Otsus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

18.06.2025 nr 7-10/2025-010

Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste

kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on

süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (Elering).

ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi

varustuskindlus ja bilanss.

ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks:

1) tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirjaga;

3) kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja

tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;

7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi

ning osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga

tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste

õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega.

ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja

bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

ELTS § 53 lõike 1 kohaselt kauplemisperioodil ELTS § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt

bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab ELTS-i ja

bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi

lõppemist.

ELTS § 53 lõikest 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni

määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.

ELTS § 53 lõike 3 kohaselt võib süsteemihaldur bilansienergia hinna kujundamisel eelistada

neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi

bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist

kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist

kõrvalekaldega.

ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu

tüüptingimused oma veebilehel.

2 (5)

ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.

Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi

tasakaalustamise eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1, artikkel 44 lõike 1 kohaselt

arveldamisega:

a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse

olukorda;

b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia

väärtust reaalajas;

c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal;

d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist;

e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127,

153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi;

f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele,

tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele;

g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi;

h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale

põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid;

i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus.

EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi

2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase

reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju

EBGL V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja

4. peatüki kohase arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu

kasutajatele kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega.

EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks

tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud vastavalt EBGL V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud

kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks

soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui

põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus

põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).

Taotluse menetlemise ajal kehtib Elering AS-ile Konkurentsiameti 10.01.2025 otsusega

nr 7-10/2025-001 kooskõlastatud elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne

metoodika (Metoodika).

2. Menetlusosaline

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; äriregistri kood 11022625; e-post:

[email protected].

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02017R2195-20220619

3 (5)

3. Asjaolud ja menetluse käik

05.06.2025 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile taotluse Metoodika

muudatuste kooskõlastamiseks.

Elering viis läbi perioodil 30.04.2025 kuni 30.05.2025 Metoodika avaliku konsultatsiooni2.

Elering esitas Konkurentsiametile koos Metoodika muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka

avaliku konsultatsiooni raames laekunud tagasiside.

Elering toob taotluses välja, et Metoodika muudatus hõlmab Metoodika punkti 2.9 muudatust,

mis näeb ette leevendusmeetme pikendamist: „Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ajutise

iseloomuga meetme, mille kohaselt katab süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt kuni

perioodini 31.12.2025 (k.a) võimsusjaotustulude kaudu 100% ulatuses kõik

reguleerimisvõimsuste hankimise ja võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1,

2.4.3.2, 2.4.3.4 kulud) välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva

avariireservelektrijaama kulud, mis kaetakse võrgutariifi kaudu.“

Kliimaministeerium on 02.05.2025 andnud Eleringile suunised3, mille kohaselt on energeetika-

ja keskkonnaminister vastavalt 10.04.2025 valitsuskabineti arutelule teinud ettepaneku

pikendada leevendusmeedet, mille kohaselt kaetakse kogu tarbijate ja tootjate

tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu võimsusjaotustulust, kuni 31.12.2025.

Leevendusmeetme rakendamiseks esitas Elering Konkurentsiametile taotluse Metoodika

muudatuste kooskõlastamiseks.

4. Avaliku konsultatsiooni tulemused

Elering viis perioodil 30.04.2025 kuni 30.05.2025 Metoodika kohta läbi avaliku

konsultatsiooni, mille raames laekus tagasiside kahelt turuosaliselt. Üks turuosaline on

tagasisides avaldanud nõusolekut Metoodika muudatustega. Teine turuosaline on avaliku

konsultatsiooni raames teinud ettepaneku muuta Metoodika punktis 2.6 sätestatud

bilansiteenuse tasude tariifide avaldamisaega seniselt kahelt kuult enne tariifi rakendumise

aruandeperioodi, kuuele kuule. Sellist ettepanekut on põhjendatud (kokkuvõtvalt) vajadusega

suurendada elektri tarnetega seonduvate tasude ettenähtavust ja jätta turuosalistele rohkem aega

tasude muudatustest tingitud ümberkorralduste elluviimiseks.

Konkurentsiamet toob välja, et 05.06.2025 esitatud Metoodika muudatusettepanekud ei näe ette

tariifide rakendumise etteteatamisperioodi muutmist. Kahekuulise tariifide rakendumise

etteteatamisperioodi on Konkurentsiamet kooskõlastanud 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-

007 (Otsus)4. Konkurentsiamet on seisukohal, et kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole

Metoodika järgi bilansienergia hinnas ning bilansihaldurid ja avatud tarnijad hinnastavad

tariifikomponendid edasi oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks kuud

etteteatamise aeg ka turuosalistele piisav ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse

halduse Eleringi vaatest, mis on nõutud vastavalt EBGL-i artikli 44 lõike 1 punktile i ja lõikele

2. Tootmise ja tarbimise tariifi on võimalik elektrienergia eest esitataval arvel kajastada

eraldiseisvalt muudest tasudest (nt eraldi real), mis võimaldab reguleerimisvõimsuse

hankimisega seonduvad kulud edasi hinnastada tootjale ja tarbijale (vt ka Otsuse p-i 5), mis on

kooskõlas ELTS-i § 531 lõikega 3.

5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatuste kohta

Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et Metoodika muudatused on

2 Kättesaadav: https://www.elering.ee/node/3891 3 Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=633a61d4-f57c-4025-8981-75f037b873f4 4 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/ka/dokument/15240127

4 (5)

põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisim

kooskõlastamisele kuuluv Metoodika punkt:

Elering tegi ettepaneku muuta Metoodika punkti 2.9 järgmise sõnastusega:

„2.9. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ajutise iseloomuga meetme, mille kohaselt katab

süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt kuni perioodini 31.12.2025 (k.a)

võimsusjaotustulude kaudu 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja

võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.2, 2.4.3.4 kulud) välja

arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis

kaetakse võrgutariifi kaudu.“

Vastavalt EBGL-i artikli 3 lõige 1 punktile a on EBGL-i eesmärgiks tagada

mittediskrimineerimine tasakaalustamisturgudel. Metoodika ettepaneku punktiga 2.9

kehtestatakse kuni 2025. aasta lõpuni täiendav leevendusmeede, mille raames kaetakse nii

tootjate kui ka tarbijate kantav reservvõimsuste hankimise kulu võimsusjaotustulust.

Konkurentsiamet on seisukohal, et eelnimetatud leevendusmeede on turugruppide (antud juhul

tootjad ja tarbijad) osas läbipaistev ja mittediskrimineeriv, kuna leevendusmeedet rakendatakse

turugruppide osas võrdselt.

Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatusettepanekud on kooskõlas EBGL

määruses, sh artiklis 3 ja artiklis 44, sätestatud põhimõtetega, tagades bilansihaldurite ning

tootjate ja tarbijate võrdse kohtlemise. Metoodika muudatused on turuosaliste huvisid silmas

pidades leevendava mõjuga, turuosalisi soodustavad ning seejuures proportsionaalsed ja

mittediskrimineerivad.

6. Kokkuvõte

Konkurentsiamet on üle vaadanud Eleringi poolt 05.06.2025 kooskõlastamiseks esitatud

Metoodika muudatusettepanekud ning on seisukohal, et muudatused ei ole vastuolus ELTS § 53

lõigetega 1, 2 ja 3, §-ga 531 ning arvestavad kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega ja ei

ole vastuolus EBGL-ist tulenevaga.

Metoodika muudatused on põhivõrguettevõtja ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas

tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite, tootjate ja tarbijate võrdse

kohtlemise. Metoodika muudatused on turuosaliste huvisid silmas pidades leevendava mõjuga,

turuosalisi soodustavad ning seejuures proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6

otsustan:

kooskõlastada Elering AS poolt 05.06.2025 Konkurentsiametile esitatud Elering AS

elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses

vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

5 (5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa:

Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika

Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001

Elering AS

ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE

ÜHTNE METOODIKA

Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001

1. Mõisted

1.1. Administratiivkulu – süsteemihalduri kulud, mis katavad bilansiteenuse seotud

infotehnoloogiliste platvormide arenduste ja hoolduste kulud, tööjõukulud ning

reguleerimisvõimsuste hankimise ja aktiveerimisega seotud turujärelevalve kulud.

1.2. Aruandeperiood – üks kalendrikuu.

1.3. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud

ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis

bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks.

1.4. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb

süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel.

1.5. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis

arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte

ja sama bilansienergia hinda.

1.6. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu.

1.7. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri

põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile.

1.8. Bilansiteenuse tasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab

bilansiteenuse administratiivkulu, süsteemivälise avatud tarne kulu, tasakaalustamise

neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu.

1.9. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja

bilansiteenuse tasude summana.

1.10. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga

selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia

tarne vahel.

1.11. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi

tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis

vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise

avatud tarne ostust ja müügist.

1.12. Reguleerimisenergia – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud

reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur

kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega.

1.13. Reguleerimisvõimsus - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja sageduse taastamise

tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja

pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri tellimuse alusel.

1.14. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse

esitamise ajatsoonile.

1.15. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e

elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi

kogusele selgitusperioodil.

1.16. Võimsusjaotustulu – võimsuse jaotamise tulemusel saadav tulu vastavalt Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2015/1222 definitsioonile.

2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika

2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” (edaspidi: Metoodika) on koostatud

ELTS § 53 lg 6 alusel, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni

Määrusele (EL) 2017/2195.

Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001

2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga

seotud kulud ja tulud.

2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta:

2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused, sh

reguleerimisvõimsuste hankimise võimsusjaotustulu;

2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud, sh

turujärelevalve kulu.

2.4. Süsteemihaldur lähtub Metoodika rakendamisel järgmistest põhimõtetest:

2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega

kanda kahju;

2.4.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta bilansienergia hinna, mis on toodud

elektrienergia bilansilepingu tüüptingimustes ning ei ole käesoleva Metoodika osa.

Bilansienergia hind, mida bilansihaldurid oma bilansipiirkonnas ebabilansi koguste

alusel süsteemihaldurile tasuvad, katab elektrisüsteemi tasakaalustamiseks käivitatud

reguleerimisenergia kulud.

2.4.3. Käesoleva metoodikaga rakendatavad bilansiteenuse tasud katavad punktis 2.3

loetletud kulud järgnevalt:

2.4.3.1. Punktis 2.3.1 toodud reguleerimisvõimsuse hankimise kulud;

2.4.3.2. Punktis 2.3.2 toodud süsteemivälise avatud tarne kulud;

2.4.3.3. Punktis 2.3.4 toodud bilansiteenuse administratiivkulud, sh turujärelevalve,

2.4.3.4. Punktis 1.11 defineeritud neutraalsuskulu, mis tekib 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3

tarnete ja maksumuse erinevusena.

2.5. Süsteemihaldur kogub bilansiteenuse tasude aluseks olevad kulud ebabilansi tariifi ning

tootmise ja tarbimise koguse tariifide kaudu:

2.5.1. Ebabilansi tariifi kaudu kaetakse süsteemihalduri administratiivkulude osakaal punktis

2.5.1.1 toodud määras ja rakendatakse iga bilansihalduri ebabilansi kogusele

selgitusperioodi kohta (absoluutväärtusena).

2.5.1.1. Ebabilansi tariifi arvutamise aluseks olevateks kuludeks on bilansiteenuse

administratiivkuludest infotehnoloogia- ja tööjõukulud 50% määras.

2.5.2. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastavate kulude (€)

jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse

ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel. Tootmise

ja tarbimise tariifi kaudu kaetakse punktis 2.4.3 toodud kulud, millest on maha

lahutatud punkti 2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht. Tariif rakendatakse

bilansihalduri bilansipiirkonnas agregeeritud tootmise ja tarbimise mõõdetud

kogustele selgitusperioodi kohta:

2.5.2.1. Tootmise ja tarbimise tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse punktis

2.4.3 alusel prognoositud kulusummade (€), millest on maha lahutatud punkti

2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht, jagamisega bilansihaldurite

bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise mõõteandmete kogusega (MWh) viimase

12 kalendrikuu kohta;

2.5.2.2. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa

avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja

tarbimise osakaal on võetud samuti arvesse;

2.5.3. Bilansihalduri bilansiaruanne sisaldab bilansiteenuse kogumaksumusena kahte eraldi

aruannet, punkti 2.4.2 alusel ebabilansi maksumus bilansienergia hinnaga (€/MWh) ja

punkti 2.4.3 alusel bilansiteenuse tasud 2.5.1 ja 2.5.2 toodud komponentide (€/MWh)

hindade ja kogustega.

Muudatusettepanek kooskõlastatud metoodikale Konkurentsiameti otsusega nr 10.01.2025 nr 7-10/2025-001

2.6. Süsteemihaldur avaldab veebilehel bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud

enne tariifi rakendamise aruandeperioodi.

2.6.1. Bilansiteenuse tasude tariifide esmakordsel rakendamisel punktis 2.4.3.1, 2.4.3.3,

2.4.3.4 kulude katteks võib süsteemihaldur tariifid avaldada ka lühema etteteatamise

ajaga kui kaks (2) kuud ette, kui rakendub punktis 2.9 toodud erand.

2.7. Süsteemihaldur ostab ja müüb süsteemi tasakaalu tagamiseks reguleerimisteenust

tehnilis-majanduslikult soodsamailt pakkujalt, tagades sealjuures turuosaliste võrdse

kohtlemise.

2.8. Süsteemihaldur rakendab bilansiteenuse osutamiseks tehtud bilansiteenuse tasud

järgmisi põhimõtteid arvestades:

2.8.1. Süsteemihalduri lähtub bilansiteenuse osutamisel põhimõttest, et ta ei teeni

bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kasu ega kanna kahju. Kui vastav

finantsneutraalsus arvestusperioodil ei ole võimalik saavutada, kandub bilansiteenuse

osutamisest tekkinud kulu või tulu edasi järgmisse arvestusperioodi.

2.8.2. Bilansiteenuse tasude arvutamiseks prognoosib süsteemihaldur bilansiteenuse kulud,

sh eraldi administratiivkulu, reguleerimisvõimsuste hankimise kulu kui muu täiendava

neutraalsuskulu, mida ei saa katta bilansienergia hinnaga ning võtab arvesse eelnevate

perioodide bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu.

2.8.3. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses

toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed

Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel.

2.9. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ajutise iseloomuga meetme, mille kohaselt katab

süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt kuni perioodini 31.12.2025 (k.a)

võimsusjaotustulude kaudu 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja

võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.2, 2.4.3.4 kulud) välja

arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis

kaetakse võrgutariifi kaudu.

2.10. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda

süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid.

2.11. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse tasude laekumistest puudujääk, mille

katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud

finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu.