Hoonestusluba
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-5/2371-1 |
| Registreeritud | 19.06.2025 |
| Sünkroonitud | 20.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-5 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-5 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saarte Energiaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Saarte Energiaagentuur |
| Vastutaja | Lembe Reiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Ivan Sergejev - MKM <[email protected]>
Sent: Wednesday, June 18, 2025 9:51 PM
To: info - MKM <[email protected]>
Subject: FW: hoonestusluba
From: Sulev Alajõe <[email protected]>
Sent: Monday, June 16, 2025 11:07 AM
To: Ivan Sergejev - MKM <[email protected]>
Subject: Ed: hoonestusluba
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Edastan kirjavahetuse TTJAga, ku soovitatakse üksiktuuliku püstitamise osas pöörduda MKM poole.
Uus tehnoloogia on Eestile oluline, sest võimaldab rammimata tuulikuid püstitada ka madalatesse vetesse ja sellega vähendada investeeringu mahtu ning negatiivset keskkonnamõju.
Kihnu juurde paigaldatav lahendus oleks ühtlasi õpikohaks Pärnu ja Kuressaare kutsekoolides tuulikute hooldustehnika õppijatele, kes peavad tulevikus mereparkides tööle hakkama.
Lisaks sellele võimaldab projekt lahendada kogu saare elektrivarustuse, võttes riigieelarvelt surve uue merekaabli rajamiseks.
Innovatsioonifondi talvise taotlusvooru tarvis oleks vaja kindlust, et saame edasi liikuda hoonestusloa taotlusega, mille algatamise järel teostame keskkonnamõjude hindamise.
Operatiivse vastuse eest tänades,
Sulev Alajõe
Saarte Energiaagentuur
Saatja: Liina Roosimägi <[email protected]>
Saatmisaeg: Monday, June 16, 2025 9:38 AM
Adressaat: Sulev Alajõe <[email protected]>
Teema: RE: hoonestusluba
Tere, Sulev
Tänan pöördumise eest. Täna kahjuks ükski mereala planeering ei käsitle üksiku tuuliku paigaldamist ega ka seda, et seda võiks ranniku lähedale paigalda. Seda teemat oleme varem ka MKM-ga arutanud. Seetõttu küsin, kas olete pöördunud MKM-i planeeringute osakonna poole selle küsimusega.
Ma arvan, et hoonestusloa taotluse esitamist tuleks selgeks rääkida kavandatava tegevuse võimalikkusest. Vajadusel võime teha ka kolmepoolse kiire kohtumise.
Seoses Eleringi küsimusega, kas Teil on olemas jaotusvõrgu omaniku nõusolek (Elektrilevi)?
Tervitades
Liina
Roosimägi
ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
+372 66 72 004| [email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
www.ttja.ee | Endla 10a, 10122 Tallinn
From: Sulev Alajõe <[email protected]>
Sent: Saturday, June 14, 2025 10:13 AM
To: Liina Roosimägi <[email protected]>
Subject: hoonestusluba
Tere,
Saarte Energiaagentuur kavandab EL Innovatsioonifondi toel Kihnu projekti, mille raames rajatakse merre uuel tehnoloogial ballastiline tuugen (varustades kogu saart võtab maha surve uue merekaabli rajamiseks mandrilt), sadamasse salvestus- ja laadimisvõimekus ning dekarboniseeritakse praamiühendus.
Pärnumaa mereala planeering reguleerib vaid tuuleparkide rajamist. MARU hinnangul saame üksiktuugeni kavandamiseks alustada hoonestusloa taotluse esitamisest, misjärel koostame keskkonnamõjude hindamise.
Innovatsioonifondi nõuete kohaselt peab taotlusele olema lisatud menetluses hoonestusloa taotlus.
Seda reguleeriva ehitusseadustiku § 113³ (2) p5 kohaselt tuleb avaliku veekogu elektrijaamaga koormamisel võtta põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta.
Kihnus on vaid jaotusvõrk ning projekti raames puudub igasugune vajadus suhtluseks Eleringiga – nende võrguga liituda ei ole vaja.
Kas võime hoonestusloa taotluses selle nõude täitmata jätta?
Mida lisatud tutvustuse alusel soovitate taotluse ettevalmistamisel arvesse võtta?
Tervitades / Best regards,
Sulev Alajõe
Juhataja / Managing Director
Saarte Energiaagentuur / Estonian Islands Energy Agency
+ 372 5112878
|
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
Kihnu autonoomne elektrivarustus
Saarte Energiaagentuur
Merekaabel on ülekoormatud – praegu renoveeritav kool nõuab 15 kW PV paigaldamist, kuid
võrku seda liita ei saa. Võrgu piiratus ei võimalda täiendavat taastuvenergia tootmist ja sellest
tulenevaid ärimudeleid.
Ka võrgu tarbimissuuna võimsusel on piirid. Väikesaarele sobivad energiamahukad
rakendused – kalakasvandused, kasvuhooned, serveripargid, soojuspumbad, biogaasijaamad,
elektrifitseeritud transport – ei saa toetada Eesti kõige tihedama rahvastikutihedusega saare
majandusarengut.
Diiselmootoriga parvlaev mandrile peab vedama veoautosid ja selle 2,7-meetrine süvis
põhjustab sõitu üle Kihnu madaliku, pikendades teekonna üle tunni pikkuseks. Saarlased ei ole
rahul külastajate soovidega autoga saart külastada. Oodatakse ainult reisijatele mõeldud elektrilist kiiret keskkonnasõbralikku liikuvuslahendust.
Probleemid Kihnus
Tuuleenergia väljakutsed!
Väikesaared seisavad silmitsi tugeva NIMBYga tuuleenergia suhtes.
Madalad veed ja kalapopulatsioonid on tundlikud tavapäraste avamere monovaiaturbiinide ehitamise
suhtes.
Optimaalne lahendus mõlema jaoks?
Kasu: gravitatsioonipõhine
struktuur välistab tõstekulud
ja riskid
Tingimused: Kihnu sadamale
lähim 5m sügavune ala, 2 km
kaugusel
Võimsus: 2 MW
Saagis: ~ 5 GWh/a
meretuuliku õpi- ja
prakitkakoht
www.elomatic.com/en/industrial
-sectors/marine
Ujuvvundament - lahendus täielikuks avamere ehituslogistikaks ilma rammimiseta
Saare elektri kogutarbimine BESS-i abil. Elektrilevi võimaldab
300-700 kW võrku toota. Kihnu tarbimiskoormus 55-380 kW.
Ainult reisijatele mõeldud elektrilise laeva käivitamine
põhiühendusena mandriga, 12 km 18 minutiga, asendades
pooled reisid toob 716 t CO₂ vähenemise, 90% vähem
energiat, 2x150 kW laadija.
Lisaks elektrifitseeritakse praegune parvlaev Kihnu Virve,
vähendades CO₂ heitkogused, nõudes 1 MW alalisvoolu laadimisvõimsust.
Puhta elektri kasutamine Kihnus
Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja eelarve
Heitkoguste vähendamine (t CO₂/10a)
Investeering (M€)
Allikas (M€)
UUS TUULIK 2 MW (Sunly)
711.66 x 5 x 10 = 35 583 6.5 2.6 erakapital
PARVLAEVA ÜMBER- EHITAMINE (Riigilaevastik)
1432 x 10 x 0.5 = 7 160 Riigieelarveline rahastamine
6 KliM
AKUPANK ja LAADIMINE (Uus Energia?)
(included in turbine generation)
Tulu OPEX põhine
REISIJATE ELEKTRILINE TIIBUR (Riigilaevastik?)
7 160 2.5 1 riigieelarve
Total: 49 903 t in 10 years
max CAPEX 9 980 600 €
Lisanduvad kulud: KMH ja liitumine võrguga paindlikkusteenusel
max €200/t CO₂
Praamiühenuse opereerimiskulu • Kütusekulu sääst Kihnu liinil 900 reisi puhul 147 363 € aastas.
• Kütusekulu sääst Ruhnu liinil 166 214 € aastas.
• Kütusekulu sääst Kihnu Virve elektrifitseerimise korral X € (spekulatiivselt 173 000 € aastas).
• Elektrikulu kokkuhoid 900 reisi puhul 56 700 € aastas.
• Personali kulude võimalik kokkuhoid ühe inimese kotha 25 000 € aastas.
• Lisareiside vajadus - 10 800 € aastas.
• Kokkuhoid laevaliikluse optimeerimise ja elektrilaevadega võib seega ulatuda ligi 550 000 € aastas.
Kui Kihnu Virve on akutoitele viidud, on tema ühe suuna kulu 180€, Candela P-12 analoogiline kulu on 13,4€. Seega on vajaduspõhiselt võimalik reisijalaeva graafikut sama eelarvega tihendada.
KAS SAAB MAHUKA TAOTLUSEGA EDASI MINNA?
www.eisea.org
Kihnu autonoomne elektrivarustus
Saarte Energiaagentuur
Merekaabel on ülekoormatud – praegu renoveeritav kool nõuab 15 kW PV paigaldamist, kuid
võrku seda liita ei saa. Võrgu piiratus ei võimalda täiendavat taastuvenergia tootmist ja sellest
tulenevaid ärimudeleid.
Ka võrgu tarbimissuuna võimsusel on piirid. Väikesaarele sobivad energiamahukad
rakendused – kalakasvandused, kasvuhooned, serveripargid, soojuspumbad, biogaasijaamad,
elektrifitseeritud transport – ei saa toetada Eesti kõige tihedama rahvastikutihedusega saare
majandusarengut.
Diiselmootoriga parvlaev mandrile peab vedama veoautosid ja selle 2,7-meetrine süvis
põhjustab sõitu üle Kihnu madaliku, pikendades teekonna üle tunni pikkuseks. Saarlased ei ole
rahul külastajate soovidega autoga saart külastada. Oodatakse ainult reisijatele mõeldud elektrilist kiiret keskkonnasõbralikku liikuvuslahendust.
Probleemid Kihnus
Tuuleenergia väljakutsed!
Väikesaared seisavad silmitsi tugeva NIMBYga tuuleenergia suhtes.
Madalad veed ja kalapopulatsioonid on tundlikud tavapäraste avamere monovaiaturbiinide ehitamise
suhtes.
Optimaalne lahendus mõlema jaoks?
Kasu: gravitatsioonipõhine
struktuur välistab tõstekulud
ja riskid
Tingimused: Kihnu sadamale
lähim 5m sügavune ala, 2 km
kaugusel
Võimsus: 2 MW
Saagis: ~ 5 GWh/a
meretuuliku õpi- ja
prakitkakoht
www.elomatic.com/en/industrial
-sectors/marine
Ujuvvundament - lahendus täielikuks avamere ehituslogistikaks ilma rammimiseta
Saare elektri kogutarbimine BESS-i abil. Elektrilevi võimaldab
300-700 kW võrku toota. Kihnu tarbimiskoormus 55-380 kW.
Ainult reisijatele mõeldud elektrilise laeva käivitamine
põhiühendusena mandriga, 12 km 18 minutiga, asendades
pooled reisid toob 716 t CO₂ vähenemise, 90% vähem
energiat, 2x150 kW laadija.
Lisaks elektrifitseeritakse praegune parvlaev Kihnu Virve,
vähendades CO₂ heitkogused, nõudes 1 MW alalisvoolu laadimisvõimsust.
Puhta elektri kasutamine Kihnus
Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja eelarve
Heitkoguste vähendamine (t CO₂/10a)
Investeering (M€)
Allikas (M€)
UUS TUULIK 2 MW (Sunly)
711.66 x 5 x 10 = 35 583 6.5 2.6 erakapital
PARVLAEVA ÜMBER- EHITAMINE (Riigilaevastik)
1432 x 10 x 0.5 = 7 160 Riigieelarveline rahastamine
6 KliM
AKUPANK ja LAADIMINE (Uus Energia?)
(included in turbine generation)
Tulu OPEX põhine
REISIJATE ELEKTRILINE TIIBUR (Riigilaevastik?)
7 160 2.5 1 riigieelarve
Total: 49 903 t in 10 years
max CAPEX 9 980 600 €
Lisanduvad kulud: KMH ja liitumine võrguga paindlikkusteenusel
max €200/t CO₂
Praamiühenuse opereerimiskulu • Kütusekulu sääst Kihnu liinil 900 reisi puhul 147 363 € aastas.
• Kütusekulu sääst Ruhnu liinil 166 214 € aastas.
• Kütusekulu sääst Kihnu Virve elektrifitseerimise korral X € (spekulatiivselt 173 000 € aastas).
• Elektrikulu kokkuhoid 900 reisi puhul 56 700 € aastas.
• Personali kulude võimalik kokkuhoid ühe inimese kotha 25 000 € aastas.
• Lisareiside vajadus - 10 800 € aastas.
• Kokkuhoid laevaliikluse optimeerimise ja elektrilaevadega võib seega ulatuda ligi 550 000 € aastas.
Kui Kihnu Virve on akutoitele viidud, on tema ühe suuna kulu 180€, Candela P-12 analoogiline kulu on 13,4€. Seega on vajaduspõhiselt võimalik reisijalaeva graafikut sama eelarvega tihendada.
KAS SAAB MAHUKA TAOTLUSEGA EDASI MINNA?
www.eisea.org
