Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekt

Marko Raid

Projektijuht

E-mail: [email protected]

Marko Raid

Projektijuht

E-mail: [email protected]

Lugupidamisega,

Erik Jüriöö

Juhatuse liige

Raven OÜ

5048520

Marko Raid

Projektijuht

E-mail: [email protected]

Lugupidamisega,

Erik Jüriöö

Juhatuse liige

Raven OÜ

5048520

Aleksandr Levinski

ohutusjärelevalve büroo

inspektor

+372 5332 5857

[email protected]

PÄÄSTEAMET

Erika 3 | 10416 Tallinn

paasteamet.ee

olevalmis.ee

ohutusportaal.paasteamet.ee

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Kirjutan Teile, kui antud ÜVK projekti tellija. Raven OÜ on Anija vallas määratud vee-ettevõtjaks ning viib ellu ÜVK arendusi vastavalt Anija valla ÜVK arendamise kavale. Alljärgnevalt seletuskiri, miks oli vajalik projektimuudatus teha hüdrandi/läbipesukaevu muutmiseks ning kuidas seda edaspidi kasutatakse.

Esialgu oli hüdrant projekteeritud nii, nagu esimestel IKÕ lepingutel näidatud, ehk Jaama tn 13a sissesõidutee kõrvale ja nn „pimeda“ otsa peale. Ehitustööde ajal aga tuli mitmeid ebameeldivaid üllatusi seoses selliste pimedate lõpuotstega mujal trassides. 2024 kevadel toimus Aegviidus suurpõleng Kaes OÜ territooriumil, kus kogu meie olemasoleva ÜVK süsteem koos kahe kaheastmelise veepumpla ja tuletõrjemahutitega tõmmati „kuivaks“ mõnekümne minuti jooksul. Kustutusvee vajadus oli lihtsalt niivõrd suur. Seejärel võeti kustutusvett lähedalasuvast jõest ning kokku langenud halbadel asjaoludel pääses jõevesi tagurpidi meie veetrassidesse tagasi. See tekitas loomulikult coli-laadse bakteri vohamise kogu süsteemis ning nägime kurja vaeva, et kogu olemasolev süsteem läbi pesta, desinfitseerida ja inimestele ohutu joogivesi tagada. Kõige suuremad probleemid olid sellised pimeotsad, kustkaudu sai küll mingit lõiku veetrassist läbi hüdrandi läbi pesta, kuid sellele eelnenud kolmikutesse vms ühendustesse jäi endiselt bakter sisse ning sealt liikus uuesti süsteemi laiali. Sama probleem tekkis, kui käesolevat trassi 2024 sügisel ühendati olemasoleva süsteemiga ning pinnasevesi trassidesse pääses. Taaskord tegelesime mitu nädalat kõikide trasside läbipesu ja desinfitseerimisega. Taaskord oli väga keeruline saada vesi täiesti puhtaks pimedates lõpuotstes selliselt, et seal coli-laadne bakter uuesti vohama ei hakkaks. Paratamatult jääb vesi sellistesse kohtadesse seisma, läbivoolu ei toimu, seega ideaalne kasvulava bakteritele ja mingil ajahetkel pääseb reostus pimeotsale eelnevast kolmikust vms ühendust uuesti liikvele, rikkudes kogu veevärgi veekvaliteedi. Hullemal juhul saab coli-laadsest bakterist päriselt E.coli või enterokokk, mis on ka päriselt inimestele ohtlik. Meil on Aegviidus koos käesoleva rajatud ÜVK võrgustikuga veeteenuse potentsiaalseid tarbijaid suurusjärgus 800 inimest, käesoleval aastal rajatava Nikerjärve ÜVK projektiga lisandub ühtsesse võrgustikku veel ca 150-200 inimest. Tarbijate hulgas on lastead, põhikool, spordihoone, rahvamaja, kauplused, toitlustusasutused jne. Tarbijatele on meil seaduslik ja halduslepinguga ette antud kohustus tagada igal ajahetkel kvaliteetne ja nõuetele vastav joogivesi. Sellest tulenevalt peame me kõik tegema ka selleks, et tagada võimalikult väike reostusoht oma veevärgis, kaasa arvatud võrgustiku ehitustehniliste lahendustega.

Seega, eelnevast infost tulenevalt tehti tellija ettepanekul ja ehitaja, projekteerija, järelevalve ja rahastajaga kooskõlastusel projektimuudatus antud hüdrandi asukoha muutmiseks selliselt, et ei tekiks pimeotsa reostusohu vähendamiseks. Olime teadlikud, et nn „ametlik“ mahasõit selliselt Päästeametile puudub, seega hüdranti veevõtukohana registrisse ei kanta. Jõudsime küll ennem tellida ära katsetused ja sildistused, kuid eemaldame ametliku hüdrandi sildi ega kanna seda ka registrisse. Rajatud hüdrandisõlm jääb trassipealseks läbipesukaevuks. Sellisena võimaldab see kaev meil antud trasse läbi pesta nii survepoolelt (veejaamade poolelt), kui survepesurautoga kaugemal paiknevatest ametlikest hüdrantidest tagasisuunas, et vajadusel või reostusohu tekkimisel kogu trass võimalikult kiiresti ja efektiivselt puhtaks saada. Mahasõidu rajamist läbipesukaevule nõuda on veidi ülepaisutatud, operaator kõnnib hüdrandi juurde, paigaldab vooliku ning avab kraani. Sõiduki saab vajadusel jätta Jaama 13a sissesõiduteele.
Kogu Aegviidu piirkond on survestamata tuletõrjeveemahutite, veevõtukohtade ja survestatud tuletõrjehüdrantidega väga hästi kaetud, seega ühe hüdrandi muutmine läbipesukaevuks ei tohiks Päästeameti jaoks probleem olla. Päeva lõpuks on Raven OÜ-l, kui tellijal ÜVK süsteemi rajamisel tagada ka selle hilisem tõrgeteta toimimine ja kvaliteetne vesi tarbijate jaoks. ÜVK arendamisel meetmerahastustega on alati kõige prioriteetsem reoveekogumisala katmine nõuetekohase ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga tarbijatele kvaliteetse vee kättesaamiseks ja keskkonna reostuse vähendamiseks reovee kohtkäitlussüsteemide likvideerimisega (septikud, imbväljakud jms).

Seega, palun Teilt mõistvat suhtumist ning saadan uue joonisega IKÕ sõlmimise taotluse, mille sõlmimise alusel saab EHR-is kasutusloa antud projektile väljastada.

Vajadusel võime korraldada ka kohtumise näiteks Teams-is kus antud olukorda veel põhjalikumalt selgitada.

Tere

Tegemist ei ole tuletõrje veevõtukohaga vaid torustiku läbipesuks mõeldud hüdrandiga ehk antud hüdranti ei anta päästeametile üle. Tegemist on ainult vee-ettevõtte poolt kasutatava hüdrandiga ja päästeamet ei ole sellega kuidagi seotud.

Tere

Oleme täiendavalt suhelnud antud tuletõrjehüdrandi/veevõtukoha (TH1) asjus Päästeameti inspektoriga Aleksandr Levinski´ga ning antud tuletõrjehüdrandile rakendub ikkagi 2,5m nõue (Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord, määrus nr 10 § 6 lg 7), mille kohaselt veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel.

Samuti jäi Päästeameti esindaja seisukohale, et veevõtukoht tuleb ümber tõsta ning rajada vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile.

Seega palume leida lahendus, et tuletõrjehüdrant/veevõtukoha (TH1) asukoht vastaks nõuetele ja oleks kooskõlas Päästeametiga.

Samuti palume teavitada antud asjaoludest Transpordiametit.

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

Tere

1. Möödaehituse põhjendus on lisatatud peatükki 2.1.6.2.

2. Tegemist eon torustiku läbipesuks mõeldud hüdrandiga ja ligipääs toimub mööda haljasala. Tehnikaga ei ole vaja selle kõrvale sõita. Vt ptk 3.2.1

3. IKÕ plaanidele lisatud katastriüksuse tunnused.

4. Survekanalisatsiooni tingmärk lisatud.

5. 59 m2 on õige mõlemal alal.

Korrigeeritud projekt on leitav: https://www.dropbox.com/t/DkTUI5oIFyujLRsz

Tere

Vabandan viibinud vastuse pärast.

Oleme esitatud materjalid üle vaadanud ning palume täpsustada.

Ma ei leidnud tehnovõrkude möödaehituse põhjendusi seletuskirjast ning samuti, kuidas on tagatud juurdepääs riigitee maaüksusel paiknevale hüdrandile.

Seletuskirjas palume selgitada ja põhjendada, miks rajati tehnovõrgud riigitee maaüksusel Aquare OÜ, tööst nr AQ23243 „Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd“ tunduvalt erinevale asukohale.

Lisaks juhime tähelepanu, et kooskõlastatud projekti kohaselt oli tuletõrjehüdrant planeeritud Jaama tn 13a mahasõidu juurde ning vastav juurdepääs hüdrandile oli tagatud.

Hetkel puudub hüdrandile juurdepääs ehk hüdrant jääb ca 10m kaugusele riigiteest ja ca 15m kaugusele algsest asukohast mahasõidu juures, seega palume selgitada seletuskirjas ning projekti asendiplaanil kajastada, kuidas on tagatud juurdepääs rajatud hüdrandile riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 38,00.

Palume korrigeerida IKÕ plaane ning kajastada IKÕ plaanidel ka riigitee maaüksuse katastriüksuse nimetus ja nr.

Palume kontrollida IKÕ plaanil tingmärke asendiplaanil, hetkel ei ole kajastatud survekanalisatisooni tingmärki.

Lisaks palume täiendavalt kontrollida IKÕ joonise (AQ23243_TP_VKV-9-01_v03_IKO-TRAM-1) IKÕ alade suuruseid, et hiljem ei oleks PARI keskkonnas ja IKÕ plaanidel erinevad pindalad. Antud täpsustus esitati TRAM Maade osakonnast.

POS 1 IKÕ ala pindala on võrdne POS2 pindalaga (59m2), kuigi POS 2 alal on 3 toru, seega visuaalselt tundub, et POS 2 ala peaks olema suurem.

Korrigeeritud materjalid palume esitada kas minu e-mailile või e-posti aadressile [email protected].

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

Tere

Uurin, kas lähiajal võib vastust oodata?

Tere

Palume uuendada Projekti linki, et oleks võimalik materjalid alla laadida.

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

Tere

Saadan muudetud projektilahenduse kooskõlastamiseks.

Projekti link: https://www.dropbox.com/t/1GVrUp6VbJTw28RH

Tere

Oleme tutvunud esitatud materjalidega ning esitame tähelepanekud:

Juhime tähelepanu, et esitatud materjalid ei ole kooskõlas rajatud tehnovõrkude paiknemisega.

Sealhulgas juhime tähelepanu, et möödaehitamine on toimunud ka riigiteega nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 38,63, kus veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja survelise kanalisatsioonitorustiku asukoht erineb ca 1,5 m kooskõlastatud projektist.

Seega palume koostada projekti uus versioon vastavalt rajatud tehnovõrkude paiknemisele.

Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel ning palume esitada komplektne uus projektlahendus vastavalt rajatud tehnovõrkude paiknemisele (seletuskiri, asendiplaanid, ristmeväljajoonised, pikiprofiilid, IKÕ plaanid jne).

Seletuskirjas palume selgitada ja põhjendada, miks rajati tehnovõrgud riigitee maaüksusel Aquare OÜ, tööst nr AQ23243 „Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd“ tunduvalt erinevale asukohale.

Veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ning tuletõrjehüdrandi paiknemine riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 37,96-38,02 ca 3,9 m nihkes (sh tuletõrjehüdrandi paiknemine erineb ca 15 m) ning veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja survelise kanalisatsioonitorustiku paiknemine riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 38,63 ca 1,5 m nihkes.

Lisaks juhime tähelepanu, et riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 38,00 rajatud tuletõrjehüdrandi paiknemine erineb kooskõlastatud projektist ca 15 m.

Kooskõlastatud projekti kohaselt oli tuletõrjehüdrant planeeritud Jaama tn 13a mahasõidu juurde ning vastav juurdepääs hüdrandile oli tagatud.

Hetkel puudub hüdrandile juurdepääs, seega palume selgitada seletuskirjas ning projekti asendiplaanil kajastada, kuidas on tagatud juurdepääs rajatud hüdrandile riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 38,00.

Korrigeeritud materjalid palume esitada kas minu e-mailile või e-posti aadressile [email protected].

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet