Pöördumine

8-520251450-2 12.06.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NATALI MEDVEDEV PNOEE-47810274911 2025-06-12 12:56:11

Järelevalvemenetluse algatamine.pdf

JÄRVA VALLAVALITSUS

SOTSIAALOSAKOND

______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 5341 3625 Registri kood 77000335

Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB

73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.ee EE222200001120105842 Swedbank

Merlin Veinberg

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected] 12.06.2025 nr 8-5/2025/1450-2

Vastus järelevalvemenetluse algatamise kohta

Olete teostamas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõike 3 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) §

38 lõike 6 alusel järelevalvet lastekaitsetöö korraldamise üle Järva Vallavalitsuses.

Olete Järva Vallavalitsusele saadetud teatisele lisanud küsimustikud, millele ootate vastuseid

sotsiaalosakonna juhatajalt ning laste ja perede heaolu peaspetsialistidelt hiljemalt 13.06.2025.

Vastused Teie poolt esitatud küsimustikele on manuses (lisa 1-3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Natali Medvedev

Sotsiaalosakonna juhataja

512 7480

[email protected]

Lisad:

Lisa 1 Sotsiaalosakonna juhataja küsimustik;

Lisa 2 Laste ja perede heaolu peaspetsialisti Raili Ambose (Ambos) küsimustik;

Lis 3 Laste ja perede heaolu peaspetsialisti Birgit Mihhailovi (Mihhailov).

Avalik

Küsimustik laste ja perede heaolu peaseptsialistile B.M (lisa 3).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

BIRGIT MIHHAILOV PNOEE-49310152767 2025-06-12 12:32:12

Küsimustik lastekaitsetöötajale_Birgit Mihhailov.docx

Küsimused lastekaitsetöötajale ja lastekaitsetööga seotud spetsialistile

Lastekaitsetöötaja nimi: Birgit Mihhailov

Omavalitsuses lastekaitsetöötajana töötamise algus: 16.04.2025

Haridus:
TLÜ Sotsiaalpedagoogika (BA)
TLÜ Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (MA)
Sissejuhatus perekonna psühholoogiasse ja pereteraapiasse (algkursus)

Kas on omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele? Kui jah, siis kutse kehtivuse aeg: Hetkel kutse puudub, kuid on eesmärgiks seatud.

1. Kuidas on lastekaitsetöö omavalitsuses jaotatud, kas spetsialiseerumise/ piirkonna/valdkonna alusel? Millele olete Teie spetsialiseerunud?
Vastus: Järva Vallas on töö jaotatud piirkonnapõhiselt. Minu piirkondadeks on Koeru, Kareda ja juhtumipõhiselt Imavere ja Koigi. Järva Vallas tegelevad mõlemad laste ja perede heaolu peaspetsialistid kõikide last ja perekonda puudutavate küsimustega.

2. Palun nimetage koolitused ja infopäevad, kus olete 2024. ja käesoleval aastal osalenud ning erialane kirjandus, mida olete lugenud.
Vastus: Osalesin 19.05.2025 STAR-i veebikoolitusel. Erialane kirjandus: M. Andolfi „Põlvkondadeülene pereteraapia“, M. Mandel „Jess, lapsed“, T. Jäppinen „Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja tugev suhe“, D. J. Siegel „Ajutorm“.

3. Kas osalete regulaarselt supervisioonidel ja/või kovisioonidel? Kus ja millal viimati?
Vastus: Hetkel ei ole supervisoonidel osalenud, küll aga on teada, et sotsiaalosakonnale on sügisesse supervisoon planeeritud. Kovisioonid sotsiaalosakonnas toimuvad regulaarselt igal neljapäeval kell 8:30 veebi vahendusel. Lisaks toimuvad 1-2 korda kvartalis ühised kokkusaamised, kuhu on kaasatud ka koduhooldustöötajad. Antud tihe koostöö on andnud mulle, kui äsja tööle asunud spetsialistile tuge ning nägemust toimivast meeskonnatööst.

4. Kas Teile võimaldatakse osalemist tasulistel lastekaitsealastel koolitustel? Millal ja millisel tasulisel koolitusel viimati osalesite?
Vastus: Koolitustel osalemist võimaldatakse, seda reguleerib „Järva Vallavalitsuse teenistujate lähetuse kord“, mis annab mulle võimaluse valida endale meelepärane koolitus. Teavet erinevate koolituste kohta saan sotsiaalosakonna juhataja, meililistide ning kolleegide kaudu.

5. Millist tuge ja teenuseid (sh lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluses olevatele vanematele) saate oma töös lastele ja peredele pakkuda?
Vastus: Esmalt on mul võimalik pakkuda perele enda juures esmast nõustamist, et kaardistada olukorda ning luua kontakti. Lähtuvalt juhtumist on mul on võimalik pakkuda perele psühholoogilist nõustamist või pereteraapiat koostööpartnerite Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskusest või Mõttemeel OÜ kaudu. Samuti saan protsessi kaasata Riikliku perelepitusteenuse, kelle kaasabil on vanematel võimalik hooldus- ja suhtluskorra teemadel kokkuleppele jõuda.

6. Kas Teil on võimalik pakkuda abivajavale lapsele ja tema perele peretöötaja/tugiisiku tugiteenust? Mitmele perele Teie menetluste hulgast osutatakse praegu tugiteenust?
Vastus: Järva Valla sotsiaalosakonnas töötab peretöötaja Pille Piigert, keda on võimalik perele lisatoe jaoks pakkuda. Järva Valla laste ja perede heaolu peaspetsialistidel on peretöötajaga tihe koostöö. Minu menetluste hulgast on peretöötajal hetkel aktiivseid peresid nimistus 6.

7. Kirjeldage palun lapse hooldus- ja /suhtlusõiguse vaidluse juhtumi menetlemise protsessi.
Vastus: Protsess võib kujuneda mitut moodi. Ühel juhul pöördub kumbki vanematest otse kohtusse (tehes avalduse, kus kirjeldab olukorda ning seda, millist lahendust soovitakse). Kohus teeb määruse, millest tulenevalt kaasab menetlusse eestkosteasutuse, misläbi juhtum jõuab minuni. Teise võimalusena pöördub kumbki vanematest otse laste ja perede heaolu spetsialisti poole. Sellisel juhul tuleb mul spetsialistina luua asjaosalistega kontakt, vestelda erinevate osapooltega (nii lapsevanematega kui ka lapsega), tutvuda olukorraga. Edasi on võimalik suunata ning aidata jõuda vanematel vanemluskokkuleppeni, kui see ei õnnestu on mul võimalik kaasata protsessi koostööpartnereid (vahel on vaja paralleelselt pakkuda perele erinevaid teenuseid). Sõltuvalt juhtumist võib suunata vanemat kohtusse pöörduma, et tagada kindel suhtluskord ning stabiilne elukeskkond lapsele.

8. Kuidas on KOVis korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse andmine?
Vastus: PPA teatised võtab vastu laste ja perede heaolu peaspetsialist Raili Ambos, kes suunab vastavalt piirkonnale teatise edasi.

9. Kui suure osa hinnanguliselt moodustavad lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumid lastekaitsetööst?
Vastus: Leian, et see võib olla perioodide jooksul varieeruv. Hetkel tundub mulle, et vähemalt pooled aktiivsed juhtumid on seotud lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlusega.

10. Kes on lastekaitsetöös Teie menetluses olevate hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamisel koostööpartnerid? Palun lisage kontaktid: asutuse nimi ja e-posti aadress.
Vastus:
Koostööpartneri nimi/asutus
e-posti aadress
Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskus
Mõttemeel OÜ (Margit Jullinen)
Riiklik perelepitaja (Ruth Juhanson)
Ohvriabi (Piret Vaher)
Koeru Perekodu
Järva Valla haridusasutused
Sotsiaalkindlustusameti konsultant (Sirje Pint)
[email protected]

[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]

[email protected]
11. Kuidas hindate koostööd punktis 10 nimetatud koostööpartneritest asutuste, isikutega?
Vastus: Koostööd kõigi punktis 10 nimetatud koostööpartneritega hindan üldiselt heaks – infovahetus on toimiv, suhtlus avatud ja lahendustele suunatud. Asutused on kättesaadavad, reageerivad õigeaegselt ja püüavad lapse parimaid huve silmas pidades panustada. Sõltuvalt juhtumist toimub ka koostöö – teatud juhtumitel võtan ise koostööpartneriga ühendust, kuid on ka olukordi kus see on vastupidine. Usun, et koostööd on alati võimalik veelgi tõhustada. Näiteks keerukate juhtumite puhul võiks toimuda rohkem ühiseid arutelusid, et kavandada pere terviktoetust.

12. Millisest teenusest tunnete puudust, sh lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse juhtumite lahendamisel?
Vastus: Abiks oleks spetsialiseerunud ennetavad vanemlusprogrammid (nt konfliktsete või erimeelsustega peredele), mis toetaksid vanemaid koostöö ning vanemlike oskuste arendamisel ja lapse huvide esikohale seadmisel. Perelepitusteenusele jõuavad pered sageli alles kohtuprotsessis, või kui olukord vanemate vahel on läinud väga konfliktseks. Samuti tunnen puudust sellest, et vaimse tervise õe vastuvõtule on keeruline pääseda.

13. Milliseid meetmeid/koostöökokkulepped suhtluskorra täitmise tagamiseks KOVis rakendatakse?
Vastus: Suhtluskorra täitmise tagamiseks on võimalik perele pakkuda perenõustamist, peretöötaja tuge, sõlmida kirjalikke kokkuleppeid, käia kodukülastustel, koostada perele ettekirjutus.

14. Mis kaalutlusel algatate/ei algata lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse küsimuses juhtumimenetlust?
Vastus: Juhtumimenetluse algatamise või mittealgatamise otsusel lähtun sellest, et kaitsta lapse parimaid huve. Lähtudes sellest, et lapse heaolu, turvalisus ja areng oleksid kaitstud hindan esmalt olemasolevat informatsiooni ning probleemi olemust. Näiteks: millist informatsiooni toovad välja erinevad osapooled, milliseks on kujunenud vanematevaheline vaidlus, kas kokkuleppeid on võimalik saavutada, milline on info lasteaiast – koolist või teistest asutustest, millega pere kokku puutub. Juhtumimenetlust ei algata vaid juhul, kui probleem on episoodiline ning kergesti lahendatav. Näiteks, kui saavutan esmastel kohtumistel perega kokkulepped, mida nad suudavad täita.

15. Millele tuginedes annate lapse hooldus- ja suhtlusõiguse küsimustes kohtule seisukohti lapse olukorra ning vajaduste kohta?
Vastus: Kohtule olen andnud seisukohti lapse olukorra ning vajaduste kohta lapsega vesteldes (väikelapse puhul teda kokkuleppeliselt talle turvalises keskkonnas vaadeldes – emotsioonid, kehakeel, žestid). Tuginen lisaks lapse arvamusele ka sellele, milline on suhe lapsel oma vanematega ning milline on vanemate tahe, hooldusvõimekus ning valmisolek lapse eest hoolitsemisel.

16. Kuidas jõuate järelduseni ning mida võtate arvesse), milline suhtluskord on lapsele parim (nt 50/50, „linnupesa“ meetod vm)?
Vastus: Lapse jaoks parima suhtluskorra määramisel lähtun alati lapse parimatest huvidest. Arvesse võtan vastavalt lapse arengu kolmnurgas välja toodud punktidele kõiki aspekte. Lapse vanus ja arenguvajadused – nooremad lapsed vajavad sagedasemat ja stabiilsemat kontakti mõlema vanemaga, vanemate laste puhul arvestan ka nende soove, iseseisvust ja sotsiaalseid vajadusi (nt kool, hobid, sõprussuhted).
Lapse kiindumussuhted – kes on olnud seni lapse peamine hooldaja, millised on lapse lähedussuhted mõlema vanemaga ning kui turvaliselt laps end mõlema juures tunneb.
Vanemate omavaheline koostöövõimekus – kui vanemad suudavad teha koostööd ja hoida suhtlust rahumeelsena, on võimalik kaaluda vahelduvat elukorraldust (nt 50/50 või „linnupesa“ meetodit). Linnupesa meetodi puhul tuleb arvestada ka perekonna majanduslikku seisu ning suutlikkust (sh kas lahkuläinud vanem elab üksinda, või on tal uus kaaslane). Olukorrad, kus lapsevanemad ei ela lähestikku ning nende vahel on suhted pingelised, tuleks kaaluda tagada lapsele nädalases üks elukoht (näiteks on tal tagatud mugav lasteaia/kooliühendus). Nädalavahetustel ning vaheaegadel on tal võimalik olla koos teise vanemaga.
Elukorralduslikud võimalused – mõlema vanema elukoha kaugus koolist, lasteaiast, huvitegevustest; vanemate tööajad ja hooldusvõimekus; võimalused tagada lapse päevakava ja rutiinide järjepidevus. Psühholoogilised ja emotsionaalsed tegurid – võimalike stressiallikate (nt sage ümberkolimine, vanematevaheline konflikt, uued partnerid) mõju lapse heaolule.
Väga olulisel kohal on lapse enda arvamus – vanusest sõltuvalt saab küsida tema arvamust ning seda analüüsides hinnata, kuivõrd saab sellega arvestada.

17. Millistel juhtudel kaasate lapse menetlusse kui vanemad on pöördunud kohtusse?
Vastus: Lapse kaasamine kohtumenetlusse sõltub lapse vanusest, arengust ja konkreetse juhtumi asjaoludest. Lapse arvamuse väljaselgitamine on väga oluline, seda tuleks teha lapsekeskselt ning tema arengut silmas pidades. Menetlusse kaasan lapse:
• Kui laps on võimeline oma mõtteid avaldama.
• Kui laps avaldab soovi oma arvamuse kujundamiseks.
• Kui on kahtlus, et lapse heaolu või õigusi on rikutud.

18. Kuidas on KOV aidanud kaasa lapse ja lahus elava vanema vahelise suhte säilitamisele ning toetamisele?
Vastus: Kohalik omavalitsus (KOV) toetab lapse ja lahus elava vanema vahelise suhte säilitamist ja arendamist eelkõige nõustamise, vahendamise ja koostöölahenduste kaudu. Laste ja perede heaolu spetsialistina aitan vanematel leida kokkuleppeid suhtluskorras, et lapse kontakt mõlema vanemaga oleks järjepidev, turvaline ja lapse arengut toetav.
Vajadusel suunan peresid perelepitusteenusele või pereteraapiasse, et toetada vanemate koostöövõimekust. Jälgin, et suhtluskorra täitmine vastaks lapse parimatele huvidele ja vajadustele. Kui on kohtu poolt paika seatud suhtluskord, tuleb sageli vanematel aidata seda täita.
Tähelepanu tuleb pöörata ka olukordadele, kus vanemate vahelised pinged takistavad lapse vabamat kontakti teise vanemaga. Ennetavate ja toetavate teenustena saame KOVi poolt peredele pakkuda vanemlusprogrammi „Imelised aastad“.

19. Kuidas tagate hooldusõigusvaidluse menetluses lapsevanemate võrdse kaasatuse?
Vastus: Hooldusõigusvaidluste menetluses tagan vanemate võrdse kaasatuse, lähtudes mõlema vanema õigustest ja kohustustest lapse suhtes. Kaasan mõlemaid vanemaid järjepidevalt, võrdsetel alustel. Suhtlen hinnanguid andmata, säilitades neutraalset hoiakut, väldin eelistuste tekkimist. Pean oluliseks infovahetust, kus kumbki vanem saab avaldada oma seisukohti, kuid mõistab ka minu rolli antud protsessis.
Mõlemad vanemad peaksid tundma, et neile on pakutud vajaduspõhiselt toetavaid teenuseid. Nende arvamust on kuulatud ning arvesse võetud. Hooldusõigusvaidluste puhul olen koostanud kohtule arvamust, kus olen lähtunud objektiivsetest andmetest ja lapse vajadustest.

20. Mis on takistused/kitsaskohad võrgustiku töös teise omavalitsusega lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse menetluses juhul kui teine vanem elab teises KOVis? Kas on olemas kokkulepped, juhendid?
Vastus: Hetkel ei oska kitsaskohti oma töö praktikas välja tuua, kuna koostöö teiste KOV-idega on olnud toimiv. Olukordades, kus teine lapsevanem elab teises KOV-is on tekkinud küsitavus näiteks vanemate info õigsuse ning kodukülastuse osas, mida koostöiselt lahendada. Ennetavalt kitsaskohtadest rääkides, võib ilmsiks tulla info jagamine kahe KOVi vahel, kuna andmekaitse tõttu tuleb leida tasakaal seaduste ja lapse parimate huvide vahel.

21. Tooge palun välja häid praktikaid (nt ühised kodukülastused, arutelud), kuidas on suhtluskorra toimimist vanemate vahel rahumeelselt tagatud.
Vastus: Hea praktika on see, kui olen saanud ühisel arutelul saavutada olukorra, kus vanemad räägivad kordamööda ning kuulavad ka teise osapoole arvamust. Lisaks kui on õnnestunud hoida tugevaid emotsioone kontrolli all, mis on andnud võimaluse kokkulepete saavutamiseks. Positiivne on olnud juhtum, kus lapsevanem sai lapsega aega veeta mänguväljakul teise lapsevanema ja minu juuresolekul - õhkkond oli positiivne ning kokkulepitud lahkuminek toimis.

22. Milliseid takistusi on vanematel esinenud suhtluskorra täitmisel?
Vastus: Üheks peamiseks takistuseks on vanematevahelised pinged ja konfliktid – vanemad ei taha ühes seltskonnas viibida, kaasavad lapse üleandmiseks kolmandaid isikuid. Samaväärne takistus on olnud ka ebapiisavad kokkulepped, ebaselge suhtluskord või suhtluskorrast kinni pidamine – kui suhtluskord on liiga üldine, või tekib tegelikku eluolusse muutujaid tekivad sageli juurde ka takistused. Paaril juhul on tekitanud vanema elukoha kaugus takistusi, samuti lapse enda soovimatus. Probleeme on tekitanud ka vanemate erinevad kasvatusstiilid ning päevakava – laps hakkab eelistama ühte vanemat teisele. Suhtluskorra täitmise takistavaks teguriks on kõigele muule lisaks olnud ka vanematel uute partnerite ja pereolukordade tekkimine (sh uue lapse sünd, elukoha muutus). See on muidu toiminud vanematevahelise suhte uuesti konflikteks muutnud.

23. Kas kohus on pannud kohustusi lastekaitsetöötajale/KOVile suhtluskorra tagamiseks vanemate vahel? Kuidas te olete need olukorrad lahendanud? Milline on lapse üleandmise ettevalmistuse protsess (sh töö vanema ja lapsega)?
Vastus: Kohus on esialgse õiguskaitse lahendamise korras toonud välja, et vanema ja lapse vahelised kohtumised teostada KOV-i spetsialisti juuresolekul. Lahendanud olen selliselt, et lapsevanem on teinud enne lapsega kohtumist kanepitesti, välistamaks joobe. Kohtumised on toimunud osapoolte kokkuleppel, lapsele turvalises keskkonnas.

24. Mida teete kui lapse üleandmine ei õnnestu?
Vastus: Kui lapse üleandmine ei õnnestu, selgitan esmalt välja olukorra põhjused, kaasates vajadusel mõlemad vanemad, et mõista takistusi ja leida lahendus lapse parimates huvides. Rõhutan vanematele lapse õigust suhelda mõlema vanemaga ning vajadust täita kokkulepitud või kohtu määratud suhtluskorda. Kui olukord kujutab lapse heaolule ohtu (nt tõsised konfliktid, emotsionaalne mõjutamine), teavitan vastavalt vajadusele ka kohut või Sotsiaalkindlustusametit.

25. Kas KOV hindab regulaarselt üle lapse abivajaduse ka siis kui on olemas vanemate vaheline kokkulepe (või kohtulahend) suhtluskorra täitmiseks?
Vastus: Kohtuotsus või vanemate vaheline kokkulepe annab kindla raami, millest kinni pidada, kuid kindlasti hindab KOV, kuidas kokkulepe lapse huvidele ja vajadustele vastab aja jooksul vastab. Peresuhted on pidevas muutumises, sellest tulenevalt on vaja lapse abivajadust hinnata ning vajadusel teha suhtluskorras muudatusi.

26. Millal ja kuidas selgitate lapsele suhtluskorra otsus(t)e täitmise vajadust?
Vastus: Lapsele selgitan suhtluskorra otsuste täitmise vajadust eakohaselt, arvestades lapse arengut ning emotsionaalset seisundit. Kui see on võimalik, selgitan lapsele milliseid kokkuleppeid vanemad omavahel teevad. Annan lapsele teada, et suhtluskord on vajalik, et hoida ning võimaldada positiivseid suhteid mõlema vanemaga. Ei jagaks lapsele vanemate kohta hinnanguid, vaid peegeldaks arusaama, et koostöö on oluline, et tagada lapsele stabiilne elu.

27. Kas ja kui palju räägite asjaolud läbi osapooltega lapse üleandmisel? Kuidas tagate lapse heaolu üleandmise protsessis? Lapse üleandmisega seotud asjaolud räägin alati osapooltega läbi. Peamised kokkulepped ja teemad, mida arutame on seotud üleandmise aja ja kohaga – sobitumine lapse ja vanemate päevakavasse. Väga oluliseks olen pidanud selgitada vanematele lapse ettevalmistamist – lapsel hoolimata vanusest on oluline teada, mis teda ees ootab. Selliselt saab tekkida turvalisus ning emotsionaalne valmisolek. Olen vanematele väljendanud, et laps tajub nendevahelisi pingeid – lapse juuresolekul tuleks käituda rahulikult ning täiskasvanulikult. Olen pakkunud vanematele üleandmiseks neutraalset asukohta enda juuresolekul.

28. Mis on teie praktikad, kui laps on teisest vanemast kaugenenud?
Vastus: Minu praktikas olen pidanud mõistma, milline on vanema ja lapse motivatsioon või selle puudus, kui nad on omavahel kaugemaks muutunud. Kas ja kuidas nähakse olukorra muutust – kas minevikus on olnud muresid, mis on jäänud lahendamata ning sellest tulenevalt on suhted jahenenud. Antud küsimuses olen lähenenud juhtumipõhiselt ja kõigi heaolu arvestavalt. On tulnud välja, et teine vanem on oma käitumisega tekitanud kagenemist juurde. Sellisel juhul tuleb osapoolega vestelda ning selgitada, miks lapse arenguks/heaoluks/tulevikuks on oluline, et tal on võimalus suhelda mõlema vanemaga.

29. Kuidas tunnete end hooldus – ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumites? Millist tuge vajate?
Vastus: Hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlused on sageli keerulised ja emotsionaalsed, kuna need on otseselt seotud lapse heaoluga. Tunnen, et minus on tasakaalu, mis aitab leida õiglust ja neutraalsust vanemate vahelistes erimeelsustes. Samas, on vanemate ootused sageli väga vastandlikud, mis tekitavad väljakutset. Usun, et leian oma töös tuge kovisoonidelt ning täiendkoolitustelt.

Vajadusel lisage palun infot olulistel lastekaitse teemadel, mida pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.

Küsimustik laste ja perede heaolu peaseptsialistile R.A (lisa 2).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RAILI AMBOS PNOEE-48301155234 2025-06-12 12:22:05

LISA 1 Küsimustik lastekaitsetöötajale (1).docx

Küsimused lastekaitsetöötajale ja lastekaitsetööga seotud spetsialistile

Lastekaitsetöötaja nimi: RAILI AMBOS

Omavalitsuses lastekaitsetöötajana töötamise algus: 04.12.2006

Haridus: MA lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika

Kas on omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele? Kui jah, siis kutse kehtivuse aeg: Kehtib alates: 26.05.2022 kehtib kuni: 25.05.2027

1. Kuidas on lastekaitsetöö omavalitsuses jaotatud, kas spetsialiseerumise/piirkonna/valdkonna alusel? Millele olete Teie spetsialiseerunud?
Vastus: Järva vallas on töö jaotatud piirkonniti. Minu piirkondadeks on Albu, Ambla, Järva-Jaani ning Imavere, Koigi on juhtumipõhiselt. Eraldi spetsialiseerumist ei ole, kõik lastega seotud küsimused (sh eestkoste).

2. Palun nimetage koolitused ja infopäevad, kus olete 2024. ja käesoleval aastal osalenud ning erialane kirjandus, mida olete lugenud.
Vastus:
30.04.2024 Kes aitab ja kuhu pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?
23.05.2024 Sild laste heaks – haridus-ja sotsiaalvaldkonna koostöö
20.11.2024 Lastekaitse Liidu aastakonverents "Kuula mind päriselt"
03.12.2024 Abivajava lapse ja noore märkamine ning abistamine
05.12.2024 „Samal poolel – lapse poolel“
26.02.2025 Lapse võõrandamine
30.04.2025 Sotsiaalteenuste toimepidevuse ja kriisivalmiduse seminar
Raamat „Sild üle rahutu vee“

3. Kas osalete regulaarselt supervisioonidel ja/või kovisioonidel? Kus ja millal viimati?
Vastus: Sügisesse on supervisoon planeeritud. Kovisioonid sotsiaalosakonnas toimuvad regulaarselt igal neljapäeval kell 8:30 veebi vahendusel. Lisaks toimuvad 1-2 korda kvartalis ühised kokkusaamised. Sügisest on plaanis eesmärgistatud kohtumised laste ja perede heaolu spetsialistidel ja peretöötajal, et arutada töös olevaid juhtumeid, et vältida oma töös läbipõlemist ja üksi jäämist.

4. Kas Teile võimaldatakse osalemist tasulistel lastekaitsealastel koolitustel? Millal ja millisel tasulisel koolitusel viimati osalesite?
Vastus: Koolitustel osalemist võimaldatakse, seda reguleerib „Järva Vallavalitsuse teenistujate lähetuse kord“. Aastas ette nähtud 250 eurot osalemiseks tasulistel koolitustel. Tasuline koolitus oli viimati oktoober 2023.

5. Millist tuge ja teenuseid (sh lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluses olevatele vanematele) saate oma töös lastele ja peredele pakkuda?
Vastus: sotsiaalnõustamine, peretöötaja tugi, vaimse tervise teenus koostööpartnerite juures (psühholoogiline, perenõustamine, pereteraapia, logopeed), vanemlusprogramm „Imelised aastad“, tugiisikueenus, lapsehoiuteenus, sotsiaaltrnsporditeenus, võlanõustamisteenus

6. Kas Teil on võimalik pakkuda abivajavale lapsele ja tema perele peretöötaja/tugiisiku tugiteenust? Mitmele perele Teie menetluste hulgast osutatakse praegu tugiteenust?
Vastus: peretöötajal on 7 aktiivset peret minu hallatavates piirkondades
Tugiisikuteenust pakume ühele suure abivajadusega lapsele.

7. Kirjeldage palun lapse hooldus- ja /suhtlusõiguse vaidluse juhtumi menetlemise protsessi.
Vastus: Esimene ja ilma kohtu sekkumiseta- vanem pöördub KOV laste ja perede heaolu spetsialisti poole murega (hooldusõiguse-suhtluskorra küsimuses). Vanemate lahkumineku või lahutuse korral. Vanemad ei suuda kokku leppida lapse elukohas, hooldusõiguses (täielik või osaline), või suhtlemises teise vanemaga. Üks vanem takistab lapse suhtlemist teise vanemaga. Laste ja perede heaolu spetsialist vestleb mõlema vanemaga, selgitab välja nende seisukohad, vestleb lapsega-kuulab ära tema arvamuse arvestades lapse vanust. Seejärel kui vanemad on valmis ühise laua taga asju arutama ning jõuavad kokkuleppe sõlmimiseni on see nii neile kui ka lapsele parim. Seejärel laste ja perede heaolu spetsialist vormistab kirjaliku vanemluskokkuleppe ning vanemad allkirjastavad. Kui vanemad siiski ei suuda laste ja perede heaolu spetsialisti juuresolekul kokkuleppeid teha, suunab spetsialist pere riiklikule perelepitusteenusele. Kui ka perelepitusteenusel ei jõuta kokkuleppele, siis pöördub üks vanematest siiski kohtusse. Menetlus algab ühe vanema (või seadusliku esindaja) poolt hagiavalduse esitamisega kohtule. Avaldus sisaldab nõuet (nt taotlus muuta hooldusõigust või kehtestada suhtluskorra tingimused). Kirjeldust lapse olukorrast ja põhjustest, miks olemasolev olukord ei ole lapse huvides. Võimalusel tõendeid (nt suhtluse takistamise kohta, lapse arvamust, psühholoogi arvamust perelepitusteenusel osalemine jms). Kohus registreerib hagi ja teavitab teist vanemat. Mõlemad pooled saavad esitada oma seisukohad ja tõendid. Lisaks kohus kaasab arvamuse andmiseks eestkosteasutuse (KOV) ning lapse huvide kaitseks riigiõigusabi korras lapsele esindaja. Kui KOV on kaasatud, siis laste ja perede heaolu spetsialist loob vanematega esmase kontakti ja kogub informatsiooni, vestleb vanemate ja lapsega esitab kohtule seisukoha mis lähtub lapse parimast huvist mitte vanemate soovidest. Kohtumenetlus võib toimuda kirjalikult või suuliselt istungitel. Istungil kuulatakse pooled ära. Lapse kuulamist võib teha ka eraldi, kohtunik kui ta seda peab vajalikuks. Kohus keskendub samuti lapse parimatele huvidele, mitte üksnes vanemate soovidele. Seejärel kohus teeb otsuse (või määruse) – see võib sisaldada: hooldusõiguse täielikku või osalist muutmist; suhtluskorra kindlaks määramist (nt nädalavahetused, pühad, koolivaheajad), suhtlemise järelevalve määramist, kui see on vajalik, suhtluse ajutist peatamist, kui see ohustab last. Otsus muutub jõustunuks, kui seda ei vaidlustata. Kui otsust ei täideta, saab taotleda täitemenetlust või kohtutäituri sekkumist (nt suhtlemise takistamise korral), võimalik on taotleda trahvi või muud survemeedet mittetäitmise korral.

8. Kuidas on KOVis korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse andmine?
Vastus: Mina võtan PPA teatised vastu ja suunan edasi vastava piirkonna sotsiaaltöö spetsialistile või laste ja perede heaolu peaspetsialistile.

9. Kui suure osa hinnanguliselt moodustavad lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumid lastekaitsetööst?
Vastus: periooditi erinev. Järjest enam tuleb juurde hooldus-ja/või suhtlusõiguse juhtumeid, kus vanemad ei suuda omavahel kokkuleppeid sõlmida ning vajavad vahele neutraalset isikut. Kui juhtum on juba kohtu laual, siis on laste ja perede heaolu spetsialistil kuni kaks nädalat vaid aega, et kujundada juhtumist seisukoht.

10. Kes on lastekaitsetöös Teie menetluses olevate hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamisel koostööpartnerid? Palun lisage kontaktid: asutuse nimi ja e-posti aadress.
Vastus:
Koostööpartneri nimi/asutus
e-posti aadress
Kesk-Eesti Nõustamis-ja Rehabilitatsioonikeskus
[email protected]
Mõttemeel OÜ
[email protected]
Sotsiaalkindlustusameti riiklik perelepitaja Ruth Juhanson
[email protected]
Ohvriabi Piret Vaher

[email protected]
Koeru Perekodu
[email protected]
Järva valla haridusasutused

Eesti Advokatuur- riigi õigusabi osutaja

Sotsiaalkindlustusameti konsultant Sirje Pint
[email protected]
11. Kuidas hindate koostööd punktis 10 nimetatud koostööpartneritest asutuste, isikutega?
Vastus: väga hea. Kiire infovahetus, avatud suhtlus ja lahendustele suunatud.

12. Millisest teenusest tunnete puudust, sh lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse juhtumite lahendamisel?
Vastus: Vaimse tervise õe vastuvõtule pääsemine (ülipikad järjekorrad)

13. Milliseid meetmeid/koostöökokkulepped suhtluskorra täitmise tagamiseks KOVis rakendatakse?
Vastus: KOV pakub perele nõustamist, et parandada vanemate omavahelist suhtlust ja keskenduda lapse heaolule- suunab pered varakult nõustamisele enne konflikti süvenemist. Koostatakse ja allkirjastatakse kirjalik vanemluskokkulepe mida pooled järgivad. Kokkulepe ei ole juriidiliselt siduv nagu kohtuotsus, aga see aitab luua selgust ja vähendada konflikte vanemate vahel. Kodukülastuste tegemine, et hinnata lapse elukeskkonda ja vanemate koostööd ning vajadusel toetada vanemat. Peretöötaja tugi. Kui lapse heaolu on ohus ja vanemad ei täida kokkuleppeid, teeb laste ja perede heaolu spetsiaist ettekirjutuse, mis paneb vanemale kohustuse muuta oma käitumist

14. Mis kaalutlusel algatate/ei algata lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse küsimuses juhtumimenetlust?
Vastus: Peamine kriteerium juhtumimenetluse algatamisel on lapse parimate huvide kaitsmine. Kui on alust arvata, et lapse heaolu, turvalisus või areng on ohus või kannatab, siis on menetluse algatamine põhjendatud (vanematevaheline vaidlus, kokkulepete puudumine, info koolist, lasteaiast). Ei algata juhul, kui probleem on väike või lahendatav leebemal viisil (nt vanemluskokkuleppe sõlmimine laste ja perede heaolu peaspetsialisti juures, perelepitusteenuse kaudu).

15. Millele tuginedes annate lapse hooldus- ja suhtlusõiguse küsimustes kohtule seisukohti lapse olukorra ning vajaduste kohta?
Vastus: seisukoha andmine lapse hooldus- ja suhtlusõiguse küsimustes peab alati tuginema lapse parimate huvide hindamisele. Lapsega vestlen alati tema jaoks turvalises keskkonnas. Vastavalt lapse arengutasemele kuulan tema arvamust ja võtan seisukoha andmisel arvesse. Hindan lapse ja vanemate vahelist suhet- emotsionaalne kiindumus mõlema vanemaga. Hooldusvõimekus ja vanemate valmisolek lapse eest hoolitseda. Lapse turvatunne, stabiilsus ja järjepidevus.

16. Kuidas jõuate järelduseni ning mida võtate arvesse), milline suhtluskord on lapsele parim (nt 50/50, „linnupesa“ meetod vm)?
Vastus: lapse jaoks parima suhtluskorra määramisel lähtun alati tema parimatest huvidest. Lapse enda arvamus. Lapse vanus ja arenguvajadused – mida nooremad lapsed, seda tihedamat ja stabiilsemat kontakti nad vajavad mõlema vanemaga. Kindlasti peab arvestama lapse sotsiaalseid vajadusi (kool, hobid, sõbrad). Lapse ja vanema kiindumussuhted – kes on olnud seni lapse peamine hooldaja, vanemate omavaheline koostöö. Elukorralduslikud võimalused: vanemate elukoha kaugus koolist, lasteaiast, huvitegevustest, vanemate tööajad ja hooldusvõimekus.

17. Millistel juhtudel kaasate lapse menetlusse kui vanemad on pöördunud kohtusse?
Vastus: lapse kaasamine menetlusse sõltub lapse vanusest, arengust ja konkreetsetest juhtumi asjaoludest.

18. Kuidas on KOV aidanud kaasa lapse ja lahus elava vanema vahelise suhte säilitamisele ning toetamisele?
Vastus: Kui lapse ja vanema vahelised suhted on pingelised aitan kohtumisi vahendada neutraalsel pinnal, korraldada perenõustamist/teraapiat, koostööd teiste spetsialistidega.

19. Kuidas tagate hooldusõigusvaidluse menetluses lapsevanemate võrdse kaasatuse?
Vastus: suhtlen mõlema vanemaga, oluline on, et mõlemad vanemad saavad avaldada oma mõtteid, tundeid ja seisukohti. Mõlemad vanemad peavad tundma, et neile on pakutud toetavaid teenuseid. Nende arvamust on kuulatud ning arvesse võetud.

20. Mis on takistused/kitsaskohad võrgustiku töös teise omavalitsusega lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse menetluses juhul kui teine vanem elab teises KOVis? Kas on olemas kokkulepped, juhendid?
Vastus: Takistusi ei ole esinenud, on olnud ainult positiivsed kogemused. Teine KOV on alati olnud koostööaldis, infovahetamine on olnud sujuv, sest ka teine KOv lähtub juhtumi menetlemise puhul alati lapse parimast huvist.

21. Tooge palun välja häid praktikaid (nt ühised kodukülastused, arutelud), kuidas on suhtluskorra toimimist vanemate vahel rahumeelselt tagatud.
Vastus: Kui mõlemad vanemad on enda jaoks läbi mõelnud, et laps ei ole nende omavaheline relv. Nad on selgelt läbimõelnud omavahelise suhtlusviisi (nt e-kirja teel, sms,) see vähendab konflikte ja tagab selge infovahetuse last puudutavates küsimustes. Sõlmitud kirjalikud kokkulepped (millal-kelle juures laps viibib, on ära jagatud püha-tähtpäevad jne). On ka vanemaid, kes käivad perenõustaja juures.

22. Milliseid takistusi on vanematel esinenud suhtluskorra täitmisel?
Vastus: lapse üleandmine ei ole toimunud õigel ajal, lapse haigestumine, vanema etteteatamata tööleminek.

23. Kas kohus on pannud kohustusi lastekaitsetöötajale/KOVile suhtluskorra tagamiseks vanemate vahel? Kuidas te olete need olukorrad lahendanud? Milline on lapse üleandmise ettevalmistuse protsess (sh töö vanema ja lapsega)?
Vastus: Kohus on kohustanud laste ja perede heaolu peaspetsialisti viibima lapse ja vanema kohtumiste juures ning seejärel andma sellest kirjalikult kohtule teada. Laste ja perede heaolu spetsialist arutab vanemaga, et kus võiks aset leida tema ja lapse kohtumine (teeninduskeskus, mänguväljak, staadion jne). Eelkõige valmistab last teisele vanemale üleandmiseks see vanem kelle juures laps viibib. Vanem peab ise eelkõige toetama lapse ja lahuselava vanema vahel suhtlust, mitte seda takistama. Kui see ei toimi, olen ise rääkinud lapsega, teda toetanud ja julgustanud.

24. Mida teete kui lapse üleandmine ei õnnestu?
Vastus: jään rahulikuks, rahustan vanemat, last. Püüame kokku leppida uue aja ja koha üleandmiseks. Pakun välja ärajäänud kohtumise asemel telefonikõne või videokõne võimalust. Selgitan, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga.

25. Kas KOV hindab regulaarselt üle lapse abivajaduse ka siis kui on olemas vanemate vaheline kokkulepe (või kohtulahend) suhtluskorra täitmiseks?
Vastus: Oleneb juhtumist, kui peres ei esine muid probleeme kui ainult suhtluskord, mida täidetakse siis tõesti ei hinda regulaarselt abivajadust. Kui on perel suurem abivajadus, siis ja hindame abivajadust .

26. Millal ja kuidas selgitate lapsele suhtluskorra otsus(t)e täitmise vajadust?
Vastus: kui vanemad ei ole suutnud lapsele selgitada talle arusaadavalt, mis tähendab suhtluskord ja kuidas seda järgitakse, siis vestlen lapsega arvestades tema vanust, temale turvalises keskkonnas. Selgitan, et suhtluskord on vajalik, et hoida positiivseid suhteid mõlema vanemaga.

27. Kas ja kui palju räägite asjaolud läbi osapooltega lapse üleandmisel? Kuidas tagate lapse heaolu üleandmise protsessis?
Vastus: Oleneb olukorrast, kui vaja siis kindlasti räägime läbi ja lepime kokku üleandmise aja ja koha. Oluline on lapsega rääkida ja teda ette valmistada, sest tema peab teadma mis teda ees ootab. Vanematele on vaja meelde tuletada, et nad jääksid rahulikuks

28. Mis on teie praktikad, kui laps on teisest vanemast kaugenenud?
Vastus: püüan vanemat motiveerida, et ta suhet lapsega hoida.

29. Kuidas tunnete end hooldus – ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumites? Millist tuge vajate?
Vastus: Vaidlused on emotsionaalsed ja keerulised. Mõlemad vanemad ootavad, et spetsialist asuks nende poolele, pidevalt tuleb neile meelde tuletada, et mina olen samal poolel-lapse poolel ja lähtun alati lapse parimast huvist. Kolleegiga rääkimine aitab alati, ka osakonna juhata on alati valmis kuulama, kaasa mõtlema.

Vajadusel lisage palun infot olulistel lastekaitse teemadel, mida pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.

Sotsiaalosakonna juhataja küsimustik (lisa 1).pdf

Küsimused lastekaitse valdkonna juhile

1. Kui palju on Teie omavalitsuses lapsi?

Vastus: Järva vallas on lapsi 0-17.a 1636 ning 18.a 108.

2. Mitmele lapsele on omavalitsus määratud eestkostjaks?

Vastus: Järva Vallavalitsus on määratud kuuele lapsele eestkostjaks.

3. Mille alusel on töö jaotatud lastekaitsetöötajate vahel?

Vastus: töö on jaotatud piirkondlikult (tinglikult Põhja ja Lõuna-Järva), kuid oleneb

ka pooleliolevatest juhtumistest, koormusest ning juhtumite raskusastmetest.

4. Kuidas ja millal viimati on kontrollitud lastekaitsetöötajale LasteKS § s 20

sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajana töötamiseks?

Vastus:

Raili Ambos- kontrollitud 28.04.2025 (laste ja perede heaolu peaspetsialist);

Birgit Mihhailov- kontrollitud 23.04.2025 (laste ja perede heaolu peaspetsialist);

Pille Piigert- kontrollitud 28.04.2025 (peretöötaja);

Madli Matvejev- kontrollitud 28.04.2025 (noorte heaolu spetsialist).

5. Millised on peamised laste abivajaduse valdkonnad, millega lastekaitsetöötajad

tegelevad?

Vastus: Töö perekondadega (lapse hooletusse jätmine, vanemate vaimse tervise

probleemid, kättesaadavad teenused, lähisuhte vägivald (konfliktid peres, vanemate

sõltuvusprobleemid jms); suhtluskord; turvalisus (emotsionaalne, füüsiline ja

seksuaalne vägivald; hooletusse jätmine); majanduslik toimetulek (elektri ja vee

puudumine, toiduabi/riided, toetuste taotlemine ja pakkumine); käitumisprobleemid

(kodust või asutustest põgenemine, PPA teated, agressiivsus ja sellega tegelemine,

vaimne tervis jms); tervis (arstiabi tagamine igale lapsele, vaimse tervise probleemid

ning teenustele suunamine, puuete taotlemine, laste sõltuvused jms); koolikohustuse

täitmine/hariduse tagamine (koolikohustuse täitmise jälgimine, suunamine laste

vajadustele vastavasse haridusasutusse (ühiselamuga kool, KLAT), koostöö

haridusasutustega jms);

6. Mis olid Teie haldusterritooriumi lastekaitsetöö prioriteedid 2024. aastal ja mis

on käesoleval aastal?

Vastus: 2024. aastal oli peamine eesmärk vanemluse toetamine („Imelised aastad“),

peretöötaja töökoha loomine ning vaimne tervis (projektist saadud rahastus ning

eriline tähelepanu oli eelkooliealistel lastel).

Käesoleval aastal on eesmärkideks seatud peretöö tõhustamine, lastekaitse teenuste

korrastamine/ülevaatamine siseveebis ja STARis, koostöö suurendamine Koeru

Perekoduga, korrapärane kovisioon, kvalifitseeritud ametnike hoidmine ning

psühhosotsiaalse kriisi esmaabi pakkumiseks valmisolek (koolitus 01.10.2025).

Sügisest hakkab olema regulaarne kokkusaamine LK töötajate ja peretöötajaga, et

eesmärgistada tööd, rääkida juhtumitest ning leida koos lahendusi.

7. Kuidas on korraldatud lastekaitsetöötajate osalemine koolitustel, infopäevadel ja

supervisioonidel/kovisioonidel?

Vastus: Koolitustel osalemist reguleerib „Järva Vallavalitsuse teenistujate lähetuse

kord“. Lastekaitse- ja peretöötajatele jagatakse infot koolituste kohta, mis tulevad

lastekaitsetöö listidest ja koolitajatelt. Igal LK töötajal on õigus valida koolitust, kuhu

ta soovib minna- siin ei sea piiranguid ei VV ega ka osakonna juhataja.

Infopäevadel osalemine on LK töötaja valikul lubatud ja soodustatud.

Supervisioone ei ole me saanud võimaldada tulenevalt eelarvelistest vahenditest, küll

aga on sügisesse planeeritud üks supervisioon sotsiaalosakonnale. Kahjuks ei paku

SKA enam lastega töötavatele isikutele supervisioone.

Kovisioonid toimuvad ametnikega, peretöötajaga ning noorte heaolu spetsialistiga

neljapäeviti veebis või mõned korrad kvartalis. Kogu osakond saab kokku kord kahe

kuu jooksul, kus osalevad ka koduhooldustöötajad. Hetkel võiks arvata, et kovisioonid

täidavad eesmärki.

8. Millises mahus võimaldatakse lastekaitsetöötajatel osalemist tasulistel

koolitustel?

Vastus: igale ametnikule on aastas ette nähtud 250 eurot osalemiseks tasulistel

koolitustel.

9. Mitu hooldus– ja /või suhtlusõiguse juhtumit on KOVis kolme aasta jooksul

menetluses olnud?

Vastus: 28 menetlust.

10. Mitu korda on viimase 3 aasta jooksul kasutatud lapse hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidluse puhul LasteKS § 40 lõike 2 sätet, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse

üksuse nimetatud ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi

abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd

lastekaitsetöötajaga? Kui ei ole, siis palun põhjendada, miks?

Palume lisada 2024 – 2025 aasta STAR menetluste numbrid, kus ettekirjutust on

kohaldatud.

Vastus: viimase kolme aasta jooksul on ettekirjutus abivajava lapse kaitseks tehtud

neljal korral.

2024-2025.aastal on kahele perele tehtud ettekirjutus (menetlused 21247340869 ja

24268052021).

11. Mitme hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse puhul on kohus määranud KOVi

lapse erieestkostjaks? Palume lisada menetluses olevate STAR juhtumite

numbrid.

Vastus: Järva vald ei ole olnud määratud erieestkostjaks. Üks juhtum on olnud meiega

seotud, kuid erieestkostjaks määrati Tallinna linn.

KOV korraldatavad teenused

1. Missuguseid abinõusid on Teil KOVi poolt võimalik pakkuda abivajavale lapsele

ja tema perele (sh tõenduspõhised ennetusprogrammid/koolitused ja

sotsiaalprogrammid) Teie piirkonnas (näiteks Imelised aastad, Vanemluse

ehituskivid, SPIN vm)?

Vastus: Oleme osalenud projektis „Imelised aastad“, kuid sel aastal me ei taotlenud,

kuna infopäeva ja taotlemise vahel oli väga lühike aeg ning juhised jäid segaseks.

Oma eelarvelistest vahendistest täies mahus rahastada ei ole võimalik.

Lisaks saame lastega peresid toetava sotsiaalteenusena pakkuda toetusi laagrites

osalemiseks, vaimse tervise abi, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus,

tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus jne. kõik oleneb

juhtumist ning pere toetusvajadusest.

2. Millised abinõud on pakkuda lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste

ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab?

Vastus: esmane nõustamine (toe pakkumine, kokkulepete sõlmimine, peretöötaja

suunamine perekonda), kirjalikud vanemluskokkulepped, suunamine perenõustaja

juurde või pereteraapiasse, kiiret sekkumist vajavate juhtumite puhul kohtu

teavitamine ja/või kohtu poole pöördumine (ajutine elukoht, kool), riiklik

perelepitusteenus (Järva piirkonnas Ruth Juhanson).

3. Mis abinõusid pakute lastele, kelle vanemate vahel on hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidlus?

Vastus: vaimse tervise toetamine, juhtumipõhiselt kaasame vajadusel tugispetsialiste

haridusasutustest, ajutine eestkoste lapse huvidest lähtuvalt.

Tööprotsess

1. Kuidas on korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse

andmine?

Vastus: PPA teatised võtab vastu laste ja perede heaolu peaspetsialist Raili Ambos,

kes jagab teate vastavale ametnikule (piirkonna- ja juhtumipõhiselt).

2. Kuidas menetletakse lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse juhtumeid KOVis?

Vastus: Kohalikus omavalitsuses jõuavad lapse hooldus- ja suhtlusõiguse probleemid

tavaliselt päevakorda siis, kui üks vanematest pöördub laste ja perede heaolu

peaspetsialisti poole. Taolised küsimused kerkivad esile eelkõige vanemate

lahkumineku või lahutuse järel, kui puudub üksmeel lapse edasise elu korralduses.

Lahkarvamused võivad hõlmata näiteks lapse elukoha määramist, hooldusõiguse

jagunemist (täies või osalises mahus) või lapse suhtlemise korraldust teise vanemaga –

viimast võib üks vanem põhjendamatult piirata.

Menetluse esimeses etapis suhtleb spetsialist mõlema vanemaga eraldi, et kaardistada

nende seisu- ja murekohad. Samuti kuulatakse ära lapse arvamus, arvestades tema iga

ja arengutaset. Kui vanemad näitavad üles valmidust ühiseks aruteluks, aitab

spetsialist neil leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Kokkuleppe saavutamisel koostatakse kirjalik vanemluskokkulepe, mille vanemad

allkirjastavad. See dokument aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja loob lapsele

paremini struktureeritud ning stabiilse keskkonna. Kui vanemad ei jõua üksmeelele ka

spetsialisti kaasabil, suunatakse pere edasi riiklikule perelepitusteenusele, kus

professionaalne lepitaja toetab pooli võimaliku kokkuleppe saavutamisel.

Kui juhtub siiski nii, et omavahel kokkuleppele ei jõuta, võib üks vanematest (või

lapse seaduslik esindaja) pöörduda kohtusse hagiavaldusega, milles kirjeldatakse lapse

olukord, esitatakse konkreetsed nõuded ja põhjendatakse, miks olemasolev korraldus

ei ole lapse huvides. Avalduse juurde lisatakse võimaluse korral ka tõendid – näiteks

suhtluse takistamise juhtumid, lapse arvamus, psühholoogi hinnang või info

varasemast perelepituses osalemisest.

Pärast hagi registreerimist teavitab kohus teist vanemat ning võimaldab mõlemal

poolel esitada oma seisukohad ja asjakohased tõendid. Menetlusse kaasatakse ka

eestkosteasutus ehk KOV, kes esitab kohtule oma seisukoha, lähtudes eeskätt lapse

heaolust ja mitte vanemate subjektiivsetest soovidest. Vajadusel määratakse lapsele ka

riiklik esindaja, kes tegutseb lapse huvide kaitseks erapooletult.

Kohtumenetlus võib toimuda kirjalikult või suuliste istungite kaudu. Istungitel

kuulatakse ära mõlemad vanemad ning vajadusel ka laps. Kohtu jaoks on keskne

kriteerium lapse parimate huvide kaitse, mitte vanematevahelise konflikti

lahendamine.

Kui kohtuotsus jõustub ja seda ei täideta, on võimalik alustada täitemenetlust. Näiteks

juhul, kui üks vanem takistab suhtlemist, võib pöörduda kohtutäituri poole ning

taotleda sanktsioone, et tagada otsuse täitmine.

3. Kuidas on lastekaitsetöötajale tagatud juriidiline tugi lastekaitsejuhtumite

lahendamisel?

Vastus: Lastekaitsetöötajatele on tagatud juriidiline abi õigusnõuniku ja vallasekretäri

poolt.

4. Kes on lapse juhtumikorraldajaks kui vanemad on juba pöördunud kohtusse?

Vastus: meil on see reguleeritud piirkondade järgi.

5. Kelle kohustus KOVis on lahendada lastekaitsealaseid vaideid ja kaebuseid?

Vastus: kohustus on osakonna juhatajal.

6. Millist lastekaitsealast teavitustööd teete oma haldusterritooriumil?

Vastus: infot jagame jooksvalt kodulehel, FB-s ja vallalehes;

Teeninduskeskustes on meil üleval plakati ning jagame visiitkaarte (ohvriabi, lasteabi,

koostööpartnerite kontaktid jms).

7. Kas olete teadlikud tasuta lähisuhtevägivalla lahendamise koolitusest Digiriigi

Akadeemias ning mitu lastekaitsekaitsetöötajat on selle läbinud?

Vastus: oleme kuulnud, kuid ei ole koolituseni jõudnud.

Koostööpartnerid

1. Kes on omavalitsuse koostööpartnerid lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse

juhtumite lahendamisel? Lisage palun kontaktid.

Vastused:

Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskus (jarvareha.ee);

Mõttemeel OÜ ([email protected]);

Riiklik perelepitaja Ruth Juhanson ([email protected]);

Koeru Perekodu ([email protected]),

Järva valla haridusasutused

Vajadusel kaasame:

Ohvriabi töötaja Piret Vaher ([email protected]);

Sotsiaalkindlustusameti konsultant Sirje Pint ([email protected]);

Eesti Töötukassa

2. Kuidas hindate koostööd koostööpartneritest asutuste, isikutega?

Vastus: koostöö on meil väga hea. Eriti heaks hindavad meie LPHPS-d koostööd Sirje

Pindiga ning vaimse tervise teenuse osutajatega Järva maakonnas.

3. Kellest/millest oma töös kõige enam tunnete puudust? Millisena näete ideaalpilti

ning mis selle saavutamist takistab?

Vastus:

Suurimaks mureks on kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine. Suur

töökoormus, ühiskondlik ja riiklik surve ning emotsionaalselt kurnav töö viivad

läbipõlemiseni.

Isiklikult usun, et tasuta kõrghariduse saanud spetsialistid võiks olla seotud riikliku

töölepingu või kohustusega – nt töötada viis aastat oma erialal. See võiks leevendada

lastekaitsetöötajate kroonilist puudust ning aidata tagada stabiilsust.

Puudust tunneme kättesaadavatest ja paindlikest teenustest, mis oleksid koheselt

olemas just siis, kui laps neid kõige enam vajab. Paraku on reaalsus tihti vastupidine –

näiteks kiireloomuliste juhtumite korral võib lastekaitsetöötaja veeta terve tööpäeva

telefoni otsas, et leida lapsele psühhiaatri või vaimse tervise spetsialisti aeg. Kui

lõpuks kellegi registratuurist kätte saab, selgub sageli, et vabu aegu lihtsalt ei ole.

Sama kehtib ka turvakodude, kriisiperede ja asendushoolduse teenuste puhul – vajadus

on olemas, aga kohtade nappus või järjekorrad takistavad kiiret sekkumist.

Puudus on ka ressurssidest – aeg, rahalised vahendid, teenuseosutajad. Riigipoolsed

nõudmised ja ülesannete jagamine KOV-le, mis võiks tulla koos piisava rahastusega.

Praegune STAR on jäänud ajale jalgu ning ei toeta menetluste loogilist ja dünaamilist

haldamist (näiteks ei tõuse uuendatud või lisatud menetlused automaatselt nimekirjas

ettepoole).

Ideaalmaailmas oleksid kõik vajalikud teenused (psühhiaatria, pereteraapia,

kriisipered jne) koheselt kättesaadavad ilma järjekordadeta ja eelarveliste

piiranguteta; olemas oleks piisav hulk tugiteenuse osutajaid igas piirkonnas; töötajatel

oleks realistlik töökoormus, mis võimaldaks juhtumitesse süveneda ning pakkuda

peredele rohkem individuaalset tuge; süsteem suunatud rohkem ennetusele, mitte

ainult probleemide kustutamisele.

Takistustena näen: teenuste ja teenuseosutajate puudus ning protsesside aeglus;

spetsialistide puudus, piiratud rahastus ja riigi toetusmehhanismide nappus, vananenud

IT-süsteemid ja halduskoormus, mis võtab suure aja sisutöölt; ajapuudus ennetustöö

tegemiseks.

Vajadusel lisage palun infot omavalitsuse vaates olulistel lastekaitseteemadel,

mida pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.

Vastus järelevalvemenetluse algatamise kohta.msg

From: <[email protected]>
Sent: Thu, 12 Jun 2025 12:57:07 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: Vastus järelevalvemenetluse algatamise kohta

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Teile on saadetud Järva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Vastus järelevalvemenetluse algatamise kohta, mis on registreeritud 12.06.2025, numbriga 8-5/2025/1450-2.

Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates kuni , vastavalt .

Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.

This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.

Kontaktinfo
Järva Vallavalitsus
Pikk 56, 73301 Järva-Jaani
Tel 5341 3625
e-post: [email protected]