toetuse saaja

maksetaotluse esitamise tähtaega rakendusüksusele;

11.2.4. elluviijale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks;

11.2.5. elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi rakendusüksuse

saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate

nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;

11.2.6. elluviijale vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja

antud tähtajaks.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja

30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.2. Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonna

sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

12.3. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande hiljemalt 17. jaanuariks 2030.

12.4. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist,

loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

12.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid

lõpparuanne.

7

12.6. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos

aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

12.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande viie tööpäeva

jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

12.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul

rakendusasutust nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Rakendusasutusel on õigus esitada viie

tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad rakendusüksusele. Kui rakendusasutuse hinnangul

lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande.

12.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

12.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt andmeväljades nõutule.

12.12. Lõpparuandes esitatakse lisaks vahearuandes nõutavale infole teave toetatavate tegevuste

panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

13.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

13.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS 2021_2027 §-des 28–30 ning

ühendmääruse § 34 lõigetes 1 või 2 toodud alustel.

14. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.

15. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisa Toetuse eelarve kulukohtade kaupa