Kriminaalmenetluse 25231751038 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.06.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231751038

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel selle kohta, et xxx, ajavahemikul

20.01.2022.a kuni 20.01.2023.a aadressil xxx vald xxx küla xxx tee kägistas oma tütart xxx (ik xxx)

kahe käega selliselt, et xxx ei saanud hingata. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu.

Samuti tema, ajavahemikul 20.01.2023 kuni 02.04.2025.a aadressil xxx vald xxx küla xxx tee on

korduvalt löönud nii rusika kui lahtise käega oma tütart xxx istmikupiirkonda. Sellise tegevusega xxx

tekitas xxx füüsilist valu.

Samuti tema, menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 02.04.2025.a aadressil xxx vald xxx küla xxx

tee on korduvalt löönud käega vastu sõrmi ja käsivart oma tütart xxx (ik xxx) ning samuti väänanud

xxx sõrmi ning käsi randmete piirkonnast. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu.

Samuti tema, ajavahemikul 20.03.2025.a kuni 21.03.2025.a hommikuni aadressil xxx vald xxx küla

xxx tee lükkas oma tütre xxx diivanilt alla ning seejärel xxx lõi maas lamavat last jalaga korduvalt

peapiirkonda. Sellise tegevusega xxx tekitas xxx füüsilist valu ja tervisekahjustused: punetused ja

marrastused näole.

Kannatanu xxx kirjeldas, kuidas ema teda rusika ja lahtise käega lööb, kui ta pahandust teeb. Ema

on talle korduvalt pepu peale lakse teinud siis, kui ta oli 5, 6 ja 7 aastane. xxx soovitas emale, et kui

too tahab teda kõvasti lüüa, siis hoopis ema läheb nurka rahunema. Ema oli sellega nõus aga ütles, et

vahepeal see ei aita ja siis ta lööb iseennast. Kui ema ennast lööb, on xxx halb tunne. Ema on ka xxx

pepu pele löönud. Ema on xxx ka pepule laksu teinud. Ta on näinud, kuidas ema ühe korra xxx lööb

ja vähemalt viis korda xxx lööb, kuid usub, et neid kordi on olnud rohkem. Isa pole talle kunagi haiget

teinud. xxx lisab, et kui ta oli 5-aastane, siis ema kägistas teda kahe käega. Ta tundis sellal halba

tunnet ja ei saanud hingata. Otsmikule sai ta haiget nii, et ema lükkas ta diivanilt maha. Ema sai

tookord kurjaks, kuna xxx valetas. Kui xxx oli maas, lõi ema xxx jalaga vastu kukla piirkonda. xxx

hakkas kõvasti nutma, sest tal oli nii valus. Samuti hakkas tal otsmikult verd jooksma. Ema rahustas

siis teda ja ütles, et xxx võib ema rusikaga otsmikule lüüa, aga xxx ei tahtnud. Ema enam nii ei tee –

nüüd ta läheb kas nurka või lööb iseennast.

Kannatanu xxx kirjeldas, kuidas ema saab väga kurjaks ja annab pepu või käte peale lakse, kui

lapsed pahandusi teevad. Isa teeb ka laksu, kui xxx teda ei kuula või pahandusi teeb. Isa ei ole xxx

ega xxx laksu andnud. Isa on xxx vähemalt 5 korda löönud. Isa lööb käte või mänguasjadega. Näiteks

lõi isa xxx mänguasjaga ja ütles, et kas on hea, kui õele haiget teed. Isa pole xxx kunagi haiget teinud.

Kui xxx teeb pahandusi, nt valetab, saab ema kurjaks ja lööb teda. Ema lööb näiteks vastu näppe ja

käsivart, samuti väänab ta sõrmi, mis on väga valus. Ema teeb xxx samu asju.

Laste isa xxx andis ütlusi selle kohta, kuidas tema nägi 21.03.2025 tütre xxx näol vigastusi. Laps

andis vigastuste kohta selgitusi, mida ta ei uskunud, kuna vigastustest oli näha, et nende tekkimiseks

oli tarvis jõudu. Tema sõnul on xxx väga emotsionaalne ja kipub laste peale häält tõstma. Kuna xxx

on ka teda igasuguste asjadega tülide käigus loopinud, usub ta, et xxx võib ka laste suhtes füüsiliselt

vägivaldseks muutuda. Lastest ei ole keegi kurtnud, et ema neile haiget teeks. Samas ta usub, et lapsed

ei pruugi aru saada, et ema ei tohiks neile haiget teha. xxx on ise mõned korrad lahtise käega laste

tähelepanu juhtimiseks kergelt vastu nende istmikku löönud. Tema soovib, et xxx saaks

spetsialistidelt abi.

xxx Valla lapse heaolu spetsialist kirjeldas, kuidas laps on lasteaiarühma õpetajale rääkinud, et ema

lööb ja kägistab teda. Samuti oli lapse otsmiku vigastustele pandud jumestuskreemi. Edastati ka fotod,

millelt on näha xxx otsmikul horisontaalset triibulist marrastust.

Tunnistajana ütlusi andnud lasteaiarühma õpetaja xxx kinnitas, et xxx tuli 21.03.2025 hommikul

rühma ja tüdruku otsmikul olid triibulised aukudega punetused. Vigastustele oli määritud

jumestuskreemi. Lapse käitumisest oli aru saada, et tal on halb olla. xxx andis talle erinevaid selgitusi

selle kohta, kus tema ema too hetk oli, kui see vigastus tekkis. Peale selle rääkis üks rühma poiss

õpetajale, et xxx ema xxx kägistas xxx seetõttu, et xxx rääkis xxx, et xxx teeb talle haiget. xxx rääkis

veel õpetajale, et tema soovitas emale nurka minna ja seal rahuneda. Ema on pakkunud talle, et ta

võib teda vastu lüüa, kuid xxx ei taha. Laps lisas, et ema keelas tal nendest asjadest rääkida. Rühmas

olles xxx tardub, kui teda korrale kutsutakse. Teised lapsed nii ei reageeri. 8. aprillil 2025 tunnistas

xxx, et ema lükkas ta diivanilt maha, keelas tal tõusta ja lõi korduvalt jalaga näkku. Vigastuse tekitas

silmadele vajunud peavõru. Otsmikult tuli palju verd ja ema pidi talle mitu plaastrit panema. Ema

väänab ka xxxa kätt ja see on valus.

xxx Vallavalitsusel puudusid enne 21.03.2025 toimunud juhtumit xxx perekonnaga kokkupuuted.

09.04.2025 lapse heaolu spetsialistiga vesteldes tunnistas xxx, et on lapsi tutistanud ja neile laksu

andnud, kui nood ei kuuletu.

Kahtlustatav xxx selgitas, et kui xxx teda ei kuula, on ta tütrelt kahe või ühe käega kaelast kinni

võtnud. See on olnud lapse tähelepanu saamiseks. Samuti on ta korduvalt xxx lahtise käega vastu

peput löönud. Ta tunnistab, et laps on ilmselt löökide tagajärjel valu tundnud. xxx on ta vastu näppe

löönud, kui xxx teiste asju võtab. xxx on ta ka lahtise käega vastu peput löönud. xxx võis löökidest

valu tunda. Tema eesmärk ei ole kunagi lastele haiget teha vaid neid korrale kutsuda. xxx sõrmi ega

randmeid ta väänanud ei ole. Tookord, kui xxx otsaette vigastused sai, koperdas xxx diivanil ning

kukkus ise sealt alla ja vigastas enda nägu. xxx on ta kergelt lahtise käega pepule lööke andnud. Tema

on huvitatud ja valmis osalema programmis, mis õpetab lastega paremini hakkama saamist. Ta

kahetseb tehtut. xxx ei ole karistusregistrisse kantud.

Seega on xxx kahtlustatav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

milleks on teise inimese tervise kahjustamine või valu tekitanud kehaline väärkohtlemine, mis on

toime pandud korduvalt ja lähisuhtes.

Tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt KrMS

§ 202 sätetest. Materjalide pinnalt saab teha järeldusi, et vigastused lastele ei olnud rasked ning pigem

on vaja toetada vanemlikke kasvatusoskusi ja teadmisi, kuidas konfliktolukordi vägivallatute

kasvatusmeetoditega lahendada.

Kriminaalmenetlus lõpetatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo suhtes, kuivõrd

tegemist on teise astme kuriteoga, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub selles osas avalik

menetlushuvi, süü ei ole suur, varalist kahju ei ole tekkinud.

Tulenevalt ülaltoodust leian, et xxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus, pannes talle

KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kohustuse.

Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231751038 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

- läbida vanemluse programm Imelised aastad (peale edukat läbimist esitada kirjalik tõend

e-posti aadressil [email protected])

Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 31.12.2025

Tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 468,48 eurot tähtajaga: 17.12.2025

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaalasja materjalide juurde:

• 1 DVD-plaat kannatanu xxx ülekuulamise videosalvestisega /tl 8/;

• 1 DVD-plaat kannatanu xxx ülekuulamise videosalvestisega /tl 13/;

• 1 DVD-plaat tunnistaja xxx ülekuulamise videosalvestisega /tl 16/;

• Tunnistaja xxx isikuandmed /toimiku tagakaanel ümbrikus/.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitatakse kahtlustatava poolt

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: alaealiste kannatanute seadusliku esindaja (isa) xxx e-posti aadressile xxx,

kahtlustatava xxx e-posti aadressile xxx, kaitsja Ahto Sirendi e-posti aadressile

[email protected].

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

abiprokurör ……………………

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Määratud kohustuse mittetäitmise

tagajärjed on mulle arusaadavad. Olen kätte saanud määruse koopia:

Xxx Ahto Sirendi

kahtlustatav …………………… kaitsja ……………………