Võru Linnavalitsuse ja Võrumaa Keskraamatukogu seisukohad seoses rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga.
Kultuuriministeeriumi koostatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu alusel on plaanis väga suures ulatuses muuta praegu toimivat rahvaraamatukogude süsteemi, mis on tekitanud küsimusi. Eelnõus on palju küsitavaid kohti, millest ei ole selgelt aru saada, kuidas muutub kohaliku omavalitsuse kohustuste suurus selle seaduse jõustumisel. Lisaks lõhutakse ülihästi toimiv maakondlik rahvaraamatukogude võrgustik ja koostöö, väheneb seotus kogukonnaga ning töökohad liiguvad ääremaalt suurematesse linnadesse.
Maakonnaraamatukogu 4 töötaja palgakulu toetamise lõpetamine Kultuuriministeeriumi poolt.
1. juulist 2026. a jääb eelnõu kohaselt ära riigipoolne töötasutoetus maakonnaraamatukogudele 2 töötaja osas (Võrumaa Keskraamatukogus direktor ja lasteosakonna juhataja). 1. jaanuarist 2027 kaob riigi toetus veel 2 töötaja osas (komplekteerimisosakonna juhataja ja komplekteerija).
Võru linnavalitsusele lisandub kuluna kokku üle 100 000 euro nelja inimese aasta töötasude summana, mille KOV peaks leidma oma eelarvest, kui ei soovi neid töötajaid koondada. Riigi tasandil räägitakse raamatukogude reformiga kaasnevast kokkuhoiust, aga KOVi tasandil ootab ees kulude suurenemine.
Ühine tarkvarasüsteem (ÜÜRS)
1. jaanuarist 2027 on kõik rahvaraamatukogud kohustatud liituma andmekoguga, mida hetkel veel olemas ei ole ja mille hankedokumente alles koostatakse. Põhiseaduse 14. peatükk tagab kohaliku omavalitsuse autonoomia ehk õiguse otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Selline seadusega pandud liitumiskohustus riivab KOVi autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise otsustada, kuidas ta oma haldusalas oleva raamatukogu tööd korraldab.
Rahvaraamatukogude ajaloos on olemas näide Kultuuriministeeriumi poolt survestatud liitumise kohta tarkvarasüsteemiga Urram, mis hoolimata Kultuuriministeeriumi rahalisest toetusest ei ole 20 aasta jooksul töökindlaks ja kasutusmugavaks muutunud. Riigi algatusel hangitud muuseumide infosüsteem MUIS ei ole aastaid korralikult töökorda saanud. Raamatukogude tegevuste analüüsimiseks ja juhtimiseks mõeldud juhtimistöölaud RAJU ei ole samuti senini kasutatav, kuigi juba 2025. aasta alguses oli mõeldud rahvaraamatukogude andmete kogumine RAJU kaudu. See kõik tekitab ebakindlust ja muret ühise süsteemi töökindluse ja kasutusmugavuse suhtes.
Ühise tarkvarasüsteemi ostmiseks kuulutatakse hange välja alles 2025. aasta lõpus. Sellega peaksid liituma seni kolme erinevat tarkvara (RIKS, Urram, Sierra) kasutavad rahvaraamatukogud, mille tagajärjel tekib tohutu hulk väljaannete mitmekordseid kirjeid ja kindlasti ka mitmekordseid lugejate isikuandmeid. Kes hakkab neid andmeid korrastama ja kust tuleb rahastus selle ajamahuka töö tegemiseks?
Enne ühise andmekogu loomist planeeritakse kõigi kolme erineva tarkvara baasil luua ühine e-kataloog, selline tegevuste järjekord on ebaloogiline. Esmalt ühendatakse kolm süsteemi ühiseks e-kataloogiks ehk luuakse praeguste andmekogude veebiväljund, mis tekitab kindlasti palju kulusid ja probleeme. Ja alles seejärel asutakse looma ühist andmekogu. Ühise e-kataloogi ja ÜÜRSi loomise kulud võivad 2022. aastal koostatud raamatukoguteenuste ärianalüüsi alusel ulatuda ligikaudu 1,4 miljoni euroni, ÜÜRSi hinnanguline aastane ülalpidamiskulu aga on ~600 000€. Kas ja millised kulud võivad sellega seoses lisanduda edaspidi kohalikule omavalitsusele?
Eelnõu seletuskirja kohaselt on plaanis hankida uus raamatukogu tarkvarasüsteem karbitootena. Kes tasub edaspidi raamatukogusüsteemi täiendavate funktsionaalsuste eest? Kindlasti on tarvis välismaisele karbitootele juurde osta mitmeid mooduleid ja nende moodulite lisamine ei ole ilmselt odav. Kas on analüüsitud, kui suured kulud tekivad sellest edaspidi KOVidele?
ÜÜRSi kasutuselevõtmise üks eesmärke on lugejate rahulolu suurendamine. Käesoleval aastal Rahvusraamatukogu poolt korraldatud üle-eestilise rahuloluküsitluse tulemusel oli Võrumaa Keskraamatukogu lugejate keskmine rahuloluhinnang raamatukogu tööga 9,85 punkti (maksimum oli 10). Ligilähedaselt samad näitajad olid kõigis Võru maakonna rahvaraamatukogudes. Arusaamatu on soov lugejate rahulolu suurendamiseks, kui nad on niigi rahul.
Kogude kujundamine
Eelnõu kohaselt hakkab Eesti Rahvusraamatukogu tegelema riikliku toetuse eest väljaannete keskse hankimisega, aga Võru linnas on KOVi toetus väljaannete ostmiseks peaaegu sama suur kui riigilt saadav toetus, millega jääb tegelema raamatukogu töötaja ja ka riikliku toetuse eest hangitavate väljaannete tellimuse peab tegema ikkagi komplekteerija. Komplekteerimise töö ei kao, aga muutub mingis osas dubleerituks. Eeldatavasti hakatakse edaspidi riigi toetuse osas väljaannete hankimiseks korraldama hankeid, mis tegelikult võib väljaannete hindu tõsta, sest puudub paindlikkus ja võimalus osta väljaandeid soodusmüükidelt. Raamatukogude töökorraldus näeb ette ka järelkomplekteerimise, millega endiselt peab tegelema kohapeal olev inimene ja mis on aeganõudev töö.
Eelnõu kohaselt toetatakse riigieelarvest osaliselt rahvaraamatukogude väljaannete soetamist. Praegu on rahastamine seotud elanike arvuga, aga millistel alustel hakkab see edaspidi toimima, jääb ebaselgeks.
Väljaannete raamatupidamislik arvestus hakkab eelnõu kohaselt olema kahes osas: üks arvestus RaRa poolt ja teine KOVi hangitavate väljaannete osas. Võru Linnavalitsuses ei ole praegu väljaanded põhivarana arvel, aga eelnõu kohaselt peaksid edaspidi olema. Need muudatused tekitavad KOVi raamatupidamises lisatööd.
Raamatute hankimise ja logistika osas pole mingit kindlat selgust, kuidas väljaanded raamatukogudeni jõudma hakkavad ja kas selle eest ei lisandu taas KOVile täiendavaid kulusid. Praeguse süsteemi järgi toovad kirjastused Võrumaa Keskraamatukogule väljaandeid tasuta mitu korda nädalas, süsteem toimib hästi juba palju aastaid. Maakonna rahvaraamatukogud saavad väljaanded kätte Võrumaa Keskraamatukogust. Mõistetamatu on, miks tahetakse muuta midagi, mis niigi hästi töötab.
Muud küsimused
Eelnõu § 8 lg 3 kohaselt sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping. Võru Linnavalitsus sõlmib töölepingu kõigi hallatavate asutuste juhtidega ja arusaamatud on ühe hallatava asutuse juhiga (raamatukogu) sõlmitava lepingu erisused, mida seadus reguleerima hakkab. Tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise vajaduse korral majanduslikul põhjusel tööandja algatusel võivad lisaks KOVile kaasneda täiendavad kulud.
Eelnõu §16 lg 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu korraldama elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Seadusega pannakse KOVidele kohustus, aga ei eraldata vahendeid selle kohustuse täitmiseks. Nii on see olnud aastakümneid ja pole teada, et see uue seaduse vastuvõtmisel muutuks. Võrumaa Keskraamatukogu koduteeninduse nimekirjas on 49 inimest, kellest 25 tellivad regulaarselt raamatuid koju. Rahvastik vananeb ja võib eeldada edaspidist koduteeninduse kulude kasvu, mis jääb ainult KOVi rahastada.
Piirkondlike üksuste loomine.
Eelnõu kohaselt luuakse Eestis reformi tulemusel neli raamatukogude piirkondlikku üksust, mille peamine roll on toetada raamatukogusid riiklike haldusülesannete osas. Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamise analüüsist selgub, et muudatuste tulemusena ei teki ka riigi tasandil kulude kokkuhoidu, millega on seni tihti põhjendatud uue süsteemi loomist. Paljusid ülesandeid hakatakse täitma dubleeritult piirkondlikus üksuses ja hetkel veel maakonnaraamatukogudena töötavates rahvaraamatukogudes.
Uue süsteemi ohtudena on analüüsis kirjas:
• raamatukogud ja KOVid ei tule muutusega kaasa;
• turul monopoli teke;
• puudub strateegiline tegevuskava;
• sisseostetava teenuse hinna kallinemine.
Lisaks viiakse ära töökohti maakondadest Tallinna ja teistesse suurematesse linnadesse.
Analüüsis on kirjeldatud mudelit, mille kohaselt oleksid riiklikud koordineerimisülesanded korraldatud tsentraalselt. Välja on toodud antud mudeli realiseerumise eeldused, mis peavad olema enne selle ellu viimist läbi mõeldud ja rakendatud.
1) Ühine raamatukogude infosüsteem, mis võimaldab informatsiooni reaalajas edastamist ning pikaaegset säilitamist.
2) Ühine ürituste-koolituste planeerimise süsteem, mis võimaldab omada ülevaadet kõikidest riigis korraldavatest koolitustest raamatukogutöötajatele.
3) Aruandluse raames esitatavate näitajate defineerimine, mis võimaldaks maakondade (või KOVide) raamatukogude tegevusi aastast aastasse planeerida, võrrelda ning sellest lähtuvalt vajadusel tegevust muuta.
Ühtegi neist tingimustest pole praeguseks täidetud.
Võrumaa Keskraamatukogu jääks eelnõu kohaselt Lõuna piirkonnaüksuse haldusalasse, kus 3 inimest hakkavad nõustama 140 raamatukogu, sealhulgas ka Tartu, Põlva ja Valga piirkonna raamatukogusid. On juba ette selge, et piirkonna suuruse tõttu jääb nõustamine tagasihoidlikuks ja maakondade rahvaraamatukogud pöörduvad endiselt abi saamiseks praeguste maakonnaraamatukogude töötajate poole, tekib töö dubleerimine.
Eeltoodust lähtuvalt ei saa Võru Linnavalitsus kooskõlastada rahvaraamatukogu seaduse eelnõu praegusel kujul ja teeb ettepaneku põhjalikumalt läbi mõelda kõik seadusemuudatusega kaasnevad riigi- ja KOVide tasandil tekkivad kulud, samuti kaaluda, millises järjekorras rahvaraamatukogude töökorralduses muudatusi teha ja millisel määral see üldse vajalik on.