Pärnumaa parkide määruste dokumentide kooskõlastuseks esitamine

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-0681 - Pärnumaa parkide määruste dokumentide kooskõlastuseks esitamine

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69ab6dab-6a91-4519-b1dd-48863b6da339 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69ab6dab-6a91-4519-b1dd-48863b6da339?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Pärnumaa parkide määruste dokumentide kooskõlastuseks esitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRES SUTT PNOEE-36711110210 2025-06-19 11:41:15

Lisa 2a määrus piiride muutmine.pdf

EELNÕU

19.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 76

„Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja

Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 214

„Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid”

muutmine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruste muutmine

(1) Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruses nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide

ja puistute piirid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 24–34 järgmiselt:

„24) Lydia Koidula park2;

25) Massu mõisa park8;

26) Munamäe park2;

27) Rannapark3;

28) Sõpruse park6;

29) Vabaduse park6;

30) Valli park2;

31) Vanamõisa mõisa park8;

32) Vanapark2;

33) Vatla mõisa park8;

34) Vändra park9.”

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 3–6 järgmiselt:

„3) Kuninga tänava puiestee6;

4) Pühavaimu tänava puiestee6;

5) Ringi tänava puiestee6;

6) Vanapargi tänava puiestee6.”

3) esimene normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1 Kaitsealuste parkide ja puistute välispiirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille

koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.

Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis

(keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”

4) määrust täiendatakse kaheksanda ja üheksanda normitehnilise märkusega järgmises

sõnastuses:

„8 Park on kaitse alla võetud Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsusega

nr 17 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike

objektide säilitamiseksˮ.

9 Park on kaitse alla võetud Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee 8. oktoobri 1958. a otsusega

nr 103 „Looduskaitse objektide kinnitamisestˮ.ˮ

5) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega „Lydia Koidula parkˮ,

„Massu mõisa parkˮ, „Munamäe parkˮ, „Rannaparkˮ, „Sõpruse parkˮ, „Vabaduse parkˮ, „Valli

parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ, „Vanaparkˮ, „Vatla mõisa parkˮ, „Vändra parkˮ, „Kuninga

tänava puiesteeˮ, „Pühavaimu tänava puiesteeˮ, „Ringi tänava puiesteeˮ ja „Vanapargi tänava

puiesteeˮ (lisatud)1.

(2) Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruses nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste

parkide piirid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 punktid 5, 6, 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) lisas esitatud kaardid „Massu mõisa park”, „Matsalu mõisa parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ

ja „Vatla mõisa parkˮ tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Muudatuste põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide täiendamise kohta;

2) kaitstava loodusobjekti piiri kulgemise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/316

algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas2.

§ 5. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Kaitsealuste parkide välispiirid on kantud määruse lisades esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud

Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis,

Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

2 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

Kristen Michal

Peaminister Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1. Lydia Koidula park

Lisa 2. Massu mõisa park

Lisa 3. Munamäe park

Lisa 4. Rannapark

Lisa 5. Sõpruse park

Lisa 6. Vabaduse park

Lisa 7. Valli park

Lisa 8. Vanamõisa mõisa park

Lisa 9. Vanapark

Lisa 10. Vatla mõisa park

Lisa 11. Vändra park

Lisa 12. Kuninga tänava puiestee

Lisa 13. Pühavaimu tänava puiestee

Lisa 14. Ringi tänava puiestee

Lisa 15. Vanapargi tänava puiestee

Lisa 2b määrus välja arvamine.pdf

EELNÕU

04.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu

põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja

Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine

Pärnu maakonnas

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel.

§ 1. Kaitse alt välja arvamine

Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Pärnu

maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuvad Halinga põlispuude grupp (KLO1200051), Saarde

vallas asuv A. Kurmi selektsiooniaed (KLO1200222) ja Pärnu linnas asuv Annemõisa park

(KLO1200135). Topeltkaitse tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Kurgja kalmistu põlispuud

ja metsapark (KLO1200208).

§ 2. Õigusakti muutmine

Paragrahvis 1 nimetatud alade kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks:

1) Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsuses nr 253 „Looduskaitse

objektide kohta rajoonis” lisa nr 3 punkt 7 sõnastuses „Halinga park” ja punkt 62

sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark”.

2) Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega

looduskaitse objektide kohta” lisa nr 1 punkt 6 sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark”

ja punkt 42 sõnastuses „Halinga”.

3) Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee 11. jaanuari 1961. a üldkohustuslikus otsuses nr 8

„Looduskaitse kindlustamisest Vändra rajoonis“ lisa nr 1 alajaotuse „Pargid” punkt 7

sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark”.

4) Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsuses nr 26 „Looduslikult

kaunite kohtade, parkide, põliste puude, rändrahnude ja teiste kaitset väärivate

looduslike objektide säilitamine” lisa nr 1 alajaotuse „Pargid” punkt 7 sõnastuses

„Kurgja kalmistu metsapark” ning lisa nr 2 alajaotus „Viljapuuaiad” sõnastuses „A.

Kurmi selektsiooniaed”.

5) ENSV MN 13. märtsi 1959. a korralduses nr 331-k „Maastiku üksikelementide

dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla

võtmisest” peatüki „Riikliku kaitse alla kuuluvate väärtuslike viljapuude ja

viljapuuaedade loetelu” punkt 2 sõnastuses „A.Kurmi selektsiooniaed”.

6) Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri 1981. a otsuses nr 348 „Parkide,

puiesteede ja teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise kohta” punkti 1 alapunkt

1.1 sõnastuses „Annemõisa park”.

§ 3. Kaitsealuste objektide looduskaitse alt välja arvamise põhjendused

Käesoleva määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused Halinga põlispuude grupi, Kurgja

kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse

alt välja arvamise kohta.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 5. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/316

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 6. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

Kristen Michal

Peaminister Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 3a seletuskiri piiride muutmine.pdf

„Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 76

„Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja

Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 214

„Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid”

muutmine” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja

kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega korrigeeritakse kaitsealuste Pärnu

maakonna parkide – Lydia Koidula pargi, Munamäe pargi, Pärnu rannapargi (edaspidi

Rannapargi), Sõpruse pargi, Vabaduse (Võidu) pargi (edaspidi Vabaduse pargi), Valli pargi,

Pärnu vanapargi (edaspidi Vanapargi) ja Vändra pargi ning Kuninga tänava puiestee ja

Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiestee (edaspidi Vanapargi tänava puiestee) piire. Luuakse

seni ilma ametliku välispiirita olnud Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteele ametlik

välispiir ja muudetakse objekti tüüpi. Lisatakse varem Lääne maakonnas asunud Massu mõisa

park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park Pärnu maakonna kaitsealuste parkide hulka.

Matsalu mõisa park arvatakse parkide määrusest välja, kuna see on liidetud piiranguvööndina

Matsalu rahvuspargi koosseisu. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta.

Kaitsealused pargid ja puistud asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Tori vallas, Lääneranna

vallas ja Põhja-Pärnumaa vallas.

Seniste määruste muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1 ning

muutmise eesmärk on tagada parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu

ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Agnes Putnik (tel 5309 2504, e-post [email protected]),

eelnõu looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer

(tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova (tel 5384 6615, e-post

[email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-

post [email protected]). Eksperdihinnangu on Pärnu linna parkide ja puiesteede osas

andnud Kristiina Hellström. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused

Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. märtsi

2007. a määrusega nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (edaspidi

määrus nr 76). Praegu on Pärnu maakonnas uuendamata kaheksa pargi ja nelja puiestee piirid.

Määrusega korrigeeritakse varasemate õigusaktidega kaitse alla võetud Lydia Koidula pargi,

Munamäe pargi, Rannapargi, Sõpruse pargi, Vabaduse pargi, Valli pargi, Vanapargi ja Vändra

pargi ning Kuninga tänava puiestee ja Vanapargi tänava puiestee piire ning lisatakse need

pargid ja puiesteed määruse nr 76 koosseisu. Luuakse seni ilma ametliku välispiirita olnud

Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteele ametlik välispiir ning lisatakse need puiesteed

määruse nr 76 koosseisu. Lisatakse varem Lääne maakonnas asunud Massu mõisa park,

Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park Pärnu maakonna kaitsealuste parkide hulka.

Parkidel on praegu nõukogudeaegsed piiriskeemid, mille alusel on piirid kantud

keskkonnaregistrisse. Tegemist ei ole uute kaitsealade kaitse alla võtmisega, vaid

olemasolevatele kaitstavatele aladele optimaalsete ja looduses jälgitavate piiride

kehtestamisega. Täpsustatakse ja ajakohastatakse parkide ja puiesteede nimed. Piiride

korrigeerimisel tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning

pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 1 täiendatakse Pärnu maakonna kaitsealuste parkide loetelu Lydia

Koidula, Massu mõisa, Munamäe, Sõpruse, Vabaduse, Valli, Vanamõisa mõisa, Vatla mõisa ja

Vändra pargiga ning Rannapargi ja Vanapargiga.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 2 täiendatakse Pärnu maakonna kaitsealuste puiesteede loetelu

Kuninga tänava, Pühavaimu tänava, Ringi tänava ja Vanapargi tänava puiesteega.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 3 muudetakse esimest normitehnilist märkust. Märkusele lisatakse

selgitus, et kaitsealuste parkide ja puistute välispiirid on kantud määruse lisades esitatud

kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri

andmeid. Lisatakse ka viide keskkonnaportaali ja maainfosüsteemi veebilehele

keskkonnaportaal.ee ja www.maaamet.ee.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 4 täiendatakse senist määrust kaheksanda ja üheksanda

normitehnilise märkusega, milles märgitakse Massu mõisa, Vanamõisa mõisa, Vatla mõisa ja

Vändra pargi kaitse alla võtmise otsused, kuna need erinevad senise määruse teises, kolmandas,

neljandas, viiendas, kuuendas ja seitsmendas normitehnilises märkuses esitatud kaitse alla

võtmise otsustest.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 5 täiendatakse senise määruse lisa uue määruse lisas esitatud

kaartidega „Lydia Koidula parkˮ, „Massu mõisa parkˮ, „Munamäe parkˮ, „Rannaparkˮ,

„Sõpruse parkˮ, „Vabaduse parkˮ, „Valli parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ, „Vanaparkˮ, „Vatla

mõisa parkˮ, „Vändra parkˮ, „Kuninga tänava puiesteeˮ, „Pühavaimu tänava puiesteeˮ, „Ringi

tänava puiesteeˮ ja „Vanapargi tänava puiesteeˮ. Nende parkide ja puiesteede kogupindala on

97,25 ha. Pindala sisaldab ka Massu mõisa, Vanamõisa mõisa ja Vatla mõisa parki, mille piire

määrusega ei muudeta.

2017. aastal moodustus Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga valla liitumisel Lääneranna vald.

Varem Lääne maakonnas asunud Lihula valla territoorium hakkas kuuluma Pärnu maakonna

koosseisu. Seoses sellega asuvad Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa

park, mille piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214 „Lääne

maakonna kaitsealuste parkide piiride muutmine” (edaspidi ka määrus nr 214), Pärnu

maakonnas. Otsus 1 , millega võeti kaitse alla Matsalu mõisa park, tunnistati kehtetuks

määrusega2, millega kehtestati Matsalu rahvuspargile uus kaitse-eeskiri ja kaitsealune park

1 Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsus nr 17 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide,

põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine“ lisa nr 1 punkt 9 2 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 34

liideti piiranguvööndina Matsalu rahvuspargi koosseisu. Sellest tulenevalt muudetakse määruse

§ 1 lõike 2 punktidega 1 ja 2 määrust nr 214 ning tunnistatakse kehtetuks § 1 punktid 5, 6, 10 ja

11 ning lisas 10 esitatud kaardid „Massu mõisa park”, „Matsalu mõisa parkˮ, „Vanamõisa mõisa

parkˮ ja „Vatla mõisa parkˮ. Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park

lisatakse Pärnu maakonna kaitsealuste parkide loetellu ja Matsalu mõisa park eemaldatakse

Läänemaa parkide määrusest.

2.1. Kaitstavate parkide ja puiesteede piirid

Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui tervikut, sealhulgas nii pargi elus

(põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui ka eluta (pargi planeering, pargi

piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi. Piiritlemisel on arvestatud, et alade

piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on

piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teede servad, veekogude

kaldad, haljasalade servad, mõõdistatud maaüksused). Kui piiritlemisel ei olnud võimalik

kasutada eespool nimetatud objekte, kasutati mõttelisi sirgjooni. Pargi piiridest jäetakse välja

piirkonnad, mis on hävinud või looduskaitseväärtuse kaotanud. Pargi piiride korrigeerimise

käigus liidetakse pargiga seni piiridest välja jäänud, kuid pargi juurde kuuluvad kujunduslikult

tähtsad ja pargi kompositsiooni ühtsesse tervikusse kuuluvad alad. Parkide ja puiesteede

piiritlemisel on arvestatud 2013. aastal Kristiina Hellströmi koostatud eksperdihinnangus

„Arvamus Pärnu linna riikliku looduskaitse alla kuuluvate parkide ja alleede väärtuste ning

seisundi kohtaˮ esitatud piiritlemise ettepanekutega. Puiesteede piiritlemisel on lähtutud lisaks

Kadri Kõresaare ja Kristiina Kupperi koostatud dokumendist „Pärnu kaitsealuste alleede

hoolduskava 2014–2020ˮ (2013). Ringi tänava puiestee piiritlemisel on arvestatud

linnavalitsuse soovi, et looduskaitsealune objekt kattuks alleede hoolduskavas esitatud

objektiga. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud põhikaardile kantud tee servast arvestatud

puhvreid. Parkide piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava

1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.

Pärast piirimuudatusi on Lydia Koidula pargi, Massu mõisa pargi, Munamäe pargi, Rannapargi,

Sõpruse pargi, Vabaduse pargi, Valli pargi, Vanamõisa mõisa pargi, Vanapargi, Vatla mõisa

pargi, Vändra pargi, Kuninga tänava puiestee, Pühavaimu tänava puiestee, Ringi tänava

puiestee ja Vanapargi tänava puiestee uus kogupindala 97,25 ha, sealhulgas on eramaid 19 ha,

munitsipaalmaid 77,57 ha ja riigimaid 0,68 ha. Parkide ja puiesteede praegu kehtiv kogupindala

on 103,1 ha. Nimetatud parkide ja puiesteede pindala väheneb summaarselt 8,33 ha, millest

eramaa moodustab 4,67 ha, munitsipaalmaa 3,51 ha ja riigimaa 0,15 ha. Massu mõisa,

Vanamõisa mõisa ja Vatla mõisa pargi piire määrusega ei muudeta. Massu mõisa pargi pindala

on 5,7 ha, sealhulgas on eramaad 5,6 ha ja riigimaad 0,08 ha. Vanamõisa mõisa pargi pindala

on 6,2 ha, sealhulgas on eramaad 1,9 ha, riigimaad 0,12 ha ja munitsipaalmaad 4,1 ha. Vatla

mõisa pargi pindala on 14,1 ha, sealhulgas on eramaad 5,1 ha, munitsipaalmaad 8,6 ha ja

riigimaad 0,45 ha.

Eramaade pindalamuudatused on järgmised: Rannapargi pindala väheneb 4,7 ha, sest pargi

piiridest arvatakse välja hoonestusalad nagu sanatoorium Tervis, modernsed elamud,

majutusasutused ja hoonestuseesmärgiga planeeringuala. Vanapargi pindala väheneb 0,01 ha,

sest pargipiir viiakse vastavusse katastriüksuse piiriga. Vändra pargi pindala väheneb 0,002 ha,

sest pargi piiridest arvatakse välja eraaed.

2.1.1. Pargid

Lydia Koidula pargi praegu kehtiv pindala on 1,86 ha, kavandatavate piiridega pindala on

1,21 ha. Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb 0,65 ha võrra, kuna

pargi koosseisus olevad alleed piiritletakse tervikuna Kuninga, Pühavaimu ja Ringi tänava

puiestee koosseisu. Kavandatav välispiir kulgeb mööda haljasala serva ja mööda põhikaardile

kantud tee servast moodustatud 16 m laiust puhvrit.

Munamäe pargi praegu kehtiv pindala on 1,85 ha, kavandatavate piiridega pindala on

1,69 ha. Park paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb välispiiri

korrigeerimise tulemusel teeala ja Ringi tänava puiestee arvelt 0,16 ha. Uus välispiir kulgeb

mööda haljasala serva, mõttelisi sirgeid ja puhvri serva. Puhver on määratud vastavalt

puuderidade arvule põhikaardile kantud tee servast 5 ja 8,5 m kaugusele. Välispiiri lõunaosas

on punkt koordinaatidega 58,38203252 ja 24.49665301 ning sellest lähtuv sirge ühendab

omavahel 5 ja 8,5 m laiuseid puhvreid.

Rannapargi praegu kehtiv pindala on 48,61 ha, kavandatavate piiridega pindala on

44,52 ha. Park asub suuremas osas munitsipaalmaal (6,14 ha asub eramaal ja 0,03 ha asub

riigimaal). Rannapargi pindala väheneb 3,93 ha võrra. Pargi piiridest arvatakse välja

loodenurgas paiknevad hoonestusalad katastriüksustel Seedri tn 6 (62510:009:7750) (haljasala

jääb pargi koosseisu), Seedri tn 4 (62510:009:3540), Remmelga tn 5 (62510:009:4291), Seedri

tn 2c (62510:009:4271), Seedri tn 2b (62510:009:4261), Seedri tn 2a (62510:009:4251),

Remmelga tn 3 (62510:009:4281), Seedri tn 2 (62510:009:1941), Mere pst 12

(62510:016:3120) ja Ranna pst 9 (62512:048:3410). Eelmainitud maaüksustel paiknevad

sanatoorium Tervis, modernsed elamud, majutusasutused ja hoonestuseesmärgiga

planeeringuala. Need asuvad haljasala servas ega kanna endas ajaloolise planeeringu ega

kultuurilooga seotud väärtusi, samuti ei ole need alad dendroloogiliselt olulised. Välispiir

kulgeb mööda kaldajoont, katastriüksuseid, teeservi (v.a A. H. Tammsaare puiestee, Lehe

tänava ja Ranna puiestee juures, kus piir kulgeb mööda tee telgjoont), haljasala serva,

kõlvikupiire, piirdeaeda, mõttelisi sirgeid ning hoonestatud kinnistute välispiire.

Sõpruse pargi kehtiv pindala on 6,5 ha, kavandatavate piiridega pindala on 6,61 ha. Park

asub peaaegu kogu ulatuses munitsipaalmaal (0,0004 ha asub eramaal katastriüksusel

74101:001:0141). Võrreldes kehtiva välispiiriga suureneb pargi pindala 0,1 ha piiri

põhikaardiga vastavusse viimisel. Pargi piir kulgeb mööda veekogu kallast, kraavi serva, tee

serva, haljasala serva, kõlvikute piire, raja serva ja kaitsealuse Sindi kirikupargi välispiiri.

Vanapargi praegu kehtiv pindala on 3,79 ha, kavandatavate piiridega pindala on 3,29 ha.

Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala

0,5 ha teealade arvelt. Täielikult jääb pargi koosseisust välja Jalaka tänav. Seetõttu jaguneb park

kaheks lahustükiks. Uus välispiir kulgeb mööda katastripiiri, v.a Karja tänavaga külgnev osa,

mis on piiritletud selliselt, et teed ääristav puiestee jääks pargi koosseisu (58,387788 ja

24,5068298; 58,3837482 ja 24,5068071; 58,38369879 ja 24,50677609; 58,3836584 ja

24,5067528; 58,3836196 ja 24,5067740; 58,3835871 ja 24,5068128; 58,3835361 ja

24,5068684; 58,3830133 ja 24,5082336 ning 58,3826094 ja 24,5092633).

Vabaduse pargi praegu kehtiv pindala on 0,72 ha, kavandatavate piiridega pindala on

0,68 ha. Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi

pindala lõunaküljel asuva asfalteeritud ala arvelt 0,04 ha. Uus välispiir kulgeb mööda haljasala

serva ja mõttelisi sirgeid.

Valli pargi praegu kehtiv pindala on 5,99 ha, kavandatavate piiridega pindala on 6,04 ha.

Park asub peaaegu kogu ulatuses munitsipaalmaal (0,17 ha asub eramaal katastriüksusel

62510:001:3450). Võrreldes kehtiva välispiiriga suureneb pargi pindala korrigeerimise

tulemusel 0,05 ha. Piir kulgeb mööda kaldajoont, teeserva, haljasala serva, katastriüksuseid ja

mõttelisi sirgeid. Lõuna tänava poolne piir kulgeb selliselt, et pargi piiridesse jääks tänavat

ääristav puuderivi (58,38260911 ja 24,49383891; 58,38262595 ja 24,49397593 ning

58,38301452 ja 24,49613119).

Vändra pargi kehtiv pindala on 6,5 ha, kavandatavate piiridega pindala on 3,29 ha. Park

asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala

3,16 ha. Pargi piiridest arvatakse välja eraaed, parkla, hoonestatud alad, spordiväljakud, pargi

kirdeosas olev tee ning haljasala, kus pole pargi väärtused säilinud. Pargi piir kulgeb mööda

tee- ja kergliiklustee serva.

Massu mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214

„Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiridˮ. Massu mõisa pargi kehtivat piiri ei muudeta.

Vanamõisa mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr

214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiridˮ. Vanamõisa mõisa pargi kehtivat piiri ei

muudeta.

Vatla mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214

„Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiridˮ. Vatla mõisa pargi kehtivat piiri ei muudeta.

2.1.2. Puiesteed

Kuninga tänava puiestee praegu kehtiv pindala on 0,55 ha, kavandatavate piiridega pindala

on 0,48 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Puiestee pindala väheneb välispiiri

korrigeerimise tulemusel 0,07 ha. Uus piir on korrigeeritud vastavalt kehtivatele

katastripiiridele ja olemasolevale olukorrale. Välja on jäetud Kuninga,- Hommiku- ja Lõuna

tänava ristmik, kuna seal puuduvad loodusväärtused. Piir kulgeb mööda katastriüksusi, v.a

Lydia Koidula pargiga külgnev lõunakülg, mille piir on viidud vastavusse pargi uue piiriga.

Pühavaimu tänava puiesteel puudub kehtiv välispiir, kavandatavate piiridega pindala on

0,47 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Välispiir kulgeb mööda katastriüksust ja

teeserva.

Ringi tänava puiesteel puudub kehtiv välispiir, kavandatavate piiridega pindala on 1,95 ha.

Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Objekt on kahe lahustükina. Läänepoolne

lahustükk jääb Lõuna tänava, Mere puiestee ja Ringi tänava ristmiku ning Pühavaimu tänava

vahele. Idapoolne lahustükk paikneb Pühavaimu ja Kuninga tänava vahel. Välispiir kulgeb

mööda katastriüksust, tee serva, mõttelisi sirgeid. Lydia Koidula pargi ja Munamäe pargiga

külgnev piir on Pärnu Linnavalitsuse soovi kohaselt piiritletud vastavalt puuderidade arvule

ning mööda Pühavaimu ja Ringi tänava puiestee piire. Piir kulgeb mööda põhikaardile kantud

tee servast lähtuvat puhvrit: neljarealise puiestee kohal 16 m, kolmerealise puiestee kohal 8,5 m

ja kaherealise puiestee kohal 5 m kaugusel tee servast. Kuninga 29 poolne külg on Pärnu

Linnavalitsuse soovi kohaselt piiritletud põhikaardile kantud tee vasakpoolsest servast 12 m

kaugusele.

Vanapargi tänava puiestee praegu kehtiv pindala on 0,75 ha, kavandatavate piiridega

pindala on 0,79 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Puiestee pindala suureneb

välispiiri korrigeerimise tulemusel 0,04 ha. Uus piir on korrigeeritud vastavalt kehtivatele

katastripiiridele ja olemasolevale olukorrale. Välja on jäetud Pika tänava ja Riia maantee

ristmik, mis on suure kasutuskoormusega liiklussõlm, kus puiesteele omased väärtused

puuduvad. Ristmiku väljajätmine aitab vähendada ka halduskoormust. Välispiir kulgeb mööda

katastriüksust ja mõttelisi sirgeid.

3. Menetluse kirjeldus

Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride muutmise menetlus algatati

keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 7-4/20/9845-2. Menetluse viis läbi

Keskkonnaamet. Kaitse-eeskirja eelnõu oli avalikul väljapanekul 01.04.2025-30.04.2025.

Eelnõu avalikustamise teade ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Pärnu Postimees (01.04.2025),

väljaandes Ametlikud Teadaanded (01.04.2025, nr 2437831) ja Keskkonnaameti veebilehel.

Teadaannetes tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti3 alusel ettepaneku

arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekut avalikuks aruteluks ei tehtud. Keskkonnaamet

palus esitada eelnõule parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt 30.04.2025.

Määruse muutmisest teavitati e-kirja 3 ja posti teel 4 omavalitsust, kelle territooriumil objektid

asuvad, Muinsuskaitseametit, MTÜ Roheline Pärnumaa ja 32 maaomaniku.

Avalikustamise perioodil vastas Muinsuskaitseamet 28.04.20254, et sisulised kommentaarid

puuduvad.

30.04.2025 5 saatis MTÜ Roheline Pärnumaa seisukoha Pärnumaa parkide kaitse alt

väljaarvamise kohta. Oma kirjas tõid välja, et enne parkide jm alade kaitse alt välja arvamise

otsust tuleb läbi viia elustiku inventuur. Küsiti kas piiride muudatusega tehakse ka vähendamist

ning samuti ei nõustutud, et Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark kaitse alt välja arvatakse,

kuna siis on ala vähem range kaitse all.

Keskkonnaamet selgitas oma 12.05.20256 kirjas mis asjaoludel pargid kaitse alt välja arvati,

millisel määral pindala muutub ning et topelt kaitse Kurgja kalmistul ei tähenda ranget kaitset

ning alale jääb kehtima Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse rakendamine aitab tagada Firenze harta kohase ajalooliste parkide kaitse.

Rahvusvaheline Mälestiste ja Mälestisalade Kaitse Nõukogu (ICOMOS) registreeris Firenze

harta 15. detsembril 1982. aastal Veneetsia harta lisana.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega

kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada parkide

terviklikkust ning selle kaudu pargimaastiku esteetika ja seal leiduvate liikide kaitset.

Kehtestatavad piirid arvestavad alade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle

rakendamine tagab nende säilimise.

Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, sest pargid on juba

kaitse all ja määrusega korrigeeritakse vaid alade piire.

3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.04.2025 nr 7-4/25/6572. 4 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2025 nr 7-4/25/6575-7. 5 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2025 nr 7-16/25/8903. 6 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.05.2025 nr 7-16/25/8903-2.

8

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Parkide maa-

ala on piiranguvöönd. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt

maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna parkide pindala väheneb eramaa osas kokku 4,67 ha,

siis selles osas kohaliku omavalitsuse maamaksutulu suureneb.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Pargis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole üldjuhul oluliselt

piiratud ja kuna pargi piiride muutused on valdavalt väikesed, siis ei kaasne olulist mõju maade

riigile omandamisel.

Parkides ei ole toetuskõlblikke Natura 2000 metsaalasid ning hooldamist ja taastamist vajavaid

poollooduslikke kooslusi.

Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada

kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku

üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste

rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele

(§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või

tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

9

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Lisa 3b seletuskiri väljaarvamine.pdf

1 (5)

Vabariigi Valitsuse määruse

„Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi

selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine Pärnu maakonnas”

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus ala kaitse alt ka

välja arvata. Eelnõukohase määrusega arvatakse Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

looduskaitse alt välja Halinga põlispuude grupp, Saarde vallas asuv A. Kurmi selektsiooniaed

ja Pärnu linnas asuv Annemõisa park, kuna nendel objektidel pole sellist looduskaitselist

väärtust, et need vajaksid riiklikke piiranguid. Kaitse alt arvatakse välja Kurgja kalmistu

põlispuud ja metsapark, kuna sel alal kehtib praegu topeltkaitse, ala on kaitse all ka Kurgja

maastikukaitsealana.

Halinga põlispuudegrupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia

ning Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine toimub LKS § 13 lõike 1 alusel.

Muudatus on vajalik nii objektide omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse või eraomanike kui

ka seni objektide valitsejaks oleva Keskkonnaameti halduskoormuse ja bürokraatia

vähendamiseks. Puudub vajadus hoida looduskaitseliste piirangute all vähese looduskaitselise

väärtusega ala, samuti ei ole põhjendatud sama ala kaitse all olemine kahe eri õigusaktiga.

Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist

Agnes Putnik (tel 5309 2504, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra

otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova

(tel 5384 6615, e-post [email protected]), Kliimaministeeriumi kontaktisik

eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson

(tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro

(tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja kaitse alt välja arvamise põhjendus

Annemõisa park (KLO1200135)

Annemõisa park on looduskaitse alla võetud Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri

1981. a otsusega nr 348 kui „Annemõisa park”. Keskkonnaregistrisse on see park kantud kui

uuendamata piiridega park. Loodusobjekti pindala on 2,3 ha ning see asub 2,13 ha ulatuses

munitsipaalmaal ja 0,14 ha ulatuses eramaal.

Annemõis oli suvitusmõis Pärnu jõe ääres. Kahekorruseline peahoone hävis teises

maailmasõjas ja pargiala on kunagise alaga võrreldes vähenenud peaaegu poole võrra. Lisaks

2 (5)

on algsed pargiteed hävinud ning praegused teerajad sissetallatud ja -sõidetud. Suur-Jõe tänava

äärde istutatud männitukk ei kuulunud algse pargi juurde. Pargi dendroloogiline liigirikkus on

väike: 17 pärismaist ja 12 võõrliiki. Seega on pargi algne terviklikkus, struktuur ja hoonestus

hävinud. Pargis kasvavad lagendikuna säilinud auringi ümber üksikud põlispuud (tamm, saar,

pärn).

Kristiina Hellström andis 2013. aasta ekspertiisis järgmise hinnangu: „Kena

arenguvõimalustega väike jõeäärne haljasala, mille võiks riikliku looduskaitse alt välja arvata.

Üksikobjektidena võiks (kohaliku) kaitse alla võtta mõned pargis kasvavad ilusad, terved ja

võimsate mõõtmetega põlispuud (tamm, saar, pärn).”

Looduskaitseseaduse § 7 järgi peab kaitstav loodusobjekt vastama kaitse alla võtmise

eeldustele, milleks on objekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline

või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Lisaks võetakse objekt

looduskaitse alla juhul, kui see on vajalik loodusdirektiivi või linnudirektiivi rakendamiseks.

Pargis on keskkonnaregistri andmetel teada mitme nahkhiireliigi vaatlused. Kuna pargiala asub

Pärnu jõe kaldal, võivad nahkhiired seda toitumisalana kasutada ja pargis kasvavad üksikud

põlispuud on neile võimalikud varjepaigad. Teisel pool Pärnu jõge asuva Niidu

maastikukaitseala üks kaitse-eesmärk on nahkhiired ja nende elupaigad.

Annemõisa park ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid kuna pargi algsed tunnused on

kadunud ja muud väärtused vähesed (pargi pindala vähenenud poole võrra, ajalooline struktuur

ja teedevõrk kadunud, dendroloogiliselt liigivaene), siis ei ole pargil üleriiklikku ega

rahvusvahelist tähtsust. Pargil puudub ka ajaloolis-kultuuriline, teaduslik ja esteetiline väärtus,

et seda riikliku kaitse all edasi hoida. Pargi võiks võtta kohaliku kaitse alla, kuna see on oluline

linnale puhke- ja rohealana ning nahkhiirtele rohekoridorina.

Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale peab riikliku

looduskaitse all olevas pargis kooskõlastama pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga) telkimise,

lõkke tegemise, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamise, puuvõrade või põõsaste

kujundamise ja puittaimestiku raie, ehitise (sh ajutise) püstitamise, projekteerimistingimuste

andmise, detail- ja üldplaneeringu kehtestamise, nõusoleku andmise väikeehitise ehitamiseks,

ehitusloa andmise, veekogude rajamise, katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe

muutmise, maakorralduskava koostamise ja maakorraldustoimingute tegemise, biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamise ning uue maaparandussüsteemi rajamise. Pärast Annemõisa

pargi riikliku looduskaitse alt välja arvamist ei pea kohalik omavalitsus ja maaomanik eespool

loetletud tegevusi Keskkonnaametiga enam kooskõlastama.

Kokkuvõtvalt, kuna pargis ei ole säilinud ajalooliselt kujunenud planeeringut algsel kujul, park

ei ole dendroloogiliselt ega esteetiliselt kuigi tähelepanuväärne, siis ei ole otstarbekas kaitsta

seda riiklikul tasandil ja park arvatakse riikliku kaitse alt välja. Selleks tühistatakse kunagise

Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri 1981. a otsuse nr 348 „Parkide, puiesteede ja

teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise kohta” punkti 1 alapunkt sõnastuses

„Annemõisa park”.

Halinga põlispuude grupp (KLO1200051)

3 (5)

Halinga põlispuude grupp on looduskaitse alla võetud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27.

septembri 1976. a otsusega nr 253 kui „Halinga park”. Keskkonnaregistrisse on see park kantud

kui puistu. Halinga põlispuude grupp on endine Halinga mõisa park, kuid pargi tunnuste

kadumise tõttu muudeti park põlispuude grupiks. Loodusobjekti pindala on 1,75 ha ning see

asub 1,25 ha ulatuses munitsipaalmaal ja 0,5 ha ulatuses eramaal.

Looduskaitseseaduse § 7 järgi peab kaitstav loodusobjekt vastama kaitse alla võtmise

eeldustele, milleks on objekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline

või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Lisaks võetakse objekt

looduskaitse alla juhul, kui see on vajalik loodusdirektiivi või linnudirektiivi rakendamiseks.

Halinga põlispuude grupp ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid selle loodusväärtustel

(üksikud vanemad puud) ei ole üleriiklikku ega olulist piirkondlikku tähtsust, rahvusvahelisest

tähtsusest rääkimata. Puistu ei vasta riikliku looduskaitse alla võtmise eeldustele, sest puistus

ei ole midagi väga ohustatut, haruldast või tüüpilist ning puistul ei ole olulist teaduslikku,

ajaloolis-kultuurilist või esteetilist väärtust. Puistu paiknemine suuremas osas munitsipaalmaal

tagab pargi praeguse elurikkuse kaitse. Puistul on põhiline väärtus Halinga hooldekodule.

Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale peab riikliku

looduskaitse all olevas pargis kooskõlastama pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga) telkimise,

lõkke tegemise, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamise, puuvõrade või põõsaste

kujundamise ja puittaimestiku raie, ehitise (sh ajutise) püstitamise, projekteerimistingimuste

andmise, detail- ja üldplaneeringu kehtestamise, nõusoleku andmise väikeehitise ehitamiseks,

ehitusloa andmise, veekogude rajamise, katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe

muutmise, maakorralduskava koostamise ja maakorraldustoimingute tegemise, biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamise ning uue maaparandussüsteemi rajamise. Pärast Halinga

põlispuude grupi riikliku looduskaitse alt välja arvamist ei pea maaomanik eespool loetletud

tegevusi Keskkonnaametiga enam kooskõlastama.

Kokkuvõtvalt, kuna puistus ei ole säilinud ajalooliselt kujunenud planeeringut algsel kujul, park

ei ole dendroloogiliselt, esteetiliselt ega ökoloogiliselt kuigi tähelepanuväärne, siis ei ole

otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja park arvatakse riikliku kaitse alt välja. Selleks

tühistatakse kunagise Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsuse nr 253

„Looduskaitse objektide kohta rajoonis” punkt 7 sõnastuses „Halinga park”, millega Halinga

põlispuude grupp toona kaitse alla võeti.

Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark (KLO1200208)

Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark on looduskaitse alla võetud Pärnu Rajooni TSN

Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 kui „Kurgja kalmistu metsapark”.

Keskkonnaregistrisse on park kantud kui uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum.

Loodusobjekti pindala on 0,9 ha ja see asub eramaal.

Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid see arvatakse

kaitse alt välja, kuna seal kehtib topeltkaitse. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrusega

nr 35 arvati kõnealune ala Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala koosseisu. Määruse kohaselt

4 (5)

jääb metsapargi ala osaliselt maastikukaitseala piiraguvööndisse ja osaliselt

sihtkaitsevööndisse, mis tagab Kurgja kalmistu põlispuudele ja metsapargile vajaliku kaitse.

Kuna pargile samal ajal kahe erineva kaitsekorra kehtimine tekitab õiguslikku segadust, on

vajalik tühistada kunagise Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsuse

nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” punkt 62 sõnastuses „Kurgja kalmistu

metsapark”, millega Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark toona kaitse alla võeti. Alal jääb

kehtima Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

A. Kurmi selektsiooniaed (KLO1200222)

A. Kurmi selektsiooniaed on looduskaitse alla võetud ENSV MN korraldusega nr 331-k kui

„A.Kurmi selektsiooniaed”. Keskkonnaregistrisse on A. Kurmi selektsiooniaed kantud kui

uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum. Loodusobjekti pindala on 1 ha. Eramaal

paiknev selektsiooniaed on hooldamata. Kuna selektsiooniaed on tähtis viljapuude sordiaretuse

ehk põllumajanduslikus, mitte looduskaitselises kontekstis, siis ei ole eramaal paikneva

hooldamata selektsiooniaia hoidmine riikliku looduskaitse all otstarbekas.

Kuna selektsiooniaed pole dendroloogiliselt, esteetiliselt ega ökoloogiliselt tähelepanuväärne,

siis ei ole otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja aed arvatakse riikliku kaitse alt välja.

Selleks tühistatakse kunagise ENSV MN 13. märtsi 1959. a korralduses nr 331-k „Maastiku

üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku

kaitse alla võtmisest” peatüki „Riikliku kaitse alla kuuluvate väärtuslike viljapuude ja

viljapuuaedade loetelu” punkt 2 sõnastuses „A. Kurmi selektsiooniaed”, millega A. Kurmi

selektsiooniaed toona kaitse alla võeti.