Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kersti Kuusk

Flint Kaubandus OÜ

[email protected]

Teie 03.06.2025 nr Meie 18.06.2025 nr 2.2-9/25/1793-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi, kas teenuse osutaja

saab teenuse osutamise käigus tehtud videoid hiljem oma äranägemisel kasutada (sh enda

reklaamimiseks vms).

Selgitame, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Isikuandmete

töötlemise (sh avaldamise) õiguslikud alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6

(nõusolek, leping, õigustatud huvi jms). Videoteenuseid osutanud ettevõtte tehtud videote (ja ka

piltide) avaldamise osas saab üldiselt tulla kõne alla leping või nõusolek. Selgitate, et nõusolek

andmete avaldamiseks puudub. Niisiis seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust

läbi siiski viiakse, peab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja

tõendama iga andmetöötleja ise. Kui alus puudub, siis isikuandmeid töödelda ei tohi.

Siiski märgiksime, et see on üsna levinud praktika, et sarnaseid teenuseid osutavad ettevõtted või

füüsilised isikud (nt fotograafid) soovivad oma tehtud töid hiljem kasutada reklaami eesmärgil.

Sellegipoolest, kuigi teenuseosutajal on üldjuhul autoriõigus oma loodud materjalidele, on

salvestatud isikutel õigus isikuandmete kaitsele, kuna video sisaldab nende isikuandmeid (kujutis).

Seetõttu on eriti oluline, et selliste teenuste tellimisel või osutamisel sõlmitaks selged kokkulepped

ka videote edasise kasutamise osas (sh kellele kuulub autoriõigus, luba reklaamida jne).

Teenuseosutaja ja klient peavad lepingus täpselt määratlema teenuse osutamise tingimused.

Oluline on, et Andmekaitse Inspektsioon ei anna hinnangut lepingute sõlmimisele. Selliste

lepinguliste vaidluste osas, kui pooled ei saa ise kokkuleppele, on seadusandja näinud ette

võimaluse pöörduda tsiviilkohtusse.

Samuti on inimesel endal, kelle õiguseid on rikutud, pöörduda tsiviilkohtusse. IKÜM artikkel 82

ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab

vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist või kujutise kasutamise eest tasu nõuda, vajadusel

edaspidisest sarnasest tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega

(jätkuv avaldamine veebilehel vms).

Kokkuvõttes, kui videoteenust pakkuv ettevõte ei suuda tõendada õigusliku aluse olemasolu, tuleb

videote avaldamine lõpetada. Siinkohal siiski soovitaksime osapooltel omavahel veelkord suhelda

ning leida läbirääkimiste teel mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe, sh vajadusel isikud udustada

vms.

2 (2)

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel