Pakkumuse esitamise kutse: Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine - intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine

Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine

1. Üldised põhimõtted
1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus ja lähteülesande kirjelduses esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. 
1.2. Hankija võib lükata pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 väärtusega maksumuse.
1.3. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim.
1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 2.1.3 alusel saanud hindamisel 10 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Koostatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 2.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.


2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:
2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%):
Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 30.

Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani.

2.1.2. Töö teostamise metoodika ja ajakava (osakaal 70%):

“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse metoodika ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad metoodika ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 70.

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud , metoodika ja ajakava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale:

2.1.3. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti:

70 hindamispunkti – 70 punkti antakse, kui:
a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud tellitava analüüsi olemuse ja ülesandepüstituse.
b. Töö koostamise peamised põhimõtted ja metoodika on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu vastab hankija ootustele. 
c. Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused ja meetodid nende elluviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud.  
d. Ajakava on põhjendatud. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed ja seotud osapooled). Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.  
e. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 

50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.
30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui 3 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.
10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 4 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

Hankedokumendi lisa 3. LEPINGU PROJEKT
Riigihange: “Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile”


TÖÖVÕTULEPING nr ...
ERITINGIMUSTE PROJEKT


Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi Tellija),
ja
XXX, registrikood XXX, asukoht XXX, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel XXX
(edaspidi nimetatud Töövõtjad, eraldi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine.
2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimustele.
2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele) ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt väikehanke lähteülesandele ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 2025. aasta oktoobri lõpuks.


3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … arve alusel pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud akti.

4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Andres Levald, telefon +372 5885 1309, e-post: [email protected].
4.2. Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on XXX telefon XXX, e-post XXX

5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Väikehanke lähteülesanne;
5.1.2. Lisa 1.1 Töövõtulepingu eritingimuste (projekt);
5.1.3. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;
5.1.4. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated
6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2
6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.



Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Ivari Rannama xxx
Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja juhatuse liige

Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja XXX vahel sõlmitud
Lepingu nr XXX juurde


Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.


Töövõtja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine - intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamiseks intervjuude läbiviimise, tulemuste koondamise ja analüüsi koostamise. Tellitava töö “Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile” eesmärk on saada ülevaade maakonnaplaneeringute elluviimisest, nende järgimisest ja kasutamisest kohalike omavalitsuste planeeringute koostamisel ning kehtivate detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisel, analüüsida esinevaid kitsaskohti ning teha ettepanekuid protsesside tõhustamiseks.
1. Taustainfo
Ruumiline planeerimine on väliskeskkonna teadlik kujundamine, mille kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava pikaajalise ja tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks.
Riigi tasandil koostatavad planeeringud on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering ja riigi eriplaneering.
Maakonnaplaneeringud ja maakonnaplaneeringute teemaplaneeringud on kandnud Eesti planeerimissüsteemis kaht olulisemat rolli. Regionaaltasandi strateegilise maakasutusplaneeringuna on need võimaldanud selliste teemade käsitlemist, millega seatakse kohalike omavalitsuste ülene pikaajaline ruumilise arengu raamistik: asustuse üldine paiknemine, rohevõrgustik, aga ka näiteks pikaajaliselt sobivaimad tuuleenergeetika arendamise alad. Nagu kirjeldatud „Ruumilise planeerimise rohelises raamatus“, on asukohapõhine omavalitsuste ülene ruumilise arengu suunamine ja raamistamine ka tulevikus vajalik.
Taasiseseisvumise järgses Eestis on strateegilised maakonnaplaneeringud koostatud kahel perioodil. Esimesed maakonnaplaneeringud kehtestati valdavalt aastatel 2000-2002. Vahepealsel perioodil täpsustati maakonnaplaneeringuid teatud teemade osas (rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud; sotsiaalne infrastruktuur; tuuleenergeetika).
Maakonnaplaneeringute koostamise teine voor algatati 2013. aastal1. Maakonnaplaneeringud esitati järelevalvesse 2016. aastal ja kehtestati vastavalt kas maavanema või riigihalduse ministri poolt. Viimased kaks maakonnaplaneeringut kehtestas riigihalduse minister 2019. aasta alguses.
Maakonnaplaneering määrab tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas toimepiirkondade ning keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavad olulised tingimused ja määratleb keskuste planeerimise põhimõtted. Maakonnaplaneeringutega anti soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ning seati üldised tingimused üldplaneeringute koostamisel väärtuslike põllumajandusmaade piiride ja ulatuse täpsustamiseks ja säilimise kavandamiseks.
Maakonnaplaneeringute koostamist koordineeriva ministeeriumi püsiv seisukoht oli kogu protsessi vältel, et maakonnaplaneeringud koostatakse kogu riigis ühtsetel alustel. Lisaks ühtsetele lähteseisukohtadele, juhistele ja uuringutele selgus koostamise käigus täiendavate juhendite koostamise vajadus valdkondade käsitluste ühtlustamiseks ja asjakohaste prognoositavale arengule vastavate ruumiliste lahenduste väljatöötamiseks.
Maakonnaplaneeringute koostamise käigus tõusetusid ruumilise arengu seisukohalt olulised teemad. Sellisteks on näiteks väärtusliku põllumajandusmaa asukoha määramisega seotud küsimused, asustuse suunamine (linnalise asustusega piiritlemine), metsa majandamisega seotud teemad, aga ka kaevandamine ning väheneva rahvaarvuga kohandav ruumi planeerimine. Antud teemades anti maakonnaplaneeringutega üldised suunised, ent nende täpne lahendamine toimub samuti nii koostatavate üldplaneeringute kui ka muude ruumi mõjutavate otsuste langetamise kaudu. Siinkohal on oluline roll planeeringuid kooskõlastavatel ametiasutustel, kes tõstatavad enda valdkonna arenguvajadusi koostöö käigus kohaliku omavalitsusega, samuti planeeringule heakskiidu andjal.
Maakonnaplaneeringu oluline põhifunktsioon on olnud selliste olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavalik, mis võivad paikneda mitme omavalitsuse territooriumil või siis paiknevad mitme omavalitsuse territooriumil oma iseloomust tulenevalt (joonehitised – maanteed, raudteed jms). Nii on maakonnaplaneeringutega määratud näiteks maanteede asukohad. Ruumilise planeerimise roheline raamat toob välja, et 2015. aastal jõustunud planeerimisseadusega lisandunud riigi eriplaneeringu instrument ning maakonnaplaneeringu ülesannete muutumine muutis mõnevõrra Eesti planeeringute süsteemi.
Kohalike omavalitsuste 2017. aasta haldusterritoriaalse reformi tulemusena moodustati 51 uut kohalikku omavalitsust. Selleks, et ruumilist arengut suunataks uutes omavalitsustes ajakohaste, uutes halduspiirides läbi mõeldud ruumireeglite alusel, tuli haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohalikel omavalitsustel algatada ühe aasta jooksul uue üldplaneeringu koostamine. Peale algatamisotsuse tegemist tuli üldplaneering kolme aasta jooksul kehtestada. Kuna uute omavalitsuste moodustamise järgne kohanemine võttis aega ning planeeringute koostamise käigus kerkisid keerulised ruumikokkuleppeid vajavad teemad, viibis ka üldplaneeringute koostamine. Tulles vastu kohalike omavalitsuste ettepanekutele pikendati üldplaneeringute kehtestamise tähtaega 2022. aastal 18 kuu võrra.
Üldplaneeringute koostamise toetamiseks koostas ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutav ministeeriumi poolt kokku kutsutud ekspertrühm üldplaneeringute koostamise nõustiku2, mis annab suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Mitme aasta vältel toetas ministeeriumis uute üldplaneeringute koostamist teema eest vastutav koordinaator.3 Aastal 2024 avanes toetusmeede4, mis andis kohalikel omavalitsustel võimaluse taotleda toetust üldplaneeringu koostamiseks (sh uuringute tellimiseks), millega soovitakse leida ka tuuleparkide rajamiseks potentsiaalseid alasid. 2024. aasta oktoobrikuu seisuga oli ligikaudu pooltes omavalitsustes, kus oli kohustus koostada uus üldplaneering, see veel kehtestamata. Keerukusi on sealjuures põhjustanud nii piiratud tööjõuressurss kui ka lahendatavate teemade keerukus (sh tuuleenergia arendusalade kavandamine). Maakonnaplaneeringute ülevaatamise käigus on seega oluline analüüsida ka kohalike omavalitsuste panust maakonnaplaneeringute elluviimisele üldplaneeringute koostamise kaudu, maakonnaplaneeringute tuge kohalike ruumikasutusreeglite seadmisel ning nende tegevusega seonduvaid edusamme ja väljakutseid.
Planeerimisseaduse § 72 sätestab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustest, sealhulgas kehtestatud üldplaneeringutest, kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.
Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
5) uue planeeringu koostamise vajadus;
6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ülesanne on teha kokkuvõte planeeringu elluviimisest, sh elluviimist takistavatest asjaoludest, et teha kindlaks maakonnaplaneeringu muutmise või täiendamise vajadus mingi valdkonna või piirkonna kohta.
2020. aastal koostatud „Ülevaade üleriigilise planeeringu ning maakonnaplaneeringute elluviimisest“ keskendus eelkõige üleriigilise planeeringu Eesti 2030 elluviimise hindamisele, kirjeldades lisaks ka Eesti maakasutuses ja planeerimissüsteemis toimunud olulisi muudatusi ning maakonnaplaneeringute rolli ning olulisemaid teemasid. Samas ei ole perioodil 2017-2019 kehtestatud maakonnaplaneeringute elluviimist täpsemalt hinnatud ning 2020. aastal toimunud ülevaate koostamise ajaks ei olnud mitmeid uusi maakonnaplaneeringuid veel ellu viima asutud.
Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ algatati 05.01.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 1. Üleriigiline planeering on ruumiline väljund kehtivatele arengudokumentidele – eelkõige strateegiale „Eesti 2035“ – ning annab sisendi järgmistele valdkondlikele arengukavadele ning järgmise tasandi planeeringutele. Koostatav maakonnaplaneeringute ülevaatus on seega oluline sisend otsustamaks, millise üleriigilise planeeringu elluviimise instumendiga on maakonnaplaneeringu (regionaaltasandi planeeringu) näol tulevikus tegemist ning milline peaks olema selle koostamine ja rakendamine. Seega annavad intervjuude tulemused omakorda sisendi koostatavale üleriigilisele planeeringule ning selle elluviimise tegevuskava koostamisele.
Seaduses seatud ülesannetele täiendavalt on maakonnaplaneeringute ülevaatamisest oluline saada sisend uue üleriigilise planeeringu koostamisele ja elluviimise kavandamisele. Muuhulgas vajavad täpsustamist need ruumilise arengu vajadused, mis pole maakonnaplaneeringute elluviimise kaudu realiseerunud, kuid on jätkuvalt asjakohased. Samuti lisandunud arenguvajadused või elluviimisel ilmnenud kitsaskohad või olulised mõjud. Ajakohastamist ja täpsustamist vajab maakonnaplaneeringute ülevaatamiseks kasutatav metoodika, sh kiiremaid ning andmepõhiseid viise elluviimise hindamiseks ning seireks, mis vastaks digiajastu võimalustele.
2. Hangitava analüüsi eesmärk
Hangitava analüüsi tulemusena on kaardistatud kohalike omavalitsuste kogemused ja hoiakud maakonnaplaneeringute rakendamisel, eelkõige üldplaneeringute koostamisel. Kogutud ja koondatud on teave selle kohta, milline on erinevate kohalike omavalitsuste üksuste ametnike hinnangul maakonnaplaneeringust tulenev kasu omavalitsusele ning milliste omavalitsuse tegevuste ja otsuste puhul on maakonnaplaneering olnud pigem takistuseks. Samuti on kaardistatud ja kirjeldatud kohalike omavalitsuste ootused asukohapõhiste riigi strateegiliste planeeringute koostamisele tulevikus (maakonnaplaneering, linnapiirkonna planeering või laiemale piirkonnale koostatav regionaalplaneering).
3. Analüüsis käsitletavad teemad
Uurimisküsimused:
1. Kuidas ja millisel määral on maakonnaplaneering suunanud või mõjutanud kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut või selle kavandamist?
2. Kas mõjud on arengut soodustavad või takistavad?
3. Kuidas on kehtiv(ad) maakonnaplaneering(ud) toetanud või takistanud kohaliku omavalitsuse PlanS tulenevate ülesannete täitmist?
4. Milliseid tegevusi on kohaliku omavalitsuse hinnangul vajalik teha maakonnaplaneeringute tingimuste rakendamiseks ning nende edasiseks elluviimiseks; kelle poolt tuleks tegevused läbi viia? Millised tegevused on jäänud tegemata ning mis põhjustel?
5. Millised täiendavad vajadused, väljakutsed ja teemad on lisandunud, mida kehtivad maakonnaplaneeringud piisavalt ei käsitle (sh nt taastuvenergeetika)?
6. Kas ja milline on tulevikus vajadus ühtselt kohalike omavalitsuste piiride ülese ruumilise kõiki strateegilise arengu teemasid katva planeeringu järele (vs konkreetset teemavaldkonda, nt rohevõrgustikku, lahendav teemaplaneering)?
7. Milliste ruumilist arengut kujundavate teemade osas on kohaliku omavalitsuse piiride üleseks käsitlemiseks nähtavad tulevikuvajadused?
8. Juhul, kui maakonnaplaneeringutel mõju kohaliku omavalitsuse ruumilisele arengule puudub või on vähene, siis millised on ettepanekud soovitud mõju saavutamiseks?
9. Millisel määral on maakonnaplaneeringute strateegilisi eesmärke arvestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja arengukavade koostamisel?
10. Milline on kohaliku omavalitsusüksuse praktika maakonnaplaneeringute elluviimisel läbi üldplaneeringute ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute?
11. Millised on peamised takistused maakonnaplaneeringute elluviimisel läbi üldplaneeringute kohalikes omavalitsustes?
12. Milliseid lahendusi nähakse takistuste kõrvaldamiseks või elluviimise võimekuse suurendamiseks?
13. Millist ja kui olulist rolli näete kohalikul omavalitsusel maakonnaplaneeringu elluviimisel?
14. Millised on võimalused parandada erinevate osapoolte praktikat ja tegevuste sünergiat maakonnaplaneeringute elluviimisel?
15. Mis takistab kohaliku omavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja ja planeerimiskonsultandi sujuvat koostööd maakonnaplaneeringu elluviimisel üldplaneeringu koostamisel ja millised muudatused on vajalikud koostöö parendamiseks?
16. Milline on sisuline koostöö kohaliku omavalitsuse kui üldplaneeringu koostaja ja riigi kui planeeringu heakskiitja vahel maakonnaplaneeringu suuniste järgimisel? Millised muudatused on vajalikud koostöö parandamiseks? Mis põhjustab ülemäärast ajakulu, tarbetuna näivat tööd vmt? Millised oleksid võimalikud lahendused, mis lihtsustaksid osapoolte jaoks maakonnaplaneeringute elluviimist?
17. Milline on kohalike omavalitsuste hinnangud riiklike joonobjektide planeeringute otstarbekusele (maanteed, kõrgepingeliinid jm) ning nende koostoimimise kohta kohalike omavalituste planeeringutega? Kas ja millised joonobjektide lahendused ei ole kohaliku omavalitsuse vaates enam asjakohased?
18. Millised on kohalike omavalitsuste hinnangud maakonnaplaneeringutest tulenevate maalade kasutamist reguleerivate tingimuste kohta (nt rohevõrgustiku alade kasutustingimused)? Millised väljakutsed sellega seonduvad?
19. Millised on maakonnaplaneeringute seosed regionaalsete arengulepetega ja millised need kohalike omavalitsuste hinnangul peaksid olema?
20. Kas ja kuidas peaks olema täpsemalt sätestatud vahe maakonnaplaneeringu lahenduse muutmise ja täpsustamise vahel?
21. Mille alusel seirata maakonnaplaneeringu kohast ruumilist arengut, nt keskuste rollid (teenused jms), seosed tagamaaga, tiheasumite sisu ja piiritlemine?
Tegemist on esmaste uurimisküsimustega, analüüsi läbiviijale antakse võimalus koostöös tellijaga täpsustada uurimisküsimusi, et saavutada uuringu eesmärk parimal viisil. Pakkuja esitab oma nägemuse uurimisküsimuste käsitlemisest ja nende täiendamisest oma pakkumuses. Tellija näeb ette, et uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Täpsustamise tulemusel osutatava teenuse mahu suurenemine ei kaasne,
4. Töö teostamise metoodika ja oodatav tulemus
Pakkuja esitab oma nägemuse uurimismetoodikast, mis tagab analüüsi eesmärkide täitmise parimal viisil, sealhulgas esitab pakkuja oma pakkumuses omapoolse nägemuse valimite moodustamisest kohalikest omavalitsustest, analüüsitavatest materjalidest ja muust andmekorjest koos põhjendustega. Valim peab katma erineva iseloomuga omavalitsusi (suuremad ja väiksemad, äärealad ja keskused, kasvavad ja kahanevad, maalised ja linnalised). Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse.
Uuringu metoodika koostamisel peab töö läbiviija arvestama, et uuringu lõpparuande lisana esitatakse korrastatud kokkuvõte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest maakonnaplaneeringute lõikes ja kohalike omavalitsuste tüüpide lõikes. Uuringu läbiviijale jäetakse võimalus koostöös tellijaga ülevaatetabeli teemasid täpsustada või muuta lähtuvalt valitud metoodikast.
Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik viia läbi intervjuud või fookusgrupi intervjuud maakonnaplaneeringute elluviimisega seotud kohalike omavalitsuse spetsialistide ja/või otsustajatega. Võib kaaluda uuringu täiendamist ka veebiküsitlusega, ent piisav ei ole uuringu läbi viimine ainult küsitluse vormis, kuna see ei tagaks piisavalt sügavat teemade käsitlust. Sobivate meetodite valikul ja valimi koostamisel tuleks arvestada, et esindatud oleks kõik maakonnad ning mitmekesine valik kohalikke omavalitsusi, arvestades piirkondlikke eripärasid ja väljakutseid, geograafilist paiknemist ning planeerimisvõimekust (sh üldplaneeringu seisu). Seetõttu peab tellija hinnangul valimisse olema kaasatud vähemalt 25 kohalikku omavalitsust.
Uuringu läbiviijale jäetakse võimalus täpsustada uurimismeetodeid ja allikaid lähtuvalt pakkuja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimiseesmärki täita. Tellija näeb ette, et nimetatud metoodilisi valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta.
Tellija eesmärk hangitava analüüsi näol on, et kirjeldatud infokorje ja analüüs viiakse läbi ekspertide poolt, kes ei ole aktiivselt osalenud maakonnaplaneeringute koostamises (planeerimiskonsultandi, planeeringu koostamise korraldaja, planeerimisametniku või valdkonna poliitika kujundaja rollis), ent samas omavad tugevat teadmist Eesti planeerimissüsteemist. Seeläbi tagatakse analüüsi neutraalsus.
Tellija teeb ettepaneku töö eesmärgi saavutamise tegevuste osas. Teostaja võib pakkumuses teha ettepanekuid metoodika täiendamiseks. Pakkuja peab olema valmis tellija soovil asendama teostatud töölõike samaväärsetega, kui tegevuste teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada soovitavaid tulemusi.
Töö tulemina tekib arusaam, kuidas erinevad kohalikud omavalitsused mõistavad maakonnaplaneeringu elluviimise protsessi, kus tekivad takistused ja mis võiks aidata neil tõhusamalt planeeringute elluviimisesse panustada. Töö tulemusena antakse tellijale üle struktureeritud koond ilmnenud kitsaskohtadest ja analüüsi ning intervjuude käigus selgunud võimalikest lahendusettepanekutest.
5. Teostaja meeskond
• Meeskonnas on projektijuht, kes vastutab projektis osapoolte koostöö koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele, suhtleb Tellija esindajaga. Projektijuht peab omama viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast vähemalt kolmeaastast töökogemust avaliku sektori konsultatsiooniprojektide projektijuhina.
• Ekspert, kes peab viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast olema läbi viinud vähemalt kahes avaliku sektori konsultatsiooniprojektis eri osapoolte arvamuskorjet personaalintervjuude, fookusgruppide või rühmaarutelude vormis vähemalt 40 töötunni ulatuses.
Vähemalt üks pakkuja meeskonnaliige peab olema viimase 84 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast osalenud vähemalt ühes ruumilise planeerimisega seotud analüüsis. Üks meeskonnaliige võib täita mõlemat eespool kirjeldatud pädevusnõuet ja rolli. Pakkumuses tuleb meeskonnaliikmete kirjeldamisel esitada piisav info, et tellijal oleks võimalik hinnata meeskonnaliikmete nõuetele vastavust.
6. Eeldatav ajakava
a) Avakohtumine tellijaga – eeldatavasti augustis 2025 peale lepingu allkirjastamisest
b) Tööplaani kinnitamine, milles töö tellija ja pakkuja on kokku leppinud töö teostamise täpse metoodika, meekonna ning ajakava - hiljemalt nelja nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest.
c) Töö üle andmise tähtaeg – oktoober 2025
7. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus 
Pakkumuses esitab pakkuja: 
1. Pakkumuse kogumaksumuse, milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta  
2. Meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid, mis tõendavad punktis 4 nimetatud nõuetele vastavust. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed peavad töö teostamises osalema isiklikult ning nende vahetamine võib toimuda üksnes tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse kogemusega meeskonnaliikme vastu. Meeskonnaliikmete kogemuse ajalist perioodi arvestatakse sel juhul tellijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt.
3. Töö teostamise metoodika ja ajakava (maksimaalselt 5 leheküljel),  mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 
1.
2.
3.
3.1. Töö koostamise peamised põhimõtted ja meetodid;  
3.2.  
3.3. Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused töö elluviimiseks.
3.4. Ajakavas on tegevused esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega, kusjuures iga tegevuse juures on märgitud ka läbiviija(d) ja seotud osapooled. 
3.5. Pakkuja on kirjeldanud töö teostamisega kaasnevate riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.  
Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 
Pakkumuse eeldatav maksumus on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). 
Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 
Pakkumus tuleb esitada pakkuja seadusliku esindaja poolt hiljemalt … kell 12.00 e-posti aadressile [email protected]. 
Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.
8. Pakkumuste menetlemine 
Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke alusdokumendis sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest.  
Juhul kui pakkumus ei vasta tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 
Hankija võib tagasi lükata pakkumuse, kui selle maksumus ületab töö eeldatava maksumuse
Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim, so parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumite lõikes enim väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumid on toodud pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2.
9. Töö eest tasumine 
Töö eest tasumine toimub ühes osas pärast töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga.