AS Tallinna Lennujaam 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 18.06.2025 nr 1-3/25/20

AKTSIASELTS TALLINNA LENNUJAAM

Registrikood: 10349560

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tartu mnt 101, 10112

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 4 561 728

AS Tallinna Lennujaam 2024. aasta

majandusaasta aruande kinnitamine

Tutvunud AS Talinna Lennujaam 2024. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise ettepanekuga,

audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku

§ 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust ning lähtudes Vabariigi Valitsuse

25.04.2025 korraldusest nr 80 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt

otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2025. aastaks:

1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).

2. Kinnitada 2024. aasta puhaskasum summas 465 486 eurot ja jaotada puhaskasum

järgmiselt:

(i) kanda reservkapitali 23 274 eurot;

(ii) kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 442 212 eurot. Jaotamata kasumi

jääk peale kasumi jaotamist 84 794 876 eurot;

(iii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena

riigieelarvesse 4 414 711 eurot (netosumma);

(iv) eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk peale dividendide väljamaksmist on

80 380 165 eurot.

3. Maksta dividendidena välja 4 414 711 eurot hiljemalt 30.06.2025.

4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on väga hea. Riigi osaluse säilitamine

äriühingus on vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: AS Tallinna Lennujaam, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andre Küüsvek, Anne

Samlik, Tarmo Karotam, Dr Michael Kerkloh, Kaidi Katus

Lk 1 / 8

AS Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne AS Tallinna Lennujaam kontserni 2024. majandusaasta aruande kohta

28.03.2025. a

I. Nõukogu ülevaade 2024. aasta äriühingu tegevuse korraldamisest, juhtimisest ja järelevalve teostamisest

AS Tallinna Lennujaam nõukogu on korraldanud ning juhtinud riigi äriühingu tegevust lähtudes ettevõtte põhikirjast ning tuginedes

äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest.

Juhatus

Juhatus esindab äriühingut ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Põhikirja kohaselt on

juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus jätkas aasta alguses

neljaliikmelisena: juhatuse esimees Riivo Tuvike, juhatuse liikmed Anneli Turkin, Eero Pärgmäe, Katrin Hagel.

Nõukogu pikendas 15.03.2024 otsusega juhatuse liikme Anneli Turkin volitusi järgmiseks viieks (5) aastaks (01.04.2024-31.03.2029) ning

08.04.2024 otsusega juhatuse liikme Katrin Hagel volitusi järgmiseks neljaks (4) aastaks (01.06.2024-31.05.2028) ja juhatuse liikme Eero

Pärgmäe volitusi järgmiseks kolmeks (3) aastaks (01.06.2024-31.05.2027).

2024. kevadel toimus juhatuse esimehe sihtotsing. Nõukogu otsustas 24.05.2024, et juhatuse esimehena jätkab Riivo Tuvike, tema juhatuse

esimehe lepingut pikendati järgmiseks viieks (5) aastaks (01.06.2024-31.05.2029).

Nõukogu

2024. aasta alguses jätkas nõukogu viieliikmelisena, koosseisus Märten Vaikmaa (nõukogu esimees), Anne Samlik, Jaak Viilipus, Tarmo Karotam

ja Sir John Elvidge. Üldkoosoleku 11.03.2024 otsusega kutsuti tagasi nõukogu esimees Märten Vaikmaa ning samast tähtpäevast valiti uueks

nõukogu liikmeks ning nõukogu esimeheks André Küüsvek volituste pikkusega kolm (3) aastat, 14.10.2024 otsusega kutsuti nõukogust

16.09.2024 seisuga tagasi Sir John William Elvidge ja valiti samast tähtpäevast nõukogu liikmeks Dr. Michael Kerkloh volitusega kolm aastat.

Nõukogu jätkas viieliikmelisena.

Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt koosolekutel ning panustavad aktsiaseltsi juhtimisse, avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui

juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline,

kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid.

Nõukogu kogunes 2024. aastal 12 korda. Kontserni majandustulemusi tutvustas juhatus nõukogule läbivalt kõikidel nõukogu koosolekutel.

Lk 2 / 8

08.04.2024 kinnitas nõukogu ASi Tallinna Lennujaam 2023. a auditeeritud majandusaasta aruande ja 2023. a nõukogu tegevusaruande

ühehäälselt. Aruanded otsustati ühehäälselt esitada üldkoosolekule kinnitamiseks.

2024. aastal olid olulisemateks teemadeks 2025-2030 strateegia koostamine, nii töös olevad kui järgmise viie aasta investeeringud, Eesti Varude

Keskusega ühise ettevõtte asutamise ning strateegiliste eesmärkide täitmisega seotud teemad.

13.12.2024 kiitis nõukogu heaks ASi Tallinna Lennujaam juhatuse poolt esitatud kontserni 2025. aasta eelarve. Eelnevale lisaks käsitles nõukogu

2024. aastal juhatuse liikmete lepingute pikendamist, lennundustasude muutmist ning erinevaid äriprojekte ja omaniku ootuseid.

Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid.

Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi

tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse.

28.03.2025 toimunud koosolekul vaatas nõukogu läbi konsolideerimisgrupi 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ning kiitis selle

heaks. Ühtlasi anti hinnang ettevõtte juhatuse tegevusele - nõukogu hindas 2024. majandusaasta lõikes juhatuse tegevuse väga heaks.

Juhatuse töös väärib esile tõstmist 2025-2030 strateegia loomine, väga hea majandustulemus arvestamata erakorralisi teemasid, mis olid

tingitud omaniku sihtfinantseeringu ja dividendidega seotud otsustest. Juhatus on saanud hakkama tulemuslikult kasvavate kulude juhtimisega

ning kiire kasvu haldamisega arvestades, et töötajate värbamine on lennunduses väga suure viitega. Juhatus on edukalt alustanud ja ellu viinud

investeerimise projektid. Ettevõte on saavutamas süsinikneutraalsust läbi reaalsete tegevuste.

Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada.

Ülevaade nõukogu koosolekutel 2024. aastal käsitletud päevakorrapunktidest:

Nr Kuupäev Päevakord

266 11.01.2024 1. Maksemasinate sularaha auditi aruanne.

267 29.01.2024

1. 2023. aasta majandustulemused.

2. Strateegilised eesmärgid 2023 ja 2024 eesmärgid.

3. Regionaalsete lennujaamade automatiseerimine.

4. Airport City AS mitterahaline sissemakse.

5. Infopunktid

5.1 Ülevaade käimasolevast uurimisasjast.

5.2 Ülevaade ehitus- ja muudest projektidest.

5.3 Ülevaade siseauditi 2024. aasta tööplaanist.

5.4 GH turu avanemine.

Lk 3 / 8

268 15.03.2024

1. Nõukogu esimehe tutvustus.

2. Kahesuguse kasutusega perroonide ja kütuse hoiustamise taristu arendamine, TAMILA

projekti ülevaade.

3. Juhatuse liikme lepingu pikendamine.

269 08.04.2024

1. 2023. aasta majandustulemuste kinnitamine.

2. Nõukogu 2023. aasta aruande kinnitamine

3. Juhatuseliikmete 2023. aasta tulemustasud

4. 2024. aasta kahe kuu finantstulemused

5. Isikliku kasutusõiguse otsus:

5.1 Elektrilevi OÜ taotlus seoses notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõiguse lepingu

sõlmimisega maakaabelliini ehitamiseks Kärdla lennuvälja nr 672933 kinnistul.

5.2 Isikliku kasutusõiguse seadmine AS Tallinna Lennujaam (registrikood 10349560;

asukoht Harju maakond, Tallinn, Tartu mnt 101) kasuks Rae valla omandis olevatele

kinnistutele.

6. Registris oleva kasutusel mitteoleva vara võõrandamine

7. Üldkoosoleku tõstatatavad teemad

8. Juhatuse liikmete lepingud

9. Infopunktid:

a) Käimasoleva uurimisjuhtumi hetkeülevaade.

b) Ülevaade ASi Airport City arendusprojektidest

c) Esialgne kava lennujaamatasude läbivaatamiseks 2025. aastal

d) Juhtkonna otsustuspädevus

270 17.05.2024

1. 2024 nelja (4) kuu majandustulemused

2. Üldkoosoleku tagasiside

3. Strateegia 2030 hetkeseis

4. Riigi äriühingute nõukogu esimeeste koosoleku kokkuvõte

5. Laenu andmine ASilt Tallinna Lennujaam ASile Airport City

271 24.05.2024 1. Juhatuse esimehe sihtotsingust ja juhatuse esimehe lepingu pikendamine.

272 17.06.2024 1. 2024 viie (5) kuu majandustulemused

2. 2024 (viie) 5 kuu lennuliikluse ülevaade

Lk 4 / 8

3. Strateegia 2030 kinnitamine ja strateegilised eesmärgid 2030 esimene ülevaatus

4. Ülevaade regionaalsete lennujaamade hetkeseisust

5. Arutelu nõukogu enesehindamise tulemuste teemal.

6. Infopunktid

273 21.08.2024

1. 2024 seitsme (7) kuu finantstulemused ja 2024. aasta prognoos

2. Lennuliikluse ülevaade, lennujaamatasud ja liinitoetusprogramm 2025- 2026 ja tasude

tõstmise ajakava

3. Infopunktid:

a) Ülevaade Airport City tegevustest

b) Vesiniku ja metanooli tootmise projekti tutvustus

274 11.10.2024

1. Lennunduseelarve 2025-2029

2. Investeeringute plaan 2025-2029, keskendudes aastatele 2025 ja 2026

3. Investeeringute finantseerimismudel; tööjõukulude eelarve põhimõtted

4. Muud punktid:

a) Maa ost, Lennuradari 15

275 22.11.2024 1. 2024 aasta finantstulemuse prognoos; ASi Tallinna Lennujaam eelarve aastaks 2025 ja

finantsplaan aastateks 2025-2029 I lugemine

276 02.12.2024

1. Eelarve 2025 teine lugemine

• 2025 palga muudatuse ettepaneku tagamaad

• Investeeringute portfell 2025-2029

277 13.12.2024 1. 2025. aasta eelarve ning 2025-2029 investeeringute plaani kinnitamine

Auditikomitee

Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks ülesanneteks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega

seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide

juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.

2024. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu Tarmo Karotam (auditikomitee esimees), Piret Kübbar ja Jaak Viilipus. Auditikomitee kogunes

9 korral ja 1 korral võeti otsus vastu koosolekut kokku kutsumata.

Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2023. aasta majandusaasta aruanne, ning viidi ennast kurssi 2024. aasta aruande vaheauditi

tulemustega.

Lk 5 / 8

Enim tähelepanu pälvisid parklate maksemasinate haldamise ja sularahatehingute seonduvad teemad. Olulised olid samuti riskidega seotud

teemad. Arutati lennuvälja-ja reisijateenuste valdkonna hangete ning siseauditi tööplaani ja selle täitmisega seonduvat.

II. Äriühingu juhtorganite tasud 2024. aastal, nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel

2.1. Juhatuse liikmetele väljamakstud tasud.

Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus

Riivo Tuvike Juhatuse

liikme tasu 132 558

01.01.2024-

31.12.2024

Juhatuse

liikme leping

Tulemustasu 35 000

Kokku 167 558

Anneli Turkin Juhatuse

liikme tasu 121 980

01.01.2024-

31.12.2024

Juhatuse

liikme leping

Tulemustasu 20 000

Kokku 141 980

Eero Pärgmäe Juhatuse

liikme tasu 95 878

01.01.2024-

31.12.2024

Juhatuse

liikme leping

Tulemustasu 20 000

Kokku 115 878

Katrin Hagel Juhatuse

liikme tasu 96 300

01.01.2024-

31.12.2024

Juhatuse

liikme leping

Tulemustasu 25 000

Kokku 121 300

Juhatuse liikmetele välja

makstud tasud 2024 kokku EUR

546 716

Lk 6 / 8

2.2. Nõukogu liikmetele väljamakstud tasud 2024

Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood

Sir John William Elvidge Nõukogu liikme tasu 4738 01.01.2024-

16.09.2024

Kokku 4738

Anne Samlik Nõukogu liikme tasu 6000 01.01.2024-

31.12.2024

Kokku 6000

Märten Vaikma kuni 11.03.2024 Nõukogu liikme tasu 3350 01.01.2024-

11.03.2024

Kokku 3350

André Küüsvek alates 11.03.2024 Nõukogu liikme tasu 8700 11.03.2024-

31.12.2024

Kokku 8700

Dr. Michael Antonius Kerkloh Nõukogu liikme tasu 804 14.10.2024-

31.12.2024

Alates 14.10.2024 Kokku 804

Jaak Viilipus Nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2024-

31.12.2024

Auditikomitee liikme tasu 1 250 01.01.2024-

31.12.2024

Kokku 7 250

Lk 7 / 8

Tarmo Karotam Nõukogu liikme tasu 6000 01.01.2024-

31.12.2024

Auditikomitee liikme tasu 1875 01.01.2024-

31.1.2024

Kokku 7875

Piret Kübbar auditikomitee liikme tasu 1250 01.01.2024-

31.12.2024

Kokku 1250

Nõukogu liikmetele ja auditikomiteele välja makstud tasud 2024.aastal kokku EUR

39 967

2.3. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2024

Märten

Vaikmaa

kuni

11.03.2024

André

Küüsvek

alates

11.03.2024

Anne Samlik Jaak Viilipus Tarmo

Karotam

Sir John William

Elvidge

kuni

11.09.2024

Dr.

Michael

Kerkloh

alates

16.09.2024

11.01.2024 Jah - Jah Jah Jah Jah -

29.01.2024 Jah - Jah Jah Jah Jah -

15.03.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah -

08.04.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah -

17.05.2024 - Jah Jah Ei Ei Jah -

24.05.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah -

17.06.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah -

21.08.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah -

11.10.2024 - Jah Jah Jah Jah Ei -

Lk 8 / 8

22.11.2024 - Jah Jah Jah Jah - Jah

02.12.2024 - Jah Jah Jah Jah - Jah

13.12.2024 - Jah Jah Jah Ei - Ei

III. Nõukogu heakskiidud

3.1. Nõukogu on juhatuse poolt esitatud AS Tallinna Lennujaam konsolideeritud 2024. majandusaasta aruande läbi vaadanud

ning tuginedes juhatuse poolt esitatud lähteandmetele (puhaskasum 465 tuhat eurot, varade maht seisuga 31.12.2024. a

kokku summas 261 211 tuhat eurot), kiidab heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud 2024. majandusaasta aruande.

3.2. Nõukogu toetab ASi Tallinna Lennujaam juhatuse ettepanekut kasumijaotamise osas ning teeb ainuaktsionärile

ettepaneku jaotada AS Tallinna Lennujaam puhaskasum kogusummas 465 tuhat eurot järgmiselt:

▪ 23 tuhat eurot kanda reservkapitali

▪ 442 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse.

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 84 795 tuhat eurot.

André Küüsvek Jaak Viilipus Anne Samlik Dr. Michael Kerkloh Tarmo Karotam

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete

kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

2

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja

• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi

väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

3

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

• planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 20. märts 2025 Tallinn, Eesti

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024

Tegevusaruanne

Konsolideeritud majandusaasta aruanne

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 2

Sisukord Tegevusaruanne 3

Juhatuse esimehe pöördumine 3

Ülevaade kontsernist 7

Fookused ja tegevuskeskkond 9

Ühingujuhtimine 10

Riskijuhtimine 15

Majandustulemused ja investeeringud 20

2025. aasta väljavaade 26

Strateegia ja eesmärkide täitmine 27

Lennuliiklus meie lennujaamades 32

Lennuvälja- ja reisijateenused 36

Meeskond 48

Kestlikkusaruanne* 53

2024. konsolideeritud majandusaasta aruanne 65

* Kestlikkusaruanne lehekülgedel 53-64 ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 3

Tegevusaruanne

Juhatuse esimehe pöördumine

Hea lugeja!

Üks kiire ja palju katsumusi pakkunud aasta on taas läbi saanud ning on aeg see

kokku võtta.

Mul on hea meel, et 2024. aasta oli meie uus rekordaasta, kui detsembri alguses

ületasime 2019. aasta reisijate taseme, mis oli seni rekordihoidja. See aga ei tähenda,

et võiksime puhkama jääda. Vastupidi: uued reisijarekordid toovad endaga kaasa

suuri investeeringuid ja tööd, mida peame tegema, et pakkuda ka tulevikus rohkesti

sihtkohti algusega maailma koduseimast lennujaamast.

Lai valik sihtkohti ja reisijarekord on küll toredad, kuid me ei tohi unustada, et

majanduskeskkond meie ümber muutub endiselt ning inflatsioonisurve on suur.

Seetõttu mõtleme iga otsust tehes sellele, kuidas tagada Tallinna Lennujaama

investeerimisvõimekus ning olla ka tulevikus majanduslikult tugev ettevõte.

Me ei tee kunagi järeleandmisi ohutuses, teeninduskvaliteedis ega ühenduvustes.

Meie missioon on ühendada Eesti maailmaga, aga me peame olema ka äriliselt

kasumlik ettevõte, mis suudab teha tulevikku vaatavaid investeeringuid ning maksta

riigile dividende.

Et tagada tulevikus meie stabiilne ja jätkusuutlik finantsseis, võtsime 2024. aastal

vastu otsuse kehtestada 2025. aastal julgestustasu. See hakkab kajastuma

kolmeeurose tõusuna reisijate piletihindades. Usume, et see ei vähenda reisijate

soovi lennata ja uute paikadega tutvuda.

Olen aastaid jaganud mõtet selle kohta, et lennujaam ei ole lihtsalt koht, kust

minnakse maailma avastama. See on justkui kaubanduskeskus, pakkudes taristut,

meelelahutust ja lisateenuseid, ning seda kõike lisaks lendamisvõimalusele. Kuigi

nime järgi võiks meie ettevõte elatuda peamiselt lennundusest, tuleb suurem osa

tuludest just mittelennunduse äridest.

“Meie missioon on ühendada Eesti maailmaga, aga me peame

olema ka äriliselt kasumlik ettevõte.”

Hea meel on selle üle, et just meie noorim ettevõte, AS Airport City, sai 2024. aastal

tuule tiibadesse. Panime nurgakivi mitmele hoonele, mis aitavad meil tulevikus

tulubaasi suurendada ning meelitavad piirkonda ka uusi lennundusega seotud

ettevõtteid, kelle jaoks on oluline olla õhutranspordi läheduses. Esimesed hooned

valmivad 2025. aastal ja üürilepingud on juba sõlmitud. Me valmistume kogu

piirkonna arendamiseks.

Suure sammu edasi tegime ka reisijate mugavuse suurendamiseks: märtsis võtsime

kasutusele uue põlvkonna julgestuskontrolli seadmed. Tänu sellele ei pea reisijad

Tallinnas enam vedelikke ja suuri tehnikaseadmeid käsipagasist välja võtma. Lisaks

sellele avasime aprillis uuendatud ja senisest palju suurema lounge’i ning detsembris

võtsime kasutusele uued Schengeni-väliste riikide väravad.

Lõppenud aastal projekteerisime aktiivselt reisijaterminali järgmist laiendust ning

juba 2025. aastal alustame ehitustöid. Me laiendame reisijatele mõeldud alasid ja

kaotame ühtlasi mitu pudelikaela.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 4

Selleks aga, et saaksime kõik oma plaanid ellu viia ja pakkuda ka tulevikus

mitmekesist lennuplaani algusega maailma koduseimast lennujaamast, on meil vaja

reisijaid, kes valivad oma reisi alguspunktiks Tallinna.

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama rekordilised 3,49 miljonit reisijat ja tehti 42

403 lennuoperatsiooni. Reisijate arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 18%. Nende

näitajatega oleme Baltikumi ja Põhjamaade kõige kiiremini kasvav lennujaam.

Aitäh kõigile, kes külastasid sel aastal meie lennujaamu! Kinnitan, et töö selle nimel,

et oleks, kuhu neist lennata, käib iga päev. Meie liiniarenduse meeskonna head tööd

on märgatud ka mujal, sest selle tiimi valisid lennufirmad maailma viie parima hulka.

Tallinna lennujaam pälvis taas Euroopa parima lennujaama tiitli alla 5 miljoni reisijaga

lennujaamade hulgas. Lisaks premeeriti Tallinna lennujaama kolmes

kõrvalkategoorias: kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama

teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas. Kõik need

tunnustused on märk sellest, et me teeme õiget asja, ning annavad jõudu juurde, et

edasi minna.

2024. aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata otse 60 sihtkohta, sh

45 regulaarliiniga ja 15 regulaarse tšarterlennuga.

Sel aastal alustas Tallinnasse lendamist kaks uut lennufirmat: Lufthansa kontserni

kuuluv Eurowings ja Prantsuse odavlennufirma Transavia France. Viimane alustas

lende Pariisi Orly lennujaama. Lisaks avas airBaltic viis uut lennuliini: nüüd saab

lennata ka Billundisse, Maltale, Burgasesse, Kittilässe ja Palma de Mallorcale.

Lisaks Tallinnale tagasime regulaarse lennuühenduse Eesti suursaartelt ning Pärnu

lennujaam teenindas hooajalisi Ruhnu regulaar- ja tellimuslende.

Uutmoodi proovikividega seisime silmitsi Tartus, kuhu lendav Finnair peatas aprillis

lennud GPS-signaalide segamise tõttu. Õnneks leidsid lennufirma ja

Lennuliiklusteeninduse AS koostöös probleemile lahenduse: rakendati maapealsete

kaugusemõõtjate lahendust juhuks, kui GPS-sidet häiritakse. Nii saime juunis

taastada regulaarse ühenduse Tartu-Helsingi liinil.

Riik võttis ettevõtte omanikuna vastu otsused, mis mõjutavad meie 2024. aasta ja

järgnevate aastate majandustulemusi. Omaniku ootus on, et ettevõte maksab 2024.

aasta eest 2025. aastal ja igal järgneval aastal omanikutulu (dividende) ning jätkab

panustamist Eesti ühenduvusesse.

Aasta lõpus toimunud regionaalsete lennujaamade vara kaetava väärtuse testi

käigus selgus, et vara väärtus on langenud sihtfinantseeringute kärbete tõttu ja

raamatupidamises kajastatav väärtus ületab varaobjekti tegelikku tulevaste

tuludega kaetavat väärtust. Seetõttu tehti aasta lõpul regionaalsete lennujaamades

vara väärtuse allahindlus, mis mõjutas ettevõtte majandustulemust ja mõjutab ka

regionaalsete lennujaamade tulevikuinvesteeringuid.

Kokkuvõttes saame tõdeda, et lõppenud aasta oli ärilises vaates väga edukas.

Regionaalsete lennujaamade varade allahindluse tõttu aga lõpetas kontsern

majandusaasta oodatust siiski tunduvalt väiksema kasumiga (0,5 miljonit eurot).

Kontserni EBITDA oli 19,7 miljonit eurot. Just EBITDA on meie jaoks oluline, kuna

see näitab suuresti ära meie investeerimisvõimaluse. Liigume edaspidigi eesmärgiga

teha pikaajalisi ja tulevikku vaatavaid investeeringuid sõltumata hetke

majanduskeskkonnast, et olla valmis reisijate arvu jätkuvaks kasvuks.

2024. aastal investeerisime kokku 28,6 miljonit eurot nii Tallinna lennujaama

arengusse ja laiendamisse, kinnisvarasse ja uude tehnoloogiatesse kui ka

rohetehnikasse ning töötajatesse ja nende tööruumidesse. Teame, et just meie

töötajad on need, kes loovad maailma koduseima lennujaama kuvandi. Me teeme

kõik selleks, et pakkuda neile toetavat ja arendavat töökeskkonda.

Aprillis jõudis lõpule pikalt teostatud projekt: Tallinna lennujaamast sai CAT II

sertifitseeritud lennujaam. See tähendab, et varasema minimaalse 550-meetrise

rajanähtavuse asemel saavad lennukid maanduda ka minimaalselt 300-meetrise

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 5

rajanähtavuse korral ja pilvekõrgusega 30 meetrit. Niisiis häirivad halvad

ilmastikutingimused lende nüüd vähem.

Lõppenud aastal alustasime Tallinna lennujaama lõunaalal mitmesuguseid

ehitustöid. Aprillis sõlmisime Nordecon AS-iga lepingu sinna E-klassi lennukite

seisuplatside ehitamiseks. Lepingu maksumus on 7,5 miljonit eurot (lisandub

käibemaks) ja töö saab valmis 2025. aasta sügiseks. See on osa Tallinna lennujaama

pikemast arenguplaanist, millega suureneb meie võimekus võtta vastu suuri ja

raskeid lennukeid. Lisaks alustas AS Airport City lõunaalal kahe kaubaterminali ja

kolme lennukiangaari ehitust. Kokku valmib 2025. aastal lõunaalal 23 000

ruutmeetrit äripinda. Lähiaastate potentsiaal on ehitada olemasoleva

detailplaneeringu alusel lõunaalale veel kuni 82 000 ruutmeetrit.

Logistikakeskuste ja angaaridega võimaldame oma partneritel toetada oma ärisid ja

selle kaudu Eesti majandust tervikuna. Meie soov on aidata kaasa Eesti

majanduskasvule. Just seda need Airport City loodavad hooned teevad,

võimaldades lennundusega seotud ettevõtetel Eestis tugevamalt kanda kinnitada.

Kõige selle keskel ei unusta me ära keskkonnahoidu ja CO2-neutraalseks muutumist.

Seadsime endale eesmärgiks olla 2025. aastaks CO2-neutraalne lennujaam ja teeme

selleks järjepidevalt pingutusi oma CO2 jalajälje vähendamiseks. Oleme vähendanud

oma CO2 jalajälge 95% võrreldes 2018. aastaga. Kõik märgid näitavad, et saavutame

2025. aastal CO2-neutraalsuse.

Selleks aga, et oma mõju keskkonnale ka edaspidi vähendada, võttis meie

tütarettevõte Tallinna Airport GH kasutusele järgmised kolm elektriautot. Et olla

valmis tulevikutehnoloogiaks, liitusime Läänemere piirkonna (BSR) HyAirporti

projektiga, mille eesmärk on koguda teadmisi ja luua eeldused vesiniku

kasutuselevõtuks lennunduses. Teame, et koos partneritega jõuame kaugemale. Ka

meie reisijad ja koostööpartnerid ootavad meilt keskkonnamõju vähendamist.

Lennunduses tuleb hoida silme ees pikka perspektiivi, sest investeeringud on suured

ning reisijate teenindamiseks vajaliku taristu projekteerimine ja rajamine võtab palju

aega.

Oleme koostanud aastate 2025–2030 strateegia, millele tuginevad järgmiste

aastate fookused, eesmärgid ja tegevusplaanid. Meie ambitsioon on kasvada

strateegiaperioodi lõpus 5 miljoni reisijaga lennujaamaks. Strateegias oleme

sõnastanud juhtpõhimõtted ja tegevused, mis aitavad meil seda kõrgelennulist

eesmärki saavutada.

2025. aasta ootab uute katsumuste ja võimalustega. Ma tean, et saame kõigega

hakkama, sest meie meeskond töötab alati ühtse ja tugeva meeskonnana. See aitab

meil olla ka tulevikus maailma koduseim lennujaam.

Oleme Eesti visiitkaart ja õhuvärav ning kanname seda rolli uhkusega.

Uute kohtumisteni maailma

koduseimas lennujaamas!

Riivo Tuvike

juhatuse esimees

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 6

Joonis 1. Kontserni 2024. aasta olulisimad tegevusnäitajad (sulgudes 2023. aasta

näitaja) LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine

Tallinna lennujaam

332 töötajat (319)

3 492 114 reisijat (2 961 564)

42 403 LOP-i (38 155)

Tartu lennujaam

23 töötajat (14)

27 270 reisijat (1 080)

4 109 LOP-i (3 896)

Pärnu lennujaam

8 töötajat (7)

1097 reisijat (2087)

1 151 LOP-i (810)

Kihnu lennuväli

1 töötajat (1)

0 reisijat (33)

32 LOP-i (42)

Ruhnu lennuväli

2 töötajat (3)

1 472 reisijat (1 398)

498 LOP-i (382)

Kärdla lennujaam

13 töötajat (14)

15 307 reisijat (16 181)

1 516 LOP-i (1 568)

Kuressaare lennujaam

15 töötajat (16)

42 490 reisijat (42 272)

2 063 LOP-i (1 976)

AS Tallinna Lennujaam

394* töötajat (374)

AS Tallinn Airport GH

269* töötajat (258)

AS Airport City

2* töötajat (1)

* Näitajad seisuga 31.12.2024

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 7

Ülevaade kontsernist

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ning selle tütarettevõtted AS Tallinn Airport GH ja AS

Airport City moodustavad kontserni Tallinna Lennujaam. AS-i Tallinn Airport GH ja

AS-i Airport City asutaja ning aktsiate omanik on AS Tallinna Lennujaam.

Kui aruandes viidatakse ettevõttele või AS-ile Tallinna Lennujaam, siis on mõeldud

Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam. Tütarettevõtete kohta kasutatakse ärinimesid AS

Tallinn Airport GH ja AS Airport City.

AS-i Tallinna Lennujaam ainuomanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub

Kliimaministeeriumi haldusalasse. Kontserni peakontor asub Tallinnas.

AS Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja arendaja. Ettevõtte tegevuse

eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi lennuühendusi, mis aitavad kaasa Eesti riigi

ettevõtluse ja turismi arengule ning sedakaudu konkurentsivõime kasvule. Omaniku

ootus on, et ettevõtte tegevus oleks äriliselt kasumlik ja tõhus ning et ettevõte

maksaks omanikutulu (dividende).

AS Tallinn Airport GH osutab reisijatele ja õhusõidukitele maapealseid teenuseid

ning AS Airport City arendab ja haldab lennujaama vahetus läheduses asuvat

kinnisvara. Mõlemad tütarettevõtted toetavad sellega emaettevõtte eesmärke.

Kontserni tegevusalad on:

• Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu

lennuvälja käitamine;

• lennuvälja– ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine;

• õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine;

• mittelennundusteenuste osutamine ning kinnisvara haldamine ja

arendamine.

Loome võimalusi selleks, et Tallinna lennujaamast saaks reisida Euroopa olulisi-

matesse sihtpunktidesse mõistliku sageduse ja ajakuluga. Töötame selle nimel, et

sihtkohtade arv ja lennuühenduste sagedus suureneks. Regionaalsetes

lennujaamades soovime tagada toimivad regionaalsed lennuühendused ja

lennujaamade tõhusa käitamise. Tähtsal kohal on reisijate ja teenuste ohutus ja

turvalisus. Juhime oma tegevuse mõju looduskeskkonnale ja rakendame meetmeid

negatiivse mõju vähendamiseks.

Oma tegevuses lähtume järgmistest väärtustest: me oleme usaldusväärsed, avatud

ja hoolivad.

Tabel 1. Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad

Ühik 2024 2023 Muutus 2024-

2023 %

Reisijaid Tallinna lennujaamas reisijad 3 492 114 2 961 564 18

Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP-id 42 403 38 155 11

Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisijad 87 636 63 042 39

Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades

LOP-id 9 369 8 660 8

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale

FTE 612 579 6

Müügitulu tuh eurodes 64 151 57 316 12

Äritulu kokku tuh eurodes 78 662 72 089 9

Ärikulu kokku tuh eurodes 74 310 63 405 17

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 19 742 17 583 12

Puhaskasum tuh eurodes 465 8 483 -95

Rahavood äritegevusest tuh eurodes 19 926 17 561 13

Investeeringud tuh eurodes 29 270 18 055 62

Omakapitali tootlus % 0.3 6,6 -95

EBITDA marginaal % 31 31 0

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 8

* Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut.

Joonis 2. Kontserni struktuur

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 9

Fookused ja tegevuskeskkond

2024. aasta oli Tallinna lennujaamale kiire kasvu aasta. Kuigi Eesti majandus jätkas

kahanemist ka 2024. aastal, kasvas lennufirmade pakkumine sihtkohtade ja

istekohtade osas märkimisväärselt.

Majanduses valitsenud ebakindlusest hoolimata tõi pakkumise kasv kaasa nõudluse

märgatava suurenemise. Kokkuvõttes kasvas 2024. aastal Tallinna lennujaama

reisijate arv 18%.

Eesti hinnakasv oli 2024. aastal 3,5%, millest 1,6% tuli tarbimismaksude kasvust.

Tarbijahinna kasvu piiras mõnevõrra energiahindade odavnemine: nii elekter kui ka

mootorikütused maksid keskmiselt vähem kui 2023. aastal. Kuue kuu Euribor langes

2023. aasta lõpu 4%-lt 2024. aasta lõpuks 2,43%-le. Samal ajal kasvasid Eesti

tööjõukulud keskmiselt 2024. aastal 8%.

Riik otsustas 2024. aastal vähendada Tallinna Lennujaama sihtfinantseeringuid ja

alates 2025. aastast hakata võtma omanikutulu (dividende). Eesti asukoht Euroopa

äärealal, hinnasurve ja omaniku ootused teevad ettevõttele tulevikus väga

keeruliseks säilitada lennujaamatasude konkurentsivõime.

2024. aastal konsulteerisime lennufirmadega julgestustasu kehtestamise kõikides

lennujaamades ning erivajadustega reisijate teenuse ja taristutasude muudatused

Tallinna lennujaamas alates 2025. aastast. Tasude suurendamise põhjus on kulude

kasv, omaniku ootuse muutus, riigi sihtfinantseeringute vähendamine ning keskses

taristus tehtud muudatused seoses sellega, et 2025. aastal avaneb Tallinna

lennujaamas maapealse perrooni- ja pagasiteenuse turg.

Lõppenud aasta fookus oli suunatud uuele kasvule vundamendi rajamisele.

Alustasime suurte strateegiliste projektide ettevalmistamist ja elluviimist, mis

võimaldavad tulevikus tegevust kasvatada.

2024. aastal alustasid AS Tallinna Lennujaam ja Eesti Varude Keskus AS koostööd,

et ehitada Tallinna lennujaama territooriumil välja õhusõidukite kütuse käitlemiseks

sobiv taristu ja leida selle käitajaks operaator. Sellega seoses panustavad pooled

olulises mahus rahalisi vahendeid taristu rajamisse ühisettevõtte

kaudu. Ühisettevõtte eesmärk on tõsta Tallinna lennuvälja ja Eesti Vabariigi

lennukikütusega varustamise toimepidavust ja varustuskindlust. Ühisettevõte

asutatakse 2025. aastal.

Projekteerisime Tallinna reisiterminali laiendust ja iseteeninduse kontseptsiooni

ning valmistasime ette uute infosüsteemide kasutuselevõttu. Sellega parandame

juhtimisinfo kättesaadavust ning suurendame toimimise punktuaalsust ja

läbipaistvust. Vahetasime välja lennueelse julgestuse läbivaatusseadmed, et

parandada reisijate turvalisust ja kasutuskogemust.

Ühtlasi viisime oma tegevuse vastavusse infoturbe ISO 27001 nõuetega ning

suurendasime tunduvalt infoturbe nähtavust ja võimekust.

Keskendusime ka töökeskkonna parendamisele. Meie ettevõttes töötab ligikaudu

76% töötajatest vahetustega ööpäevaringselt, kuna Tallinna kaugem asukoht

Euroopa sihtkohtadest tingib vajaduse hoida lennujaam avatud, et tagada

ühendused Euroopa pealinnadega ühe ööpäeva jooksul. Esimene lendude väljumise

laine algab kell 4 hommikul ja õhtune saabumislaine on kella 1–2 paiku öösel.

Vahetustega töö, lennundusele omased suuremad riskid ja kiire kasv panid 2024.

aastal proovile nii meie töötajad kui ka kogu ettevõtte. See peegeldus ka töötajate

rahulolu kahanemises.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 10

Ühingujuhtimine

Juhtimispõhimõtted

Oma äritegevuse korraldamisel juhindub Tallinna Lennujaam ettevõtte põhikirjast ja

kehtivatest riiklikest õigusaktidest.

Riigiettevõttena oleme pühendunud hea ühingujuhtimise tava järgimisele ning

oleme need põhimõtted avaldanud oma kodulehel.

Omaniku ootus on, et kontsern oleks Eesti ettevõtluses eeskujuks juhtimise,

sotsiaalse vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest. Me lõimime vastutustundliku

ühingujuhtimise põhimõtted igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse.

Juhatus langetab otsuseid, lähtudes nii kontserni ettevõtete kui ka aktsionäri

huvidest. Samuti tagab juhatus kontserni jätkusuutliku arengu, lähtudes selle

missioonist, visioonist, eesmärkidest ja strateegiast ning hoolitsedes riskijuhtimise

ja sisekontrolli toimimise eest.

Kestliku arengu põhimõtteid järgides oleme pühendunud oma tegevusest tuleneva

keskkonnamõju vähendamisele ja ühiskondliku mõju teadvustamisele.

Juhtimiskvaliteedi ühtlustamiseks kehtivad kontsernis ühtsed juhtimispõhimõtted.

Kontsernis on rakendatud integreeritud juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata

organisatsioonil saavutada oma strateegilisi eesmärke ühtse ja koordineeritud

juhtimisraamistiku kaudu.

• Ohutusjuhtimise eesmärk on tagada, et kontsern täidaks oma ärieesmärke

turvaliselt, ennetades ja vältides õnnetusi ning kaitstes inimesi, vara ja

keskkonda.

• Kvaliteedi- ja vastavusjuhtimise eesmärk on toetada kontserni strateegilist

arengut eestvedamise, kaasamise, pideva parendamise, faktipõhise

otsustamise ja mõju juhtimise kaudu. Sel viisil tagame kvaliteedi ja

vastavuskohustuste täitmise ning saavutame ühtlasi huvipoolte rahulolu

meie teenustega.

• Tulemusjuhtimine on kogu kontserni hõlmav protsess, mis toetab

tulemuslikkuse suurendamist ja omaniku ootuste täitmist. Kasutame

süsteemseid mõõdikuid tulemuste hindamiseks ja jälgime eesmärkide

saavutamist regulaarselt.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 11

Aruandluspõhimõtted

Kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks on kontsernis loodud

aruandlussüsteem.

AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni majandusaasta finantsaruande,

järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid. Aruannet

kontrollivad audiitor ja AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu. Kvartaliaruanded

avalikustab kontsern nõuetekohaselt kodulehel.

Hea ärieetika põhimõtted

Kontsernis on kokku lepitud käitumisreeglid, mida

järgitakse kontserni ettevõtete nimel tegutsedes.

Kõik töötajad peavad läbima kohustusliku ärieetika koolituse. Hea ärieetika

põhimõtete alusel peavad töötajad tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja

seaduskuulekalt, kaitstes samal ajal ettevõtte head mainet. Kui konkreetseid juhiseid

pole, lähtutakse eetika üldpõhimõtetest.

Korruptsiooni suhtes kehtib AS-is Tallinna Lennujaam nulltolerantsi põhimõte.

Vastutame oma otsuste ja tegevuse eest, mis mõjutavad meie töötajaid, kliente,

partnereid ja laiemat kogukonda. Toetame igal turul ausat ja avatud konkurentsi ning

oleme usaldusväärsed partnerid äriühingutele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.

Meie sise- ja väliskommunikatsioon on avatud. Me tagame huvipooltele piisava,

olulise ja õigeaegse info edastamise.

Juhtkond tegutseb viisil, mis väärtustab töötajaid ja loob ettevõtte sees usaldusliku

keskkonna. Kõiki töötajaid koheldakse võrdselt sõltumata nende soost,

perekonnaseisust, vanemlikust staatusest, kuuluvusest organisatsioonidesse ja

erakondadesse, rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest, veendumustest,

vanusest, puuetest või seksuaalsest sättumusest. Samad võrdse kohtlemise

põhimõtted kehtivad klientide, teenusepakkujate ja koostööpartneritega suhetes,

sealhulgas maksetingimustes ja muudes kokkulepetes.

“Hea ärieetika põhimõtete alusel peavad töötajad tegutsema

eetiliselt, vastutustundlikult ja seaduskuulekalt.”

Kontsernis on avatud vihjeliin, mille eesmärk on võimaldada töötajatel teavitada

õigusaktide, sisemiste normide ja käitumiseeskirjade rikkumistest ning nende

rikkumiste varjamisest. Tagame vihjeliini kasutajate anonüümsuse, et töötajad

saaksid kitsaskohtadest teavitada, kartmata tagajärgi.

AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek

AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek kogunes 2024. aastal kolmel korral.

Üldkoosolekutel kinnitati:

• 2023. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus ning kasumi

jaotamine;

• nõukogu liikmete muudatus. Liikmete seast kutsuti tagasi Sir John Elvidge

ja Märten Vaikmaa. Uuteks liikmeteks valiti nõukogu esimeheks André

Küüsvek ja Michael Kerkloh, kelle volitused kehtivad kolm aastat;

• anda AS-i Tallinna Lennujaam juhatusele nõusolek asutada 55% osalusega

ühisettevõte AS-iga Eesti Varude Keskus rahalise ja vajaduse korral

mitterahalise sissemakse teel;

• põhikirja uus redaktsioon.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 12

AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu

AS-i Tallinna Lennujaam nõukogus on põhikirja alusel kuni kuus liiget. Nõukogu teeb

järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja osaleb oluliste otsuste langetamises.

Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri parimates huvides. Nõukogu

kiidab heaks strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja

aastaeelarve.

Nõukogu liikmed määratakse kolmeks aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek.

Nõukogu liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kättesaadav

Tallinna Lennujaama kodulehel.

Esimees Märten Vaikmaa Ametisse määramise aeg 17.08.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg 11.03.2024

André Küüsvek Ametisse määramise aeg 11.03.2024

Volituste kehtivuse tähtaeg 11.03.2027 Liikmed John Elvidge Ametisse määramise aeg 16.09.2021

Volituste kehtivuse tähtaeg 16.09.2024

Dr. Michael Kerkloh Ametisse määramise aeg 14.10.2024 Volituste kehtivuse tähtaeg 14.10.2027

Jaak Viilipus Ametisse määramise aeg 08.06.2022

Volituste kehtivuse tähtaeg 08.06.2025

Anne Samlik Ametisse määramise aeg 17.08.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2026

Tarmo Karotam Ametisse määramise aeg 17.08.2023

Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2026

Nõukogu kogunes 2024. aastal 12 korral. Kohtumiste põhiteemad olid seotud

2025–2030 strateegia koostamisega, majandustulemuste, investeeringute, Eesti

Varude Keskusega ühisettevõtte asutamisega ja strateegiliste eesmärkide täitmise

arutamisega.

Lisaks käsitleti sihtfinantseeringutega seostuvat, lennujaamatasude muudatust ning

regionaalsete lennujaamade varade allahindlust, 2025. aasta strateegilisi

eesmärke ja eelarvet ning olulisi investeeringute projekte.

2024. aastal pikendati nõukogu otsusega kõikide juhatuse liikmete volitusi

järgnevaks perioodiks.

Majandustulemustest andis juhatus nõukogule ülevaate kord kvartalis.

Auditikomitee

Esimees Tarmo Karotam

Liikmed Jaak Viilipus

Piret Kübbar

Auditikomitee kogunes 2024. aastal üheksal korral ja ühel korral võeti otsus vastu

koosolekut kokku kutsumata.

Siseaudiitor analüüsis:

• maksemasinate haldamise ja sularahatehingute protsesse;

• kas riskidega seotud teemad on asjakohaselt tuvastatud ja hallatud;

• ISO 27001 eelauditi tulemusi;

• siseauditi tööplaani ja selle täitmisega seotut;

• lennuvälja- ja reisijateenuste valdkonna hangete tööplaani.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 13

Auditikomitee käsitles siseaudiitori aruannete tulemusi. Samuti kinnitas komitee nii

2023. aasta majandusaasta aruande kui ka 2024. aasta vaheauditi tulemused.

AS-i Tallinna Lennujaam siseaudiitor on Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers.

Siseaudiitor tegutseb auditikomitees kinnitatud tööplaani alusel ning haldab eetika,

pettuste ja korruptsiooni vihjemeili.

Üldkoosolek on kinnitanud 2024. aasta majandusaasta finantsaudiitoriks

audiitorühingu Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Konsolideeritud

majandusaasta aruande auditi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov.

Finantsauditi tegemisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest.

AS-i Tallinna Lennujaam juhatus

Juhatus esindab kontserni ning juhib selle tööd kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga,

tegutsedes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Otsuste tegemisel lähtub juhatus ettevõtete ja omaniku parimatest huvidest ning

kohustub tagama jätkusuutliku arengu, tuginedes seatud eesmärkidele ja

strateegiale.

Esimees Riivo Tuvike Ametisse määramise aeg 01.06.2019

Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2029

Liikmed Katrin Hagel Ametisse määramise aeg 01.04.2022

Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2028

Eero Pärgmäe Ametisse määramise aeg 01.04.2022

Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2027

Anneli Turkin Ametisse määramise aeg 01.04.2009

Volituste kehtivuse tähtaeg 31.03.2029

2024. aastal pidas juhatus 96 koosolekut (2023: 100).

Juhatuse liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kättesaadav

Tallinna Lennujaama kodulehel.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 14

Kontserni juhtkond

Kontserni igapäevategevust juhib ning otsuseid võtab vastu kümneliikmeline

juhtkond, kuhu kuuluvad strateegiliste valdkondade ja osakondade juhid ning

juhatuse liikmed. Otsused langetatakse ühiselt juhtkonna koosolekutel.

Juhtkonna liikmed

• Riivo Tuvike, juhatuse esimees

• Katrin Hagel, juhatuse liige, lennuvälja- ja reisijateenused; määruste

139/2014 ja 2017/373 mõistes kõikide lennujaamade vastutav juht

• Eero Pärgmäe, juhatuse liige, kommertsteenused

• Anneli Turkin, juhatuse liige, finants-, kvaliteedi- ja riskijuhtimine

• Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige

• Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon

• Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia

• Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur

• Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus

• Kristina Randveer, juriidiline tugi

AS-i Tallinn Airport GH juhtimine

AS-i Tallinna Airport GH põhiline tegevusala on reisijate, kauba ja õhusõidukite

maapealne teenindamine.

AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. Nõukogu

volitused ja vastutus on sätestatud põhikirjas.

Juhatuse esimehe nimetab ametisse ettevõtte nõukogu ja see koosneb AS-i Tallinna

Lennujaam osadest juhatuse liikmetest. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ja liikmed

Anneli Turkin ja Eero Pärgmäe. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja

seaduses toodud tingimustel. Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta.

AS-i Airport City juhtimine

AS-i Airport City põhiline tegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine

ja käitus.

AS-i Airport City üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus.

Nõukogu volitused ja vastutus on sätestatud põhikirjas. Ettevõtte nõukogu on

neljaliikmeline. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning nõukogu liikmed on Eero

Pärgmäe, Tarmo Karotam ja Andres Aavik, kellest viimase kahe töö nõukogu

liikmena on tasustatud. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses

toodud tingimustel.

Juhatuse esimehe nimetab ametisse ettevõtte nõukogu.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 15

Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on kontserni juhtimisprotsessi oluline osa, mille eesmärk on väärtuse

loomine ja kaitse, et parendada tulemuslikkust, soodustada innovatsiooni ning

toetada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine hõlmab riskide tuvastamist,

hindamist ja kontrollimist, et minimeerida negatiivne mõju ning tagada stabiilne ja

jätkusuutlik äritegevus.

Ettevõtte riskide juhtimine tugineb ISO riskijuhtimise mudelile ja on kooskõlastatud

Transpordiametiga. Meie riskijuhtimise protsess hõlmab juhtpõhimõtete,

protseduuride ja tavade süstemaatilist kohaldamist planeerimise, riski kaalutlemise,

käsitlemise, seire, läbivaatuse, talletamise ja aruandluse kaudu.

Tuvastatud riskid liigitame kategooriatesse, st tegevus-, projekti-, finants- ja

äririskideks. Igale tuvastatud riskile määrame hindamise käigus riskitaseme,

kombineerides mõju ja esinemistõenäosust olemasolevast ohjest lähtudes.

Mõju hindame viieastmelisel skaalal, kus hinnang 1 väljendab riski äärmiselt madalat

ja 5 riski kriitilist astet. Ka esinemistõenäosust hindame viieastmelisel skaalal, kus

hinnang A väljendab riski äärmiselt ebatõenäolist ja E riski tõenäolist teostumist.

Riskide käsitlemine põhineb riskitaseme määramisel, mille järgi rakendame

konkreetseid tegevusi riski vähendamiseks, jagamiseks, aktsepteerimiseks või

vältimiseks. Alates olulisest riskitasemest rakendame riskidele lisameetmeid, mis

kooskõlastatakse juhatuses. Kõik riskide käsitlemise meetmed talletatakse ja neid

jälgitakse pidevalt.

Väliskeskkonnas püsib geopoliitiliste, keskkonna-, küberturvalisuse ja

majanduskeskkonna riskide teostumise suur tõenäosus. Geopoliitiline risk on

oluliselt kasvanud seoses poliitiliste muudatustega erinevate riikide tasemel.

Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad riskid on tegevusrisk (sh

vastavusrisk), infosüsteemi- ja infoturberisk, personalirisk, pettuserisk, äririskist

majanduskeskkonna ja kolmandate osapoolte sõltuvuse riskid, aga ka hinnarisk,

krediidirisk ja projektide riskid.

“Riskijuhtimine hõlmab riskide tuvastamist, hindamist ja kontrollimist, et minimeerida negatiivne mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus.”

Strateegiline risk

AS Tallinna Lennujaam vaatab igal aastal üle oma strateegia ja hindab äririske, mis

võivad mõjutada strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Majanduskeskkonna risk püsib suur: Eesti majandus hakkab küll langusest üle

saama, ent 2025. aastal võib inflatsioon suureneda maksutõusude tõttu. Samal ajal

on ka Eesti peamised ekspordipartnerid endiselt majanduse taastumise algusfaasis,

mis võib kasvatada stagflatsiooniriski.

Kuigi 2024. aasta näitas, et tarbijate kindlustunne on väike, toetas reisimise kasvu

lennufirmade pakkumine. Tallinna Lennujaama tuludest sõltub 84% otseselt reisijate

nõudlusest ja lennufirmade pakkumisest.

Omanik on seadnud meile eesmärgi hallata regionaalseid lennujaamu

sihtfinantseeringu raames, kuid see ei kata kõiki kulusid ja investeeringuid. Omaniku

ootus alustada 2025. aastast dividendimakseid toob kaasa vajaduse suurendada

Tallinna lennujaama tasusid, sest regionaalsetele lennujaamadele eraldatud raha ei

ole piisav. Investeerime igal aastal 4–6 miljonit eurot Eesti ühenduvuse

parandamisse, samal ajal vähendavad aga riigieelarve piirangud riigi panust

julgestus- ja päästekulude katmisesse. Seetõttu kehtestame 2025. aastal Tallinna

lennujaamas täiendava julgestustasu.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 16

Emaettevõte on investeerinud 31,75% põhivarast Euroopa Liidu toetusmeetmete

abil. Selles osas on amortisatsioon kaetud varade sihtfinantseeringuga ja see ei

kajastu praegu teenuste omahinnas, aga tulevikus peab ettevõte suutma teha nende

varade asenduse ise.

Riigi sihtfinantseeringute vähenemise tõttu on AS Tallinna Lennujaam teinud

regionaalsete lennujaamade varade kaetava väärtuse testi, mille tulemusel selgus

vara väärtuse allahindluse vajadus. Kuna lennujaamad vajavad amortiseerunud ja

kasutamiskõlbmatu tehnika ja tehnoloogia asendamiseks igal aastal investeeringuid,

on kokkuleppel omanikuga otsustatud, et need investeeringud tehakse Tallinna

Lennujaama vahenditest. 2024. aasta lõpu seisuga oli selliseid investeeringuid

tehtud kokku 8 miljoni euro ulatuses.

Ettevõttel ei ole võimalik neid kulusid ilma omaniku osaluseta jooksvalt katta,

mistõttu tuleb iga investeerimisotsus enne omanikuga läbi arutada. See pikendab

investeerimisprotsessi ja võib mõjutada teenuste järjepidevust.

Ühtekuuluvusfondi toetustega seotud risk

Rahandusministeerium teeb Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu

sihtotstarbelise kasutamise auditeid. Selle käigus tuuakse esile riskid, mis oleksid

võinud hanke korraldamisel teostuda hanke sõnastuse tõlgenduse tõttu.

Rakendusüksuse Riigi Tugiteenuste Keskus selgituse järgi peab ettevõte arvestama

riskiga, et iga toetuse puhul leitakse vähemalt 5% ulatuses, et on rikutud Euroopa

Liidu hankereegleid, kuna ka teiste etappide hanketingimused sisaldasid sarnaseid

potentsiaalseid eksimusi. Oleme seepärast üles võtnud eraldise summas 1,1 miljonit

eurot selle riski maandamiseks.

Finantsrisk

AS Tallinna Lennujaam kasutab laenuraha. Sellest 24% on fikseeritud intressiga ja

euribori muutus ei mõjuta laenukulusid. 76% on fikseerimata intressiga ja 1%

euribori muutus suurendab aastas finantskulusid 0,24 miljonit eurot.

Ettevõte on kogunud investeerimiseks raha, mida ta deponeerib. Kui deposiidi

intress langeb 1%, siis vähenevad ettevõtte finantstulud 0,36 miljonit eurot.

Vastavusrisk

AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH juhtimissüsteem vastab ISO

9001:2015 kvaliteedijuhtimise ning ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise

põhimõtetele. Kontserni põhi- ja tugiteenustele on antud ISO 9001:2015 ja ISO

14001:2015 sertifikaadid. Lisaks on AS-i Tallinna Lennujaam juhtimissüsteem

kooskõlas Euroopa Liidu määruste 139/2014 ja 2017/373 nõuetega.

Transpordiamet on väljastanud AS-ile Tallinna Lennujaam aeronavigatsiooniteenuse

osutaja sertifikaadi ning Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennujaamale

lennuvälja käitaja sertifikaadi.

Kihnu ja Ruhnu lennuväljal on AS-il Tallinna Lennujaam lennuvälja käitaja sertifikaat,

mille on Transpordiamet väljastanud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization, ICAO) nõuete ning

majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse alusel.

Vastavusriski juhtimiseks kontrollime oma tegevust regulaarselt siseauditite ja

vastavushindamiste käigus. Lisaks korraldame auditikomitee kinnitatud auditite

plaani alusel teenuseosutajalt tellitud siseauditeid.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 17

Kontserni ettevõtteid kontrollivad ka välised osapooled: auditeid teevad kliendid

ning lennundust reguleerivad ametkonnad ja sertifitseerimisega tegelevad

asutused.

Aastal 2024 tehti 22 siseauditit ja 49 välisauditit.

Infosüsteemide ja infoturberisk

AS Tallinna Lennujaam pöörab suurt tähelepanu infoturbe ja andmekaitse

tagamisele. Jätkuvalt on Eesti kriitilise taristu ettevõtted küberrünnakute

sihtmärgiks, mistõttu on meie üks põhieesmärk pidevalt täiustada ettevõtte

infoturbevõimekust, et kaitsta nii oma töötajate kui ka klientide andmeid.

Eesmärgiga, et kõik töötajad oleksid infoturberiskidest teadlikud, korraldasime

2024. aastal sellealase koolituse ja kontserniülese õngitsuskampaania. Soovisime sel

viisil saada ülevaate oma töötajate teadlikkusest ja käitumisest ning rakendada

saadud tulemusi silmas pidades maandamismeetmeid.

Infoturberiskide pideva tuvastamise, hindamise ja analüüsimise kõrval rakendame

tehnilisi meetmeid ning täiustame infoturbe juhtimissüsteemi. Valmistume ISO

27001 sertifikaadi taotlemiseks 2025. aastal.

Personalirisk

Lennundusvaldkonnas kehtivad töötajatele rangemad pädevuste eeldusnõuded

(taustakontroll, keelenõue jm), mis mõjutavad sobiva tööjõu leidmist. Samuti toob

lennundusnõuetest tulenevate pädevuste omandamine kaasa pika väljaõppeaja.

Töötajate leidmist raskendab ööpäevaringne graafikujärgne töö (töötatakse ka

puhkepäevadel, riigipühadel ja öösel), tööaja sõltuvus lennuplaanist ja ilmastikust

ning tööealiste elanike arvu vähenemine. Lisaks muudavad värbamise keerulisemaks

tööohutuse riskid, nagu keerulistes tingimustes töötamine ja rangete

ohutusstandardite täitmine.

Riskide maandamiseks tõhustame tööaja planeerimist, tagame

võtmeametikohtadele välise ja sisemise järelkasvu, tegeleme töökeskkonna ja

juhtimiskvaliteedi parendamise ning tööohutuse standardite täitmisega. Samuti

tagame atraktiivse tööandja väärtuspakkumise ja konkurentsivõimelise tasustamise.

“Korruptsiooni suhtes kehtib AS-is Tallinna Lennujaam nulltolerantsi põhimõte.”

Pettuse- ja väärkasutuse risk

Korruptsiooni suhtes kehtib AS-is Tallinna Lennujaam nulltolerantsi põhimõte. Kõik

töötajad peavad tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides ning

kaitsma ettevõtte head nime ja mainet.

Korruptsiooni vältimiseks ja eetilise käitumise normide kokkuleppimiseks kehtivad

ettevõttes korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning hea ärieetika põhimõtted.

Ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad välisaudiitorile kord aastas

majandushuvide deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid ja/või on eelarve

vastutavad täitjad, esitavad kord aastas huvide konflikti deklaratsiooni.

2024. aastal tuvastasime kaks eetika- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit ja

ühe intsidendi.

AS-i Tallinna Lennujaam 2024. aasta alguses toimunud siseauditi käigus tuvastati

parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot. Kahju oli

ettevõttele tekitatud kümne aasta jooksul. Kuigi lennunduses ja lennujaama

igapäevatöös järgitakse rohkeid reegleid ja protseduure, ei ole ükski süsteem

täielikult kaitstud pahatahtlike tegevuste eest. Juhtunut uurib politsei ning

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 18

oodatakse vastuseid küsimustele ja kõigi asjaga seotud isikute vastutusele võtmist.

Ettevõte on viinud protsessi sisse parandused pettuseriski vähendamiseks.

Toimepidevusega seotud risk

AS-i Tallinna Lennujaam eesmärk on tagada lennuväljade ja

aeronavigatsiooniteenuse tõhus ja tõrgeteta toimimine. Seda teeme toimepidevuse

tagamise teel.

Igapäevategevusega seotud sündmusi ja olukordi lahendavad selle eest vastutavad

osakonnad jooksvalt vastavalt oma valdkonna eesmärkidele, vastutusele ja

sündmuste laadile. Kui olukord nõuab lennuväljade normaalsest käitamisest

erinevate lisameetmete võtmist või toob toimunud sündmuse mõju kaasa

põhiteenuse katkemise riski, võtab sündmuse juhtimise ja lahendamise üle

lennujaama kriisigrupp.

Ettevõte on alates 18. oktoobrist 2024 (02.10.2024. a riigikogu otsus nr 461)

elutähtsa teenuse osutaja. See toob kaasa järgmiste aastate jooksul senisest

suurema fookuse toimepidevuse tagamisele.

2024. aastal korraldasime erineva ulatusega õppusi nii ettevõttesiseste

sihtrühmadega kui ka ettevõtteväliste osapooltega, et panna proovile meie

toimepidevuse protsesse. Soovisime veenduda toimepidevuse protsessi toimimises

ja leida kitsaskohti, mis vajavad jätkutegevusi ja parendusi.

Muudatustega seotud risk

Lennuvälja käitamist mõjutavate muudatuste riskide haldamiseks on ettevõttes

kasutusel muudatuste juhtimise süsteem, mis hõlmab nii funktsionaalse süsteemi

muudatusi kui ka lennuvälja käitamist mõjutavaid muudatusi.

Kõigi oluliste muudatuste puhul hindame nende võimalikku mõju lennuvälja

ohutusele ja operatiivsele toimimisele. Riskianalüüsi käigus tuvastame võimalikud

ohud, hindame nende tõenäosust ja võimalikku mõju ning töötame välja

leevendusmeetmed. Muudatused viime ellu koostöös järelevalveasutusega ning

kooskõlas kehtivate õigusnormidega, et tagada lennuvälja ohutu ja tõrgeteta

käitamine.

“Ettevõte on alates 18. oktoobrist 2024 elutähtsa teenuse osutaja.”

Keskkonnarisk

Keskkonnariskide haldamiseks viib AS Tallinna Lennujaam regulaarselt läbi ettevõtte

tegevuste hindamisi, et tuvastada ja vähendada võimalikku keskkonnamõju.

Iga-aastase keskkonnariskide hindamise abil tagame, et kõik võimalikud

keskkonnaohud on tuvastatud, hinnatud ja vajaduse korral maandatud.

Seireprotsess hõlmab CO2 heite, kemikaalireostuste, reo- ja sademevee kvaliteedi

ning jäätmetekke jälgimist, mis võimaldab hinnata, kas tegevus vastab

keskkonnastrateegilisele suunale.

Kõikides meie lennujaamades, millel on keskkonnaluba, seirame pidevalt

röntgenkiirgust ja vee kvaliteeti ning esitame Keskkonnaametile vastavad aruanded

loas ettenähtud sagedusega.

CO2 heidet jälgime igal aastal lennundussektoris tunnustatud

akrediteerimissüsteemi ACA (Airport Carbon Accreditation) standardi raames. ACA

võimaldab lennujaamadel ühtse metoodika alusel arvutada oma keskkonnamõju,

seada eesmärke ja vähendada heidet igal aastal.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 19

Ohutusrisk

Lennuohutust mõjutavate riskide hindamise eesmärk on tagada

aeronavigatsiooniteenuse ja lennuvälja teenuse osutamise ohutus ning

ohutusjuhtimissüsteemi tõrgeteta toimimine. See hõlmab ohutustegevuste ja riski

maandavate meetmete rakendamist ning nende tõhususe pidevat jälgimist.

Ohutuseesmärgid ja -tegevused on igal aastal kirjeldatud meie lennuväljade

ohutusmeetmete programmis, mis koondab lennuväljapõhiseid ohutustegevusi ja

riske maandavaid planeeritavaid tegevusi.

Riskihindamine hõlmab nii lennuvälja taristu ja toimingute ohutust kui ka möödunud

aastatel järjest enam teostunud ohutusriske, nagu GPS-häiringuid ja droonide

kasutamist lennuvälja lähiümbruses. GPS-häiringute ja drooniohtude puhul teeme

tihedat koostööd järelevalveasutuste ja muude sidusrühmadega, et tagada

õigeaegsed ja tõhusad meetmed ning lennuvälja ohutus ja lennuoperatsioonide

järjepidevus.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 20

Majandustulemused ja investeeringud

Kontserni 2024. aasta majandustulemused

2024. aasta oli Tallinna Lennujaama kontsernile suurepärase majandustulemusega

aasta, arvestamata erakorralisi mõjutegureid. Tallinna lennujaama reisijate arv

kasvas võrreldes eelmise aastaga 18%. Äritulud ilma erakorraliste mõjuteguriteta

suurenesid 9% ja kulud (sh põhivara kulum) ilma erakorraliste mõjuteguriteta 7%.

Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) kasvas võrreldes 2023.

aastaga 12%. Kasum ilma erakorraliste mõjuteguriteta oli 11,3 miljonit eurot.

Võttes arvesse erakorralisi mõjutegureid kujunes kontserni kasumiks 2024. aastal

465 tuhat eurot. Erakorralised tegurid olid dividendi tulumaks ja regionaalsete

lennujaamade põhivarade allahindlus.

Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtfinantseering ei kata

kulusid. Oleme otsinud lisatulu allikaid ja kärpinud kulusid. Kulude kärbete puhul

oleme jõudnud olukorrani, kus järgmine olulise mõjuga kärbe saab olla see, et

omanik sulgeb mõne regionaalse lennujaama. Järgmisel aastal kahaneb

regionaalsete lennujaamade sihtfinantseering veelgi, st kahjum süveneb.

Testisime 2024. aastal varade väärtust ning tuvastasime, et raamatupidamises

kajastatav osade regionaalsete lennujaamade põhivarade bilansiline väärtus ületab

tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Seepärast teostasime vara väärtuse

allahindluse summas 6,6 miljonit eurot.

2025. aastal peame arvestama sellega, et iga omafinantseeringu arvel tehtud

investeering tuleb aasta lõpus alla hinnata, kuid lennujaama töös hoidmine vajab igal

aastal investeeringuid.

Teine varasematel aastatel mitte esinenud teema oli 2024. aastal dividendi tulumaks

ning edasilükkunud tulumaksukulu ja -kohustise kajastamine. 2025. aastal maksab

emaettevõte omanikule esimest korda ajaloos dividendi. Selleks võttis emaettevõte

2024. aasta lõpus tütarettevõttest dividendi, mille väljamaksmisel tekkis 2024.

aastasse tulumaksukulu ja -kohustis.

Lisaks, kuna välja võetud dividendide summa ületas tütarettevõtte viimase aasta

kasumit, siis tekkis kontsernil rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS)

kohaselt kohustus võtta üles edasilükkunud tulumaksukulu ja -kohustis kogu antud

tütarettevõtte jaotamata kasumilt.

Kirjeldatud erakorralised mõjutegurid avaldavad mõju ettevõtte EBITDA-järgsele

majandustulemusele.

Tallinna lennujaama läbis 2024. aastal 3,49 miljonit reisijat, mida on 18% rohkem kui

eelmisel aastal ja 6,9% enam kui 2019. aastal.

Kontserni müügitulu suurenes 12%, mis saavutati tänu tegevusmahu kasvule.

Puhaskasum vähenes 95%. Esiteks oli regionaalsete lennujaamade vara väärtuse

testi alusel vaja teostada põhivarade allahindlus ja teiseks tekkis seoses

tütarettevõttest AS Tallinn Airport GH kontsernile dividendide väljamaksmisega

tulumaksukulu koos edasilükkunud tulumaksu kuluga.

Kontserni EBITDA suurenes 2,2 miljoni euro ehk 12% võrra võrreldes 2023. aastaga.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 21

Tabel 1A. Kontserni 2024. a majandustulemus ilma erakorraliste mõjuteguriteta,

erakorralised mõjutegurid, tulemus kokku ja võrdlus 2023. aastaga

Konsolideeritud müügitulust moodustab 35% lennundustulu ja 65%

mittelennundustulu (2023: vastavalt 31% ja 69%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas

lennundustulu 24%.

10. mail 2023 hakkasid Tallinna lennujaamas kehtima muudetud lennujaamatasud:

maandumistasu määra alandati, reisijatasu määra tõsteti ja eraldi tasu kehtestati

erivajadustega reisijate teenindamise kulude katteks. Kui 2023. aasta lennundustulu

mõjutas see 7,5 kuu ulatuses, siis 2024. aasta lennundustulu kogu aasta ulatuses.

Kontsessioonide, terminali üüritulud ja autode parkimise tulud suurenesid 2024.

aastal 14%, mis on kooskõlas reisijate arvu kasvuga. Muude hoonete ruumide üüri

ja muu rendi kategooria tulud suurenesid 6%. Kasv on tingitud üürilepingute

tingimuste ülevaatusest ja muudatustest.

Reisijate ja lennukite maapealse teenindamise tütarettevõtte (AS Tallinn Airport GH)

tulud jäid samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Peapõhjuseks oli asjaolu, et

jäätõrjeteenuse tulud kujunesid 2,5 miljoni euro võrra (40%) 2023. aastast

väiksemaks. Muud tulud selles rühmas (paketitulud ja lisateenused) olid 2,3 miljoni

euro võrra (19%) suuremad, mis on sarnases suurusjärgus reisijate arvu kasvuga.

Muud äritulud vähenesid 0,3 miljoni euro võrra eelkõige varade sihtfinantseerimise

tulu tõttu, mis oli 0,6 miljoni võrra väiksem näitaja kui 2023. aastal. Tegevuskulude

sihtfinantseerimise tulu oli 2024. aastal aasta varasemast 0,2 miljoni euro võrra

suurem.

Riigilt saadav sihtfinantseering regionaalsete lennujaamade ning julgestus- ja

päästekulude katmiseks jäi 2024. aastal samale tasemele ning oli kokku 10,1 miljonit

eurot. Sihtfinantseering ei katnud kõiki tegevusega seotud kulusid.

Sihtfinantseeringu defitsiit oli regionaalsete lennujaamade puhul 1 091 tuhat eurot

ning julgestus- ja päästekulude puhul 3 464 tuhat eurot.

2024 tava-

tegevus

2024 era- korralised

mõju-

tegurid

2024 kokku

2023 Muutus 2024 tava-

tegevus – 2023 %

Muutu s 2024 kokku

– 2023

%

Müügitulu 64 151 0 64 151 57 316 12 12

Muud äritulud 14 510 0 14 510 14 773 -2 -2

sh varade sihtfinantseerimine

3 619 0 3 619 4 180 -13 -13

Äritulud kokku 78 662 0 78 662 72 089 9 9

Kaubad, materjalid ja teenused

-22 761 0 -22 761 -21 627 5 5

Mitmesugused tegevuskulud

-2 353 0 -2 353 -2 294 3 3

Tööjõukulud -30 069 0 -30 069 -26 218 15 15

Muud ärikulud -118 0 -118 -186 -37 -37

Põhivara kulum -12 402 -6 608 -19 009 -13 080 -5 45

sh põhivara kulum -12 402 0 -12 402 -13 080 -5 -5

sh põhivara allahindlus

0 -6 608 -6 608 0

Ärikulud kokku -67 702 -6 608 -74 310 -63 405 7 17

EBITDA 19 742 0 19 742 17 583 12 12

Finantstulud ja kulud

367 0 367 -201 -283 -283

Dividendide tulumaksu kulu

0 -4 254 -4 254 0

sh tasumisele kuuluv tulumaks

0 -2 500 -2 500 0

sh edasilükkunud tulumaksu kulu

0 -1 754 -1 754 0

Kasum kokku 11 327 -10 861 465 8 483 34 -95

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 22

Tabel 2. Müügitulu kokku tuhandetes eurodes

Teenuste puhul oli lennundusteenuste kahjum 1,5 miljonit eurot, mis on võrreldes

eelmise aastaga 3,2 miljoni euro võrra väiksem. Põhjus on asjaolu, et reisijate ja

lennuoperatsioonide arv oli 2024. aastal märksa suurem kui 2023. aastal, samuti

mõjutasid tulemit positiivselt muudetud lennujaamatasud.

Mittelennundusteenuste kasum oli 2024. aastal 9,1 miljonit eurot ja see vähenes

aasta varasemaga võrreldes 1,3 miljoni euro võrra. Kulud on kasvanud

äriklienditeeninduse ja keskse taristu teenuste puhul.

Regionaalsete lennujaamade teenuste tavapärase äritegevuse kahjum oli 1,1

miljonit eurot, sellele lisandus 6,6 miljonit eurot põhivara allahindlusest. Kokku oli

kahjum 7,7 miljonit eurot.

AS-i Tallinna Lennujaam kasum kokku oli 9,7 miljonit eurot, mis on 2023. aastaga

kõrvutatuna 5,4 miljoni euro võrra rohkem.

AS-i Tallinn Airport GH puhaskasum oli 0,6 miljonit eurot (mida mõjutas 2,5 mln euro

suurune tulumaksukulu välja makstud dividendidelt), AS-i Airport City kasum oli 1,3

miljonit eurot ja konsolideerimise kahjum 11,1 miljonit eurot (põhipõhjus:

emaettevõtte finantstulu all kajastatud 10 mln euro suuruse dividenditulu

elimineerimine).

Kontserni puhaskasum oli 0,5 miljonit eurot.

Kontserni tegevus oli 2024. aastal suunatud kiire kasvu haldamisele ja kulude

juhtimisele muutlikus keskkonnas. Meie kulud olid kokku 67,7 miljonit eurot, mida

oli 4,3 miljonit eurot (7%) rohkem kui eelmisel aastal. Kulude suurenemist mõjutas

osutatavate teenuste mahu kasv ja üldine hinnatõus.

Kontserni ärikulud jagunevad järgmiselt: 44% moodustavad tööjõukulud (2023:

41%), 34% kaubad, materjalid ja teenused (2023: 34%), 4% mitmesugused

tegevuskulud (2023. a 4%) ning 18% amortisatsioonikulud (2023: 21%).

Kaupade, materjalide ja teenuste rühma kulude kogumaht oli 22,8 miljonit eurot

(2023: 21,6). Kommunaalkulud kahanesid koos sisseostuhindade odavnemisega

võrredes 2023. aastaga 6% ja olid müügikäibest 7%.

Reisijate arvu ja keskmise palga kasvuga seoses suurenesid 2024. aastal

julgestusteenuse sisseostu kulud 0,7 miljonit eurot. Lisaks kasvasid hoonete ja

rajatiste hoolduse kulud 0,3 miljoni euro võrra ning IT-kulud 0,2 miljoni euro võrra.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas jätkasime 2024. aastal oste tark-

ja riistvara uuendamiseks.

2024 2023 Muutus 2024-

2023 %

Müügitulu kokku 64 151 57 316 12

sh lennundustulu 22 333 17 967 24

sh mittelennundustulu 41 818 39 349 6

Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, GH 18 118 18 361 -1

Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, muu 2 261 1 942 16

Ruumide üür ja muu rent sh vahendatud kommunaalid 5 119 4 844 6

Reisijatega seotud teenused (parkimine, kontsessioonid, terminali üür)

15 615 13 685 14

Muu mittelennundustulu 705 516 37

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 23

Veel kasvasid lennuraja hooldusmaterjalide kulud ning klientide ja õhusõidukite

teenindamise kulud. Sõidukite majandamise kulud oli 10% võrra madalamad, kuna

rajapuhastusharjade ja diiselkütuse kulu oli väiksem. Sõidukite remondi- ja

hoolduskulu oli samas mahus nagu 2023. aastal.

Mitmesuguste tegevuskulude rühma kulud kokku olid 2,5 miljonit eurot, nagu ka

2023. aastal. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid turundus- ja töölähetuste kulud

ning vähenesid koolituskulud ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu.

Tabel 3. Lennundus ja mittelennundus 2023-2024 tuhandetes eurodes

Rahavood

2024. aastal olid äritegevuse rahavood 21,4 miljonit eurot ja EBITDA oli 19,4

miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavood olid tulenevalt investeeringutest -

27,5 miljonit eurot ja finantseerimistegevuse rahavood tulenevalt laenude

tagasimaksetest -6,2 miljonit eurot. Rahajäägi aastane muutus oli kokku –12,4

miljonit eurot.

Käibekapitali mõjutasid pikaajaliste kohustiste vähenemine 7,0 miljoni euro võrra,

lühiajaliste kohustiste suurenemine 3,8 miljoni euro võrra ja põhivara kasv 16,2

miljoni euro võrra.

2024 tava-

tegevus

2024 era- korralised

kulud

2024 kokku

2023 Muutus 2024 – 2023 %

AS Tallinna lennujaam: regionaalsed lennujaamad

Tulud 5 749 0 5 749 5 619 2

Kulud koos üldhalduskuludega 6 840 0 6 840 6 424 6

Põhivara allahindlus, kulude suurendus

0 6 608 6 608 0

Regionaalsete lennujaamade kasum/kahjum

-1 091 -6 608 -7 699 -805 -856

Finantstulud ja -kulud, sh dividenditulu (TLL+reg)

-161 10 000 9 839 -480 2 151

AS-i Talinna Lennujaam kasum/kahjum kokku

6 346 3 392 9 739 4 323 125

Tallinn Airport GH kasum/kahjum (sh finantstulud ja -kulud, dividendi tulumaks)

3 065 -2 500 565 3 957 -86

Airport City kasum/kahjum 1 311 0 1 311 110 1 088

Konsolideerimise kasum/kahjum (sh dividenditulu konsolideerimine)

605 -11 754 -11 149 92 -12 175

Kontserni kasum/kahjum 11 327 -10 861 465 8 483 -95

AS Tallinna lennujaam: lennunduse teenused

2024 tava-

tegevus

2024 era- korralised

kulud

2024 kokku

2023 Muutus 2024 – 2023 %

Tulud (sh sihtfinantseeringu tulud) 30 017 0 30 017 25 804 16

Kulud koos üldhalduskuludega 31 499 0 31 499 30 537 3

Lennunduse teenuste kasum/kahjum -1 482 0 -1 482 -4 733 69

sh lennuvälja- ja reisijateenuste ning lennukite parkimise teenuse kasum/kahjum

1 983 0 1 983 -2 475 180

sh julgestuse- ja päästeteenuste kasum/kahjum

-3 464 0 -3 464 -2 258 -53

AS Tallinna lennujaam: mittelennunduse teenused

Tulud 20 428 0 20 428 20 081 2

Kulud koos üldhalduskuludega 11 347 0 11 347 9 740 17

Mittelennunduse teenuste kasum/kahjum

9 081 0 9 081 10 341 -12

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 24

Investeeringud

Investeeringuid tehes pidasime 2024. aastal silmas ettevõtte

fookuseid ning pikaajalisi plaane, tegemata seejuures järeleandmisi

ohutuses ja reisijateeninduse kvaliteedis. Jätkasime investeerimist

mitmesse meile olulisse valdkonda, näiteks rohepöördesse ja

reisijamugavuse kasvu.

Kokku tegime 2024. aastal investeeringuid kogusummas 28,6 miljonit eurot (2023:

18,1 mln eurot; kasv 58%, +10,5 mln eurot).

Sealhulgas investeerisime Tallinna lennujaama 17,0 miljonit eurot ja

regionaalsetesse lennujaamadesse 0,5 miljonit eurot. Airport City investeeris 10,5

miljonit eurot, Tallinn Airport GH investeeris 1,2 miljonit eurot ja kontsernisiseste

tehingute tõttu oli elimineerimine 0,6 miljonit eurot.

Suurimad investeerimisprojektid olid Tallinna lennujaamas K-perrooni laiendamine,

lennukikütuseterminalide ehitus, uute käsipagasi läbivalgustuse seadmete ostmine,

reisiterminali laienduse projekteerimine, reisiterminalis

mitte-Schengeni reisijatele mõeldud eelootealade rekonstrueerimine ning

äriklientide lounge’i laiendamine ja ümberehitus.

Regionaalsetesse lennujaamadesse investeerisime kokku 0,5 miljonit eurot. Nende

seas olid suurimad investeeringud Kuressaare lennujaama autoparkla

laiendus ja päästekaatri ostmine, Tartu lennujaama soojavarustussüsteemi arenduse

esimene etapp ning regionaalsetesse lennujaamadesse julgestusseadmete soetus.

Tabel 4. 2024. aasta suurimad investeeringud

Investeeringu nimetus Kokku mln eurodes

% kogu mahust

K-perrooni laiendus, TAMILA CEF projekt 3,32 11

Julgestusliinide seadmed - Reisijatega kaasasolevate esemete kontrollseade EDSCB C3

2,16 7

Reisiterminali mitte-Schengeni eelooteala ehitus 1,59 5

Lennukikütuseterminalide ehitus, TAMILA CEF projekt 1,54 5

Reisiterminalis äriklassi lounge-i remont 1,20 4

Traktori (tühimass 7 tonni) ja haakeseadmete komplekti ostmine

1,00 3

Reisiterminali laienduste projekteerimine 0,99 3

Reisiterminali A osa valgustuse projekteerimine ja ehitus

0,68 2

Lõunaala detailplaneeringujärgsed investeeringud (kommunikatsioonid, juurdepääsuteed jne)

0,68 2

Rataslaadur (Case) traktorite vahetus 0,68 2

Pagasi- ja kaubakärude ostmine 0,43 1

Muud projektid Tallinna lennujaamas 2,75 9

Tallinna lennujaam kokku 17,03 58

Kuressaare autode parkla laiendus 0,14 0

Tartu soojavarustussüsteemi arendus (I etapp) 0,10 0

Kuressaare päästekaater 0,08 0

Lennundusjulgestuseseadmete ost 0,08 0

Muud projektid regionaalsetes lennujaamades 0,09 0

Regionaalsed lennujaamad kokku 0,49 2

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 25

Investeeringu nimetus Kokku mln eurodes

% kogu mahust

Reisijatrappide ostmine 0,90 3

N1 kategooria sõidukite hankimine 0,12 0

Elektriline WC auto (asendus) ettemaks 0,08 0

Muud projektid 0,15 1

AS Tallinn Airport GH investeeringud kokku 1,24 4

Fedexi uue hoone ehitus 4,28 15

DHL uue hoone ehitus 4,22 14

Universaalangaari (3+1) ja laohoone ehitus 1,73 6

Muud projektid 0,28 1

AS Airport City investeeringud kokku 10,51 36

Kontsern kokku 29,27 100

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 26

2025. aasta väljavaade

2025. aastalt oodatakse 2,1% majanduskasvu. Inflatsioon hoogustub maksutõusude

mõjul 5%-ni. Majanduse ja hindade kasv toob kaasa palgatõusu surve.

Lennundusturu pakkumist mõjutab jätkuvalt õhusõidukite saadavus, mis on

mõjutatud lennukimootorite probleemidest.

Järgmise aasta prognoos on positiivne. Kontserni jaoks on kasvu ja alustatud

projektide elluviimise aasta. Meie fookuses on töötajate, reisijate ja äriklientide

rahulolu ning projektide elluviimine kokkulepitud ajas, rahas ja eesmärgis.

Teeme ettevalmistusi, et vajadusel vastavalt Euroopa Liidu eelnõu otsusele 2025.

aasta kohta koostada kestlikkuse aruanne. Lisaks loome ühisettevõtte Eesti Varude

Keskusega, et tagada Tallinna lennujaamas lennukikütuse piisav varu. 2025. aastal

muutuvad lennujaamatasud, et katta kasvanud kulusid ning riigi vähenenud

sihtfinantseeringuid pääste ja julgestuse valdkonnas.

Prognoosime 2025. aastaks lennufirmade pakkumist sarnasel tasemel eelmise

aastaga, kuid usume, et täituvus paraneb. Reisijate arvuks prognoosime 3,6 miljonit

(kasv 3%).

Aasta müügitulude prognoos on 74 miljonit eurot (kasv 16% võrreldes 2023.

aastaga) ja äritulude prognoos 88,7 miljonit eurot (kasv 13%). Ärikuludeks

prognoosime 2025. aastal 74 miljonit eurot. 2025. aasta EBITDA prognoos on 24,7

miljonit eurot ja näitaja kasvu toetab lennujaamatasude kahjumlikkuse vähenemine:

lennujaamatasud on 1,2 miljoni euroga kasumis. Tasude kasumlikkus jääb alla

lubatud kasumlikkuse taset (lennunduse lubatud WACC on 4,7%).

Omaniku tootluse ootus, mille alusel ta määrab ettevõttele dividende, on 9,3%

aastas. 2025. aastal maksab ettevõte dividende 4,4 miljonit eurot.

Järgmisel aastal planeerime investeerida 58 miljonit eurot. Suurimad investeeringud

on aastatel 2025–2029 Tallinna lennujaama lõunaala arendus ja lennukikütuste

hoidlate ehitus, reisiterminali rekonstrueerimine ja laiendus, samuti CO₂ heidete

vähendamisega seotud tegevused nii Tallinna lennujaamas kui ka regionaalsetes

lennujaamades. Kokku investeerib ettevõte aastatel 2025–2029 203 miljonit eurot.

Investeeringute rahastamiseks laename järgnevatel aastatel kokku 85 miljonit eurot.

Tabel 5. Kontserni tegevus– ja finantsnäitajad

*Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut.

Ühik 2025 prognoos

2024 Muutus 2025-

2024 %

Reisijaid Tallinna lennujaamas reisijad 3 603 222 3 492 114 3

Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP-id 44 797 42 403 6

Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisijad 103 804 87 636 18

Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades

LOP-id 10 436 9 369 11

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 661 612 8

Müügitulu tuh eurodes 74 307 64 151 16

Äritulu kokku tuh eurodes 88 743 78 662 13

Ärikulu kokku tuh eurodes 74 129 74 310 0

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 24 757 19 742 25

Puhaskasum tuh eurodes 13 057 465 2705

Rahavood äritegevusest tuh eurodes 25 111 21 355 18

Investeeringud tuh eurodes 58 427 29 270 100

Omakapitali tootlus % 9,3 0.3 2666

EBITDA marginaal % 33 31 8

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 27

Strateegia ja

eesmärkide täitmine

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 28

Kontserni missioon on ühendada Eesti maailmaga. Meie visioon on olla atraktiivseim

lennujaam Euroopas ning meie väärtused on usaldusväärsus, avatus ja hoolivus.

Ainuaktsionärina on Eesti Vabariik seadnud AS-ile Tallinna Lennujaam järgmised

ootused:

• ettevõte hoiab ja suurendab lennuliiklust;

• ettevõtte tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus;

• ettevõte maksab omanikutulu (dividende);

• ettevõte toimib jätkusuutlikult ja vastutustundlikult (ohutus ja

keskkonnasäästlikkus);

• ettevõte käitab Eesti regionaalseid lennujaamu Eesti eri piirkondade

majanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise

toetuse ulatuses.

Kontserni strateegilised eesmärgid on:

• ühendada Eesti maailmaga nii inimeste kui ka kauba liikumise osas;

• olla atraktiivne lennujaam reisijatele, ettevõtetele, partneritele ja

talentidele;

• käitada lennujaamu ohutult ja turvaliselt;

• olla oma tegevuses vastutustundlik looduskeskkonna suhtes ning

majandada kulutõhusalt, kasumlikult ja vastutustundlikult;

• tagada, et ettevõtte kinnistud on väärtustatud ja teenivad tulu.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 29

2024. aasta eesmärkide täitmine

Järgnevates tabelites võetakse võtmenäidikute abil kokku olulisimate eesmärkide

täitmine ja tulemused.

Tallinna lennujaama läbis 2024. aastal 3 492 114 reisijat. See on suurim aastane

reisijate arv läbi aegade, ületades 2019. aasta ehk pandeemiaeelset taset 6,9%.

Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv 18%. Tugevale tulemusele aitas kaasa

asjaolu, et lennufirmad panid müüki rohkem pileteid. See suurendas suvehooajal

lennuvõimalusi aasta varasemaga võrreldes 23%.

Sihtkohtade arv ületas oodatud taset. 2024. aastal avasime seitse uut lennuliini ja

Tallinna lennujaama hakkas lendama kaks uut lennufirmat.

Tabel 6. Eesmärk 1. Tallinna lennujaam ühendab Eesti maailmaga nii inimeste kui ka

kauba liikumise osas

Reisijate rahulolu püsis väga kõrgel tasemel: Tallinna lennujaam on Euroopa

lennujaamade seas esiviisikus. Reisijateekonna disain on endiselt meie fookuses ja

me viime selles valdkonnas ellu uuendusi.

Mitte-Schengeni uute ootealade valmimine, lennujaama lounge’i uuendamine ja

uute käsipagasi läbivalgustuse seadmete paigaldamine olid aasta suurimad

projektid, mis kasvatasid reisijamugavust. Lisaks alustasime iseteenindusväravate

juurutamise ettevalmistusi.

Suure tähelepanu ja mõjuga oli Tallinna lennujaama reisiterminali laienduse

projekteerimine, mis lõppeb 2025. aasta alguses.

Lennufirmadele hädavajalik punktuaalsus on Tallinna lennujaamas jätkuvalt tagatud.

Kontserni töötajate pühendumus oli 2024. aastal rahuldaval tasemel, kuid langes

oodatud tasemest madalamale seoses keeruliste suvekuudega ja töökoormuse

märgatava kasvuga.

Tabel 7. Eesmärk 2. Tallinna lennujaam on atraktiivne lennujaam reisijale,

lennundusettevõttele, partnerile ja talendile

Vastutustundlik ja keskkonda säästev tegutsemine on meie tähelepanu keskmes

olnud juba pikka aega. Möödunud kolme aastaga oleme vähendanud CO2 heidet

neljandiku võrra. Viimasel paaril aastal tehtud sammudega saavutab ettevõte CO2-

neutraalsuse viis aastat varem kui kavandatud, st juba 2025. aastal.

Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine

Regulaarliine (suvised ja aastaringsed) 45 49

Reisijaid miljonites 3,09 3,49

Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine

Reisijate rahulolu kasv ASQ-indeksi järgi 4,4 4,45

E-teenused reisijatele C3-julgestusseadmete juurutamine

Juurutamine on lõpule viidud

Reisiterminali laiendamine Mitte-Schengeni uute ootealade ehitus

Ehitustööd on lõpule viidud

Lounge’i renoveerimine on lõpule viidud

Lounge on valminud

Väljuvate lendude punktuaalsus 99% 98%

Juhtumite arv, millega oleme põhjustanud lennuliikluse seisaku kauem kui 30 minutit

0 0

Töötajate pühendumus TRI*M-indeksis 65 punkti (kontsern)

TRI*M-indeksis 58 punkti (kontsern)

Tööandja maine uuringu tulemused Viie parima tööandja seas

Paremuselt teine tööandja

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 30

Eesmärgi saavutamiseks mõõdame enda otsesest ja kaudsest tegevusest tulenevat

CO2 jalajälge ning tegutseme järjepidevalt CO2 heite vähendamise nimel. 2024.

aastal suutsime vähendada CO2 heite kogust reisija kohta 92% tänu taastuvelektri,

alternatiivkütuse ja kaugkütte kasutamisele ja see näitaja oli 0,25 kg (2023. a 3,02

kg).

Reisijate ja lennuoperatsioonide arvu kasvust hoolimata ei toimunud 2024. aastal

suuri muutusi lennuohutust ja -julgestust mõjutavate vahejuhtumite arvus ning

lennujaamad üle Eesti olid käitatud ohutult. Kuigi küberrünnakute arv ja intensiivsus

kasvasid 2024. aastal, ei esinenud suure mõjuga vahejuhtumeid.

Tabel 8. Eesmärk 3. Tallinna Lennujaama käitatakse ohutult ja turvaliselt ning

ettevõte käitub looduskeskkonna suhtes vastutustundlikult

Kontserni intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) oli 2,2 miljoni

euro võrra suurem kui 2023. aastal (kasv 12%). EBITDA marginaali ületasime 5

protsendipunkti võrra. Müügitulu oli 4,1 miljoni euro võrra suurem kui eelarvestatud

(6,8%).

Kontserni (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) reisijate arv oli

planeeritust 12% võrra suurem ning kontserni kulud (ilma amortisatsioonikuludeta)

olid kavandatust 0,2 miljoni võrra väiksemad. Seetõttu oli kulu reisija kohta 15,45

eurot, mis on 1,92 euro (-11,1%) võrra väiksem planeeritust – mis näitab

efektiivsust.

Müügitulu oli 17,92 eurot reisija kohta, mis oli eesmärgiks seatud tasemest

madalam. Põhjuseks see, et reisijate arv kasvas enam kui müügitulu.

Mittelennundustulu oli planeeritust 2,6 miljoni euro võrra suurem (6,6%).

Kavandatust rohkem teenisime peamiselt tänu reisijate arvu kasvule. Planeeritust

suuremad olid tulud reisijate ja lennukite teenindamisest, reklaampindade müügist

ja taristutasudest.

Tabel 9. Eesmärk 4. AS Tallinna Lennujaam on kulutõhus, kasumlik ja uuenduslik

ettevõte

Nii Tallinnas kui ka regionaalsetes lennujaamades peame tähtsaks ettevõtte maade

väärtustamist ja hea ärikeskkonna loomist selleks, et meelitada ligi uusi ettevõtteid.

Mõõdik

Eesmärk 2024 Täitmine

Lennujaamade akrediteerimissüsteemi Airport Carbon Accrediation (ACA) tase

3. taseme hoidmine 3.tase

CO2 heite kogus reisija kohta kg 3,5 0,25

Julgestuse tõsiseid juhtumeid 0 0

Tööohutuse tõsiseid juhtumeid 0 0

Ohutuse vahejuhtumeid 1000 lennuoperatsiooni kohta

0 lennuõnnetust ja 0 tõsist vahejuhtumit

0 lennuõnnetust ja 0 tõsist

vahejuhtumit

Infoturbe tõsiseid vahejuhtumeid 0 0

Andmekaitse tõsiseid vahejuhtumeid 0 0

Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine

Kontserni intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelse kasumi (EBITDA) marginaal %

26% 31%

Kontserni kulu (v.a amortisatsioon) reisija kohta (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) eurodes

17,3 15,5

Kontserni müügitulu reisija kohta (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) eurodes

18,8 17,9

Mittelennundustulude kasv (müügitulu) eurodes

39,2 miljonit 41,8 miljonit

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 31

AS-i Tallinna Lennujaam tütarettevõte AS Airport City on asutatud eesmärgiga

arendada ja hallata Tallinna lennujaama ümbruses paiknevat ärikinnisvara. Soovime

luua toimiva ärikeskkonna, mis toetab lennunduse arengut. Esimeses etapis

keskendume lennuraja lõunaküljel asuvale alale, kus arendame lennunduslogistika

ja lennukaubandusega seotud taristut. 2024. aastal alustasime ehitustegevust

kolmel kinnistul, kus hoonestus valmib 2025. aasta teisel poolel.

Tabel 10. Eesmärk 5. AS-i Tallinna Lennujaam kinnistud on väärtustatud ja teenivad

tulu

Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine

Äriplaanid on koostatud või koostamisel. Alustatud on projekteerimist ja ehitust

Universaalangaari ja kahe logistikakeskuse ehitus on alanud. Hooned valmivad

2025. aastal

Projektid on ajakavas

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 32

Lennuliiklus meie

lennujaamades

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 33

Lennuliiklus Tallinna lennujaamas

Tallinna lennujaama läbis 2024. aastal 3 492 114 reisijat. See on suurim aastane

reisijate arv läbi aegade, ületades 2019. aasta ehk pandeemiaeelset taset 6,9%.

Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv 18,0%. Tugevale tulemusele aitas kaasa

lennufirmade poolt müügis olnud piletite arvu ulatuslik kasv, mis suurendas

suvehooajal lennuvõimalusi mullusega võrreldes 23%.

Kui Eesti majandusolukord on keeruline, on nõudlus rahvusvahelise reisimise järele

kasvanud. See näitab, et lennureisidest on saanud euroopaliku eluviisi lahutamatu

osa.

Suveperioodil mõjutas reisijate arvu positiivselt odavlennufirmade lendude

lisandumine, kuid lennuvõimalusi lisasid ka teised vedajad, sh airBaltic, Finnair,

Lufthansa, SAS ja Swiss.

Tallinna lendamist alustasid 2024. aastal kaks uut lennufirmat. Lufthansa kontserni

kuuluv Eurowings avas otseliini Prahasse ja Prantsuse odavlennufirma Transavia

France alustas lende Pariisi Orly lennujaama. AirBaltic avas Tallinnast neli uut

lennuliini (Billund, Malta, Burgas ja Palma de Mallorca).

Joonis 3. Tallinna lennujaama reisijate jaotus sihtkohtade (regulaarlennud) ja

vedajate alusel 2024. aastal

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 34

Aasta jooksul tehti Tallinna lennujaamast regulaarlende 45 sihtkohta, millele

lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudel

Stockholmi, Helsingisse, Riiga ja Frankfurti.

Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid airBaltic (27%) ja Ryanair (18%).

Kokku oli odavlennufirmade osakaal 22% (2023: 22%).

Joonis 4. Rahvusvahelised regulaarliinid Tallinna lennujaamast 2024. aasta

detsembris

Et oleme teinud liinivõrgustiku arendamisel head tööd, näitas asjaolu, et lennu-

firmad esitasid Tallinna lennujaama auhinna Routes World Awards maailma viie

parima hulka kuni 5 miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias.

Maailma Lennujaamade Nõukogu (ACI) avaldatava 2024. aasta ühenduvuse

aruande* alusel kasvas Eesti õhutranspordi ühenduvus võrreldes aastatagusega

37%. See seab Eesti arengukiiruselt Euroopa riikide hulgas esikohale.

*https://connectivity.aci-europe.org/wp-content/uploads/2024/07/ACI_Connectivity_Report_2024-

1.pdf (13.11.2024)

Tabel 11. Reisijate arv, kauba ja posti vedu ning lennuoperatsioonide arv Tallinna

lennujaamas 2020-2024

LOP - lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine

Ühik 2024 2023 2022 2021 2020

Reisijaid kokku reisijaid 3 492 114 2 961 564 2 747 679 1 301 057 863 589

sh siselendudel 57 332 59 029 50 553 39 454 24 843

sh välislendudel 3 434 782 2 902 535 2 697 126 1 261 603 838 746

sh ümberistujaid 33 112 28 760 22 513 8 102 6 600

Kaup ja post kokku tonn 9 910 8 753 11 111 10 560 9 192

sh post 1 378 1 160 1 279 1 205 1 310

sh lennukaup 8 532 7 593 9 831 9 355 7 882

Lennuoperatsioone kokku LOP 42 403 38 155 38 028 26 690 22 964

sh reisilendudel 34 072 29 428 28 478 16 617 16 960

sh kaubalendudel 1 556 1 561 1 609 1 602 1 576

sh mitteärilistel lendudel 6 775 7 166 7 941 8 471 4 428

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 35

Lennuliiklus regionaalsetes

lennujaamades

Meie regionaalseid lennujaamu läbis 2024. aastal 87 636 reisijat, mis on 39%

rohkem võrreldes 2023. aastaga (63 042 reisijat). Suur kasv oli põhjustatud Tartu-

Helsingi regulaarliini avamisest 31. märtsil. Kokku läbis Tartu lennujaama aasta

jooksul 27 270 reisijat (2023: 1080).

Regionaalsetest lennujaamadest suurimat, Kuressaare lennujaama läbis 42 490

reisijat (2023: 42 265).

Kärdla lennujaama kasutas aastas 15 307 reisijat (2023: 16 181), Pärnu lennujaama

1097 reisijat (2023: 2085) ja Ruhnu lennuväljal teenindati 1472 reisijat (2023:

1398).

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 36

Lennuvälja- ja

reisijateenused

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 37

Reisijakogemus ja reisijateekonna disain

Tallinna lennujaamas

Tallinna lennujaama reisiterminali arendusprojektide ja reisijateekonna disainis

järgime koduseima lennujaama kontseptsiooni ning keskendume

aastaprioriteetidele. Aastal 2024 suunasime jõupingutused uutesse mitte-

Schengeni eelootealadesse, iseteenindusse ja reisiterminali laiendusprojekti.

Reisiterminali uued mitte-Schengeni eelootealad on valminud ja kasutusele võetud.

Nendega koos sai terminal kaks uut väravat, mida saab paindlikult kasutada nii

Schengeni kui mitte-Schengeni lendude jaoks. See parandab reisijate teenindamise

võimalusi ja tõhusust.

Äriklassi lounge’i rekonstrueerimine kulges sujuvalt. Uuendatud lounge on saanud

värske põhjamaise ilme, mis muudab ruumi avaramaks ja meeldivamaks.

Rekonstrueerimise käigus liideti vana üldkoosolekute ruum lounge’i alaga, pakkudes

reisijatele rohkem ruumi. Uus äriklassi lounge’i disain on juba äratanud tähelepanu

arhitektuurikomisjonis, pälvides disaineritelt kiitust.

Iseteeninduslike pagasiloovutuse seadmete kasutus on kasvanud. 2024. aastal anti

antud seadmeid kasutades ära 74 639 ühikut pagasit (2023: 28 829). See on 9,5%

kõikidest väljuvate reisijate pagasitest.

Iseteenindusseadmeid on võimalik kasutada airBalticu, SAS, Finnairi, Lufthansa,

Swiss International Air Lines ja Norwegiani klientidel.

Tallinna lennujaama klientide tagasiside ja reisijaküsitlus

Aasta jooksul registreerisime 679 kliendipöördumist (2023: 660), millest enamik oli

seotud lennule registreerimise ja julgestuskontrolli järjekorra pikkusega.

2024. aastal vahetasime reisiterminalis reaalajas tagasiside mõõtmise seadmete

teenusepakkujat ja asukohti. Oleme võtnud tähelepanu keskmesse lennueelse

julgestuskontroll punkti ja piiripunkti teenuse rahulolu mõõtmise. Lennueelse

julgestuskontrolliga on rahul 92% lahkuvaid reisijaid. Piiripunkti lahkuvatest

reisijatest on teenusega rahul 83% ja saabuvatest reisijatest 91%.

“Tallinna lennujaama reisiterminali arendusprojektide ja

reisijateekonna disainis järgime koduseima lennujaama

kontseptsiooni. ”

Jätkasime koostööd Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukoguga (Airport Council

International, ACI), osaledes üleilmses reisijaküsitluses Airport Service Quality (ASQ)

koos rohkem kui 300 lennujaamaga. Uuring võimaldab meil analüüsida Tallinna

lennujaama reisijateekonna kvaliteeti ja reisija mugavust kõikides kohustuslikes

punktides.

Aasta jooksul küsitlesime 1426 reisijat, saavutades üldise rahulolu hindeks 4,45

(2023: 4,42). Lahkuvad reisijad hindavad väga kõrgelt töötajate abivalmidust

reisiterminalis ja lennueelse julgestuskontrolli läbivuse lihtsust. Kõrgeid hinnanguid

anti ka terminali teekonna leidmise lihtsusele, mugavusele lähteväravates ja

ooteajale lennueelses julgestuskontrollis.

Erivajadustega reisijate teenindamine

Meile on väga tähtis toetada erivajadustega reisijate teekonda lennujaamas. Teeme

kõik selleks, et osutada neile alati kvaliteetset, ohutut ja meeldivat teenust.

Tallinna lennujaam võttis 2024. aastal vastu 9 524 erivajadustega reisijate

teeninduse tellimust, mis oli 2 119 ehk 28% rohkem kui eelmisel aastal. Kõigi

reisijate seas oli erivajadustega reisijaid 0,27% ja see näitaja kasvab iga aastaga.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 38

Nende arv oli suurim juulis ja augustis, mil osutasime iga päev tugiteenuseid

keskmiselt 35 erivajadustega reisijale.

Täitsime 5 810 kõigist erivajadustega reisijate teenindamiseks esitatud tellimustest

(ülejäänud juhtudel klient siiski ei soovinud meie abi). Alla 12–tunnise

etteteatamisajaga tellimusi oli 27%, sh neist viimase hetke tellimusi 5%. Eritehnikat

kasutasime 21% tellimuste täitmiseks.

Kõige rohkem erivajadustega reisijaid (50%) vajas meie töötajate abi pikkade

vahemaade läbimiseks (ingl wheelchair ramp, WCHR).

26% kliente soovis tuge näiteks treppidest liikumisel (ingl wheelchair steps, WCHS)

ja 11% reisijatest muu hulgas õhusõidukisse sisenemisel või sealt väljumisel (ingl

wheelchair carry, WCHC). Ülejäänud 13% olid muu erivajadusega reisijad.

Erivajadustega reisijate teenindamise tulud olid 535 867 eurot ja kulud 656 914

eurot (2023: tulud 302 372 eurot, kulud 573 118 eurot).

Lennundusjulgestus

2024. aasta oli Tallinna lennujaamas ja regionaalsetes lennujaamades

julgestusteenuse uutele hankevõtjatele sisseelamise aasta. AS-i Forus Security

kogemuse puudumine lennundusjulgestusteenuse osutamisel tingis õppimise ja

kohanemise perioodi.

Esimest korda osteti julgestusteenust ka Kuressaare ja Kärdla lennujaamas. Sellega

seoses polnud seal enam vajadust oma töötajate järele selles valdkonnas.

Kui 2023. aastal investeerisime reisijatega kaasas olevate esemete kontrolliks

mõeldud uutesse seadmetesse, siis kasutusele võtsime need 2024. aasta aprillis.

Uued seadmed muutsid reisijateeninduse protsessi märkimisväärselt tõhusamaks.

Paraku saime uut protsessi rakendada ainult viis kuud, kuna Euroopa Liidu nõuete

muutuste tõttu tuli hakata piirama reisijate poolt kaasa võetavate vedelike mahtu.

Ehkki vedelike mahutitele rakendusid lisanõuded ja reisijate arv kasvas, ei pikenenud

seetõttu Tallinna lennujaamas oluliselt julgestuskontrolli järjekorrad.

Võrreldes 2023. aastaga vähenes märgatavalt Tallinna lennujaamale tehtud

pommiähvarduste arv, see piirdus 2024. aastal kolme juhtumiga.

2024. aastal võtsime AS-i Tallinna Lennujaam kontsernis kasutusele lubade

infosüsteemi (LIS), millega muutsime lennujaama läbipääsulubade menetlemise

täielikult digitaalseks ning loobusime pabertaotlustest. Järgmise sammuna on

planeeritud LIS-i laiendamine kõikidele lennujaamas tegutsevatele ettevõtetele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 39

Lennuohutus ja maapealsete teenuste ohutus

Lennuohutus

Ohutus on lennundussektori põhiväärtus, mille oleme seadnud esikohale ka oma

kontsernis.

Meie ohutusjuhtimissüsteem hõlmab ohutuspoliitikat, riskijuhtimist, ohutuse

tagamist ja edendamist ning sellesse oleme kaasanud kõiki kontserni ja kogukonna

liikmed. Igal aastal seame ka konkreetsed ohutuseesmärgid.

Rakendame õiglase käitumise (ingl just culture) põhimõtteid, st ei karista inimest

sellise tegevuse või tegevusetuse või otsuste eest, mis on tehtud, võttes arvesse

tema töökogemust ja väljaõpet. Ohutusjuhtimissüsteemi kaalukas osa on

teavitamine kõigist töös ette tulevatest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, et

oleks võimalik selgitada välja juhtunu algpõhjus ja juhtunu kordumist tulevikus

ennetada.

Olulise info vahetamiseks koguneb Tallinna lennujaama ohutuskomitee kord

kvartalis, tuues kokku lennuväljal tegutsevate ettevõtete lennuohutuse eest

vastutavad töötajad ja lennujaama esindajad. Komitee eesmärk on teavitada osalisi

ohutust mõjutavatest põhilistest muudatustest, suurendada üldist teadlikkust ja

kaasata osalisi ohutusjuhtimissüsteemi parendamisse.

2024. aastal kogunes lennujaama ohutuskomitee neljal korral. Osalistele anti

ülevaade Tallinna lennuvälja arendustegevustest ja nendega seotud

käitamispiirangutest lennuväljal viibijatele, samuti lennuohutust mõjutavatest

juhtumitest ning lennuvälja käitamis- ja juhtimissüsteemi protseduuride

muudatustest.

Regionaalsetes lennujaamades kogunevad samal eesmärgil vähemalt kord kvartalis

ohutus– ja kvaliteedigrupid, kuhu kuuluvad lennujaamade territooriumitel

tegutsevad ettevõtted. Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamas toimus neli ning

Kärdla lennujaamas 12 koosolekut.

Lennuvälja määruse nõuete alusel korraldatakse regulaarselt safety review board’i

koosolekuid. Sellesse üksusse kuuluvad kontserni juhtkonna liikmed. Safety review

board jälgib ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi tulemuslikkust, kinnitab

ohutuseesmärgid, hindab ohutustaset ning ohutusmeetmete rakendamise tõhusust

ja mõjusust. Koosolekud toimuvad kord kuus. Aastal 2024 toimus 12 koosolekut.

Tänu tähelepanelikele töötajatele, kogukonnaliikmetele ja koordineerimiskeskusele

esitati AS-ile Tallinna Lennujaam 2024. aastal 1 207 ohutusteavitust (2023: 969).

Teavituste arvu kasv näitab, et teavituskultuur on loodud ning teavituste kasv on

korrelatsioonis lennuliikluse kasvuga.

Vaatamata lennuliikluse kasvule on vahetu mõjuta juhtumite hulk samal tasemel

võrreldes aasta varasemaga ja juhtumite arv on vähenenud. 2024. aastal ei

toimunud Tallinna lennujaamas ühtegi tõsist juhtumit ega lennuõnnetust.

Aasta jooksul registreerisime 7 intsidenti, mis mõjutasid õhusõiduki või selles

viibinud reisijate ohutut käitamist või maapealsete töötajate ohutust. Kaks juhtumit

oli seotud õhusõiduki rehvi tühjenemisega lennurajal, sh oli ühel juhul ka rada

suletud. Ühel juhul põrkas õhusõidukiga kokku mootorsõiduk, mis riivas õhusõiduki

tiiba.

Kõigist lennujaamades registreeritud ohutusteavitustest oli 258 seotud lindude ja

loomadega (2023: 185) ning neist enamik puudutas lindude-loomade liikumist

liiklusalal. Kokku tuli ette kolm (2023: kolm) tõsisemat juhtumit, mis mõjutasid lennu

toimumist või ärajäämist, kuna linnud ja loomad kujutavad õhusõidukile suurt ohtu

ning võivad tuua kaasa ulatuslikke kahjustusi.

Juhtumite ja ohtude ennetamiseks kasutame lennuväljadel aktiivselt mitmesuguseid

lindude ja loomade peletamise meetmeid. Et maandada lindudest ja loomadest

tingitud riske tõhusamalt ning võtta kasutusele parimad peletusmeetmed, teeme

aktiivselt koostööd ornitoloogiga.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 40

Ohutuskultuuri toetamiseks avaldati 2024. aastal Tallinna lennujaamas kuus ja

regionaalsetes lennujaamades neli uudiskirja, mis käsitlesid lennuvälja muudatusi,

liiklusohutust ning muid olulisi teemasid, nagu inimfaktor.

Tallinna lennuväljal rakendati alates aprillist 2024 CAT II lennuprotseduurid. Need

võimaldavad õhusõidukitel ohutult maanduda ka raskemates ilmaoludes, tagades

lennuohutuse ja lendude regulaarsuse. Protseduuride rakendamiseks arendasime

lennuvälja taristut ja kohandasime käitamisprotseduure. Lennuohutuse osakond

korraldas koolitusi kõigile manööverdusalal liiklejatele, et tutvustada uuendatud

protseduure ja nõudeid. Sel viisil tagame töötajate teadlikkuse halva ilma korral

tööülesannete ohutuks täitmiseks.

Tabel 12. Registreeritud ohutusteavituste arv AS–i Tallinna Lennujaam

käitatavatel lennuväljadel 2020–2024

Maapealsete teenuste ohutus

AS-is Tallinn Airport GH toimub maapealsete teenuste osutamine ööpäev ringi, igas

olukorras ja operatiivselt keerulises keskkonnas. Ohutusjuhtumid ei kao kunagi, kuid

nende hulka saab töötajate pideva koolitamisega piirata. Kokku koolitati

ohutusealaselt sellel aastal 97 maapealse teenuseosutaja töötajat.

Kuigi lennuoperatsioonide arv on kasvanud, on suudetud tänu järjepidevale tööle

langetada intsidentide arvu. AS-is Tallinn Airport GH toimus 2024 aastal 9 intsidenti

(2023: 11). Samuti ei toimunud ühtegi õnnetust ega tõsist intsidenti. Registreeriti

112 vahetu mõjuta juhtumit ja 187 tähelepanekut.

Ka teavituste arv on võrreldes aasta varasemaga kasvanud: 17,6 teavitust 1000

lennuoperatsiooni kohta (2023: 17,2).

Aastal 2024 korraldati üheksa ohutusülevaate kohtumist, kus analüüsiti põhjalikult

juhtumeid ja jagati praktilisi soovitusi. Tulemusi tutvustati ka operatiivtöötajatele, et

tõsta nende teadlikkust ning parandada igapäevast ohutusalast käitumist.

Ohutusjuhtumi tõsidusaste 2024 2023 2022 2021 2020

Õnnetus 0 0 0 0 0

Tõsine intsident 0 1 0 1 1

Intsident 7 21 17 18 28

Vahetu mõjuta ohutusjuhtum

271 246 296 244 183

Tähelepanek 929 701 425 384 196

Kokku 1207 969 738 647 408

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 41

Aeronavigatsiooniteenus

AS Tallinna Lennujaam pakub side- ja navigatsiooniteenust ning lennuinfoteenust.

Aeronavigatsiooniteenuse liik sõltub lennujaamast.

2024. aastal pakkusime:

• lennuinfoteenust Kärdlas ja Pärnus;

• side- ja/või navigatsiooniteenust Kuressaares, Kärdlas, Pärnus ja Tallinnas.

Side- ja aeronavigatsiooniteenus oli Tallinna lennujaamas kättesaadav 99,7%,

Kuressaares 100%, Kärdlas 99%.

Oleme edukalt lõpetanud digitorniprojekti Tartu ja Kuressaare lennujaamas. Teenust

osutatakse Lennuliiklusteeninduse AS-i digitornist.

Et võimaldada üleminekut digitornile, paigaldasime Tartu, Kuressaare ja Kärdla

lennujaama uued, automaatsed ilmavaatlussüsteemid (ingl weather observing system,

AWOS) ning Tallinnas uuendasime ilmavaatlussüsteemi. Automaatsete

ilmavaatlussüsteemide ametlik kasutuselevõtt ja sertifitseerimine toimus 2024.

aasta alguses.

2024. aasta oleme sertifitseerisime Tallinna, Kuressaare, Kärdla ja Tartu uued

meteoroloogiaseadmed. Lisaks rakendame Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljadel

2025. aasta alguseks täisautomaatse ilmavaatlusteenuse.

Lennuväljade käitamine

Lennuväljade käitamine on keeruline ja reguleeritud tegevus. See hõlmab

mitmesuguseid protseduure ja tegevusi selleks, et tagada lennuväljale saabuvate ja

sealt väljuvate lennuoperatsioonide ohutu ja tõhus teenindamine nii öösel kui ka

päeval, nii heade kui ka halbade ilmastikutingimuste ajal.

Tallinna lennuvälja ja regionaalsete lennuväljade käitamise osakond loob ja haldab

lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks vajalikke käitamisprotseduure

ja lennuväljade käsiraamatuid. Samuti osaleb see osakond kõnealuste teenuste

sertifitseerimises ja sertifikaadi hoidmises, järjepideva vastavushindamise

protsessides ning lennuväljadega seotud arendusprojektides. Osakond vastutab

seitsme Eesti lennuvälja ja nende teenuste sujuva, tõhusa ja ohutu toimimise eest.

Tallinna lennuväljal tehti 2024. aastal ööpäevas keskmiselt 116 lennuoperatsiooni.

Õhkutõusuks või maandumiseks idasuunas kasutati lennurada 46% lendudel ja

läänesuunal 54% lendudel.

Tallinna lennuväli tagab ööpäev läbi päästekategooria CAT8 võimalusega tõsta tase

CAT9-le. Aastal 2024 oli kategooria alandatud CAT 7-le 7 korral (2023: 19).

Halbade ilmastikutingimuste ajal võimaldatakse ohutut maandumist CAT2 nõuetele

vastava taristu ja protseduuride abil, mida on võimalik kasutada lisaks

satelliidipõhistele lähenemisprotseduuridele.

Lennuvälja tipptunnid on tavaliselt 05:30-07:30, 11:00-15:00, 17:00-19:00 ja

22:30-01:00.

2024. aasta oli lennuväljade käitamise vaates väga teguderohke. Algatati, lõpetati ja

viidi ellu hulk olulisi projekte, mis on nimetatud järgnevalt.

Tallinn

• Rakendati CAT2 lähenemisprotseduurid, mille abil on võimalik maanduda

vähemalt 300-meetrise rajanähtavuse ja vähemalt 30-meetrise pilvede

kõrguse korral.

• Võeti kasutusele uued tagavara-meteoseadmed.

• Täiendati õhusõidukite jäätõrjeprotsessidega seotud protseduure, mille

tulemusena võeti täielikult kasutusele eraldiseisvad jäätõrjealad.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 42

Tartu

• Taastati Tartu-Helsingi liinilend.

• Muudeti GPS-häiretest tingituna lennuprotseduure (DME-DME

lendamine).

• Vahetati välja meteoseadmed ja mindi üle täisautomaatsele

ilmavaatlusteenusele.

Pärnu

• Esimest korda regionaalsete lennuväljade ajaloos hooldati A320-tüübi

õhusõidukit mujal kui Tallinnas: uues Pärnu lennukiangaaris, mis valmis

2023. aasta alguses.

• 2024. aasta kevadest detsembrini oli Pärnu lennuväli baasiks õhuväe

M28-tüüpi õhusõidukitele, kuna Ämari lennuvälja lennuliiklusala

rekonstrueeriti.

• Suve lõpus tegid Pärnu lennuväljalt lennuoperatsioone brittide

militaardroonid.

Kärdla

• Vahetati välja meteoseadmed ja mindi üle täisautomaatsele

ilmavaatlusteenusele.

Kuressaare

• Rakendati digitorn, mille käigus anti lennuinfo teenus üle

Lennuliiklusteeninduse AS-ile.

• Vahetati välja meteoseadmed ja mindi üle täisautomaatsele

ilmavaatlusteenusele.

Eritehnika ja hooldeteenused

Tõrgeteta lennuväljateenuse osutamiseks tuleb tagada territooriumi igapäevane

heakord ja korraline hooldus. Eritehnika ja hooldeteenuste osakonnas töötab 68

inimest, kelle ülesanne on osutada kvaliteetseid ja tõrgeteta hooldeteenused kõigis

kontserni lennujaamades. Sellega tagame lennujaama toimepidevuse ja

lennuohutuse alustades reisijate veost, lumekoristusest ja libeduse tõrjest ning

lõpetades kuni 60 ha suuruse ala niitmisega.

2023.–2024. aasta talveperiood oli lumeolude poolest erakordne: 2023. aasta

novembris ja detsembris sadas 1,5 kuuga maha 50% tavalisest nelja kuu

lumekogusest. Kokku koristati Tallinna lennuväljalt 130 000 m³ lund (4327 koormat),

sõideti läbi 200 000 km, kulutati 251 500 euro väärtuses diislikütust ja kasutati 783

670 kg (1,8 mln eurot) libedusetõrje keemiat.

Tehnikahalduse valdkonnas korraldati edukalt hanked, mille tulemusel uuendati

2024. aasta lõpus tehnikaparki: osteti kolm uut laadurit, rajameistrite autod ja neli

traktorit. Jätkati CO₂ jalajälje vähendamist, kui tehnikapargi uuendamise kõrval

mindi üle HVO diislikütuse (Neste MY) kasutamisele.

Suveperioodil remonditi ja markeeriti lennuväljade katendeid, sealhulgas

väliparklas. Kasvanud reisijate arvu ja bussivedude mahuga saime edukalt hakkama,

tagades ladusa ja ohutu toimimise.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 43

Päästeteenistus

Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennujaamade päästeüksustel on kanda

vastutusrikas roll päästa inimelusid lennuõnnetuse või vahejuhtumi korral, mis

toimub lennuväljal või selle vahetus läheduses kuni 5 meremiili raadiuses.

Lisaks tagab lennujaama päästeteenistus turvalisuse ja ohutuse lennujaama

territooriumil, turvab tankimisi, võtab vastu hädamaanduvaid õhusõidukeid ning

reageerib esimesena tuleohule lennujaamas.

Kokku töötab Tallinna lennujaama päästeüksuses 46 töötajat, regionaalsetes

lennujaamades kokku 16.

Kokku tehti Tallinna lennujaamas 2024. aasta esimese kümne kuu jooksul 398

väljasõitu. Nendest oli lennukite tankimise turvamist 127 korda, automaatse

tulekustutussüsteemi teadetele reageerimist 75 korda, esmaabi andmist 8 korda,

liikumispuudega inimeste teenindamist 85 korda, reostuse koristamist 97 korda ja

operatiivväljasõite 6 korda.

Aasta jooksul testiti regulaarsete kontrollväljasõitudega päästeüksuste

valmisolekut, mis kinnitasid head reageerimisvõimekust. Kuressaare lennuväljale

hangiti uus päästepaat, mis suurendab veepäästevõimekust lennuõnnetuste korral.

Lisaks korraldasime õppusi. Nende seas olid suurõppus Tallinnas ja Kärdlas, kus

harjutasime koostööd teiste ametkondadega lennuõnnetuste lahendamiseks.

Otsinguõppusel novembris harjutasime koos Päästeameti, Politsei- ja

Piirivalveameti ning Vabatahtliku Reservpäästerühmaga tõhusat koostööd. Samuti

toimus Ülemiste järvel harjutusõppused kütusereostuse tõrjeks ja Tallinna

lennuväljal masskannatanute õppus „FERVENS 24“. Kõik õppuste eesmärgid

täitsime edukalt.

2024. aastal läksime Kuressaare ja Kärdla lennuväljal üle keskkonnasäästliku

tulekustutus-vahuaine kasutamisele. Võtsime kasutusele ICAO standardile vastava

B toimivustasemega vahuaine ECOPOL A6+. See on 100% biolagunev ning täielikult

fluori- ja silikoonivaba vahuaine, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2017/1000 ja juhtimisprogrammi EPA 2010/15 PFOA nõuetele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 44

Reisijate ja õhusõidukite maapealse

käitluse teenuste osutamine

Tallinna lennujaamas tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse teenindusega

kontserni tütarettevõte AS Tallinn Airport GH. Peale regulaarlendude teenindame

ka era-, tellimus- ja militaarlende.

Tütarettevõtte strateegiline eesmärk on kasvada Põhja-Euroopa kvaliteetseimaks

maapealse teeninduse ettevõtteks ning visioon on olla parim maapealse

lennuteeninduse pakkuja Eestis. Selle saavutamiseks keskendutakse tõhususele,

ohutusele ja innovatsioonile.

Igapäevatöös lähtutakse missioonist pakkuda õigeaegset ja kvaliteetset teenust,

tagades võrdse kasu klientidele, omanikule ja töötajatele. Kvaliteedieesmärk on

teenindada kõiki lennufirmasid vähemalt 97,5% täpsusega ja olla lennujaamade

kvaliteedihinnangutes esimese viie hulgas.

Eesmärgi saavutamiseks arendatakse pidevalt kvaliteedi- ja

ohutusjuhtimissüsteemi, järgides valdkonna parimaid praktikaid ja Rahvusvahelise

Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) standardi „Safety Audit for Ground

Operations“ (ISAGO) nõudeid.

Kliendi ootustele vastamiseks analüüsitakse regulaarselt tagasisidet, tegevus- ja

tulemusnäitajate sihttasemeid ning võimalikke mõjureid. Kõrge teenindusstandardi

hoidmiseks järgitakse kogukonna klienditeeninduse head tava.

Kuni aastani 2024 oli AS Tallinn Airport GH ainuke maapealse käitlusteenuse osutaja

Eestis.

Maapealse teeninduse turu avanemine

Riigi Tugiteenuste Keskus korraldas 2022.–2023. aastal hanke maapealse

teeninduse turu avamiseks Tallinna lennujaamas, kuna selle reisijate arv oli kasvanud

üle piirmäära, mida ületades peab lennujaamas olema lubatud tegutseda igas

maapealse teenuse kategoorias vähemalt kahel teenuseosutajal.

Tallinna lennujaamas puudutab maapealsete teenuste turu avanemine üksnes

pagasi- ja perroonikäitluse teenuseid. Ülejäänud teenuseid on lennujaamas juba

varem osutatud vaba turu põhimõtetel ilma piiranguteta ning kõigi põhiteenuste

puhul on lennufirmadel valida vähemalt kahe teenuseosutaja vahel.

Riigi Tugiteenuste Keskuse hankes osutus edukaks pakkujaks Belgias asuv ja 1949.

aastal asutatud ettevõte brändinimega Aviaparter, mis tegutseb ligi 50 lennujaamas

eelkõige Lääne-Euroopas. Aviaparteriga sõlmiti septembri lõpus leping seitsmeks

aastaks. Ettevõte kohustub saavutama Tallinnas tegevusvalmiduse järgneva 12 kuu

jooksul. Aastaaruande kirjutamise ajal ei ole Aviapartner oma tegevuse

alguskuupäeva Tallinnas veel teatanud. See sõltub suuresti esimeste klientidega

lepingu läbirääkimisest.

Sõltumata maapealsete teenuste turu avanemisest jätkab kontserni tütarettevõtte

AS Tallinn Airport GH kvaliteetsete teenuste pakkumist Tallinnas muutusteta. Seega

tähendab turu avanemine lennujaama kasutajatele edaspidi valikut kahe

teenuseosutaja vahel.

Samal ajal hankeprotsessiga jätkas AS Tallinna Lennujaam 2024. aastal

tööprotsesside uuendamist ja korrigeerimist. Need peavad olema kooskõlas uue

turuolukorraga, kus peamisi maapealseid teenuseid hakkab edaspidi Tallinna

lennujaamas pakkuma ka kontserniväline ettevõte.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 45

Ehitus- ja arendustegevus Tallinna

lennujaamas ning regionaalsetes

lennujaamades

Lennujaama arenguks ja kasvamiseks on vaja arendada meid ümbritsevat taristut.

Kõige aluseks on visioon, detailplaneeringud ja kõrgel tasemel koostatud projektid.

2024. aastal tegime Tallinna lennujaama arenguks vajalike detailplaneeringute

menetlemisel märkimisväärseid edusamme, ehkki kohalikus omavalitsuses

pikenesid menetlustähtajad.

Valukoja 24 ja 26 detailplaneeringus saavutasime kokkuleppe Sepise tänava

pikenduses ning esitasime Tallinna Linnavalitsusele uue taotluse. Kuusiku

detailplaneering sai oluliste osapoolte, sealhulgas Rail Balticu heakskiidu.

Suur-Sõjamäe 60 planeering on kooskõlastatud ja ootab vastuvõtmist. Suur-

Sõjamäe 48 ja 50 kohta tegime lumerohkest talvest hoolimata edukalt

reostusuuringu ning esitasime materjalid kooskõlastuseks.

Loodeala detailplaneeringu põhjalikud uuringud on suuresti lõpule viidud, kuigi

ulatuslikem neist on veel töös. Päikeseparkide planeeringu lahendus on jõudnud

läbivaatamiseks kohalikku omavalitsusse ning edelaala planeeringu esitasime

algatamiseks.

Tallinna lennujaam on püstitanud endale ambitsioonika eesmärgi saavutada aastaks

2030 kliimaneutraalsus. Et aidata taristuga sellele kaasa, oleme esitanud Euroopa

Liidu programmi „Connecting Europe facility“ (CEF) taotluse toetuse saamiseks

projektile „etAIR“ (suunatud lennujaama elektrifitseerimisele) ning „INTERREG-i“

programmi taotluse toetuse saamiseks projektile „BSR HyAirport“ (suunatud

vesiniku kasutamisele lennujaamades).

Peame oluliseks reisijamugavust ja kõikide meie käitatavate lennujaamade arengut.

Tallinna reisiterminali läbilaskevõime suurendamiseks valmisid 2024. aastal mitte-

Schengeni uued ootealad ja jätkus laienduse projekteerimine. Nii oleme valmis

teenindama kuni 4,2 miljonit reisijat aastaks 2030.

Üks meie eesmärke on kasvatada Tallinna lennujaama võimekust teenindada

lennukeid, mis vajavad suures koguses kütust, ja lisada E-klassi lennukite jaoks

parkimiskohti K-perroonile.

CEF-programmist rahastatud „TAMILA“ projektide raames tegime 2024. aastal

ühtlasi olulisi arendustegevusi, et tagada Tallinna lennujaama taristu kahese

kasutuse ja sõjalise mobiilsuse tõhustamine.

Kütuseterminali laiendamiseks sõlmisime koostöös Eesti Varude Keskusega 16.

aprillil ehitustöövõtulepingu nelja lennukikütusemahuti projekteerimiseks ja

ehitamiseks (kogumaht 4000 m³). Need 9-meetrise läbimõõdu ja 18-meetrise

kõrgusega vertikaalsed silindrid hakkavad hoiustama osa Eesti riiklikust JET-A1-

tüüpi lennukikütuse varust. Kütuseterminal valmib ja võetakse kasutusele 2025.

aasta lõpuks.

Ka K-perrooni nelja uue E-klassi lennuki seisupaiga rajamist on alustatud.

„TAMILA“ projekte kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastust

(CEF) 50% ulatuses, aidates tagada Tallinna lennujaama strateegilise võimekuse nii

tsiviil- kui ka sõjaliste operatsioonide toetamiseks.

Peale selle tegime 2024. aastal olulisi arendustöid Tallinna lennujaama lõunaalal, et

toetada piirkonna arengut ja Airport City ärilinnaku kujunemist. Valmisid lõunaala

vee- ja kanalisatsioonitrasside projekt ning leidsime taristu väljaehitaja.

Samuti hakkasime ette valmistama lõunapääsla rajamist, mis ühendab K-perrooni ja

lõunaala arendused. Lõunaala elektrivõrgutrassid projekteeriti ja ehitati, lõplik

valmimine on planeeritud 2025. aasta kevadesse.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 46

Airport City ja arendused

Reisijatena tajume lennujaama sageli reisi algus- ja lõpp-punktina, kuid

Tallinna lennujaam püüab oma missiooni – ühendada Eestit maailmaga

– täitmiseks leida viise, kuidas suurendada tulusid, mis ei sõltu ainult

reisijateveost. Lisatulude abil saame investeerida lennujaama

taristusse, tehnoloogiasse ja reisijamugavusse.

Euroopa lennujaamad teenivad järjest suurema osa käibest kaupade ja teenuste

müügist. Lennuraja lähedus ja sellega seotud teenuste saadavus on transpordi- ja

logistikaettevõtetele, õhusõidukite hooldus- ja teenindusettevõtetele, hotellidele,

laoteenuste osutajatele ning tööstusettevõtetele suur lisandväärtus.

Oleme kinnisvaraarendusega tegelenud üle 20 aasta. Meie portfellis on ligikaudu

6000 m² kaubandus- ja äripindu reisiterminalis ning umbes 45 000 m² angaari- ja

laohooneid. Meil on tugev taristu arendus- ja haldusmeeskond, kus töötab 32

inimest. Kinnisvaraarenduse ärivaldkonna kasvades suureneb ka loodud

tütarettevõtte AS Airport City meeskond.

AS-i Airport City asutas AS Tallinna Lennujaam 2023. aasta märtsis, et arendada ja

hallata Tallinna lennujaama vahetus läheduses asuvat ärikinnisvara. Airport City loob

uusi võimalusi ettevõtetele, kelle jaoks on tähtis paikneda lennujaama või lennuraja

ning õhusõidukite läheduses. Tütarettevõtte eesmärk on luua lennundusega seotud

ettevõtetele toimiv ja funktsionaalne ärikeskkond ja tänapäevane taristu ning

sellega toetada lennunduse arengut.

Airport City jätkab 2025. aastal Tallinna lennujaama lõunaala arendamist, et luua

sinna tugev lennunduse, logistika ja kaubaterminalide keskus.

2024. aastal pandi nurgakivi kahele olulisele hoonekompleksile, sealhulgas DHL

Express Estonia 7260 m² ja 5200 m² suurusele Fedex Express Estonia AS-i

täisautomaatse sorteerimissüsteemiga lennukaubaterminalidele. Mõlemad

terminalid valmivad 2025. aasta kolmandas kvartalis, suurendades tunduvalt

lennunduslogistilisi võimalusi.

Samuti algas 2024. aasta teisel poolel 11 000 m² suuruse lennukite hooldus- ja

remondiangaaride kompleksi rajamine, mille valmimine on kavandatud 2025. aasta

lõppu.

Nende arendustega viib Airport City ellu oma visiooni kujuneda juhtivaks

rahvusvaheliseks lennundus- ja logistikakeskuseks, toetades Tallinna Lennujaama

konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 47

Kontserni digitaliseerimise arengukava

„Lennujaam 4.0“

Maailm meie ümber areneb kiiresti ning muutuvad nii töötajate, reisijate kui ka

koostööpartnerite ootused. Selleks, et nende ootustega sammu pidada ja pakkuda

tippkvaliteeti, oleme jätkanud aktiivset tööd tõhusate, digitaalsete ja

automatiseeritud lahenduste juurutamisel.

Kontserni arengukava „Lennujaam 4.0“ eesmärk on aidata tõsta lennujaama

digitaliseerituse taset ja tõhustada tööprotsesse, viies meid infotehnoloogiliselt

arenenud lennujaamade sekka. Selle kontseptsiooni eeskujul tegutsevad ka paljud

teised rahvusvahelised lennujaamad, luues sellega innovatsioonivõrgustiku, kuhu

kuulume ka meie.

2024. aastal jõudsime mitme olulise verstapostini, kui rakendasime uusi digitaalseid

tööriistu ja lahendusi. Need aitavad tõhustada meie igapäevatööd ja parandada

kasutajakogemust

• Koduleht: uuendasime täielikult kontserni kodulehe (www.airport.ee), mis

on nüüd lihtsam, loogilisem ja kasutajasõbralikum. Uus veebikeskkond on

loodud reisijate, tulevaste töötajate ja koostööpartnerite vajadusi silmas

pidades.

• Läbipääsulubade haldamise süsteem: võtsime kasutusele uue süsteemi,

mis tõhustab läbipääsulubade taotlemist, haldamist ja jälgimist, muutes

protsessi nii turvalisemaks kui ka mugavamaks.

• Ressursside haldamise lahendus maapealses teeninduses: juurutasime

süsteemi, mis optimeerib maapealse teeninduse ressursikasutust,

parandades nii töötajate kui ka tehnika kasutamise tõhusust.

• Service Desk: võtsime kasutusele juhtumite ja tellimuste haldamise

keskkonna, mis võimaldab kiiresti ja tõhusalt registreerida, analüüsida ja

menetleda juhtumeid ning tagada teenuste mugav ja lihtne tellimine ning

täitmine.

• Iseteeninduslik pagasiloovutusseadmete süsteem: vahetasime välja

iseteeninduslike pagasiloovutusseadmete tarkvara. Sellega tagame

reisijatele veelgi sujuvama ja tõrgeteta kogemuse pagasi registreerimisel ja

loovutamisel.

• Geoinfoportaal: lõime uue geoinfoportaali, kuhu oleme koondanud

lennujaama taristu ja asukohaandmed. See lihtsustab planeerimist ja

haldamist meie paljudes osakondades.

• Tarbimise andmete jagamise süsteem: võtsime kasutusele uue süsteemi,

mis võimaldab automaatselt koguda ja hallata energiatarbimise,

kommunaalteenuste ja rendipindade andmeid ning jagada neid

automaatselt klientidega, kes neid tarbivad.

Lisaks valmivad 2025. aastal veel muud Tallinna lennujaama infotehnoloogia (IT)

projektid. Tähtsaimad neist on infoturbestandardi ISO27001 sertifitseerimine, uue

lennujaama operatiivinfo jagamise rakenduse juurutamine, parklate haldamise

süsteemi uuendamine ning auditite ja vastavushindamise süsteemi juurutamine.

Samuti panustame järgnevatel aastatel märkimisväärselt IT-taristu täiustamisse,

tagades lennujaama IT-süsteemide veelgi parema kaitstuse ja jätkusuutlikkuse.

Oleme veendunud, et see digitaliseerimisteekond viib meid lähemale maailma

juhtivate lennujaamade standarditele ja aitab täita meie visiooni tuleviku

lennujaamast.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 48

Meeskond

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 49

Kontserni meeskond AS Tallinna Lennujaam tegutseb Eestis ja järgib siin tööjõule

kehtivaid õigusakte. Oleme pühendunud võrdsete võimaluste

edendamisele, töötajate heaolu toetamisele ja kogukonna

arengusse panustamisele. Keskendume tervise edendamisele ja

mitmekesisuse väärtustamisele, et luua positiivset mõju nii ettevõtte sees kui ka

laiemalt ühiskonnas, olles samal ajal atraktiivne ja usaldusväärne tööandja.

Kontsernis Tallinna Lennujaam töötas 2024. aasta lõpu seisuga 665 töötajat.

Töötajate keskmine tööstaaž on 7,9 aastat. AS-is Tallinna Lennujaam on 37%

töötajatest töötanud üle kümne aasta ja AS-is Tallinn Airport GH on sama näitaja

23%. See peegeldab meeskonna pühendumust lennundussektoris pakutavatele

karjääri rajamise ja enesetäiendamise võimalustele.

Tabel 13. Kontserni palgatöötajate vanuseline jaotus

Töötajate vabatahtlik voolavus oli emaettevõttes ligikaudu 9% (2023: 5%) ja

tütarettevõttes ligikaudu 23% (2023: 16%). Koguvoolavus, mis hõlmab ka

koondamisi, oli emaettevõttes 13% ja tütarettevõttes 28%. Jälgime töötajate

lahkumise põhjuseid regulaarselt, et võtta kasutusele meetmeid koguvoolavuse

vähendamiseks.

Suhtume oma töötajatesse võrdselt olenemata nende soost ja muudest tunnustest.

Kontserni töötajatest 66% on mehed ja 34% naised. Nõukogus on naisi 20%, juhtide

seas 40% ja juhtkonnas 50%.

Tasustamise põhimõtetes järgime välist konkurentsivõimet ja ametirühmade jaotust

ning võrdse kohtlemise tava. Oleme alustanud tegevust juunis 2026 jõustuva

Euroopa võrdse palga direktiivile vastavuse tagamiseks. Jälgime regulaarselt

palgalõhestatistikat, et tagada meeste ja naiste võrdne tasustamine samaväärse töö

eest.

Aruandeperioodil ei olnud kontsernis ühtegi teatatud diskrimineerimisjuhtumit ega

inimõiguste rikkumise juhtumit. Kollektiivlepingud ja nende töötajate esindajad

puuduvad kontsernis.

AS Tallinna Lennujaam % AS Tallinn Airport GH % AS Airport City %

Alla 30-aastased 12 41 0

30-50 aastased 57 54 100

Üle 50-aastased 31 6 0

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 50

Organisatsioonimuudatused

2024. aasta jooksul kasvas töötajate arv kontsernis 3,5% (633-lt 665-le), sh maa-

pealseid teenuseid osutuvas tütarettevõttes 4,3% (258-lt 269-le). Kontserni

äristrateegia toetamiseks tegime mitu struktuurimuudatust.

Seoses Tartu-Helsingi regulaarliini taasavamisega mehitasime reisijate ja

õhusõidukite teenindamise ametikohad. Kuressaare lennuinformaatori teenuse

üleandmine Lennu-liiklusteeninduse AS-ile ning meteoteenuse edasine pakkumine

Keskkonnaagentuuri poolt tõid kaasa töö ümberkorraldusi. Eritehnika ja

hooldeteenuste osakonnas loodi tiimijuhtide ametikohad, et parandada

töövahetuste operatiivset juhtimist. Taristuvaldkonnas alustasime

ümberstruktureerimist, mis jõuab lõpule 2025. aastaks. Energeetikavaldkonna

tähtsuse kasvuga seoses muutsime elektrivõrkude hooldusgrupi energeetika

osakonnaks. Samuti lõpetasime IT infrastruktuuri osakonna mehitamise, et toetada

digitaliseerimist ja organisatsiooni arengut.

Töötajate pädevuste arendamine

Kontsernis lähtume 70 : 20 : 10 õpperaamistikust, mille alus on põhimõte, et

õppimine toimub eelkõige kogemuste kaudu, sotsiaalses keskkonnas ja formaalse

õppe toel. Teadmisi ja kogemusi annavad edasi välis- ja sisekoolitajad ning

praktikajuhendajad. 2024. aastal moodustas koolituskulude osakaal tööjõu-kuludes

1,2% (2023: 1,5%). Kontserni koolitus- ja arenduskulud olid 342 tuhat eurot (2023:

390 tuhat eurot).

2024. aasta koolitusteemades oli viis põhifookust: • Pädevuskoolitused

• Juhtimisvõimekuse arendamine

• Kriisiolukorras toimetulek

• Vaimse tervise toetamine

• Vabatahtlikud koolitused

Uute kolleegide sujuva sisseelamise toetamiseks koostame igale töötajale

ametikohapõhise õppekava, mis hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist väljaõpet,

oluliste dokumentidega tutvumist ning e-õppe kursusi. 2024. aastal algatasime uue

koolitusprogrammi „Tere tulemast lennujaama“, mis koosneb lühikestest

veebimoodulitest Tallinna lennujaama tegevusvaldkondade ja teenindusstandardite

kohta ning 2,5-tunnisest klassiruumikoolitusest. Koolitus annab põhjaliku ülevaate

lennujaama toimimisest ja väärtustest, aidates uutel töötajatel kiiremini kohaneda.

Kevadel töötasime välja sisekoolitaja põhimõtted, mis said aluseks sisekoolitajate ja

praktika-juhendajate õppeprogrammide uuendamisel. Lisaks baas- ja

täiendkoolitustele alustasime sisekoolitajate vaatlust, et ühtlustada ja tõsta

koolituste kvaliteeti ning sisekoolitajate taset.

Peale lennunduskoolituste keskendusid pädevuskoolitused peamiselt ohutusele ja

seadmete õigele käsitlemisele. Täiendkoolitustena korraldasime veel lennuraja

seisukorra hindamise, esmaabi-, töökeskkonna-, taimekaitse- ja muid sarnaseid

koolitusi.

Iga lennujaamas töötav juht on ettevõtte väärtustest lähtuv, tulemustele

keskendunud suunanäitaja, meeskonna arendaja ning toetava töökeskkonna looja,

viies ellu ettevõtte visiooni ja strateegiat. Juhtide arenguks algatasime 2024. aastal

koostöös Fontesega kuuekuulise mentori-programmi, milles osales 16 mentorit ja

16 menteed. Tänu programmi edukatele tulemustele jätkame seda 2025. aastal

järgmise mentorite lennuga. Lisaks korraldasime juhtidele tagasiside andmise ja

vastuvõtmise koolitusi ning sisekommunikatsiooni ja meediakoolitusi. Esimest korda

juhirollis alustanud töötajatele pakkusime alustava juhi koolitust, mis andis

osalejatele baasteadmised juhtimisest, ettevõtte juhtimispõhimõtetest ja

eesmärgistamise protsessist.

2024. aastal korraldasime mitu kriisijuhtimiskoolitust, sealhulgas äkkrünnaku

teadlikkuse koolituse. Kriisigrupi liikmed osalesid ka simulatsiooniõppusel, mille

eesmärk oli harjutada praktikas läbi erinevate kriisiolukordadega toimetulek.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 51

Vaimse tervise teadlikkuse ja parema tööõhkkonna edendamiseks korraldasime

koostöös Peaasi.ee-ga esimese vaimse tervise esmaabi andjate koolituse. Kõigil

töötajatel võimaldasime osaleda vaimse tervise aastakonverentsil. Samuti

alustasime Tallinn Airport GH reisijateeninduse osakonnas kovisioonipraktikate

juurutamist, et toetada keeruliste teenindusolukordade lahendamist. Selleks

valisime töötajate seast vabatahtlikud kovisioonigruppide juhid, kes läbisid vastavad

koolitused ja viisid oma gruppidega läbi esimesed kohtumised.

E-õppe keskkonnas on kõikidele töötajatele vabatahtlikud koolitused, mis

võimaldavad täiendada oskusi ja teadmisi paljudes valdkondades, nagu ajajuhtimine,

kuulamisoskused, jäätmete sorteerimine ja läbipõlemise ennetamine.

Töötajate rahulolu ja kaasamine

2024. aastal jätkasime koostöös Kantar Emoriga kontserni töötajate rahulolu- ja

pühendumusuuringu tegemist. Uuringus osales 76% töötajatest ja TRI*M-indeksiks

kujunes 58 punkti (2023: 63 p), mis on mõnevõrra alla kontserni seatud eesmärgi

(65 p) ja riigi keskmise (68 p). Kõige kõrgemaid hindeid andsid töötajad töö sisule ja

töökeskkonna ohutusele, samuti juhtimiskvaliteedile. Arenguruumi nähti aga

töövahendite, tunnustamise ja infovahetuse parandamisel. Lisaks toodi esile vajadus

leevendada töökoormust kõrghooaja eel, tagades piisava töötajate arvu.

Töö sisu ja töökeskkonnaohutuse küsimustes hindas 83% töötajatest oma tööd

kõrgelt ning 80% tunneb end oma tööülesandeid täites ohutult ja turvaliselt.

Need valdkonnad on olnud meie fookuses ja me jätkame nende väärtustamist, et

pakkuda töötajatele parimat võimalikku töökogemust. Panustame jätkuvalt

töötajate tervise ja heaolu edendamisse sporditoetuse pakkumisega Stebby

keskkonnas ja koostööd MyFitnessi spordiklubiga. Stebby ja MyFitnessi kaudu

kasutas 2024. aastal sportimise ja terviseedendamise toetust regulaarselt ligikaudu

500 ema- ja tütarettevõtte töötajat ehk 82% meie kolleegidest.

MTÜ-sse Tallinna Lennujaama Spordiklubi kuulus aasta lõpus 69 liiget. Spordiklubi

pakub töötajatele nii individuaal- kui ka ühistreeninguid ning võimalust osaleda

rahvaspordivõistlustel. Klubi aktiivsus ja saavutused tõid 2024. aastal kõrge

kuuenda koha Eesti sportlikemate ettevõtete seas. Klubiline tegevus, kevadel

korraldatud spordiklubi matk ja muud ühistegevused on toetanud meeskonnavaimu

ning pakkunud kollektiivile tervislikku ning lõõgastavat ajaveetmisvõimalust.

Sportimise asemel võivad töötajad kasutada ka tervisekindlustust, mis katab paljusid

tervishoiuteenuseid, sealhulgas eriarstiabi, taastusravi, hambaravi ja

vaktsineerimist. Samuti hüvitame haigestumise korral 2.–3. töövõimetuspäeva ja

pakume soovijatele gripivaktsiini.

Lisaks oleme teinud hulga samme töövahendite, tunnustamise ja infovahetuse

parendamiseks, mille puhul nähti uuringutulemuste alusel arenguruumi.

Tunnustame regulaarselt kolleege, kes on silma paistnud oma panusega, ja avaldame

klientidelt saadud positiivset tagasisidet siseveebis. Hindame pikaajalisi töösuhteid

ning täname kolleege, kes on meie kontserni ettevõtetes töötanud 10, 20 ja 30

aastat. Aasta lõpus toimunud suursündmusel tõstsime esile 2024. aasta parimaid

töötajaid.

Tööandja kuvand ja ühiskondlik mõju

Me teadvustame oma rolli ühiskonnas nii elutähtsa teenuse osutajana kui ka

vastutustundliku ja ihaldusväärse tööandjana. Tallinna Lennujaam on elutähtsa

teenuse osutaja, kelle ülesanne on tagada ühiskonna toimimiseks hädavajalikud

teenused, sealhulgas lennukikütuse varustatus, sideühenduste toimimine ja

meditsiiniteenuste kättesaadavus ka kriisiolukordades.

Samal ajal pöörame suurt tähelepanu oma rollile tööandjana, edendades karjääri-

võimalusi ja toetades järelkasvu. Oleme korraldanud avalikkusele suunatud

karjäärialgatusi, näiteks töövarjukuud ja virtuaalseid karjääripäevi, ning osalenud

karjäärimessil „Võti tulevikku“. Jätkasime Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste

toetamist, andes välja AS-i Tallinna Lennujaam ettevõtete stipendiumi. Meie

pühendumust atraktiivse ja usaldusväärse tööandjana kinnitab ka Kantar Emori

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 52

2024. aasta tööandja maine uuring, milles püsime noorte ja palgatöötajate seas

ihaldusväärseimate tööandjate seas teisel kohal.

Meie eesmärk on ka tulevikus täita oma rolli vastutustundlikult ja kõrgel tasemel,

pakkudes ühiskonnale nii usaldusväärseid teenuseid kui ka inspireerivaid

karjäärivõimalusi.

Tööohutus ja töökeskkond

Oma töötajate hoidmiseks ning missiooni täitmiseks peame tähtsaks tööohutuse

kõrget taset ja head töökeskkonda. Toetame järjepidevalt töötajate tööohutus-

teadlikkuse kasvu ja edendame tööohutuse juhtimissüsteemi. 

2024. aastat iseloomustab tööohutuse valdkonnas järjepidevus. Oleme olnud

järjepidevad tööohutusteemade käsitlemisel juhtkonnas, töökeskkonnanõukogu

töö on järjepidev ja kontsernis edendatakse järjepidevalt tööohutusteadlikkust.

Suurematest sammudest alustasime 2024. aastal tööohutusjuhendite laiahaardelist

uuendamist koostöös välise tööohutuspartneriga. Aasta lõpus valmis

tööohutuskäsiraamat koos kontserni tööohutusjuhtimise põhimõtetega ning

lihtsustasime tööohutuse vahejuhtumitest teavitamist, võttes kasutusele

infosüsteemi. Uuendasime töökeskkonna riskianalüüsi, mõõtsime müra- ja

radoonitaset ning koostasime tegevusplaane, et maandada olulisi tööohutuse riske.

Jätkasime 2023. aastal ellu kutsutud toredat algatust: märtsis korraldasime taas

koostöös Peaasi.ee-ga vaimse tervise vitamiinikuuri ja emotsionaalse enesetunde

testimise.

Radooni mõõtmise tulemusena selgus, et Tallinna lennujaama ühes tööruumis

ületab radoonitase soovitusliku piiri, kõigis teistes ruumides jäid tulemused ohutu

taseme piiresse. Töötajad viidi üle asendusruumi ning ohutuse ja töötajate tervise

tagamiseks teeme enne kõnealuse ruumi taasavamist vajalikud parandustööd.

Kõrgeima mürataseme (103 dB) mõõtsime ATR-tüüpi lennuki saabumise ajal. Samuti

oli kõrge müratase abijõuallika (APU) töö ajal (85 dB) ja pagasi mahalaadimise käigus

(72–82 dB). Töötajatele oleme kuulmise kaitsmiseks taganud kohustuslikud

kuulmiskaitsevahendid. Neid on kõik töötajad, kes viibivad mürarikkas keskkonnas,

kohustatud kandma lennuki saabumise ja väljumise ning APU käivitamise ajal.

Töötajad on teadlikud tööga seotud riskidest ja neid on koolitatud

isikukaitsevahendite korrektse kasutamise alal.

2024. aastal toimus kontsernis 28 kerget tööõnnetust (2023: 23). Sel aastal viidi

kontsernis läbi esimene kutsehaigestumise menetlus, mis oli seotud sundasendite ja

vibratsiooni ohuteguriga. 

Kui 2023. aasta tööõnnetused olid valdavalt seotud töötamisega keerulistes

talvistes oludes, siis 2024. aastal on suur osa õnnetusi seotud raskuste

teisaldamisega. Need on omakorda seotud mittestandardsete  töövõtete

kasutamise, korduvate liigutuste ja kitsastes tingimustes töötamisega, peale selle

esineb kukkuvast raskusest põhjustatud vigastusi. Sageduselt teisel kohal on

tasapinnal kukkumised (libedusest tingitud kukkumised või komistamised). Samuti

tuli ette kergemaid vigastusi ettevaatamatusest tingitud valede töövõtete

kasutamisel.  Tööohutust ja -keskkonda parendame pidevalt koostöös

töökeskkonnaspetsialistide ja -volinike ning töökeskkonnanõukoguga.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 53

Kestlikkusaruanne

Sõltuvalt Euroopa Liidu eelnõu otsusest võib valmida kontserni esimene

kestlikkusaruandluse direktiivi (EL) 2022/2464 (CSRD) nõuetele vastav aruanne

2026. aastal, kajastades 2025. aasta tulemusi. Eelnevad aruanded on koostatud

globaalse aruandlusalgatuse (Global Reporting Initiative, GRI) standardi alusel,

toetades üleminekut uutele nõuetele.

Aruanne ei hõlma CSRD aruandlusnõuete ettevalmistusi.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 54

Kestliku arengu eesmärgid

Oma äritegevuses juhindume kestlikkuse põhimõtetest. Oleme alates

2018. aastast järginud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu

eesmärke (ingl sustainable development goals, SDG) ja sidunud oma tegevuse

nendega.

Säästev ja vastutustundlik suhtumine meid ümbritsevasse keskkonda on väärtus,

mida hindavad kõik ettevõtte töötajad ja kogukonna liikmed. Pingutame iga päev

selle nimel, et tagada oma keskkonnategevuse tulemuslikkus ning saavutada

sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna tasakaal.

Et illustreerida, kuidas aitab meie tegevus kaasa kestliku arengu eesmärkide

saavutamisele, oleme sidunud need meie jaoks oluliste teemadega ja tähistanud

aruandes läbivalt SDG-tähisega.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 55

SDG Alameesmärk Kontserni tegevus SDG Alameesmärk Kontserni tegevus

3.8. Tagada kõikidele inimestele

arstiabi, kaitse finantsriskide eest,

juurdepääs kvaliteetsetele

tervishoiuteenustele ning

ravimitele ja vaktsiinidele.

Pakume töötajatele täiendavat

tervisekindlustust, puugi- ja gripivaktsiini,

läbipõlemise ennetamise nõustamist,

vaimse tervise tuge ning hüvitame 2.–3.

haiguspäeva. Oleme lennujaamade

haldajana riigis elutähtsa teenuse osutaja.

9.1. Arendada usaldusväärset,

jätkusuutlikku ja vastupidavat

taristut, sealhulgas parandada

piirkondade ja rahvusvahelisi

ühendusi.

Arendame lennujaamade taristut, luues

keskkonnasäästliku ja kasutajakeskse linnaruumi,

mis toetab kliimaeesmärke. Tagame

lennuühendused Euroopa sihtkohtadesse, olles

usaldusväärne partner äriühingutele, kohalikule

omavalitsusele ja riigile.

4.4. Suurendada 2030. aastaks

noorukite ja täiskasvanute arvu,

kellel on tööhõives osalemiseks,

töö leidmiseks ja ettevõtlusega

tegelemiseks vajalikud tehnilised

ja kutseoskused.

Töötajatele pakume paindlikke

õppimisvõimalusi, mentorlust ja erialaseid

koolitusi. Toetame noori ja kogukonda

Lennuakadeemia stipendiumiga,

korraldame töövarju- ja uudishimupäevi,

võtame praktikante ning pakume

alustavatele juhtidele koolitust.

12.5. Vähendada 2030. aastaks

vältimise, vähendamise,

ringlussevõtu ja taaskasutamise

teel oluliselt jäätmeteket.

Keskkonnajuhtimissüsteemile on allutatud kõik

põhi- ja tugiteenused. Tagame ohtlike jäätmete

nõuetekohase käitlemise, vähendame jäätmeteket

reisija kohta ning suurendame taaskasutatavate

jäätmete osakaalu jäätmekäitluse tegevuskava

alusel. Ootame oma partneritelt jäätmete

sorteerimist ja jäätmekäitlejalt nende suunamist

taaskasutusse.

5.4. Väärtustada tasustamata

hooldamist ja kodutöid,

propageerides riigis sobival viisil

kohustuste jagamist leibkonnas ja

perekonnas.

5.5. Tagada, et naistel on võrdsed

võimalused täielikult ja tõhusalt

osaleda poliitikat, majandust ja

avalikku elu käsitlevate otsuste

tegemises kõikidel tasanditel.

Järgime soolise võrdõiguslikkuse

põhimõtteid, tagades võrdsed

arenguvõimalused kõigile töötajatele.

Toetame meeste osalust

vanemapuhkuses.

13.3. Täiustada inimeste ja asutuste

suutlikkust kliimamuutuste

leevendamise, nendega

kohanemise, nende mõjude

vähendamise ning nende eest

varase hoiatamise valdkonnas.

Saavutame Tallinna lennujaama CO2e neutraalsuse

2025. aastaks ja kliimaneutraalsuse 2030. aastaks.

Arvutame igal aastal heitkoguseid ning laiendame

arvutused kõikidele kontserni lennujaamadele.

Vähendame fossiilkütuste kasutust, soetame

väiksema heitega tehnikat ja kasutame

taastuvtoorainest parafiinkütust. Olulise mõjuga

partneritelt küsime CO2e vähendamise tegevuskava.

6.3. Parandada 2030. aastaks vee

kvaliteeti, vähendades saastamist

ning viies miinimumini ohtlike

kemikaalide ja materjalide

keskkonda heitmine.

Seirame sademevee kvaliteeti ja

rakendame veeressursse säästvaid

lahendusi ehitusprojektides. Vähendame

keskkonnareostusi riskianalüüsi,

koolituste ja tehnika uuendamise abil.

Tagame lennujaamades puhta joogivee

kõigile.

16.6. Luua kõikidel tasanditel

tõhusad, vastutustundlikud ja

ausalt tegutsevad institutsioonid.

Lähtume hea ühingujuhtimise põhimõtetest ning

järgime ISO 9001:2015 ja 14001:2015 standardeid.

Teeme regulaarselt auditeid, et tagada

teenusetaseme täitmine ja maandada vastavusriske.

Läbipaistvate hanketingimustega tagame

teenuseosutajate õiglase konkurentsi.

7.2. Suurendada 2030. aastaks

taastuvenergia osakaalu üle

maailma toodetavas energias.

7.3. Kahekordistada 2030.

aastaks energiatõhususe määra.

Vähendame elektrienergia tarbimist

reisija kohta, toodame kohapeal

taastuvelektrit ning tarnime ainult

taastuvtoorainel elektrit ja kütet. Ehitame

energiatõhusaid hooneid.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 56

Keskonnamõju ja -juhtimine

Lennundusvaldkonnast pärineb kogu maailma kasvuhoonegaasidest 1–2%, millest

lennujaamade osa on 5%*. Teeme iga päev tööd selle nimel, et vähendada

lennujaamade käitamise negatiivset mõju ja koormust keskkonnale ning viia oma

tegevus kooskõlla kestliku arengu põhimõtetega. Oma tegevuses lähtume viiest

keskkonnaeesmärgist: tagame energia-tõhususe ja taastuvenergiale ülemineku,

vähendame õhku eralduvat CO₂ ja õhusaastet, tagame joogi- ja sademevee

kvaliteedi, vähendame jäätmeteket ning tagame vastavuse mürataseme nõuetele.

*Rivera, A., Movalia, S., Rutkowski, E., Rangel, Y., Pitt, H., & Larsen, K. (2023, September 19). Global

Greenhouse Gas Emissions: 1990-2021 and Preliminary 2022 Estimates. Home Note. 4.

European Environment Agency. (2018). Annual European Union greenhouse gas inventory 1990–2016

and inventory report 2018: Submission to the UNFCCC Secretariat

Tagame energiatõhususe ja taastuvenergiale

ülemineku

Lennujaama taristu, sealhulgas lennurada, valgustus ja tugihooned, tarbivad

energiat ööpäev ringi ning nende tarbimismaht on võrreldav mõne Eesti väikelinna

omaga. 2023. aastal moodustas Tallinna lennujaama elektritarbimisest tulenev CO₂

heide 70,6% kogu ettevõtte heitest. Et vähendada energiatarbimisest tulenevat

keskkonnamõju, toodame päikeseenergiat ise nii palju kui võimalik ja ostame alates

2024. aastast kõikides lennujaamades ainult taastuvenergiast toodetud

päritolutunnistusega elektrit. Selle tulemusena oleme vähendanud oma

elektritarbimisest tulenevat CO₂ heidet 100% võrreldes 2018. aastaga. Ettevõtte

koguheitmest moodustab see vähenemine 2024. aastal 78%.

Meie strateegiline eesmärk on toota aastas keskmiselt 35% tarbitud energiast

kohapeal. Kokku tootsime sel aastal 6,2 GWh ehk 43% oma aastasest

elektritarbimisest (kogu tarbimine on 14,5 GWh).

2030. aastaks tahame toota rohkem elektrienergiat, kui suudame tarbida. Selleks

suurendame oma taastuvenergia tootmise võimekust ja jätkame investeerimist

energiatõhusa taristu arendamisse.

Energiatõhususe ja kestlikkuse põhimõtteid ettevõtte ehitus- ja arendustegevuses

käsitleme tegevusaruande peatükis „Ehitus ja arendustegevus Tallinna lennujaamas

ning regionaalsetes lennujaamades“.

Tabel 14. Päikeseparkide toodang 2023. kuni 2025 (prognoos).

Aasta Tootmisvõimsus kW

Toodetud päikeseenergia

kWh

Tootmise osakaal

tarbimisest %

Tallinna lennujaam 2025 (prognoos) 4950 2 375 461 16

2024 3100 3 987 800 30

2023 3100 1 539 355 16

Regionaalsed lennujaamad

2025 (prognoos) 2330 4 330 341 258

2024 1750 2 251 200 175

2023 1750 612 228 39

Kokku 2025 (prognoos) 7280 6 705 802 40

2024 4850 6 239 429 43

2023 4850 2 151 583 18

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 57

Õhku eralduva CO2e ja õhusaaste vähendamine

Tallinna Lennujaam on alates 2018. aastast, mis on määratud meie CO₂e vähenduse

baasaastaks, liitunud lennujaamade CO₂e heite haldamise programmiga Airport

Carbon Accreditation (ACA). Selle raames hindame ja jälgime oma heite

vähendamise edusamme. Meie iga-aastaseid CO₂e andmeid ja kasutatavat

metoodikat on auditeerinud ja valideerinud sõltumatu kolmas osapool.

Meie eesmärk on vähendada 2018. aastaga võrreldes reaalsete tegevustega CO₂e

heidet 80–90% aastaks 2025 ning kasutada alles seejärel CO₂e vähendamise

krediite tasaarveldamiseks. Tegevustes lähtume ettevõtte kliimaneutraalsuse

teekaardist, mis keskendub praktilistele tegevustele, riskide hindamisele ja

väärtusahela kaasamisele, et saavutada eesmärgistatud vähendused.

Oleme heitkoguste vähendamisel võtnud fookusse kolm peamist valdkonda. Esiteks

toodame ise võimalikult palju päikeseenergiat ning ostame lisaks ainult taastuv-

energiast toodetud elektrit. Teiseks soetame üksnes 0 kg CO₂e heitega sõidukeid

(võimalusel ka eritehnika). Kolmandaks oleme asendanud fossiilkütused

taastuvtoorainest valmistatud alternatiivkütustega, mille abil vähendasime 2024.

aastal oluliselt kütusest tulenevat CO₂e heidet.

Esimese täisaasta lõpuks on märkimisväärsete muutustena esile tõstetud taastuv-

energia tootmise ja kasutamise tulemusel vähenenud jalajälg 12 725 t. Lisaks

kahandasid üheksa elektrilise tehnikaühiku kasutuselevõtt ja parafiinkütuse

kasutuselevõtt 860 t CO₂e võrreldes baasaastaga. Kaugkütte kasutamine on

vähendanud heidet 2 109 t CO₂e, kusjuures kaugkütte koostisest moodustab 71%

taastuvtooraine ja 29% maagaas. Kokkuvõttes on ettevõtte süsiniku-jalajälg 2018.

aastaga võrreldes vähenenud peaaegu 95% tänu CO₂e vähendamise tegevuskava

rakendamisele.

Joonis 5. Tallinna lennujaama CO2e ja õhusaaste vähendamine

Joonisel on võrreldud kõiki aastaid baasaastaga. Metoodika ja tegevused on aastani

2030 täpsustatud ettevõtte kodulehel oleval kliimaneutraalsuse teekaardil. Alates

2024. aastast on rohelisega märgitud tulbad, mis kajastavad süsinikukrediitidega

tasaarveldamist. CR tähistab süsiniku maandamise krediite ja CC süsiniku

eemaldamise krediite. 2024. aastal on eeldatav tasaarvelduse maht 878 t CO₂e.

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

2018 2023 2024 2030 2035

Masinapark Kohtküte Varugeneraator Jäätõrje

Sisseostetud elekter Kaugküte Lähetused

CR CC CC

-53%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 58

Kaasame CO₂e vähendamisse ka sidusrühmi ja väärtusahelasse kuuluvaid

partnereid. Palume neil edastada andmeid Tallinna lennujaama territooriumil nende

tegevusest tulenevate heitkoguste kohta. Lisaks uuendame lepingutingimusi, et

oodata olulise mõjuga partneritelt CO₂e vähendamise tegevuskava, heitevabade

sõidukite kasutust ja keskkonnamõju analüüsi. 2024. aastal moodustasid partnerite

tegevusest tulenevad heitkogused 1 915 t CO₂e.

„Kõik meie patrullautod lennujaamas on hübriidid ja 2025. aastal läheme üle

elektriautodele. Mõõdame oma jalajälge ning panustame keskkonnasäästlikesse

valikutesse.“

Foruse juhatuse esimees Kalev Reiljan https://forus.ee/forus-alustab-detsembrist-tallinna-lennujaamas-lennundusjulgestusteenusega/

Tabel 15. Kliimaneutraalsuse teekaart, mõjuala 3 tegevused

Tegevuska

va eesmärk

Valdkond Tegevus Eesmärk Mõõdik

Mõjuala 3

Partnerid Korraldame transpordisektori

Rohefoorumit, partneritele

Rohehommikuid ja kogukonnale

ühisüritusi, sealhulgas

maailmakoristuspäeva

Kord kvartalis

teadlikkuse

suurendamise

üritused, sh

esitlused

Teadlikkuse

suurendamis

e tegevuste

arv aastas

Partnerid Partneritelt, kes tegutsevad meie

territooriumil, ootame

2028. aastaks 0 kg CO₂/km

nõude täitmist ning CO₂

heite maandamise

eesmärgistamist

2029. aastaks

saavutame

40% partnerite

masinapargi

CO₂ heite

vähenduse

Partnerite

masinapargi

(v.a eritehnik

a) heited (kg

CO₂)

Rajame

partnerite

le,

reisijatele

ja

töötajatel

e

elektriaut

ode

laadimise

taristu

2028. aastaks on laadimistaristu

paigaldatud ja toimib

Paigaldame

vähemalt ühe

laadimispunkti

iga

50 parkimisko

ha kohta

Rajame

partneritele,

reisijatele ja

töötajatele

elektriautod

e laadimise

taristu

Partnerid Laiendame päikesepaneelide

kasutamist renditud hoonetele

Selgub hiljem Selgub

hiljem

Partnerid Tallinnas keelustatakse teatud

ühekordsed plasttooted

Vähendame

reisiterminalis

pakendijäätme

id 30%

Pakendijäät

mete osakaal

%

Partnerid Suhtleme avatult partnerite,

lennufirmade, lennukoolide ning

väike- ja huvilenduritega

Pole

kohaldatav

Pole

kohaldatav

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 59

Joonis 6. Kliimaneutraalsuse teekaart

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 60

58%

41%

1%

Kategooria 1 Kategooria 2 Kategooria 3

Puhta joogi- ja sademevee tagamine

Tagame puhta joogivee kättesaadavuse igale reisijale ja seirame

regulaarselt joogivee kvaliteeti. Tallinna lennujaamas tarbisid reisijad

2024. aastal hinnanguliselt 13 464 m³ kraanivett.

Lennujaama tegevuse lahutamatu osa on õhusõidukite ja reisijate ohutuse

tagamine, mille nimel teeme talviti jäätõrjeoperatsioone. Kasutame lennukite

jäätõrjeks propüleenglükooli (type 1 ja 2) ning raja jäätõrjeks naatrium- ja

kaaliumformiaati. Need kemikaalid on kergesti biolagunevad, ei kuhju keskkonda ja

on elusorganismide jaoks vähetoksilised. Siiski on pikemate talveperioodide tõttu

nende kasutuskogused märkimisväärselt kasvanud (2024. a tegime jäätõrjet ka

maikuus).

Tabel 16. Jäätõrjevedelike kasutus

Keskkonnamõju vähendamiseks oleme rakendanud hulga meetmeid, sealhulgas

rajanud nüüdisaegsed sademevee juhtimissüsteemid. 2023. aastal viisime lõpule

lennuliiklusala arendusprojekti, mille käigus ehitasime uued sademevee

äravoolusüsteemid ja lennukite jäätõrjeplatsid. Tallinna lennujaamas kogume

saastunud sademevee ja juhime selle reoveesüsteemi, et vältida selle sattumist

looduslikesse veekogudesse.

Hoolimata rakendatud meetmetest võivad väiksemad kogused saasteaineid siiski

jõuda ümbritsevatesse kraavidesse sulaveega. Nende kraavide taset jälgime

kvartalipõhiselt vastavalt kehtivatele keskkonnalubadele nii Tallinna kui ka Kärdla

lennujaamas.

2024. aastal ületas Tallinnas saasteainete kontsentratsioon piirväärtusi 18%

juhtudel, mille eest tasusime vastavalt keskkonnatasu ning Kärdlas ületused

puudusid. Nende juhtumite minimeerimiseks jätkame aktiivselt meetmete

täiustamist ja sademevee juhtimissüsteemide tõhustamist, et kaitsta nii kohalikku

keskkonda kui ka tagada meie tegevuse vastavus keskkonnanõuetele.

Tallinna lennujaama ala sademevee kvaliteeti mõjutavad lisaks jäätõrjele Suur-

Sõjamäe kraavidest pärit sademevesi, mis voolab läbi lennujaama ala, ning õli- ja

kütuse reostused, mis võivad tekkida teenindustehnika rikete ning lennukite

tankimise ja mootorite hoolduse käigus. Reostuse ennetamiseks hooldame tehnikat

regulaarselt ning koolitame töötajaid ja partnereid õigete töövõtete ja tehnika

korrektse kasutamise alal. Kui reostust ei õnnestu siiski täielikult vältida,

likvideerime selle viivitamatult absorbendiga ning kehtestatud protseduurid tagavad

pideva aruandluse ja operatiivse reageerimise. Juhtumite põhjusi uurime põhjalikult,

et vältida sarnaste olukordade kordumist. Kategooria 1 reostus on kõige levinum ja

hõlmab kuiva ilmaga kuni 10 m² suuruse ala.

Joonis 7. 2024. Tallinna Lennujaama reostused kategooriate järgi

Ühik 2024 2023 2022 2021

Propüleenglükool L 291 360 680 583 539 656 209 754

Naatriumformiaat kg 108 000 148 000 262 909 48 000

Kaaliumformiaat kg 552 348 533 109 357 860 277 550

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 61

Jäätmetekke vähendamine

Jäätmekäitlusel on keskkonnaeesmärkide saavutamisel kaalukas

roll. Peame oluliseks jäätmete liigiti kogumist. 2024. aastal lõime

jäätmete sortimise süsteemi, et koguda paberi-, pakendi- ja

biojäätmed eraldi ka hoonetes, kus see polnud seni võimalik.

Jätkame nii reisijate kui ka töötajate teadlikkuse suurendamist jäätmete sortimisest.

Tabel 17. Jäätmekäitluse näitajad Tallinna Lennujaamas

Töötame jäätmetekke vähendamise nimel ning otsime võimalusi toetada ring-

majanduse eesmärke, mille rakendamist oleme hanketingimuste abil juba alustanud.

Peame oluliseks ühekordse plasti tarbimise vähendamist. Julgustame inimesi ostma

sööki ja jooki enda anumasse ning otsime parimaid lahendusi biolagunevate või

taaskasutatud materjalide kasutuselevõtuks. Tagame puhta joogivee kätte-

saadavuse igale reisijale ja sellega vähendame plastpudelite ühekordset kasutamist.

Reisijad saavad tasuta täita oma veepudeleid ettenähtud kohtades lennujaamas,

vältides vajadust osta julgestuskontrolli järel plastpudelis vett.

Mürataseme nõuetele vastavuse tagamine

Ehkki lennunduse ja linnastumisega kaasneb vältimatult müra, teeme kõik endast

oleneva, et mürahäiringuid vähendada. Peame tähtsaks oma tegevuse tõttu tekkiva

müra minimeerimist.

Selleks võtame kasutusele keskkonnasäästlikke ja vaiksemaid seadmeid, mis aitavad

igapäevast mürafooni vähendada. Lennukite testimiseks oleme rajanud

müratõkkeseinad ja ehitustöödel arvestame ümbritseva keskkonnaga.

Jäätmekäitluse näitaja Ühik 2024 2023 2022 2021 2020

Segaolmejäätmed tonni 196 369 415 361 215

Jäätmekogus reisija kohta kg 0,10 0,14 0,18 0,29 0,26

Liigiti kogutavate jäätmete osakaal

% 34 12 16 9 7

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 62

Vastutustundlik maksumaksja

Oleme vastutustundlik maksumaksja. Lähtume oma tegevuses õigusaktidest ja

peame kinni tähtaegadest, teeme tehinguid turuhinnas ning tähtsustame avatud ja

abivalmis suhtlust maksuhalduriga.

2024. aastal oli kontserni maksujalajälg 12,6 miljonit eurot (2023: 11,1 mln eurot).

See näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu.

Tabel 18. Kontserni makstud ja kogutud maksud tuhandetes eurodes kassapõhise

arvestuse alusel

Märkus. Makstud maksude puhul on kontsern kulu kandja. Kogutud maksude puhul on kontsern koguja rollis,

kandes maksud edasi Maksu- ja Tolliametile.

GRI sisukord

Kestlikkusaruandes tugineme üle maailma tunnustatud globaalse aruandlusalgatuse

(Global Reporting Initiative, GRI) aruandlusstandardile, mis toetab kõige

päevakajalisemate teemade käsitlemist aruandes.

GRI standardi järgi oleme võtnud oluliste mõjukohtade kindlaks määramise ja

ulatuse piiritlemise aluseks ettevõtte töötajate ja juht- konnaga tehtud intervjuud,

kirjandus-, andme- ja meediaanalüüsi, külastusvaatluse ning eksperdihinnangud.

Mõju olulisuse määramisel oleme kasutanud intervjuusid ettevõtte töötajate ja

juhtkonnaga. Olulisuse hindamist mõjutavad ka riigi õigusaktid ja ühiskonna

seaduskuulekus, mis hea toimimise puhul vähendavad teema tähtsust ettevõtte

jaoks ja vastupidi. Kaasatud sidusrühmad on täpsemalt kirjeldatud sellekohases

peatükis.

Tuvastatud olulised teemad on järgmised (allolevas GRI sisuregistris ja aruandes

jooksvalt tähistatud SDG-märgisega):

• energia

• heitkogused

• heitvesi ja jäätmed

• keskkonnanõuetele vastavus

• tööhõive

• töötervisehoid ja -ohutus

• koolitus ja haridus

• mittediskrimineerimine

• sotsiaal-majanduslik nõuetele vastavus

• majandustulemused

• kaudne majandusmõju

• korruptsiooni tõkestamine

tuhandetes eurodes 2024 2023 Muutus 2024-2023 %

Tööandja maksud (tasutud maksud) 7 303 6 472 13%

Maamaks (tasutud maksud) 325 325 0%

Töötajatelt kinnipeetud maksud (kogutud maksud)

4 681 4 123 14%

Muud tasutud ja kogutud maksud 309 211 47%

Maksud kokku 12 618 11 131 13%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 63

Tabel 19. GRI sisuregister

Standard Avalikustatav teave

GRI 102: Üldine avalikustatav teave

Organisatsiooni profiil

102– 1 Ettevõtte nimi 7

102– 2 Peamised tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või teenused 7

102– 3 Peakontori asukoht 7

102–4 Ettevõtte tegevuskohad 7

Kestliku arengu eesmärk nr 9

Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni

24-25

45-46

102– 6 Riigid, kus ettevõte tegutseb 7

102– 7 Ettevõtte suurus 7

102– 8 Tööjõu struktuur 8

102– 9 Tarneahela kirjeldus 20-23

102– 10 Olulised muudatused organisatsioonis ja selle tarneahelas

50

102– 11 Ettevaatusabinõude rakendamine 15-19

102– 12 Osalemine välistes algatustes (peamised toetusvaldkonnad ja –tegevused

50-52

102– 13 Liikmelisus ja kuuluvus organisatsioonidesse 51-52

Strateegia

102– 14 Juhatuse esimehe pöördumine 3-5

102– 15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused 15-19

Eetika

102– 16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumistavad 10-11

Ühingujuhtimine

102– 18 Juhtimisstruktuur 8, 11-13

Huvigruppide kaasamine

102– 40 Huvigruppide nimekiri -

102– 42 Huvigruppide kaardistamine ja valik 57-58

102– 43 Huvigruppide kaasamise põhimõtted 57-58

102– 44 Olulisemad tõstatatud teemad ja murekohad 9

Aruandluspõhimõtted

102– 45 Finantsaruandes hõlmatud üksused 7

102– 46 Aruande sisu ja teemade ulatuse määratlemine 11

102– 47 Oluliste teemade loetelu 28-31

102– 48 Avalikustatava teabe korrigeerimine -

102– 49 Muutused aruandluses -

102– 50 Aruandlusperiood 01.01.2024- 31.12.2024

102– 51 Viimase aruande avaldamise kuupäev 08.05.2024

102– 52 Aruandlustsükkel The report is prepared annually. The report in accordance with the GRI guidelines has been prepared since 2014. All previous reports are available on the website of Tallinn Airport.

102– 53 Aruannet puudutavate küsimuste kontakt [email protected]

102– 54 Aruande vastavus GRI standardile 62-64

102– 55 GRI sisuregister 62-64

102– 56 Väline kinnitus The Group's annual report has been

approved by the auditor AS

PricewaterhouseCooper s

GRI 103: Juhtimisviisi kirjeldus

103– 1 Aruande ulatus ja piirid 10

103– 1 Juhtimispõhimõtted ja selle komponendid 12-14

103– 1 Juhtimispõhimõtete hindamine 10

Kestliku arengu eesmärk nr 12

Tagada säästev tarbimine ja tootmine

61

GRI 201: Majandus- tulemused

201– 1 Ettevõtte loodav ja jaotatav väärtus 20-25

Kestliku arengu eesmärk nr 8

Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandus- arengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö

9, 21, 49

GRI 203: Kaudne majandusmõju

203– 1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenused 24-25

45-46

GRI 205: Korruptsiooni tõkestamine

205– 1 Korruptsiooniga seotud riskide hindamine 17-18

205– 2 Korruptsioonivastase poliitika ja protseduuride alane 11, 17-18

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 64

suhtlus ja koolitus

205– 3 Korruptsioonijuhtumid ja järgnenud tegevused No cases of corruption detected in 2024

Kestliku arengu eesmärk nr 16

Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid

10-11

GRI 302: Energia

302– 1 Energia tarbimine organisatsiooni ees 57

302– 3 Energiatõhusus 57

302– 4 Energiatarbimise vähendamine 57

Kestliku arengu eesmärk nr 7

Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele

57

GRI 304: Bioloogiline mitmekesisus

304– 2 Tegevuste ja teenuste oluline mõju bioloogilisele mitmekesisusele

-

Kestliku arengu eesmärk nr 15

Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt ning peatada ja pöörata ümber pinnase

halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine

-

GRI 305: Heitkogused

305– 5 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 57-59

305– 7 Lämmastikoksiid ja vääveloksiid ning teised olulised õhuheited

-

Kestliku arengu eesmärk nr 17

Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne

partnerlus

Kestliku arengu eesmärk nr 11

Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks

55

Kestliku arengu eesmärk nr 13

Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjudega võitlemiseks

57-59

GRI 306: Heitvesi ja jäätmed

306– 1 Vee väljalase kvaliteedi ja sihtkoha järgi 60

306– 2 Jäätmed vastavalt tüübi ja käsitluse meetodile 60

306– 3 Olulised lekked 60

306– 4 Ohtlike jäätmete vedu -

306– 5 Veekogud, mida mõjutab vee väljavool ja/või äravool 60

Kestliku arengu eesmärk nr 6

Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine

60

GRI 307: Keskkonnalane nõuetele vastavus

307– 1 Mittevastavused keskkonnanõuetele ja regulatsioonidele

GRI 401: Tööhõive

401– 1 Uute töötajate värbamine ja töötajate voolavus 49-50

GRI 403: Töötervisehoid ja -ohutus

403– 1 Töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem 52

403– 2 Ohu tuvastamine, riskihindamine ja vahejuhtumite uurimine

52

403– 4 Töötajate osalemine, konsulteerimine ja suhtlemine töötervisehoiu ja -ohutuse valdkonnas

52

Kestliku arengu eesmärk nr 3

Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu 51-52

GRI 404: Koolitus ja haridus

404– 1 Keskmine koolitustundide arv töötaja kohta aastas 50

404– 2 Programmid töötajate oskuste arendamiseks ja ülemineku toetamiseks

50

404– 3 Töötajate osakaal, kellega viiakse regulaarselt läbi tulemus- ja arenguvestlusi

-

Kestliku arengu eesmärk nr 4

Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused

50-51

Kestliku arengu eesmärk nr 5

Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu

49

GRI 406: Mittedis- krimineerimine

406– 1 Diskrimineerimise juhtumid ja parandusmeetmed

No cases of discrimination

detected in 2024

GRI 419: Sotsiaal- majanduslik nõuetele- vastavus

419– 1 Mittevastavus sotsiaal-majanduslikele nõuetele

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 65

2024. konsolideeritud

majandusaasta

aruanne

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 66

Sisukord Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed 67

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 68

Konsolideeritud koondkasumiaruanne 69

Konsolideeritud rahavoogude aruanne 70

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 71

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 72

LISA 1. Üldine informatsioon 72

LISA 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja

aruandluspõhimõtetest 72

LISA 3. Finantsriskide juhtimine 81

LISA 4. Olulised raamatupidamishinnangud 85

LISA 5. Materiaalne põhivara 86

LISA 6. Immateriaalne põhivara 90

LISA 7. Kinnisvarainvesteeringud 91

LISA 8. Kasutusrent 91

LISA 9. Varud 93

LISA 10. Nõuded ja ettemaksed 93

LISA 11. Finantsinstrumendid 94

LISA 12. Raha ja raha ekvivalendid 95

LISA 13. Võlakohustised 95

LISA 14. Laenutagatis ja panditud vara 97

LISA 15. Sihtfinantseerimine 98

LISA 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad 100

LISA 17. Maksuvõlad 101

LISA 18. Viitvõlad töötajatele 101

LISA 19. Omakapital 101

LISA 20. Müügitulu 102

LISA 21. Muud äritulud 103

LISA 23. Mitmesugused tegevuskulud 103

LISA 24. Tööjõukulud 104

LISA 25. Finantstulud ja -kulud 104

LISA 26. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustised 105

LISA 27. Tingimuslik vara 105

LISA 28. Tulumaks 105

LISA 29. Tehingud seotud osapooltega 106

LISA 30. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta 107

Kasumi jaotamise ettepanek 111

Majandusaasta aruande allkirjad 111

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 112

Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2025–le 113

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 67

Kontserni lühiiseloomustus ja

kontaktandmed

Kontsern tegutseb Eesti Vabariigis, käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare,

Tartu, Pärnu lennujaamu ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju.

Kontserni põhitegevusvaldkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine

ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2024. aastal andis kontsern

tööd keskmiselt 654-le (2023: 618-le) töötajale. Majandusaasta lõpus töötas

kontsernis 665 töötajat (2023: 633).

AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub

Eesti Vabariigi Kliimaministeeriumi haldusalasse.

Juriidiline aadress: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti Vabariik

Telefon: +372 605 8700

E-post: [email protected]

Koduleht: www.tallinn-airport.ee

Audiitor: Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 68

Konsolideeritud finantsseisundi

aruanne

Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Omakapital Lisa nr 31.12.2024 31.12.2023

Aktsiakapital lisa 19 45 617 45 617

Kohustuslik reservkapital 3 483 3 059

Jaotamata kasum 84 818 84 777

Omakapital kokku 133 918 133 453

tuhandetes eurodes

Varad Lisa nr 31.12.2024 31.12.2023

Põhivara

Materiaalne põhivara lisa 5 187 849 180 578

Ettemaksed materiaalse põhivara eest lisa 5 815 2 724

Kasutamisõiguse esemeks olev vara 173 135

Immateriaalne põhivara lisa 6 1 729 1 090

Kinnisvarainvesteering lisa 7 21 716 18 157

Põhivara kokku 212 282 202 684

Käibevara

Varud lisa 9 1 128 1 020

Nõuded ja ettemaksed2 lisa 10 10 089 10 583

Raha ja raha ekvivalendid lisa 12 37 712 50 093

Käibevara kokku 48 929 61 696

Varad kokku 261 211 264 380

Kohustised

Pikaajalised kohustised

Võlakohustised lisa 13 30 632 36 298

Rendikohustised lisa 13 107 101

Sihtfinantseerimine lisa 15 72 563 75 666

Muud pikaajalised võlad 140 140

Edasilükkunud tulumaksukohustised lisa 28 1 754 0

Eraldised lisa 15 1 150 1 150

Pikaajalised kohustised kokku 106 346 113 355

Lühiajalised kohustised

Võlakohustised lisa 13 5 765 4 894

Rendikohustised lisa 13 44 34

Võlad ja ettemaksed lisa 16 15 138 12 644

Lühiajalised kohustised kokku 20 947 17 572

Kohustised kokku 127 293 130 927

Kohustised ja omakapital kokku 261 211 264 380

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 69

Konsolideeritud

koondkasumiaruanne

Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

tuhandetes eurodes Lisa nr 2024 2023

Müügitulu lisa 20 64 151 57 316

Muud äritulud lisa 21 14 510 14 773

Kaubad, materjal ja teenused lisa 22 -22 761 -21 627

Mitmesugused tegevuskulud lisa 23 -2 353 -2 294

Tööjõukulud lisa 24 -30 069 -26 218

Põhivara kulum ja väärtuse langus lisa 5, 6, 7 -19 009 -13 080

Muud ärikulud -118 -186

Ärikasum 4 351 8 684

Finantstulud lisa 25 1 773 1 199

Finantskulud lisa 25 -1 405 -1 400

Kasum enne tulumaksustamist 4 719 8 483

Tulumaksukulu lisa 28 -4 254 0

Aruandeaasta kasum 465 8 483

Aruandeaasta koondkasum 465 8 483

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 70

Konsolideeritud rahavoogude

aruanne

* Ettevõte on ümber klassifitseerinud „Makstud intressid“ rea äritegevuse rahavoogudest finantseerimistegevuse rahavoogudesse. 2023. aasta andmetes ümber klassifitseeritud summa on 1 337 tuhat eurot.

Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

tuhandetes eurodes

Äritegevuse rahavood Lisa nr 2024 2023

Laekumised klientidelt 73 730 61 863

Tarnijatele ja töötajatele tasutud -64 554 -54 873

Saadud intressitulu 1 722 1 140

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest

lisa 15 10 067 10 067

Saadud muude tegevuskulude sihtfinantseerimine

lisa 15 390 702

Äritegevuse rahavood kokku 21 355 18 899

Investeerimistegevuse rahavood

Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel

lisa 5, 6, 7 -27 767 -17 867

Laekunud materiaalse põhivara müügist 105 0

Saadud põhivara sihtfinantseerimine lisa 15 769 3 782

Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering lisa 15 -600 0

Investeerimistegevuse rahavood kokku -27 493 -14 085

Finantseerimistegevuse rahavood Lisa nr 2024 2023

Saadud laenu tagasimaksed lisa 13 -4 756 -4 710

Saadud laen lisa 13 0 370

Makstud rendimaksed -58 -38

Makstud intressid* lisa 13 -1 429 -1 338

Finantseerimistegevuse rahavood kokku -6 243 -5 716

Rahavood kokku -12 381 -902

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul

lisa 12 50 093 50 995

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul

lisa 12 37 712 50 093

Raha ja raha ekvivalentide muutus -12 381 -902

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 71

Konsolideeritud omakapitali

muutuste aruanne

Täpsem info aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on lisas 19.

Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

tuhandetes eurodes Aktsiakapital

Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum Kokku

Saldo seisuga 31.12.2022 45 617 2 625 76 728 124 970

Kasumijaotus reservkapitali 0 434 -434 0

2023. aasta koondkasum 0 0 8 483 8 483

Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 84 777 133 453

Kasumijaotus reservkapitali 0 424 -424 0

2024. aasta koondkasum 0 0 465 465

Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 84 818 133 918

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 72

Konsolideeritud

raamatupidamise

aastaaruande lisad

LISA 1. Üldine informatsioon

Emaettevõte AS Tallinna Lennujaam on Eesti Vabariigis 30.12.1997

registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing.

Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

hõlmab AS-i Tallinna Lennujaam (emaettevõte) ja tema 100%-list tütarettevõtet

AS-i Tallinn Airport GH, mis tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse

teenindamisega, ning 2023. aastal loodud 100%-list tütarettevõtet AS-i Airport

City, mis tegeleb ärikinnisvara arendamisega lennujaama läheduses.

Tütarettevõtete aktsiad on registreeritud Eestis.

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud

20. märtsil 2025.

LISA 2. Kokkuvõte olulisematest

arvestus- ja aruandluspõhimõtetest

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte raamatupidamise aastaaruande koostamisel

rakendatud olulisematest arvestus– ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud

arvestus– ja aruandluspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel

aruandeperioodidel, välja arvatud juhtudel, kui info on avaldatud eraldi.

(A) Arvestuse alused

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas

rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste

Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu

need on vastu võetud Euroopa Liidus.

Kontserni raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad

põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses

muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja –kohustised.

Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on kasutatud teatud

raamatupidamishinnanguid, samuti on kasutatud mitmete arvestus– ja

aruandluspõhimõtete rakendamise osas juhatuse otsuseid. Ettevõtte

raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud need valdkonnad, kus

raamatupidamishinnangutel on oluline mõju ettevõtte aastaaruandes kajastatud

informatsioonile.

Kontserni raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes, kui ei ole kirjutatud

teisiti.

(B) Arvestus– ja avalikustamispõhimõtete muutused

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile

kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2024.

Kohustiste liigitamine lühi– või pikaajaliseks – need IAS 1 muudatused

selgitavad, et kohustised liigitatakse kas lühi– või pikaajalisteks, olenevalt

aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustised on pikaajalised, kui

ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 73

vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta

õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva

järgitavad laenukohustised ei mõjuta võlgade liigitamist lühi– või pikaajaliseks

aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise

edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustiste klassifitseerimist. Kohustis

liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne

seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast

aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut

rikutakse alles pärast aruande-kuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused

võlgade klassifitseerimis-nõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle

konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise

kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või

ettevõtte enda omakapitali-instrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele

instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende

instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud

omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Kontsern

liigitab kohustised vastavalt muudatustele, kuid oluline mõju kontsernile puudub.

Uued standardid, tõlgendused ja nende muutused

Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad

Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2025 või hilisematel perioodidel

ja mida Kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt.

IFRS 18 Esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes (rakendamise kuupäev

ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis IASB välja

uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta,

keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud

peamised uued mõisted on seotud:

• kasumiaruande struktuuriga;

• kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või

kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool

ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad);

ja

• täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse

peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted

jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete

kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma

„ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem

algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele.

Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele.

IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused (rakendamise

kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Standardis IFRS 1

täpsustati, et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus

lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamis-arvestuse "kvalifitseeruvatele

kriteeriumidele", mitte "tingimustele“, et lahendada sõnastuse vahelisest

vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete

vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste

finantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega ettevõte on jätkuv seotud,

sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid „olulisi

mittejälgitavaid sisendeid”. See uus fraas asendas viite „olulised sisendid, mis ei

põhinenud vaadeldavatel turuandmetel”. Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas

standardiga IFRS 13. Lisaks täpsustati teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid

ja lisati tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud

paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muudeti täpsustamaks, et

kui rentnik on tuvastanud, et rendikohustis on IFRS 9 kohaselt aegunud, on

rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või

kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus kehtib

rendikohustiste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast

seda, mil ettevõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15

vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võtta algselt

arvele "IFRS 15 rakendamisega määratud summas", mitte "tehinguhinnas (nagu

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 74

on määratletud standardis IFRS 15)". Standardit IFRS 10 muudeti, et kasutada

vähem veenvat keelt, kui ettevõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10

paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on

vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7

parandati, et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemaldati IFRS-

i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse

„Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või sidusettevõttesse tehtud

investeeringu maksumus”. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei

ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.

(C) Konsolideeritud aruannete koostamine

Emaettevõtte konsolideerimata aruanded

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud

konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata

põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu

arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande koostamisel, v.a. tütarettevõtete kajastamist käsitlevad

arvestuspõhimõtted, mis on emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes

muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamise

aruanded” nõuetele ning investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse on

kajastatud soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse

langusest (vt Lisa 30).

(D) Tehingud välisvaluutas ja välisvaluutas

fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete

äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja tütarettevõtete

arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.

(E) Materiaalne põhivara

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis

on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud

kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra.

Soetusmaksumus

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.

Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise

kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja

teenustele ning hüvitistest tööjõule.

Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda

finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse

sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti

soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse

hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning

vara valmistamist on alustatud.

Kulum

Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara

hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 75

Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus,

hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides.

Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust,

kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara

järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel

varale arvestatav kulum.

Põhivara kasuliku eluea hindamine

Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara

tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade

tegelik kasutusaeg on osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline

eluiga.

Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised.

(F) Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses. Finantsseisundi

aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on

maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Kontsernil ei olnud

aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga

immateriaalset põhivara. Vaata ka lisa 6.

Ehitised, rajatised

Perroonid, lennurajad ning seotud süsteemid 5-50 aastat

Hooned ning seotud süsteemid 3-20 aastat

Maarajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) 10-30 aastat

Väikerajatised (angaarid, alajaamad, tanklad jm) 5-50 aastat

Muud rajatised 5-25 aastat

Masinad ja seadmed

Mitmesugused süsteemid 3-20 aastat

Rajahooldusmasinad ja seadmed 5-20 aastat

Mootorsõidukid 2-10 aastat

Muud seadmed 2-20 aastat

Muu inventar, tööriistad, sisseseade

Mööbel ja sisustus 2-20 aastat

Arvutid ja võrguseadmed 3-10 aastat

Muu vara 3-10 aastat

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 76

Tarkvara

Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende

tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole

seonduva riistvara lahutamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitava

tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt

seotud kulutusi. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil

hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3 - 10 aastat.

(G) Kinnisvarainvesteeringud

Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et

kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestus-

põhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Vaata ka lisa 7.

Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead

on järgmised.

(H) Finantsvarad

Klassifitseerimine

Kontsern klassifitseerib kõik finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse

mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist

finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse

tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või

müümise kohustuse.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on

lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja

arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega

läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finants-

varade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida

hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult

põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses.

Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud

soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Angaarid, kaubaterminalid

Hooned ja angaarid 10-50 aastat

Muud rajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) ja seadmed) 3-20 aastat

Bürookompleks

Kontorihoone 30 aastat

Kõrvalhooned 15-20 aastat

Rajatised 5 aastat

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 77

(I) Finantsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate finants-

instrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil.

Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on

oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: 1) erapooletut ja tõenäosusega

kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid

tulemusi, 2) raha ajaväärtust ja 3) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või

pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus

toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste

prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud

lähenemist, arvestades nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidi-

kahjumina nõuete esmasel kajastamisel, ning kasutab allahindluste maatriksit,

kus allahindlus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

(J) Varud

Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel

kasutatakse FIFO (first-in, first-out) meetodit. FIFO meetodi rakendamisel

kajastatakse varude lõppjääki finantsseisundi aruandes viimasena saabunud ja

veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse

finantsseisundi aruandes lähtudes madalamast: kas soetusmaksumuses või neto

realiseerimisväärtuses.

(K) Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud.

Uute aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud

kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad

omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate vältimatute lisakuludena.

(L) Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad) võetakse

arvele nende õiglases väärtuses, mis hõlmab kõiki soetamisega otseselt

kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud

soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

(M) Maksustamine

Dividendi tulumaks Eestis

Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid

väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära

toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär 2024. aastal on 20/80

väljamakstavalt netosummalt (2025. aastal 22/78).

Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava

tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu

kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal

perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi

eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.

kuupäeval.

Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad

dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustiste maksuarvestuslike ja

bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või

kohustis.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 78

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kuluna ning kohustisena

planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu

arvestatakse tütarettevõtete omandamisjärgselt jaotamata kasumilt ja muude

reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp

kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et ajutine erinevus

dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna grupp kontrollib

tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka

tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste

erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta sellistelt ajutistelt

erinevustelt edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui

juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus tühistuvad. Maksimaalne

tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba

omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud lisas 19.

Muud maksuliigid Eestis

2024. aastal kehtinud maksumäärad olid järgmised:

(N) Hüvitised töötajatele

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu

ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud),

kui eeldatakse, et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast

selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja

maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui

aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on

põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab ettevõte prognoositava hüvitise

summa ulatuses diskonteerimata kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik

juba tasutud summad.

(O) Eraldised ja tingimuslikud nõuded ja kohustised

Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest

tulenev seaduslik või faktiline kohustus, mis nõuab ressurssidest loobumist, ja

kohustise suurust saab usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustise

täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis

kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele ja kohustisele iseloomulikele

riskidele. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest

ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest.

Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite

katteks.

Tingimuslik nõue või kohustis on võimalik või eksisteeriv nõue või kohustus, mille

realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava

usaldusväärsusega mõõta. Vt ka lisa 26 ja 27.

Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt

Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt

Erisoodustuse tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt

Maamaks 0,1%-2,5% maa maksustamishinnast aastas

Raskeveokimaks 3,5-232,6 eurot kvartalis veoauto kohta

Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

20/80 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt

Elektrienergia aktsiis 1 euro MWh elektrienergia kohta

Keskkonnatasud (saastetasud)

Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid ning maksumäärad kehtestatakse keskkonnatasude seaduses

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 79

(P) Tulude arvestus

Müügitulu on tulu, mis tekib kontsernil tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu

kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus

saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha

arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab

müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Lennundustulud

Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud ning

puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija lisatasu kajastatakse

lennundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel lennutranspordi ja reisijate

teenindamise teenuseid muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest

kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv

tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et

seda hiljem ei tühistata.

Mittelennundustulud

Tulu vabade pindade rentimisest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja

vahendamisest, autode parkimisest ning reisijate- ja lennukite maapealse

teenindamisega seotud teenustest kajastatakse mittelennundustuluna.

Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid

osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna

ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Finantseerimise komponent

Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või

teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta.

Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju

osas.

(Q) Sihtfinantseerimine

Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib

piisav kindlus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning

sihtfinantseerimine leiab aset.

Varade sihtfinantseerimine

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil

soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema

soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise

summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui

tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse

kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea

jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse

vastavate kulude kajastamise perioodil. Sihtfinantseerimisena ei kajastata

valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata

(näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sellise abi kohta avaldatakse aastaaruande

lisades.

Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud

koondkasumiaruandes real ”Muud äritulud”.

(R) Rendid

Kontsern rendib sõidukeid

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga

või kas see sisaldab rendisuhet. Kontsern muudab rendiperioodi rendi

katkestamatu perioodi muutumise korral.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 80

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi

rendiperioodi alguse seisuga.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes

eraldi kirjel.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks

tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi

sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui

seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku

alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks

sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase

tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga

sarnast vara.

Edasine kajastamine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat

vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara

omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse

esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik

realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara

kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel

juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates

rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi

lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste

rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike.

Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus

on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes.

Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud.

(S) Dividendid

Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi

vähendamisena ning kohustisena aktsionäri ees.

(T) Rahavoogude aruanne

Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja

finantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood

äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest kajastatud

otsemeetodil.

(U) Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused

Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid

juba aruande kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta majandusseisundi– ja

koondkasumiaruandes.

Mittekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande kuupäeval

eksisteerinud asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades.

(V) Tehingud seotud osapooltega

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud

osapoolteks AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised

isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni

finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud

isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Kuna AS-i Tallinna

Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile on konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Eesti

Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennundusettevõtted. Kontsern

on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 81

avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll,

ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Vt lisa 29.

LISA 3. Finantsriskide juhtimine

(A) Finantsriskid

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab

valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski),

krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub

finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid

mõjusid kontserni finantstegevusele.

Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja

finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Kontserni finantsriske juhitakse

vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil.

(B) Tururiskid

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood

kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustisi, mis on

nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja

kohustisteks. Valuutariski vältimiseks toimuvad arveldused valdavas osas

eurodes. 2024. ja 2023. aastal on need nõuded ja kohustised, mis on avatud

valuutariskile, ebaolulised.

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide rahavood kõiguvad tulevikus

turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib

kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et

finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte

laenukohustised on suures osas ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori

kõikumistest.

2024. aastal Euribor langes ning ühtlasi vähenesid kontserni Euriboriga seotud

laenukohustised graafikujärgsete tagasimaksete tulemusena. Laenukohustiste

keskmine intressimäär suurenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 0,32

protsendipunkti võrra.

Euribori muutus omab olulist mõju kontserni puhaskasumile ja rahavoogudele.

Järgnevas tabelis on toodud intressimäärade muutuse mõju kontserni

tulumaksueelsele kasumile ja rahavoole Euribori tasemete 2,0%-4,5,0%,

arvestades laenude jääke seisuga 31.12.2024.

Hinnarisk on risk, et vajalike teenuste ja kaupade hinnad kasvavad ning

mõjutavad kasumlikkust, hinnakujundust ning seeläbi kontserni finantsvarasid

ja -kohustisi.

tuhandetes eurodes

Mõju tulumaksueelsele kasumile ja rahavoogudele aastas

Intressikulu muutus

Aruandeperioodi intressikulu -1 390

Euribori muutuse mõju:

Euribor 2,0% -617 -44,4%

Euribor 2,5% -488 -35,1%

Euribor 4% -99 -7,1%

Euribor 4,5% 31 2,2%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 82

(C) Krediidirisk

Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud

finantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita.

Krediidiriskile on avatud raha pangadeposiitidel, nõuded ostjate vastu ja muud

nõuded.

Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise

tõenäosus väike, alla hinnatud oodatava krediidikahjumi võrra. Oodatava

krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad,

lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad

krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2024

maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel

krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada

jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke

faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et SKP

ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige

relevantsemad näitajad, ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid,

lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi

mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31.12.2024 ja

31.12.2023 seisuga.

Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmisi meetmeid:

1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse ettemaksu ühe kuu

ulatuses;

2. lennufirmadele, kellel puudub kontserni ettevõttega leping (sinna

kuuluvad tšarterreise korraldavad lennundusettevõtted), rakendatakse

ettemaksu prognoositava ühe lennu kulude ulatuses.

Klientide tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatupidamise ja

ärijuhtimise osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise

korral kasutatakse kordusarvete, meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. Võla

mittelaekumisel lõpetatakse lepingus ettenähtud tingimustel teenuse

pakkumine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla

sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale.

Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on lühiajaliselt vabu rahalisi

vahendeid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö– ja tähtajalistesse

deposiitidesse ning intressi– ja rahaturufondidesse.

Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest

printsiipidest:

1. likviidsuse tagamine;

2. kapitali säilimine.

Lisateave nõuete, ettemaksete ja krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 11.

(D) Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo

puudujäägi tõttu.

Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 37 712 tuhat

eurot (31.12.2023: 50 093 tuhat eurot) (lisa 12).

Likviidsusriski maandamiseks on ettevõttel võimalus kasutada erinevaid

finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, ning ostjate nõuete pidev

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 83

monitooring. Aruandepäeva seisuga ületas kontserni käibevara lühiajalisi

kohustisi 27 982 tuhande euro võrra (31.12.2023: 44 124 tuhat eurot).

Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud ettevõtte lühi– ja pikaajaliste

kohustiste jaotus realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad

on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood.

Lisaks eeltoodud informatsioonile arvestab kontsern likviidsuse juhtimisel ka

siduvate tulevikukohustistega, mille kohta on esitatud täiendav informatsioon

lisas 26.

Kohustiste jaotus maksetähtaegade järgi

1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2024. aasta lõpus kasutatud intressimäära

2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2023. aasta lõpus kasutatud intressimäära

seisuga 31.12.2023 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohustised (lisa 13)2 391 639 5 283 26 995 12 659 45 967 41 326

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 500 856 0 0 140 6 496 6 496

Kokku 5 891 1 495 5 283 26 995 12 799 52 463 47 822

tuhandetes eurodes

seisuga 31.12.2024 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohustised (lisa 13)1 377 423 5 845 26 030 6 779 39 454 36 548

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 746 404 0 0 140 6 290 6 290

Kokku 6 123 827 5 845 26 030 6 919 45 744 42 838

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 84

(E) Kapitaliriski juhtimine

AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide

jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik,

Kliimaministeeriumi kaudu. Kontsern on viimastel aastatel kasutanud

võõrkapitali põhivarasse tehtavate investeeringute finantseerimiseks.

Ettevõtte omakapital oli seisuga 31.12.2024 nagu ka 31.12.2023 kooskõlas

äriseadustiku nõuetega.

AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas 45 617

tuhat eurot (31.12.2023: 45 617 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist

3 483 tuhat eurot (31.12.2023: 3 059 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist

summas 84 818 tuhat eurot (31.12.2023: 84 777 tuhat eurot). 2024. aastal

suurendas emaettevõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadustiku nõuete

kohaselt 424 tuhande euro võrra (2023. aastal 434 tuhande euro võrra).

Kohustuslik reservkapital moodustab 31.12.2024 seisuga 7,6% aktsiakapitalist

(31.12.2023: 6,7%). 2025. aastal suurendab emaettevõte kohustuslikku

reservkapitali äriseadustiku nõuete kohaselt.

Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul tegutsevad riigi äriühingud

maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). AS–i Tallinna Lennujaam

dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning optimaalse

omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium “Riigi

osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“.

Vastavalt riigieelarvele maksab AS Tallinna Lennujaam 2025. aastal esmakordselt

omanikule dividende ning teeb seda ka järgnevatel aastatel.

Võlakohustiste suhe kogukapitali kahanes võrreldes 2023. aastaga 5% võrra

(2023 vs 2022: kahanes 5% võrra). Kontserni prognoosi kohaselt suureneb

2024. aastal võlakohustiste suhe kogukapitali tulenevalt teostatavate

investeeringute täiendavast finantseerimisvajadusest (vt ka lisa 13).

31.12.2024 ning 31.12.2023 seisuga on netovõla suhe kogukapitali negatiivne

kuna raha ja raha ekvivalendid ületavad võlakohustiste mahtu.

Võlakohustiste suhe omakapitali ning netovõla suhe

kogukapitali

(F) Õiglase väärtuse hinnangud

Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud

soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustiste õiglased väärtused

oluliselt ettevõtte finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023

kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa kontserni pikaajalistest

laenukohustistest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele

rahaturu intressimäärades, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt

bilansilisest väärtusest.

Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest

on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega.

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Võlakohustised (lisa 13) 36 448 41 189

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) -37 712 -50 093

Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha ekvivalendid)

-1 264 -8 904

Omakapital 133 918 133 453

Kogukapital (netovõlg + omakapital) 132 654 124 548

Võlakohustiste suhe kogukapitali 27% 33%

Netovõla suhe kogukapitali -1% -7%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 85

Kontsern on pikaajalised laenukohustised liigitanud õiglase väärtuse hierarhia

tasemele 3. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide (näiteks

avalikud tuletisinstrumendid) õiglane väärtus määratakse hindamismeetodeid

kasutades. Hindamismeetodid maksimeerivad jälgitava turu andmete kasutamist

seal, kus see on kättesaadav, ja toetuvad nii vähe kui võimalik üksuse

spetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse

määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2,

ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid

tasemel 3.

Finantsvarade ja kohustiste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiifilised

hindamismeetodid hõlmavad järgmist:

• noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele

instrumentidele;

• intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse selliste eeldatavate

tuleviku rahavoogude, mis põhinevad intressimäärade jälgitavatel

kõveratel, nüüdisväärtusena.

LISA 4. Olulised

raamatupidamishinnangud

Kontserni aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamis-

hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustisi.

Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei

pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna

hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koond-

kasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas

raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.

Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku

eluea hindamine

Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamisel

lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta.

Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord

osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga (vt lisa 5

„Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus“).

Seisuga 31.12.2024 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus (sh

põhivara ettemaksete) 188 664 tuhat eurot (31.12.2023: 183 302 tuhat eurot),

aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 10 836 tuhat eurot (2023: 11 368 tuhat

eurot) (vt lisa 5). Põhivarade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra

mõjutaks põhivara amortisatsioonikulu 1 965 tuhande euro võrra (2023: 1 088

tuhande euro võrra) ning sihtfinantseerigu tulu 417 tuhande euro võrra (2023:

209 tuhande euro võrra).

Seisuga 31.12.2024 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses 21

716 tuhat eurot (31.12.2023: 18 157 tuhat eurot), aruandeperioodi

amortisatsioonikulu oli 1 210 tuhat eurot (2023: 1 035 tuhat eurot) (vt lisa 7).

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra

mõjutaks kasumit 228 tuhande euro võrra (2023: 67 tuhande euro võrra).

Seisuga 31.12.2024 on materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks

ümber klassifitseeritud varasid jääkmaksumuses 4 334 tuhat eurot.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara ning

kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse hindamine

IAS 36 fikseerib viitavad asjaolud vara väärtuse languse määramiseks. Kontserni

juhtkond hindab võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist

kontsernis. 2024. aastal läbi viidud vara väärtuse testide kohta vaata lisa 5, 6 ja

7.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 86

LISA 5. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Saldo seisuga 31.12.2022 Lõpetamata ehitised

ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja

rajatised Masinad ja

seadmed Muu inventar Kokku

Soetusmaksumus 1 866 308 11 829 210 844 96 494 3 167 324 508

Akumuleeritud kulum 0 0 0 -82 156 -60 114 -1 832 -144 102

Jääkmaksumus 31.12.2022 1 866 308 11 829 128 688 36 380 1 335 180 406

2023. aastal toimunud muutused

Ostud ja parendused 12 644 3 928 0 0 810 0 17 382

Ümberklassifitseerimised -8 729 -1 509 0 8 425 1 518 295 0

Ümberklassifitseerimised kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7)

-1 005 0 -260 -1 432 -8 0 -2 705

Amortisatsioonikulu 0 0 0 -6 980 -4 070 -319 -11 369

Mahakandmine jääkmaksumuses -57 -2 0 -136 -151 -66 -412

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 4 719 2 725 11 569 215 392 96 446 3 176 334 027

Akumuleeritud kulum 0 0 0 -86 827 -61 967 -1 931 -150 725

Jääkmaksumus 31.12.2023 4 719 2 725 11 569 128 565 34 479 1 245 183 302

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 87

tuhandetes eurodes

2024. aastal toimunud muutused Lõpetamata ehitised

ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku

Ostud ja parendused 21 727 4 834 0 10 1 340 60 27 971

Ümberklassifitseerimised -4 297 -6 739 18 2 770 7 176 740 -332

Ümberklassifitseerimised kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7)

0 0 0 -4 745 -52 0 -4 797

Amortisatsioonikulu 0 0 0 -6 421 -4 053 -313 -10 787

Varade allahindlus 0 0 -1 265 -3 784 -1 446 -49 -6 544

Mahakandmine jääkmaksumuses -47 -4 0 -95 0 0 -146

Müüdud varade jääkmaksumus 0 0 0 0 -3 0 -3

Saldo seisuga 31.12.2024 Lõpetamata ehitised

ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku

Soetusmaksumus 22 102 816 11 587 205 033 103 253 3 820 346 611

Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 0 0 -1 265 -88 733 -65 812 -2 137 -157 947

Jääkmaksumus 31.12.2024 22 102 816 10 322 116 300 37 441 1 683 188 664

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 88

Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusega alustati 2016. aastal. Kogu

projekti maksumus on 74,6 miljonit eurot, millest abikõlblik on 70 miljonit eurot.

Ühtekuuluvusfond panustab projekti 34,4 miljonit eurot (vt lisa 15), ülejäänud

investeeringuid rahastatakse omavahendite ja laenude abil (vt lisa 13). Vastavalt

finantskorrektsiooni otsusele tagastas 2024. aastal ettevõte

sihtfinantseeringuna saadud summast 600 tuhat eurot (vt lisa 15).

2024. aastal tehti investeeringuid kogumaksumused 29,3 miljonit eurot ning

saadud sihtfinantseeringut 0,47 miljonit eurot. Suurimad 2024. aastal arvele

võetud põhivarad on läbivalgustusseadmed EDSCB (2 022 tuhat eurot) ja nende

vahetusest tulenevalt julgestusliinide parendus (855 tuhat eurot), AWOS

süsteem ja sellega seotud lisatööd (2 090 tuhat eurot), lennuraja hooldamise

tehnika (1 930 tuhat eurot), Reisiterminali äriklassi ootesaali ümberehitus (1 718

tuhat eurot). Suurimad 2023. aastal arvele võetud põhivarad olid Tallinna

lennujaama lennuliiklusala laiendus (3 584 tuhat eurot), Ruhnu lennuvälja

rekonstrueerimine (1 845 tuhat eurot), Pärnu ja Tartu päikeseparkide ehitus (1

570 tuhat eurot) ning Tallinna lennuvälja lõunaalade kommunikatsioonide ehitus

(1 104 tuhat eurot).

Tavapärase äriprotsessi käigus kanti maha kontserni varasid jääkmaksumuses 95

tuhat eurot (2023. aastal 128 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajastati

koondkasumiaruandes põhivara kulumi ja väärtuse languse real. Maha kantud

varadega seotud sihtfinantseeringuid 2024. aastal tuludesse ei kantud (2023.

aastal 115 tuhat eurot). 2024. aastal müüs kontsern põhivarasid

jääkmaksumusega 3 tuhat eurot. Kasum varade müügist on kajastatud

koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 102 tuhat eurot (vt lisa 20).

2023. aastal kontsern põhivarasid ei müünud. Kontsern on 31.12.2024 seisuga

ümber klassifitseerinud materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks

põhivara jääkmaksumuses 4 334 tuhat eurot.

Kontsern kajastab 31.12.2024 seisuga regionaalsete lennujaamade ja -väljade

varade allahindluse (vt 5.1).

Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus

5.1. Regionaalsete lennujaamade vara väärtuse test

Kontsern käsitleb regionaalseid lennujaamu ja -välju (edaspidi: regionaalsed

lennujaamad) eraldiseisvate raha genereerivate üksustena. Nendeks on Tartu

lennujaam, Pärnu lennujaam, Kärdla lennujaam, Kuressaare lennujaam, Kihnu

lennuväli ning Ruhnu lennuväli. Regionaalsete lennujaamade eraldiseisvateks

raha genereerivateks üksusteks jagamisel on aluseks võetud nende eraldiseisev

geograafiline asetus, toimimine ja majandamine.

Kuna regionaalsed lennujaamad eraldiseisvalt on kahjumis, siis on juhatus läbi

viinud regionaalsete lennujaamade vara väärtuse testi 31.12.2024 seisuga. Vara

väärtuse testi tegemisel on võimalik kaks varianti: vara bilansilist väärtust

võrrelda võttes aluseks kas: a) õiglane väärtus (potentsiaalne müügihind miinus

müügiga seotud kulutused); või b) kasutusväärtus. Kuivõrd hinnatavad

äriüksused tegutsevad edasi lennujaama või -väljana, siis on testi tegemisel

aluseks võetud nende kasutusväärtus, mida võrreldi bilansilise väärtusega. Test

viidi läbi iga raha genereeriva üksuse kui terviku, mitte iga üksiku varaobjekti,

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Tallinna lennujaam 36 032 35 509

Kuressaare lennujaam 8 636 6 771

Tartu lennujaam 8 513 6 659

Kärdla lennujaam 5 004 4 095

Pärnu lennujaam 2 306 2 413

Kihnu lennuväli 453 122

Ruhnu lennuväli 2 298 365

AS Tallinn Airport GH 2 174 2 285

Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 65 417 58 219

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 89

tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud möödunud perioodide

tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta prognoositud rahavood, mis

põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis erinevad äritegevusega seotud

muutuste võrra. Järgnevate aastate prognoosis on lähtutud eeldusest, et

nimetatud äriüksused tegutsevad ka edaspidi lennujaama või -väljana, kuid on

kahjumis, ning asjaolust, et riigipoolne sihtfinantseering nendele üksustele

järgmistel aastatel väheneb. Tulevaste perioodide rahavood diskonteeriti

nüüdisväärtusesse kasutades lennujaamatasude arvutamise aluseks olevat

(määrus „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“) ning 2024. aasta lõpus

kehtinud WACC määra, milleks oli 4,77%.

Testi tulemuste põhjal on regionaalsete lennujaamade bilansiline väärtus kõrgem

kui nende kasutusväärtus ehk väärtus tulu genereerimise võime põhjal. Sellest

tulenevalt on ettevõte hinnanud 31.12.2024 seisuga regionaalsete

lennujaamade varasid alla kokku summas 6 608 tuhat eurot, sh materiaalne

põhivara summas 6 544 tuhat eurot (vt ka lisad 6 ja 7). Pärnu lennujaama vara

alla ei hinnatud. Allahindluse arvestamisel võeti aluseks vara bilansiline

jääkväärtus, mida vara sihtfinantseering ei kata. Alljärgnevas tabelis on välja

toodud teostatud allahindlused iga äriüksuse lõikes varaklasside kaupa.

5.2. Maapealse teeninduse vara väärtuse test

Vastavalt lennundusseaduse § 5029 on üle 2 mln reisijaga lennujaamas

kohustuslik tagada maapealse teeninduse pakkumise vabadus. Tulenevalt

Vabariigi Valitsuse 2022. aasta korraldusest nr 369 on pagasi- ja

perroonikäitluse teenuste liikides teenuse osutajate arv piiratud kahele teenuse

osutajale. Nendes kategooriates teise maapealse teenindaja valimiseks korraldas

Riigi Tugiteenuste Keskus 2023-2024. aastal hanke leidmaks maapealse teenuse

pakkuja järgnevaks 7 aastaks. Hanke võitja kuulutati välja septembris 2024. Seni

on nimetatud teenuste osutajaks olnud 100%-liselt Tallinna Lennujaam kontserni

kuuluv AS-i Tallinn Airport GH. Kontserni juhtkond on hinnanud võimalike vara

väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis seoses võimaliku

turuosa langusega maapealse teenuse osutamise turul, viies läbi vara väärtuse

testi.

Testi tegemisel on aluseks võetud varade kasutusväärtus, mida võrreldi

bilansilise väärtusega. Test viidi läbi raha genereeriva üksuse kui terviku, mitte

iga üksiku varaobjekti, tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud

möödunud perioodide tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta

prognoositud rahavood, mis põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis

erinevad äritegevusega seotud muutuste võrra. Tulevaste perioodide rahavood

diskonteeriti nüüdisväärtusesse kasutades tegevusala spetsiifilist WACC määra,

milleks oli 11,7%.

Testi tulemuste põhjal varade bilansiline väärtus on väiksem kui nende raha

genereerimise võime ning sellest tulenevalt allahindluse teostamise vajadus

puudus.

tuhandetes eurodes Maa

Ehitised ja rajatised

Masinad ja seadmed Muu inventar

Kinnisvarainvesteeringud (lisa 7)

Immateriaalne põhivara (lisa 6) Äriüksuse allahindlus kokku

Kuressaare lennujaam 491 355 530 0 0 5 1 381

Tartu lennujaam 740 923 482 9 0 5 2 159

Kärdla lennujaam 7 672 434 40 1 2 1 156

Kihnu lennuväli 0 48 0 0 0 0 48

Ruhnu lennuväli 27 1 786 0 0 50 1 1 864

Varaklassi allahindlus kokku 1 265 3 784 1 446 49 51 13 6 608

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 90

LISA 6. Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Saldo seisuga 31.12.2022 Lõpetamata immateriaalse

põhivara soetus Kasutusel immateriaalne

põhivara Kokku

Soetusmaksumus 422 1 249 1 671

Akumuleeritud kulum 0 -823 -823

Jääkmaksumus 31.12.2022 422 426 848

2024. aastal toimunud muutused

Ostud ja parendused 683 13 696

Ümberklassifitseerimised -807 1 030 223

Amortisatsioonikulu 0 -264 -264

Mahakandmine jääkmaksumuses -3 0 -3

Varade allahindlus (lisa 5.1) 0 -13 -13

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 314 2 655 2 969

Akumuleeritud kulum 0 -1 240 -1 240

Jääkmaksumus 31.12.2024 314 1 415 1 729

2023. aastal toimunud muutused

Ostud ja parendused 623 22 645

Ümberklassifitseerimised -594 484 -110

Amortisatsioonikulu 0 -264 -264

Mahakandmine jääkmaksumuses -10 -19 -29

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 441 1 640 2 081

Akumuleeritud kulum 0 -991 -991

Jääkmaksumus 31.12.2023 441 649 1 090

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 91

LISA 7. Kinnisvarainvesteeringud

Väiksemate üüripindade puhul on sõlmitud lühikese etteteatamise ajaga

üürilepingud. Spetsiaalselt üürnike tingimustele ehitatud või üürnike tarbeks

kohandatud hoonetes on kasutusel tähtajalised üürilepingud, mille lõpetamine

toimub poolte kokkuleppel või pikema etteteatamise tähtajaga. Kinnisvara-

investeeringute tavapärased hooldus- ja remondikohustused lasuvad ettevõttel

kui rendileandjal. Spetsiifiliste erisüsteemide hooldus- ja remondikohustus lasub

üldjuhul rentnikul. Vaata ka lisa 8.

Kontsern kasutab kinnisvarainvesteeringute puhul soetusmaksumuse meetodit,

mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu

arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses.

Kontsern ei ole hinnanud kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust ega

kaasanud aruandeaastal välist hindajat, kuna juhatuse hinnangul ei ole selle

teostamine mõistliku aja- ja rahalise kuluga võimalik. Kontsernile kuuluv vara

asub kinnisel territooriumil ning sellel asetsevad hooned on tegevusalale

iseloomulikult unikaalsed, millel võrdlusobjekte turul ei ole või on keeruline leida,

mistõttu pole võimalik kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute õiglast

väärtust usaldusväärselt mõõta.

Kontsern loeb kinnisvarainvesteeringute hulka lennukite hooldusangaare,

büroohoonet, garaaže, reisiterminali selle väljaüüritud osa ulatuses ning

eelnimetatud objektide alust maad.

Kontsern on liigitanud kinnisvarainvesteeringud õiglase väärtuse hierarhia

tasemele 3.

Kinnistute võõrandamisel või koormamisel on vajalik nõukogu nõusolek.

LISA 8. Kasutusrent

Ettevõte kui rendileandja

Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (vt lisad 5, 7, 20).

Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessiooni-

kokkuleppe puhul annab AS Tallinna Lennujaam lepingu kehtivuse ajaks kliendile

tuhandetes eurodes 2024 2023

Soetusmaksumus seisuga 01.01 31 862 27 379

Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 -13 705 -11 003

Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 01.01

18 157 16 376

Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil

Ümberklassifitseerimised 4 821 1 700

Ostud ja parendused 0 1 115

Amortisatsioonikulu -1 211 -1 035

Varade allahindlus (lisa 5.1) -51 0

Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil 3 559 1 780

Soetusmaksumus seisuga 31.12 45 024 31 862

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 -23 308 -13 705

Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 31.12

21 716 18 157

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 92

õiguse osutada teenust oma territooriumil. Tingimuslik rendimakse sõltub

lennujaama territooriumil osutatud teenuste käibest ning aasta jooksul

lennujaama läbinud reisijate arvust.

Renditulu

* Kontsern on 2024. aastal klassifitseerinud taksode kontsessiooni tulu, mis varasemalt oli Renditulu

all real „Kontsessioonid muudest tegevustest“, ümber mittelennundustulude all reale

„Mobiilsusteenused“. 2023. aasta andmetes on ümber klassifitseeritud 788 tuhat eurot. Vt ka lisa 20.

Renditulu 12 kuu jooksul mittekatkestatavatest rendilepingutest3 seisuga

31.12.2024 on 396 tuhat eurot (2023: 696 tuhat eurot).

3 Ei sisalda tingimuslikku renti (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole fikseeritud, vaid sõltub kliendi

käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist.

Ettevõte kui rentnik

Ettevõte rendib sõidukeid. Kõik renditud varaobjektid on oma olemuselt

sarnased „Masinad ja seadmed“ põhivaraklassi kuuluvate varaobjektidega.

Renditud varaga seotud rahavood on esitatud kontserni rahavoogude aruandes.

Kontsern ei ole andnud renditud vara allrendile.

Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute intressikulu on esitatud

lisas 25. Väheväärtuslike varaobjektide ja lühiajaliste rentide kulu 2024. aastal

oli 64 tuhat eurot (2023: 34 tuhat eurot).

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 5 295 4 737

Reisiterminalide üür (lisa 7) 1 098 1 081

Muu kinnisvara üür (lisa 7) 3 764 3 548

Kontsessioonid muudest tegevustest* 358 379

Infrastruktuuritasud 1 460 1 204

Kokku renditulu (lisa 20) 11 975 10 949

tuhandetes eurodes 2024 2023

Soetusmaksumus seisuga 01.01 199 190

Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 -65 -107

Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus seisuga 01.01

135 83

Kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused perioodil

Lisandumised 108 96

Amortisatsioonikulu -45 -39

Mahakandmine jääkmaksumuses -25 -5

Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused perioodil

38 51

Soetusmaksumus seisuga 31.12 259 199

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 -86 -65

Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus seisuga 31.12

173 135

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 93

LISA 9. Varud

2024. aasta ja 2023 aasta jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi.

LISA 10. Nõuded ja ettemaksed

10.1. Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt lisa 29).

10.2. Muud nõuded

Ebatõenäolised muud nõuded on seotud 2024. aastal avastatud ärieetika ja -

korruptsioonijuhtumiga (vt ka lisa 27).

10.3. Ettemaksed

Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest

maksumusest. Nõuete laekumine ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja

kaupade laekumine ei ole tagatistega kaetud. Kõik kontserni nõuded ja

ettemaksed on eurodes, vt ka lisad 3, 11 ja 29.

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Lennukite jäätõrje materjalid 176 150

Rajahooldus- ja päästematerjalid 830 771

Kütus 79 91

Muud varud 29 8

Müügiootel vara 8 0

Ettemaks varude eest 6 0

Varud kokku 1 128 1 020

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Ostjatelt laekumata arved 6 864 8 358

Ebatõenäoliselt laekuvad arved -252 -224

Nõuded ostjate vastu kokku 6 612 8 134

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Nõuded sihtfinantseerimise eest (lisa 15.1) 48 304

Muud nõuded 57 55

Ebatõenäolised muud nõuded -51 -54

Muud nõuded kokku 54 305

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Maksude ettemaksed 2 580 1 533

Ettemaksed 679 506

Viitlaekumised 164 105

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 3 423 2 144

Nõuded ja ettemaksed kokku 10 089 10 583

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 94

LISA 11. Finantsinstrumendid

(A) Finantsinstrumendid kategooriate järgi

Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes

Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes

(B)Finantsinstrumendid krediidikvaliteedi järgi

Kontsernil on ühte tüüpi finantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidikahju

mudeli alusel: nõuded ostjate vastu. Ka muude nõuete ning raha ja raha

ekvivalentide puhul on vastavalt IFRS 9 standardile vajalik krediidikahju

hindamine, kuid 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga on tuvastatud krediidikahju

ebaoluline (lisa 12).

Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määramisel

kõikidele nõuetele ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude võimalikku

kahju terve nõude eluea vältel. Krediidikahju hindamiseks on kõik nõuded

grupeeritud sarnaste tunnuste ja maksetähtaja ületamise aja järgi. Hinnanguline

kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele sarnaste nõuetega ning käesoleva

perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist kahjumäära on korrigeeritud

nii, et ta peegeldaks hetke ning tulevikku vaatavat informatsiooni makro-

majanduslike näitajate põhjal.

Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes

Ostjatelt laekumata arvete analüüs

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara sihtfinantseering ja muud nõuded (lisa 10.1 ja 10.2)

6 666 8 439

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 37 712 50 093

Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 44 378 58 532

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Lühiajalised võlakohustised (lisa 13) 5 765 4 894

Pikaajalised võlakohustised 30 632 36 298

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 3 ja 16) 6 149 6 356

Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes

42 697 47 682

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 278 708

Aruandeperioodi allahindlused (lisa 23) 167 209

Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 -549

Aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliseks hinnatud nõuded (lisa 23)

-142 -90

Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 303 278

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Ostjatelt laekumata arved 6 864 8 358

sh maksetähtaeg pole saabunud 6 354 6 959

sh maksetähtajast möödunud 1-30 päeva 350 1 235

sh maksetähtajast möödunud 31-60 päeva 75 98

sh maksetähtajast möödunud 61-90 päeva 1 1

sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 84 65

Ostjatelt laekumata arvete allahindlus -252 -224

Ostjatelt laekumata arved kokku 6 612 8 134

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 95

LISA 12. Raha ja raha ekvivalendid

Arvelduskontode ja deposiitide jaotus erinevate

krediidireitingutega pankade vahel

LISA 13. Võlakohustised

Pikaajaliste pangalaenude põhiosa, võlakirjad

(nominaalväärtuses) ja tingimused

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Kassad 25 51

Arvelduskontod 35 187 44 035

Raha teel 0 7

Lühiajalised deposiidid 2 500 6 000

Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 11) 37 712 50 093

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Pankades, millel on Moody krediidireiting Aa2/Aa3/A3 22 491 28 456

Pankades, millel on Moody krediidireiting Baa2/Baa1 15 196 21 579

Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest ja deposiitidest kokku

37 687 50 035

Lühiajalised võlakohustised 31.12.2024 31.12.2023

Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil

5 665 4 756

Pikaajaliste pangalaenude intressikohustis

100 138

Lühiajalised rendikohustised 44 34

Kokku lühiajalised võlakohustised

5 809 4 928

tuhandetes eurodes

Pikaajalised võlakohustised 31.12.2024 31.12.2023

Pikaajalised pangalaenud 30 632 36 298

Pikaajalised rendikohustised 107 101

Kokku pikaajalised võlakohustised

30 739 36 399

Kokku võlakohustised (lisa 11) 36 548 41 326

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 96

Pikaajaliste pangalaenude põhiosa ja tingimused

Laenukohustiste muutused 2024. aastal

Laenukohustiste muutused 2023. aastal

Märkus. NIB – Põhjamaade Investeerimispank, EIB – Euroopa Investeerimispank, OP – OP Corporate Bank plc Eesti filiaal

Lepingu sõlmimine Tagasimakse tähtaeg Tagatis Laenusumma Intressimäär

Põhjamaade Investeerimispank 16.12.2016 01.12.2029 Vt lisa 13 24 000 000 6 kuu Euribor + 0,74%

Euroopa Investeerimispank 07.12.2016 01.03.2030 Vt lisa 13 20 000 000 6 kuu Euribor + 0,68%

Euroopa Investeerimispank 07.12.2020 05.02.2033 Vt lisa 13 10 000 000 0,702%

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 07.03.2023 27.02.2026 Vt lisa 13 370 000 3 kuu Euribor + 0,8%

tuhandetes eurodes NIB EIB OP Kokku

Laenujääk perioodi alguses 13 714 26 970 370 41 054

Saadud laenud perioodil 0 0 0 0

Tasutud laenud perioodil -2 286 -2 424 -46 -4 756

Laenujääk perioodi lõpus 11 428 24 546 324 36 298

Laenude intressi kohustis perioodi lõpus

16 83 1 100

tuhandetes eurodes NIB EIB OP Kokku

Laenujääk perioodi alguses 16 000 29 394 0 45 394

Saadud laenud perioodil 0 0 370 370

Tasutud laenud perioodil -2 286 -2 424 0 -4 710

Laenujääk perioodi lõpus 13 714 26 970 370 41 054

Laenude intressi kohustis perioodi lõpus

23 114 0 137

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 97

Netovõlakohustised

LISA 14. Laenutagatis ja panditud vara

Põhjamaade Investeerimispanga, Euroopa Investeerimispanga ja OP Corporate

Bank plc Eesti filiaali laenu tagatiseks varasid panditud ei ole. Laenulepingud

näevad ette, et AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma panga eelneva kirjaliku

nõusolekuta:

• võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda

kolmanda isiku kasutusse oma vara, kui see väljub igapäevase

majandustegevuse raamest;

• pantida oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud

asjaõigusega.

Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eritingimused, mille

mittetäitmisel võib laenuandja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist,

sealhulgas:

• omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%;

• võlakohustised kokku ja EBITDA* jagatis ei tohi olla suurem kui 4;

• netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3;

• võlakohustise teenindamise kattekordaja (põhitegevuse rahavoog

jagatud puhas võlakohustis kokku) peab olema vähemalt 40%;

• raha ja raha ekvivalentide ning järgneva 12 kuu intressikandvate

võlakohustiste ja intressimaksete kogusumma jagatis peab olema

suurem kui 1,5.

31.12.2024 seisuga oli AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingute

tingimustega.

* EBITDA - kasum enne finantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi,

amortisatsiooni ja väärtuse languse kulusid

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 37 712 50 093

Lühiajalised võlakohustised -5 665 -4 756

Lühiajalised rendikohustised -44 -34

Pikaajalised võlakohustised -30 633 -36 298

Pikaajalised rendikohustised -106 -101

Netovõlg (lisa 3) 1 264 8 904

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 37 712 50 093

Fikseerimata intressiga kohustised -26 448 -31 189

Fikseeritud intressiga kohustised -10 000 -10 000

Netovõlg (lisa 3) 1 264 8 904

tuhandetes eurodes Raha ja raha ekvivalendid

Võlakohustised kuni 1 aasta

Võlakohustised alates 1 aastast Kokku

Netovõlg 31.12.2023 50 093 -4 790 -36 399 8 904

Rahavoog -12 381 -919 5 659 -41 189

Netovõlg 31.12.2024 37 712 -5 709 -30 739 8 904

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 98

LISA 15. Sihtfinantseerimine

15.1. Sihtfinantseerimise nõue

15.2. Tegevuskulude sihtfinantseerimine

15.3. Varade sihtfinantseerimine

2017. aastal sõlmisid Majandus– ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn

ning AS Tallinna Lennujaam kolmepoolse lepingu Pärnu lennujaama

rekonstrueerimiseks eesmärgiga taastada regulaarne lennuliiklus Pärnu

piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu rajamise ja käitamise

eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Arendusprojekti põhieesmärk

on uuendada projekti mahus kirjeldatud lennuliiklusala rajatisi ja süsteeme, et

need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult

vastupidavad ja kauakestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega.

2024. aasta põhivarade sihtfinantseerimine on seotud Kuressaare lennujaama

parkla rekonstrueerimisega (65 tuhat eurot), AS-i Tallinn Airport GH

elektriautode soetamisega Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetusega

(12 tuhat eurot) ning Kliimaministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel

12.11.2024 sõlmitud lepingu alusel eraldatud toetus tulenevalt

Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise enampakkumistuludest määruse

12.11.2024 nr 1-2/24/438. 2024. maksti kontserni eelnimetatud toetust välja

summas 400 tuhat eurot ning järgnevate aastate jooksul eraldatakse veel 14

miljonit eurot, mis on mõeldud Tallinna ja regionaalsete lennujaamade

süsinikneutraalsemaks muutmise investeeringute toetamiseks. 2023. aasta

põhivarade kodumaine sihtfinantseerimine seondub Pärnu lennujaama

rekonstrueerimisega (vt lisa 5) vastavalt 2018. aastal sõlmitud sihtotstarbelise

toetuse andmise lepingutele.

2023. aasta põhivarade sihtfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist seondub

lennuliiklusala arendusprojektiga (vt lisa 5), mis on tunnistatud abikõlblikuks

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt. Ühte- kuuluvusfond panustab projekti

maksumusest 50% ehk 35 miljonit eurot. Lennuliiklusala arendusprojekti

sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest on Euroopa Komisjoni

poolt väljastatud riigiabi luba.

2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara sihtfinantseerimise lepingu

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA) seoses

elektrifitseerimise projektiga. Euroopa Liit panustab “Connecting Europe facility“

(CEF) programmi raames elektrifitseerimise projekti maksumusest 30% ehk kuni

1 mln eurot. 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara

sihtfinantseerimise lepingu CINEA–ga taristu kahese kasutuse võimekuse

suurendamiseks, mille raames laiendatakse K–perrooni ja laiendatakse kütuse

hoiustamise taristut. Projekt kaasfinantseeritakse Riigi Kaitseinvesteeringute

tuhandetes eurodes 2024 2023

Saamata põhivara sihtfinantseerimine (lisa 10.2) 0 304

Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine 48 0

Sihtfinantseerimise nõue kokku 48 304

tuhandetes eurodes 2024 2023

Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 10 067 10 067

sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 7 767 7 767

sh regionaalsete lennujaamade toetus 2 300 2 300

Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 493 389

Muu välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 79 0

Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatud tuluna kokku (lisa 21)

10 639 10 456

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 99

Keskusega. Euroopa Liit panustab programmi raames projekti maksumusest kuni

50% ehk 7 mln eurot.

2022. aasta oktoobris algatas Rahandusministeerium auditi

Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu sihtotstarbelise kasutamise

auditeerimiseks. Auditi tulemusel hindas Rahandusministeerium, et kontsern on

eksinud hankeseaduse vastu, ning seetõttu soovitas sihtfinantseeringu

väljastanud rakendusüksusel 5% auditi ulatuses olnud välja makstud toetusest

tagasi küsida. Rakendusüksus algatas auditi 2022. aasta detsembris ning tegi

2023. aasta veebruaris otsuse, mille alusel küsib tagasi 5% auditi ulatuses olnud

ning rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest, s.o 600 tuhat eurot. Juhatus ei

olnud toetuse tagasinõudmise põhjendustega nõus ning kaebas rakendusüksuse

otsuse edasi. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas 18. detsembril 2023 AS-le

Tallinn Lennujaam otsuse, millega loetakse mitteabikõlblikuks pool

rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest ehk 600 tuhat eurot, mille ettevõtte

tagastas vastavalt otsusele 2024. aasta alguses. AS Tallinna Lennujaam otsusega

ei nõustunud ning esitas 17.01.2024 Kliimaministeeriumile tehtud otsuse peale

vaide, mis jäeti rahuldamata ning kontsern juhatus otsustas kohtusse mitte

pöörduda.

Kuna juhatus hindab, et on tõenäoline, et rakendusüksus algatab auditi ka

ülejäänud projekti etappide osas, siis on 31.12.2024 seisuga kajastatud eraldis

lennuliiklusala arendusprojektiga seotud ülejäänud projekti etappide abikõlblike

kulude võimaliku tagasimakse osas summas 1 150 tuhat eurot. Kogu saadud

toetusest, mida kontsern on arvestanud tuludesse, on seetõttu 5% 2023. aastal

kajastatud tagasi nõutud toetuse osas tuluvähendusena summas 47 tuhat eurot

(millest 23 tuhat oli kajastatud kuluna 2022. aastal) ning ülejäänud etappide

toetuse osas muudes kuludes summas 39 tuhat eurot (2023. aastal kajastati

muudes kuludes 14 tuhat eurot).

Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil

Sihtfinantseerimisega soetatud varade ja kohustiste soetus

477 4 085

sh Ühtekuuluvusfondist 0 1086

sh CEF-programmist elektrifitseerimise projektiks 0 516

sh CEF-programmist kütuseterminali ehituseks ja perrooni laienduseks

0 2 483

sh CO2 vahenditest 400 0

sh muu kodumaine sihtfinantseerimine 77 0

Eraldis sihtfinantseerimise tagastamiseks 39 6

sh eraldis Ühtekuuluvusfondist saadud toetuse tagasimaksmiseks

0 -54

sh varasematel perioodidel tuludesse arvestatud tagasiküsitav toetus

39 60

Sihtfinantseerimisega soetatud kohustiste arvestamine tulusse

-3 620 -4 074

sh kodumaine sihtfinantseerimine (lisa 21) -812 -868

sh Ühtekuuluvusfond (lisa 21) -2 496 -2 715

sh Euroopa Regionaalarengu Fond (lisa 21) -312 -491

Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi lõpu seisuga

72 562 75 666

sh kodumaine sihtfinantseerimine 17 782 18 117

sh Ühtekuuluvusfond 48 337 50 795

sh Euroopa Regionaalarengu Fond 3 444 3 755

sh CEF - elektrifitseerimine 516 516

sh CEF – kütuseterminali ehitus ja perrooni laiendus

2 483 2 483

tuhandetes eurodes 2024 2023

Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi alguse seisuga

75 666 75 801

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 100

LISA 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad

16.1. Võlad tarnijatele ja muud võlad

16.2. Viitvõlad töötajatele, maksuvõlad ja ettemaksed

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Võlad kaupade ja teenuste eest 2 574 3 243

Võlad põhivara eest 2 318 1 601

Muud võlad 1 257 1 512

Võlad tarnijatele kokku 6 149 6 356

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Viitvõlad töötajatele (lisa 18) 4 116 3 584

Maksuvõlad (lisa 17) 4 600 1 859

Ettemaksed 273 845

Muud võlad ja ettemaksed kokku 8 989 6 288

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 15 138 12 644

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 101

LISA 17. Maksuvõlad

Potentsiaalseid maksurevisjonist tulenevaid kohustisi vt lisast 26.

LISA 18. Viitvõlad töötajatele

LISA 19. Omakapital

Kõik AS–i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende

valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Kliimaministeerium, mida esindab

aktsionäride üldkoosolekul taristuminister.

Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 oli 84 818 tuhat eurot

(31.12.2023: 84 777 tuhat eurot). 2024. aastal suurendas emaettevõte

kohustuslikku reservkapitali Äriseadustiku nõuete kohaselt (vt ka lisa 3

alapeatükk „Kapitaliriski juhtimine“. Dividendide väljamaksmisel omanikele

kaasneb tulumaksukulu 22/78 (alates 2025. aastast) netodividendina

väljamakstavalt summalt. Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud

jaotamata jaotuskõlblikust kasumist omanikele võimalik dividendidena välja

maksta 68 013 tuhat eurot (31.12.2023: 67 482 tuhat eurot) ning dividendide

väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 16 363 tuhat eurot

(31.12.2023: 16 870 tuhat eurot). Vaata ka lisa 28.

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 1 208 1 076

Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 741 629

Töötuskindlustusmakse 83 74

Pensionikindlustus 56 42

Käibemaks 0 36

Aktsiis 2 2

Ettevõtte tulumaks (lisa 28) 2 501 0

Muud maksud 8 0

Maksuvõlad kokku (lisa 16) 4 599 1 859

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023

Preemiareservi kohustis 2 291 1 866

Arvestatud, kuid välja maksmata töötasu 1 422 1 349

Puhkusetasu kohustis 400 367

Muud võlad töötajatele 3 2

Viitvõlad töötajatele kokku (lisa 16) 4 116 3 584

31.12.2024 31.12.2023

Aktsiakapital eurodes 45 617 280 45 617 280

Aktsiate arv 4 561 728 4 561 728

Aktsiate nimiväärtus eurodes 10 10

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 102

LISA 20. Müügitulu

Lennundustulu

Mittelennundustulu

* Kontsern on 2024. aastal klassifitseerinud taksode kontsessiooni tulu, mis varasemalt oli real

„Kontsessioonid“ reale „Mobiilsusteenused“. 2023. aasta andmetes on ümber klassifitseeritud 788

tuhat eurot. Vt ka lisa 8.

tuhandetes eurodes 2024 2023

Reisijatasud 13 967 10 751

Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate tasu 526 302

Maandumistasud 7 210 6 151

Parkimistasud 568 677

Navigatsioonitasud 59 82

Starditasud 3 4

Lennundustulu kokku 22 333 17 967

tuhandetes eurodes 2024 2023

Reisijate ja lennukite teenindamine 18 226 18 468

Renditulud

Kontsessioonid* 5 654 5 118

Ruumide ja angaaride üür 4 862 4 629

Infrastruktuuritasud 1 459 1 204

Renditulud kokku (lisa 8) 11 975 10 951

Muud müüdud teenused

Mobiilsusteenused* 5 247 4 552

Üürnikele osutatud teenused 1 841 1 775

Reklaamiteenus 1 154 1 069

Lennundusega seotud teenused 2 988 2 250

Muud osutatud ja vahendatud teenused 387 285

Muud müüdud teenused kokku 11 617 9 930

Mittelennundustulu kokku 41 818 39 349

Müügitulu kokku 64 151 57 316

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 103

LISA 21. Muud äritulud

LISA 22. Kaubad, materjal ja teenused

* Sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud julgestus– ja päästeteenuse kulud on teistel

kuluridadel. 2024. aastal olid kõik julgestus– ja päästekulud kokku 11,2 mln eurot (2023. aastal 10,0

mln eurot).

** Kontsern on 2024. aastal klassifitseerinud lennukite jäätõrjematerjalide kulu, mis varasemalt oli

real „Lennuradade hooldus“ reale „Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud“. 2023. aasta

andmetes on ümber klassifitseeritud 971 tuhat eurot.

LISA 23. Mitmesugused tegevuskulud

tuhandetes eurodes 2024 2023

Tegevuskulude sihtfinantseerimine (lisa 15.2) 10 639 10 456

Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (lisa 15.3)

3 619 4 227

Tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (lisa 15.3) 0 -46

Kasum masinate, seadmete ja maa müügist (lisa 5) 102 0

Muud tulud 150 136

Muud äritulud kokku 14 510 14 773

tuhandetes eurodes 2024 2023

Julgestus-, ohutus- ja päästeteenus* 7 347 6 559

Kommunaalkulud 4 187 4 424

Lennuradade hooldus** 2 078 1 906

Sõidukite majandamise kulud 2 287 2 543

Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud** 2 807 2 681

Hoonete ja rajatiste hooldus 2 330 2 036

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 725 1 478

Kaubad, materjal ja teenused kokku 22 761 21 627

tuhandetes eurodes 2024 2023

Administreerimiskulud 719 690

Turundus ja avalikud suhted 586 449

Koolituskulud 349 402

Personaliteenused 75 77

Eri- ja vormiriietus 453 440

Töölähetused 146 117

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (lisa 11) 25 119

Mitmesugused tegevuskulud kokku 2 353 2 294

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 104

LISA 24. Tööjõukulud

Keskmine töötasu eurodes ühes kalendrikuus oli 2024. aastal 3 008 eurot (2023.

aastal 2 782 eurot).

LISA 25. Finantstulud ja -kulud

25.1. Finantstulud

25.2. Finantskulud

tuhandetes eurodes 2024 2023

Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 22 120 19 348

Tööjõukuludelt arvestatud maksud 7 404 6 487

Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 332 269

Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 240 203

Kapitaliseeritud tööjõukulud -20 -67

Kapitaliseeritud tööjõukuludelt arvestatud maksud -7 -22

Tööjõukulud kokku 30 069 26 218

Töötajate arv

Töötajate arv perioodi algul 633 586

Töötajate arv perioodi lõpul 665 633

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 613 580

tuhandetes eurodes 2024 2023

Intressitulud raha ja raha ekvivalentidelt 1 772 1 198

Muud finantstulud 1 1

Finantstulud kokku 1 773 1 199

tuhandetes eurodes 2024 2023

Pangalaenude intressikulu -1 390 -1 389

Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute intressikulu

-15 -11

Finantskulud kokku -1 405 -1 400

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 105

LISA 26. Tingimuslikud ning siduvad

tulevikukohustised

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised

Maksuhaldur on aruandeaastal ühe kontserni ettevõtte suhtes algatanud

käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning tekkinud

tagastusnõude kontrolli. Maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud ning

menetlus lõpetati. Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtte

maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast

ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv.

Juhatuse hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur

määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustised

Seisuga 31.12.2024 oli ettevõttel sõlmitud ehituslepingutest tulenevaid siduvaid

tulevikukohustisi põhivara ehitamiseks summas 36,7 mln eurot (2023: 16,3 mln

eurot) (vt lisad 5, 13 ja 15).

Sihtfinantseerimisest tulenevad siduvad kohustised

Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel raha tagasi

küsida. 31.12.2024 seisuga oli saadud sellist sihtfinantseeringut 34,4 mln eurot

(31.12.2023: 34,4 mln eurot). Kontsern on 31.12.2024 seisuga moodustanud

eraldise tagasiküsitava sihtfinantseeringu osas (vt lisa 15).

LISA 27. Tingimuslik vara

Ärieetika ja -korruptsioonijuhtumist tulenev nõue

2024. aasta alguses toimunud siseauditi käigus tuvastati

parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot.

Kontserni endise töötaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Juhtunu

täpsete asjaolude väljaselgitamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet. Juhtunu

ilmsiks tulemise järgselt on kontsern muutnud mitmeid protsesse, tugevdanud

kontrollmehhanisme ning vaadanud üle koostöö põhimõtted

koostööpartneritega.

LISA 28. Tulumaks

Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühingute

kasumit selle jaotamisel. Maksustamisele ei kuulu dividendid, mida makstakse

teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, et dividendide

saajale kuulus dividendide maksmise ajal dividende maksnud äriühingus

vähemalt 10% suurune osalus.

2024. aastal kontsern tulumaksu tasunud ei ole, kuna esmakordne

dividendimakse toimus 2024. aasta detsembris. Kontserni tütarettevõte AS

Tallinn Airport GH maksis emaettevõttele AS Tallinna Lennujaam dividende:

summas 10 miljonit eurot. 2024. aastal tehtud dividendide väljamaksele

rakendus tulumaksumäär 20% (20/80 dividendide netosummast) ehk 2,5

miljonit eurot.

tuhandetes eurodes 2024 2023

Edasilükkunud tulumaksukohustise kulu -1 754 0

Tegelik tulumaks dividendidelt -2 500 0

Tulumaksukulu kokku -4 254 0

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 106

Konsolideeritud aruandes kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohustis

tütarettevõtete tulevikus jaotatavalt kasumilt. 31.12.2024 seisuga kajastab

kontsern edasilükkunud tulumaksukohustise ja -kulu summas 1 754 tuhat eurot,

võttes aluseks AS-i Tallinn Airport GH kogu jaotamata kasumi aruandeperioodi

lõpu seisuga. Vastavalt kinnitatud dividendipoliitikale ei kavatse emaettevõtte AS

Tallinna Lennujaam lähiaastatel tütarettevõttest AS Airport City dividende võtta,

millest tulenevalt nimetatud tütarettevõtte jaotamata kasumilt edasilükkunud

tulumaksukohustist ja -kulu ei kajastata.

LISA 29. Tehingud seotud osapooltega

AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud

osapoolteks emaettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted,

kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Samuti on loetud seotud

osapoolteks kõik riigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennundusettevõtted.

Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode

avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll,

ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Seotud osapoolega tehtud

tehinguna käsitletakse alates 2024. aastast Nordic Investment Bank’i

laenulepingut (vt lisa 13) tulenevalt André Küüsveki asumisest AS-i Tallinna

Lennujaam nõukogu esimeheks 2024. aastal.

Emaettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2024. aastal

600 tuhat eurot (2023: 630 tuhat eurot), tütarettevõtete nõukogu ja juhatuse

töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2024. aastal 231 tuhat eurot (2023. aastal 115

tuhat eurot). Kontsern on andnud juhatuse liikmete käsutusse ametiautod,

teenistusleping ei näe ette lahkumishüvitiste maksmist.

Tehingud seotud osapooltega on tehtud turuhindades.

tuhandetes eurodes 2024 2023

Nõuded 29 115

sh Nordic Aviation Group ja Regional Jet 14 101

Saadud ettemaksed 7 0

Kohustised kaupade ja teenuste eest 25 44

Laenukohustised 11 428 0

Intressikohustised 16 0

Müüdud teenused 584 964

Ostetud teenused 608 675

Tagasi makstud laenud -2 286 0

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 107

LISA 30. Finantsinformatsioon

emaettevõtte kohta

Konsolideerimata finantsseisundi aruanne

Omakapital 31.12.2024 31.12.2023

Aktsiakapital 45 617 45 617

Kohustuslik reservkapital 3 483 3 059

Jaotamata kasum 76 403 67 089

Omakapital kokku 125 503 115 765

Kohustised

Pikaajalised kohustised

Võlakohustised 30 632 36 298

Rendikohustised 22 33

Sihtfinantseerimine 72 553 75 666

Muud võlad 140 140

Eraldis 1 150 1 150

Pikaajalised kohustised kokku 104 497 113 287

tuhandetes eurodes

Varad 31.12.2024 31.12.2023

Põhivara

Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 194 1 194

Pikaajalised laenunõuded 7 700 0

Materiaalne põhivara 172 699 175 909

Ettemaksed materiaalse põhivara eest 731 2 682

Kasutamisõiguse esemeks olev vara 41 50

Immateriaalne põhivara 1 729 1 090

Kinnisvarainvesteering 21 620 18 084

Põhivara kokku 205 714 199 009 Lühiajalised kohustised

Võlakohustised 5 765 4 894

Rendikohustised 19 17

Võlad ja ettemaksed 9 088 10 449

Lühiajalised kohustised kokku 14 872 15 360

Käibevara

Varud 954 882

Nõuded ja ettemaksed 6 780 6 001

Raha 31 424 38 520

Käibevara kokku 39 158 45 403 Kohustised kokku 119 369 128 647

Kohustised ja omakapital kokku 244 872 244 412 Varad kokku 244 872 244 412

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 108

Konsolideerimata koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes 2024 2023

Müügitulu 45 034 40 412

Muud äritulud 14 641 14 763

Kaubad, materjal ja teenused -19 959 -18 821

Mitmesugused tegevuskulud -1 917 -1 716

Tööjõukulud -19 357 -16 991

Põhivara kulum ja väärtuse langus -18 426 -12 690

Muud ärikulud -116 -154

Ärikasum/-kahjum -100 4 803

Finantstulud 11 235 916

Finantskulud -1 397 -1 396

Aruandeaasta puhaskasum 9 738 4 323

Majandusaasta koondkasum 9 738 4 323

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 109

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

* Ettevõte on ümber klassifitseerinud „Makstud intressid“ rea äritegevuse rahavoogudest

finantseerimistegevuse rahavoogudesse. 2023. aasta andmetes on ümber

klassifitseeritud summa 1 337 tuhat eurot.

tuhandetes eurodes

Äritegevuse rahavood 2024 2023

Laekumised klientidelt 52 159 47 405

Tarnijatele ja töötajatele tasutud -49 114 -43 515

Saadud intressitulu 1 125 870

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 10 067 10 067

Saadud muude tegevuskulude sihtfinantseerimine 390 702

Äritegevuse rahavood kokku 14 627 15 529

Investeerimistegevuse rahavood

Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel

-19 040 -16 227

Laekunud materiaalse põhivara müügist 1 000 0

Saadud põhivara sihtfinantseerimine 769 3 782

Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering -600 0

Investeering tütarettevõttesse 0 -94

Saadud dividendid 10 000 0

Antud laenud -7 700 0

Saadud intressitulu antud laenudelt 53 0

Investeerimistegevuse rahavood kokku -15 518 -12 539

Finantseerimistegevuse rahavood 2024 2023

Saadud laenu tagasimaksed -4 756 -4 710

Saadud laen 0 370

Makstud rendimaksed -20 -21

Makstud intressid* -1 429 -1 337

Finantseerimistegevuse rahavood kokku -6 205 -5 698

Rahavood kokku -7 096 -2 708

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 38 520 41 228

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 31 424 38 520

Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 096 -2 708

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 110

Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne

AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) korrigeeritud

omakapitali aruanne

tuhandetes eurodes Aktsiakapital

Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum Kokku

Saldo seisuga 31.12.2022 45 617 2 625 63 200 111 442

Kasumijaotus reservkapitali 0 434 -434 0

2023. aasta koondkasum 0 0 4 323 4 323

Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 67 089 115 765

Kasumijaotus reservkapitali 0 424 -424 0

2024. aasta koondkasum 0 0 9 738 9 738

Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 76 403 125 503

tuhandetes eurodes 2024 2023

Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 125 503 115 765

Tütarettevõtete bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideerimata finantsseisundi aruandes (miinus)

-1 194 -1 194

Tütarettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil (pluss)

9 609 18 882

Kokku 133 918 133 453

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 111

Kasumi jaotamise ettepanek

Juhatus teeb ettepaneku 2024. aasta puhaskasum summas 465 tuhat eurot

jaotada järgmiselt:

• 23 tuhat eurot kanda reservkapitali,

• 442 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse.

Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist on 84 795 tuhat eurot.

Riivo Tuvike juhatuse esimees 20.03.2025

Anneli Turkin juhatuse liige 20.03.2025

Katrin Hagel juhatuse liige 20.03.2025

Eero Pärgmäe juhatuse liige 20.03.2025

Majandusaasta aruande

allkirjad Juhatus on koostanud 2024. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise

aastaaruande. Juhatus kinnitab majandusaasta aruandes esitatud andmete

õigsust.

Juhatus:

Riivo Tuvike juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025

Anneli Turkin juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025

Katrin Hagel juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025

Eero Pärgmäe juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025

Nõukogu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud juhatuse poolt koostatud

majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise

aastaaruandest, millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi

jaotamise ettepanek. Nõukogu kinnitab majandusaasta aruandes esitatud

andmete õigsust.

Nõukogu:

André Küüsvek nõukogu esimees 28.03.2025

Anne Samlik nõukogu liige 28.03.2025

Tarmo Karotam nõukogu liige 28.03.2025

Jaak Viilipus nõukogu liige 28.03.2025

Dr Michael Antonius Kerkloh nõukogu liige 28.03.2025

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2023 84 777 tuhat eurot

2023. aasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali kantud -424 tuhat eurot

2024. aasta puhaskasum 465 tuhat eurot

Kokku jaotuskõlblik kasum seisuga 31.12.2024 84 818 tuhat eurot

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 112

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 113

Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK

2025–le

tuhandetes eurodes

EMTAK-i kood 2024 2023

35141 Elektrienergia jaotus 1 115 992

52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 44 693 37 730

52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevusalad 18 226 18 468

85599 Muu mujal liigitamata õpe 117 126