JÄRVA VALLAVALITSUS

SOTSIAALOSAKOND

______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 5341 3625 Registri kood 77000335

Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB

73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.ee EE222200001120105842 Swedbank

Merlin Veinberg

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected] 12.06.2025 nr 8-5/2025/1450-2

Vastus järelevalvemenetluse algatamise kohta

Olete teostamas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõike 3 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) §

38 lõike 6 alusel järelevalvet lastekaitsetöö korraldamise üle Järva Vallavalitsuses.

Olete Järva Vallavalitsusele saadetud teatisele lisanud küsimustikud, millele ootate vastuseid

sotsiaalosakonna juhatajalt ning laste ja perede heaolu peaspetsialistidelt hiljemalt 13.06.2025.

Vastused Teie poolt esitatud küsimustikele on manuses (lisa 1-3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Natali Medvedev

Sotsiaalosakonna juhataja

512 7480

[email protected]

Lisad:

Lisa 1 Sotsiaalosakonna juhataja küsimustik;

Lisa 2 Laste ja perede heaolu peaspetsialisti Raili Ambose (Ambos) küsimustik;

Lis 3 Laste ja perede heaolu peaspetsialisti Birgit Mihhailovi (Mihhailov).

Avalik

Küsimused lastekaitse valdkonna juhile

1. Kui palju on Teie omavalitsuses lapsi?

Vastus: Järva vallas on lapsi 0-17.a 1636 ning 18.a 108.

2. Mitmele lapsele on omavalitsus määratud eestkostjaks?

Vastus: Järva Vallavalitsus on määratud kuuele lapsele eestkostjaks.

3. Mille alusel on töö jaotatud lastekaitsetöötajate vahel?

Vastus: töö on jaotatud piirkondlikult (tinglikult Põhja ja Lõuna-Järva), kuid oleneb

ka pooleliolevatest juhtumistest, koormusest ning juhtumite raskusastmetest.

4. Kuidas ja millal viimati on kontrollitud lastekaitsetöötajale LasteKS § s 20

sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajana töötamiseks?

Vastus:

Raili Ambos- kontrollitud 28.04.2025 (laste ja perede heaolu peaspetsialist);

Birgit Mihhailov- kontrollitud 23.04.2025 (laste ja perede heaolu peaspetsialist);

Pille Piigert- kontrollitud 28.04.2025 (peretöötaja);

Madli Matvejev- kontrollitud 28.04.2025 (noorte heaolu spetsialist).

5. Millised on peamised laste abivajaduse valdkonnad, millega lastekaitsetöötajad

tegelevad?

Vastus: Töö perekondadega (lapse hooletusse jätmine, vanemate vaimse tervise

probleemid, kättesaadavad teenused, lähisuhte vägivald (konfliktid peres, vanemate

sõltuvusprobleemid jms); suhtluskord; turvalisus (emotsionaalne, füüsiline ja

seksuaalne vägivald; hooletusse jätmine); majanduslik toimetulek (elektri ja vee

puudumine, toiduabi/riided, toetuste taotlemine ja pakkumine); käitumisprobleemid

(kodust või asutustest põgenemine, PPA teated, agressiivsus ja sellega tegelemine,

vaimne tervis jms); tervis (arstiabi tagamine igale lapsele, vaimse tervise probleemid

ning teenustele suunamine, puuete taotlemine, laste sõltuvused jms); koolikohustuse

täitmine/hariduse tagamine (koolikohustuse täitmise jälgimine, suunamine laste

vajadustele vastavasse haridusasutusse (ühiselamuga kool, KLAT), koostöö

haridusasutustega jms);

6. Mis olid Teie haldusterritooriumi lastekaitsetöö prioriteedid 2024. aastal ja mis

on käesoleval aastal?

Vastus: 2024. aastal oli peamine eesmärk vanemluse toetamine („Imelised aastad“),

peretöötaja töökoha loomine ning vaimne tervis (projektist saadud rahastus ning

eriline tähelepanu oli eelkooliealistel lastel).

Käesoleval aastal on eesmärkideks seatud peretöö tõhustamine, lastekaitse teenuste

korrastamine/ülevaatamine siseveebis ja STARis, koostöö suurendamine Koeru

Perekoduga, korrapärane kovisioon, kvalifitseeritud ametnike hoidmine ning

psühhosotsiaalse kriisi esmaabi pakkumiseks valmisolek (koolitus 01.10.2025).

Sügisest hakkab olema regulaarne kokkusaamine LK töötajate ja peretöötajaga, et

eesmärgistada tööd, rääkida juhtumitest ning leida koos lahendusi.

7. Kuidas on korraldatud lastekaitsetöötajate osalemine koolitustel, infopäevadel ja

supervisioonidel/kovisioonidel?

Vastus: Koolitustel osalemist reguleerib „Järva Vallavalitsuse teenistujate lähetuse

kord“. Lastekaitse- ja peretöötajatele jagatakse infot koolituste kohta, mis tulevad

lastekaitsetöö listidest ja koolitajatelt. Igal LK töötajal on õigus valida koolitust, kuhu

ta soovib minna- siin ei sea piiranguid ei VV ega ka osakonna juhataja.

Infopäevadel osalemine on LK töötaja valikul lubatud ja soodustatud.

Supervisioone ei ole me saanud võimaldada tulenevalt eelarvelistest vahenditest, küll

aga on sügisesse planeeritud üks supervisioon sotsiaalosakonnale. Kahjuks ei paku

SKA enam lastega töötavatele isikutele supervisioone.

Kovisioonid toimuvad ametnikega, peretöötajaga ning noorte heaolu spetsialistiga

neljapäeviti veebis või mõned korrad kvartalis. Kogu osakond saab kokku kord kahe

kuu jooksul, kus osalevad ka koduhooldustöötajad. Hetkel võiks arvata, et kovisioonid

täidavad eesmärki.

8. Millises mahus võimaldatakse lastekaitsetöötajatel osalemist tasulistel

koolitustel?

Vastus: igale ametnikule on aastas ette nähtud 250 eurot osalemiseks tasulistel

koolitustel.

9. Mitu hooldus– ja /või suhtlusõiguse juhtumit on KOVis kolme aasta jooksul

menetluses olnud?

Vastus: 28 menetlust.

10. Mitu korda on viimase 3 aasta jooksul kasutatud lapse hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidluse puhul LasteKS § 40 lõike 2 sätet, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse

üksuse nimetatud ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi

abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd

lastekaitsetöötajaga? Kui ei ole, siis palun põhjendada, miks?

Palume lisada 2024 – 2025 aasta STAR menetluste numbrid, kus ettekirjutust on

kohaldatud.

Vastus: viimase kolme aasta jooksul on ettekirjutus abivajava lapse kaitseks tehtud

neljal korral.

2024-2025.aastal on kahele perele tehtud ettekirjutus (menetlused 21247340869 ja

24268052021).

11. Mitme hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse puhul on kohus määranud KOVi

lapse erieestkostjaks? Palume lisada menetluses olevate STAR juhtumite

numbrid.

Vastus: Järva vald ei ole olnud määratud erieestkostjaks. Üks juhtum on olnud meiega

seotud, kuid erieestkostjaks määrati Tallinna linn.

KOV korraldatavad teenused

1. Missuguseid abinõusid on Teil KOVi poolt võimalik pakkuda abivajavale lapsele

ja tema perele (sh tõenduspõhised ennetusprogrammid/koolitused ja

sotsiaalprogrammid) Teie piirkonnas (näiteks Imelised aastad, Vanemluse

ehituskivid, SPIN vm)?

Vastus: Oleme osalenud projektis „Imelised aastad“, kuid sel aastal me ei taotlenud,

kuna infopäeva ja taotlemise vahel oli väga lühike aeg ning juhised jäid segaseks.

Oma eelarvelistest vahendistest täies mahus rahastada ei ole võimalik.

Lisaks saame lastega peresid toetava sotsiaalteenusena pakkuda toetusi laagrites

osalemiseks, vaimse tervise abi, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus,

tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus jne. kõik oleneb

juhtumist ning pere toetusvajadusest.

2. Millised abinõud on pakkuda lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste

ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab?

Vastus: esmane nõustamine (toe pakkumine, kokkulepete sõlmimine, peretöötaja

suunamine perekonda), kirjalikud vanemluskokkulepped, suunamine perenõustaja

juurde või pereteraapiasse, kiiret sekkumist vajavate juhtumite puhul kohtu

teavitamine ja/või kohtu poole pöördumine (ajutine elukoht, kool), riiklik

perelepitusteenus (Järva piirkonnas Ruth Juhanson).

3. Mis abinõusid pakute lastele, kelle vanemate vahel on hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidlus?

Vastus: vaimse tervise toetamine, juhtumipõhiselt kaasame vajadusel tugispetsialiste

haridusasutustest, ajutine eestkoste lapse huvidest lähtuvalt.

Tööprotsess

1. Kuidas on korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse

andmine?

Vastus: PPA teatised võtab vastu laste ja perede heaolu peaspetsialist Raili Ambos,

kes jagab teate vastavale ametnikule (piirkonna- ja juhtumipõhiselt).

2. Kuidas menetletakse lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse juhtumeid KOVis?

Vastus: Kohalikus omavalitsuses jõuavad lapse hooldus- ja suhtlusõiguse probleemid

tavaliselt päevakorda siis, kui üks vanematest pöördub laste ja perede heaolu

peaspetsialisti poole. Taolised küsimused kerkivad esile eelkõige vanemate

lahkumineku või lahutuse järel, kui puudub üksmeel lapse edasise elu korralduses.

Lahkarvamused võivad hõlmata näiteks lapse elukoha määramist, hooldusõiguse

jagunemist (täies või osalises mahus) või lapse suhtlemise korraldust teise vanemaga –

viimast võib üks vanem põhjendamatult piirata.

Menetluse esimeses etapis suhtleb spetsialist mõlema vanemaga eraldi, et kaardistada

nende seisu- ja murekohad. Samuti kuulatakse ära lapse arvamus, arvestades tema iga

ja arengutaset. Kui vanemad näitavad üles valmidust ühiseks aruteluks, aitab

spetsialist neil leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Kokkuleppe saavutamisel koostatakse kirjalik vanemluskokkulepe, mille vanemad

allkirjastavad. See dokument aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja loob lapsele

paremini struktureeritud ning stabiilse keskkonna. Kui vanemad ei jõua üksmeelele ka

spetsialisti kaasabil, suunatakse pere edasi riiklikule perelepitusteenusele, kus

professionaalne lepitaja toetab pooli võimaliku kokkuleppe saavutamisel.

Kui juhtub siiski nii, et omavahel kokkuleppele ei jõuta, võib üks vanematest (või

lapse seaduslik esindaja) pöörduda kohtusse hagiavaldusega, milles kirjeldatakse lapse

olukord, esitatakse konkreetsed nõuded ja põhjendatakse, miks olemasolev korraldus

ei ole lapse huvides. Avalduse juurde lisatakse võimaluse korral ka tõendid – näiteks

suhtluse takistamise juhtumid, lapse arvamus, psühholoogi hinnang või info

varasemast perelepituses osalemisest.

Pärast hagi registreerimist teavitab kohus teist vanemat ning võimaldab mõlemal

poolel esitada oma seisukohad ja asjakohased tõendid. Menetlusse kaasatakse ka

eestkosteasutus ehk KOV, kes esitab kohtule oma seisukoha, lähtudes eeskätt lapse

heaolust ja mitte vanemate subjektiivsetest soovidest. Vajadusel määratakse lapsele ka

riiklik esindaja, kes tegutseb lapse huvide kaitseks erapooletult.

Kohtumenetlus võib toimuda kirjalikult või suuliste istungite kaudu. Istungitel

kuulatakse ära mõlemad vanemad ning vajadusel ka laps. Kohtu jaoks on keskne

kriteerium lapse parimate huvide kaitse, mitte vanematevahelise konflikti

lahendamine.

Kui kohtuotsus jõustub ja seda ei täideta, on võimalik alustada täitemenetlust. Näiteks

juhul, kui üks vanem takistab suhtlemist, võib pöörduda kohtutäituri poole ning

taotleda sanktsioone, et tagada otsuse täitmine.

3. Kuidas on lastekaitsetöötajale tagatud juriidiline tugi lastekaitsejuhtumite

lahendamisel?

Vastus: Lastekaitsetöötajatele on tagatud juriidiline abi õigusnõuniku ja vallasekretäri

poolt.

4. Kes on lapse juhtumikorraldajaks kui vanemad on juba pöördunud kohtusse?

Vastus: meil on see reguleeritud piirkondade järgi.

5. Kelle kohustus KOVis on lahendada lastekaitsealaseid vaideid ja kaebuseid?

Vastus: kohustus on osakonna juhatajal.

6. Millist lastekaitsealast teavitustööd teete oma haldusterritooriumil?

Vastus: infot jagame jooksvalt kodulehel, FB-s ja vallalehes;

Teeninduskeskustes on meil üleval plakati ning jagame visiitkaarte (ohvriabi, lasteabi,

koostööpartnerite kontaktid jms).

7. Kas olete teadlikud tasuta lähisuhtevägivalla lahendamise koolitusest Digiriigi

Akadeemias ning mitu lastekaitsekaitsetöötajat on selle läbinud?

Vastus: oleme kuulnud, kuid ei ole koolituseni jõudnud.

Koostööpartnerid

1. Kes on omavalitsuse koostööpartnerid lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse

juhtumite lahendamisel? Lisage palun kontaktid.

Vastused:

Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskus (jarvareha.ee);

Mõttemeel OÜ ([eemaldatud]);

Riiklik perelepitaja Ruth Juhanson ([eemaldatud]);

Koeru Perekodu ([email protected]),

Järva valla haridusasutused

Vajadusel kaasame:

Ohvriabi töötaja Piret Vaher ([email protected]);

Sotsiaalkindlustusameti konsultant Sirje Pint ([email protected]);

Eesti Töötukassa

2. Kuidas hindate koostööd koostööpartneritest asutuste, isikutega?

Vastus: koostöö on meil väga hea. Eriti heaks hindavad meie LPHPS-d koostööd Sirje

Pindiga ning vaimse tervise teenuse osutajatega Järva maakonnas.

3. Kellest/millest oma töös kõige enam tunnete puudust? Millisena näete ideaalpilti

ning mis selle saavutamist takistab?

Vastus:

Suurimaks mureks on kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine. Suur

töökoormus, ühiskondlik ja riiklik surve ning emotsionaalselt kurnav töö viivad

läbipõlemiseni.

Isiklikult usun, et tasuta kõrghariduse saanud spetsialistid võiks olla seotud riikliku

töölepingu või kohustusega – nt töötada viis aastat oma erialal. See võiks leevendada

lastekaitsetöötajate kroonilist puudust ning aidata tagada stabiilsust.

Puudust tunneme kättesaadavatest ja paindlikest teenustest, mis oleksid koheselt

olemas just siis, kui laps neid kõige enam vajab. Paraku on reaalsus tihti vastupidine –

näiteks kiireloomuliste juhtumite korral võib lastekaitsetöötaja veeta terve tööpäeva

telefoni otsas, et leida lapsele psühhiaatri või vaimse tervise spetsialisti aeg. Kui

lõpuks kellegi registratuurist kätte saab, selgub sageli, et vabu aegu lihtsalt ei ole.

Sama kehtib ka turvakodude, kriisiperede ja asendushoolduse teenuste puhul – vajadus

on olemas, aga kohtade nappus või järjekorrad takistavad kiiret sekkumist.

Puudus on ka ressurssidest – aeg, rahalised vahendid, teenuseosutajad. Riigipoolsed

nõudmised ja ülesannete jagamine KOV-le, mis võiks tulla koos piisava rahastusega.

Praegune STAR on jäänud ajale jalgu ning ei toeta menetluste loogilist ja dünaamilist

haldamist (näiteks ei tõuse uuendatud või lisatud menetlused automaatselt nimekirjas

ettepoole).

Ideaalmaailmas oleksid kõik vajalikud teenused (psühhiaatria, pereteraapia,

kriisipered jne) koheselt kättesaadavad ilma järjekordadeta ja eelarveliste

piiranguteta; olemas oleks piisav hulk tugiteenuse osutajaid igas piirkonnas; töötajatel

oleks realistlik töökoormus, mis võimaldaks juhtumitesse süveneda ning pakkuda

peredele rohkem individuaalset tuge; süsteem suunatud rohkem ennetusele, mitte

ainult probleemide kustutamisele.

Takistustena näen: teenuste ja teenuseosutajate puudus ning protsesside aeglus;

spetsialistide puudus, piiratud rahastus ja riigi toetusmehhanismide nappus, vananenud

IT-süsteemid ja halduskoormus, mis võtab suure aja sisutöölt; ajapuudus ennetustöö

tegemiseks.

Vajadusel lisage palun infot omavalitsuse vaates olulistel lastekaitseteemadel,

mida pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.

JÄRVA VALLAVALITSUS

SOTSIAALOSAKOND

______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 5341 3625 Registri kood 77000335

Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB

73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.ee EE222200001120105842 Swedbank

Merlin Veinberg

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected] 12.06.2025 nr 8-5/2025/1450-2

Vastus järelevalvemenetluse algatamise kohta

Olete teostamas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõike 3 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) §

38 lõike 6 alusel järelevalvet lastekaitsetöö korraldamise üle Järva Vallavalitsuses.

Olete Järva Vallavalitsusele saadetud teatisele lisanud küsimustikud, millele ootate vastuseid

sotsiaalosakonna juhatajalt ning laste ja perede heaolu peaspetsialistidelt hiljemalt 13.06.2025.

Vastused Teie poolt esitatud küsimustikele on manuses (lisa 1-3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Natali Medvedev

Sotsiaalosakonna juhataja

512 7480

[email protected]

Lisad:

Lisa 1 Sotsiaalosakonna juhataja küsimustik;

Lisa 2 Laste ja perede heaolu peaspetsialisti Raili Ambose (Ambos) küsimustik;

Lis 3 Laste ja perede heaolu peaspetsialisti Birgit Mihhailovi (Mihhailov).

Avalik

Küsimused lastekaitse valdkonna juhile

1. Kui palju on Teie omavalitsuses lapsi?

Vastus: Järva vallas on lapsi 0-17.a 1636 ning 18.a 108.

2. Mitmele lapsele on omavalitsus määratud eestkostjaks?

Vastus: Järva Vallavalitsus on määratud kuuele lapsele eestkostjaks.

3. Mille alusel on töö jaotatud lastekaitsetöötajate vahel?

Vastus: töö on jaotatud piirkondlikult (tinglikult Põhja ja Lõuna-Järva), kuid oleneb

ka pooleliolevatest juhtumistest, koormusest ning juhtumite raskusastmetest.

4. Kuidas ja millal viimati on kontrollitud lastekaitsetöötajale LasteKS § s 20

sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajana töötamiseks?

Vastus:

Raili Ambos- kontrollitud 28.04.2025 (laste ja perede heaolu peaspetsialist);

Birgit Mihhailov- kontrollitud 23.04.2025 (laste ja perede heaolu peaspetsialist);

Pille Piigert- kontrollitud 28.04.2025 (peretöötaja);

Madli Matvejev- kontrollitud 28.04.2025 (noorte heaolu spetsialist).

5. Millised on peamised laste abivajaduse valdkonnad, millega lastekaitsetöötajad

tegelevad?

Vastus: Töö perekondadega (lapse hooletusse jätmine, vanemate vaimse tervise

probleemid, kättesaadavad teenused, lähisuhte vägivald (konfliktid peres, vanemate

sõltuvusprobleemid jms); suhtluskord; turvalisus (emotsionaalne, füüsiline ja

seksuaalne vägivald; hooletusse jätmine); majanduslik toimetulek (elektri ja vee

puudumine, toiduabi/riided, toetuste taotlemine ja pakkumine); käitumisprobleemid

(kodust või asutustest põgenemine, PPA teated, agressiivsus ja sellega tegelemine,

vaimne tervis jms); tervis (arstiabi tagamine igale lapsele, vaimse tervise probleemid

ning teenustele suunamine, puuete taotlemine, laste sõltuvused jms); koolikohustuse

täitmine/hariduse tagamine (koolikohustuse täitmise jälgimine, suunamine laste

vajadustele vastavasse haridusasutusse (ühiselamuga kool, KLAT), koostöö

haridusasutustega jms);

6. Mis olid Teie haldusterritooriumi lastekaitsetöö prioriteedid 2024. aastal ja mis

on käesoleval aastal?

Vastus: 2024. aastal oli peamine eesmärk vanemluse toetamine („Imelised aastad“),

peretöötaja töökoha loomine ning vaimne tervis (projektist saadud rahastus ning

eriline tähelepanu oli eelkooliealistel lastel).

Käesoleval aastal on eesmärkideks seatud peretöö tõhustamine, lastekaitse teenuste

korrastamine/ülevaatamine siseveebis ja STARis, koostöö suurendamine Koeru

Perekoduga, korrapärane kovisioon, kvalifitseeritud ametnike hoidmine ning

psühhosotsiaalse kriisi esmaabi pakkumiseks valmisolek (koolitus 01.10.2025).

Sügisest hakkab olema regulaarne kokkusaamine LK töötajate ja peretöötajaga, et

eesmärgistada tööd, rääkida juhtumitest ning leida koos lahendusi.

7. Kuidas on korraldatud lastekaitsetöötajate osalemine koolitustel, infopäevadel ja

supervisioonidel/kovisioonidel?

Vastus: Koolitustel osalemist reguleerib „Järva Vallavalitsuse teenistujate lähetuse

kord“. Lastekaitse- ja peretöötajatele jagatakse infot koolituste kohta, mis tulevad

lastekaitsetöö listidest ja koolitajatelt. Igal LK töötajal on õigus valida koolitust, kuhu

ta soovib minna- siin ei sea piiranguid ei VV ega ka osakonna juhataja.

Infopäevadel osalemine on LK töötaja valikul lubatud ja soodustatud.

Supervisioone ei ole me saanud võimaldada tulenevalt eelarvelistest vahenditest, küll

aga on sügisesse planeeritud üks supervisioon sotsiaalosakonnale. Kahjuks ei paku

SKA enam lastega töötavatele isikutele supervisioone.

Kovisioonid toimuvad ametnikega, peretöötajaga ning noorte heaolu spetsialistiga

neljapäeviti veebis või mõned korrad kvartalis. Kogu osakond saab kokku kord kahe

kuu jooksul, kus osalevad ka koduhooldustöötajad. Hetkel võiks arvata, et kovisioonid

täidavad eesmärki.

8. Millises mahus võimaldatakse lastekaitsetöötajatel osalemist tasulistel

koolitustel?

Vastus: igale ametnikule on aastas ette nähtud 250 eurot osalemiseks tasulistel

koolitustel.

9. Mitu hooldus– ja /või suhtlusõiguse juhtumit on KOVis kolme aasta jooksul

menetluses olnud?

Vastus: 28 menetlust.

10. Mitu korda on viimase 3 aasta jooksul kasutatud lapse hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidluse puhul LasteKS § 40 lõike 2 sätet, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse

üksuse nimetatud ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi

abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd

lastekaitsetöötajaga? Kui ei ole, siis palun põhjendada, miks?

Palume lisada 2024 – 2025 aasta STAR menetluste numbrid, kus ettekirjutust on

kohaldatud.

Vastus: viimase kolme aasta jooksul on ettekirjutus abivajava lapse kaitseks tehtud

neljal korral.

2024-2025.aastal on kahele perele tehtud ettekirjutus (menetlused 21247340869 ja

24268052021).

11. Mitme hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse puhul on kohus määranud KOVi

lapse erieestkostjaks? Palume lisada menetluses olevate STAR juhtumite

numbrid.

Vastus: Järva vald ei ole olnud määratud erieestkostjaks. Üks juhtum on olnud meiega

seotud, kuid erieestkostjaks määrati Tallinna linn.

KOV korraldatavad teenused

1. Missuguseid abinõusid on Teil KOVi poolt võimalik pakkuda abivajavale lapsele

ja tema perele (sh tõenduspõhised ennetusprogrammid/koolitused ja

sotsiaalprogrammid) Teie piirkonnas (näiteks Imelised aastad, Vanemluse

ehituskivid, SPIN vm)?

Vastus: Oleme osalenud projektis „Imelised aastad“, kuid sel aastal me ei taotlenud,

kuna infopäeva ja taotlemise vahel oli väga lühike aeg ning juhised jäid segaseks.

Oma eelarvelistest vahendistest täies mahus rahastada ei ole võimalik.

Lisaks saame lastega peresid toetava sotsiaalteenusena pakkuda toetusi laagrites

osalemiseks, vaimse tervise abi, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus,

tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus jne. kõik oleneb

juhtumist ning pere toetusvajadusest.

2. Millised abinõud on pakkuda lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste

ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab?

Vastus: esmane nõustamine (toe pakkumine, kokkulepete sõlmimine, peretöötaja

suunamine perekonda), kirjalikud vanemluskokkulepped, suunamine perenõustaja

juurde või pereteraapiasse, kiiret sekkumist vajavate juhtumite puhul kohtu

teavitamine ja/või kohtu poole pöördumine (ajutine elukoht, kool), riiklik

perelepitusteenus (Järva piirkonnas Ruth Juhanson).

3. Mis abinõusid pakute lastele, kelle vanemate vahel on hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidlus?

Vastus: vaimse tervise toetamine, juhtumipõhiselt kaasame vajadusel tugispetsialiste

haridusasutustest, ajutine eestkoste lapse huvidest lähtuvalt.

Tööprotsess

1. Kuidas on korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse

andmine?

Vastus: PPA teatised võtab vastu laste ja perede heaolu peaspetsialist Raili Ambos,

kes jagab teate vastavale ametnikule (piirkonna- ja juhtumipõhiselt).

2. Kuidas menetletakse lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse juhtumeid KOVis?

Vastus: Kohalikus omavalitsuses jõuavad lapse hooldus- ja suhtlusõiguse probleemid

tavaliselt päevakorda siis, kui üks vanematest pöördub laste ja perede heaolu

peaspetsialisti poole. Taolised küsimused kerkivad esile eelkõige vanemate

lahkumineku või lahutuse järel, kui puudub üksmeel lapse edasise elu korralduses.

Lahkarvamused võivad hõlmata näiteks lapse elukoha määramist, hooldusõiguse

jagunemist (täies või osalises mahus) või lapse suhtlemise korraldust teise vanemaga –

viimast võib üks vanem põhjendamatult piirata.

Menetluse esimeses etapis suhtleb spetsialist mõlema vanemaga eraldi, et kaardistada

nende seisu- ja murekohad. Samuti kuulatakse ära lapse arvamus, arvestades tema iga

ja arengutaset. Kui vanemad näitavad üles valmidust ühiseks aruteluks, aitab

spetsialist neil leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Kokkuleppe saavutamisel koostatakse kirjalik vanemluskokkulepe, mille vanemad

allkirjastavad. See dokument aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja loob lapsele

paremini struktureeritud ning stabiilse keskkonna. Kui vanemad ei jõua üksmeelele ka

spetsialisti kaasabil, suunatakse pere edasi riiklikule perelepitusteenusele, kus

professionaalne lepitaja toetab pooli võimaliku kokkuleppe saavutamisel.

Kui juhtub siiski nii, et omavahel kokkuleppele ei jõuta, võib üks vanematest (või

lapse seaduslik esindaja) pöörduda kohtusse hagiavaldusega, milles kirjeldatakse lapse

olukord, esitatakse konkreetsed nõuded ja põhjendatakse, miks olemasolev korraldus

ei ole lapse huvides. Avalduse juurde lisatakse võimaluse korral ka tõendid – näiteks

suhtluse takistamise juhtumid, lapse arvamus, psühholoogi hinnang või info

varasemast perelepituses osalemisest.

Pärast hagi registreerimist teavitab kohus teist vanemat ning võimaldab mõlemal

poolel esitada oma seisukohad ja asjakohased tõendid. Menetlusse kaasatakse ka

eestkosteasutus ehk KOV, kes esitab kohtule oma seisukoha, lähtudes eeskätt lapse

heaolust ja mitte vanemate subjektiivsetest soovidest. Vajadusel määratakse lapsele ka

riiklik esindaja, kes tegutseb lapse huvide kaitseks erapooletult.

Kohtumenetlus võib toimuda kirjalikult või suuliste istungite kaudu. Istungitel

kuulatakse ära mõlemad vanemad ning vajadusel ka laps. Kohtu jaoks on keskne

kriteerium lapse parimate huvide kaitse, mitte vanematevahelise konflikti

lahendamine.

Kui kohtuotsus jõustub ja seda ei täideta, on võimalik alustada täitemenetlust. Näiteks

juhul, kui üks vanem takistab suhtlemist, võib pöörduda kohtutäituri poole ning

taotleda sanktsioone, et tagada otsuse täitmine.

3. Kuidas on lastekaitsetöötajale tagatud juriidiline tugi lastekaitsejuhtumite

lahendamisel?

Vastus: Lastekaitsetöötajatele on tagatud juriidiline abi õigusnõuniku ja vallasekretäri

poolt.

4. Kes on lapse juhtumikorraldajaks kui vanemad on juba pöördunud kohtusse?

Vastus: meil on see reguleeritud piirkondade järgi.

5. Kelle kohustus KOVis on lahendada lastekaitsealaseid vaideid ja kaebuseid?

Vastus: kohustus on osakonna juhatajal.

6. Millist lastekaitsealast teavitustööd teete oma haldusterritooriumil?

Vastus: infot jagame jooksvalt kodulehel, FB-s ja vallalehes;

Teeninduskeskustes on meil üleval plakati ning jagame visiitkaarte (ohvriabi, lasteabi,

koostööpartnerite kontaktid jms).

7. Kas olete teadlikud tasuta lähisuhtevägivalla lahendamise koolitusest Digiriigi

Akadeemias ning mitu lastekaitsekaitsetöötajat on selle läbinud?

Vastus: oleme kuulnud, kuid ei ole koolituseni jõudnud.

Koostööpartnerid

1. Kes on omavalitsuse koostööpartnerid lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse

juhtumite lahendamisel? Lisage palun kontaktid.

Vastused:

Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskus (jarvareha.ee);

Mõttemeel OÜ ([eemaldatud]);

Riiklik perelepitaja Ruth Juhanson ([eemaldatud]);

Koeru Perekodu ([email protected]),

Järva valla haridusasutused

Vajadusel kaasame:

Ohvriabi töötaja Piret Vaher ([email protected]);

Sotsiaalkindlustusameti konsultant Sirje Pint ([email protected]);

Eesti Töötukassa

2. Kuidas hindate koostööd koostööpartneritest asutuste, isikutega?

Vastus: koostöö on meil väga hea. Eriti heaks hindavad meie LPHPS-d koostööd Sirje

Pindiga ning vaimse tervise teenuse osutajatega Järva maakonnas.

3. Kellest/millest oma töös kõige enam tunnete puudust? Millisena näete ideaalpilti

ning mis selle saavutamist takistab?

Vastus:

Suurimaks mureks on kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine. Suur

töökoormus, ühiskondlik ja riiklik surve ning emotsionaalselt kurnav töö viivad

läbipõlemiseni.

Isiklikult usun, et tasuta kõrghariduse saanud spetsialistid võiks olla seotud riikliku

töölepingu või kohustusega – nt töötada viis aastat oma erialal. See võiks leevendada

lastekaitsetöötajate kroonilist puudust ning aidata tagada stabiilsust.

Puudust tunneme kättesaadavatest ja paindlikest teenustest, mis oleksid koheselt

olemas just siis, kui laps neid kõige enam vajab. Paraku on reaalsus tihti vastupidine –

näiteks kiireloomuliste juhtumite korral võib lastekaitsetöötaja veeta terve tööpäeva

telefoni otsas, et leida lapsele psühhiaatri või vaimse tervise spetsialisti aeg. Kui

lõpuks kellegi registratuurist kätte saab, selgub sageli, et vabu aegu lihtsalt ei ole.

Sama kehtib ka turvakodude, kriisiperede ja asendushoolduse teenuste puhul – vajadus

on olemas, aga kohtade nappus või järjekorrad takistavad kiiret sekkumist.

Puudus on ka ressurssidest – aeg, rahalised vahendid, teenuseosutajad. Riigipoolsed

nõudmised ja ülesannete jagamine KOV-le, mis võiks tulla koos piisava rahastusega.

Praegune STAR on jäänud ajale jalgu ning ei toeta menetluste loogilist ja dünaamilist

haldamist (näiteks ei tõuse uuendatud või lisatud menetlused automaatselt nimekirjas

ettepoole).

Ideaalmaailmas oleksid kõik vajalikud teenused (psühhiaatria, pereteraapia,

kriisipered jne) koheselt kättesaadavad ilma järjekordadeta ja eelarveliste

piiranguteta; olemas oleks piisav hulk tugiteenuse osutajaid igas piirkonnas; töötajatel

oleks realistlik töökoormus, mis võimaldaks juhtumitesse süveneda ning pakkuda

peredele rohkem individuaalset tuge; süsteem suunatud rohkem ennetusele, mitte

ainult probleemide kustutamisele.

Takistustena näen: teenuste ja teenuseosutajate puudus ning protsesside aeglus;

spetsialistide puudus, piiratud rahastus ja riigi toetusmehhanismide nappus, vananenud

IT-süsteemid ja halduskoormus, mis võtab suure aja sisutöölt; ajapuudus ennetustöö

tegemiseks.

Vajadusel lisage palun infot omavalitsuse vaates olulistel lastekaitseteemadel,

mida pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.