Tartumaa maakonnaplaneeringu muutmisettepanekust Kastre valla üldplaneeringuga

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Mustamäe tee 51

10621, Tallinn

Teie 22.05.2025 nr 12-1/25/412-3

Meie 19.06.2025 nr 13-8/2038-2

Tartumaa maakonnaplaneeringu

muutmisettepanekust Kastre valla

üldplaneeringuga

Maa- ja Ruumiamet küsis 22.05.2025 kirjaga nr 12-1/25/412-3 tulenevalt planeerimisseaduse

(PlanS) § 90 lõikest 31 majandus- ja tööstusministri kooskõlastust Kastre valla üldplaneeringus

tehtud Tartumaa maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekutega nõustumiseks.

Kastre valla üldplaneering (üldplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

algatati Kastre Vallavolikogu 19.12.2017. a otsusega nr 22. Planeeringu eesmärk on kogu kohaliku

omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust

ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste alus ning käsitleb valla

arengut tervikuna.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tartumaa maakonnaplaneeringut transpordivõrgustiku

ning tiheasustusalade osas. Üldplaneering teeb ettepaneku lisada maakonnaplaneeringusse kolm

ühendusteed ning silda Kastre ja Luunja valla ühendamiseks üle Emajõe. Lisaks tehakse

üldplaneeringuga ettepanek lisada maakonnaplaneeringus tiheasumite hulka ka Haaslava,

Aardlapalu, Aardla, Päkste, Poka, Mõra, Mäksa ja Ignase küla kompaktselt hoonestatud keskused.

Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek on toodud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 12.

Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu materjalidega, märgime järgmist.

1. Kastre valla üldplaneeringus on kavandatud kolm ühendusteed ning silda Kastre ja Luunja valla

ühendamiseks üle Emajõe ning tehtud ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Maakonnaplaneeringu muutmise põhjendamisel on lähtutud Insenerbüroo Stratum OÜ 2023.

aastal koostatud Kastre valla liiklus- ja liikuvusanalüüsi tulemusest, mille kohaselt

üldplaneeringus kavandatud ühendusteede mõju Kastre valla elanike igapäevastele

liikumisteedele on tänaseid tingimusi ja trende arvestades väike kõigi kolme ühendustee puhul.

Olenemata sellest, et tänase Kastre ja Luunja valla ruumilise lahenduse puhul ei ole uue

ühendustee rajamine vajalik, on oluline ühendusteede koridoridega arvestada üldplaneeringu

lahenduses, et säilitada arendustegevuse käigus nende jaoks vajalik maa-ala, juhul kui tulevikus

peaks tekkima vajadus nende rajamiseks. Luunja Vallavalitsus on 23.03.2023 kirjas 2-4/99

märkinud, et Luunja valla üldplaneering on alles eelnõu koostamise etapis, mistõttu ei saa Luunja

Vallavalitsus anda sildade planeerimisel lõplikku seisukohta.

2 (3)

Märgime, et üldplaneeringu ülesandeks on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine1. Maakonnaplaneeringus lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel

maakonna ruumilistest vajadustest2. Antud juhul on ühendusteede kavandamisel koostatud analüüs

lähtunud peamiselt Kastre valla arengust ning analüüsi tulemusena on leitud, et ühendusteede

rajamisel on mõju vähene. Ministeeriumile jääb selgusetuks maakonnaplaneeringu muutmise

vajadus. Selliste ühendusteedega, mis lähtuvad maakonna ruumilistest vajadustest, on kehtivas

maakonnaplaneeringus arvestatud. Maakonnaplaneeringu muutmise vajadust saab põhjendada

vaid maakonda tervikuna või osaliselt hõlmava või omavalitsuste piiride ülese liikuvusanalüüsi

tulemustega. Seetõttu puudub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul

põhjendus, miks üldplaneeringuga kavandatavat kolme ühendusteed ning silda on käsitletud

maakonnaplaneeringu muutmisettepanekuna – tegemist võib olla pigem kohaliku tähtsusega

ühendusteedega, mis ei too kaasa maakonnaplaneeringu muutmise vajadust.

Lisaks märgime, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda, et perspektiivis on

kavas antud piirkonnas kolme silla rajamine. Soovitame järgmiste investeeringuid ettevalmistavate

tegevuste käigus arvestada, et mõistlikumaks võib osutuda ka vaid ühe silla rajamine, mis vastab

võimalikult paljude liiklejate vajadustele.

2. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek lisada maakonnaplaneeringus tiheasumite hulka Haaslava,

Aardlapalu, Aardla, Päkste, Poka, Mõra, Mäksa ja Ignase küla kompaktselt hoonestatud keskused.

Selgitame, et maakonnaplaneering tugines asustuse arengualade piiritlemisel uuringule „Tartumaa

maakonnaplaneering. Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“3 ning

üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ suunistele. Kehtiva üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb

linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada

sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Soovitava ruumikvaliteedi

saavutamiseks on maakonnaplaneeringus piiritletud olemasolevad tiheasumid kui alad, kus

asustuse arendamisel saab tugineda juba rajatud ruumistruktuurile, kus on piisav elanike arv ja

asustustihedus ning eeldused ühtse tehnilise ja sotsiaalse taristu kujundamiseks. Ruumilise ja

funktsionaalse terviklikkuse ning mitmekesisuse ja keskustega piisava ühendatuse saavutamine

eeldab asustuse kujundamist kompaktsete ruumiliste tervikutena – tiheasumitena.

Maakonnaplaneering on määratlenud tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga asustuse

arendusaladena. Tiheasum on maakonnaplaneeringu kohaselt eelkõige hoonete püstitamiseks ja

rekonstrueerimiseks mõistliku ulatusega maa-ala koos tänavavõrgul ja kruntidel ning

üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva ruumikorraldusega. Tiheasumi mõiste ja seosed

tiheasustusaladega on kokkuvõtlikult sisustatud maakonnaplaneeringu seletuskirja lk 42 peatükis

21 järgmiselt: Tiheasum on olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa koos kompaktse

asustuse arenguks kavandatava piiritletud maa-alaga, kus ruumiline areng toimub linliku

struktuuriga alale omase ruumikasutusega. Eelistatud ala uute hoonete kavandamiseks. Mõiste

kasutuselevõtt tuleneb vajadusest eristuda terminist tiheasustusega ala maareformi- ja

looduskaitseseaduse tähenduses, viimaste määramine on üldplaneeringu ülesanne. Kõik

tiheasustusalad ei pruugi vastata tiheasumi kriteeriumitele.

Tartu maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3 Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtted

ja suundumused on sätestatud järgmist: Tartu linnapiirkonnas tihendatakse olemasolevaid

tiheasumeid ning neid laiendatakse vaid külgnevatena, hoides ära juhusliku paigutusega

uusasustuse tekke. ... Väljapool tiheasumeid (maapiirkondades) väärtustatakse Eesti maaelule

1 PlanS § 75 lg 1 p 2, Planeerimisseadus–Riigi Teataja 2 PlanS § 56 lg 2, Planeerimisseadus–Riigi Teataja 3 Kättesaadav planeeringute andmekogus PLANK

3 (3)

kohast looduslähedast hajaasustust. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1

„Linnapiirkonnad ja tiheasumid“ punktides 5.1.1. - 5.1.14 lk 18-20 on toodud tingimused, mida

üldplaneeringute koostamisel tiheasumite kavandamisel järgida. Muuhulgas on seal täpsustatud

asustuse arengu kavandamise ülesannet: üldplaneeringus tuleb koostada tiheasumiteks määratud

aladele lisaks maakasutuse tsoneerimisele ka ruumilise arengu kontseptsioon ehk ruumimudel, mis

sätestab hoonestuse ja avaliku ruumi suhted, näeb ette oluliste ühiskondlike ehitiste paigutuskohad

ning liiklusrajatiste ja tehnovõrkude rajamise põhimõtted. Muuhulgas seab p. 5.1.5 suunise, et

planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse

kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramisel arvestada tiheasumi komplekssena väljaehitamise

võimekust ja vajadust lähiajal, mis omakorda tuleneb reaalsest rahvastiku- ja eluasemete vajaduse

prognoosist.

Kastre valla üldplaneeringus soovitakse tiheasumite piire oluliselt ja ulatuslikult laiendada.

Üldplaneeringus ei ole arvestatud Tartu maakonnaplaneeringus ega kehtivas üleriigilises

planeeringus Eesti 2030+ toodud suuniste ja põhimõtetega, mis on asustuse arengu suunamise osas

leidnud kinnitust ka koostatava üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” uuringutes ja visioonis4.

Üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes puudub asustuse

arengu asjakohane analüüs ja elanike arvu kasvu põhjendatud prognoos kohaliku omavalitsuse

üksuse ja tiheasumite kaupa. Samuti ei ole toodud põhjendusi, miks soovitakse asustuse

tihendamise ja kompaktsuse suurendamise põhimõtte vastaselt tiheasumeid veelgi laiendada.

Eeltoodust tulenevalt teeme Maa- ja Ruumiametile ettepaneku ette valmistada ja korraldada

kohtumine Kastre Vallavalitsusega, et Tartu maakonnaplaneeringu sisust lähtudes arutada kohaliku

omavalitsuse ettepanekuid koos nende põhjalikumate selgituste ja uuringutel tuginevate

põhjendustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Andres Levald

[email protected]

Helen Madison

[email protected]

4 Üleriigiline planeering 2050